Kultuuriministeeriumi kui struktuurivahendite perioodi 2014–2020 rakendusasutuse tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine uues redaktsioonis

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 14.04.2023 nr 102 Kultuuriministeeriumi kui struktuurivahendite perioodi 2014–2020 rakendusasutuse tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine uues redaktsioonis Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 4 punkti 6 ja § 5 lõike 2 punkti 1 alusel, kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-ga 7 ning võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja ja rahandusministri 10. septembri 2014. a käskkirja nr 143 „Loa andmine rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“: 1. Kinnitan Kultuuriministeeriumi kui rakendusasutuse tööprotseduuride kirjelduse struktuurivahendite perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ ning prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme 5.3 „Loomemajanduse arendamine“ rakendamisel uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 1. novembri 2021. a käskkirja nr 174 „Kultuuriministeeriumi kui struktuurivahendite perioodi 2014–2020 rakendusasutuse tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine uues redaktsioonis“. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Kultuuriministeeriumi kui rakendusasutuse tööprotseduuride kirjeldus struktuurivahendite perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ ning prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme 5.3 „Loomemajanduse arendamine“ rakendamisel 1. Üldosa 1.1 Kultuuriministeeriumi kui rakendusasutuse tööprotseduuride kirjelduse eesmärk on sätestada korraldusasutuse poolt Kultuuriministeeriumile kui rakendusasutusele delegeeritud ülesannete täitmise protseduurid Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014–2020 järgmiste meetmete (edaspidi meetmed) rakendamisel: 1.1.1 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meede 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ (edaspidi ka meede 1); 1.1.2 prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meede 5.3 „Loomemajanduse arendamine“ (edaspidi ka meede 2). 1.2 Tööprotseduuride kirjeldamisel sätestatakse ainult nende „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest“ tulenevate ülesannete täitmise protseduurid, mida Kultuuriministeerium rakendusasutusena reaalselt meetmete rakendamisel täidab. Kultuuriministeerium täidab meetmete rakendamisel järgmiseid ülesandeid: 1.2.1 töötab välja ja kehtestab toetuse andmise tingimused ning seirab nende täitmist; 1.2.2 nõustab rakendusüksusi toetuse andmise tingimuste õigusaktide rakendamisel; 1.2.3 esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid partnerlusleppe ja rakenduskava muutmiseks; 1.2.4 täidab muid „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid. 1.3 Kirjeldatud tööprotseduurid on kohustuslikud täitmiseks kõigile Kultuuriministeeriumi ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistujad), kes on seotud Kultuuriministeeriumi kui rakendusasutuse ülesannete täitmisega. 1.4 Tööprotseduuride kirjelduse koostamise, kinnitamise ja asjakohasuse eest vastutab Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite juht. 1.5 Tööprotseduuride kirjeldamisel on kasutusel järgmised lühendid: KA – korraldusasutus; AA – auditeeriv asutus; RA – rakendusasutus; RÜ – rakendusüksus; KuM – Kultuuriministeerium; KMO – Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond; SIO – Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakond; PÕO – Personali- ja õigusosakond FO – Kultuuriministeeriumi finantsosakond; KRKO – Kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond SAO – Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond; TPK – tööprotseduuride kirjeldus; JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteem; TAT – toetuse andmise tingimusi sätestav õigusakt; MT – maksetaotlus; HL – haldusleping; HMS – haldusmenetluse seadus; RHS – riigihangete seadus; STS – perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus; SFOS – struktuuritoetuse register. 1.6 Meetmete rakendamisel ja tööprotseduuride kirjeldamisel lähtub Kultuuriministeerium järgnevatest Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest ja juhenditest: 1.6.1 Euroopa Liidu õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi ühissätete määrus). 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (edaspidi ESF-fondi määrus). 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (edaspidi ERF-fondi määrus).  4) Euroopa Komisjoni delegeeritud ja rakendusaktid, mis on esitatud korraldusasutuse (edaspidi KA) välja töötatud juhendi „Miinimumnõuded rakendusüksusele ja rakendusasutusele tööprotseduuride kirjelduse koostamiseks“ lisas 21. 1.6.2 Siseriiklikud õigusaktid: 1) Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS). 2) Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). 3) Riigihangete seadus (edaspidi RHS). 4) Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). 5) Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014 määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluse menetlemise määrus). 6) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 määrus nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi teavitamise määrus). 7) Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014 määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” (edaspidi registri määrus). 8) Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014 määrus nr 127 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine“ (edaspidi auditi määrus). 1.6.3 Korraldusasutuse väljatöötatud juhendmaterjalid: 1) Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele (edaspidi KAMIN). 2) Miinimumnõuded rakendusüksusele ja -asutusele tööprotseduuride kirjelduse koostamiseks (edaspidi TPK juhend). 3) Juhendmaterjal juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste menetlemiseks (edaspidi auditite järeltegevuste juhend). 4) SFOS kasutajajuhend. 5) Struktuurivahendite hindamiste korraldamise põhimõtted ja kava. 6) Juhis toetuste valdkonna riskide hindamiseks ja juhtimiseks. 7) Rikkumisi ja finantskorrektsioone käsitlevad juhised. 1.7 Meetmete rakendamisega on otseselt seotud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond (1 inimene; 0,60 ametikohta), strateegia- ja innovatsiooniosakond (1 inimene; 0,60 ametikohta), finantsosakond (2 inimest; 1,8 ametikohta), personali- ja õigusosakond (1 inimene; 0,35 ametikohta) ning kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond (1 inimene, 0,15 ametikohta). Toetavate tegevuste elluviimise ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumi kultuurilise 1 Kättesaadav: https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action?pageId=184680778#Miinimumn%C3%B5udedrakendus%C3%B Cksuseleja%E2%80%93asutuselet%C3%B6%C3%B6protseduuridekirjeldusekoostamiseks(TPK)- Viited%C3%B5igusaktidelejajuhenditele  mitmekesisuse osakond (2 inimest, 2 ametikohta). Lisaks sellele on meetmete rakendamisse kaasatud Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond, personali- ja õigusosakond (dokumendihaldus ning personal ja koolitus) ning strateegia- ja innovatsiooniosakond (IT tugi). RA juht on kultuuriminister. Kultuuriministeeriumi kui rakendusasutuse ja toetavate tegevuste elluviija struktuur on toodud joonisel lisas 1. 1.7.1 Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna (KMO) juhataja (0,60 ametikoha koormuse ulatuses) ning strateegia- ja innovatsiooniosakonna (SIO) sisunõuniku (0,60 ametikoha koormuse ulatuses) ülesanne KuM RA rolli täitmise kontekstis on struktuurivahendite efektiivse kasutamise tagamiseks sisulise sisendi andmine vastavalt meetme 1 ja meetme 2 vahendite planeerimisel riigieelarvesse, toetatavate tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel ning vahendite kasutamise seire. Oma ülesande täitmiseks KMO juhataja meetme 1 osas ja SIO sisunõunik meetme 2 osas: 1) annavad Rahandusministeeriumile sisendi partnerlusleppesse ja rakenduskavva, esitavad ettepanekuid partnerlusleppe ja rakenduskava muutmiseks; 2) osalevad rakenduskava seirekomisjoni valdkondlike komisjonide töös ning prioriteetse suuna hindamises; 3) viivad läbi seirekomisjoni kinnitatud hindamiskava hindamisi, koostavad hindamise hanke lähteülesande, juhivad hindamise töögruppe, informeerivad seirekomisjoni hindamise peamistest järeldustest ja soovitustest ning soovituste rakendamisest; 4) annavad FO-le sisulise sisendi TAT-ide, juhendmaterjalide ja muude dokumentide koostamisel ja muutmisel, seiravad TAT-ide täitmist (kvalitatiivne sisuanalüüs) eesmärgiga anda KA-le sisendid partnerlusleppe eduaruandesse, rakenduskava seirearuandesse ja lõpparuandesse KA kehtestatud vormis ja ajaks; 5) vaatavad läbi ja teevad ettepanekuid TAT-ide alusel esitatud seirearuannete ning toetatavate tegevuste aastaeelarvete ja tegevuste kirjelduste ja nende muudatuste kinnitamiseks (kui TAT-is on sätestatud kinnitamine); 6) vaatavad läbi ja teevad ettepanekuid TAT-ide alusel esitatud aruandevormide, taotlusvoorude eelarvete ja ajakavade, hindamismetoodika, hindamiskomisjonide koosseisude, ekspertide, toetatavate tegevuste aastaeelarvete ja tegevuste kirjelduste ning nende muudatuste kooskõlastamiseks (kui TAT-is on sätestatud kooskõlastamine). 1.7.1.1 Oma ülesande täitmiseks KMO peaspetsialist 1 (1 ametikoha koormuse osas) ja nõunik (1 ametikoha koormuse osas) meetme 1 tegevuste 2.6.1-2.6.3 rakendamisel: 1) annavad Rahandusministeeriumile sisendi partnerlusleppesse ja rakenduskavva, esitavad ettepanekuid partnerlusleppe ja rakenduskava muutmiseks; 2) osalevad rakenduskava seirekomisjoni valdkondlike komisjonide töös ning prioriteetse suuna hindamises; 3) osalevad meetme tegevuste elluviimist reguleerivate õigusaktide, juhendmaterjalide ja muude dokumentide koostamises ja muutmises; 4) annavad FO-le sisulise sisendi TAT-ide, juhendmaterjalide ja muude dokumentide koostamisel ja muutmisel,; 5) leiavad nimetatud meetme tegevuste elluviimiseks vajalikud partnerid või korraldavad partnerite valimise;  6) osalevad rakenduskava raames meetme tegevuste tulemuslikkuse, tõhususe ja mõju hindamise korraldamises; 7) seiravad TAT-ide täitmist (kvalitatiivne sisuanalüüs) eesmärgiga anda KA-le sisendid partnerlusleppe eduaruandesse, rakenduskava seirearuandesse ja lõpparuandesse KA kehtestatud vormis ja ajaks; 8) viivad läbi meetmete hindamise, kui see on kantud seirekomisjoni heakskiidetavasse hindamiskavasse, koostavad hindamise hanke lähteülesande, juhivad hindamise töögruppe, informeerivad seirekomisjoni hindamise peamistest järeldustest ja soovitustest ning soovituste rakendamisest; 9) osalevad hindamiskava koostamises; 10) osalevad TA vahendite riigieelarvesse planeerimises; 11) tagavad osakonna struktuurivahendite alast tööd puudutavate dokumentide säilimise vastavalt STS § 35 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 12) töötavad välja meetme tegevused, panustavad tegevuste elluviimisse ning seiravad elluviimist; 13) kui elluviija annab toetust edasi lõppsaajale ehk teeb toetuse andmise otsuse, siis tuleb elluviijal vastavalt KAMIN punktile 4 enne lõppsaajale makse tegemist RAR-is kontrollida, et VTA jääk ei oleks ületatud ning iga makse ning finantskorrektsiooni korral RAR-is andmeid uuendada. 