2023. aasta tervisevaldkonna tulemusaruande kinnitamine

KINNITATUD terviseministri x.x 2024. a käskkirjaga nr x „xxx“ Lisa x Tulemusvaldkonna TERVIS 2023. aasta tulemusaruanne TULEMUSVALDKOND TERVIS 1 2023. AASTA TULEMUSARUANNE Sisukord 1. Tervise tulemusvaldkond 3 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud 3 1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa 4 1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot) 4 1.4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 4 2. Tervist toetavate valikute programm 8 2.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 9 2.2. Programmi olukorra analüüs 9 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 10 2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) 12 3. Tervist toetava keskkonna programm 13 3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 14 3.2. Programmi olukorra analüüs 14 3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 15 3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) 16 4. Inimkeskse tervishoiu programm 17 4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud 18 4.2. Programmi olukorra analüüs 18 4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs 19 4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) 22 LISA 1. Programmide meetme ja tegevustasandi mõõdikud 24 LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse 31 TULEMUSVALDKOND TERVIS 2 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 1. Tervise tulemusvaldkond 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ja mõõdikud Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elada jäänud aastate eesmärk: arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. „Eesti 2035“ siht: Eesti 2035 riigi pikaajaline arengustrateegia RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond Tervist Tervist toetava Inimkeskse toetavate valikute keskkonna tervishoiu programm programm programm Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 2030/2035* Mehed 72,8 73,6 74,5 75,7 76,0 78,0 Oodatav eluiga Naised 81,4 82,3 83,1 83,2 83,3 84,0 Mehed 54,9 57,9 56,4 57,0 57,7 62,0/63,0 Tervena elada jäänud aastad** Naised 58,0 60,6 59,5 59,6 60,1 63,0/64,5 * 2030. aasta sihttase on seatud rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030. 2035. aasta sihttase on seatud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“. ** Tegemist on „Eesti 2035“ mõõdikuga. TULEMUSVALDKOND TERVIS 3 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 1.2. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide kaupa Tervist toetavatate valikute programm 30 220 856 eurot Kokku 2 437 357 363 Tervist toetavata keskkonna programm 12 844 243 eurot eurot Inimkeskse tervishoiu programm 2 394 292 462 eurot 1.3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot) Tulemusvaldkonna lõplik eelarve (2 437,3 miljonit eurot) on esialgsest eelarvest 73,1 miljoni euro võrra suurem. Suuremad muudatused olid: • aastast 2022 viidi 2023. aastasse üle eelarve vahendeid 68,7 miljonit eurot. • reservidest lisandus 2023. aastal 4,6 miljonit eurot. 2023. aasta eelarve täitmine oli 2 396,4 miljonit eurot, mis on 40,9 miljoni euro võrra vähem kui plaanitud. Kasutamata jääkidest viiakse üle 2024. aastasse 25,2 miljonit eurot. Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhat eurot) Tulemusvaldkond TERVIS Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud kokku 2 364 294 2 437 358 2 396 426 1.4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 on seatud ees- märgiks tervena elada jäänud eluaastate pikenemine. 2023. aastal Eesti inimeste oodatav eluiga pikenes, seda nii meestel kui ka naistel. Hoolimata oodatava eluea paranemisest on jätkuvalt ebavõrdust nii sugude, rah- vuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Naiste oodatav eluiga on meestest 8,6 aasta võrra pikem, kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea erinevus on üle üheteistkümne aasta. Riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on seatud eesmärgiks pikendada inimeste tervena elatud eluiga. 2023. aastal on inimeste tervena elada jäänud aastate näitaja langenud, seda nii meestel kui naistel. Samuti on murekohaks inimeste tervisenäitajate regionaalne erinevus. Kõige pikemalt elavad tervena Harjumaa elanikud (Eesti kesk- misest 3,6 aastat rohkem) ja kõige lühemalt elavad tervena Ida-Virumaa elanikud (Eesti keskmisest 8,1 aastat vähem), erinevus nende maakondade vahel on 11,6 aastat. Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea kui tervena elada jäänud aastate osas jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest madalamad. Inimeste tervist mõjutavad elustiil, valikud, geneetika, ümbritsev keskkond ja tervishoiusüsteem. Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st suurenes aastatel 2020–2021 tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks, kuid vähenes taas 2022. aastal. Hoolimata täiendavatest toetustest on Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2022. a 5,3%) endiselt tunduvalt väiksem kui EL-is kesk- miselt (2021. a 8,8%). Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis (2025. aasta puudujääk 147,1 miljonit eurot) ning senise tervishoiuteenuste kättesaadavuse taseme hoidmiseks on vaja suurendada tervishoiu rahastamist riigieelarvest. 2023. aastal valmisid analüüs ja ettepanekud tervisesüsteemi TULEMUSVALDKOND TERVIS 4 2023. AASTA TULEMUSARUANNE rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.1 Eesti inimeste omaosalus tervishoiukulude katmisel oli 2022. aastal 23,2%, võrdlusena Euroopa Liidus oli see 2021. aastal keskmiselt 14,5%. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (31,6%), ravimitele (27,7%) ja pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (17,8%). Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks ja hambaravi- teenuse kättesaadavuse parandamiseks suurendati 2023. aastal täiskasvanute hambaravihüvitist alates 2024. aastast. Perede omaosaluse kulu aitab leevendada ka Vabariigi Valitsuse 2023. aasta otsus toetada harvik­ haigusega laste ravi, milleks otsustati järgneval neljal aastal eraldada 5 miljonit eurot aastas. Tervisesüsteemis elanikele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja kvalifitseeritud ja pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on Eestis õdede ja arstide arv suurenenud, kuid see on jätku- Tervishoiu- valt väiksem kui EL-is keskmiselt (Eestis vastavalt 6,5 ja 3,4 ning EL-is 8,5 töötajate arv on ja 4,1 1000 elaniku kohta).3 Tervishoiutöötajate palgatõusuks eraldati 2023. endiselt väiksem aastal enam kui 116 miljonit eurot. Vastavalt kollektiivleppes kokkulepitule kui Euroopa tõsteti tervishoiutöötajate tunnitasude alammäära ligikaudu 20%. Samuti otsustati 2023. aastal, et alates 2024. aasta juulist suurendatakse apteek- keskmine rite lähte­toetust ning toetust hakatakse maksma ka õdedele, kes naasevad tervishoiusüsteemi ja asuvad tööle tõmbekeskustest väljaspool. 1000 ELANIKU KOHTA Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on tõstatanud vajaduse tõhustada tervisevaldkonna toimepidevust kriisi­ olukordades. 2023. aastal maksti elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglavõrgu arengukava haiglatele ja ÕDE 8,5 6,5 kiirabiasutustele 13,2 miljonit eurot ühekordset riigipoolset toetust, et tagada ARSTI 4,1 3,4 haiglate ja kiirabi takistusteta ja täisvõimsusel tegutsemine ka elektrikatkes- tuste ajal, samuti tagada elanikkonna katkematu vältimatu meditsiiniline abi. Kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide sagenemise nii täiskasvanute kui laste hulgas. Perioodil 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust ilmneb, et igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk ning need riskid on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud. 2023. aasta lõpus valmis vaimse tervise astmelise abi tegevuskava enim levinud vaimse tervise probleemide – ärevuse ja depressiooni sümptomite – varajaseks märkamiseks ja tõhusaks sekkumiseks. Alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiini sisaldavate toodete kättesaadavus ja tarbimine on viimastel aastatel Eesti ühiskonnas suurenenud. Nende toodete puhul on tarbimist soodustavaks teguriks kindlasti ka inimeste kõrge stressitase. Alates 2019. aastast on suurenenud Eesti inimeste (vanuses 15-aastased ja vanemad) alkoholi tarbimine ja ka suremus alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud haigustesse. Murekohaks on ka vii- mastel aastatel tõusturendis olnud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimise laialdane levik noorte hulgas. 2023. aastal valmis tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega keelusta- takse laste ja noorte kaitseks kuumutatud tubakatoodete maitsed. Eelnõu on Riigikogus menetlemisel. Alates 2022. aastast on suurenenud ka narkootikumide üledoosist tekkinud surmade arv (2022. a 80 ja 2023. a 117). Jätkuvalt on probleemne kasvav ülekaalulisus kogu elanikkonnas. 2022. aastal oli rohkem kui pool täiskasva- nutest ülekaalulised. Algkooliõpilaste hulgas on ülekaaluline juba peaaegu iga kolmas laps ja 13–15-aastaste hulgas iga neljas. Ülekaalulisus ja rasvumine suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja teatud vähkkasvajate tekke riski, aga võib põhjustada või süvendada ka vaimse tervise probleeme. Tervise Arengu Insti­tuudi andmetel võib ülekaalulisuse ja inaktiivsusega seotud kulu riigile ulatuda kuni 225 miljoni euroni aastas.4 Seetõttu nõuab jätkuvat tähelepanu ennetustegevuste toetamine, samuti tuleb otsida võimalusi ülekaalulistele inimestele tõenduspõhiste teenuste loomiseks. Vähki haigestumine on Eestis tõsine probleem. Alates 2000. aastast on vähisuremus vähenenud nii meestel kui ka naistel, kuid see on jätkuvalt surmapõhjustest teisel kohal. Teadaolevalt on 40% vähijuhtudest ennetata- vad. Kuni 2023. aastani oli Eestis riiklikult võimaldatud HPV-vastast vaktsineerimist üksnes 12–14-aastastele tüdrukutele. Alates 2024. aasta veebruarist võimaldatakse HPV-vastast vaktsineerimist kõigile 12–18-aastastele noortele, sealhulgas poistele. Poiste HPV-vastase vaktsineerimise võimaldamine aitab vähendada päraku-, peenise-, pea- ja kaelapiirkonna vähi tekke riski. 