Teade detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

Lisa 1 Luunja Vallavolikogu 30. 1 1.2017 otsuse nr 83 juurde KABINA KULAS VAIKE -KABINA (43202 :002: 0 03 8) MAAUKSUSE JA LAHIALA DETAILPLANEERINGU LAHTESEISUKOHAD Liihteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu koostamine Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri v6i maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kdrgharidusega v6i vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt vdi isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. 2. Planeeringu eesmdrk Planeeringu eesmdrk on kaaluda v6imalusi planeeringualale tiksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. 3. Uldplaneeringu muutmine Luunja valla iildplaneering (UP) maarab planeeritava Vziike-Kabina maaiiksuse ala juhtotstarbeks sotsiaalmaa, mis on mdeldud puhke- ja virgestusalaks. Vliike-Kabina jiirve aarde on iildplaneeringuga kavandatud supluskoht. Lisaks on Up kohaselt tegemist terviklikult rohevdrgustiku aIaga, osaliselt kaitsealuse metsamaaga ja i.ileujutusalaga. Planeeringualal kulgeb iildplaneeringuga kavandatud perspektiivne matka- ja suusarada. Maantee iiiirde on kavandatud perspektiivne jalgrattatee. Kalda piiranguvoondite suurendamise ega viihendamise ettepanekut UP ei sisalda. Planeering kiisitleb Ul pOhilahenduse muutmist maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. 4. Andmed planeeringuala kohta Planeeringuala hdlmab Kabina kiilas Viiike-Kabina (43202:002:0038) maatiksust ning I I :! liihialana Viiike-Kabina (43202:002:0038) kinnistu ulatuses Lohkva-Kabina-Vanamdisa tee maad ning osaliselt j[tkuvalt riigi omandis olevat maa-ala teisel pool maanteed. Kokku on planeeringuala pindala ligikaudu 24,5 ha. V[ike-Kabina (43202:002:0038) maai.iksuse olemasolev sihtotstarve on 100 0/o iildkasutatav maa. Katastriiiksuse kdlvikuline koosseis on alljiirgnev: looduslik rohumaa 5.74ha,metsamaa l.36ha, muu maa 16.31 ha, s.h. veealune maa 8.89 ha. Maaiiksusel asub kaevandamise kiiigus kujunenud Vriike-Kabina jiirv. Viiike-Kabina maaiiksusel asub riikliku kaitse all olev arheoloogiamiilestis ja selle kaitsevcirind. Kinnistu on hoonestamata ja kiiesoleval ajal kasutusel ujumis-, kalastus- ja muu puhkealana. Planeeringualale ulatuvad lisaks maantee kaitsev66nd ning Emajde ja Vriike-Kabina jiirve kaldakaitse vdondid. EELIS andmetel jiiiib planeeringualale EmajOe osas II ja III kategooria kaitstavate kalaliikide elupaiku, planeeringualal ja selle iimbrus on registreeritud mitmete kaitsealuste taimeliikide elupaiku. 5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Luunj a valla iildplaneering; Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ; Viiike-Kabina (43202:002:0038) maatiksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang (Alkranel ou); Muinsuskaitseameti kirjad 18.05.2012 nr I.I-llI097 ja 08.08.2016 ff 1.1-711632-l; Keskkonnaameti kirjad 15.09.2017 nr 6-5/1719845-2ja 10.10.2011 nr 6-511719845-4; Veeteede Ameti kiri 05.10.2017 nr 6-3-l/2556; Maanteeameti kiri 24.10.2017 nr | 5 -2 I 17 -000121 653 ; Viiike-Kabina katastritiksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang (Alkranel OU 25.07.2017). 6. Ndutavad geodeetilised alusplaanid Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline m66distus M 1:500 vastavalt MKM miiiirusele 14.04.2016 m 34 ,,Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusm6ddistamisele esitatavad nduded". Geodeetiline alusplaan tuleb koosk6lastada vdrguvaldajate poolt ja registreerida Tartu geoarhiivis. 