1.7.1.2 Lisaks ülaltoodud ülesannetele on KMO peaspetsialisti vastutada meetme 2.6.1-2.6.3 tegevuste finants- ja eelarvevahendite sihipärane rakendamine: 1) teostab elluviija partnerite maksetaotluste finantskontrolli; 2) teostab hankelepingute arvete kontrolli; 3) koostab ja esitab elluviija maksetaotluseid; 4) toetab kontrolliasutuse päringutele vastamist; 5) koordineerib tegevuste finants- ja eelarvevahendite seiret ning aastaeelarvete ja finantsplaani koostamist. 1.7.2 Juhul, kui käskkirjaga kehtestatud TAT alusel on tegevuste elluviijaks (toetusesaajaks) RA ise, vastutab punkti 1.7.1 alapunktides 5 ja 6 ja 1.7.1.1 punktis toodud sisunõunike ja peaspetsialistide ülesannete täitmise eest vastava osakonna juhataja (meetme 1 osas KMO juhataja ja meetme 2 osas SIO juhataja). 1.7.3 Kultuuriministeeriumi finantsosakonna (FO) välisvahendite juhi (0,8 ametikoha koormuse ulatuses) ja välisvahendite nõuniku (1 ametikoha koormuse ulatuses) ülesanne KuM RA rolli täitmise kontekstis on struktuurivahendite efektiivse kasutamise tagamine, sh vahendite planeerimine riigieelarvesse, toetatavate tegevuste väljatöötamine ja rakendamine ning vahendite kasutamise seire koordineerimine RA- s. Oma ülesannete täitmiseks meetme 1 ja meetme 2 osas FO välisvahendite juht ja välisvahendite nõunik: 1) tagab struktuurivahendite rakendamise toetuste andmise, hindamise, finantsjuhtimise ja aruandluse toimimise ning koordineerib tegevuste seiret; 2) teenindab koostöös vastava osakonnaga (meetme 1 osas KMO ja meetme 2 osas SIO) seirekomisjoni valdkondliku komisjoni, mille juhi määrab RA juht osaleb ja annab sisendi rakenduskava seirearuande koostamisel; 3) vastutab TAT-ide väljatöötamise eest koostöös KMO juhataja, sisunõunike ja peaspetsialistidega, SIO sisunõuniku ja PÕO õigusnõunikuga; 4) kooskõlastab TAT-id KA-ga, valdkondlikku komisjoni kuuluvate RA-dega (sõltuvalt meetmest) ja Sotsiaalministeeriumi, ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga meetme 1 puhul ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga meetme 2 puhul kui samade prioriteetsete suundade meetmete RA-dega, samuti läbivate teemade elluviimise eest vastutavate RA-dega ja esitab kultuuriministrile kui RA juhile kehtestamiseks; 5) korraldab teiste RA-de TAT-ide kooskõlastamise RA-s; 6) edastab TAT-id ja selle muudatused koos seletuskirjaga ning meetmete hindamisaruanded KA-le avalikustamiseks; 7) algatab TAT käskkirjadega kehtestatud abikõlblike kulude eelarve vähendamise RÜ-de tehtud finantskorrektsioonide korral; 8) koordineerib kulude lihtsustatud hüvitamisviiside analüüside koostamist ja muutmist; 9) planeerib meetmete rakendamiseks vajalikke struktuurivahendeid, sh RA tehnilise abi, riigieelarve strateegiasse ja KuM-i eelarvesse; 10) korraldab RA suhtlust RÜ-dega; 11) nõustab RÜ-sid TAT-ide rakendamisel ning vajadusel annab RÜ-le vastavaid juhiseid; 12) vastutab ministri käskkirjadega kehtestatud TAT-ide alusel eraõiguslikust juriidilisest isikust toetatavate tegevuste elluviijatega HL-ide sõlmimise eest koostöös ÕVO-ga ning teostab järelevalvet HL-ide täitmise üle, juhul kui sellised lepingud sõlmitakse; 13) koostab TPK ja algatab selle muutmise; 14) korraldab koostöös SAO-ga JKS ja pettuse riskide hindamise ning edastab riskide hindamise tulemused RA juhile ja KA kontaktisikule (korraliselt kord aastas ning erakorraliselt enne uue TAT-i ministri käskkirjana kehtestamist); 15) viib ellu JKS ja pettuse riskide maandusmeetmed vastavalt riskide hindamise tulemustele; 16) vastutab JKS auditi järeltoimingute ja parendustegevuste kavandamise ja elluviimise eest, sh koostab kommentaarid auditi lõpparuande projektile, koostab parendustegevuste tegevuskava, sisestab SFOS-i informatsiooni parenduste kohta ja tõendusmaterjalid; 17) koostab koostöös SIO-ga Kultuuriministeeriumi infosüsteemide kasutamise korra, mis tagab SFOS-i andmete turvalisuse; 18) vastutab vaidemenetluse läbiviimise eest RA-s, kooskõlastab otsuste eelnõud RÜ-de otsuste või toimingute peale laekunud vaietele ning edastab KA-le PÕO koostatud iga- aastased vaiete aruanded. Juhul, kui FO välisvahendite juht on osalenud vaide objektiks oleva otsuse ettevalmistamisel või toimingu tegemisel, vastutab selle ülesande täitmise eest FO juhataja poolt määratud teenistuja; 19) töötab välja RA seisukohad struktuurivahendite kasutamise küsimustes; 20) korraldab RA seisukohtade andmist struktuurivahendite valdkonna Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktide väljatöötamisel; 21) esindab RA-d meetmetega seotud teemadel suhtluses KA-ga ning osaleb vastavates komisjonides ja töörühmades; 22) korraldab KMO juhataja, sisunõuniku ja SIO sisunõuniku ettepanekul TAT-ide alusel esitatud seirearuannete ning toetatavate tegevuste aastaeelarvete ja tegevuste kirjelduste ja nende muudatuste kinnitamise RA juhi poolt ning teavitab asjaosalisi seirearuande kinnitamisest (kui TAT-is on sätestatud kinnitamine); 23) korraldab KMO juhataja, sisunõuniku ja SIO sisunõuniku ettepanekul TAT-ide alusel esitatud aruandevormide, taotlusvoorude eelarvete ja ajakavade, hindamismetoodika, hindamiskomisjonide koosseisude, ekspertide, toetatavate tegevuste aastaeelarvete ja tegevuste kirjelduste ning nende muudatuste kooskõlastamise RA juhi või tema volitatud isiku poolt (kui TAT-is on sätestatud kooskõlastamine); 24) osaleb hindamiste juhtkomisjoni töös KA-s, koordineerib meetmete hindamist RA-s ja hindamistulemuste järeltegevuste elluviimist ning korraldab hindamiste plaani koostamist ja ülevaatamist; 25) korraldab koostöös KOM nõunikuga meetmete hindamise järelduste tutvustamiseks teabeüritusi. 