Aruanne

Sihtasutus Eesti Meremuuseum 20 2 2 . aasta ülevaade Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Meremuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Septembrist alustas edukalt muuseumi juures 2. – 4. klassi õpilaste huviklubi ning muuseumi teadurid jätkasid Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis valikaine – „Ülevaade Eesti merenduse ajaloost ning selle allikatest“ loenguid. 1.- 2.06 . korraldati koostöös Tallinna Ülikooliga hübriidversioonina rahvusvaheline meresõjanduse konverents laevastike strateegiatest kahe maailmasõja vahelistel aastatel. 17.-18.06. toimus Greifsvaldi ülikoolis ümarlaud teemal: Tidal Recall . Maritime sites of memory of the Baltic Sea regioon. Jätkuürituse korraldajaks 2023. aastal on Eesti Meremuuseum. 10-11. 11. toimus koostöös Stockholmi Vraki muuseumiga konverents merearheoloogiast. Muuseumi uurimislaev Lood sai navigatsioonihooaja jooksul koos meeskonnaga korduvalt osaleda allveearheoloogia välitöödel. Alates kevadest lisandus suure ja keerulise töömahuna Lootsi tänavalt kaevetööde käigus leitud suure keskaegse laevavrakiga seonduv – arheoloogilised uuringud ja vraki toestamine ja transport Lennusadamasse. 2023. aastasse jääb kõnealusele vrakile ajutise konserveerimishalli rajamine ja vajalike töödega alustamine. 2017. aastal asutatud sihtasutuse jaoks oli 20 2 2 . aasta, kus oluliseks mõjutajaks oli jällegi siiski eelnenud COVID19 pandeemia ja sellest johtuvalt muuseumi ajutine sulgemine eelnevatel aastatel külastajatele ning külastuspiirangud, lõpptulemusena siiski hea. Kõik töökohad säilisid ja tegevuskavas toodud eesmärgid said täidetud. Külastajate prognoos ületati ja laekus nii projektitoetusi kui ka riigipoolset kriisiabi elektrihinna suure tõusu kompenseerimiseks . P iletiga külastajaid oli 2022 Lennusadamas 165 774 (prognoos oli 75 000) ja Paks Margareetas 53 705 (prognoos oli 49 000) , kokku seega 219 479 (prognoos oli 124 000) . Võrdluseks, et enne koroona pandeemiat oli kogu Meremuuseumi külastajate arv 20 19 . aastal 236 708 . Seega , kuna välis turism pole veel täielikult taastunud , siis on veel üsna pikk maa minna ( eriti puudutab see Paks Margareetat ) , et jõuda uuesti eelnevale tasemele. Eriti ilmekalt tuleb see esile omatulude ning kaupade ja teenuste arvestuses, kus 2019. aastal teenisime 3,3 milj EURi, aga 2022.a. oli summa hoopiski 2,3 milj. EURi. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Meremuuseumi peamised eesmärgid 20 2 2 . aastal olid ning neid täideti järgnevalt: Ilmusid Meremuuseumi uute trükiste sarjast: Eesti Meremuuseumi laevamudelite üldkataloog ; Mereriik Käsmu inglise keeles ja Juminda näituse kataloog koos mälestustega . Alustatud on uue Mereleksikoni koostamise eeltöödega. 2023 ilmub eelretsenseeritud Meremuuseumi toimetised nr 10, mis on pühendatud allveearheoloogiale. Ettevalmistamisel on meresõjanduse teemal toimetised nr. 11. Jätkatakse parima merendusajaloo teemadel lõputöö de konkursiga. Uuendatud on muuseumi teadusnõukogu koosseis ning on võetud suund lähiaastatel taotleda muuseumi evalveerimist teadusmuuseumiks. Jätkusid suurnäituse: Veneetsia – merede kuninganna ettevalmistustööd, et avada see 24.03. 2023. Väikeses näitusesaalis Lennusadamas avati 17.02. 2022 laevamudelite näitus: Väiksed laevad, suured meistrid. 17.02. avati angaari teema-alal näitus Johan Pitka 150. 12.05. avati fotonäitus: Lennusadam 10 nii Paksus Margareetas kui ka Lennusadama välialal. Jätkatakse suurnäituse: Kuulsad mereretked ettevalmistustöödega, mis avatakse 2024. aasta sügisel. Paksus Margareetas valmis 11 laevamudeli kohta liitreaalsus, mis annab püsiekspositsioonile olulise lisaväärtuse. Eesti Meremuuseum on Trip Advisori brändituntuse hinnangus kolmandal kohal. Digiteeritud maht koos varasema on kirjeldatud tervikuna 8 8 % muuseumikogust ning digiteeritud 5 2 %. Kinnitatud on muuseumi taotlus kirjeldamise osas 2023. aastani . Volta 1 / Kopli 68 a rendaja sõlmitud leping, mille tulemusel alustati 2021. aasta lõpul osade kogude ja töötajate ülekolimise protsessiga senistest Rahvusraamatukogu ruumidest. Alates 16.05. 