Kliimaseaduse kava tagasiside

Saatja: "Eesti Turbaliit MTÜ" <[email protected]> Saaja: "Kristen Michal", [email protected] Teema: Kliimaseaduse kava tagasiside Kuupäev: 2024-06-07 13:36 Tere! Käesolevaga edastan Eesti Turbaliit MTÜ poolsed seisukohad kliimaseaduse kava kohta. Jüri Tiidermann, Eesti Turbaliit MTÜ juhatuse esimees 0 0 0 0 Hr Kristen Michal Minister Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 0 7 .0 6 .2024 Kliimakindla majanduse seadu s e kava Lugupeetud minister! Maailmas on hinnanguliselt ainuüksi köögiviljade kasvatamiseks 1 8 00 000 ha katmikalasid panustamas toi du julgeolekusse ja nende hulk kasva b aastas 10% . Sellele lisandub sama palju lõike - ja potilillede kasvatamiseks mõeldud kasvuhooneid ning täiendavalt kasvuhooned väiketaimede ettekasvatamiseks. A iandussektori põllumajandustoodangu rahaliseks väärtuseks võib hinnata 150-200 miljardit eurot aastas. Saadav toodang ei ole teiste põllumajanduslike kasvatus meet oditega asendatav. Taimekasvatus katmikaladel tugineb möödapääsmatult kasvusubstr aatide le , millest ü ks kümnendik baseerub Eestist pärit turbatoodetele. Eesti t urba toodete globaalset tähtsust toidu tootmises ja taimekasvatuses on raske üle hinnata. Turbakasutuse kliimamõju on samas olematu – 0,01% . Eelneva tõttu oleme resoluutselt vastu alljärgnevale Kliimakindla majanduse seaduse tutvus tusdokumendis toodud eesmärgile: „ Muudame turbatootmise kaevandamise lubade väljaandmise põhimõtteid nii, et see toob kaasa turbatootmise CO 2 heite 12% vähenemise 2030. aastaks ning märgaladest lähtuva heite vähendamise 100% aastaks 2050. “ See vajab muutmist. Palume sõnastada vastav turba valdkonna eesmär k tasakaalustatult alljärgnevalt: „ Haldame tu r batootmise kaevandamise lubasid viisil, et toodangu eriheide oleks minimaalne s h panustame efektiivsuse kasvu , kiire sse korrastamis se ja tuleviku tarbeks hoitavate tootmisalade konserveerimis se . 2030. a vaates paneme rõhku korrastamisele , täpsustame kütteturba kasutamise põhimõtteid ja vajadust , seni peatame uute lubade andmi s e kütteturba kaevandamiseks . 2050. a vaates näeme ette aiandusturba kaevandamiseks heitekvoodi 500 tuh t CO 2 aastas, millest 100 tuh t on arvestatud on-site emissioonideks ja 400 tuh t off-site emissioonideks. Arvestame, et selleks ajaks võib muutuda off-site emissioonide arvestus ning selle raporteerimise kohustus võib üle minna tarbimise asukoha riikidele.“ Ressursi eit amine ei vähenda keskkonnamõju Kliimakindla majanduse seaduse kava (edaspidi KlimS kava ) näeb ette selge tootmisma h u piira mise 2030. a vaates ja sektori sulgemise 2050. a , julgemata seda otsesõnu välja öelda. See ei lähtu ega arvesta objektiivset vajadust turbatoodete järele tänapäevases toidu tootmi ses , dekoratiivtaimede kasvatamises ja väiketaimede ettekasvatamises (edaspidi nimetatud ühiselt toidu tootmi s es ) . T u rv as on kogu taime elukaart arvestades ülekaalukalt kõige efektiivsem tooraine ning seeläbi peamine ja kõige väiksema kliimamõjuga kasvusubstraatide koostisosa . ; Turba osakaalu vähendamine segudes saab toimuda vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengu le selles vallas , mitte poliitilise surve alusel . Varasemalt 100% turbast koosnevad segud on asendunud ke skmiselt 60-70% sisaldusega segudega ning prognoositakse, et 2050. a langeb see keskmiselt 30-40%-ni. Kasvusubstraatide nõudluse kasvuga s ama aegselt suureneb oskus kasutusele