1.7.4 Lisaks vastutab FO RA finantsalase teenindamise eest. Oma ülesande täitmiseks korraldab FO tehnilise abi raamatupidamise, eelarve jälgimise ja kulude MT-sse koondamise. 1.7.5 Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna (PÕO) õigusnõuniku (0,35 ametikoha koormuse ulatuses) ülesanne KuM RA rolli täitmise kontekstis on struktuurivahendite rakendamise õiguspärasuse tagamine RA tasandil. Oma ülesande täitmiseks meetme 1 ja meetme 2 osas ÕVO õigusnõunik: 1) osaleb TAT-ide väljatöötamisel, sh hindab TAT-i ministri käskkirjana puhul riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist; 2) osaleb koostöös FO välisvahendite juhi ja välisvahendite nõunikuga RA seisukohtade väljatöötamisel struktuurivahendite kasutamise küsimustes; 3) vastutab TAT-ide avaldamise eest Riigi Teatajas; 4) esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed meetmete raames antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta, kui RA on TAT-is abi andjaks määratud; 5) valmistab ette ministri käskkirjadega kehtestatud TAT-ide alusel eraõiguslikust juriidilisest isikust toetatavate tegevuste elluviijatega sõlmitavad HL-id, juhul kui sellised lepingud sõlmitakse; 6) menetleb RÜ-de otsuste või toimingute peale laekunud vaideid ning koostab nende kohta statistilised aruanded. 1.7.6 Lisaks menetleb PÕO RA otsuste või toimingute peale laekunud vaideid ja koostab nende kohta statistilised aruanded ning korraldab koostöös KMO juhataja, sisunõunike ja SIO sisunõunikuga meetmete hindamise hanked. 1.7.7 Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond (KRKO) nõuniku (0,15 ametikoha koormuse ulatuses) ülesanne KuM RA rolli täitmise kontekstis on KMO, SIO, FO ja RÜ toetamine kommunikatsioonitegevustes. Oma ülesande täitmiseks meetme 1 ja meetme 2 osas KOM nõunik: 1) nõustab struktuuritoetuse andmisest teavitamisel, toetusest rahastatud objektide tähistamisel ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuete täitmisel; 2) tagab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest ja fondidest ning struktuuritoetuste ja meetmete eesmärkidest, tulemustest ja mõjust teavitamise; 3) annab sisendi KA-le rakenduskava kommunikatsioonistrateegiaks, selle tegevuskavaks ning iga-aastaseks kommunikatsioonitegevuste aruandluseks; 4) osaleb rakenduskava kommunikatsioonistrateegia elluviimisel; 5) osaleb siseriikliku teavitusvõrgustiku töös; 6) koostab iga-aastase meetmete kommunikatsiooni plaani; 7) avalikustab KuM võrgulehel meetmete hindamise aruanded ning korraldab koostöös FO välisvahendite juhiga hindamise järelduste tutvustamiseks teabeüritusi; 8) esitab KA-le jooksvalt avalikustamiseks https://rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/euroopa-liidu-valisvahendid võrgulehel avalikkusele olulise teavitusinfo või materjali meetmete kohta. 1.7.8 Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna (SAO) ülesanne KuM RA rolli täitmise kontekstis on KuM sisene järelevalve TPK täitmise, RA juhtimis- ja kontrollisüsteemide ja projektiauditi järeltoimingute kavandamise ja elluviimise üle ning JKS ja pettuse riskide hindamine koostöös FO välisvahendite juhiga. 1.7.9 PÕO ülesanne KuM RA rolli täitmise kontekstis on RA asjaajamise korraldamine ning dokumentide säilitamine ja arhiveerimine. RA dokumendid, sh kontrolljäljed säilitatakse vastavalt KuM asjaajamiskorrale kuni STS § 35 lõikes 2 toodud tähtajani. 1.7.10 Lisaks vastutab PÕO RA ülesannete täitmiseks vajaliku personali värbamise ja koolitamise eest ning RA personali struktuurivahendite alase asutuse-sisese ja -ülese koolitusvajaduse sisendi edastamise eest KA-le iga-aastaselt hiljemalt jaanuaris ja juunis. Samuti informeerib PÕO FO välisvahendite juhti ja nõuniku meetmete rakendamisega otseselt seotud KuM teenistujate tööle asumisest ja lahkumisest, mis on vajalik SFOS kasutajakontode loomiseks ja sulgemiseks. 1.8 Meetmete rakendamiseks vajalik personal komplekteeritakse ja koolitatakse vastavalt Kultuuriministeeriumi personalitöö korrale. 1.9 SIO täiendav ülesanne KuM RA rolli täitmise kontekstis on RA infotehnoloogiline teenindamine ning sellealase turvalisuse tagamine, sh koostöös FO-ga Kultuuriministeeriumi infosüsteemide kasutamise korra kehtestamine, mis tagab SFOS-i andmete turvalisuse. 1.10 Meetme 1 RÜ on Riigi Tugiteenuste Keskus ning meetme 2 RÜ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lisaks on meetme 2 RÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, täitmaks finantskorrektsiooni otsuse tegemise ja aluseta väljamakstud toetuse tagasinõudmise ülesannet. 