1 A. Võrk ja M. Piirits. Poliitikaanalüüs „Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid“. 3 OECD, State of Health in the EU, Country Health Profiles. Estonia: Country Health Profile 2023. 4 Uuring „Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis“ (2024). TULEMUSVALDKOND TERVIS 5 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 2023. aasta olulisimad saavutused: Inimkeskse tervishoiu programm • Inimeste omaosaluskoormuse vähendamiseks ja hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks suurendati täiskasvanute hambaravihüvitist, mis alates 2024. aastast tõuseb 40 eurolt 60 eurole, toimetuleku­toetuse saajate, töötute ja eakate (üle 63-aastased) hambaravihüvitis suureneb 85 eurolt 105 eurole ja omaosalus väheneb 15%-lt 12,5%-ni. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. • Valitsus otsustas toetada harvikhaigusega laste ravi ja lapseeas alanud harvikhaiguste ravi jätkamist, milleks aastatel 2024–2027 on kavandatud eraldada 5 miljonit eurot aastas. Eesmärk on aidata seeläbi katta nii harvikravimite, tervishoiu- ja muude toetavate teenuste kui ka perede omaosaluse kulu. Tehtu panus- tab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. • 2023. aastal võeti vastu ravikindlustuse seaduse muudatused, millega hüvitatakse lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale alates 2024. aasta juulist haigus- ja hoolduspäevad vanema varasema sissetu- leku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Muudatus annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldab neil paremini ühitada tööd ja pereelu. Muuda- tus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. • Tervishoiutöötajate palgatõusuks 2023. aastal eraldati enam kui 116 miljonit eurot. Vastavalt kollektiiv­ leppes kokkulepitule tõsteti tervishoiutöötajate tunnitasude alammäära ligikaudu 20% ning palgatõus jätkub ka 2024. aastal. • 2024. aasta algusest muutusid apteekritele makstava lähtetoetuse tingimused paindlikumaks ning lisaks apteekritele ja eriarstidele hakkavad alates 2024. aasta juulist lähtetoetust saama ka õed, kes naasevad tervishoiusüsteemi ja asuvad tööle tõmbekeskustest väljaspool. • 2023. aastal võeti vastu ravimiseaduse muudatused, mis aitavad parandada ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavust ning pakuvad lahendusi ravimite tarneraskuste mõjude leevendamiseks. • 2023. aastal maksti elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglavõrgu arengukava haiglatele ja kiirabi­ asutustele 13,2 miljonit eurot ühekordset riigipoolset toetust, et tagada haiglate ja kiirabi takistusteta ja täis­võimsusel tegutsemine ka elektrikatkestuste ajal, samuti tagada elanikkonna katkematu vältimatu medit- siiniline abi. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. • Alates 2024. aasta veebruarist võimaldatakse HPV-vastast vaktsineerimist kõigile 12–18-aastastele noortele, sealhulgas poistele. Seni on riiklikult võimaldatud HPV-vastast vaktsineerimist üksnes 12–14-aas- tastele tüdrukutele. Poiste HPV-vastase vaktsineerimise võimaldamine aitab vähendada päraku-, peenise-, pea- ja kaelapiirkonna vähi tekke riski. Tervist toetavate valikute programm • 2023. aasta lõpus valmis vaimse tervise astmelise abi tegevuskava enim levinud vaimse tervise probleemide – ärevuse ja depressiooni sümptomite – varajaseks märkamiseks ja tõhusaks sekkumiseks. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. • Sotsiaalministeerium valmistas ette tubakaseaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiivi nõuded kuumutatud tubakatoodete koostisele, märgistamisele ja pakendamisele ning keelustatakse laste ja noorte kaitseks kuumutatud tubakatoodete maitsed. Eelnõu on Riigikogus teisel lugemisel. Tehtu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“. TULEMUSVALDKOND TERVIS 6 2023. AASTA TULEMUSARUANNE  Tervist toetava keskkonna programm • 2023. aastal võeti vastu biotsiidiseaduse muudatused, millega muuhulgas korrastati erinevate valdkondade järelevalve korraldust selgemaks ja efektiivsemaks ning täiendati avalikus kohas kasutamiseks pakutavate desinfitseerimisainete märgistamise korda. • 2023. aastal võeti vastu veeseaduse muudatused, et tulevikus oleks joogive varustamisega seotud riskid tervisele ja keskkonnale väiksemad ja ohutu joogivesi oleks tagatud kogu elanikkonnale. Järgnevate aastate väljakutsed: • Tervisesüsteemi fookuse toomine haiguste ennetusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahva tervist toetavatele ennetustegevustele, tervist toetava elukeskkonna ja valikute kujundamisele ning tervishoius personaalsete ennetusteenuste arendamisele ja rakendamisele. Vastu võtmist vajavad uus rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid, samuti on vajalik üle vaadata nii riigi alkoholi- kui maksupoliitika (magustatud jookide maks, alkoholi- ja tubakaaktsiis). • Tervishoiutöötajate süveneva nappusega toimetulek, kus eriti suureks murekohaks on nii perearstide nappus, tööjõu koondamine linnadesse ja konkurents tööjõu osas. Vajalik on ümber hinnata tervishoiu­ töötajate rollid ja uuendada õigusruumi, uuendada residentuuri ja praktika korraldust, rakendada meetmeid arstide ja õdede tagasitoomiseks tervishoidu. • Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, mis vajab täiendavaid vahendeid ja rahastuspõhimõtete ülevaatamist ning omaosaluskoormuse vähendamist. Praegune ravikindlustuse rahastusmudel ei taga ravi- teenuste piisavat kättesaadavust, mis mõjutab inimestele õigeaegse terviseabi pakkumist ja pärsib vajalike reformide elluviimist. • Esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, et vähendada koormust kiirabile, erakor- ralise meditsiini osakondadele ja eriarstiabile. Vajalik on tugevdada tervisekeskuste meeskondi täiendavate spetsialistidega ja anda enam ülesandeid üldarstidele ja pereõdedele, samuti motiveerida perearste koon- duma tervisekeskustesse ja võrgustikesse. • Kriisideks valmisolek, mis hõlmab nii tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamist, katastroofimeditsiini arendamist ja elanikkonnakaitset, varude tagamist kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste toime­kindlust. TULEMUSVALDKOND TERVIS 7 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 2. Tervist toetavate valikute programm Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid Programmi eesmärk valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning Strateegia „Eesti 2035“ keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise siht (alasihi täpsusega) tervise eest. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, valitsemisala asutused) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus TULEMUSVALDKOND TERVIS 8 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 2.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tabel 3. Tervist toetavate valikute programmi ja programmi meetmete mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Standarditud varajase suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 367,0 – – 308,0 301,0 sama vana elaniku kohta) (2015) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon Meede 1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta 304,7 – – 214,4 206,6 Allikas: Eurostat (2021) 2.2. Programmi olukorra analüüs Haigestumist ja varajast suremust kroonilistesse mittenakkushaigustesse on võimalik paljudel juhtudel tervise­käitumise ja elustiili kaudu mõjutada. Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja paha­ loomulised kasvajad. 2023. aasta esialgsetel andmetel olid need surmapõhjuseks ligi 11 000 inimesel. Pea 40% vähkidest ja 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest on ennetatavad eluviisi muutmise ja oma valikute kaudu. Olulisteks riskiteguriteks kõnealustel haigustel on tasakaalustamata toitumine, alkoholi, tubaka ja nikotiini tarbi- mine, istuv eluviis ja vähene liikumine. Olulise panuse lisavad vaimse tervise häired. Inimeste terviseseisundit mõjutavad olulisel määral toitumis- ja liikumisharjumused. Jätkuvalt on murekohaks kasvav ülekaalulisus kogu elanikkonnas. 2022. aastal oli rohkem kui pool täiskasvanutest (naistest 46%, mees- test 60%) ülekaalulised.5 Tervise Arengu Instituudi andmetel võib täiskasvanute ülekaalulisuse ja inaktiivsusega seotud kulu riigile ulatuda kuni 225 miljoni euroni aastas.6 Algkooliõpilaste hulgas on ülekaaluline juba peaaegu iga kolmas laps ja 13–15-aastaste hulgas iga neljas. Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on liiga madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toitude tarbimine. 2022. aasta uuringu järgi tarbib vähemalt viiel päeval nädalas maiustusi 42%, suhkruga karastusjooke 15%, kartulikrõpse 7% ja friikartuleid 5% õpilastest ning koolipäevadel ei söö hommikueinet 21% õpilastest. Jätkuvalt nõuab tähelepanu ennetustege- vuste toetamine, samuti tuleb otsida võimalusi ülekaalulistele inimestele tõenduspõhiste teenuste loomiseks. WHO soovitab noortel iga päev liikuda keskmise või suure intensiivsusega vähemalt 60 minutit ja täiskasvanutel 30 minutit. Seda soovitust järgib vaid väike osa Eesti elanikkonnast. Nii noorte kui ka täiskasvanute seas on iga päev tervisele vajalikul määral piisavalt aktiivseid ligikaudu vaid 10%. 11–15-aastastest kooliõpilastest liigub iga päev WHO soovituste kohaselt vaid 16% (19% poistest ja 13% tüdrukutest). Vähemalt kaks korda nädalas on vabal ajal intensiivsel tasemel kehaliselt aktiivsed 71% õpilastest.7 Alates 2018. aastast on suurenenud Eesti inimeste (vanuses 15-aastased ja vanemad) alkoholi tarbimine ja ka suremus alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud haigustesse. Tervist ohustava alkoholitarvitamise riskipiire (meestel 140 g ja naistel 70 g absoluutalkoholi nädalas) ületas 2022. aastal 21% meestest ja 11% naistest.8 Kuigi tavasigarettide suitsetamise populaarsus noorte seas väheneb, on murekohaks viimastel aas- tatel tõusturendis olnud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimise laialdane levik noorte hulgas. 2022. aasta andmetel oli e-sigarette proovinud 10% 11-aastastest, 31% 13-aastastest ja 47% 15-aastastest noortest. E-sigareti ja huuletubaka tarvitajaid on ka nende noorte seas, kes tavasigarette ei suitseta ning nende toodete tarvitamise tõus on märgatav just tüdrukute seas.9 Seetõttu on eriti oluline, et 2023. aastal valminud tubakaseaduse muudatused, millega keelustatakse laste ja noorte kaitseks kuumutatud tubakatoodete maitsed, parlamendis ka vastu võetakse. 