Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 12.07.2024 nr 1.9-5/1775-1
Mittetulundusühingus liikmeõiguste teostamise
2023. a aruanne
Lugupeetud rahandusminister
Tulenevalt riigivaraseaduse § 98 lõikest 4 esitame aruande Sotsiaalministeeriumi liikmeõiguste
teostamisest mittetulundusühingus 2023. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa: Riigi liikmeõiguse teostamine Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuris ESS ERIC 2023–
2024. aastal
Kelly Otsman 59138740
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
LISA
Riigi liikmeõiguse teostamine Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuris ESS ERIC
2023–2024. aastal
I ESS ERIC eesmärgid ja töökord
Euroopa Sotsiaaluuring (ESS – European Social Survey) on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik
uuring ja selle läbiviimiseks vajalik teadustaristu, mida juhitakse rahvusvahelise Euroopa
sotsiaaluuringu infrastruktuuri (ESS ERIC) abil. ESS eesmärgiks on tagada ühiskondade
arengu ja inimeste käitumise uurimiseks kõrge kvaliteediga andmestik. Andmeid kogutakse
alates 2001. aastast. Eesti ühines ESS uuringuga 2004. aastal. Kokku on kogus üle 500 000
inimese andmed ning vähemalt ühes küsitlusvoorus on osalenud kokku 38 riiki. Eri riikide
andmete võrreldavuse tagamiseks nõutakse rangete protseduurireeglite järgimist. Kogutud
andmed võimaldavad analüüsida hoiakute, institutsioonide arengu ja inimeste käitumise
vahelist seost ning mitmeid muid protsesse ühiskondades. ESSi andmeid kogutakse igal teisel
aastal. 2023. aasta augustis algas üheteistkümnes rahvusvaheline andmete kogumise voor.
Eelmises, kümnendas voorus, osales kokku 31 riiki.
ESS ERIC-ut juhib Üldkogu (General Assembly), mis nimetab ametisse direktori. Direktori
ülesandeid täidab professor Rory Fitzgerald Londoni City Ülikoolist. ERIC töökorra sätestab
põhikiri (ESS ERIC Statutes). Tegevusaasta põhitegevused võetakse kokku aastaaruandes
(Annual Activity Report), mis on kättesaadavad ka ESS ERIC-u inglisekeelsel kodulehel.
Üldkogu liikmed on liikmesriikide poolt ERIC-usse nimetatud esindajad, kes koordineerivad
riiklikult Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimist liikmesriikides. Eesti esindajaks on
Sotsiaalministeerium nimetanud alates 2024. aasta veebruarist dr Marion Pajumetsa
(Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik). Üldkogu koguneb reeglina kaks korda aastas ning selle
tööd juhib alates 2023. aasta novembrist professor Ann-Helén Bay (Oslo Metropolitan
University), kes on väga pikka aega olnud ESSi teadlaste töörühma liige. Üldkogu uus juht
valiti 18.10.23 toimunud üldkogu elektroonilisel koosolekul ning enne seda juhtis üldkogu
Michael Breen Limericki Ülikoolist, Iirimaalt. Üldkogu tööd toetavad kaks alalist komisjoni –
Teaduskomisjon ja Metodoloogia komisjon, mille liikmed valitakse reeglina Üldkogu hulgast ja
need roteeruvad. Seejuures otsustati 2023. a novembris suurendada metodoloogia komisjoni
liikmete arvu kuuelt kaheksale ning teaduskomisjoni liikmete arvu kaheksalt kümnele. Lisaks
nendele komisjonidele on veel juhtimise ja strateegia töörühm (Governance and Strategy
Working Group) ning üldkogu liikmete hulgast roteeruv Finantskomisjon.
ESS ERIC peakorteris (London City Ülikool) tegutseb ESS teadlaste töörühm (Core Scientific
Team), nende tööks on uuringu igapäevase andmekogumise ja analüüsi koordineerimine.
