Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine

Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet 21.04.2020 nr 1-6/2056-1 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume teie kooskõlastust hiljemalt 22. aprilliks 2020. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Marju Aibast 6125062 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 17.04.2020 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ § 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) Terviseamet – ühiste infoobjektide, ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku.“. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna Kantsler  Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ (edaspidi POLIS põhimäärus) kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 8 lõike 3 alusel. Määrusega lisatakse politsei andmekogu (edaspidi POLIS) andmeandjana Terviseamet. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kehtestatud eriolukorrast on Politsei- ja Piirivalveamet saanud ülesandeks teha järelevalvet eriolukorra meetmete täitmise üle. Muu hulgas kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet seda, et isikud, kellele piiriületamise tõttu on kohaldatud 14-päevane liikumisvabaduse piirang ning kes on määratud viibima kindlaksmääratud elu- või viibimiskohas või isikud, kes on diagnoositud COVID-19 haiguse tõttu kohustatud viibima kindlaksmääratud elu-või viibimiskohas tervenemiseni, peaksid kinni nendele kehtestatud piirangutest. Politsei- ja Piirivalveamet saab andmed isikute kohta, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, Terviseametilt. Praegu edastatakse andmeid e-posti teel, kuid andmete kiiremaks ja turvalisemaks edastamiseks peaks see toimuma andmevahetuskihi X-tee kaudu. Selleks, et Terviseamet saaks kõnesolevad andmed edastada Politsei- ja Piirivalveametile automaatselt ehk andmete edastus toimuks otse ühest andmekogust teise, tuleb täiendada POLIS põhimäärust selliselt, et Terviseamet on POLIS-esse andmeandja. Kuigi tegemist on eriolukorrast põhjustatud andmete edastamise vajadusega, võib ka muudel juhtudel olla vajalik nende andmete edastamine (nt arst on diagnoosinud isikul nakkushaiguse ja isik vajab politsei poolt sundtoomist vms). Seetõttu lisatakse Terviseamet andmeandjana POLIS põhimääruses üldisesse loetellu. See ei tähenda aga, et Terviseamet annaks POLIS-esse alati ja igasuguseid andmeid, vaid Terviseameti õigus andmeid anda peab tulema kindlast, õigusaktis sätestatud ülesandest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ 15. märtsil 2019. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.03.2019, 39. 2. Eelnõu eesmärk Peaministri 26. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 52 „Eriolukorra juhi korraldusega liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele“ kehtestati hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 31 lõike 3 alusel liikumisvabaduse piirang: 1) isikutele, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, ja 2) nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. Korralduse punkti 2 kohaselt on diagnoosi saanud isikutel keelatud lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast ning see liikumisvabaduse piirang kehtib kuni tervenemiseni. Kõnealused isikud võivad elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isikute elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Vastavalt korralduse punktile 6 anti HOS § 24 lõike 2 alusel Politsei- ja Piirivalveametile ülesanne tagada korralduses sätestatud liikumisvabaduse piirangute kohaldamine ja järelevalve. PPVS § 746 lõike 1 alusel kohustati Terviseametit tagama Politsei- ja Piirivalveametile kõnesoleva ülesande täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus. Politsei- ja Piirivalveametile järelevalve teostamiseks vajalikud andmed on kantud nakkushaiguste registrisse, mille põhimäärus on kehtestatud tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. aasta määrusega nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Tulenevalt