7. Nduded koostatavale planeeringule Planeeringuga esitada: 7.I. Planeeringualaasukoht; 7.2. Olemasolevaolukorraiseloomustus Esitada kinnistute piirid, aadressid ja maakasutuse sihtotstarbed viihemalt 40 m ulatuses viiljapool planeeringuala; 6iguslikul alusel piistitatud hooned; seadusjrirgsed kitsendused ja ulatus, senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust p6hjustavad objektid; planeeritavale maa-alale jiiiivate teede nimed; olemasolevad tehnovdrgud, olemasolevad i.iksikud puud, mets kdlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 7.3. Planeeringuala ja selle m6juala analiiiis Olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepii2isud kruntidele, s6iduteed ja jalakaljateljalgratturite liikumissuunad; kontaktvoondi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tiiiibi ja mahu ning ehitusjoonte iilevaade, rohekoridori kulgemine, matkaraja kulgemine. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeproj ektide lahendustega. Seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle m6juala analiiiisil pdhinevad jiireldused ja J .! ruumilise arengu eesmiirgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku p6hjendused. 7 .4, Planeeringuala kruntideks jaotamine Tagada kruntimisel maattikkide terviklikkus ja otstarbekas kuju. Kruntimisel arvestada planeeringuala arheoloogiliste eeluuringute, muinsuskaitse eritingimuste ja dendroloogilise hindamise tulemusi. Elamukrundi minimaalne suurus on 2000 m2. 7.5. Krundi hoonestusalamliiiramine Mitte kavandada hooneid riigiteele liihemale kui planeeringualast lziane pool paiknevad elamud katastritiksustel Roosi Ykt2, Roosi Vkt 1 ja Roosi Vkt 20. Vajadusel maarata kohustuslik ehitusj oon. 7.6. Krundiehitusdigus Krundi ehitusdigus esitada p6hijoonisel tabeli kujul: 7.6.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed: tiksikelamu maa, tee maa, metsamaa, veekogu ma4 tootmisotstarbega maad tehnov6rkudele, iildkasutatav maa, supelranna maa; 7.6.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (tiks pOhihoone ja 1 abihoonet);  1.6.3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: miiiirata planeeringuga, mitte suurem kui 15% krundi pindalast; 7.6.4. hoonete suurim lubatud k6rgus maapinnast: suurim lubatud suhteline kdrgus 8,5 m maapinnast, planeeringuga anda lisaks hoone katuseharj a absoluutkdrgus. 7.7. Supluskoht ja puhekala Planeeringualale niiha ette avalik supluskoht ja puhkeala selleks sobivasse asukohta. Supluskoht planeerida vastavalt VV 03.04.2008 mziiirusele nr 74 ,,N6uded suplusveele ja supelrannaler", rahvatervise seadusele ja atmosfiiiiridhu kaitse seadusele. Planeeringuga tuleb maarata supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus. 7.8. Liikluskorraldusepdhimdtted 7.8.1. liikluskorralduse p6him6tted maantee kaitsevodndis lahendada koostoos Maanteeametiga liihtudes Maanteeameti kirjas 24.10.2017 nr 15-2117-000121653 toodud seisukohtadest. 7.8.2. Hinnata kavandatavat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, riigiteega ristumiskohtade rimberehitamise vajadust, jalgratta-ja jalgteede ehitamise vajadust ja jtitkur,ust viiljapool planeeringuala, liiklusohutuse tagamiseks iiletuskohtade ehitamise vajadust ning pakkuda viilja vastavad lahendused. 7.8.3. Kanda joonisele maantee kaitsevoondi ulatus 30 m; 7.8.4. Mitte kavandada hooneid riigiteele liihemale kui planeeringualast ltiiine pool paiknevad elamud katastriiiksustel Roosi Vkt2, Roosi Vkt 1 ja Roosi Vkt 20, mis on ligukaudu 20 m. 7.8.5. Juurdep?iiisuks planeeringualale tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigiteelt, vajadusel ristumiskohta nihutada koostoos Maanteeametiga. Tiiiendavaid mahasdite riigiteelt mitte planeerida. 7.8.6. Laiendada vajadusel planeeringuala selliselt, et see hdlmaks riigiteega ristumist. 