võtta järjest uusi koostisosi. Tegemist on protsessiga, mis toimub turba tootmisest sõltumatult, kuid mis ei vähenda vajadust turba järele. Eeldatakse 2050. a turba vajadus kahekordistub. Kuna enamiku teiste koostisosade kasutamine on võimalik üksnes segus turbaga, ning prognoositakse, et globaalne vajadus kasvab 2050. aastaks 400%. K õik autorid viitavad, et turba osakaalu vähendamine alla optimaalse, isegi kui teisi koostisaineid oleks saada, vähenda ks oluliselt aiandussektori ressursitõhusust. Kuna turbapõhiste substraatide teoreetiline heide moodusta b üksnes 5% kogu taime elukaarega seotud heitest , viiks see koguheite suuremiseni määral, m is ületab kümnetes kordades aiandus turba arvelt loodetavat teoreetilis t kokkuhoidu. Taimekasvatuse eri sisendite ja väljundite suhet iseloomustab lis a tud diagramm, kus on kirjeldatud tomatikasvatuse näitel mida on vaja 1 kg tomatite kasvatamiseks ja mis sellest üle jääb. Diagramm kasutab näitena kasvusubstraadina kivivilla, kuid selle põhimõte kehtib ka orgaaniliste kasvusubstraatide korral ja teiste kultuuride kasvatamisel. KlimS k ava p eatükis 2.6 tõdete, et „ Piisav toit on eluks hädavajalik, mistõttu põllumajandusliku tootmise maht jääb praegusega võrreldes samaks . Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks leitakse viisid süsteemi sees ja lisameetmetega. “ On arusaamatu, et ühelt poolt tunnistate toidu vajalikkust, samas soovite piirat a kõige efektiivsema toidutootmise meetodi, kontrollitud tingimustes toidu kasvatamise aluseks olevat kõige kvaliteetsemat toorainet. Asjaolu, et aiandusturba teoreetilist heidet ei arvestata põllumajanduse, vaid märgalade kategoorias, et muuda fakti , et turvas on toidu tootmiseks sama vajalik kui haritav maa või kastmisvesi . Aiandussektor annab Euroopa Liidus 1/5 p õllumajandustoo dangust . Köögiviljakasvatus ja kaubandus on üks põllumajanduse olulistest alustest kogu maailmas. Turba valdkonna le seatud eesmärk on otses es vastuolus 10.05.2023. a avaldatud Morlteri raportiga , mis ütleb, et kuna Euroopa toiduga varustatus ja toidu ohutus ei ole tagatud , peavad ühe meetmena kasvusubstraatide koostisosad olema Eu roopa Liidu siseturult kättesaadavad – Points out that innovative and resource efficient cultivation practices in controlled, enclosed environments require a secure supply of growing media raw materials; believes that EU production and supply of these materials should be guaranteed . Lisaks turbale on Euroopas võimalik mingiski arvestatavas mahus t oota veel üksnes puidukiudu ja komposti. Kuid kumbagi nendest ei ole võimalik ei iseseisvalt ega kokku toota kaugeltki vajadust katvas mahus. Teistest teoreetiliste koostisosadest rääkimata. Liiati, k umbki neist ei ole iseseisvalt kasutatav ning kumbki neist ei ole steriilsed st esineb pidev oht kasvatatava toidu nakatumiseks hallituste või muude haigustekitajatega. Efektiivseks toidu tootmiseks v ajaminevad substraadi kogused, kvaliteet ja ohutus on aspektid millele viitavad kõik valdkonna tunnustatud asjatundjad . Seetõttu on üha rohkem kuulda arvamusi, et turba piiramise asemel on vaja turvas kuulutada Euroopa Liidu üleselt toiduainete tootmise seisukohast strateegilise tähtsusega ressursiks. Ohustades turba kättesaadavust ohustame Eesti ja Euroopa Liidu toidujulgeolekut. Euroopa Liit ei kasvata ise tarbitavas koguses toitu, samuti ei tee seda Eesti. Seda eriti just turvast vajavates valdkondades