põhimääruse § 2 lõikest 1 on registri vastutav töötleja Terviseamet. Õigusliku aluse Politsei- ja Piirivalveametile nakkushaiguste registrist andmete saamiseks sätestab põhimääruse § 11 lõige 1, mille kohaselt juurdepääs registri andmetele võimaldatakse järelevalve tegijale, kui sellekohane õigus tuleneb õigusaktist, ja andmete esitajale tema andmete piires. Praegu edastatakse Politsei- ja Piirivalveametile kõnealuseid andmeid e-posti teel, kuid andmete kiiremaks edastamiseks peaks see toimuma andmevahetuskihi X-tee kaudu. See tagaks ka isikute põhiõiguste parema kaitse, kuna andmete automaatsel edastamisel ei teki viivitusi (nt kui isik on tervenenud, siis e-posti teel vastavate andmete edastamine võib viibida ja politsei peaks sellise isiku kinni, andmete automaatsel edastamisel oleks selline olukord välistatud). Lisaks toimub andmete edastamine X-tee kaudu ka turvalisemalt kui e-posti teel. Avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Võimaldamaks andmete vahetust nakkushaiguste registri ja POLIS-e vahel X-tee kaudu tuleks täiendada POLIS põhimäärust. Eelnõu järgi täiendatakse määruse § 15 lõiget 2 punktiga 9, mille kohaselt on POLIS andmekogusse andmeandjaks ka Terviseamet, kes annab andmeid ühiste infoobjektide, ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku. Kuigi tegemist on eriolukorrast põhjustatud andmete edastamise vajadusega, võib ka muudel juhtudel olla vajalik nende andmete edastamine (nt arst on diagnoosinud isikul nakkushaiguse ja isik vajab politsei poolt sundtoomist vms). Seetõttu lisatakse Terviseamet andmeandjana POLIS põhimääruse §-s 15 toodud üldisesse loetellu. See ei tähenda aga, et Terviseamet annaks POLIS-esse alati ja igasuguseid andmeid, vaid Terviseameti õigus andmeid anda peab tulema jätkuvalt mingist kindlast ülesandest, mis on toodud õigusaktis. Praegune muudatus sai küll alguse eriolukorra õigema ja kiirema lahendamise vajadusest, kuid võimaldab ka edaspidi Terviseametil andmeid anda reaalajas ja turvalise X-tee keskkonna vahendusel. Eelnõu kohaselt annab Terviseamet andmeid POLIS-e kolme andmestikku – ühiste infoobjektide, ennetava tegevuse ja otsimise andmestikku. POLIS põhimääruse §-s 8 on toodud ühiste infoobjektide andmestik, mille punkti 1 kohaselt kantakse ühiste infoobjektide andmestikku isiku kohta – eesnimi, perekonnanimi, isanimi, isikukood, foto, sünniaeg, sugu, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, surma aeg, hüüdnimi, täiendav teave. POLIS põhimääruse §-s 10 on toodud ennetava tegevuse andmestik. Paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt koosneb ennetava tegevuse andmestik piirkondlikest infoteadetest, infost õigusevastase teo toime pannud alaealiste kohta ning automaatse järelevalvesüsteemi või numbrituvastuskaamerate teadetest. Lõike 2 punkti 2 kohaselt kantakse piirkondlike infoteadete osas ennetava tegevuse andmestikku – hinnanguline ohumärge piirkonnas tegutsevate isikute, kes on toime pannud või tõenäoliselt tulevikus paneb toime õiguserikkumise, kohta – isiku andmed vastavalt POLIS põhimääruse § 8 punktile 1, täiendav teave. POLIS põhimääruse §-s 13 on toodud otsimise andmestik. Selle sätte lõike 1 punkti 51 kohaselt kantakse otsimise andmestikku isikute õiguste ja piirangute kohta – isiku andmed vastavalt POLIS põhimääruse § 8 punktile 1, õiguse või piirangu algus- ja lõppemisaeg, põhjus, tegevus leidmisel, täiendav teave. Terviseameti edastatud andmete säilitamisele kohaldatakse POLIS põhimääruse §-s 24 sätestatut. Ühiste infoobjektide andmestiku andmeid säilitatakse alljärgnevalt: 1) isikuandmeid, mis ei ole seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse infosüsteemis 1 aasta andmete infosüsteemi kandmisest arvates; 2) isikuandmeid, mis on seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni; Politsei ennetava tegevuse andmestikus säilitatakse piirkondlikke infoteateid kolm aastat andmete infosüsteemi kandmisest arvates. Otsimise andmestiku andmeid, mis on seotud süüteomenetluse andmestikuga, säilitatakse süüteomenetluse andmete säilitamistähtaja lõppemiseni, ülejäänud otsimise andmestiku andmeid säilitatakse üks aasta andmete otsimise andmestikku kandmise põhjuse äralangemisest arvates. Isiku tervenemisel või 14 päeva möödumisel ei ole selle isiku andmed enam aktiivsed ehk on reageerivale politseiametnikule (nt patrull, piirivalve) nähtamatud. Sellega on tagatud, et isikut näiteks tänaval või piiril põhjuseta ei peatata. Andmete kustutamine POLIS andmekogust on reguleeritud POLIS põhimääruse §-s 26. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Politsei- ja Piirivalveamet on saanud ülesandeks teha järelevalvet eriolukorra meetmete täitmise üle. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib seda, et isikud, kellele piiriületamise tõttu on kohaldatud 14-päevane liikumisvabaduse piirang ning kes on määratud viibima kindlaksmääratud elu- või viibimiskohas või isikud, kes on diagnoositud COVID-19 haiguse tõttu kohustatud viibima kindlaksmääratud elu-või viibimiskohas tervenemiseni, peaksid kinni nendele kehtestatud piirangutest. Politsei- ja Piirivalveamet saab andmed isikute kohta, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, Terviseametilt. Praegu edastatakse andmeid e-posti teel, kuid andmete kiiremaks ja turvalisemaks edastamiseks kavandatakse andmevahetus andmevahetuskihi X-tee kaudu. Kavandatavad muudatused puudutavad eelkõige Terviseametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Määrusega kaasnev mõju Terviseameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele ja töökorraldusele on positiivset laadi. Juba praegu edastab Terviseamet kõnesolevate isikute andmeid Politsei- ja Piirivalveametile. Muudatused on pigem seotud infosüsteemi põhimääruse kooskõlla viimisega AvTS-is nõutuga, et võimaldada andmevahetus andmekogude vahel. Kavandatava muudatuse järgi toimub andmete edastamine edaspidi automaatselt andmekogude kaudu ning sellega väheneb mõlema ameti töötajate koormus andmete töötlemisel. Muudatusega kaasneb positiivne mõju isikute, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, üle järelevalve teostamisel, sest info liikumine kahe asutuse vahel kiireneb ja on täpsem (nt praegu, kui andmed sisestatakse ja edastatakse käsitsi, on ilmnenud andmekvaliteedis palju ebatäpsusi, eriti välismaalaste andmete puhul). Samuti võib hinnata positiivseks asjaolu, et automaatse, kiire andmevahetuse käigus väheneb võimalus, et Politsei- ja Piirivalveamet võtab järelevalve tegemise käigus ühendust tervenenud isikutega. See tagab paremini muu hulgas isikute eraelu puutumatuse nõude täitmist. Isikuandmeid töödeldakse ka antud juhul lähtudes üldistest põhimõtetest, muu hulgas sellest, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Samuti puudutavad kavandatavad muudatused praegu isikuid, kellele on HOS-i § 31 lõike 3 alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirang: 1) isikutele, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, ja 2) nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele. Kavandatavad muudatused omavad mõju nendele isikutele, kuid arvestades asjaolu, et juba praegu edastab Terviseamet neid andmeid Politsei- ja Piirivalveametile, ei ole käesoleva määruse muudatuse mõju isikutele suur. Muudatuste järgi võimaldatakse üksnes andmeedastus elektrooniliselt ühest andmekogust teise, ilma et juba edastatavates andmekoosseisudes midagi muutuks. Lisaks puudutavad muudatused teisi isikuid, kellel on tuvastatud nakkushaigus ja keda on näiteks vaja politsei kaasabil transportida sundravile vms. Neid juhtumeid on küll üksikuid, kuid muudatus on oluline asutustele, kes nakkust kandvate isikute kokku puutuvad, et vältida nakkuse levikut ja haigestumist. Muudatuse ettevalmistamisel on arvestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 26, mis sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 28 sätestab omakorda, et igaühel on õigus tervise kaitsele. PS § 28 lõikest 1 tuleneb, et riik