7.8.7. Arendusesiseste teede maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus esitada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 843 :201 6 liihtetasemel,,Hea". 7.8.8. Juurdepiiiisuteede koridorid planeerida min. 10 m laiusena. 7.8.9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning tee maal parkimist, sh man<joverdamist l mitte ette niiha. -l 7.8.10. Lohkva-Kabina-Vanamdisa tee iiZlrde planeerida jalgratta- ja jalgtee. 7.8.I1. Planeeringu koostamisel tuleb leida parim lahendus perspektiivse jalgratta- ja jalgtee koridorile ka viljapool planeeringuala viihemalt Kabina ja Haaslava tee , bussipeatuste vahelise ala ulatuses, et tagada planeeringualale kavandatava jalgratta- ja jalgtee jiitkuvus, tihendused planeeringuala ja bussipeatuste vahel ja teetiletuskohad. L\.L2.Lahendada iildplaneeringuga miiiiratud matka- ja suusaraja koridori kulgemine planeeringualal. 7.8.13. Lahendada jalakii4ate liikumine planeeringualal ja selle jtitkumine kuni Kabina ja Haaslava tee bussipeatusteni. 7 .8.1 4. Maarata krundile piiiisu asukohad. 7.8.15. Tupikteid mitte planeerida pikemana kui 150 m. 7.8.16. Mrirkida Zira teede avalikku kasutusse miiliramise vajadus. 7 .8.I7 . Planeerida vaj adusel liikluse rahustamise meetodite rakendamine. 7; 8. I 8. Miiiirata planeeritavate teede absoluutkdrgused. 7.9. Kujad Kuiad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.  7 .I0. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused 7.10.1. planeeringuga matuata piirkonna tihtset identiteeti tekitavad liibim6testatud arhitektuurinduded. Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kdrgetasemeline, i keskkonna arhitektuurs et kvaliteeti parandav ; 7.I0.2. planeeritavad hooned peavad oma suuruse k6rguse ja asukohaga moodustama ,i ruumilise riitmi; l 7 .10 .3 . hoonete maapealne korruselisus: pdhihoonel l-2, abihoonel 1 ; 7.l0.4.lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on keelatud; 1.10.5. madratakatusekalle, harja suund ja materjal; 7 .10.6. maaratahoone +0.00 sidumine; 7 .10.7 . mddiratapiirete materjal, k6rgus ja tiiiip; 7 .lL Haljastus ja heakord Teostada planeeringualal asuva puistu dendroloogiline hindamine ja anda iilevaate puistu tildisest seisundist ja siiilimise perspektiivist ning llihtuvalt sellest kohustuslik siiilitatav k6rghaljastus, hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise v6imalused. Maatata tdiendavalt kohustuslik ralatav kdrg- ja madalhaljastus. Viihemalt 20 % elamukrundi territooriumist niiha ette kdrghalj astust. Maarata vertikaalplaneerimise pdhim6tted (maapinna k6rguse muutmine arvestades Suur- Emajde kOrgveeseisuga, sademevee iirajuhtimine jmt), kuivendamise pdhimdtted 1a kuivenduskraavide parameetrid. Analiii.isida maapinna kdrguste muutmise m6ju naaberaladele ning anda leevendavad meetmed liigvee-aegse tileujutusohu minimeerimiseks. 7,12. Tehnovdrgud 7 .l2.L Tehnov6rkudele- ja rajatistele reserveeritavadmaa-alad. Planeeringuga anda planeeritud tehnovarustuse arvestuslikud pdhiniiitaj ad j a pdhimdtteline lahendus : 7 .12.I. 1. elektrivatustus; 7 .12.I.2. veeviirk iihisest puurkaevust 7.12.L3. kanalisatsioon iihiskanalisatsiooni v6i planeeringualale rajatavasse iihisesse puhastisse; I 7 .12.1.4. sademeveekanalisatsioon; 1 .12.1.5. tulet6rje veevarustus; 7.12.L 6. ktite - lubada keskkonnasiiZistlikud lahendused; 7 .12.1.7. sidevarustus; , Re servee rida maa- ala tihi sveevtirgi j a -kanalisatsi o onitorustikule. 7.13. Keskkonnatingimused l.I3.L Planeeringuga tuleb analtiiisida keskkonnam6jusid ning vajadusel ntiha ette negatiivset keskkonnamdju leevendavad meetmed. Tagada tuleb elamu- ia puhkeala ndutud keskkonnatingimused (pinnase, p6hjavee ja 6hu kvaliteet jms). 