2. Toetuse andmise tingimuste kehtestamine 2.1 Meetmete rakendamisel on kasutusel järgmised rakendusskeemid: 2.1.1 meetme 1 puhul TAT ministri käskkirjana RA tegevusteks vastavalt STS §-le 16; 2.1.2 meetme 2 puhul TAT-id ministri käskkirjana RA tegevusteks vastavalt STS §-le 16 ja ministri määrusena toetuse andmiseks avatud taotlemisel vastavalt STS §-le 14. 2.2 FO välisvahendite nõunik vastutab TAT-ide käskkirjade või määruse eelnõu koostamise eest koostöös KMO juhataja, sisunõunike ja peaspetsialistide, SIO sisunõuniku ja PÕO-  ga. FO kooskõlastab eelnõu mõlema meetme osas KA-ga ja Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga meetme 1 osas või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga meetme 2 osas kui samade prioriteetsete suundade meetmete RA-dega, samuti meetmete valdkondlikesse komisjonidesse kuuluvate RA-dega ja läbivate teemade elluviimise eest vastutavate RA- dega ning esitab kultuuriministrile kui RA juhile kehtestamiseks. Käskkirja või määruse eelnõu KuM sisene kooskõlastamine ja allkirjastamine toimub vastavalt KuM asjaajamiskorrale. TAT-ide avaldamise eest Riigi Teatajas vastutab PÕO. 2.3 TAT käskkirjaga kehtestatakse: 1) toetatavate tegevuste elluviija ja partnerid; 2) millise prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi tulemuste saavutamiseks toetust antakse; 3) toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk ning, olenevalt meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi eesmärgist, vajadusel valdkonna arengukavas või selle puudumisel ministeeriumi valitsemisala arengukavas või kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama; 4) meetmete nimekirja kohane meetme tegevuse väljundnäitaja, millesse peab projekt panustama; 5) toetatavate tegevuste kirjeldused, sealhulgas partneri tegevuste kirjeldused, ja ajakava; 6) toetatavate tegevuste eelarve, mis hõlmab iga toetatava tegevuse abikõlblike kulude eelarvet, milles on eristatud STS § 2 punktis 1 nimetatud fondi vahendid, riiklik kaasfinantseering ning toetuse osakaal abikõlblikest kuludest, partneri abikõlblikke kulusid, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu jaotust, ning mittetoetatavate tegevuste eeldatavat maksumust; 7) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või konkurentsiseaduse §-le 34¹, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel; 8) lõppsaajale toetuse andmise tingimused, kui toetatav tegevus hõlmab toetatavate tegevuste elluviija poolt lõppsaajale toetuse andmist ja andmise tingimusi ei kehtestata ministri määrusega; 9) tegevused, mida võib ühissätete määruse artikli 70 kohaselt teha väljaspool Eestit; 10) meetme või meetme tegevuste abikõlblikkuse periood, millesse peab jääma projekti abikõlblikkuse periood; 11) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks lugemise tingimused, sealhulgas toetuse andmise piirangud seoses ühissätete määruse artiklis 61 ja artikli 65 lõikes 8 nimetatud puhastulu teenimisega; 12) toetuse minimaalne või maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest ja vajadusel toetuse suurim või vähim summa; 13) toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused, sealhulgas vajadusel STS § 26 lõikes 6 nimetatud kohustuse järgida RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid täitmise kord; 14) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord; 15) alusdokumentide esitamise ja eel- või järelkontrolli kord, kui see on asjakohane; 16) vajadusel kohustus kasutada STS § 27 lõike 1 tähenduses kompetentsikeskust, kui see on määratud; 17) toetuse maksmise tingimused ja kord, sh maksetaotluse menetlemistähtaeg ja lõppmakse suurus; 18) vaiete menetleja; 19) dokumentide ja muude tõendite RÜ-le üleandmise kord, kui üleandmist võimaldatakse. 2.4 TAT määrusega kehtestatakse: 1) millise prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi tulemuste saavutamiseks toetust antakse; 2) toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk ning, olenevalt meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi eesmärgist, vajadusel valdkonna arengukavas või selle puudumisel ministeeriumi valitsemisala arengukavas või kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama; 3) meetmete nimekirja kohane meetme tegevuse väljundnäitaja, millesse peab projekt panustama; 4) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või konkurentsiseaduse §-le 34¹, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel; 5) tegevused, mida võib ühissätete määruse artikli 70 kohaselt teha väljaspool Eestit; 6) meetme või meetme tegevuse abikõlblikkuse periood, millesse peab jääma projekti abikõlblikkuse periood; 7) abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks lugemise tingimused, sealhulgas toetuse andmise piirangud seoses ühissätete määruse artiklis 61 ja artikli 65 lõikes 8 nimetatud puhastulu teenimisega; 8) toetuse minimaalne või maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest ja vajadusel toetuse suurim või vähim summa; 9) nõuded taotlejale ja taotlusele ning kui see on asjakohane, siis partnerile, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga; 10) taotluse esitamise ning taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise kord; 11) projektide valikukriteeriumid ja -kord, mille kujundamisel on arvestatud ühissätete määruse artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud nõudeid ja põhimõtteid; 12) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsusest teavitamise tähtaeg ja kord; 13) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused, tähtaeg ja kord; 14) toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused, sealhulgas vajadusel STS § 26 lõikes 6 nimetatud kohustuse järgida RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid täitmise kord; 15) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord; 16) alusdokumentide esitamise ja eel- või järelkontrolli kord, kui see on asjakohane; 17) vajadusel kohustus kasutada STS § 27 lõike 1 tähenduses kompetentsikeskust, kui see on määratud; 18) toetuse maksmise tingimused ja kord, sh maksetaotluse menetlemistähtaeg ja lõppmakse suurus; 19) vaiete menetleja; 20) dokumentide ja muude tõendite RÜ-le üleandmise kord, kui üleandmist võimaldatakse. 2.5 PÕO valmistab ette ministri käskkirjaga kehtestatud TAT-ide alusel eraõiguslikust juriidilisest isikust toetatavate tegevuste elluviijatega sõlmitavad HL-id, juhul kui sellised lepingud sõlmitakse. Sisendi HL-i annab PÕO-le FO välisvahendite juht. Lepingute KuM sisene kooskõlastamine ja allkirjastamine toimub vastavalt KuM asjaajamiskorrale. 2.6 RÜ-de tehtud finantskorrektsioonide korral algatab FO välisvahendite nõunik TAT käskkirjadega kehtestatud abikõlblike kulude eelarve vähendamise. 2.7 FO välisvahendite juht nõustab RÜ-sid TAT-ide rakendamisel ning vajadusel annab vastavaid juhiseid. 3. Kontrollitoimingud 3.1 Toetusesaajate eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontroll, MT-de menetlemine, andmete sisestamine SFOS-i ja tegevuste kohapealne kontroll teostatakse RÜ-de poolt. 3.2 KMO juhataja ning SIO sisunõunik jälgivad vastavalt meetme 1 ja meetme 2 osas käskkirjadega kehtestatud TAT-ide eesmärkide ja tulemuste saavutamist toetusesaajate esitatavate aruannete põhjal. Aruannete esitamise kord kehtestatakse TAT käskkirjas. Vajadusel algatab KMO juhataja asetäitja või SIO sisunõunik TAT-ide muutmise. RÜ- del on õigus teha RA-le ettepanekuid TAT-ide muutmiseks. 3.3 SIO sisunõunik jälgib määrusega kehtestatud TAT-i eesmärkide ja tulemuste saavutamist RÜ esitatava toetusesaajate koondaruande põhjal. Vajadusel algatab SIO sisunõunik TAT-i muutmise. RÜ-l on õigus teha RA-le ettepanekuid TAT-i muutmiseks. 3.4 Juhul, kui käskkirjaga kehtestatud TAT alusel on tegevuste elluviijaks (toetusesaajaks) RA ise, vastutab punktis 3.2 toodud KMO juhataja ja SIO sisunõuniku ülesannete täitmise eest meetme 1 osas kultuurilise mitmekesisuse asekantsler ja meetme 2 osas SIO juhataja). 3.5 FO välisvahendite juht teostab järelevalvet ministri käskkirjaga kehtestatud TAT-ide alusel eraõiguslikust juriidilisest isikust toetatavate tegevuste elluviijatega sõlmitud HL- ide täitmise üle ning vajadusel algatab PÕO kaudu HL-ide muutmise, juhul kui sellised lepingud sõlmitakse. 3.6 RA poolsete kontrolltoimingute kontrolljäljeks on kirjavahetus RA sees ning RA ja RÜ vahel. 4. Finantskorrektsioonid 4.1 Nõuetele mittevastavuse menetlemine on RÜ-de ülesanne. Finantskorrektsioone ja tagasinõudeid teevad RÜ-d. 4.2 Käskkirjadega määratud tegevustele RÜ-de tehtud finantskorrektsioonide korral algatab FO välisvahendite nõunik TAT-ide käskkirjaga kehtestatud abikõlblike kulude eelarve vähendamise. 4.3 Eelarve vähendamise algatamise aluseks ja kontrolljäljeks on RÜ finantskorrektsiooni otsus. 5. Vaidemenetlus 5.1 Isik, kes leiab, et RA või RÜ otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada RA-le vaide RA või RÜ-de otsuste või toimingute peale. RA kui vaide menetleja kehtestatakse TAT-ide käskkirjades ja määruses. Vaidemenetlus viiakse läbi RA-s kooskõlas HMS-iga ning vaideotsus tehakse 30 kalendripäeva jooksul vaide esitamisest arvates. Tähtaja pikendamisest HMS § 84 lõikes 2 toodud alustel teavitab vaide menetleja vaide esitajat posti teel. 5.2 Vaie RÜ otsuse või toimingu peale esitatakse RÜ kaudu. RÜ edastab vaide RA-le koos kõigi asjassepuutuvate dokumentide ja enda seisukohtadega. 5.3 Juhul, kui käskkirjaga kehtestatud TAT alusel on tegevuste elluviijaks RA ise, on vaide menetlejaks RÜ ning vaie RÜ otsuse või toimingu peale esitatakse RÜ-le. 5.4 RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlejaks RA-s on PÕO õigusnõunik. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlejaks on PÕO juhataja poolt määratud PÕO teenistuja, kes ei ole osalenud vaide objektiks oleva otsuse ettevalmistamisel või toimingu tegemisel. 5.5 Vaie registreeritakse vastavalt KuM asjaajamiskorrale ning edastatakse viivitamatult informatsiooniks FO välisvahendite juhile ning lahendamiseks vaide menetlejale. 5.6 Kui vaie esitatakse RA otsuse või toimingu peale kontrollib vaide menetleja, kas: 5.6.1 vaie vastab HMS §-s 76 sätestatud nõuetele; 5.6.2 esinevad HMS § 79 lõikes 1 sätestatud vaide tagastamise alused; 5.6.3 vaie on esitatud tähtaegselt. 5.7 Kui vaie ei vasta punktis 5.6.1 nimetatud nõuetele, annab vaide menetleja vaide esitanud isikule posti teel 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 5.8 Punktis 5.6.2 nimetatud vaide tagastamise aluste esinemisel teavitab vaide menetleja vaide esitanud isikut vaide tagastamisest posti teel seitsme päeva jooksul vaide esitamisest arvates. 5.9 Kui vaie ei ole esitatud tähtaegselt, hindab vaide menetleja menetlustähtaja ennistamist HMS §-s 34 toodud alustel. 