ehk aianduse s . Eesti köögiviljadega ise varustatus on üksnes 40% , marjadest rääkimata, mille isevarustatuse tase on 7 %. Hoolimata mitmete st visioonidokumentidest meie isevarustatuse tase jätkuvalt langeb. Eesti aiandussaaduste väliskaubanduse bilanss on ~250 milj € miinuses. Ainuüksi import Lätist ületab kogu ekspor t i kaks korda! Kui EL ei suuda tagada toidujulgeolekut oma ressursside toel, mille hulka käib ka Eesti 10 protsendine osa (Euroopa Liidu siseselt on see tegelikult kõrgem) , on üsnagi selge, et mujalt maailmast selle hankimine läheb kallimaks ja keerulisemaks või on sootuks võimatu . Aiandusturvast toodetakse üksnes kümnekonnas riigis maailmas. Millest ainult kaks asuvad väljaspool Euroopat, Kanada ja USA. Samas mõjutab ülerahvastatud Aafrika ja Aasia riikide ressursside tarbimine omakorda näiteks immigratsiooni Euroopasse, mis on taas EL ’i sises t toidujulgeolekut mõjutav faktor. T oidujulgeolek on täna oluline osa julgeolekupoliitikast laiemalt ning selle vastandamine teiste, sealhulgas kliima eesmärkidega , toob kaasa äärmuslike poliitikate leviku ja rahutused , mille tunnistajaks me juba oleme . Turbal kui ühel olulisel osal põllumajanduse ressursiahelas on oluline roll toidujulgeoleku tagamisel. Turba kasutamine ei vastandu kliimaeesmärkidele, vaid aitab neid saavutada. Arvestades põllumajandusliku maa piiratust on aiandus ainuke valdkond, kus oleks võimalik toidutootmist ilma täiendava maa hõivamiseta oluliselt suurendada. Turbast substraatide tootmine ja nende kasutamine on ühiskonnale kõrge lisandväärtusega On äärmiselt kummaline, et Kliimaministeerium ve ab aiandusturba vastast kampaaniat nagu rohelobist, e irates objektiivseid fakte ning ignoreerides väljakutseid Eesti majanduses. Vastupidiselt Teie väidetele on turba sektor üks kõrgeima lisandväärtusega maamajanduse harudest, mis tugineb Eesti toormele. Oleme hinnanud, et riik saab iga kaevandatud turba tonni kohta 28 € erinevaid makse ja tasusid sh ressursitasu 1,9-2,3 €/t. Turba tootja d on tänapäeval tüüpiliselt stabiil s e d , aastaring s e d tööandja , k e s maksavad Eesti maapiirkondade keskmisest 30% suurem at palk a . Vaatamata väiksusele on s ektori ekspordikäive ~150 milj € ja kasvab jõudsalt . Ühe töötaja antav lisandväärtus on keskmiselt 2,5 Eesti keskmist ja 1,5 EL’i keskmist , ulatused 100 000 € aastas st tootmine on mehhaniseeritud ja automatiseeritud . Samuti turbasektoris teiste maamajanduse valdkonna ettevõt etega võrreldes keskmisest oluliselt paremad ettevõtete majandus näitajad, käive, lisandväärtus ja kasum. Millisest väikesest lisandväärtusest me räägime? Sektorite omavaheline võrdlus absoluutskaalal ei ole asjakohane. Loomulikult on näiteks metsandus suur ja turbasektor väike, nii võrrelda ei ole adekvaatne. See ei ütle kummagi sektori ressursikasutuse kohta midagi. T urbasektorile põhjendatu lt omistatav emissioon on hinnanguliselt üksnes 120 tuh t CO 2 ekv aastas , mis vastab proportsionaalselt sektori panusele Eesti rahvamajandusse . Adekvaatse võrdlusandmete saamiseks , kui on soov sektoreid omavahel võrrelda, tuleb sektorite majandusnäitajatest enne kõrvalda da see osa, mis tugineb imporditud toormetel, või mis ei ole kohaliku ressursi väärindamisega üldse seotud. Meid teeb murelikuks, et j ätate süsteemselt tähelepanuta, et vajadust turbatoodete järele suurendavad toitumisalased arengud ja eelistused sh ka riiklikud , mitte turba tootjad . Aiandussektor on peamine värske taimse , toor- ja tervisliku toiduga varustaja, mille osakaalu kasvu nii tervelt elatud aastate suurendamiseks kui ka põllumajanduse keskkonnamõju vähendamiseks näevad ette kõik ÜRO, Euroopa Liidu ja siseriiklikud toidu tootmist ja tarbimist käsitlevad visioonidokumendid. Tervisenäitajate parandamine on üks suurtest väljakutsetest, mis lisaks oma vahetule positiivsele mõjule hoiab kokku ka kulutusi tervishoiule. Ainuüksi Euroopa Liidus tugineb igal aastal konservatiivselt hinnates ~15 miljardit tervislikku toidukorda Eesti turbatoodetele. Mitte ükski teine Eesti tooraine ega meil valmistatud toode ei oma sellist levikut ega võimendust, kui turvas ja sellest valmistatud kasvusubstraadid. Mitte ükski riik ei alusta kliimavõitlust valede andmete alusel eluks vajaliku toorme varustuskindluse nõrgendamisest . Lahendusi on vaja leida süsteemi seest nagu te põllumajanduse puhul tõdete. Sama peab kehtima ka turbale. K ontrollitud tingimustes toimuv taimekasvatus on peamine viis kohaliku toidu kasvatamiseks oluliselt suuremas ulatuses, kui see oleks mistahes piirkonnas looduslikult võimalik. V ärskete köögiviljade aastaringne kasvatamine põhjapoolsetes piirkondades sh ka Eestis ei ole võimalik, kuid seda on võimalik kompenseerida kasvusubstraatidel kasvatamisega kontrollitud tingimustes. Katmikalad tagavad võimaliku suurima saagikuse ajal ja kohas, kus see muidu ei oleks üldsegi võimalik, kombineerides looduslike olude ja kontrollitud kasvukeskkonna parimaid võimalusi. See väljendub nii tervislikus toidus, kui ka taskukohases hinnas. Mistahes meetmed, mis suurendavad turba omahinda, kanduvad edasi toidu hinda. Oluline teada olukorras, kus paljud riigid teevad toidu hindade kontrolli all hoidmiseks samal ajal s uuri pingutusi, näiteks rakendavad madalamaid käibemaksu määrasid. Kuigi Eesti aiandussektor on suhteliselt väike on seda iseloomustavad andmed eelkõige lisandväärtuse loomes kõnekad . E esti Aiandusliidu andme tel on tavalise põllumajandusmaa saagikus rahalises vääringus Eestis 3 000 – 5 000 €/a*ha, samas kui kõrgtehnoloogilistes kasvuhoonetes on see ~1 500 000 €/ha*a. Nii nagu ka maailma aiandus, tugineb ka meie aiandussektor turbatoodetele. Aiandusturba kasutami sest lähtuva laiapõhjalise ühiskondliku kasu maha vaikimine on arusaamatu. Võimalust, et turvast tervikuna pärast Eesti KlimS vastuvõtmist vähem tarbitakse, ei eksisteeri. Seda on oluline teada arvestades asjaolu, et siin regioonis on turba tootjad ka Venemaa ja Valgevene, mis tähendab, et Eestis turba tootmise vähenemisel hakkab Euroopa Liit suuremas mahus kasutama nende riikide turvast. Turba julgeolekupoliitilist tähtsust ilmestab asjaolu, et see on samuti lisatud sanktsioneeritud kaupade hulka. Samas kasvatab Venemaa aktiivselt oma tootmismahtusid ning otsib kõigi oma ressurssidega sanktsioonidest hoolimata pääsu välisturgudele. Nagu me teame, on selles kahjuks üpriski edukas. Näiteks perioodil 2018 2021 suurenes turba eksport Venemaalt 200% jõudes 2021. a 354 tuh t tasemele. Valgevene eksport on ~200 tuh t tasemel. Sanktsioonidele vaatamata arendavad nii Venemaa kui ka Valgevene aktiivselt oma turbatööstust, et kompenseerida teatud toodete impordi piiranguid ning t eisalt otsitakse aktiivselt varjatud võimalusi ekspordimahtude suurendamiseks sh Euroopa Liitu , et teenida välisvaluutat. Kui jääte oma algse KlimS kava sõnastuse juurde, palun lisage kinnitus , et Kliimaministeeriumi arvamusel pööratakse Venemaal ja mujal samameelsetes riikides keskkonnahoiule rohkem tähelepanu kui mei l, sealt toorme hankimine on moraalselt vastuvõetav ja sellel on väiksem keskkonnajalajälg, kui Euroopa Liidust hangitud toormel . Turba kasvuhoonegaaside heide on jätkuvalt ülehinnatud Põllumajanduse peatükis olete öelnud: „ Arendame kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikat selliselt, et põllumajanduse ja maakasutuse muutuse ja rakendatavate meetmete mõjusid oleks võimalik täpsemalt hinnata. “ Miks te ei kohtle sektoreid võrdselt ? Alates 2021. a talvest oleme teid süstemaatiliselt informeerinud, et aiandusturba kasvuhoonegaasid heide on valesti raporteeritud . Selle kohta on ilmunud kirjutisi isegi Riigikogu Toimetistes. Seda kummalisem on, et KlimS arutelu de aluseks võetud heiteprognoos oli koostatud valesti isegi parandamise eelseid parameetreid arvestades . Rääkimata asjaolust, et metsandust ja põllumajandust käsitlete vajaduse põhiselt, kuid trubasektorit esitlete üksnes läbi heite nagu turbatootmise eesmärk oleks saastamine. Halli joonega on illustreeritud KlimS arutelude käigus ministeeriumi poolt tutvustatud ajalooline heide ja tuleviku prognoos. Sinise joonega on tähistatud ajalooline aiandusturba kaevandamise heide, mille juures on arvestatud, et 29% kogu aiandusturbas sisalduvast süsinikust võib lugeda pikaajaliselt stabiilseks. Mõlemad mudelid lähtuvad kohese oksüdatsiooni printsiibist, mis me teame ei kirjelda turba lagunemist õigesti. Tegelikku Eesti aiandusturba emissiooni kirjeldavad resultant tulbad, mille kohaselt praegusel hetkel on emissioon u 400 tuh t CO 2 ekv tasemel ja jõuab stabiilse tootmismahtu korral 2050. aastaks 460 tuh t tasemele. Miks me deklareerime oma heited jätkuvalt kolm korda üle!? Joonis 1. Heitemudelite ja tegeliku heite omavaheline võrdlus. A inuke päriselt Eesti sse puutuv aiandusturba tootmisega seotud heide on illustreeritud sinis te , kollaste, oranžide ja punaste tulpadega . Sellekohaselt on praegu kasutuses olevate tootmisalade heide 120 tuh t CO 2 ekv tasemelt ja see on võimalik viia 2050. a 85 tuh t CO 2 ekv tasemele ilma tootmismahtusid ja l o astamis t piiramata, üksnes efektiivse ja mõistuspärase ressursikasutuse korraldusega. Miks te pakute esmalt meetmeid, mille majanduslik kahju on võimalikult suur ja jätate arvestamata ettepanekud, mis saavutavad sama eesmärgi ilma või vähese majandusliku kahjuga, on meile arusaamatu. Eriti arvestades, et hiljuti valminud uuringus „Eesti kasvuhoonegaaside eelarve koostamine“ on öeldud, et temperatuuri tõusu hoidmise 1,5 o C piires eesmärgi korral on turbasektori kasvuhoonegaaside 2020-2050 a eelarve 27 miljonit t CO 2 ekv ja temperatuuri tõusu hoidmisel alla 2 , 0 o C kraadi, on turbasektori eelarve 33 miljonit t CO 2 ekv. Uuringus on arvestatud tegeliku kasvuhoonegaaside eelarve, mitte teoree tilisega nagu toimub aruandlus. Kui juurutada aiandusturba korral aegsõltuv kasvuhoonegaaside heite raporteerimise mudel, mahuks turbasektor ka madalamasse eelarve limiiti. Sõltumata, et maailma juhtivad tööstusriigid on parimal juhul 2,0 o C kraadi vähendamise kursil kui seda. Eelneva teadmine muudab veelgi arusaamatu ma ks ministeeriumi suhtumise toidutootmiseks möödapääsmatult vajalikku toormesse. Seejuures on oluline märkida, et turbatööstus mahuks praegusel tasemel ilma probleemideta Eesti kasvuhoonegaaside eelarvesse, arvestamata asjaolu, et sõltumata kasutatavast heite arvestamise mudelist , jõuavad turbatooted pärast kasutamist uuesti maapõu e , mulda, kus nad väga pikaajaliselt suurendavad mulla süsinikuvaru . Sama süsinik ei saa samaaegselt olla tahkel kujul mullas seotud ja õhu atmosfääris. Meie statistika on üheselt tõendatult vale. Te gelikkuses ei ole meil tegu Eesti wetland kategooria off-site emissioonide, vaid tarbimise asukohamaa gropland kategooria lisanduva süsinikuga ja sellele järgneva osalise on-site emissiooniga. See, et selle probleemi lahendamist praegune IPCC metoodika ei toeta, ei tähenda, et see tulevikus ei muutu. Ka väike süsinikuvaru suurenemine on oluline st on igati loogiline eeldada, eelseisval perioodil hakat akse arvestama ka turbatoodete mulda viimisest lisanduvat süsinikku. Liiati, et metoodilised eeldused , mis tulenevad kehtivast IPCC raporteerimise metoodikast ja lausa kohustus, mis tuleneb LULUCF määrusest , on täidetud. Sõltumata selles t , ka s IPCC metoodika selles aspektis tulevikus areneb või mitte on lubamatu, et ministeerium kasutab oma ametlikus asjaajamises turba sektorist rääkides rohe lobistide retoorikat nagu turba tootmisega kaasneks „suur“, „tohutu“ või muu ülivõrdes kvantifit seeritud emissioon ja korraldab sellele tuginevalt kallutatud kajastuste avaldamist . Sellist emissiooni ei eksisteeri. Ebaprofessionaalse suhtumine, ei tee riigile au. Nagu ka ebavõrdne kohtlemine. Nii nagu põllumajanduse puhul on vaja ka turbasektori puhul arendada kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikat selliselt, et neid oleks võimalik täpsemalt hinnata. Ebatäpsus on tõendatud. Turba eripärad KlimS k avas p üstitatud eesmärk ja viis kuidas ministeerium püüab paaniliselt sektorit piirata läbi valdkonda reguleerivate alusaktide muutmise enne kliimadebati lõpuni pidamist või mõjuhinnangute valmimist on tegelikult piinlik ja näitab kui vähe on valdkonna kohta teadmist ja laiemalt hoolimist . Kasvusubst raate sh ka aiandusturvast selle koostises , toodetakse, turustatakse ja tarbitakse mahupõhiselt, kuupmeetrites. Turvast toodetakse ja selle üle peetakse arvestust tingtonnides 40% niiskuse juures. Selle alusel toimub ka teoreetilise heite raporteerimine. Turba lagunemisaste lasundi tüüpläbilõikes , Eesti tingimustes , suureneb ülevalt alla. St ülemistes k ihtides, mida esmalt kaevandama asutakse , avane b vähem lagunenud tur vas , ning pinnaviisiliselt sügavut ti edenedes, avane b üha enam lagunenud tur vas . Vähe ja hästilagunenud turba mahukaal võib erineda kuni 2 korda. See tähendab, et vanadel tootmisaladel, kus ka tootmise efektiivsus on võib - olla objektiivsetel põhjustel madal, saa b ühe tonni kohta 4m 3 tu r vast , kui vähelagunenud turba korral saab ühest tonnist 7 - 8m 3 turvast . P iirates uute alade avamist ja takistades vanade ja ebaefektiivsete alade korrastamist , suurendab riik ise heiteid sama toodangu mahu juures. Vanade alade k iire korrastamine ja asendamine , annab võimaluse eriheidet ühe tooteühiku kohta kuni kaks korda vä iksemana hoida . Selle takistamine ei ole kliimamõju vähendamise huvides , kuid kõik seni pakutud meetmed seda teevad. Tuletame meelde, et turba tarbimine aianduses ei sõltu selle piirangutest ühes või teise riigis. Sama kogus on möödapääsmatult vajalik ning see toodang ka turule antakse. Küsimus on selles, kas me panustame sellesse omalt poolt võimalikult väikese eriheitega, või hoopis võimendame seda. Teie