7.\3.2.Planeeringuga tuleb tagada kaldakaitse vastavalt looduskaitseseadusele. Hooned planeerida viilj apoole kalda ehituskeeluvilondit. I .13 .3 . Planeeringualal tuleb tagada rohekoridori toimimine. 7.13.4. Planeeringualal tuleb sailitada UP-s mii2iratud ulatuses kaitstav metsamaa. 1.l3.5.Viiike-Kabina jiirv tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist miiiirata avalikult kasutatavaks veekoguks, viiltimaks probleeme supelranna ja kallasraja kasutamisel. tuleb tagada kallasraja toimimine, mddrata kallasraja kulgemine ja 7 .13.6. Planeeringualal ligipliis. Kabina jiirve idaosas (k6rgema kaldaga piirkonnas) tagada kallasraja  kasutus k6rgekalda tilemisel serval nagu praeguseks on kallasraja kasutus viilja kujunenud. 7.13.1. Niiha ette meetmed kalda erosiooni viiltimiseks. 7.13.8" AtmosftiZiridhu kaitse seaduse $ 56 1g 3 kohaselt tuleb planeeringust huvitatud isiku poolt tagada, et planeeringualal ei tiletata miira sihtviiiirtust. Riigitee liiklusest pdtrjustatud hiiiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 miiiirusele m 32 ning vajadusel ette niiha leevendavad meetmed. 7.13.9. Supelrannas tuleb tagada nduded vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 miiiirusele nr 74 ,,N6uded suplusveele ja supelrannalel". 7.13.10. Planeeringu koostamise algstaadiumis on vajalik arheoloogiliste eeluuringute liibiviimine planeeringualal, et selgitada viilja kinnistu jagamise ning ehitusoiguste miitiramise vdimalikkus. Arh. eeluuringute tulemuste kokkuvdte ja jiireldused esitada planeeringus eraldi peattikina. 7.13.11. Tulenevalt planeerimisseadusest g I24 lg 8 tuleb kinnismiilestise vdi selle kaitsev66ndis arvestada detailplaneeringu koostamisel Muinsuskaitseametiga koosk6lastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. 7 .13.I2. Planeeritav puurkaev ja reoveepuhasti koos sanitaarkaitsealaga tuleb planeerida vtilj apoole tee kaitsevoondit. 7.13.13. Planeeringualal tagada kaitsealuste liikide elupaikade stiilimine vastavalt Keskkonnaameti nduetele. 7,I3.14. Lahendada iZiritmekziitluse korraldamine. 7.14. Servituutide mtiiiramise vajadus, sundvddrandamise v6i sundvalduse seadmise vaj aduse miirkimine : mdarata planeeringuga. 7.15. Kuritegevuse riske viihendavad nduded ja tingimused: lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1 :2002. 7.16. Maarata planeeringu kehtestamisest tulenevate vdimalike kahjude hiivitaja. 7.17. Planeeringu rakendamise v6imalused: 7.I7.I.1. Planeeringu realiseerumiseks on vajalik s6lmida leping planeeringukohaste tehnovdrku de j a -r q ati ste viilj aehitami seks. 7.11.1.2. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusdiguse realiseerimiseks vajaliku krundivtilise taristu rajamise kulud detailplaneeringuga maantavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik. Detailplaneeringuga kavandatava puhkeala ja selle realiseerimiseks. vajaliku taristu rajamise kulud lepitakse kokku p 7 .17 .1.1. nimetatud lepinguga. 7.I7.I.3. Planeeringualal on hoonele ehitusloa viiljastamise eelduseks hoonet teenindava tehnilise infrastruktuuri v2iljaehitamine teemaal, kommunikatsi oonidele j a teedele p eab olema viilj astatud kasutusluba. 7 .17 .I.4. kavandatav puhkealad niiha ette avalikult kasutatavaks; 7.17.1.5. Vziike.-Kabina jiirv tuleb miiiirata avalikult kasutatavaks veekoguks. 7.18. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised 7,18.1. Situatsiooni skeem, M 1:5000; 7 .18.2. Olemasolev olukord vastavalt p.7 .2, M 1:500; 7.18.3. Planeeringuala mdjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis vastavalt p.7.3, M 1:2000;  7.I8.4. P6hijoonis vastavalt p.7.4-7.11,7.I3, M 1: 500; 7.18.