5.10 Kui vaie ei kuulu KuM pädevusse, tagastab vaide menetleja vaide posti teel ja lisab selgituse, kuhu vaide esitanud isik peab pöörduma, või edastab vaide posti teel pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. 5.11 Nii RA kui RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide läbivaatamisel uurib vaide menetleja dokumentaalseid tõendeid, kuulab ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaatleb asitõendeid ja teostab paikvaatlusi ning sooritab teisi HMS-is sätestatud toiminguid. 5.12 Vaideotsuse vormistab vaide menetleja kirjalikult, juhindudes HMS §-s 85 ja §-s 86 sätestatust. Vaideotsuses märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. 5.13 Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks punktis 5.12 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgitust halduskohtule kaebuse esitamise kohta. 5.14 Vaide menetleja kooskõlastab vaideotsuse FO välisvahendite juhiga (v.a RA otsuse või toimingu peale laekunud vaide korral) või FO juhataja poolt määratud teenistujaga, juhul kui FO välisvahendite juht on osalenud vaide objektiks oleva otsuse ettevalmistamisel või toimingu tegemisel, ning esitab allkirjastamiseks vastavalt KuM asjaajamiskorrale. 5.15 Allkirjastatud vaideotsus registreeritakse. PÕO korraldab vaideotsuse vaide esitajale kättetoimetamise, juhindudes HMS §-des 28–30 sätestatust. 5.16 Vaidemenetluse kontrolljäljeks on esitatud vaie, vaidemenetlusega seotud kirjavahetus ning vaideotsus. 5.17 Iga aasta 31. augustiks koostab PÕO õigusnõunik või PÕO juhataja poolt määratud teenistuja ülevaate vaidlustatud otsustest ja toimingutest KAMINas sätestatud aruandevormil. Aruandlusperioodiks on ajavahemik 1. juulist 30. juunini. Aruande edastab KA-le elektrooniliselt FO välisvahendite juht. 6. Auditi järeltoimingud 6.1 RA JKS toimimise tõhususe auditeerib AA JKS auditi käigus. AA võib nimetatud auditi teostamist tellida ka SAO-lt. SAO järgib auditi läbiviimisel samu nõudeid, mida järgitakse AA poolt läbiviidavates auditites. 6.2 JKS auditi käigus tuvastatud puudused vormistab AA tähelepanekutena, mis klassifitseeritakse olulisteks ja väheolulisteks. 6.2.1 Olulised tähelepanekud viitavad RA JKS-s esinevatele puudustele, nt süsteemsetele vigadele, mis mõjutavad oluliselt RA ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritavalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste kõrvaldamist. 6.2.2 Väheolulised tähelepanekud viitavad RA JKS-s esinevatele puudustele, nt juhuslikele vigadele, mis ei mõjuta oluliselt RA ülesannete täitmist. Ka väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritavalt reageerimist. 6.3 Auditi käigus tehtud tähelepanekute põhjal koostab AA auditi lõpparuande projekti, mis saadetakse RA-le kommenteerimiseks. RA kommentaarid lisatakse lõpparuandesse. AA auditi lõpparuandes toodud põhijäreldustest informeerib FO välisvahendite juht RA juhti e-kirjana. 6.4 Auditi kontaktisikuks on FO välisvahendite juht, kes vastutab ka AA tähelepanekute kommenteerimise eest. FO välisvahendite juht kooskõlastab kommentaarid PÕO-ga. 6.5 Juhul, kui RA JKS auditi lõpparuande projektis on antud lõpphinnang „JKS toimib osaliselt, olulised parandused on vajalikud“ või „JKS olulises osas ei toimi“ kaasab FO välisvahendite juht tähelepanekute kommentaaride koostamisse KA. 6.6 Järeltegevuste korraldamise ja AA soovituste rakendamise eest vastutab FO välisvahendite juht. Juhul, kui auditi toimingute raames on teatavaks saanud audiitori poolt tuvastatud puudused, alustab FO välisvahendite juht parendustegevuste või täiendavate tegevustega (sh kontrollidega) juba auditi käimasoleku ajal, mis kajastatakse ka kommentaarides. Vajadusel kaasab FO välisvahendite juht parendustegevustesse meetmete rakendamisega seotud teisi KuM teenistujaid. 6.7 Kui AA soovituste rakendamisega ei ole võimalik alustada juba auditi ajal, alustab FO välisvahendite juht nendega tingimata vahetult peale auditi lõpparuande saamist. Ellu viidavad parendustegevused peavad lähtuma auditi lõpparuande tekstist, olema põhjalikud, piisavad ning asjakohased. 6.8 Parendustegevuste elluviimiseks koostab FO välisvahendite juht tegevuskava, kaasates selle väljatöötamisse vajadusel meetmete rakendamisega seotud teisi KuM teenistujaid. Tegevuskava sisaldab ülevaadet kavandatavatest parendustegevustest, nende elluviimise tähtaegu ja iga parendustegevuse elluviimise eest vastutajat. FO välisvahendite juht edastab tegevuskava elektrooniliselt kõigile parendustegevuste eest vastutajatele ning vastutab tegevuskava täitmise eest, jälgides parendustegevuste elluviimist, hiljemalt auditi lõpparuandes märgitud tähtpäevaks. 6.9 Tähtaja pikendamiseks muudatuste sisseviimiseks JKS-i esitab FO välisvahendite juht e- kirja teel põhjendatud taotluse KA-le, miks tähtajaks ei saa parendustegevusi teha ja pakkuda uus tähtaeg, mis ei saa reeglina olla pikem kui 30 kalendripäeva. KA annab samuti e-kirja teel teada, kas nõustub pakutud tähtaja pikendamisega. 