peab kaitsma inimest ka teistest inimestest lähtuva terviseohu eest. PS § 20 lõike 1 punkt 5 lubab pidada kinni nt nakkushaiget ja vaimuhaiget, kui ta on endale või teistele ohtlik. Seega ei anna PS § 20 lõike 1 punkt 5 alust inimest tema enda tahte vastaselt ravida, vaid üksnes tema vabadust piirata (vt PS § 20 lg 1 p 5 komm). PS § 28 lõige 1 annab riigile õigustuse nakkushaiget või psüühikahäirega inimest tema tahte vastaselt ravida, kui see on teiste inimeste kaitseks vajalik. Praegu on Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja kuulutatud eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse (HOS) 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid. HOS § 3 lõikes 4 on sätestatud kriisireguleerimise üldpõhimõte, mille kohaselt teevad hädaolukordade lahendamisel asutused ja isikud omavahel koostööd ning pakuvad üksteisele abi. HOS § 3 lõike 2 alusel täidab iga asutus ja isik oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka eriolukorra ajal. Seega on kavandatav muudatus kooskõlas kehtiva õigusega. Mõju sagedus on isikute puhul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, keskmine, kuna nende kokkupuude on kaasneva mõjuga praegusel juhul regulaarne või reeglipärane, aga mitte igapäevane. Teise isikute puhul võib mõju sageduse hinnata väikeseks, kuna kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Andmekaitsealane mõjuhinnang Kavandatavad muudatused ei avalda olulist mõju isikuandmete töötlemisele, samuti ei mõjuta kavandatavad muudatused oluliselt ka andmesubjekti. Muudatused on pigem seotud infosüsteemi põhimääruse kooskõlla viimisega AvTS-is nõutuga, et võimaldada andmevahetus andmekogude vahel. Antud juhul täpsemalt, et nakkushaiguste registrist saaks POLIS-esse andmeid kanda. Tegemist on andmekogudega, mis on loodud vastavate õigusaktide alusel ning nendes on andmete töötlemisel rakendatud kõiki organisatoorseid, infotehnoloogilisi ja füüsilisi turvameetmeid, mis riigiasutustele on kohustuslikud. Selleks on andmevahetus X-tee kaudu, kindlad teenistujad, kes andmekogus olevatele andmetele ligi pääsevad, asutuste sisesed kontrollisüsteemid jmt. Andmevahetus on ühesuunaline, st Terviseamet esitab andmeid POLIS-esse, kuid vastupidist andmevahetust see ei võimalda. Ka praegune ülesande täitmine toimub sellises turvalises keskkonnas, mis riigiasutustel on, kuid andmevahetus ei ole operatiivne ja selles esineb ajalisi viivitusi. Lisaks on eri ajal saabuvate andmete andmekogusse kandmine ressursimahukas ning sellise tegevusega puutub andmetega kokku rohkem teenistujaid, kui automaatse andmetöötluse puhul. Ajaline viivitus aga tähendab seda, et isiku andmeid võidakse töödelda põhjendamatult pikema aja jooksul, kui see on ülesande täitmiseks vajalik. Seega andmekogude vaheline andmetöötlus vähendab sellise töötlemise võimalust. Muudatus vähendab haldusorganite (nii Terviseamet kui Politsei- ja Piirivalveamet) halduskoormust, kuid õigus andmeid saada ja neid töödelda, sh kanda andmekogusse, on haldusorganitel ka täna. Tagatakse isikute põhiõiguste parem kaitse kuna andmete edastamine toimub automaatselt kahe andmekogu vahel, kõik tegevused logitakse. Seega võib mõju hinnata väheseks. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumisega ei kaasne olulist lisakulu Terviseametile ega Politsei- ja Piirivalveametile. Võimaldamaks andmevahetust nakkushaiguste registri ja POLIS-e vahel andmevahetuskihi X-tee kaudu on vajalik teha IT-arendused POLIS-es. Kõnesolevate arenduste tegemisega kaasneb kulu, mis kaetakse Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarvest. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0456 - Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume teie kooskõlastust hiljemalt 22. aprilliks 2020. a. Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f3aa205-f3a9-4a2f-a207-71fae3941039 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f3aa205-f3a9-4a2f-a207-71fae3941039?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main