5 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. 6 Uuring „Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis“ (2024). 7-9 Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. TULEMUSVALDKOND TERVIS 9 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud tervisekassa Otsesed kulud raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot. Alkoholist tingitud riskikoor- tervisekassa mus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ning alkoholi tarvitamisega seotud raviarvete põhjal otsesed kulud tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot.103 on suured Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud narkootikumide üle­ Alkoholist tingitud doosist tingitud surmade arv (2021. a 39, 2022. a 80 ja 2023. a 117). Põhjuseks ~50,5 miljonit eurot on enamasti uute, eriti kangete sünteetiliste opioidide turule tulek. 2023. aastal oli 50% üledoosist tingitud surmadest seotud sünteetiliste opioididega. Tubakast tingitud Probleemiga tegelemisel on jätkuvalt vajalik valitsemisalade (eriti sise­ ~55,6 miljonit eurot turvalisuse) tihe omavaheline koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks. Muret tekitav on ka inimeste vaimse tervise seisund. Viimaste aastate kriisid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide sagenemise nii täiskasvanute Vaimse tervise kui laste hulgas. Perioodil 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise probleemide uuringust ilmneb, et igal viiendal Eesti inimesel (20%) on ärevushäire risk sagenemine ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk ning need riskid on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud. Nii depressiooni kui ka ärevushäirete korral olid kõige ohustatumad noored täiskasvanud (18–24-aastased), 28% kellest ärevus­häirete risk oli 37%-l ja depressioonirisk 56%-l.11 2022. aas- tal esines viimase 12 kuu jooksul vähemalt kahenädalasi depressiivseid Eesti inimesi on episoode 45%-l tüdrukutest ja 23%-l poistest. Enim depressiivseid episoode depressiooni riskiga esineb 15-aastaste tüdrukute ja õpilaste seas, kelle hinnangul on nende tervis halb, kellel on raske rääkida oma muredest vanematega ja kellele ei 20% meeldi koolis käia. Kuigi Eesti suitsiidikordaja on olnud alates 2000-ndate algusest langus­trendis, ületab see ikka Euroopa keskmist. 2022. aastal suri suitsiidi tõttu 193 inimest ja standarditud suitsiidikordaja 100 000 inimese Eesti inimesi on kohta oli 14,4 (meestel 25,3, naistel 6,4). Vanuserühmiti on suitsiidikordaja ärevushäire riskiga Eestis kõige kõrgem 20–24-aastaste hulgas. Seetõttu on jätkuvalt oluline panna suurem rõhk varasele märkamisele ja sekkumisele. Senine vaimse tervise abi­süsteem on olnud eriarstiabi poole kaldu, mistõttu ei jõua abi pii- sava hulga abivajajateni ning sekkutakse liiga hilja. 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, Eesti 2035 on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2. Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade organisatsiooni aastaraamatus. • Terviseriskide ennetamiseks ja tervise edendamise korraldamiseks oli 2023. aastal põhifookus uue rahva­tervishoiu seaduse eelnõu ettevalmistamisel, millega muudetakse haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonna rollid, nõuded ja põhimõtted selgemaks, muu hulgas ajakohastatakse ka kohalike oma­ valitsuste ülesandeid rahvatervishoiu valdkonnas. Samuti töötati välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on seniste tervishoiuteenuste kõrvale tuua personaalsed ennetus- ja edendusteenused ning psühhosotsiaalsed teenused, mis hõlmavad ka varase faasi psühholoogilisi sekkumisi. Sotsiaalministeerium toetas sihttoetusega Eesti naiste tervise uuringu kolmandat lainet, mis viiakse ellu 2024. aastal. Uuringut on varem tehtud 10-aastase intervalliga aastatel 2004 ja 2014. Tervise Arengu Instituut andis välja rahvastiku tervise aastaraamatu 2023, mis sisaldab üle- 10 Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 11 Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. TULEMUSVALDKOND TERVIS 10 2023. AASTA TULEMUSARUANNE  vaadet Eesti elanike tervisest ja tervisekäitumisest ning muutustest tervises ja tervisemõjurites aastatel 2000–2022. Samuti avaldas asutus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu, Eesti kooliõpi- laste tervisekäitumise uuringu (HBSC), Eesti õpilaste kasvu uuringu ja uuringu „Eesti noorte seksuaal­tervis: teadmised, hoiakud ja käitumine” tulemused, mis annavad ulatusliku ülevaate Eesti elanike tervisest ja ter- visekäitumisest nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte seas. Tervise Arengu Instituudi juhitav ennetuse teadusnõukogu hindas 2023. aasta jooksul üheksa ennetustegevuse tõendatuse taset. • Vaimse tervise edendamiseks jätkati Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023-2026 ellu­ viimist. Teenuste piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks jätkati kohalikele omavalitsustele ja esmatasandi tervisekeskustele suunatud toetusmeetmetega, et omavalitsused saaksid oma elanikele pakkuda vaimse tervise ja kogukonnapsühholoogi teenuseid. Kokku eraldati selleks rahalisi vahendeid 2,2 miljonit eurot. 2023. aasta lõpus valmis vaimse tervise astmelise abi tegevuskava enim levinud vaimse tervise probleemide (ärevus ja depressiooni sümptomid) varajaseks märkamiseks ja tõhusaks sekkumi- seks. 2023. aastal töötas aktiivselt suitsiidiennetuse tegevuskava koostamise töörühm, mis lisaks 2024. aastal valmivale tegevuskava ettevalmistamisele rakendas kiiresti elluviidavaid lahendusi, näiteks vastutus- tundliku meediakajastuse toetamine (2023. aastal loodi ajakirjanikele uus Papageno preemia) ja jooksva suitsiidistatistika kajastamine. Tervisekassas oli 2023. aastal eraldi tähelepanu all vaimse tervise ravitee- konna loomine ja ühtne ravikäsitlus, et tulevikus oleks teenuste pakkumine ja korraldus kogu Eestis ühtne. • Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamiseks alustati 2023. aasta lõpus välis­vahenditest rahastatud terviseriskide ennetamise projektiga, mille raames töötatakse Tervise Arengu Instituudi eest­ vedamisel välja esmatasandi tervishoiuga integreeritav toitumisnõustamise mudel. Ministeeriumide, asutuste ja partnerite koostöös valmis koolitoidu teekaart, mille koostamise käigus kaardistati koolilõunaga seonduvad probleemid ning leiti lahendusteed ja tegevused, mida järgneva viie aasta jooksul ellu viia ja tege- vuste planeerimisel silmas pidada. Tervise Arengu Instituut viis ellu toidu koostise muutmisele suunatud tegevusi. Tasakaalustatud toitumist aitab edendada uus, 2023. aastal ette valmistatud rahvatervishoiu sea- duse eelnõu, mille raames uuendatakse muu hulgas nõuded toitlustamisele tervishoiu- ja haridusasutustes, noorte püsilaagrites, kinnipidamisasutustes ja sotsiaalteenuse osutamisel. • Uimastite tarvitamise ennetamiseks ja vähendamiseks alustati 2023. aasta lõpus välisvahenditest rahastatud terviseriskide ennetamise projektiga, mille raames töötatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel välja kogukonna tasandil uimasteid tarvitavate inimeste varajase märkamise ja toetamise mudel. Samuti alustati koostöös Siseministeeriumiga muudatusega, mis võimaldaks politsei varustusse lisada edaspidi naloksooni ninasprei, mida opioidide üleannustamise korral esmaabina kasutada. Tervise Arengu Instituut kasvatas naloksooni programmi ja raviteenuste mahtu ning viis ellu turvalisema ööelu sekkumiste arendamise projekti. Samuti tegi Tervise Arengu Instituut uuringu „Uimastite tarvitamise mustrid Eestis“. Ravimi­amet tegi ettepanekud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja täiendamiseks. Nikotiini tarvitamise vähendamiseks valmistati ette tubakaseaduse muudatused (eelnõu on Riigikogus teisel lugemisel), millega võetakse üle Euroopa Komisjoni direktiivi nõuded kuumutatud tubakatoodete koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Laste ja noorte kaitseks keelustati kogu Euroopa Liidus alates 23. oktoobrist 2023 kuumu- tatud tubakatoodete maitsed. Alkoholitarvitamise mõjude vähendamiseks lepiti valdkonnaüleselt ministrite vahel kokku alustada alkoholipoliitika rohelise raamatu uuendamisega. Tervise Arengu Instituudil valmisid uuring „Alkohoolsete jookide ning tubaka- ja nikotiinitoodete testostlemine“ ja ülevaade „Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest“. Alates 2023. aastast on alkoholitarvitamise häire ennetusteenuse arendaja ja koordineerija Tervise Arengu Instituudi asemel Tervisekassa. TULEMUSVALDKOND TERVIS 11 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) Tabel 4. Tervist toetavate valikute programmi ja programmi tegevuste 2023.aasta eelarve täitmine (tuhat eurot) Tervist toetavate valikute Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal programm Kulud kokku 22 892 30 221 25 858 85,6% Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Kulud 8 543 12 955 9 644 74,4% Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine Kulud 1 542 3 535 2 549 72,1% Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Kulud 1 147 1 270 1 223 96,3% Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Kulud 5 402 6 053 6 036 99,7% Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Kulud 6 258 6 408 6 405 100% Tervist toetavate valikute programmi esialgne eelarve oli 22,9 miljonit eurot, lõplik eelarve oli sellest 7,3 miljonit eurot suurem – kokku 30,2 miljonit eurot. Peamised muudatused eelarves on: • 2022. aasta eelarvest viidi 2023. aasta eelarvesse üle 2,6 miljonit eurot. • 2023. aasta riigieelarve seaduse muudatusega jagati 2,1 miljonit eurot teiste programmide tegevustest tervist toetatavate valikute programmi. Enamik sellest läks Sotsiaalministeeriumile, kus 1,6 miljoni euro ula- tuses suurenes vaimse tervise edendamise kulud seoses vaimse tervise osakonna ja Sotsiaalministeeriumi üldkulude kajastamisega eelpool nimetatud programmitegevuses. • Välisvahenditega seotud eelarve suurenes aasta jooksul 1,0 miljon eurot, mis on seotud struktuurifondidega. • Teistest riigiasutustest saadi 1,5 miljonit eurot, mis peamiselt oli seotud teadus- ja arendustegevustega. • 35 270 eurot on seotud reservidest saadud vahenditega tugiteenustele IKT jätkusuutlikkuse ja kliima­ eesmärkide ülevõtmisega seoses. 