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 7 .4-7 -6,7 .12-7 .I4, M 1 : 500; 7 .18.6. Tehnovdrkude planeering vastav alt p. 7 .I2., M 1 : 500. M66tkavad vdivad erineda ndutust tingimusel, et joonised oleks loetavad. 8. Planeeringu juurde kuuluvad lisad 8.1. Luunja Vallavolikogu otsus detailplaneeringu algatamise, liihteseisukohtade kinnitamise ja KSH algatamatajiitmise kohta (viiljavdtted ajalehest "Postimees", "Kodu Uudised", Ametlikest Teadaannetest); 8.2. Detailplaneeringu liihteseisukohad; 8.3. Kirjavahetus (kronoloogilises jiirjekonas) avalikul viiljapanekul laekunud arvamustega; 8.4. Luunja Vallavalitsuse protokolliline otsus detailplaneeringule esitatud aryamuste kohta fiuhul kui arvamusi laekus); 8.5. Detailplaneeringu avaliku arutelu koosoleku protokoll; 8.6. Vajadusel detailplaneeringu heakskiit maavanema poolt; 8.7. Luunja Vallavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta (vtiljavotted selle kohta aj alehest "Postimees", "Kodu Uudised", Ametlikest Teadaannetest) ; 8.8. Muud planeeringugakaasnevad dokumendid. 9. Planeeringu koosk6lastamine Detailplaneering kooskdlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid ki.isimusi detailplaneering k?isitleb ja lisaks Tartu Maavanema poolt tiiiendavalt miiilratud asutus(t)ega. Planeeringu tekstilises osas esitada koosk6lastuste/koostdo kokkuvdte, kus on niiidatud, millisel joonisel/lehektiljel kooskdlastus asub, koosk6lastatava instantsi nimi ja kooskdlastuse kuup2iev, kehtivusaeg, miirkused ning koosk6lastaja nimi ja ametinimi. Kirjaga antud kooskdlastused esitada planeeringu lisades. I ; 10. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine Detailplaneering vormistada Siseministeeriumi poolt valja antud juhendmaterjali ,,Ruumilise planeerimise leppemiirgid 2013" alusel (kiittesaadav: https :l/www. siseministeerium.ee/ruumilise-planeerimise-leppemargid -2013 I .) Lubatud/ keelatud ehitise kasutamise otstarbed miiiiratakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 rx 5 I alusel. Detailplaneeringu vallale esitamine: 10.1. DP eelndu (eskiis) esitatakse pdhilahenduse lSbivaatamiseks ja lahteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks ja avalikustamiseks paberkandjal (riks (1) eksemplari) ja digitaalselt (iiks (1) eksemplar, formaat pdfja dgn v6i dwg*); I0.2. DP eeln6u planeeringu koost66 ja kooskdlastamise korraldamiseks esitatakse Vallavalitsusele paberkandjal (iiks (1) eksemplari) ja digitaalselt (tiks (1) eksemplar, formaat pdfja dgn v6i d-g*); 10.3. DP eelndu csitatakse planeeringu vastuv6tmise ja avalikustamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari) ja digitaalselt (iiks (1) eksemplar, formaat pdfja dgn v6i dwg*). 10.4. Vajadusel esitatakse DP eelndu planeeringu tiiiendava kooskdlastamise ja avalikustamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari) ja digitaalselt (iiks (1) eksemplar, formaat pdfja dgn v6i d*g*).  10.5. DP eelndu esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks Vallavalitsusele paberkandjal (neli (4) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nduete kohaselt) ja digitaalselt (tiks (1) eksemplar, formaat pdfja dgn vdi d*g*). * koordinaadid L-EST stisteemis I Joonis 1. Planeeritava ala piir TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja 30. november 2017. a nr 83 Kabina kiilas Viiike-Kabina (43202:002:0038) maatiksuse ja liihiala detailplaneeringu algatamine, liihteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamata jiitmine AS TRANSCOM VARA