2022 kõik kogud lahti pakitud ja uutel kohtadel ning koguhoidjad saavad jätkata tavarežiimis tööga. Teostatud kunstikogu, arheoloogiakogu, märgikogu, fotokogu ja dokumendikogu inventuurid. Seoses kolimistega lükkus uue ohuplaani koostamine 2023 . aastasse. Muuseum lõpetas toetuse puudumise tõttu uue multifunktsionaalse hoone rajamise kava ja edaspidi keskendutakse samade funktsioonide üle kandmisele hoopiski staabihoone kõrval seisvale rekonstrueerimist ootavale kasarmuhoonele . Jätkatakse aga Laevahalli ( veesõidukite avahoidla ) projektiga , milleks Lootsi tänava vraki leid annab ka uue sisendi. Kasarmuhoone ja uus Laevahall on lisatud RKASe ja Kultuuriministeeriumi kinnisvara juhtimiskavasse, kus paikneme küll kohtadel 21-22. Muuseumilaevade osas toimusid järgnevad tööd: Suur Tõll, remonditi mageveesüsteem, uue ATS süsteemi väljaehitamine ja roolimaja rekonstrueerimine. Valvasel rekonstrueeriti mageveetank ja reelingud. Marul ehitati ümber kütte ja ventilatsioonisüsteem. Tormil rekonstrueeriti peatekk ja Kalevil kogu laeva korpuse välisosa. Kaater Carry rekonstrueerimise juures said põhilises osas tööd teostatud. Lennusadama C, D ja E kai projekteerimine lõpetatud, ehitusluba väljastati 18.07. Jahisadama uue ujuvkai paigaldamine toimus I kvartali lõpus ning saime juurde 20 uut kaikohta. Ujuvkaidele paigaldati ka uued läbipääsusüsteemid. Lennusadama jahisadam sai 2022. aasta hooajaks Sinilipu. Alates juunist on uuendatud jahisadama hoone koos terassiga, kus paikneb kiirtoidukoht Minimaru. Valmis Nargen Nord projekti logo ja raudtee rekonstrueerimise eelprojekt mille käigus on koos partneritega kaardistatud võimalikke variante rahastamisallikate leidmiseks. Muuseum valiti osalema Horizon RECHARGE projektis, mis on mõeldud kultuurivaldkonna uute ärimudelite väljatöötamiseks. Muuseum on alustanud Green K e y märgise taotlemist ja ühtlasi ka oma tegevustes ja plaanides sellest juhindumist. Kokkuvõtvalt on Sihtasutuse Eesti Meremuuseum tegevus olnud siiski 20 2 2 . aastal ikkagi edukas, vaatamata teatud tegevuste ümberkorraldamisele või siis siirdamisele 2023. aastasse. Enamjaolt planeeritud tegevused viidi ellu, omavahendite arvelt tehtavate investeeringute osas tuli aga osa projekte veel ootele panna . Koostöös Kultuuriministeeriumiga on kirjeldatud asutaja ootuste võtmeindikaatorid, määratud baastasemed ja viidud kooskõlla muuseumi arengukava ja tegevuskava varasemate indikaatoritega. Aastaks 202 3 planeeritakse: Näituse " Veneetsia – merede kuninganna“, eksponeerimine 2023 alates 24.03. Veneetsia kogumiku väljaandmine näituse avamiseks. Näituse " Suured maadeavastused“ ettevalmistamine , eksponeerimine septembris 2024 Näitus: Viikingid enne viikingeid avatakse Lennusadama väikses saalis 16.02.2023 Näituse parvalaevast Estonia ettevalmistamine ja avamine 2024. aasta septembris. Lennusadama uue püsi ekspositsiooni uuendamise ettevalmistustööd : projekteerimine, sisuloome, teostamine 2024 jaanuar – aprill, mis tähendab Lennusadama terviklikku ajutist sulgemist. Jäämurdja Suur Tõll plaaniline dokiremont , et olla kindel korpuse veealuse osa korrasolekus. Lootsi tänava keskaegse vraki konserveerimishoone avamine mais 2023. Sadamahoone (Kuudi) teadurite ja projektijuhtide töötingimuste parendamine Digistrateegia , digihoidla arendamine ja protsesside automatiseerimine . Naissaarele kavandatava külastuskeskuse : Nargen Nord projekti ettevalmistamine ja hoonestusõiguse lepingu allkirjastamine Viimsi vallaga kitsarööpmelise vana kindlusraudtee kinnistute arendamiseks. Koostöös partneritega alustatakse Naissaarele elektri püsiühenduse loomise plaani väljatöötamist. Naissaarel avatakse 2023. aasta mais fotonäitus militaarsest minevikust ja selle muutumiseks turismimagnetiks. Urmas Dresen Juhatuse liige SA Eesti Meremuuseum