2023. aastal kulutati programmi tegevustele kokku 25,9 miljonit eurot, mis moodustab 85,6% eelarvest. Kokku jäi kasutamata 2,2 miljonit eurot, millest 2,1 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse. Vaimse tervise edendamise tegevuses jäi kasutamata tegevuste edasilükkumise tõttu 1,0 miljon eurot. 2024. aastaks kantakse üle järgmised vahendid, millest: • 0,2 miljonit eurot on madala intensiivsusega sekkumiste koolitusteks. • 0,3 miljonit eurot on KOV-idele suunatud vaimse tervise teenuse toetuseks ja kogukonnapsühholoogide palgatoetuse meetmeks, seoses mahtude üle planeerimisega toetuse saajate poolt. • 0,3 miljonit eurot on partnerluse projektide toetusteks. • 0,2 miljonit eurot on asutuste tegevuskuludeks, sealhulgas tugiteenuseks. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamise tegevuses jäid kasutamata 3,3 miljonit eurot, millest: • 2,2 miljonit eurot on seotud välisvahenditega ehk struktuurivahendite uue perioodi kasutamise edasi­ lükkamisega. Välisvahendite eelarve jäägist kantakse üle vaid Euroopa Komisjoni projektide rahalised jäägid summas 0,2 miljonit eurot. • 0,6 miljonit eurot on partnerlusega seotud projektide toetuseks, mille tegevused on planeeritud 2024. aastasse ja eelarve on selleks üle viidud. • 0,5 miljonit eurot on asutuste tegevuskulud, sealhulgas tugiteenused. Vahendid kantakse sihtotstarbeliselt üle. TULEMUSVALDKOND TERVIS 12 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 3. Tervist toetava keskkonna programm Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave Programmi eesmärk võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning Strateegia „Eesti 2035“ keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise siht (alasihi täpsusega) eest. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) valitsemisala asutused) TULEMUSVALDKOND TERVIS 13 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 3.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tabel 5. Tervist toetava keskkonna programmi ja programmi meetmete mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta 1709 (2019) – – 1399 1363 Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut Meede 1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta 251,8 (2020) – – 214,4 206,6 Allikas: Eurostat 3.2. Programmi olukorra analüüs Umbes neljandik maailma rahvastiku tervisekaotusest on otseselt seotud keskkonnast, sealhulgas töö-, elu- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Keskkonnamõjudele on kõige vastuvõtlikumad lapsed, rasedad ja vanurid ning kroonilise haigusega inimesed. Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. Eestis on kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osa- 98,77% tarbijatest kaal viimastel aastatel olnud stabiilne ja heal tasemel (2023. a 98,77%). said kvaliteetset Kvaliteetne joogivesi tähendab, et näiteks veevarustussüsteemis levivast joogivett Legionellast ja pliist põhjustatud haigusjuhte esineb Eestis vähe ning seda kinnitavad ka Terviseameti andmed. Terviseameti andmetel oli 2022. aastal vaid 14 leegionärihaiguse ehk legionelloosi juhtu. Ohutu joogivee säilita- miseks on vaja hinnata ja juhtida riske alates joogiveehaarde valgalast ja toitealast kuni tarbimis­kohani, mida 2023. aastal jõustunud veeseaduse muudatus ka toetab. Võrreldes eelneva aastaga on aga mõnevõrra vähenenud kvaliteetse veega basseinide osakaal (2022. a 82%, 2023. a 80%). Ujulatele on suurimaks probleemiks basseinivee nõuetekohase vaba ja seotud kloori taseme hoidmine, kuna see sõltub erinevatest teguritest (nt kasutatavatest puhastusseadmetest, puhastamise efek- tiivsusest, temperatuurist jne). Samuti on halvenenud suplusvee kvaliteet, kus „heaks“ või „väga heaks“ hinnati 2023. aastal 86,3% (2022. a oli osakaal 92,3%) supluskohtadest. Kuna avalike veekogude arv, kus on võimalik määrata suplusvee kvaliteedi klassi, on suurenenud, mõjutab see oluliselt ka mõõdiku tulemust. Mõlemad indi- kaatorid jäid 2023. aastal alla seatud sihttaseme. Kemikaale (sh detergente) turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid, oli 2023. aastal 74%, olles ligilähedane selles aastaks seatud sihttasemele (75%). 2023. aastaks seatud sihttaseme (75%) ületasid aga biotsiide turustavad ettevõtted, kes esmakontrolli käigus kõrvaldasid tuvastatud puudused ja kelle tooted hinnati seejärel nõuetele vastavaks. 2023. aastal oli selliseid ettevõtteid 79%. Samuti ületasid 2023. aasta sihttaseme (77,3%) kosmeetikatooteid turustavad ettevõtted, kellest 2023. aastal kõrvaldasid puudused 86%. Ilusalon- gide osakaal, kes puudused kõrvaldasid, kasvas märkimisväärselt (2023. a 93,3%), ületades sellega ka 2023. aastaks seatud sihttaseme (73%). 2022. aastal oli vastav osakaal 81%. Terviseamet on tegelenud ettevõtete nõustamisega ning teinud järjepidevalt järelkontrolle. Lisaks on ettevõtted olnud koostööaltid ning kõrvaldanud formaalsed puudused või eemaldanud ohtlikud tooted turult õigeaegselt. Mõnevõrra on vähenenud terviskaitsenõuetele vastavate haridusasutuste (2023. a 62%) ja sotsiaalasutuste (2023. a 55%) osakaal, jäädes seatud sihttasemest märkimisväärselt madalamaks. 2021. aasta erandlikult kõrge tase oli tingitud COVID-19 pandeemiast, mil Terviseamet tegi vähe kontrolle (koolid olid distantsõppel ja hooldekodud külastajatele suletud) ja ootamatuid kontrolle ei teinud. Alates 2022. aastast peegeldab mõõdiku tase olukorda realistlikumalt ja iseloomustab suurenevat tõhusa järelevalve vajadust. TULEMUSVALDKOND TERVIS 14 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 3.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, Eesti 2035 on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2. Terviseameti 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade organisatsiooni aastaraamatus. • Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamiseks valmistati ette rahvatervishoiu seaduse eelnõu, kus on muu hulgas sätestatud nõuded kosmeetikatoodetele, iluteenuse, ujumis- ja suplemisteenuse ja sotsiaalteenuse osutamisele ning elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele. 1. juunil 2023 jõustusid biotsiidi­seaduse muudatused, millega muu hulgas parandati desinfitseerimisvahendite kättesaadavust ja teavet nende kohta avalikus ruumis, samuti koondati riiklik järelevalve toote liikide järgi ühe ametiasutuse vastutusalasse, et vältida dubleerimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Terviseameti vahel. Samuti uuendati määrust „Nõuded kahjulike organismide tõrje teenuse osutamisele“, millega täpsustati nõudeid nii teenuse osutamisele kui ka kahjulike organismide tõrje plaanile ja aruandele. • Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskide vähendamiseks jõustusid 2023. aastal veeseaduse ja selle alusel kehtestatud määruste “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbi- jale teabe esitamise nõuded” ja “Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded” muudatused, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta. Kui seni kontrollisid joogivee käitleja ja Terviseamet vee kvaliteeti kraani otsast, siis edaspidi tuleb hinnata joogi- vee kvaliteediriske ja kavandada nende ohjamine kogu veevarustusahelas alates veevõtukoha valgalast või toitealast kuni kraani otsani. Terviseameti kõrgendatud tähelepanu nõudis mais Kuressaare joogivee saastumine. • Kemikaalide ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks koostati Terviseameti, Päästeameti, Maksu- ja Tolliameti ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöös mahukas juhend kemikaalide ohutu käitlemise kohta. Lisaks loodi kemikaalide järelevalve alase koostöö suurendamiseks kemikaaliohutuse komisjoni juurde järelevalve alarühm, kus kõik kemikaalide järelevalvega seotud järelevalveasutused saavad koos probleeme arutada ja koostööd teha. • Toodete ja teenuste ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks kutsus Sotsiaalministeerium kokku ujulate ja veekeskuste ohutust puudutava töögrupi, kuhu kuuluvad Siseministeerium, Päästeamet, Terviseamet ja MTÜ Selts Eesti Vetelpääste. Töögrupis analüüsiti ujulate ja veekeskuste väljakutsete statistikat ja õnnetusjuhtumeid ning tehti õnnetustega seotud kokkuvõte. Samuti koostati veekeskustele ja ujulatele küsimustik ja näidisblankett, et aidata tuvastada kitsaskohti regulatsioonis, mis on aluseks ujula ohutust reguleeriva määruse kaasajastamisel. Sotsiaalministeeriumi poolt koostati määrus „Nõuded lapsehooldusvahenditele“, millega uuendati nõudeid rõngas- ja pudeliluttidele ning lapse suu ja suulimas- kestaga kokkupuutumiseks ette nähtud muudele lapsehooldusvahenditele, et tagada nende ohutus lapse tervisele. Järelevalve kohustus läks uue määrusega Terviseametilt täies mahus üle TTJA-le. Terviseamet jätkas toodete ja teenuste ohutuse tagamiseks ilu- ja isikuteenuste valdkonnas infopäevade korraldami- sega. Samuti pöörati kõrgendatud tähelepanu iluteenuste osutajate kontrollile, kus suurendati kontrollide arvu. Selle tulemusena sai Terviseamet detailse ülevaate keemilise koorimise, tätoveerimis- ja püsimei- giteenuse ning solaariumiteenuse pakkujate olu­korrast. 2024. aastal on kontrollide fookuses nii uuemad teenused (mikronõelumised, küüneteenused ja ripsmetehniku teenused) kui ka jätkuvalt probleemsed teenused (tätoveerimis- ja püsimeigiteenus). Sotsiaalministeerium muutis määrust „Tervisekaitsenõuded koolidele“, millega lahendati koolide renoveerimisel ja uute koolimajade ehitamisel tekkivaid probleeme, võimaldades teatud tingimustel võimlemissaalide paiknemist keldrikorrustel. Samuti lubati muudatusega koolidel kasutada moodulklasse, mille kõrgus võib erineda seni kehtestatust ning anda kohalikele omavalit- sustele võimalus leida paindlikumaid ja majanduslikult soodsamaid lahendusi asenduspindade leidmiseks ja kasutuselevõtuks. TULEMUSVALDKOND TERVIS 15 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 3.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) Tabel 6. Tervist toetava keskkonna programmi ja programmi tegevuste 2023. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot) Tervist toetava keskkonna Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal programm Kulud kokku 9 243 12 844 10 303 80,2% Tegevus 1.1. Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Kulud 971 1 353 953 70,5% Tegevus 1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Kulud 2 839 3 832 2 864 74,7% Tegevus 1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Kulud 1 344 1 874 1 730 92,3% Tegevus 1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Kulud 4 089 5 787 4 756 82,2% Tervist toetava keskkonna programmi esialgne eelarve oli 9,2 miljonit eurot, lõplik eelarve oli sellest 3,6 miljoni euro võrra suurem – kokku 12,8 miljonit eurot. Peamised muudatused eelarves olid järgmised: • 2022. aasta eelarvest viidi 2023. aasta eelarvesse üle 2,6 miljonit eurot. • 2023. aasta riigieelarve seaduse muudatusega jagati 0,5 miljonit eurot valitsemisala teiste programmide tegevustest tervist toetatava keskkonna programmi. • 0,2 miljonit eurot on seotud reservidest saadud vahenditega tugiteenustele seoses IKT jätkusuutlikkusega. • Välisvahenditega seotud eelarve suurenes aasta jooksul 0,2 miljoni euro võrra, mis on seotud Euroopa Komisjoni rahastatavate projektidega. • Majandustegevusest suurema laekumise tõttu kasvas eelarve 0,1 miljoni euro võrra. Programmi eelarve täitmine oli 10,3 miljonit eurot, mis moodustab 80,2% eelarvest. Kokku jäi kasutamata 2,5 miljonit eurot, millest 2,1 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse. Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamisel ja elluviimise korraldamisel jäi kasutamata 0,4 miljonit eurot asutuste tegevuskulud, sealhulgas tugiteenuste pakkumisega seotud kulud, mis kasutatakse ära 2024. aastal. Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide tegevuses jäi kasutamata 1,0 miljonit eurot, millest: • 0,6 miljonit eurot oli seotud välisvahenditega. Struktuurivahendite uue perioodi kasutamise edasi­lükkamisest tulenevalt jäi kasutamata 0,5 miljonit eurot. Välisvahendite eelarve jäägist kantakse üle vaid Euroopa Komisjoni projektide rahalised jäägid 0,1 miljonit eurot. • Majandustegevusest saadud vahenditest jäi kasutamata 0,3 miljonit eurot, mida kasutatakse 2024. aastal Terviseameti laborite sisekliima tagamiseks. • Asutuste tegevuskulusid, sealhulgas tugiteenuste pakkumisega seotud kulude jääki 0,1 miljonit eurot, kasutatakse 2024. aastal. Toodete ja teenuste ohutuse ja riskide vähendamise tegevuses osutusid asutuste tegevuskulud 0,1 miljonit eurot planeeritust väiksemaks, vahendid viiakse üle 2024. aastasse. TULEMUSVALDKOND TERVIS 16 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 4. Inimkeskse tervishoiu programm Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada Programmi eesmärk tervena elada jäänud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning Strateegia „Eesti 2035“ siht keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise (alasihi täpsusega) tervise eest. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Tervisekassa, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet, valitsemisala asutused) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus TULEMUSVALDKOND TERVIS 17 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 4.1. Programmi ja programmi meetme mõõdikud Programmi tegevuste tasandi mõõdikud on kajastatud tulemusaruande lisas nr 1. Tabel 7. Inimkeskse tervishoiu programmi ja programmi meetmete mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Katmata tervishoiuteenuste vajadus, % 8,1% 9,1% 12,9% 12,7% 12,0% Allikas: Eurostat Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s, % 5,7% 5,3% – 5,1% 5,1% Allikas: Tervise Arengu Instituut Meede 1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta 135,6 – – 117,4 114,2 Allikas: Eurostat 4.2. Programmi olukorra analüüs Inimeste oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud eluaastaid aitavad pikendada toimiv tervisesüsteem ning elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste ja ravimite kättesaadavus. Eesti avaliku sektori ter- vishoiukulude osakaal SKP-s suurenes aastatel 2020–2021 tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks, kuid 2022. aastal vähenes taas. Hoolimata täiendavatest toetustest on Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2022. a 5,3%) endiselt tunduvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (2021. a 8,8%). Samuti on 2023. aastal vähenenud ravikindlustusega kaetute osakaal Murekohad rahvastikus (2023. a 94,2%, 2022. a 95,5%). Enamikus EL-i riikides on tervisesüsteemis inimeste residentsuse põhjal ravikindlustuskaitse keskmine kaetus 98% elanikkonnast, Eesti näitaja on sellest väiksem. Kuigi töötavate ravikindlus- tatute osakaal on viimase kümne aasta jooksul kasvanud, puudub parimas LEIBKONNA tööeas olevatest 20–59-aastastest inimestest igal kümnendal isikul ravikind- KESKMINE OMAOSALUS 14,5% 23,2% lustus.124 Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi. Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis – 2025. aasta puudujääk PIKAD on 147,1 miljonit eurot, 2026. aastal 194,6 miljonit eurot ja 2027. aastal OOTEJÄRJE- KORRAD 0,9% 12% 251,6 miljonit eurot. Senise tervishoiuteenuste kättesaadavuse taseme hoidmiseks on vaja suurendada tervishoiu rahastamist riigieelarvest. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse probleemi ei saa lahendada inimeste omaosaluse suurendamise kaudu. Eesti inimeste omaosalus tervishoiukulude katmisel oli 2022. aastal 23,2%, EL-is oli see 2021. aastal keskmiselt 14,5%. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (31,6%), ravimitele (27,7%) ja pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (17,8%). Eesti elanike rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab ka inimeste hinnang katmata tervishoiutee- nuste vajaduste kohta, põhjuseks nii rahalised ja geograafilised takistused kui ka pikad ootejärjekorrad. Kuigi Eesti elanike hinnangud 2022. aastal paranesid (katmata tervishoiuteenuste vajadust väljendas 9,1%), on rahu- olematus teenuste kättesaadavusega 2023. aastal taas kasvanud, mil vastav näitaja oli 12,9%. Jätkuvalt olid põhjuseks eelkõige pikad ootejärjekorrad (12%). Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on otseselt seotud ka kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöö- tajate ja teiste spetsialistide olemasoluga. Viimasel kümnendil on Eestis õdede ja arstide arv suurenenud, kuid see on jätkuvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (Eestis vastavalt 6,5 ja 3,4 ning EL-is 8,5 ja 4,1 1000 elaniku kohta). Tervishoiutöötajate puuduse lahendamise küsimus on eriti kriitiline õdede, perearstide ja psühhiaatrite hulgas. Arstide puhul on probleemkohaks ka arstide kõrge keskmine vanus, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv ei ole piisav. Kui 2023. aastal viidi ellu mitu olulist muudatust (tervishoiutöötajate palgatõus, õdede lähtetoetus jms), on see jätkuvalt peamine väljakutse tervishoiusüsteemi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. 12 Rahvastiku tervise aastaraamat 2023 TULEMUSVALDKOND TERVIS 18 2023. AASTA TULEMUSARUANNE Jätkuvalt pole seatud sihttasemeid saavutatud vaktsineerimisega hõlmatuse puhul. Kuigi 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes on 2023. aastal suurenenud (2023. a 84,4%, 2022. a 79,1%), on sama vaktsiiniga revaktsineeritute hulk 14-aastaste seas 2023. aastal vähenenud (2023. a 72,8%, 2022. a 78,1%). Samuti on langustrendis 7-aastaste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes (2023. a 63,5%, 2022. a 67%). Hõlmatuse andmete tõlgendamisel tuleb siiski silmas pidada, et vaktsineerimisteatiste digitaalsele vormile üleminek ei ole sujunud planeeritult ning on tekkinud andmekvaliteedi probleeme. Tervisevaldkonna osapoolte koostöös keskendutakse tervise­ infosüsteemi edastatavate vaktsineerimisandmete kvaliteedi parandamisele ja parimate hõlmatust suurendavate praktikate kasutusele võtmisele. Võrreldes eelneva aastaga on 2023. aastal märkimisväärselt suurenenud sõeluuringutes osalemise määrad: emakakaelavähi sõeluuringus osales 64% (osalusmäär tõusis võrreldes 2022. aastaga 5,8% võrra), rinnavähi sõeluuringus osales 64,5% (osalusmäär tõusis 1,9% võrra) ja jämesoolevähi sõeluuringus osales 60,4% (osa- lusmäär tõusis 5,5% võrra), mis näitab, et inimesed tähtsustavad sõeluuringutel osalemist järjest rohkem. 4.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevused, mis aitavad ellu viia riigi pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“, Eesti 2035 on strateegia tegevuskavas olevate vajalike muutuste kaupa välja toodud tulemusaruande lisas nr 2. Tervisekassa 2023. aasta tegemistest saab detailsema ülevaate Tervisekassa 2023. aasta majandusaasta aruandest. Ravimiameti 2023. aasta tegemistest on detailsem ülevaade organisatsiooni aastaraamatus. • Kriisideks valmisoleku ja tervisevaldkonna toimepidevuse tagamiseks maksti koostöös Terviseametiga elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglatele ja kiirabiasutustele 13,2 miljonit eurot ühekordset riigipoolset toetust. See võimaldab haiglatel ja kiirabil tegutseda ka elektrikatkestuste ajal takistusteta ja täisvõimsusel ning tagada elanikkonna katkematu vältimatu abi. Täiendavalt loodi Eesti Varude Keskuse juurde elanikkon- nale mõeldud käsimüügiravimite varu ja tervishoiu riikliku tegevusvaru juurde ortopeediavaru, millest viimati nimetatud on rahastatud REACT-EU vahenditest. Samuti koostati katastroofimeditsiini plaan, mis kirjeldas olemasolevat olukorda ja tuvastas katastroofimeditsiini peamised võimelüngad, ning tegevuskava valmis- oleku suurendamiseks. • Tervishoiusüsteemi tõhususe tagamiseks jätkati koostöös partneritega esmatasandi arengukava, kiirabi arengusuundade ja haiglavõrgu arengusuundade koostamisega. Tervishoiu rahastamise kohta valmis ana- lüüs „Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid“ mille põhjal valmistati Vabariigi Valitsusele ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise ja ressursside kasuta- mise tõhustamise võimaluste kohta. • Tervishoiutöötajate olemasolu ja võimekuse tagamiseks eraldati 2023. aastal Tervisekassale tervis- hoiutöötajate palgatõusuks enam kui 116 miljonit eurot. Vastavalt kollektiivleppes kokkulepitule tõsteti tervishoiutöötajate tunnitasude alammäära ligikaudu 20% ning palgatõus jätkub ka 2024. aastal. Samuti suurendati kliiniliste psühholoogide töötasu määra lisakoefitsiendiga, mis võimaldab raviasutustel tõsta kliiniliste psühholoogide tasusid keskmiselt 38%. Regionaalse tööjõu puuduse leevendamiseks võeti vastu lähtetoetustega seonduvad seadusemuudatused, mille tulemusena muutusid apteekrite lähtetoetuste tingi- mused paindlikumaks ning lisaks apteekritele ja eriarstidele hakkavad alates 2024. aasta juulist lähtetoetust saama ka õed, kes naasevad tervishoiusüsteemi ja asuvad tööle tõmbekeskustest väljaspool. Lisaks toetati REACT-EU vahenditest õdede praktika korraldamist ja õdede väljaõppe praktikajuhendamist, milleks panustati 2022.