on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Kabina kiilas Viiike-Kabina (43202:002:0038) maatiksusele eesmiirgiga muuta maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaast elamumaaks, tildkasutatavaks maaks, transpordimaaks ja veekogude maaks ning kavandada maa-alale iihepereelamud ning tildkasutatav puhke- ja sadamaala. Viiike-Kabina maatiksus asub Kabina krilas Lohkva-Kabina-Vanamdisa tee ja Emajde vahelisel alal. Maa-ala suurus on 22,81 ha, olemasolev sihtotstarve on 100 o/o rildkasutatav maa. Katastritiksuse kdlvikuline koosseis on alljiirgnev: looduslik rohumaa 5.I4ha, metsamaa l.36ha, muu maa 16.31ha, s.h. veealune maa 8.89 ha. Maariksusel asub kaevandamise kiiigus kujunenud veekogu veepeegli pindalaga ligikaudu 9,1 ha. Vriike-Kabina j2irv on kantud keskkonnaregistrisse eraldi veekoguna (keskkonnaregistri kood VEE2084890) ehituskeeluvdiindiga 25 m. Kinnistu on hoonestamataja kiiesoleval ajal kasutusel ujumis-, kalastus- ja muu puhkealana. Maaiiksusel asub riikliku kaitse all olev arheoloogiamiilestis. Planeeringuala hdlmab liihialana Viiike-Kabina (43202:002:0038) kinnistu ulatuses Lohkva- Kabina-Vanamdisa tee maad ligikaudu 7000 m'z ulatuses ja ligikaudu 8000 m2 ulatuses jiitkuvalt riigi omandis olevat maa-ala teisel pool maanteed. Kokku on planeeringuala pindala ligikaudu 24,5 ha. :I Planeeringualale ulatuvad jiirgmised kitsendused: maantee kaitsev66nd, Emajde ja Vriike- Kabina jdrve kaldakaitse v66ndid, Emajde kallasrada, kinnismiilestise kaitsevodnd, EELIS andmetel jdiib planeeringualale Emajde osas II ja III kategooria kaitstavate kalaliikide elupaiku, planeeringualal ja selle iimbrus on registreeritud mitmete kaitsealuste taimeliikide elupailu. Planeeringuga ei taotleta kalda ehituskeeluvcicindi viihendamist. Luunja valla iildplaneering (Ue) maarab maa-alajuhlotstarbeks sotsiaalmaa, mis on m6eldud puhke- ja virgestusalaks. Viiike-Kabina jtirve ii2irde on tildplaneeringuga kavandatud supluskoht. Lisaks on UP kohaselt tegemist terviklikult rohevdrgustiku alaga, osaliselt kaitsealuse metsamaaga ja iileujutusalaga. Kalda piiranguvriOndite suurendamise ega vithendamise ettepanekut UP ei sisalda. Planeeringualal kulgeb iildplaneeringuga kavandatud perspektiivne matka- ja suusarada. Maantee iiiirde on kavandatud perspektiivne jalgrattatee. Planeeringuga kavandatav tegevus on kiisitletav Un pOfritatrenduse muutmisena maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Planeeringuga tuleb jiirgida teisi UP-s seatud n6udeid, sh siiilitada kaitstav metsamaa, tagada rohekoridori toimimine planeeringualal, tagada Viiike-Kabina jiirve avalik kasutus, puhke- ja supluskoha rajamine ning veekogu kallasraja toimimine, lahendada matka- ja suusaraja koridori kulgemine, planeerida maantee diirde jalgratta-ja jalgtee. Planeeringu koostamise algstaadiumis on vajalik teostada planeeringualal asuva puistu dendroloogiline hindamine ja anda tilevaate puistu iildisest seisundist ja siiilimise perspektiivist. Planeeringu koostamise algstaadiumis on vajalik arheoloogiliste eeluuringute ldbiviimine planeeringualal, et selgitada viilja kinnistu jagamise ning ehitusdiguste mtiiiramise v6imalikkus. Atmosftiiiri6hu kaitse seaduse $ 56 lg 3 kohaselt tuleb planeeringust huvitatud isiku poolt tagada, et planeeringualal ei tiletata miira sihtviiiirtust. Riigitee liiklusest pddustatud hiiiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 miiiirusele nr 32 ning vajadusel ette nliha leevendavad meetmed. Kaitsealuste liikide elupaikades planeerimisel tuleb teha koostricjd Keskkonnaametiga. Viiike-Kabina jiirv tuleb enne detailplaneeringu kehtestamist mii2irata avalikult kasutatavaks veekoguks, viiltimaks probleeme supelranna j a kallasraj a kasutamisel. Tulenevalt planeerimisseadusest g 124 lg 8 tuleb kinnismiilestise vdi selle kaitsevodndis arvestada detailplaneeringu koostamisel Muinsuskaitseametiga kooskdlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitse eritingimustega tagatakse, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused ei mdjutaks oluliselt muinsuskaitseala vdi kinnismiilestise siiilimist ega vaadeldar,ust. Keskkonnakaitselistel kaalutlustel tuleb planeeringu koostamisel kaaluda vdimalust iihiskanalisatsiooniga liitumiseks. Planeeringu koostamisel tuleb leida parim lahendus perspektiivse jalgratta- ja jalgtee koridorile ka viiljapool planeeringuala vtihemalt Kabina ja Haaslava tee bussipeatuste vahelise ala ulatuses, et tagada planeeringualale kavandatava jalgratta- ja jalgtee jiitkuvus, iihendused planeeringuala j a bussipeatuste vahel j a teeriletuskohad. Detailplaneeringu algatamisel on teada, et planeeringu elluviimisega kaasneb vajadus ehitada viilja avalikult kasutatavad tehnovdrgud ja -rajatised ning teed. Tagamaks avalikuks kasutamiseks ette nAhtud rajatiste viiljaehitamise on vajalik enne planeeringu kehtestamist sdlmida leping Luunja valla ja planeeringust Huvitatud isiku vahel detailplaneeringukohaste raj ati ste viilj aehitamiseks. Vastavat planeerimisseadusele $ 142 lg 6 tuleb iildplaneeringu p6hilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamdju strateegilist hindamist (KSH), liihtudes keskkonnamdju hindamise ja kes'kkonnajuhtimisstisteemi seaduse $ 33 ldigetes 4 ja 5 siitestatud kriteeriumidest ning $ 53 l6ike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud Alkranel OU poolt KSH eelhinnang. Eelhinnangu kiiigus j6uti jiireldusele, planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamdju kaasnemist, kui planeeringu koostamisel arvestatakse eelhinnangus toodud soovitusi detailplaneeringu koostamiseks. KSH algatamise vajalikkuse ille otsustamiseks on T uunja vallavalitsus kiisinud seisukohta asjaomastelt asutustelt. Muinsuskaitseamet, Veeteede amet ja Keskkonnaamet on ndustunud planeeringu KSH mittealgatamisega. Maanteeamet ndustub otsuse eelndu ja KSH eelhiruranguga tingimusel, et planeeritav puurkaev ja reoveepuhasti koos neile ette niihtud sanitaarkaitsealadega j aavad tziielikult tee kaitsevoondist vZilja. Terviseamet ei ole vastanud 30 piieva jooksul seisukoha kusimisele, seega saab jiireldada, et neil ei ole eelndu osas vastuviiiteid. Eeltoodust liihtudes ei ole KSH algatamine detailplaneeringule vajalik. Planeeringumenetluse kiiigus on vajalik arvestada KSH eelhinnangus toodud soovitustega ja keskkonnatingimustega planeerimisseaduse kohaselt. Vastavalt planeerimisseadusele $ 142 lg 2 koostoimes $ 81 lg T ja 127 lg 1-3 on vald detailplaneeringu liihteseisukohad esitanud ettepanekute saamiseks asjaomastele isikutele ja asutustele. Planeeringu liihteseisukohtadele laekus kolm kirjalikku ettepanekut planeeringust huvitatud isiku poolt. Osapooltele sobilikud lahendused on leitud. Arvestades eeltoodut ja vdttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse $ 6 1g 1, planeerimisseaduse $ 4 1g 1, 5 124 lg 6 ja 8, 5 142, keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimisstisteemi seaduse g 33 lg 2 p 3, g 3a lg 2, g 35 lg-d 5 ja 6, Luunja valla iildplaneeringu, Luunja valla planeerimis- ja ehitusmliiiruse $ 4 lg 1 p 1, Luunja valla planeeringu- ja keskkonnakomisjoni seisukoha, AS TRANSCOM VARA detailplaneeringu algatamise taotluse II.03.2016 nr 7-21405, Muinsuskaitseameti kirjad 18.05.2012 nr 1.1- 711097 ja 08.08.2016 nr 1 .l-711632-1, Keskkonnaameti kirjad 15.09.2017 nr 6-511719845-2 ja 10.10.2017 m 6-511719845-4, Veeteede Ameti kirja 05.10.2017 rv 6-3-112556, Maanteeameti kirja 24.10.2017 rc | 5 -21 17 -00012/ 653 Vallavolikogu otsustab : 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Kabina kiilas Vliike-Kabina (43202:002:0038) maatiksusel ja lahialal eesmiirgiga kaaluda vdimalusi planeeringualale iiksikelamu kruntide j a puhkeala kavandamiseks. 2. Jiitta algatamata detailplaneeringu keskkonnamdju strateegiline hindamine tingimusel, et planeeringu koostamisel arvestatakse eelhinnangus toodud soovitusi ning asutuste tingimusi. J. Kinnitada detailplaneeringu liihteseisukohad ja piir vastavalt lisale 1*. Juhul, kui a planeeringu koostamise kfligus selgub vajadus avalike teede rajamiseks ja iimberehitamiseks, laiendatakse planeeritavat maa-ala selliselt, et planeering hdlmaks ! ; kogu tee ala. 4. Detailplaneeringu eelndud (eskiislahendust) tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu konaldamiseks on vajalik. 5. Planeering tuleb koostada vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 mtiiirusele nr 74 ,,Nduded suplusveele ja supelrannalet". 6. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatava tee ia iildkasutatava haljastuse, viilisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni viilj aehitamiseks/ rekonstrueerimiseks vdi vastavate kulude kandmiseks. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusdiguse realiseerimiseks vajalike krundiviiliste taristute ja puhkeala rajamise kulud detailplaneeringuga maaratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik. 8. Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamise otsusest vastavate teadete ilmumine Ametlikes Teadaaruretes, ajalehes Postimees, valla infolehes Kodu Uudised ning Luunj avalla veebilehel. 9. Vallavalitsusel korraldada KSH mittealgatamise otsustest teavitamine vastavalt KeHJS-ile $ 33 lg 6. 10. Liikluskorralduse ja juurdep?iiisude lahenduseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside anali.ii.is.  ll.Otsusega saab tutvuda Luunja valla veebilehel www.luunja.eening tddpflevadel Luunja vallavalitsuses, asukohaga Puiestee 14 Luunja alevik. 12. Otsus jdustub teatavaks tegemisest. t * Kabina kiilas Viiike-Kabina (43202:002:0038) maai.iksuse detailplaneeringu ltihteseisukohad ! a (7 rk) RadZ Sauk Volikogu esimeer I .4 LUUNJA VALLAVALITSUS Maanteeamet Meie 05.12.2017 nr 7-2/1901 Muinsuskaitseamet Terviseamet Keskkonnaamet Päästeamet Veeteede amet Teade Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Teatame Teile, et Luunja vallavolikogu on algatanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksusele ja lähialale ning otsustanud jätta algatamata planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Planeeringuala suurus on ligikaudu 24,5 ha. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi planeeringualale üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Maantee äärde on ette nähtud jalgratta- ja jalgtee planeerimine. Vajalikud uuringud: dendroloogiline hindamine, arheoloogilised eeluuringud, muinsuskaitse eritingimused, liiklusmüra hinnang. Otsusega saab tutvuda Luunja vallavalitsuses (Puiestee 14, Luunja alevik, E-R 8.00-17.00) ning Luunja valla veebilehel http://luunja.ee/planeeringud planeeringu teadete alt. Vastavalt planeerimisseadusele § 127 lg 1 ja VV 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 kaasame Teid detailplaneeringu koostamisse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus planeeringu- ja haljastusspetsialist 7417217, [email protected] Puiestee 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 A/a : 1120133283