Teadlaste töörühma juhib ESS ERIC direktor. Tema vastutab ka liikmesriikide teadustöö
koordinaatorite kogu (National Coordinators’ Forum) töö korraldamise eest. Eestit esindab seal
alates 11. andmete kogumise voorust dr Liisa Talving, keda vanemapuhkuse ajal asendab
Sabina Trankmann Tartu Ülikoolist. Eesti teadustöö koordinaator vastutab Eesti osauuringu
läbiviimise eest.
Seni on olnud ESS ERIC registreeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. ESSi
statuudi järgi vaatab ESS-ERICu üldkogu iga nelja aasta järel üle nii registreerimise asukoha
riigi kui peakorteri asutuse. Kui Brexiti järelmina saab Ühendkuningriigist kolmas riik määruse
(EÜ) nr 723/2009 tähenduses, siis võib saada ESS-ERICu (ajutiseks) peakorteriks Norra.
Praegu arendatakse Norras välja ühtset andmeladu ja Norrast on palgatud konsortsiumi
andmehalduse kontrollijad-arendajad. Asjade edasine käik sõltub UK ja Euroopa Liidu
kokkulepetest teaduspoliitika küsimustes ning sellest, kas ja mil määral saab Suurbritannia
jätkata osalemist ELi teaduskonsortsiumites. 29.04.2020 toimunud ERICu üldkogu koosolekul
otsustati, et kui ELi õigus seda võimaldab, jätkab peakorter tegutsemist Londonis ka järgmisel
perioodil, ehk juuni 2021 – juuni 2025. 2022. aasta kevadel informeeris ESS ERICu peakorter
üldkogu liikmeid, et kaalutakse konsortsiumi õigusliku aluse muutmist
tulumaksusoodustusega, avalikuks hüvanguks tegutsevaks ettevõtteks. Mõnede riikide
vastuseisu tõttu ei ole esialgu selle ettepaneku realiseerimisega edasi mindud.
ESS ERIC-usse kuulub praegu 27 riiki, kümnendas andmete kogumise voorus osales kokku
31 riiki, sealhulgas ka külalisstaatuses riigid (ühekordne osalus). Enamik 10. voorus osalenud
liikmesriike on 2023 aasta kevadeks oma andmed ESS ERIC-u ühtses andmebaasis
avaldanud, sealhulgas ka Eesti. Need on nüüd tasuta kättesaadavad teadlastele, ajakirjanikele
ja poliitikakujundajatele. Lisaks Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimisele, tegeleb ERIC ka ESS
andmete analüüsimise võimaluste parandamisega, nendel andmetel põhinevate erinevate
teenuste väljatöötamisega ja muuga, osaledes nende lisaülesannete rahastamiseks Euroopa
Horisondi konkurentsipõhistes taotlusvoorudes.
ESS ERICu suurimad väljakutsed 2023–2024. aastal on olnud toimetulek koroonapandeemia
tagasilöökidega, Ukraina sõja mõju (Venemaa staatuse peatamine, Ukrainale tasuta
osalemise võimaluse loomine), üldine hinnatõus, mis on viinud liikmesriikide osalustasude
tõstmiseni ja uuringu läbiviimise kulude suurenemiseni, põhimõttelised muudatused andmete
kogumise metodoloogias (järk-järguline üleminek elektroonilisele andmekorjele) ning jätkuv
ebakindlus Suurbritannia ja Euroopa Liidu teadusruumi reguleerimise küsimustes. Lisaks
2023. aasta sügistalvel vahetus ESS ERIC üldkogu juhataja ja uuenesid üldkogu komisjonide
koosseisud.
II Eesti liikmelisus ESS ERIC-us
Alates 2013. aastast on ESS Euroopa Teaduse Infrastruktuuri ERIC (European Research
Infrastructure Consortium) projekt. Eesti on üks ESS ERIC 14-st asutajaliikmest. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 31.01.2013. a korraldusele nr 39 teostab ESS ERIC-us Eesti riigi
liikmeõigusi Sotsiaalministeerium.