–2023. aasta jooksul 1,58 miljonit eurot. Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) toel jätkus tervishoiuspetsialistide digioskuste arendamisele keskenduva projekti elluvii- TULEMUSVALDKOND TERVIS 19 2023. AASTA TULEMUSARUANNE  mine („Digital skills“), mille tulemusel valmib 2024. aastal digioskuste parandamise raamistik. Samuti jätkati EU4Health rahastuse toel tervishoiuspetsialistide planeerimiseks vajaliku raamistiku ja töövahendi arenda- mist (HEROES).135Täiendavalt viidi läbi eriõe pilootprojekt eriõe üleannete ja rolli täpsustamiseks ning tehti eeltöö viie õendusvaldkonda reguleeriva määruse koondamisel üheks. • Tervisesüsteemi kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks tehti täiendavaid ettevalmistusi 2024. aasta 1. juulil jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse rakendamiseks – val- mistati ette vajalikke rakendusakte ning alustati patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimiseks ja andmete esitamiseks patsiendiohutuse andmekogu arendamisega. • Vähijuhtude ja -surmade vähendamiseks jätkatakse vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimisega, mille oluliseks verstapostiks oli Vabariigi Valitsuse 2023. aasta otsus eraldada vähi ennetust, diagnostikat, ravi ja teadust ühendava keskuse loomiseks 2,6 miljonit eurot aastateks 2024–2027. Keskuse eesmärk on siduda rahvusvahelise koostöö käigus teadus ja uurimistöö kliinilise meditsiiniga. Samuti võeti vastu otsus, mil- lega alates 2024. aasta veebruarist võimaldatakse HPV-vastast vaktsineerimist kõigile 12–18-aastastele noortele, sealhulgas poistele. Seni on riiklikult võimaldatud HPV-vastast vaktsineerimist üksnes tüdrukutele. Emakakaelavähi avastamiseks juurutati Tervise Arengu Instituudi ja Tervisekassa koostöös alates augustist HPV kodutestimist, mis aitab sõeluuringust osa saada ka haavatavasse sihtrühma kuuluvatel naistel. Ees- näärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavusuuringu elluviimiseks tehti vajalikud ettevalmistused, uuring algas 2024. aastal. • Tervise ebavõrduse vähendamiseks võeti vastu otsused, millega 2024. aastast suureneb täiskasvanute hambaravihüvitis 40 eurolt 60 eurole, toimetulekutoetuse saajate, töötute ja eakate (üle 63-aastased) hambaravihüvitis suureneb 85 eurolt 105 eurole ning omaosalus väheneb 15%-lt 12,5%-ni. Muudatuste elluviimiseks kulub Tervisekassal lisaraha 14,4 miljonit eurot, millest võidab ligi 425 000 inimest aastas. Suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega patsientide omaosaluskoormuse vähendamiseks töötati välja ja saadeti kooskõlastamisele ravikindlustuse seaduse muudatused, et laiendada täiendava ravimihüvitise regulatsiooni ka meditsiiniseadmetele. Sama eelnõu toetab ka töötajate pikaajalise haiguse tõttu püsiva töö- võimetuse väljakujunemise ja tööhõivest väljalangemise ennetamist, võimaldades inimesel jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ning saada töö- tasu. 2023. aastal alustati selleks vajalike IT-arendustöödega ning teavitustegevuste ja koolitustega. Perede omaosaluse kulu aitab leevendada ka Vabariigi Valitsuse 2023. aasta otsus toetada harvikhaigustega laste ravi, milleks eraldatakse järgneval neljal aastal 5 miljonit eurot aastas, kokku 20 miljonit eurot. Täiendav lisaraha aitab katta nii harvikravimite, tervishoiu- ja muude toetavate teenuste kui ka perede omaosaluse kulu. Peresid toetavad ka 2023. aastal vastu võetud ravikindlustuse seaduse muudatused, millega hüvita- takse lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale alates 2024. aasta juulist haigus- ja hoolduspäevad vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Muudatus annab väikelaste vanema- tele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ja võimaldab neil paremini ühitada tööd ja pereelu. • Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamiseks ning kättesaadavuse parandamiseks jõustu- sid ravimiseaduse muudatused, mis aitavad parandada ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavust ning pakuvad lahendusi ravimite tarneraskuste mõjude leevendamiseks. Samuti hakkasid detsembrist kehtima muudatused ravimite väljakirjutamisel ja väljastamisel, mis seavad kitsamad piirid bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete väljakirjutamisele, vähendades ravimi sagedast määramist, pikaajalisest tarvitamisest tekkivat sõltuvust ja kõrvaltoimete esinemise ohtu. 2023. aastal lisandus meditsiiniseadmete loetellu 180 uut meditsiiniseadet ja laienes hüvitatavate seadmete valik diabeetikutele, raske ihtüoosiga, erinevate stoomide, haavade, urineerimisfunktsiooni häiretega, uneapnoega, lümfitursetega ja venoosse puudulikkusega patsientidele. Samuti lisandus uusi seadmeid ortoose ja tallatugesid vajavatele patsien- tidele. Oktoobris kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti seisukohad Euroopa Liidu ravimivaldkonna õigusaktide muudatusettepanekute paketi kohta. Täiendavalt valmis uuring ravimite ja meditsiiniseadmete hinnare- gulatsiooni ajakohastamise võimalustest, mille tulemusi on võimalik koostöös valdkonna osapooltega kasutada hinnaregulatsiooni arendamiseks vajalike muudatuste väljatöötamiseks. Samuti jõustusid muu- datused vereseaduse rakendusaktides, millega täpsustati muu hulgas doonoriks sobivuse kriteeriume ning kaasajastati vere käitlemise ja verekomponentide kasutamisega seonduvat. Veredoonorluse propageeri- mise toetamiseks sõlmiti leping SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. 13 HEROES Joint Action (HEalth woRkfOrce to meet health challEngeS TULEMUSVALDKOND TERVIS 20 2023. AASTA TULEMUSARUANNE • Tervishoius inimesekesksema teenuse pakkumiseks valmis personaalmeditsiini pikaajaline programm aastateks 2024–2034, mille peamine eesmärk on suurendada personaliseeritud teenuste kasutuselevõttu. See võimaldab parandada haiguste ennetamise võimekust, muuta diagnoosimist ja ravi täpsemaks ning seeläbi pikendada inimeste tervena elada jäänud aastaid. Alates 2023. aasta oktoobrist said logopeedid, füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid õiguse iseseisvalt tervishoiuteenuseid pakkuda. Selleks võrd- sustati füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid tervishoiutöötajatega. Muudatus võimaldab aja jooksul lühendada ravijärjekordi ning seeläbi tuua abi inimestele lähemale. Alates 2023. aasta juulist alustas Tervisekassa registraatori või kliinilise assistendi töö rahastamist nimistuga töötavatele perearsti- dele, mis võimaldab vabastada õdede ja arstide aega inimestele terviseteenuse osutamiseks. Perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks rakendas Tervisekassa laiendatud meeskonnaga teenusemudelit, mille raames teenindab piirkonda üks teenuseosutaja suurema ravimeeskonnaga, kuhu kuulub perearst koos üldars- tide, õdede ja kliiniliste assistentidega. Samuti alustati perearstiabis riskipõhise ravijuhtimisega, et aidata senisest rohkem neid patsiente, kellel on mitu kroonilist haigust, muud kaasuvad probleemid, suur tervise halvenemise risk ja kes kasutavad tervishoiuteenuseid keskmisest enam. • Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks jätkas alates 2023. aastast varem Riigikantselei juures tegutsenud COVID-19 teadusnõukoda tööd Sotsiaalministeeriumi juures, andes 2023. aasta lõpuni tõenduspõhist nõu Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna kriisijuhtimise tiimile. 2. maist 2023 lõpetas Terviseamet tervishoius- üsteemis rohkem kui kolm aastat kestnud COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra või selle ohu ning alustati COVID-19 pandeemia kogemuse ja teadusnõukoja sisendi põhjal Eesti pandeemiateks valmisoleku plaani ettevalmistamist. 2023. aasta algusest liikus vastutus COVID-19 vaktsiinide hankimise, korralduse ja logistikategevuse eest Terviseametilt Tervisekassale. Tulenevalt Venemaa täiemahulisest sõjast Ukrai- nas toetas Eesti Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) mittenakkushaiguste keskuse ümberpaigutamist Moskvast Kopenhaagenisse, panustades Venemaaga koostööleppe lõpetamiseks keskuse ühisesse rahas- tamisse koos teiste samameelsete riikidega. Vabariigi Valitsuse otsusega panustab Eesti keskuse tegevuse jätkumiseks 400 000 eurot aastas nelja järgneva aasta jooksul. • Kaasaegse ravikeskkonna tagamiseks jätkati taristute kaasajastamise investeeringuid. Struktuuritoetuste 2014–2020 perioodi ERFi vahendite kaasabil valmis 2023. aastal kuus esmatasandi tervisekeskust (sh SA Hiiumaa Haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks). Lõpule viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi III ehitusetapi (A-korpuse) ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Y-korpuse ehitustööd ning SA Ida-Viru Keskhaigla L-korpuse rekonstrueerimine. REACT-EU ERFi vahenditest rajati üle Eesti 137 isolatsioonipalatit, lõpule viidi AS Järvamaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse rekonstrueerimine ja verekeskuse I etapp ning Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse II–IV korruse rekonstrueerimine. Taaste- ja vastupidavuskava muudatuse tule- musena toetatakse ja jätkati SA Viljandi Haigla TERVIKUMi ehitusega. Tervishoiuasutuste energiatõhususe suurendamiseks ning integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamiseks kinnitati 2023. aasta lõpus toetuse andmise tingimused, millega suunatakse ligi 69,5 miljonit eurot SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla hoonete kaasajastamiseks. Investeering võimaldab struktuuritoetuste 2021–2027 perioodi ERFi ja ÜF-i vahendite kaasabil mõlemas piirkonnas parandada integreeritud tervise- ja sotsiaaltee- nuste kättesaadavust. • Uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) oluliste sammudena viidi tervise infosüsteemi arendamine Sotsiaalministeeriumist üle TEHIKusse, tööle värvati uus upTIS juht ning uuendati TEHIKu töömudelit, mis toetab agiilsete arendusmetoodikate rakendamist. Sotsiaalministeeriumisse jäi e-tervise strateegiline juhti- mine (sh strateegia koostamine). Eesti inimeste tervist ja ravi puudutavat teavet koondav portaal digilugu. ee suleti ning andmed viidi üle uude kaasaegsesse ja kasutajasõbralikumasse keskkonda Terviseportaal. Uus keskkond võimaldab näiteks esitada täiendavat teavet oma tervise kohta, broneerida vastuvõtuaegu, esitada tõendeid ja deklaratsioone. 