6.10 Informatsioon auditi järeltegevuste kohta ja tõendusmaterjalid sisestab SFOS-i FO välisvahendite juht, kes vastutab sisestatud andmete õigsuse eest. Esimesena hindab järeltegevuste piisavust KA, kes vajadusel palub auditeeritaval täiendada või täpsustada järeltegevusi ning annab selleks uue tähtaja. Pärast KA-poolset järeltegevuste kinnitamist hindab järeltegevuste piisavust AA. FO välisvahendite juht jälgib SFOS-is nii KA- kui AA-poolset auditi järeltegevuste heakskiitmist, kasutades teavitamise funktsiooni. AA poolt mittekinnitatud järeltegevuste osas tuleb alustada protsessi algusest: kavandada täiendavad parendustegevused vastavalt audiitori poolsetele selgitustele, viia ellu parendustegevused, esitada tõendusmaterjalid läbi SFOS-i hindamiseks KA-le ja seejärel uuesti audiitorile. Täiendavate parendustegevuste kavandamise ja elluviimise ning tõendusmaterjalide esitamise eest KA-le ja audiitorile vastutab FO välisvahendite juht. 6.11 Järeltegevuste tõendusmaterjalid peavad vastama auditite järeltegevuste juhendi peatüki 4.1.1 nõuetele, olema asjakohased ning tõendama ja selgitama parenduste tegemist või nende tegemata jätmist JKS-is. Parendused peavad olema põhjalikud, piisavad ja asjakohased, vajadusel lisab FO välisvahendite juht parendusi selgitavad materjalid, mis peavad olema konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Parenduste tegemata jätmisel lisab FO välisvahendite juht SFOS-i argumendid eriarvamusele jäämise osas.  Eriarvamusele jäämise kooskõlastab FO välisvahendite juht PÕO-ga ning esitab eriarvamusele jäämise argumendid koos asjakohaste tõendusmaterjalidega KA-le. Vajadusel algatab KA RA, KA ja AA vahelise kohtumise ühisele seisukohale jõudmiseks vajalike parendustegevuste osas. 6.12 Suuremahuliste ja/või oluliste ja/või mitmeti tõlgendatavate parendustegevuste korral võib FO välisvahendite juht paluda KA-l muudetud asjakohaseid dokumente (nt protseduuride muudatusi) eelhinnata. Eelhindamisse võib kaasata ka AA. Eelhindamise korraldamise eest vastutab FO välisvahendite juht. 6.13 Auditi järeltoimingute kontrolljäljeks on auditi lõpparuanne ning sellele eelnev ja järgnev kirjavahetus RA sees ning RA, AA ja KA vahel. 7. SFOS kontode loomine ja haldus 7.1 SFOS kontode loomine ja haldus RA-s toimub vastavalt registri määrusele. 7.2 RA on registri volitatud töötleja. Meetmete rakendamisega otseselt seotud KuM teenistujatel on võimalikud järgnevad rollid: „RA kasutaja“ operatiivinfomoodulis ning „Tavakasutaja“ aruandlusmoodulis. „RA kasutaja" operatiivinfomoodulis võib vaadata toetatud tegevuste andmeid ja aruandeid ning lisada ja muuta auditi järeltegevustega seotud andmeid. „Tavakasutaja“ aruandlusmoodulis võib käivitada aruandlusmoodulis aruandeid. 7.3 Kasutajakontod KuM teenistujatele luuakse KA poolt RA juhi või tema poolt volitatud isiku taotlusel vastava volikirja alusel. Dokumendid kasutajakonto loomiseks valmistab ette FO välisvahendite nõunik PÕO-lt saadud informatsiooni alusel. 7.4 KuM teenistujate töölt lahkumisel või tööülesannete muutumisel taotleb RA juht või tema poolt volitatud isik viivitamatult vastava teenistuja kasutajakonto sulgemist. Dokumendid kasutajakonto sulgemiseks valmistab ette FO välisvahendite nõunik PÕO-lt saadud informatsiooni alusel. 7.5 FO välisvahendite nõunik viib PÕO informatsiooni põhjal iga aasta 31. jaanuariks läbi eelneva kalendriaasta lõpu seisuga RA kasutajakontode ja nendega seotud rollide kasutamise ning rollide vastavuse tööülesannetele inventuuri. Inventuur teostatakse KA edastatud vormdokumendil, mis säilitatakse kontroll-jäljena. Vajadusel teeb FO välisvahendite nõunik RA juhile või tema poolt volitatud isikule ettepaneku kontode sulgemise või rollide muutmise taotluse esitamiseks KA-le, näidates ära muudatuse põhjused. 7.6 SIO tagab, et registrisse kantud andmed ei oleks kättesaadavad teistele isikutele, kehtestades koostöös FO-ga Kultuuriministeeriumi infosüsteemide kasutamise korra, mis kooskõlastatakse KA-ga. Korra kooskõlastamise eest vastutab FO välisvahendite nõunik. 7.7 Andmed registrist väljastatakse avaliku teabe seadusega ettenähtud korras vastavalt KuM asjaajamiskorrale. 7.8 SFOS kontode loomise ja halduse kontrolljäljeks on vastav kirjavahetus RA ja KA vahel. 8. TPK kinnitamine ja muutmine 8.1 TPK koostamise, kinnitamise ja asjakohasuse eest vastutab FO välisvahendite juht. TPK eelnõu kooskõlastatakse KA-ga. TPK kinnitamine kultuuriministri käskkirjaga toimub vastavalt KuM asjaajamiskorrale. Peale kinnitamist tuleb TPK edastada KA-le teadmiseks. 8.2 TPK muutmine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Ettepaneku TPK muutmiseks võivad teha kõik meetmete rakendamisega seotud KuM teenistujad ja KA. TPK muutmise eest vastutab FO välisvahendite juht. FO välisvahendite juht või välisvahendite nõunik algatab TPK muutmise, koostab muudetud TPK, edastab selle KA-le eelkooskõlastamiseks ning korraldab kultuuriministri poolse allkirjastamise TPK muutmise või uues redaktsioonis kehtestamise käskkirjana. 8.3 Vähemalt kord aastas, hiljemalt 31. jaanuariks vaatab FO välisvahendite juht kehtiva TPK üle ning hindab selle muutmise või täiendamise vajaduse. 8.4 TPK kinnitamise ja muutmise kontrolljäljeks on vastav kirjavahetus RA sees ning RA ja KA vahel.  Lisa 1. Kultuuriministeeriumi kui rakendusasutuse struktuur Finantsosakond Välisvahendite juht 0,8 Välisvahendite nõunik 1,0 Kultuurilise mitmekesisuse osakond Osakonna juhataja 0,60 Siseauditi osakond Strateegia- ja innovatsiooniosakond Sisunõunik 0,60 Rakendusasutuse juht Personali- ja õigusosakond - lisaks RA infotehnoloogiline teenindamine Kultuuriminister - DHS tugi - Personal ja koolitus Kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond Nõunik 0,15 Personali- ja õigusosakond Õigusnõunik 0,35 Toetavate tegevuste elluviimise ülesandeid täidavad: