Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22233001013

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.11.2022, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond Kriminaalasja number: 22233001013 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskond alustas kõnealuses kriminaalasjas menetlust KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel seoses sellega, et X.X. 19.10.2022 kella 12.10 paiku Narvas lõi oma abikaasat A.A. jalaga sabaluu piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Samuti X.X. 19.10.2022 kella 19.30 paiku Narvas asuvas korteris haaras oma abikaasal A.A. käega kaelast kinni, millega põhjustas viimasele füüsilist valu. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tegemist ei olnud intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega oleks tekitatud kannatanule ülemääraseid füüsilisi kannatusi või pöördumatuid tagajärgi. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest 1 tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus- hüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esinenud prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb karistusseadustiku eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Antud kuriteokoosseis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Kriminaalasja lahendamisel peab prokurör oluliseks mitte niivõrd kohtulikku karistamist kui just selliste meetmete rakendamist, mis tagaksid tulevikus olukorra, kus X.X. oleks suuteline ja motiveeritud kasutama elus ette tulevate probleemide lahendamisel vägivalla vabu lahendusi. Seega prokurör leiab, et tagamaks X.X. edaspidist õiguskuulekat käitumist ja ühtlasi andmaks kahtlustatavale võimalus spetsialisti abiga mõtiskleda enda senise käitumise ja tegevuse üle (nt suhted kannatanuga), esineb mõjuv põhjus suunata kahtlustatav vastava spetsialisti poole. Sotsiaalkindlustusameti kodulehele lisatud lühikesest teenuse kirjeldusest nähtub, et tugiliini nõustajad pakuvad hinnanguvaba ärakuulamist ning ühiselt saate leida järgmise sammu vägivallavaba elu suunas. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22233001013 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (seisneb vestluste läbiviimises) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlusameti vägivallast loobumise tugiliini spetsialist Anna Pivneva, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 5887 9478 (või telefonil 660 6077) alates 01.01.2023. Anna Pivneva viib läbi esmase hindamise ning määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. Vähemalt 3 vestlust peavad olema läbitud hiljemalt 01.03.2023. 3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. 2 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele: puudub. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata määruse koopia viivitamatult posti teel kannatanule A.A. (Narva). Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu kätte. 9. Kui kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva. 11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Ragnar Plistkin Mina, X.X., kinnitan, et olen määrusega nõus ning teadlik sellest, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 on kohustuse rikkumise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte. Kaitsjat ei soovi. X.X. 3