2024. aastal jätkatakse portaali arendustöödega kasutusvõimaluste täiendamiseks. • Tõenditel põhineva tervisepoliitika kujundamise arendamiseks jätkus Euroopa Liidu struktuursete refor- mide elluviimise programmist (TSI) toetatud projekt „Health system performance assessment framework for Estonia“, mille käigus valmis tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik. See võimaldab tõhustada elluviidud poliitikameetmete asjakohasust ja tervisesüsteemi strateegiliste eesmärkide täitmise seiramist. Samuti alustati valminud raamistiku põhjal hindamise tegemisega. TULEMUSVALDKOND TERVIS 21 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 4.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhat eurot) Tabel 8. Inimkeskse tervishoiu programmi ja programmi tegevuste 2023. aasta eelarve täitmine (tuhat eurot) Inimkeskse tervishoiu Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmise osakaal programm Kulud kokku 2 332 159 2 394 292 2 360 265 98,6% Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Kulud 5 863 10 109 7 646 75,6% Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Kulud 33 468 2 266 2 245 99,0% Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Kulud 5 970 9 762 8 223 84,2% Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Kulud 53 143 94 699 87 333 92,2% Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Kulud 2 408 3 746 3 259 87,0% Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Kulud 2 218 721 2 237 112 2 223 298 99,4% Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Kulud 767 1 151 823 71,5% Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus Kulud 7 558 13 759 9 216 67,0% Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Kulud 4 261 21 689 18 223 84,0% Inimkeskse tervishoiu programmi esialgne eelarve oli 2 332,2 miljonit eurot, lõplik eelarve sellest 62,1 miljonit eurot suurem – kokku 2 394,3 miljonit eurot. Peamised muudatused eelarves on: • 2022. aasta eelarvest viidi 2023. aasta eelarvesse üle 63,5 miljonit eurot. 2022. aasta ülekandmised olid peamiselt seotud COVID-19 pandeemiaga seotud kulude katmisega (sh vaktsineerimine ja vaktsiinide soetamine), Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste osutamisega ning tervishoiusüsteemi toimepidevuse suurendamisega kriisidega hakkama saamiseks. • Vabariigi Valitsuse reservist eraldati 4,2 miljonit eurot. Sellest 1,2 miljonit eurot läks tervishoiuteenuste osu- tajate tervishoiualaste koolitus- ja õppuste kulude katteks ning riigi tervishoiuvaldkonna varu haldamiseks ja uuendamiseks, 1,1 miljonit eurot tugiteenustena IKT jätkusuutlikkuse tagamiseks ning 1,9 miljonit eurot COVID-19 ravimite kulude katmiseks. • Majandustegevusest laekus oodatult enam vahendeid 2,9 miljoni euro ulatuses, peamiselt Ravimiameti tegevusest. • Teistest riigiasutustest saadi lisarahastust 2,3 miljoni euro ulatuses, peamiselt Tervisekassalt IKT teenuse osutamiseks. • 2023. aasta riigieelarve seaduse muudatuse ja eelarve jaotuse liigendusega vähendati programmi eel- arvet 5,5 miljonit eurot, muudatused olid seotud kulude suunamisega IT investeeringuteks ja teenuste ümberkorraldamisega. • Välisvahenditega seotud eelarve muutus 5,4 miljoni eurot väiksemaks. Vähendamine oli seotud peamiselt tervisekeskuste kaasajastamiseks, Ida-Viru keskhaigla arendamiseks ning haiglavõrgu arengukava haig- late infrastruktuuri investeeringute eelarve muutmisest aasta sees, vastavalt taotlejate infole vahendite kasutusvõimalustest. Eelarve 2023. aasta täitmine on 2 360,3 miljonit eurot, mis moodustab 98,6% eelarvest. Kokku jäi kasuta- mata 34,0 miljonit eurot, millest 20,7 miljonit eurot kantakse üle järgmisesse aastasse. Väiksem ülekandmine võrreldes jääkidega on seotud peamiselt 2023. aastast ülekantud jääkide mitte üleviimisest, sh COVID-19 kriisi- meetmete ja Ukraina sõjapõgenike tervishoiuteenusteks ette nähtud vahendite osas. TULEMUSVALDKOND TERVIS 22 2023. AASTA TULEMUSARUANNE Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavuse tegevuses jäi Ravimiametil kasutamata majandustegevusest laekuvate vahendite jääk summas 4,5 miljonit eurot. See summa kantakse üle 2024. aasta eelarvesse, et tagada tegevuse jätkumine aasta alguses, mil uusi rahalisi vahendeid pole veel laekunud. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamise tegevuses jäid kasutamata asutuste tegevuskulud­ 0,4 miljonit eurot, mis kantakse üle 2024. aastasse. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamise tegevuses jäi kasutamata 2,5 miljonit eurot, millest: • 1,1 miljonit eurot on asutuste tegevuskulud, sealhulgas tugiteenuste pakkumisega seotud kulud. Enamus nendest viiakse üle järgmisesse aastasse. • 0,5 miljonit eurot on partnerluse projektide toetused, mille tegevused on planeeritud 2024. aastal ning eel- arve on selleks üle viidud. • 0,4 miljonit eurot oli seotud välisvahenditega, peamine jääk on seotud Euroopa Komisjoni projektide vahendi­ tega 0,3 miljoni euro ulatuses. Välisvahendite eelarve jäägist kantakse üle vaid Euroopa Komisjoni projektide rahalised jäägid 0,2 miljonit eurot. • 0,3 miljonit eurot on teistest riigiasutustest laekuvate vahendite jäägid Tervisekassale teenuse osutamiseks IKTs. Vastavad vahendid kantakse üle, kuid 2024. aasta vastava programmi tegevuse alla kulusid ei kajastata. Nakkushaiguste leviku tõkestamise (vaktsineerimine, AMR) tegevuses jäid kasutamata 3,4 miljonit eurot, millest: • 2,5 miljonit eurot oli 2022. aastal Vabariigi Valitsuse reservist COVID kriisi kulude katteks (COVID testimine) eraldatud. Jääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse reservi. • 0,8 miljonit eurot oli seotud välisvahenditega, struktuurivahendite uue perioodi kasutamise edasilükka­­ misest tulenevalt summas 0,4 miljonit eurot ning Euroopa Komisjoni muude projektide vahendid 0,4 miljoni euro ulatuses. Välisvahendite eelarve jäägist kantakse üle vaid Euroopa Komisjoni projektide rahalised jäägid 0,4 miljonit eurot. • Asutuste tegevuskulude, sealhulgas tugiteenuste pakkumisega seotud kulude jääki 0,4 miljonit eurot kasutatakse 2024. aastal. TULEMUSVALDKOND TERVIS 23 2023. AASTA TULEMUSARUANNE LISA 1. Programmide meetme ja tegevustasandi mõõdikud TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, Jah Jah Jah Jah Jah seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni – 10,0% – 10,3% 9,8% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode 34% 34% – 27,5% 26,4% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise (2021/2022) (2021/2022) Arengu Instituut Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 14,0 14,9 – 14,0 13,5 Allikas: Tervise Arengu Instituut 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 3,2 2,8 – 4,2 3,8 Allikas: Statistikaamet 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 14,3 14,9 – 14,7 13,9 Allikas: Statistikaamet 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 24,0 23,7 – 22,3 22,2 Allikas: Statistikaamet 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta 266,2 269,5 – 213,1 212,7 Allikas: Statistikaamet Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64- aastaste osakaal 19% 18,3% – 15,8% 16,3% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal 16,2% 16,2% – 21,6% 22,8% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise (2021-2022) (2021-2022) Arengu Instituut Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal 26,5% Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI) Tervise Arengu – – 24,5% 24,0% (2018/2019) Instituut Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal 27,6% 28,7% – 27,6% 27,2% Allikas: tervise infosüsteem Ülekaaluliste või rasvunud 10–14-aastaste laste osakaal 34,2% 31,5% – 30,1% 29,4% Allikas: tervise infosüsteem TULEMUSVALDKOND TERVIS 24 2023. AASTA TULEMUSARUANNE Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus – 52,7% – 51,1% 51,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal 38,0% Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD) – – 30,0% 28,9% (2018/2019) Tervise Arengu Instituut Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta (kolme aasta keskmine) 29,3 59,3 – 20,1 18,6 Allikas: Tervise Arengu Instituut Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta 11,1 liitrit 11,2 liitrit – 10,2 liitrit 10,1 liitrit Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal 31,2% 31,2% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise – 27,6% 25,0% (2021/2022) (2021/2022) Arengu Instituut Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta 52,5 55,8 – 40,4 38,3 Allikas: Tervise Arengu Instituut Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta 8,9 10,1 – 7,8 7,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise – 12,1% – 11,8% 11,6% uuring Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste hulgas – 21,0% – 22,5% 21,4% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas – 29,8% – 29,4% 28,0% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal 32,7% 32,7% Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise – 32,5% 30,0% (2021/2022) (2021/2022) Arengu Instituut 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise – 11,6% – 7,8% 6,7% uuring Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 9,4 18,5 13,4 9,9 9,5 Allikas: Terviseamet Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 10,4 8,5 9,3 8,7 