pakutud lahendused paraku suurendavad turbatoodete kliimamõju, mitte üksnes efektiivsuse languse kaudu , vaid ka toodete endi vaates. Kas see oligi eesmärk? Meie 14.02.2024. a kirjas võetud kohustused on seotud eeldusega, et ministeerium ei muuda olemasolevat loastamise korda viisil, mis piiraks uute kaevandamise lubade saamist. Üks osa sellest kaalutlusest tugineb vajadusel kliimamõju vähendada. Võib tunduda uskumatu aga k liimamõju ohjamiseks on vajalik uute ja ressursi seisukohast kvaliteetsete asendusalade saamine korrastatud alade asemele. H ästilagunenud turba osakaalu domineerimine kogutoodangus, milleni lubade andmise piiramine paratamatult viiks, suurendaks arvutuslik k u hei det sama toodangumahu juures pea kaks korda, s est vajaliku koguse saamiseks on vaja kasvuhoonegaaside bilansi mõttes rohkem tonne väljata . See suurendaks ka toodangu omahinda, transpordi kulu ja keskkonnamõju jne , mis kõik lõpptarbijale edasi kanduks. See ga palume arvestada, et ammendatud alade asendamise piiramisel uutega , kliimamõju suuren eb , mitte ei vähen e . Kokkuvõtteks Turbaliit on varem korduvalt väljendanud ja tervitab jätkuvalt kõiki lahendusi, mis arvestavad nii turba vajalikkust kui panustavad ka keskkonnahoidu. Leiame, et nii kriitilise tähtsusega sektoris ei peaks olema poliitilise populismile ja ametkondlikule rumalusele ruumi. Turbaliit on toonud välja kuidas lähiperspektiivis on võimalik hei d e t päriselt v ähendada – läbi ammenduvate ja väheefektiivsete alade korrastamise. Oleme andnud lubaduse maksimeerida valmistoodangu osakaalu, millel oleks selge positiivne mõju meie väliskaubanduse bilansile. Uuringud näitavad, et ka ambitsioonikama eesmärgi korral mahub turbasektor vabalt Eesti 2020-2050 a kasvuhoonegaaside eelarvesse. Turbasektori lisandväärtus toormeühiku kohta ei ole mitte üheski osas väiksem kui näiteks metsanduses või põllumajanduses. Turvas on eelduseks põllumajandustoodangu maksimaalseks lisandväärtuse ja ressursitõhususe saavutamiseks põllumajanduses . Vastupidise väitmine on vale. Nõustume, et kütteurba tootmiseks pole uusi lube vaja, kuid me ei nõustu, e t neid ei ole vaja ka aiandusturba tootmiseks. Vastupidi, just kliimamõju vähendamise eesmärgil peab olema tagatud korrastaud alade kiire ja paindlik asendamine. M e ei ole nõus ega luba ühelgi juhul oma sektorit pisendada ega rohe lobistide rõõmuks tasalülitada . Turbal on sel ge ja tõendatud roll meie tervisliku toiduga varustamisel , panustamisel vaimsesse tervisesse ja heaolusse laiemalt ning seda tõendatult ilma ebamõistliku keskkonnamõjuta. A dekvaatne eesmärk tuleks KlimS kavas sõnastada alljärgnevalt : „ Haldame tu r batootmise kaevandamise lubasid viisil, et toodangu eriheide oleks minimaalne s h panustame efektiivsuse kasvu, kiire sse korrastamis se ja tuleviku tarbeks hoitavate tootmisalade konserveerimis se. 2030. a vaates paneme rõhku korrastamisele, täpsustame kütteturba kasutamise põhimõtteid ja vajadust, seni peatame uute lubade andmise kütteturba kaevandamiseks. 2050. a vaates näeme ette aiandusturba kaevandamiseks heitekvoodi 500 tuh t CO 2 aastas, millest 100 tuh t on arvestatud on-site emissioonideks ja 400 tuh t off-site emissioonideks. Arvestame, et selleks ajaks võib muutuda off-site emissioonide arvestus ning selle raporteerimise kohustus võib üle minna tarbimise asukoha riikidele.“ Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Tiidermann Juhatuse esimees