Eestis juhib Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimist ESS Nõukoda, mis ühendab uuringuga seotud
osapooli: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Teadusagentuur, Statistikaamet. Nõukoda
koguneb Tartus vähemalt kord aastas, muul ajal toimub töö peamiselt elektroonilise
infovahetuse-teavitusega. Enne ESS ERIC Üldkogu või teadustöö koordinaatorite kogu
kokkusaamisi arutatakse läbi Eesti peamised seisukohad.
Liikmelisus ESS ERIC-us annab Eestile olulist teavet ja võrdlusvõimalusi järgmistes
küsimustes:
kaardistab Euroopa riikide sotsiaalset struktuuri, inimeste elutingimusi ja hoiakuid ning
interpreteerib Euroopa sotsiaalse, poliitilise ja moraalse olemuse muutusi;
aitab arendada ning levitada teaduslikke standardeid riikidevaheliste sotsiaalteaduslike
võrdlusuuringute läbiviimisel. Selleks keskendutakse uuendustele näiteks küsimustike
koostamisel ja eeltestimisel, valimite loomisel, andmete kogumisel, et vähendada vigu
ning suurendada uuringute usaldusväärsust ning täpsust;
aitab töötada välja usaldusväärsed riigi edusamme kirjeldavaid indikaatorid, mis
põhinevad elanike arusaamadel ja hinnangutel ühiskonna eesmärkide kohta;
aitab kaasa Euroopa sotsiaalteadlaste koolitamisele võrdlevate kvantitatiivsete
uuringute läbiviimise ja analüüsi alal;
parandab sotsiaalseid muutusi kajastavate andmete nähtavust ja kättesaadavust
teadlaste, seaduseloojate ning ka laiema kogukonna hulgas.
2022. aastal toetas Sotsiaalministeerium kümnenda vooru andmete analüüsimist 40 000
euroga, tellides Tartu Ülikoolilt selles mahus analüüse. 2023.–2024. aastal tellib
Sotsiaalministeerium ESS-i andmetel põhinevaid analüüse kokku 80 000 euro eest. Analüüs
keskendub tervise ebavõrdsuse teema käsitlemisele.
III Liikmemaks ja tegevuse rahastamise küsimused
ESS ERIC-us on kehtestatud liikmesriikidele kindla suurusega liikmemaks, mis võtab arvesse
nende SKP suurust. Eesti uuendatud liikmemaksu suuruseks määrati 2022. aasta lõpul 25 000
eurot. ESS ERIC rahandusaasta kestab 1. juuni – 31. mai. Liikmemaks tuleb tasuda hiljemalt
rahandusaasta alguses ettemaksuna. Viimati tasus Sotsiaalministeerium liikmemaksu 2024.
aasta juunis.
Kõik ESS ERIC-us osalevad riigid on võtnud endale kohustuse rahastada andmete kogumist
ja analüüsi. Eestis rahastati seni uuringu läbiviimist Teadustaristu teekaardi meetmest, ent
2019. aastal arvati ESS uuring teekaardi nimistust välja. Sealt alates on andmete kogumise
rahastamine muutunud problemaatiliseks. Püsivat riigipoolset rahastusmehhanismi praegu ei
ole. 2021. aastal algatas Sotsiaalministeerium koos Riigikantselei, HTMi ja Eesti
Teadusagentuuriga RITA4 meetmest rahastatava uuringu, mille peamiseks eesmärgiks on
anda sisendit riigile oluliste rahvusvaheliste ühiskonnauuringute rahastamise mudeli
väljatöötamiseks. Uuring valmis 2022. a sügisel ja sisaldas mõningaid soovitusi püsivama
rahastuse tagamiseks. Loodame, uute teadusrahastuse meetmete väljatöötamisel ja avamisel
ka Euroopa Sotsiaaluuringu vajadusi arvestatakse. Seejuures esitas Sotsiaalministeerium
2024. a juunis toetuskirja ESSi kandmiseks Eesti teadustaristu teekaardile.
Riiklikus statistikas kajastub ESS ERIC-u Eesti liikmemaks HTM-i poolt kogutavas teadus- ja
arendustegevuse riigipoolse rahastamise statistikas (osaluskava).