7,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta 8,3 9,6 – 8,0 7,6 Allikas: Tervise Arengu Instituut TULEMUSVALDKOND TERVIS 25 2023. AASTA TULEMUSARUANNE Tegevused, mis ei ole TERE struktuuri osad ja rahastusega kaetud, kuid on olulised rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamiseks: Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Lisategevus: seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastaste osakaal – 28,3% – 35,2% 38,9% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta 25,5 29,9 – 25,9 25,4 Allikas: Tervise Arengu Instituut Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta 2,8 2,4 – 3,3 3,3 Allikas: Tervise Arengu Instituut Summaarne sündimuskordaja 1,61 1,41 – 1,6 1,6 Allikas: Tervise Arengu Instituut Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal 4,4%* 4,6% – 5,1% 5,1% Allikas: Tervise Arengu Instituut Lisategevus: vigastuste ennetamine Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku kohta 11 823 13036 – 13 304 13 260 Allikas: Tervise Arengu Instituut Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta 8758 9615 – 10 325 10 312 Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 71,8 72,9 – 62,0 59,0 Allikas: Tervise Arengu Instituut 0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta 10,6 11,4 – 9,1 8,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 13,4 15,9 – 11,4 10,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut * Seoses COVID-19 pandeemiaga toimus 2021. aasta tulemustes oluline muutus. Jälgitakse, kas tegemist on lühiajalise erinevuse või uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid muudetud. TULEMUSVALDKOND TERVIS 26 2023. AASTA TULEMUSARUANNE  TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal 98,8% 98,3% 98,77% 99,5% 99,5% Allikas: Terviseamet Kvaliteetse veega basseinide osakaal 80% 82% 80,0% 93% 94% Allikas: Terviseamet Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“ 87% 92,3% 86,3% 90% 90% Allikas: Terviseamet Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 63% 82% 74% 75% 80% Allikas: Terviseamet Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 91%* 70% 79,0% 75% 80% Allikas: Terviseamet Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 73% 91% 86% 77,3% 79,1% Allikas: Terviseamet Ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid 44%* 81% 93,3% 73% 73% Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud haridusasutustest 98%* 75% 62% 79,8% 80,3% Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest 80%* 73% 55% 63,7% 63,9% Allikas: Terviseamet * Seoses COVID-19 pandeemiaga toimus 2021. aasta tulemustes oluline muutus. Jälgitakse, kas tegemist on lühiajalise erinevuse või uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid muudetud TULEMUSVALDKOND TERVIS 27 2023. AASTA TULEMUSARUANNE INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM Tegelik Sihttase Tegevuse mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks 2,6% 3,0% 4,2% 6,7% 8,4% Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus 63,9% 69,2% – 68,7% 70,3% Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus 48,6% 50,1% – 53,3% 55,7% Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) vaktsineerimisega hõlmatus 57,8% 50,3% 49,6% 61,0% 63,7% Allikas: Terviseamet Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega 8,2% 11,7% – 14,0% 16,3% Allikas: Terviseamet Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 50,9% 58,2% 64,0% 55,1% 57,3% Allikas: Tervise Arengu Instituut Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus 58,7% 62,6% 64,5% 61,3% 62,5% Allikas: Tervise Arengu Instituut Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus 48,5% 54,9% 60,4% 53,1% 55,5% Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Arstide arv 100 000 elaniku kohta 343,0 342,9 – 358,4 361,9 Allikas: Tervise Arengu Instituut Perearstide keskmine vanus 55,5 55,4 – 54,1 53,5 Allikas: Tervise Arengu Instituut Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta 15,3 15,2 – 18,6 19,5 Allikas: Tervise Arengu Instituut Õdede arv 100 000 elaniku kohta 648,1 650,3 – 700,0 720,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta 71,5 71,8 – 75,7 76,3 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tagasi tervishoidu koolituse läbinute arv aastas 31 22 – 30 30 Allikas: Sotsiaalministeerium Residentide õppeaasta keskmine arv 525 530 553 551 558 Allikas: Tartu Ülikool Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest 32,4% 40,7% – 36,3% 38,3% Allikas: Tervise Arengu Instituut Koduõdede koduvisiitide arv 1000 elaniku kohta 233,7 240,7 – 265,1 280,8 Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 elaniku kohta 16,2* – – 23,1 22,9 Allikas: OECD Statistics (2021) TULEMUSVALDKOND TERVIS 28 2023. AASTA TULEMUSARUANNE Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 100 000 elaniku kohta 56,8* – – 86,1 86,0 Allikas: OECD Statistics (2021) Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 elaniku kohta 79,9* – – 102,6 101,9 Allikas: OECD Statistics (2021) Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive 67,4% 68,6% – 70,2% 71,6% Allikas: Tervise Arengu Instituut Iseseisva statsionaarse õendusabi voodihõive 73,7% 77,3% – 76,2% 77,5% Allikas: Tervise Arengu Instituut Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde 34,8% 33,2% 29% 44,9% 45,6% Allikas: Tervisekassa Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde 19,3% 21,2% 20,4% 36,6% 37,8% Allikas: Tervisekassa Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus 65,0% – – 69,0% 69,9% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2020) Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus 20,0% – – 18,7% 18,9% Allikas: Tervise Arengu Instituut (2020) Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Aasta jooksul heakskiidetud ravijuhendite ja tervisetehnoloogiate hindamise raportite arv 14 13 13 14 14 Allikas: Tervisekassa Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus 14,7 – – 11,3 11,0 Allikas: OECD Statistics, Müokardiinfarktiregister Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus 17,0 – – 14,8 14,5 Allikas: OECD Statistics Kopsuemboolia määr pärast puusa- või põlveliigese vahetamise 147,7 operatsiooni – – 146,4 146,2 (2016) Allikas: OECD Ststistics Kõhuõõne operatsioonijärgse sepsise määr 3014,5 – – 2677,8 2621,7 Allikas: OECD Ststistics (2017) Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise üksiksünnituse korral 16,2% (Robson 1 + 2) – – 15,8% 15,6% (2019) Allikas: Tervisekassa Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus 95,6% 95,5% 94,2% 96,6% 97,1% Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 22,07% 23,2% – 20,4% 19,6% Allikas: Tervise Arengu Instituut Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) hambaravihüvitise kasutamine 17,8% 19,3% – 31,9% 37,4% Allikas: Tervisekassa Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel 41,4 43,8 38,6% 36,4 33,9 Allikas: Eurostat Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel 24,0 24,6 18,4% 23,1 22,7 Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaada- vuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Jah Jah Jah Jah Jah Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahust 38,2% 37,1% – 40,7% 41,3% Allikas: OECD Statistics TULEMUSVALDKOND TERVIS 29 2023. AASTA TULEMUSARUANNE  Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest 14,1% 14,0% – 14,5% 14,4% Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes 89,4% 79,1% 84,4% 90,6% 91,3% Allikas: Terviseamet 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes 83,8% 78,1% 72,8% 85,6% 86,5% Allikas: Terviseamet 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes 89,5% 50,6%** 83,5% 90,7% 91,3% Allikas: Terviseamet 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes 75,7% 67,0% 63,5% 77,1% 77,8% Allikas: Terviseamet 65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega 10,3% 27,95% 28,48% 30,8% 32,1% Allikas: Terviseamet Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest 17,8% 16,8% 18,4% 16,1% 15,2% Allikas: Tervise Arengu Instituut * Seoses COVID-19 pandeemiaga toimus 2021. aasta tulemustes oluline muutus. Jälgitakse, kas tegemist on lühiajalise erinevuse või uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid muudetud. ** Terviseameti andmetel võib 2022. aasta erakordselt madala taseme puhul tegemist olla andmekvaliteedi veaga. TULEMUSVALDKOND TERVIS 30 2023. AASTA TULEMUSARUANNE LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse Strateegia „Eesti 2035“ vajalikud muutused Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta olulisemad tegevused • tubakaseaduse muudatused, millega keelustatakse laste ja noorte kaitseks B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste kuumutatud tubakatoodete maitsed; hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda • uue rahvatervishoiu seaduse eelnõu ettevalmistamine; hoidvaks ning vähendame riskikäitumist. • HPV-vastase vaktsineerimise võimaldamine kõigile 12–18-aastastele noortele, sh poistele C. Toetame vaimset tervist ning vähendame • vaimse tervise astmelise abi tegevuskava valmimine vaimset ja füüsilist vägivalda • täiskasvanute hambaravihüvitise suurendamine; • harvikhaigusega laste ravi rahastuse suurendamine 5 miljonit eurot aastas G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, perioodiks 2024–2027; arvestades ühiskondlikke muutusi • lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale haigus- ja hoolduspäevade maksmise põhimõtete muutmine • elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglatele ja kiirabiasutustele 13,2 miljoni euro D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni suuruse ühekordse riigipoolse toetuse maksmine, et tagada täis­võimsusel ja tagame julgeoleku ning turvalisuse tegutsemine ka elektrikatkestuste ajal TULEMUSVALDKOND TERVIS 31 2023. AASTA TULEMUSARUANNE  MINISTRI KÄSKKIRI 04.06.2024 nr 47 2023. aasta tervisevaldkonna tulemusaruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2019. a määruse nr 26 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan tulemusvaldkonna "Tervis" 2023. aasta tulemusaruande Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kohta (lisa). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister