Aruanne

Hinnang Sihtasutuse Pärnu Muuseum i tegevuseesmärkide saavutamise kohta 202 2 . aa stal . Sissejuhatus Pärnu muuseumi sisuline tegevus aastal 2022 oli teguderohke. Aasta alguses mõjutas tegevusi siiski paraku koroonakriisi mõjud. Eelkõige oli kantud see kohustusest koroona passe kontrollida, mis tekitas pingelisi olukordi, vastandumist ja vähendas oluliselt ka muuseumi külastajate arvu. Samas tekkis lisavõimalus läbi kriisiabi välja ehitada Koidula muuseumi õuealale laste jaoks avastusraja „Meil aiaäärne tänavas“. See omakorda annab võimaluse uutel sihtgruppidel külastusteekonna leidmiseks Koidula muuseumisse ning veelgi mõtestatumalt kasutada renoveeritud õueala. Teist suve plaanisime põhjalikult oma suvetegevusi ning suvenäitust, kuna suvi on ilmselgelt Pärnu muuseumile mitte puhkuseaeg, vaid pärani avatud uste ja külalislahkuse proovikivi. Suvekülalisele sai loodud maiuspalaks suur ehete näitus FOR SALE , NOT FOR SALE. Näitus kuulutati aasta lõpus Pärnu parimaks kultuurisündmuseks aastal 2022. Punase Tornis turismi infopunkti avamine kahel suvekuul elavdas oluliselt selle uue külastuskeskuse toimemehhanismi. Kõige mahukam tulemus muuseumi kollektiivi jaoks oli möödunud hooajal uue arengukava mõtestamine ja loomine aastateks 2023- 2028. VISIOON: Pärnu Muuseum on aastaks 2028 Pärnumaa kultuuriloo visiitkaart ja teejuht. Usaldusväärse teadus- ja mäluasutusena säilitab ning vahendab meie unikaalseid lugusid, olles kogukonnale väärtuskasvatuse allikaks ja loovaks koostööpartneriks. MISSIOON : Pärnu Muuseum on Eesti vanima asustuse ja kuurorti loo hoidja ning jagaja omariikluse sünnilinnas. Lähiaastate peamiseks väljakutseks sihtasutusele on kujunemas Pärnu muuseumi uue ja värske tähendusväljaga püsinäituse loom ine, mis kannab endas Pärnu linna ja maakonna aga ka (Põhja) Liivi ja Läänemere ajaloo ning kultuuriruumiga seotud tüvilugu. Muuseumitegevuse strateegiline eesmärk nr 1: muuseumikogusid on täiendatud eesmärgipäraselt ja nende säilitamine on nõuetele vastav. Pärnu muuseumikogu hoidmine ja täiendamine 2022 . Muuseumikogu hoidmine ja täiendamine kulges 2022. aastal plaanipäraselt ja kõik kogudega seotud tegevused viidi plaanitud tulemuseni. Inventeeriti 2984 eset neljas kogus (botaanikakogu, etnograafiakogu, geoloogiakogu, zooloogiakogu), samuti jätkus foto-, kunsti-, arhiiv- ja numis maati kakogu museaalide digiteerimine, neile failinimede loomine ja üleslaadimine Kultuuri minis teeriumi loodud digihoidlasse. Muuseumi poolt hallatavat muuseumikogu täiendati 2022. aasta jooksul 771 museaali võrra. Pärnu Muuseumi kogudes on 188 099 museaali (seisuga 31.12.2022). Nõuetekohased plaanilised inventuurid toimusid neljas muuseumikogus, kus inventeeriti: botaanikakogus 514 museaali, etnograafiakogus 2284 museaali, geoloogiakogus 78 museaali, zooloogiakogus 108 museaali. Digiteerimist ning museaalidele failinimede loomist ja museaalide üleslaadimist Kultuuriministeeriumi poolt loodud digihoidlasse on teostatud alljärgnevalt - üles laetud ja avalikustatud on: ajalookogus kokku 10 375 museaali, fotokogus kokku 25 400 museaali, arhiivkogus kokku 7600 museaali. Muuseumide Infosüsteemi (MuIS) museaalidele asukohapuu loomine ja asukohapõhine paigaldamine: arhiivraamatukogus on paigaldatud ning infosüsteemi MuIS märgitud asukoht umbes 2000 museaalil, etnograafiakogus on paigaldatud umbes 1000 museaali (metalli– ja puidukogud). Lõpetatud on Kultuuriministeeriumi poolt algatatud projekt Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023. Projekti toel lisandus digitaalne kujutis: ajalookogus 267 museaalile, arhiivkogus 455 museaalile, numismaatikakogus 977 museaalile. Muuseumitegevuse strateegiline eesmärk nr 2: Muuseumi näitused on sisukad, hästi koostatud ja suunatud erinevatele sihtgruppidele. Pärnu muuseumi näitustegevus aastal 2022: Pärnu Muuseumi näituste ja haridusprogrammide külastajate üldarvud aastal 2022 olid: Aidahoones 21 450, Koidula Muuseumis 4785 ja Punases Tornis 6543, seega kokku 32 688 külastajat. Selle lisanduvad tasuta külastused - õuegaleriides, 20. augusti üritus, Aidahoone fuajeenäitused, 23.-24.02. Nendel sündmustega lisandub hinnanguliselt 6746 kaudset külastust. Henn Soodla fotonäitus Aidahoones : “ Reportaaž minevikust“ linn, inimesed, sündmused. Näitus toimus 4.03 – 22.05.2022 , seda külastas 2366 inimest . Pärnu Muuseumi suur suvenäitus Aidahoones: „FOR SALE/NOT FOR SALE“ Näitus keskendus ehete valmistamise ja kandmise ajaloole muinasajast tänapäevani. Mõtteliselt jaotus näitus kaheks: ajalooliseks ja tänapäevaseks. Ajaloolisel poolel keskenduti Pärnu Muuseumi arheoloogia- ja ajalookogu rikkalikule ehete pärandile. Näitus toimus: 16.06 - 30.09.2022, seda külastas 7214 inimest. Sügisnäitus Aidahoones : „UNE HÕLMAS“ Tõeliselt haigutamaajav näitus UNE HÕLMAS oli avatud 18.10.2022 - 29.01.2023. Külastajaid 3104. Unelauludest luupainajateni, voodikaaslastest lõunauinakuteni ja unenägudest voodipesuni… Näitus „Hingelend“ Koidula Muuseumis Väljapanek oli vaadatav perioodil 02.11.2021 - 30.03.2022 ja seda külastas 2022. aastal 298 inimest. Väljapanek kajastas Lydia Koidula hinge lendu ja jõudmist Eesti mulda. Galeriinäitus Punases Tornis „ Pärnumaa arheoloogilised aarded ja peitleiud “. Näitust on külastanud 1872 inimest. Näitus Koidula Muuseumis “ Käsi kirjaline ”. Väljapanek „Käsi kirjaline“ kajastab Pärnu Muuseumi kogudesse talletatud mõttesädeme teostusi paberil või selle laitmatut viimistlust käsikirjades. Näitust külastas 3279 inimest Pärnu Pimedate Ühingu pop-up näitus „ Ma näen sind südamega “ Näitus oli vaadeldav Pärnu Muuseumi fuajees ajavahemikul 16.10 – 04.12.2022. Pärnu Pimedate Ühing tähistas 2022. aastal oma 70. juubelit. Koidula õueala AVASTUSTE AED „Meil aiaäärne tänavas“ teostamine . NB! UUS 2022. aastal loodi Koidula Muuseumi parkaeda Lolla (Lydia) avastuste rada „Meil aiaäärne tänavas“, kus lapsed teevad tutvust taimedega, uudistavad sagimist putukahotellides, mängivad Lolla lapsepõlvemänge, teevad teatrit ja asuvad päris ise luuletaja rolli. Veel viib kümnest "Miks?" küsimustega postist koosnev rada lapsi koos vanematega retkele linnalooduses. „Kas sina tead, miks kana muneb? Miks puude lehed on rohelised?“, on küsimused, milledele üheskoos vastuseid tuleb otsida ja koos teada saada. Raja läbimisel on abiks ka sisuvoldik. Lisaks pakume õppeprogramme lasteaia rühmadele ja mitme kooliastme õpilastele. Eesmärgiks on tutvustada lastele linnalooduse mitmekesisust (kõik teemad on seotud aastaaegadega ja eluringiga looduses), tõsta keskkonnateadlikkust ning läbi Lydia Koidula (Lolla) ja Jannsenite pere tegemiste anda ülevaade 19. sajandi II poole pere- ja koolielust. LOLLA perepäevad Koidula Muuseumi aias. Selleks, et vastavatud LOLLA rada inimestele tutvustada, tehti Koidula Muuseumi aias suve jooksul 5 perepäeva, mis osutusid vägagi rahvarohkeks: 08.05 Emadepäev; 10.07 Tunne loodust; 31.07 Tee teadust ja trikke; 20.08 Tähista Eestiga! 25.09 Õunaussi perepäev - ühiselt pressisime aiaõuntest värsket mahla, meisterdasime, tegime sügistoimetusi ning korjasime kastidesse säilitamiseks õunu. Teostatud haridusprogrammid 2022. aastal muuseumi poolt teostatud haridusprogrammides osales 4735 inimest; muuseumitundides osales 2068 huvilist; koostöös Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonnaga teostati Pärnu linna kooliõpilastele 61 muuseumitundi, milles osales 951 õpilast; muuseumis teostasime kokku 37 erinevat haridusprogrammi. Sihtasutuse põhilised majandusnäitajad ja tegevuse juhtimine Kultuuriministeeriumi tegevustoetus 2022. aastal oli 881 050 eurot, lisatoetus sihtfinantseeringuks Sihtasutuse Pärnu Muuseum uue arengukava koostamiseks 10 000 eurot. Lisaks veel 16 648 eurot kriisiabi toetusena Koidula Muuseumi aias asuva lava ning linnalooduse õpperaja arendamiseks.Pärnu Linnavalitsuselt saadi 2022. aastal toetust 35 100 eurot, millest: 13 000 eurot tegevuskuludena Punase Torni haldamisega seotud kulude katteks; 12 500 eurot tegevuskulude, ürituste teostamise katteks; 3000 eurot eraldi projektitoetusena suvenäituse „ For Sale / Not For Sale“ korraldamiseks; 200 eurot haridusprogrammide taotlusvoorust loodusvaatluse õppevahendite soetamiseks; 800 eurot haridusprogrammide taotlusvoorust lastelaagrite korraldamiseks; 3100 eurot sihtfinantseeringuna teenuse teostamiseks: turismiinfopunkti avamine suveperioodil Punases Tornis. 2500 eurot pälvis muuseum tunnustuseks Pärnu linna 2022. aasta kultuuripreemiana suvenäitus eest;Eesti Kultuurkapitalilt saadi erinevate näituste ja sündmuste teostamiseks toetust 17 945 eurot.Rahvusarhiiv toetus oli 6392 eurot - Ameerikasse emigreerunud väliseesti kunstnikest abielupaari Eric Lepsi ja Pauline Elfride Leps-Estami arhiivkogu digiteerimiseks.2022. aastal teenis muuseum omatulu 150 197 eurot.2022. a. lõpus töötas sihtasutuses 21 põhikohaga töötajat. Mõned 2022. aasta suhtarvud: maksevalmiduskordaja 1,46; lühiajaliste kohustiste kattekordaja 1,81; võlakordaja 0,1 ning netovara määr 0,9. TEGEVUSEEMÄRGID aastal 2023 Tegevuseesmärk nr. 1 Lähiaastate peamiseks väljakutseks sihtasutusele on kujunemas Pärnu muuseumi uue ja värske tähendusväljaga püsinäituse loomine Läbi kaasaaegse Pärnumaa ajaloo teemakeskuse püsinäituse loomise Aidahoones, annab Pärnu Muuseum olulise panuse maakondliku arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ eesmärgi „Pärnumaa - hea mainega, rahvusvaheliselt tuntud ja aastaringselt atraktiivne elu- ja sihtkoht kui Eesti visiitkaart“ saavutamiseks. Pärnu Muuseumi 2022. aastal uuendatud arengukava strateegilistest eesmärkidest tulenevalt on meie sihiks säilitada ja edasi anda Pärnu ajalugu nelja unikaalse loo kaudu: Meie loo läte - 11 000 aastat inimasustust Eestis – teemajuht Margo Samorokov Hansalinn – kahe Pärnu lugu – teemajuht Indrek Aija Eestluse ja omariikluse sünnilugu – Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn – teemajuht Kristiina Vunk Suvepealinna lugu – Pärnu kui Eesti esikuurort – teemajuht Tiit Kask Eesti vajab kohaloo talletamist ja kultuuriloo jutustamist. Pärnu Muuseum oli, on ja jääb ainukeseks muuseumiks maailmas, mis kogub, eksponeerib, vahendab ja talletab Pärnu ja Pärnumaa 11 000 aastast ajalugu. Uus püsinäitus loob mõjusa tausta Pärnu linna ja maakonna tuleviku pürgimustele ning kuvandi kujundamisele. Muuseum kui haridus-, teadus- ja kultuurivaldkonna maakondlik tugikeskus. Haridusprogrammis „Pärnu linn kui õpikeskkond“ saadud kogemused ja praktikad kättesaadavaks kogu maakonna piires. Pärnu Muuseum on koostöö- ja tugivõrgustikuks maakonna teistele muuseumitele. Pärnu Muuseumi soovitud positsioon, eesmärgid, võtmetulemused ja tegevused on pärast antud projekti realiseerumist järgmised (Pärnu Muuseumi arengukava 2023-2028): Pakkudes kvaliteetset külastuskogemust, on Pärnu Muuseum identiteedi kandja ning mõtestaja Pärnumaal - Pärnu lugu algab siit Pärnumaa unikaalsed lood on jutustatud Aidahoone, Koidula Muuseumi ja Punase Torni püsinäituste kaudu - Meie aja lood Pärnu Muuseum on väärtuskasvatuse praktiline ja põnev allikas ning kogukondi ühendav mäluasutus Pärnumaal - Ühendav sild Pärnu Muuseum on oluline osa Eesti, linna ja maakonna ökosüsteemist - Ajaloo visiitkaart ja teejuht Tegevuseesmärk nr. 2 Lydia Koidula juubeliaasta tähistamine. Koidula 180. Üks eesti käsi ja süda. Juubeliaasta täis tähendusrikkaid arutlusi ja sündmusi. 12.12.2022 – 12.12.2023 Meie kummardus poetessile, isamaalaulikule ja Eesti rahvuskangelannale Koidulale. Esimene märgiline naine eesti kultuuriloos – luuletaja, jutukirjutaja, ajakirjanik, näitekirjanik, teatri looja ning rahvusliku identiteedi kujundaja. Südame ma kinni köitnud Sinu külge, isamaa! Koidula roosi juured isamaa mulda kasvama Koidula muuseumi aeda Jannseni sünnipäeval 16.05.23 Koidula parki suve avamisel 21.06.23 koos näituse ”Koidula – pungad ja õied. Poetessiks kujunemise lugu” avamisega. 20.08.23 Iseseisvuse taastamise aastapäeva pidu Koidula aias Südame ma kinni köitnud Sinu külge, emakeel! 14.03.23 Emakeelepäev! Avame Koidula muuseumi II korrusel väljapaneku „Koidula kunstis“ ning toimub Kreet Rosin-Pindmaa luule- ja muusikakontsert 12.04.23 Kirjanduslik kohtumine Koidula muuseumis „Lydia“ raamatu autori Kätlin Kaldmaaga 19.08.23 Pärnu Kirjandusfestival Koidula pargis ja Koidula Muuseumis 2023 sügisel üleriigiline koolinoorte esseevõistlus „Kirjad Koidulast ja Koidulale“ 11.12.23 üleriigiline koolinoorte luulekonkurss „Koidulauliku valgel“ Südame ma kinni köitnud Sinu külge, isavaim! 15.05.23–21.05.23 Papa Jannseni nädal „Jälle on mõndagi neil päevil ette tulemas“ 16.05.23 Galeriinäituse ”Minu armastatud väikene õde… Kirjad Eugeniele” avamine. 17.05.23 Kirjanduslik kohtumine akadeemik Karl Pajusaluga. Lolla perepäevad Koidula muuseumi aias 20.05.23, 11.06.23, 30.07.23 ja 24.09.23 Vastne näitemäng „KOIDULAhing“ Koidula Muuseumi vabaõhulaval Esietendus 09.08.23 kell 19.00 Näitemäng etendub veel 2023 suvel 10.08, 11.08, 12.08, 13.08, 17.08, 19.08, 20.08, 24.08, 25.08, 26.08 ja Vändra kultuurimajas 15.12.23 ja 16.12.23 12.12.23 Koidula teaduskonverents „Aeg annab arutust” ja sünnipäevapidu Tegevuseesmärk nr. 3 Suur suvenäitus KINGS AND GUARDS. Näitus ajaloolistest relvadest ja turvistest Pärnu muuseumi Aidahoones 6.06.2023 kuni 7.01.2023 Tänavusel Pärnu Muuseumi suurnäitusel rändame koos muuseumi külastajatega tagasi viikingite ja rüütlite aega. Näitusel on võimalus näha kollektsionääri ning antiigikaupmehe Peter Mustoneni erakordset ning detailirikast ajalooliste relvade kollektsiooni. Näituse peateemaks on relvad ja turvised kui võimu ning rikkuse sümbolid. Kuigi relvi ning turviseid on läbi ajaloo seostatud vaid sõdade ning võitlusega, siis selle näitusega soovime näidata, et relvad pole olnud vaid lihtsad sõjamehe tööriistad. Relvade ja soomusrüüde valmistamine oli kallis ja väga suuri oskusi nõudev töö. Kuni 19. sajandini oli relvade valmistamine käsitöö ning lõpptulemuse tase ning kunstilisus sõltus suuresti vaid tellija rahakukru suurusest. Jõukate meeste relvad olid tihti kaunistatud väärismetallist uhkete ornamentide ning kujunditega. Mõni relv võis olla lausa nii uhkelt kaunistatud, et sellele hakati omistama religioosseid või maagilisi omadusi. Samuti relvad alati olnud ühiskondliku staatuse ja rikkuse tunnuseks. Relvade kandmise õigust on alati seostatud teatud ühiskondliku positsiooniga. Pärnu Muuseumi suvenäitus esitleb ajalooliste relvade ja soomusrüüde mitmekesisust ja arengulugu. Suurem osa näitusel eksponeeritavatest esemetest on pärit mitmelt poolt Euroopast, kuid näha saab ka kuulsa Jaapani Myochini perekonna valmistatud samuraide soomusrüüd, samuti unikaalseid ajaloolisi relvi Pärsiast ja Indiast. Näitusel on rohkem kui 130 eset, mis annavad ainulaadse ülevaate käsirelvade arengust läbi pika ajaloo alates viikingiajast kuni 17.-18. sajandini. Näitus on jaotatud nelja ajalooperioodi vahel - varakeskaeg, hiliskeskaeg, renessanss ja barokk. Eraldi teemablokk on pühendatud idamaistele relvadele. Tegevuse jätkamise või lõpetamise vajadus koos põhjendusega : Pärnu Muuseum on Eesti asustuse, omariikluse ja eestluse loo ning Pärnumaa identiteedi hoidja ja jagaja. Pärnu Muuseum on Pärnumaa kultuuriloo visiitkaart ja teejuht. Usaldusväärse teadus- ja mäluasutusena säilitab ja vahendab meie unikaalseid lugusid, olles kogukonnale väärtuskasvatuse loovaks allikas ja koostööpartneriks. Muuseum kõnetab, kaasab ja innustab erinevaid sihtgruppe märkama, mõtestama ja hoidma pärandit. Muuseum toetub täna oma tegevustes järgmistele väärtustele: Pärandipädevus – me seisame usaldusväärse, katkematu ja asjatundliku sõnumite vahendamise ja kultuuripärandi hoidmise eest. Juurte jootmine – me usume, et juured teevad meid tugevamaks, olles oluliseks osaks põlvkondade ühendamisel väärtuskasvatuse ja kultuurilise rikkuse kaudu. Ühtses rütmis – me teeme koostööd, mis põhineb avatud dialoogil, loovusel, vabadusel ja vastutusel. Pärituules - me seame sihiks positiivsete muudatuste algatamise ühiskonnas pärandi väärtustamise, elukestva õppe ja pühendumise kaudu. Lähiaastate tegevused fikseeri si me läbi uuendatud arengukava, aastateks 2023-2028 SA Pärnu muuseum on püsinud oma põhikirjaliste ja arengukavaliste strateegiliste eesmärkide täitmisel planeeritud ajagraafikus ja on jätkusuutlik oma tegevuses. Asutuses töötavad suure er ialase kompetentsiga eksperdid. Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.​ Aet Maatee SA Pärnu muuseumi juhatuse liige Pärnus 10.aprill 202 3 .a.