(EIS) algatatud kooskõlastamine

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 05.04.2023 nr 18-3/2023/1913-1 Maaeluministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitan kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon TAIE juhtkomisjon Kaie Nurmik 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  24.03.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027)1 § 10 lõike 2 alusel. Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatava eelnõuga panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Eelnõu sätestab rakenduskava meetme nr 21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ (edaspidi meede) sekkumise „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ tingimused ja korra. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks majanduspiirkonnaks. Selle eesmärgi saavutamise üks peamisi instrumente on ÕÜF. ÕÜFi abil toetatakse piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab ja mille tõttu kaasneb piirkondlike erinevuste suurenemise oht. ÕÜFi peamine eesmärk on leevendada ülemineku mõju, rahastades kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist ning leevendada negatiivset mõju tööhõivele. Üks kliimaneutraalsuse saavutamise peamisi väljakutseid on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. 2020. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus ühe elaniku kohta 12,85 CO2 ekvivalenttonni. Õiglase ülemineku territoriaalsele kava2 kohaselt moodustasid aastal 2020 põlevkivi kasutamisel elektri- ja soojusenergia tootmiseks eraldunud kasvuhoonegaasid 54% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest. Ida-Viru maakond on peamine põlevkivist elektri- ja soojusenergia tootmise piirkond Eestis. Aastal 2020 emiteeriti üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest just Ida-Virumaal. Samas on põlevkivist elektri ja soojuse tootmise ettevõtted Ida-Virumaa majanduse vundament, olles maakonna suurima käibe ja töötajaskonnaga ettevõtted, kelle olemasolu ja äriedu mõjutab otseselt ka teisi ettevõtteid, kes pakuvad neile kaupu ja teenuseid. Seetõttu on Ida-Viru maakond valitud Eesti ÕÜFi sihtpiirkonnaks ja määruse alusel toetatakse üksnes neid projekte, mida viivad ellu Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtjad või Ida-Virumaale investeerivad ettevõtjad. Arvestades põlevkivist elektri ja soojuse tootmise ettevõtete mõju ja olulisust Ida-Virumaa majandusele, on ÕÜFi peamine eesmärk mitmekesistada Ida-Virumaa majandust ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Lähtudes ÕÜFi eesmärgist, peavad Ida-Virumaa ettevõtjad ja 1 RT I, 11.03.2022, 1 2 Õiglase ülemineku territoriaalne kava. https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k Ida-Virumaale investeerivad ettevõtjad tootma või teenusena pakkuma majanduslikult tasuvaid ja kõrgtehnoloogilisi uusi tooteid ja teenuseid. Teisisõnu, Ida-Virumaal tuleb toota keskkonnahoidlikke tooteid ja pakkuda teenuseid, mis on konkurentsivõimelised, klientide poolt nõutud ja ostetud ning mille tootmise või pakkumisega seotud töötajate palk ja teenitud kasum on Eesti keskmistest kõrgemad. Uute ja kõrgtehnoloogiliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamise näeb ette ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20)3 (edaspidi ÕÜF määrus) artikli 8 lõike 2 punkt c, mis sätestab, et ÕÜF-ist rahastatakse investeeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse, sealhulgas ülikoolide ja avalik-õiguslike teadusasutuste teadus- ja innovatsioonitegevusse, ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamisse. Uute keskkonnahoidlike kõrgtehnoloogiliste toodete tootmiseks ja teenuste pakkumiseks peavad ettevõtjad need välja töötama arendustegevuste käigus. Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks toetatakse eelnõuga Ida-Virumaa ettevõtjate ja Ida-Virumaale investeerivate ettevõtjate arendustegevusi, mis aitavad välja töötada ja rakendada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad ning luua seeläbi uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Eelnõuga sätestatakse Ida-Virumaa ettevõtjate ja Ida-Virumaale investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetuse tingimused. Meetme abil toetatakse ettevõtjate tehtavaid Ida-Virumaale olulisi eeluuringuid, rakendusuuringuid, tootearendust ja nendega seotud intellektuaalomandi esmakaitset. Lisaks toetatakse ettevõtjate uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordset tööstuslikku kasutuselevõttu, millele on eelnenud ja millega kaasneb arendustegevus. Eelnõu ja selle alusel toetatavad projektid ning projektide tegevused aitavad ühtlasi kaasa Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. Eelnõu on otseselt seotud ja panustab:  riigieelarve tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „ettevõtluskeskkond“ meetme „tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise stimuleerimine“ tegevuste „ettevõtete finantseerimisvõimaluste ja kapitali kättesaadavuse parandamine (laenud ja käendused)“ ning „välisinvesteeringute kaasamise toetamine ning investeeringuid toetava keskkonna kujundamine (sh usaldusvääruse tagamine ja riskide maandamine)“ elluviimisele;  Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava4 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevustesse (edaspidi TA-tegevus) on käesolevas eelnõus toetatav tegevus, ent mitte toetuse taotlemise eeldus, siis panustab eelnõu kaudselt ka TAIE suuna „teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond 4 https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava-2021-2035  teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4–6 esitatud mõõdikute sihttasemete saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 78,7% 2019 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot 2020 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku 59% 41% 2020 kohta EL-27 keskmisest 4. Erasektori TA kulutuste tase SKT-st 2% 0,98% 2020 5. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 2,7% 6% 2019 põhivarasse osakaaluna SKT-st (760 mln) 6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris 4,53 (arv 1000 1,47 2019 ja kasumitaotluseta erasektoris elaniku kohta) Allikas: TAIE Eelnõuga sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja tema partneri kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ning kohustused. Meetme EL-i toetuse eelarve on 25 000 000 eurot ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksva ja voorulise taotlemise raames. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik ([email protected], 639 7651), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse tiimijuht Alice Liblik ([email protected], 5569 6862), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann ([email protected], 627 9340) ning jurist Kadri Kuus ([email protected], 627 9543) Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals ([email protected], 715 5806). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 29 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale, partnerile jataotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluste menetlemine; 6) taotluste rahuldamise otsuse muutmine; 7) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused; 8) aruannete esitamine; 9) toetuse maksmise tingimused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise riigiabi põhimõtted, määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused ning tõhusa koostöö projektide intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus. Eelnõu § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala, tuues välja, kuidas eelnõu on seotud ja aitab kaasa rakenduskava eesmärkide täitmisele. Eelnõuga sätestatakse eeltoodud rakenduskava prioriteedi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Majandus ja tööjõud” meetme nr 21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus” sekkumise „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Eelnõuga nähakse ette toetuse sihtpiirkond, milleks on Ida-Viru maakond. Sihtpiirkond on piirkond, millele toetuste andmisega soovitakse luua positiivset mõju ja muutust. Teisisõnu toetusega investeeritud raha peab tekitama positiivse muutuse Ida-Viru maakonnas. Eelnõu §-s 1 määratakse, et toetust saab taotleda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori alusel mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse projektidele. Seega on toetus suunatud energeetika ja tööstuse valdkonna projektidele. Energeetika ja tööstuse valdkonnad on Ida-Virumaal suurima tööhõivega valdkonnad, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele enim mõjutab. Teiselt poolt töötab just energeetika ja tööstuse valdkonnas märkimisväärsel hulgal arendus- ja insener-tehnilisi töötajaid, kellel nende senist töökogemust ja haridust arvesse võttes on suurim potentsiaal välja töötada uusi ja kõrgtehnoloogilisi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad. Eelnõu § 2 sätestab riigiabi andmise tingimused, kasutatava abi liigid, abi andmise õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Paragrahvi 2 lõikes 2 tuuakse esile, et eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1−4 nimetatud tegevustele antav toetus on kas  riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)5 (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklite 25 või 28 alusel, või  vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)6 (edaspidi VTA määrus) mõistes. 5 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks EMPs kohaldatav tekst 6 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes EMPs kohaldatav tekst Eelnõu § 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud tegevustele antav toetus on kas  riigiabi üldise grupierandis määruse artikli 14 alusel, või  vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega VTA määruse. Paragrahvi 2 lõike 2 punkti 6 kohaselt antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 25. novembri 2021 teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 8481, 25.11.2021, lk 1–12)7 (edaspidi IPCEI teatis) alusel. Riigiabi liik määrab, millistel tingimustel toetusust antakse. Muu hulgas sõltuvad riigiabist abikõlblikud kulud ja nende toetusmäär. Riigiabist ja selle rakendamise tingimustest lähtudes on eelnõu §-s 8 sätestatud abikõlblikud kulud on jaotatud plokkideks nii,et iga plokk vastab kindlale § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusele. Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse riigiabist andmise tingimuste kohaselt tingimused, mille alusel määrust ei kohaldata. Näiteks kohaldata määrust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. Lisaks, lähtudes ÕÜFi määrusest ei toetata eelnõu alusel projekte, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega, sealhulgas põlevkiviga seotud tegevused, mille tulemusena tekivad põlevkivist kütuse- ja mittekütusepõhised tooted. Paragrahvis 2 sätestatakse ka vähese tähtsuse abi summad ja abi kumuleerimisreeglid kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul. Juhtudel, kui ettevõtja kas kuulub teisele ettevõtjale või kelle otsuseid saab teine ettevõtja mõjutada valitseva mõju, hääleõiguse või ametisse nimetamiste kaudu. Eelnõu §-s 3 on selgitatud olulisemad terminid. Terminite kasutuselevõtul ja mõistete defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest, IPCEI teatisest ja Frascatti käsiraamatust, kuid samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks on üldise grupierandi määruses sõnastatud termin rakendusuuringud järgmiselt: rakendusuuring on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ja võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. See sõnastus defineerib ainult rakendusuuringu tehnoloogilise sisu. Kuna eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja nende majandustulemuste parandamisele rakendusuuringute abil, on terminit rakendusuuring kitsendatud. Määrusega toetatakse neid rakendusuuringu projekte, mis vastavad eespool loetletud tehnoloogilistele parameetritele, ning lisaks peab projektil olema kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. Eelnõus selgitatakse ka terminit teadmusmahukas piloottaristu. Teadmusmahukas piloottaristu hulka kuuluvad esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks rajatavad katserajatised, näidistehased ja nende sarnased taristud koos uuenduslikke seadmete ja rajatistega, mis 7 Euroopa Komisjoni 25. novembri 2021 teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 8481, 25.11.2021, lk 1–12) püstitatakse TA tegevuse ja innovatsiooni tulemusel loodud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate katsefaasile järgnevates etappides partiidena tootmise sisseseadmiseks. Teadmusmahuka pilootataristu rajamine ei hõlma masstootmist ega müüki. Samas peab teadmusmahuka piloottaristu loomisele eelnema ja sellega kaasnema TA- ja innovatsioonitegevus, mis on otseselt seotud piloottaristu loomisega ja mõjutab selle loomist. Teadmusmahukas piloottaristu on arendustegevuse see etapp, kus uued tooted, teenused ja tehnoloogiad viiakse labori tingimustest ja seal võimalikult mahult tootmistingimustesse ja -mahtudesse. Teadmusmahuka piloottaristu loomise ja rakendamisega kaasneb alati tehnoloogiline risk, et labori skaalal toimiv tehnoloogiline lahendus tootmisesse ei sobi või vajab edasi arendamist. Sellest lähtudes kaasneb uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate piloottaristu faasiga ka TA–tegevus või innovatsioon, mille abil püütakse eelnimetatud probleemid ületada. Eelnõu § 4 määrab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Toetuse eesmärk on mitmekesistada ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste elluviimise tulemusel Ida-Viru maakonna majandust, aidata luua maakonda kõrge lisandväärtusega töökohti ja seeläbi kasvatada Ida-Viru maakonna ettevõtjate konkurentsivõimet. Toetus aitab Ida-Virumaa ettevõtjatel või Ida-Virumaale investeerivatel ettevõtjatel luua uut teadmist ja selle teadmise alusel arendada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad ning luua nende tööstuslikku tootmisesse viimiseks vajalikku teadmusmahukat piloottaristut fossiilkütustega mitteseotud valdkondades, aidates sellega ühelt poolt täita kliima- ja keskkonna eesmärke. Luues Ida-Virumaa ettevõtjatele ja elanikele uusi võimalusi töötada ja majanduslikku tulu saada, välditakse piirkondadevahelisi sotsiaalseid pingeid ja ebavõrdsust, mida Ida-Viru ettevõtluse ja töökohtade kadu võiks kaasa tuua. Võttes arvesse uute toodetele, teenustele ja tehnoloogiatele rakenduvaid nõudeid võrreldes olemasolevatega, siis ka seeläbi saavutatakse positiivne mõju keskkonnale ja kliimale. Toetuse andmisega kaasnevad tulemused jagunevad: 1) toetuse panus meetme väljundnäitajatesse; 2) toetuse panus meetme tulemusnäitajatesse; 3) toetuse panus Eesti 2035, TAIE eesmärkide täitmisesse; 4) toetuse mõju Ida-Virumaale. Eelnõu § 4 lõigete 3 ja 4 järgi panustatakse toetuse andmisega meetme väljundnäitajatesse „toetatavad ettevõtjad“ ja „toetustega toetatavad ettevõtjad“ ning tulemusnäitajatesse – „toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ ja „erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“. Meetme väljund- ja tulemusnäitajad on kohustuslikud ja kehtestatud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel8. Lõike 6 kohaselt toetavad projektid strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonnaeesmärke toetaval moel. Seda mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) tööjõu tootlikkuse osakaal EL-i keskmisest; 2) väljaspool Harju maakonda loodud SKT elaniku kohta EL-i keskmisest; 8 Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri. https://pilv.rtk.ee/s/Z4Ps3BiTKYxMsda 3) teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) kulud erasektoris; 4) ressursitootlikkus; 5) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 6) ligipääsetavus. Toetuse andmisega kaasnev laiem mõju väljendub järgmises: a) kasvab nii Ida-Virumaa ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust, kui ka Ida-Viru maakonnas TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate arv; b) suureneb Ida-Viru maakonna ettevõtjate või Ida-Viru maakonda toetuse toel investeerivate ettevõtjate rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt muudetud tehnoloogiate, protsesside, toodete või teenuste arv; c) Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda investeerivad ettevõtjad osalevad IPCEI projektidega seotud väärtusahelates. Toetuse andmisega kaasnevate tulemuste mõõtmine Tabel 1. Meetme väljundnäitajad Indikaator Ühik Algtase Sihttase toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 0 8 toetustega toetatavad ettevõtjad 0 8 ettevõtjad Toetusmeetme EL-i toetuse eelarve on 25 000 000 eurot ja ühe projekti maksimaalne toetussumma on 5 000 000 eurot. Võttes aluseks eelnevat ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusmeetme väljatöötamisele eelnenud ideekorje- ja kaasamisüritusi, kus ülekaalukalt toodi Ida-Virumaa ettevõtjate vajadusena esile piloottaristute toetamine. TA kulusid sisaldavate piloottaristu projektide eelarved võivad ilma toetuseta ulatuda kümnete miljonitite eurodeni. Seega on eeldatavate väljundnäitajate sihttase 8 ettevõtjat. Tabel 2. Meetme tulemusnäitajad Indikaator Ühik Algtase Sihttase toetatavates täistööaja ekvivalent ettevõtetes loodud 0 75 aastas töökohad erasektori investeeringud, mis euro 0 15 000 000 täiendavad avaliku sektori toetust Ida-Virumaa ettevõtjatega ellu viidud ideekorje ja kaasamisürituste põhjal on toetusmeetme eeldatavalt peamine toetatav tegevus teadmusmahuka piloottaristu rajamise toetamine. Piloottaristus katsetatakse uut toodet, teenust või tehnoloogiat ja toimub proovitootmine. Nende tegevuste elluviimiseks on vaja luua uusi töökohti. Eeldusel, et toetusmeetmega toetatakse viie uue piloottaristu rajamist ja iga taristu töö tarbeks on vaja keskmiselt 15 töökohta, siis eeldatavalt luuakse toetusmeetme toel 75 töökohta. Meetmega toetatakse mitmesuguste TA- ja innovatsioonitegevuste elluviimist. Iga toetatava tegevuse toetusmäär sõltub selle tegevuse riigiabi määrast. Sellest lähtudes peaks toetusega seotud erasektori investeeringuid, mis täiendavad avaliku sektori toetust, olema vähemalt 10 700 000 eurot. Meetme väljund- ja tulemusnäitajate definitsioonid on esitatud ja raporteerimise tingimusi täpsemini kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Lisaks meetme väljund- ja tulemusnäitajatele sätestatakse eelnõuga toetusmeetme spetsiifilised näitajad, millega hinnatakse toetusmeetme laiemat mõju teadmusmahuka ettevõtluse kasvule Ida-Virumaal. Nimetatud näitajaid ja nendega seotud muutusi hinnatakse kas avalikest andmebaasitest kättesaadava või rakendusüksuse kogutava info alusel. Tabel 3. Määruse tulemusnäitajad Indikaator Ühik Andmeallikas Mõõtmine Ida-Viru ettevõtjate TA kulutuste osakaal, mida arvestatakse osakaal % Eurostat iga kahe aasta tagant protsendina sisemajanduse kogutoodangust Ida-Virumaal TA-tegevusega Eesti tegelevate ettevõtjate Statistikaamet arv Ida-Virumaa ettevõtjate või Ida- Virumaale toetuse toel investeerivate ettevõtjate rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt muudetud tehnoloogiate, ettevõte üks kord aastas rakendusüksus protsessiside, toodete või teenuste arv Ida-Virumaa ettevõtjate või Ida- Virumaale investeerivate ettevõtjate, kes osalevad IPCEI projektidega seotud väärtusahelates, arv Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmise ja sihtide saavutamisesse panustamist mõõdetakse projektipõhiselt toetuse taotlemisel ja lõpparuande esitamisel. Toetuse saaja märgib toetuse taotlemisel ära need strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtted ja sihid, mille täitmisesse toetuse saamine panustab. Projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse hinnatakse taotlemise käigus hindamiskriteeriumiga ‒ projekti mõju meetme eesmärkide, määruse oodatavate tulemuste ning strateegia „Eesti 2035”, mille osakaal koondhindest on 40 protsenti. Täpsem teave, kuidas hinnatakse projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse, on toodud seletuskirja § 19 selgituste juures ja seletuskirja mõjude analüüsi osas. Pärast projekti lõppu esitab toetuse saaja lõpparuande, milles ta annab hinnangu projekti mõjule ja panusele strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisse. Eelnõu § 5 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Eelnõu § 6 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused lähtuvad Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–45)9 (edaspidi TAI raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa projekti elluviiv ettevõtja ja tema partnerid kaudset riigiabi. Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, olenevalt igaühe panusest projekti, jagavad eri partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõuet on oluline järgida selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsate koostöötingimuste kaudu teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Ühtlasi võimaldab see nõue toetuse saajal, partneritel ning teadus- ja arendusasutustel (edaspidi TA-asutus) leppida omavahel kokku, kas viimane loetletutest panustab projekti: 1) lepingulise teadusteenuste osutamise ja teadusuuringute tegemisega ning mispuhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.1 ja kolme pakkumuse küsimise nõuet või 2) koostöö kaudu, mispuhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2, ning teadus- ja arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teevad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsate koostöötingimuste tõttu teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus: 1) osalev toetuse saaja ja ettevõtjatest partnerid kannavad kõik projekti kulud; 2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada või antakse TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused täielikult üle TA-asutusele; 3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused jagatakse poolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt elluviidavaid tegevusi, sissemakseid ja huve; 4) TA-asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu. TA-asutusele mastavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis elluviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma. Lisaks, TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA-asutusel kõnealustest 9 Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatis „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus: 1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena; 2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnanguga, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga; 3) TA-asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, samal ajal arvestades oma põhikirjalisi eesmärke; 4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumusi ja koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamisel makstava tasu suurust vastavalt suurendama. Kuna TA-tegevus on loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne TA-tegevuse algust lõplikult ära määrata selle tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigust või turuhinda. Sel juhul peab partnerite vahel enne TA-tegevuse algust sõlmitud koostööleping sisaldama punkte, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu ülevaatamisel lähtutakse tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused, projekti abikõlblikkuse perioodi. Eelnõu § 7 sõnastab eelnõu raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 4 toodud eesmärgi ja tulemused. Toetatavad tegevused on: 1) rakendusuuring; 2) tootearendus; 3) teostatavusuuring; 4) punktides 1 või 2 nimetatud tegevustega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 5) uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamine; 6) IPCEI projekti elluviimine; 7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja selle tugitegevus. Rakendusuuringute, tootearenduse ja teostatavusuuringute terminid on sõnastatud vastavalt üldise grupierandi määrusele ja lähtuvad Frascatti käsiraamatust ja TAI raamistikust. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete (edaspidi TRL) skaalat. Arvestades nii valdkondlike eripärasid kui ka asjaolu, et arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi tegemine, määrab projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme ära valdkondlik asjatundmus. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutavad TRL skaalal vahemikku TRL3‒TRL8. Rakendusuuringute tulemusel loodud uue teadmise äriline rakendamine eeldab, et teadmiste omanik ja kasutajaõigused on selged ja ühemõttelised. Intellektuaalomand näitab isiku õigust tehnoloogilistele lahendustele. Tihtilugu põhinevad ettevõtjate rakendusuuringud varasemal TA-tegevusel. Kui projektile eelneva TA-tegevuse tulemusel tekkinud teadmise või tehnoloogilise lahenduse omandi- ja kasutusõigused pole täpselt määratud, muu hulgas intellektuaalomandiga kaitstud, võib tekkida probleeme järgmiste TA-tegevuste tulemuste rakendamisel. Näiteks, projektiga mitteseotud pool võtab projekti elluviimiseks või hilisemaks rakendamiseks olulisele teadmisele või tehnoloogilisele lahendusele patendi, millega piirab või muudab projekti tulemuste ärilise rakendamise majanduslikult ebamõistlikuks. Eelöeldust lähtudes toetatakse eelnõuga varem loodud ja toetusega elluviidava rakendusuuringu või tootearenduse projektiga seotud intellektuaalomandi esmakaitset. Teadmusmahuka piloottaristu sekka kuuluvad katserajatised, näidistehased või uuenduslikud seadmed ja rajatised ning muu taristu ja selle täiustamine, mida rajatakse uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks. Teadmusmahukat piloottaristut kasutatakse katsefaasile järgnevates etappides ja partiidena tootmise sisseseadmisel ja see ei tohi hõlmata masstootmist ega müüki. Kuna teadmusmahukas piloottaristu või selle kaudu katsetatavad uued tooted, teenused või tehnoloogiad on maailmas esmakordsed, siis eelneb teadmusmahuka piloottaristu rajamisele TA-tegevus ja innovatsioon ning piloottaristu rajamine ise vajab projekti edukaks rakendamiseks samuti TA-tegevusi ja innovatsiooni. Teisisõnu peab teadmusmahukas piloottaristu olema maailmas kas unikaalne või peavad olema unikaalsed uued tooted, teenused või tehnoloogiad, mida piloottaristu abil plaanitakse tööstuslikult kasutusele võtta. Piloottaristu ja seal uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate katsetamine on üks arendustegevuse etappe, mille käigus selgitatakse välja, kas ja mil moel on laboris loodud tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid võimalik suuremas mahus tootmisesse juurutada. Piloottaristu kasutamist tootmisel eristab tööstuslikust tootmisest tavapäraselt see, et pilootaristus ei hõlmata kõiki tootmisprotsessi etappe või toodetakse seal väiksemas mahus. IPCEI projekti elluviimiseks on vajalik esmalt Euroopa Komisjoni lubav otsus, mis põhineb IPCEI teatisel. Euroopa Komisjon annab otsusega loa liikmesriigil eelistingimustel rahastada üleeuroopaliselt olulisi ja IPCEI tähenduses otseste partneritena elluviidavaid projekte. Euroopa Komisjoni lubav otsus toob esile igale projektile eraldi kehtestatud rahastamistingimused, muu hulgas maksimumsumma, mille ulatuses tohib liikmesriik projektile toetust anda. Käesoleva eelnõu alusel rahastatakse IPCEI projektide elluviimist, kui selle tulemusena käivitatakse tootmine Eestis ning projekt vastab eelnõus toodud eesmärgile ja tulemusnäitajatele. IPCEI teatise alusel elluviidavaid TA-tegevusi võib projektis kombineerida muude lõikes 1 loetletud tegevustega, kui need erinevad Euroopa Komisjoni lubavas otsuses IPCEI projekti kohta sätestatud tegevustest ja on vajalikud piloottootmise käivitamiseks. Samas peab IPCEI projekti kombineerimisel muude eelnõus lubatud tegevustega tagama, et toetus on kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, sealhulgas tulemusnäitajate ning toetuse piirmäärade ja osakaaluga. Teostatavusuuringu või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemise kulude katteks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekt hõlmab ka rakendusuuringu või tootearenduse tegemist. Projekteerimist, taristu arendamist, võrkudega liitumist koos asjakohase tugitegevusega toetatakse üksnes koos teadmusmahuka piloottaristu loomisega. Nimetatud tegevuse sekka kuuluvad muu hulgas liitumistasud ja võrkude valmisehitamine kuni liitumispunktideni. Lõikes 5 sätestatakse, et rakendusuuringu- ja tootearenduse projekti võib ellu viia ka tõhusa koostöö raames. Tõhusa koostöö projektide hulka liigitub projekt kahel järgmisel juhul: 1) projekt viiakse ellu üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70% abikõlblikest kuludest; või 2) projekti viivad ellu ettevõtja ning vähemalt üks TA-asutus, kes kannab vähemalt 10% abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused. Lähtudes lõikest 4, mis näeb ette, et rakendusuuringu ja tootearenduse projekti võib ellu viia ka tõhusa koostöö raames, võivad lõike 1 punktides 1–4 tegevused toimuda ka väljaspool Ida- Virumaad, aga nende tegevuste tulemusi peab rakendama Ida-Virumaal. See tähendab, et Ida- Virumaa ettevõtja või Ida-Virumaale investeeriv ettevõtja võib rakendusuuringu projekti teha koostöös rahvusvahelise TA-partneriga, kelle laborid ega katsekeskused ei pruugi asuda ei Ida- Virumaal ega Eestis. Eeltoodud juhul peab toetuse saaja järgima eelnõu § 7 lõikes 9 määratud tingimusi. Kuna elluviidavatele projektidele antakse riigiabi, ei tohi grupierandi määruse alusel toetust saav taotleja alustada projekti tegevustega ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, ja IPCEI riigiabi lubava otsuse alusel toetust saav taotleja ei tohi alustada projekti tegevustega või võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne, kui on Euroopa Komisjonilt saanud selleks lubava otsuse. Eelnõu § 8 määrab abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused toetatavate tegevuste kaupa. Lõige 5 näeb ette, et esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva piloottaristu rajamise materiaalse vara soetamise ja rentimise kulude hulka kuuluvad ka nimetatud vara seadistamise, transportimise ja transportimiseks vajaliku veosekindlustuse kulu juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses. Märgime, et veosekindlustus on varakindlustuse liik, mida ei kata ei kasko- ega liikluskindlustus. Veosekindlustuse puhul kindlustatakse soetatud vara selle transportimise ajaks sihtpunkti. Kõik kulud, välja arvatud rakendusuuringu, tootearenduse ja teostatavusuuringu läbiviimiseks vajaminevate vahendite ja seadmete kasutamiskulud, peavad olema tasutud pangaülekandega. Lõikes 13 tuuakse välja et abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid projekti partnerite ja isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud. Tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel võib erandkorras tehinguid teha, kui nimetatud tehingud on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatud ega kahjusta projekti teiste partnerite huvisid. Sellised olukorrad võivad ette tulla näiteks TA-tegevuste elluviimisel, kui Eestis on ainult üks teenusepakkuja ja välismaalt oleks sarnast teenust sisse osta majanduslikult ebamõistlik või tehnoloogiliselt teostamatu. Toetuse saaja peab taolised olukorrad rakendusüksusele iga kord ära põhjendama. Eelnõu § 9 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud, teadmusmahuka piloottaristu loomist hõlmavate projektide puhul kuni 60 kuud. Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel ja tingimusel, et projekti eesmärgid saavutatakse, taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kõige rohkem kuue kuu võrra. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood kesta kauem kui eelnimetatud 36 või 60 kuud. Lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Sealjuures tuleb määruse § 7 lõike 1 punktides 1‒4 ja 6 toodud tegevused lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2026. Eelnõu §-s 10 määratakse toetuse miinimum ja maksimum summa, osakaal ning seonduvad tingimused. Lõige 1 toob välja, et toetuse miinimum summa ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja maksimum summa ühe projekti kohta on 5 000 000 eurot. Eelnõu § 10 lõigetes 2‒9 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad, lähtudes toetuse saaja ja partneri tüübist ja suurusest ning projekti raames toetatavatest tegevustest. Samuti on eelnõu selles paragrahvis toodud esile, et projektile eraldatud toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Siinkohal on oluline, et järgitaks toetuse andmise tingimuste määruses ja horisontaalsetes õigusaktides toodud nõudeid taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kohta. Lisaks peab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel veenduma, et muudatuse tulemusena ei ilmneks asjaolu, mille korral algset taotlust ei oleks rahuldatud, sealhulgas ergutava mõju tingimuste mittetäitmine. Vähese tähtsusega abi ja/või riigiabi andmisel tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus kontrollida ka vastavate nõuete täitmist. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama nii taotleja, partner kui ka taotlus. Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotlejale ja partnerile kehtivad nõuded. Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle projekt, millele toetust taotletakse, vastab § 1 lõikes 2 toodud EMTAKi jagudele: 1) B jagu – mäetööstus, välja arvatud alajagu 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, 06 Toornafta ja maagaasi tootmine ja 091 Nafta ja maagaasi 12 Tubakatoodete tootmine, tootmist abistavad tegevusalad; 2) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, 19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060 Keemilise kiu tootmine, 2410 Raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 Muude terase esmatöötlustoodete tootmine, 2446 Tuumkütuse töötlemine, 2452 Terasevalu, 2591 Terasvaatide jms mahutite tootmine, 2893 Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine alla kuuluv tubakatööstusmasinate tootmise tegevusala, ja 301 Laeva- ja paadiehitus; 3) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, välja arvatud 35111 Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast; 4) E jagu – veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus. Sihtgrupi määramisel võeti arvesse aastal 2020 poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“10 järgmisi peamisi ettepanekuid: 1) riigi fookuses peab olema nii Ida-Virumaa eri valdkondade töötlevas tööstuses uute ettevõtete rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures toetades tööstuse mitmekesisuse kasvu; 2) põlevkivi kui tööstussektori osakaalu vähenemine suurendab vajadust uute töökohtade ja investeeringute järele, eeskätt tööstuses. Eeltoodust lähtudes on tööstus laiemas tähenduses ehk EMTAK 2008 B–E jagude raames eelnõu sihtrühm ja toetus on suunatud tööstussektori teadmusmahukate projektide elluviimiseks. Õiglase ülemineku juhtkomisjon 11kiitis eelnõu sihtrühma valiku heaks. Lõike 2 sätestatakse valdkonnad, mille projektidele ei saa toetust taotleda. Toetust ei saa taotleda järgmistele projektidele:  maagaasiga seotud projektidele, välja arvatud projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) 12lisa III toodud tingimustele, ja  biomassi projektidele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta kehtestatud direktiivis (EL) 2018/2001 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)13 sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Määruse § 11 lõike 3 alusel võimalik kaasata projekti ka partnereid, kelleks võib olla ka muu eraõiguslik juriidiline isik või TA-asutus. Vastavalt § 7 lõikele 9 võivad projekti partnerid asuda ka väljaspool Ida-Viru maakonda ja Eestit, viies projekti tegevusi ellu samuti väljapool Ida- Virumaad. Samas, projekti tulemusi tuleb rakendada Ida-Virumaal ja projekti majanduslik mõju peab ilmnema Ida-Virumaal. Lõige 4 toob esile nõude, et taotleja ja partneri üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Eelnõu §-s 12 määratakse taotlusele esitatavad nõuded. Lõike 2 punkti 15 kohaselt peab projekt vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. See on nõue, millest lähtudes peab ettevõtja dokumenteeritult tõendama, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 10 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf 11 https://www.fin.ee/ida-virumaa#juhtkomisjon 12 Euroopa Komisjoni 18. veebruari 2021.a teatis tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile14. Lõike 2 punkti 16 kohaselt peab kõigi toetatavate teadmusmahuka piloottaristu projektide puhul olema tagatud kliimakindlus, sest need kvalifitseeruvad taristuna15. Kuna suuremal osal taristutel on pikk eluiga või kasutusiga, jääb aastatel 2021–2027 rahastatavast taristust enamik kasutusele ka sajandi teisel poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadusega üleminek KHG netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab uute KHG heite eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Endiselt suurendavad kliimamuutused suurendavad mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu on EL seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse ja kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on ÕÜF määruse tähenduses nõutud vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon andnud teatise nr 2021/C 373/01, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Samuti on teadmusmahukate piloottaristute valimisel eelistatud sellised, mis aitavad suurendada ressursitootlikkust, vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet, suurendada taastuvenergia osakaalu energia summaarses lõpptarbimises ja ringleva materjali määra. Nii kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel kui ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse tõendamisel lähtutakse lõigetes 3 ja 4 sätestatust. Lihtsustamaks taotlejal dokumentide ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõigetes 3 ja 4 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele juhendmaterjalid ja metoodika. Lisaks on lõikes 2 esitatud nimekiri, milliseid dokumente, andmeid ja kinnitusi peab taotlus sisaldama. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ning olema esitatud ettenähtud korras ja vormis. Taotlus peab muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas plaanitavad tegevused panustavad käesolevas määruses esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisesse. Taotluse osa on ühtlasi ka taotleja projektiplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate või elluviidavate rakendusuuringute või tootearenduse või teadmusmahuka piloottaristu mahu ja sisu kohta. Projektiplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis peab olema toodud info uuringu läbiviijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena, siis peab projektiplaanis sisalduma info uuringut läbiviiva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja koostööst tekkiv lisaväärtus. Teadmusmahuka piloottaristu projektiplaan peab muu hulgas sisaldama projekti staadiumile vastavaid ning esitamise hetkeks vajalikke ja võimalikke piloottaristu rajamisega seotud 14 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 15 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on esitatud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 20212027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) tehnilisi dokumente. Tehnilised dokumendid võivad olla tehnoloogiline- ja/või tehniline projekt, seadmete hanke lähteülesanne, detailplaneering, ehitusluba, võrkudega liitumise leping. Lisaks info loodava taristu kinnistu ja selle kasutamise lubade kohta. Teadmusmahuka piloottaristu projektiplaanis peab taotleja esile tooma TA-tegevused ja innovatsiooni ja nende finantseerimise sellised allikad, mis on otseselt seotud teadmusmahuka piloottaristu rajamisega ja selleks vajalikud. Lisaks kuulub taotluse juurde Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud näidise kohane taotleja äriplaan rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta. IPCEI projektide puhul tuleb taotluses esitada veel teave, et Euroopa Komisjonile esitatud riigiabiloa taotlusele on Euroopa Komisjon andnud heakskiidu ja rakendusüksusel on õigus teha riigiabiloa teatise esitanud riigiasutusele päring, et saada ligipääs asjakohastele dokumentidele. 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis tuuakse esile toetuse taotlemise, eelnõustamise tingimused. Eelnõu § 13 määrab, et rakendusüksus kooskõlastab enne taotlusvooru avamist toetatavate tegevuste eelarve, vooru kestuse ning voorus taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma rakendusasutusega. Taotlusvooru avamisest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Eelnõu alusel saavad toetusest taotleda nii väike-, keskmise suurusega kui ka suurettevõtjad väga erineva kestuse, rahalise ja tegevuste mahuga tegevustele. Näiteks toetatakse määrusega nii väikeettevõtjate tootearendusprojekte kui ka suuremahulisi ja kallihinnalisi teadmusmahukate piloottaristute loomist, mille ettevalmistus, kaasatav ressurss ja hilisem mõju Ida-Virumaale on väga erinevad. Samas on suure mõjuga investeeringuid sisaldavatele projektidele samaväärselt oluline, et Ida-Virumaa väikeettevõtjad tootearenduse kaasabil oma tooteid ja teenuseid arendaksid ja seeläbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muutuksid ning seega Ida-Virumaa majandust mitmekesistaksid. Seepärast ei ole asjakohane hinnata suuremahulisi teadmusmahuka piloottaristu loomist sisaldavaid projekte ühes ja samas taotlusvoorus koos tootearenduse projektidega. Lisaks tuleb silmas pidada, et suuremahuliste projektide ettevalmistamine on ajamahukas, kuna enne on vaja hankida projekteerimis- ja kasutuslubasid, mistõttu ei pruugi kõigi projektide ettevalmistamine jõuda valmis kindlaks taotlusvooruks. Seepärast võimaldatakse määrusega korraldada nii jooksvat kui ka voorupõhist taotlemist. Enne vastava taotlusvooru avamist kehtestab rakendusüksus voorust toetatavate tegevuste, vooru toetuse eelarve, vooru kestuse ning voorus taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma. Ühtlasi tuleb rakendusüksusel kõik loetletud tingimused enne taotlusvooru avamist kooskõlastada rakendusasutusega. Eelnõu §-s 15 kehtestatakse eelnõustamise tingimused. Eelnõuga nähakse ette, et taotleja peab enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise. Eelnõustamine muudab toetuse taotlemise lihtsamaks ja toob kaasa väiksema halduskoormuse nii ettevõtjale kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Selle eesmärk on aidata taotlejal projekt taotlemiseks ette valmistada. Eelnõustamise käigus: a) tutvustatakse toetuse saamise aluseid, b) juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning c) antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; d) vaadatakse, kas plaanitavad tegevused on teostatavad ja tulemused saavutatavad. Rõhutame, et eelnõustamine ei tähenda taotlejale hinnangu, vaid soovituste andmist. Eelnõustamise läbimine per se ei anna taotlejale eelist projektide hindamisel ning selle käigus antud seisukohad ja arvamused ei ole rakendusüksusele hilisemas menetluses siduvad. Rakendusüksus annab projektiplaanile heakskiidu, kui projektiplaan vastab § 4 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt ühe § 4 lõikes 4 nimetatud tulemuse saavutamisse. Lõikega 5 nähakse ette nõuded eelnõustamiseks esitatavale projektiplaanile. Lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb eelnõustamise raames esitada ka kliimakindluse tagamist ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavust tõendavad dokumendid või hinnang selle kohta, kuivõrd on plaanitav projekt kooskõlas antud nõuetega koos ülevaatega, millises etapis ja millise tähtajaga toimub tõendava dokumentatsiooni ettevalmistamine. Eelhinnangu andmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasata eksperte, kes annavad projektile ja selle käigus arendatavale tehnoloogiale sisulise hinnangu, kas see sobib meetme tingimustega ja on ettevalmistuse tasemelt valmis toetust taotlema või on tarvis projekti enne taotlemist veel edasi arendada. Eksperdid annavad ka nõu ka selle kohta. 5. peatükk Taotluste menetlemine Peatükis sõnastatakse taotluse menetlemise üldpõhimõtted ja etapid, milleks on taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, taotluste hindamine, taotluste rahuldamine, taotluste rahuldamata jätmine, taotluste osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluste menetlemise tähtajad. Taotluse menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest ja jooksva taotlemise korral kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest. Lõike 3 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole puudusi rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused. Lõikes 4 nähakse ette, et rakendusüksus hindab taotluse menetluse käigus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning kliimakindluse hinnangute ja esitatud dokumentide vastavust § 12 lõigetes 3 ja 4 esitatud suunistele, kaasates selleks vajaduse korral eksperte. Eelnõu §-s 18 määratakse taotluse hindamiseks moodustatava hindamiskomisjoni ja hindamisprotsessi ekspertide kaasamise põhimõtted. Eelnõu § 18 lõigete 1 ja 3 kohaselt moodustab rakendusüksus taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu enne kirjalikult rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. See tähendab, et hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti, taotleja või partneriga, ei osale vastava projekti hindamisel. Lisaks ei osale projekti hindamisel hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid, kellel on projektis elluviidava tegevusega seotud ärihuvid. Hindamiskomisjoni ülesanded on: 1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepanekuid projektide eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks või lisatingimuste seadmiseks. Lõige 2 näeb ette, et rakendusüksus kaasab taotluste hindamisse eksperte. Määrusega rahastatakse ettevõtjate projekte, millega viiakse ellu ettevõtjate arendustegevust, tegevust, mis on eri valdkondades erinev ja mida varem sellisel kujul tehtud pole. Seega kaasatakse hindamisprotsessi ka valdkondlik eksperditeadmine. Enne hindamiskomisjoni hindab iga taotlust kaks valdkonna eksperti eraldi. Kui nende arvamus hinnete poolest oluliselt erineb, kaasab rakendusüksus lisaeksperte. Eelnõu §-s 19 nähakse ette projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on lähtutud rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Tabel 4. Rakendusuuringu tootearenduse või teadmusmahuka piloottaristu projekti valikukriteeriumid Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest 1. Projekti mõju määruse eesmärkide ja määruse oodatavate tulemuste ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistamisele ja maakonna teadmusmahukate töökohtade loomisele, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste kasvule, projekti mõju Ida-Viru 40% maakonna TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate kasvule, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt muudetud tehnoloogiate, protsesside, toodete ja teenuste arvu suurenemisele, projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele. 2. Projekti põhjendatus ja projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja 30% sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekust äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve  põhjendatust ja kuluefektiivsust ning taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist. 3. Taotleja võimekus, mille raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid, võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos elluviidavate tegevuste kirjelduse ja 30% ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimise metoodikat ja teostatavust, uuringumeeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu. Projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele hindamine Projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele hindamine on välja töötatud kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse välja toodud põhimõtetega. Taotleja toob taotluses välja, millisesse strateegia „Eesti 2035” sihi saavutamisesse ja kuidas projekt panustab. Taotluses esitatud info järgi hinnatakse projekti mõju § 4 lõikes 6 loetletud strateegia „Eesti 2035” iga sihi kohta eraldi. Projektijärgselt koostab toetuse saaja Regionaalarengut, kliima ja keskkonnahoid ning võrdseid võimalusi hinnatakse järgmiste mõõdikutega. Regionaalne areng 1) väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL 27 keskmisest. Kliima ja keskkonnahoid 1) ressursitootlikkus; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises; 4) ringleva materjali määr; 5) keskkonnatrendide indeks. Võrdsed võimalused 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja. Lõikega 4 nähakse ette, et taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal 0 kuni 4 punkti. Hindamisprotsess on kahe-etapiline. Projektide hindamisel saadud hinnetele on seatud alumine lävend, millest madalama hinde saanud projekt hindamise järgmisse etappi edasi ei liigu. Eelnõu kohaselt teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse hindamiskomisjoni kaasamata, kui vähemalt ühe tabelis 4 nimetatud esimese kuni kolmanda valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne, mille on andnud hindamisse kaasatud eksperdid, on alla 2,00 punkti. Sarnaselt ekspertide hindamisetapile rakendatakse hinnete alumist lävendit ka hindamiskomisjoni töös. Kui vähemalt ühe tabelis 4 esimese kuni kolmanda valikukriteeriumi hinne on alla 2,00 punkti või taotluse kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata. Jooksva taotlemise korral on eelnimetatud lävendi ületanud projektid saanud hindamiskomisjonilt heakskiidu, et projekt vastab määruse tingimuste ja nende rahastamine aitab saavutada määruse eesmärke. Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksus taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral asub pingereas ülalpool väiksema taotletava toetussummaga projekt. Projekti rahastamine sõltub vooru eelarvest ja projekti kohast pingereas. Hindamise täpne käik, mis on kooskõlas hindamiskriteeriumitega, nähakse ette hindamismetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist kooskõlastab rakendusüksus hindamismetoodika rakendusasutusega ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel, et see oleks ühetaolisel moel kättesaadav kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele. Hindamisega seotud info, sealhulgas hindamismetoodika avalikustamine:  aitab ettevõtjatel ette valmistada projekte, sealhulgas ajaliselt kavandada tegevuskava;  leida TA-tegevuste elluviimiseks partnerid;  tagab läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele. Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord. Lõikega 1 sätestatakse, et taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või kõrvaltingimustega. Lõige 2 toob esile, et voorulise taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt pingereale. Eelnõu §-s 21 on esitatud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lisaks ülalnimetatud sätetele võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. Lõikes 3 tuuakse esile teave, mis taotluse rahuldamata otsuses sätestatakse. Eelnõu §-s 22 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse võib rahuldada osaliselt või kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1‒3. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine võib tähendada ka projekti etapiviisilist rahastamist. Sellisel juhul tuuakse taotluse rahuldamise otsuses välja toetuse etapid ja tingimused, millal loetakse etapp ja selle eesmärgid täidetuks, et toetuse saaja saaks alustada järgmise etappi tegevusi. Lõike 1 kohaselt peab taotleja olema nõus rakendusüksuse poolt taotlusele tehtud muudatusettepanekutega, vastasel juhul teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, hakatakse toetuse väljamakseid tegema pärast kõrvaltingimuse täitmist, saades selleks rakendusüksuselt kinnituse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis tuuakse välja, kuidas taotluse rahuldamise otsust muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu §-s 23 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõuga sätestatakse, et kui muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 ja nende alusel taotluse rahuldamise otsuses esitatud asjaolud, näiteks muudetakse toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse mõni tegevus, kontrollib rakendusüksus enne nende muudatuste tegemist nende vajadust ja asjakohasust. Vajaduse korral kaasatakse selleks ka eksperdid või hindamiskomisjon, kes projekti valikukriteeriumite järgi hindavad muudatuste mõju, andes hinnangu, kas projekti eesmärgid ja plaanitud mõju pärast muudatuste tegemist saavutatakse. Toetuse summat saab suurendada määruse § 9 lõikes 11 sätestatud tingimustel ja korras – need on kehtestatud ühendmääruse § 13 järgi. Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist ja võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. 7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis nähakse ette toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu § 24 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saaja ja partner peavad järgima ühendmääruses ette nähtud kohustusi. Lõike 2 kohaselt peab VKEst toetuse saaja lisaks tagama, et materiaalse vara asendamisel enne kolme aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolm aastat projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saajale kohaldub käesoleva sätte rakendamisel viie aasta pikkune periood. Lõikega 3 seatakse toetuse saajale, kes viib toetuse abil ellu IPCEI projekti, kohustus tagada, et ta ei ületa eri rahastusallikatest toetuste kombineerimise tulemusena IPCEI projektile Euroopa Komisjonil poolt riigiabiloa16 alusel lubatud riigiabi maksimumsummat. Eelnõu punktiga seatakse IPCEI riigiabi saavale ettevõtjale kohustus tagada, et eri finantsallikate kombineerimisel ei ületaks saadud abi riigiabi loas sätestatud summat. Eelnõu §-s 25 loetletakse rakendusüksuse tavapärased õigused ja kohustused. Muu hulgas seatakse üldise grupierandi määruse artikli 12 järgi kohustus säilitada dokumendid kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil abikava kohaselt anti viimane abi. 8. peatükk Aruannete esitamine Peatükis kehtestaks toetusega seotud aruannete esitamise ja toetuse maksmise tingimused. Eelnõu §-s 26 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande esitamise periood sätestatakse taotluste rahuldamise otsuses. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab vahearuanne sisaldama ellu viidud tegevuste kirjeldust, võrrelduna projekti taotlusega, koos saavutatud tulemustega, ning lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta, muu hulgas sisaldama informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja publikatsioonide kohta. Vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks võib rakendusüksus kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. Lõike 5 kohaselt rakendusüksus, kas kinnitab või lükkab vahe- või lõpparuande tagasi 30 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Lõikega 6 nähakse ette, et rakendusüksusel või rakendusasutusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast projekti lõppu. Järelaruande eesmärk on korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja pikemajalist mõju. Järelaruande vormi, küsimused valmistab ette rakendusüksus. Järelaruannetega kogutud teabe analüüsimise tulemusi kasutatakse uute toetusmeetmete väljatöötamisel. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Eelnõu §-s 27 on toodud toetuse maksmise tingimused. 16 IPCEI riigiabi loas näeb Euroopa Komisjon ette tingimused, millega liikmeriik tohib IPCEI projekte rahastada. Samas võib IPCEI projekte rahastada erinevate finants- ja toetusskeemidega. Eelnõu sätestab, et toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõigete 1 ja 2 alusel. Toetus makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahearuannete või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Lisaks nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale, kui toetuse saaja on sellist soovi avaldanud ja arve väljastaja on kinnitanud, et on sellest teadlik. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb need maksed tingimusel, et rakendusüksusel on maksetaotlus võimalik menetleda arvel märgitud maksetähtajaks. Lõikes 2 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks tasutakse kõik abikõlblikud kulud pangaülekandega. See nõue ei kehti § 7 lg 2 punktis 3 nimetatud seadmete kasutuskulu kohta. Teadus- ja arendusabi andmisel lähtutakse TA-tegevuse elluviimiseks tarvilike seadmete abikõlblike kulude arvestamisel üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast. Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis. Arvestades rakendusüksuse kogemusi ja soovi vähendada aruannete koostamise ja kontrollimisega seotud halduskoormust ettevõtjale ja rakendusüksusele, seatakse kuludokumendi abikõlblike kulude summa alampiir – kuludokumendi abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta peab olema vähemalt 100 eurot. Valitud alampiir lähtub rakendusüksuse eelnevast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimise rahastamisel ja kuludokumentide menetlemisel. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükk toob välja finantskorrektsioonide tegemise, toetuse tagastamise ja vaide menetlemise tingimused. Eelnõu § 28 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule. Eelnõu § 29 sätestab vaide esitamise korra. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,  Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus).  Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond.  Lisaks on eelnõu kooskõlas §-s 1 loetletud VTA määrusega, üldise grupierandi määrusega, TAI raamistikuga ja IPCEI teatisega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõuga rahastatavad tegevused on suunatud Ida-Virumaa väljumisele fossiilsete kütuste kasutamisel põhinevast majandusmudelist ja majanduse mitmekesistamisele, et aidata Ida-Viru maakonnal võrreldes teiste Eesti piirkondadega saavutada arenguhüpe. Seega on eelnõu mõju regionaalne. Regionaalarengu seisukohalt on põhiprobleem, et Eesti ettevõtjad paiknevad piirkonniti ebaühtlaselt. Aastal 2022 tegutses Eesti Statistikaameti andmetel Eestis 148 600 ettevõtjat, neist Tallinnas ja Harjumaal 86 000 ettevõtjat, Tartumaal 15 000, Pärnumaal 8700 Ida-Virumaal 6600 ettevõtjat. Seega, suurima piirkonna ettevõtjate arv on pea kuus korda suurem kui suuruselt järgmise piirkonna ettevõtjate arv. Peale ettevõtjate piirkondlikult ebaühtlase jagunemise erineb piirkonniti ka ettevõtjate konkurentsivõime. Järgmine analüüs ei ole ammendav, kuna puuduvad andmed mikroettevõtete kui selles piirkonnas peamise ettevõtlusvormi kohta. Analüüsis on kasutatud NUTS-liigitust. Ettevõtjate loodav lisandväärtus ühe hõivatu kohta on oluliselt suurem suurte linnadega piirkondades, ulatudes 2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Seevastu aga on ettevõtjate loodav lisandväärtus ühe hõivatu kohta Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades 51–56% EL-i keskmisest, olles viies maakonnas alla 50% (väikseim Saaremaal – 45%). Endiselt liiguvad kõige kiiremas tempos ELi keskmisele lähemale Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade17 lähenemine on aastatel 2018–2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on ELi keskmisest kaugenenud koguni 5% võrra. Erandiks on siiski mitu maakonda, mille SKT ühe hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt nii Põlva, Võru kui ka Viljandi maakond on kahe aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%. Statistikaameti andmetele toetudes selgub, et piirkondlikud erinevused ettevõtjate tööviljakuses ühe hõivatu kohta lisandvääruse alusel vähenevad. Kui aastal 2017 oli Tallinna ja Harjumaa ettevõtjate tööviljakus ühe hõivatu kohta lisandväärtuse alusel 32 200 eurot, siis aastaks 2020 oli see kasvanud 37 800 euroni. Samas kasvasid Põlvamaal, Raplamaal, Valgamaal vastavad näitajad aastate 2017 ja 2020 võrdluses märkimisväärselt kiiremini: • Põlvamaa (2017 – 23 900 eurot, 2020 – 31 600 eurot); • Raplamaa (2017 – 26 700 eurot, 2020 – 36 400 eurot); • Valgamaa (2017 – 27 500 eurot, 2020 – 34 800 eurot). Ent Ida-Virumaa vastavad näitajad, mis 2017. aastal ületasid Tallinna ja Harjumaa näitajaid, on langenud, jäädes praegu Tallinna ja Harjumaa näitajatele alla: 17 Euroopa Liit on kehtestanud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) ehk NUTS-liigituse, et võimaldada ühtlustatud piirkondliku statistika kogumist, väljatöötamist ja avaldamist ELis. Iga liikmesriigi puhul kasutatakse piirkondlike alajaotuste kolmetasandilist hierarhiat, mille aluseks on rahvaarvu alam- ja ülempiir. NUTS-liigituse kohaselt tähistab NUTS3 väikesi piirkondi erimääratlusteks (vt komisjoni määruse (EÜ) nr 105/2007 lisasid). • Ida-Viru (2017 – 34 900 eurot, 2020 – 37 300 eurot). Kuna tavapäraselt on energeetikasektoris loodav lisandväärtus muude sektoritega võrreldes keskmisest suurem, vähenevad need näitajad veelgi energeetikasektori kui Ida-Virumaa peamise ettevõtlussektori taandumisega, kui lõpetatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks põlevkivi kasutamine. Arvestades, et see omakorda vähendab Ida-Viru piirkonna konkurentsivõimet, on põhjendatud suunata nii ÕÜF-i investeeringute üldisemalt kui ka ettevõtjate uute kõrgtehnoloogiliste toodete, teenuste väljatöötamise ja tootmisesse juurutamise investeeringud Ida-Virumaale. Ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 2). Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning sellel on positiivne mõju: 1) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne. Suurettevõtete puhul on oluline, et projektid panustavad nii käesoleva kui ÕÜFi määruse kohaselt 2050. a kliimaeesmärkide saavutamisse. Eelnõuga töötatakse välja ja teadmusmahuka piloottaristute loomisega rakendatakse uusi ja keskkonnahoidlike tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, aidates vähendada põlevkivisektori mõju Ida-Virumaale; 2) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõuga toetatakse laia TA-tegevuste ampluaad, alates eeluuringutest kuni teadmusmahuka piloottaristu loomiseni. Sihtgrupp hõlmab nii Ida-Virumaal juba tegutsevaid väikeettevõtteid kui ka potentsiaalseid Ida-Virumaale suurettevõtetest investeerijaid. Seega võimaldab toetus mitmekesistada Ida-Virumaa piirkonna majandust, luues võimalusi toota ja pakkuda Ida-Virumaal nii tehnoloogiliselt lihtsamaid kui ka kõrgtehnoloogilisi uusi tooteid ja teenuseid. Tehnoloogiliselt keerukamate uute toodete ja teenuste pakkumine vajab uute keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomist ja soodustab seda. Euroopa Komisjonile õiglase ülemineku kava raames esitatu kohaselt luuakse eelnõu toel eeldatavalt 75 uut töökohta ning töötatakse välja vähemalt üheksa uut toodet, teenust või tehnoloogiat; 3) Ida-Virumaa tööturu arengu toetamine – investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti. Loodavad töökohad on seotud peamiselt insenertehniliste tegevuste elluviimisega, pakkudes seega just praegu uusi võimalusi põlevkivisektori kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, kes loovad suuremat lisandväärtust. 4) Ida-Virumaa ettevõtetes võrdsuspõhimõtete rakendamine ja mittediskrimineerimine – rahastatavate projektide valikul eelistatakse neid Ida-Virumaa ettevõtjate projekte, mis aitavad rakendada võrdsuspõhimõtteid, sealhulgas aitavad vähendada soolist palgalõhet. Taotleja kirjeldab taotluses, kas ja mil moel aitab projekti rahastamine kaasa soolise võrdõiguslikkuse indeksi kasvu või hoolivuse ja/või koostöömeelsuse mõõdiku alusel paremate tulemuste saavutamisesse. Hindamisel antakse kõrgem hinne projektidele, millega panustatakse soolise võrdõiguslikkuse indeksi kasvu ja/või koostöömeelsuse mõõdiku alusel paremate tulemuste saavutamisesse. Mõlema mõju ilmnemisel on projekti hinne kõrgem. 5) Ida-Virumaa ettevõtetes ja Ida-Virumaa ettevõtete toodetes, teenustes ligipääsetavuse põhimõtete rakendamine – lisaks suunatakse eelnõuga ettevõtjaid ellu viima arendustegevusi, mis aitavad parandada ligipääsetavust. Ligipääsetavust saab suureneda nii arendustöö tulemusel valmivate uute toode ja teenuste kui ka ligipääsetavuse põhimõtteid arvestava teadmusmahuka piloottaristu loomisel. Projekti panust ligipääsetavuse põhimõtete rakendamisse hinnatakse ligipääsetavuse näitajaga. Taotleja kirjeldab taotluses, kas ja mil määral aitab projekt kaasa ligipääsetavuse põhimõtete rakendamisesse toetatavate tegevuste, sealhulgas toetusega väljaarendatavates toodetes või teenustes või teadmusmahukas piloottaristus. Hindamisel antakse kõrgem hinne projektidele, millega edendatakse ligipääsetavust. 5. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, EL 2021–2027 perioodi seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Lisaks tutvustati eelnõu väljatöötamise aluseid seisukoha andmiseks ÕÜFi juhtkomisjonile. LISA 1 Eelnõu vastavuse hindamine põhiõiguste hartale, puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja Eesti Vabariigi põhiseadusele. LISA 2 Eelnõu riskide hindamine.  EELNÕU 24.03.2023 MÄÄRUS Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” prioriteedi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Majandus ja tööjõud” meetme nr 21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus” sekkumise „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) mäetööstus – jagu B, välja arvatud alajaod 05, 06 ja 091; 2) töötlev tööstus –jagu C, välja arvatud alajaod 12, 102, 192, 2060, 2410, 242, 243, 2446, 2452, 2591 ja 301; 3) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine –jagu D; 4) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus –jagu E. (3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond. (4) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustuste kohta ja kõigele muule määruses esitatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (5) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. § 2. Riigiabi (1) Toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. (2) Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33; 3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on kas investeeringuteks ette nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 4) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi IPCEI teatis) tähenduses; 5) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Määrust ei kohaldata: 1) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale, kes on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olev ettevõtja; 2) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 3) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 4) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel; 5) IPCEI teatise punktis 10 sätestatud juhtudel; 6) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) (edaspidi ÕÜF-i määrus), artiklis 9 sätestatud juhtudel. (4) VTA määruse alusel abi saaja jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) alginvesteering on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 tähenduses uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordse tööstusliku kasutuselevõtuga seotud investeering materiaalsesse või immateriaalsesse varasse uue ettevõtja asutamiseks, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamiseks, ettevõtja toodangu mitmekesistamiseks toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täielikuks ümberkorraldamiseks; 2) põhimõte „ei kahjusta oluliselt” on nõue, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 3) IPCEI projekt on projekt, mis vastab IPCEI teatises sätestatule ja millele abi andmiseks on vaja Euroopa Komisjoni lubavat otsust; 4) IPCEI projekti eelteatis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile esitatud projekt koos lisade ja lisateabega, et saada Euroopa Komisjonilt IPCEI teatise alusel riigiabi andmiseks lubav otsus; 5) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele; 6) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projektiga elluviidavaid tegevusi ja nende oodatavaid tulemusi, uudsust ja innovaatilisust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi; 7) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus, ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil; 8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 9) TA-tegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 10) teadmusmahukas piloottaristu on taristu, mille hulka kuuluvad TA-tegevuse ja innovatsiooni tulemusel loodud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks rajatavad katserajatised, näidistehased ja nende täiustamine või uuenduslikud seadmed ja rajatised, mille rajamise ja rakendamisega kaasneb TA-tegevus ja innovatsioon ning mida kasutatakse katsefaasile järgnevates etappides ja partiidena tootmise sisseseadmisel, kui ei ole hõlmatud masstootmine ega müük; 11) teadus-ja arendusasutus (edaspidi TA–asutus) on teadusorganisatsioon ja teadmisi levitav organisatsioon või teadusasutus, kes üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 kohaselt on ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest või rahastamise viisist, on sõltumatult teha alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi; 12) teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 87 kohaselt projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated; 13) tootearendus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 kohaselt uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamine; 14) turutingimused on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 89 kohaselt pooltevahelise tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel, ja mille kohta puudub kokkulepe; 15) tõhus koostöö on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 kohaselt koostöö vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil, kus koostööd tegevad pooled määravad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi; 16) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele. § 4. Toetuse eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on mitmekesistada ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste elluviimise tulemusel Ida-Viru maakonna majandust, aidata luua piirkonda suure lisandväärtusega töökohti ja seeläbi kasvatada Ida-Viru maakonna ettevõtjate konkurentsivõimet. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) kasvab Ida-Viru maakonna ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust; 2) kasvab Ida-Viru maakonnas TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate arv; 3) arendavad Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda toetuse toel investeerivad ettevõtjad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi uusi või oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid; 4) osalevad Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda investeerivad ettevõtjad IPCEI projektidega seotud väärtusahelates. (3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad. (4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) toetatavates ettevõtjates loodud töökohad; 2) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust. (5) Toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja strateegia „Eesti 2035“ sihi „Majandus“ alamsihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisse. (6) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja käesoleva määruse §-is 5 nimetatud sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest; 2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 3) TA-tegevuse kulud erasektoris; 4) ressursitootlikkus; 5) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 6) ligipääsetavuse näitaja. § 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). § 6. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted (1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine nähakse ette koostöölepingus. (2) Koostöölepingus määratakse partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustega. (3) Kui toetuse saaja ja TA-asutus viivad koostööprojekti ellu ühiselt, ei saa toetuse saaja koostöö tingimuste tõttu TA-asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–45) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28 toodud tingimus. (4) TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui nimetatud tasu võimaldab TA-asutusel neist õigustest saada kogu majanduslik tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 esitatud tingimus. (5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole täpselt teada teadustöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. (6) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus peab olema säte, mille kohaselt on pärast teadustöö tegemist võimalik tasu suurus üle vaadata, lähtudes teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turutingimustele vastavast hinnast. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada §-s 4 nimetatud eesmärke ja tulemusi: 1) rakendusuuring; 2) tootearendus; 3) teostatavusuuring; 4) punktides 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 5) uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamine; 6) IPCEI projekti elluviimine; 7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja selle tugitegevus. (2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse üksnes koos rakendusuuringu või tootearenduse tegemisega. (3) Lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevusi toetatakse üksnes koos uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamisega. (4) Rakendusuuringu- ja tootearenduse projekti võib ellu viia tõhusa koostöö raames. (5) Projekt hõlmab tõhusa koostöö, kui on täidetud üks järgmine tingimus: 1) projekti viivad ellu üksteisest sõltumatud ettevõtjad, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või 2) projekti viivad ellu ettevõtja ja vähemalt üks TA-asutus, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus uuringutulemusi avaldada. (6) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine peab vastama § 3 punktis 1 sätestatud alginvesteeringule. Suurettevõtjast taotleja puhul toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 kohaselt üksnes investeeringut materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtja asutamisega või ettevõtja tegevuse mitmekesistamisega, tingimusel et uus tegevus ei ole sama või sarnane ettevõtja varasema tegevusalaga. (7) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende elluviimiseks kohustusi enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (8) IPCEI teatise alusel saab toetust taotleda IPCEI projektile, mille kohta on Euroopa Komisjon teinud lubava otsuse. (9) Kui projekti lõike 1 punktides 1–4 ja 6 sätestatud tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama ühissätete määruse artikli 63 lõikes 4 ette nähtud tingimustele. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) projektiga seotud taotleja ja partneri töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatule; 2) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti tarbeks kasutatud nõustamisteenuste kulud; 3) vahendite ja seadmete rentimise ja nende omandamise kulud projekti abikõlblikkuse perioodil sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti elluviimiseks; 4) materjali ja tarvikute kulud. (2) Kui omandatakse lõike 1 punktis 3 nimetatud vahendeid ja seadmeid ning projektis ei kasutata neid kogu kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. (3) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud patentide ja muude immateriaalsete varade, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud. (4) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimise kulud: 1) materiaalse vara omandamise ja rentimise kulud; 2) immateriaalse vara omandamise ja rentimise kulud. (5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transportimise ja transportimiseks vajaliku veosekindlustuse kulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses. (6) Lõikes 4 nimetatud kulud on abikõlblikud, kui omandatavat või renditavat vara ei ole varem majandustegevuses kasutatud, välja arvatud juhul, kui vara omandab toetuse saaja, kes on VKE või suurettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 alapunktis b sätestatud tingimustel. (7) Rendikulu on abikõlblik, kui taotleja on abikõlblikkuse perioodil lõike 4 alusel omandatud vara omanik või sellise kapitalirendina renditava vara kasutaja, mille ta kohustub pärast rendiperioodi välja ostma. (8) Lõikes 4 nimetatud vara puhul peab tagama ühissätete määruse artiklis 65 sätestatud kestuse nõude suurettevõtjast toetuse saaja korral vähemalt viis ja VKEst toetuse saaja korral vähemalt kolm aastat projekti lõppemisest ja viimase makse tegemisest alates. (9) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–h, välja arvatud maa omandamise kulud. (10) IPCEI teatise alusel toetust saava projekti halduskulud on abikõlblikud, kui neid arvutatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest, lähtudes IPCEI teatisest ja Euroopa Komisjoni lubavast otsusest. Ühtse määra arvestus on projektipõhine. (11) Kui IPCEI teatise alusel toetust saava projekti ühtne määr ei ole IPCEI teatise või Euroopa Komisjoni lubava otsuse põhjal tuvastatav, lähtutakse nende projektide puhul ühissätete määruse artikli 54 alapunkti b kohasest ühtsest määrast. (12) Abikõlblikuks kuluks loetakse üksnes pangaülekandega tasutud kulu, välja arvatud lõike 1 punktis 3 nimetatud vahendite ja seadmete kasutamise kulu, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse järgi. (13) Abikõlblikud ei ole tehingute kulud, mis on tehtud: 1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja arvatud juhul, kui tehing nimetatud isikute vahel on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatu ega kahjusta teiste projekti partnerite huvisid; 2) projekti partnerite vahel. 14) Ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3, 6 ja 7 sätestatud personalikulud on mitteabikõlblikud. (15) Käibemaks on mitteabikõlblik kulu. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, ent mitte hiljem kui: 1) 31. detsembril 2026. aastal § 7 lõike 1 punktides 1‒4 ja 6 loetletud tegevuste puhul; 2) 31. oktoobril 2029. aastal § 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 loetletud tegevuste puhul. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevus on abikõlblik alates IPCEI projekti eelteatise Euroopa Komisjonile esitamise kuupäevast. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud. Paragrahv 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud teadmusmahukas piloottaristu rajamisega seotud tegevuste puhul, kestab projekti abikõlblikkuse periood kuni 60 kuud. (5) Toetuse saaja võib abikõlblikkuse perioodil taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kõige rohkem kuue kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub meetme eesmärkidega. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et projekti tegevused on ellu viidud. Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkata. (7) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse saajale teinud viimase väljamakse. § 10. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja maksimumsumma 5 000 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on rakendusuuringuks: 1) 70 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti suurettevõtja korral. (3) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on rakendusuuringuks, mis hõlmab määruse § 7 lõikes 4 kirjeldatud tõhusat koostööd: 1) 80 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 65 protsenti suurettevõtja korral. (4) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on tootearenduseks: 1) 45 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti suurettevõtja korral. (5) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on tootearenduseks, mis hõlmab määruse § 7 lõikes 4 kirjeldatud tõhusat koostööd: 1) 60 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 40 protsenti suurettevõtja korral. (6) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on teostatavusuuringuks: 1) 70 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti suurettevõtja korral. (7) Kui toetust taotletakse määruse § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitseks, on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui toetust taotletakse määruse § 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu rajamisega seotud tegevusteks, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 45 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti suurettevõtja korral. (9) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest IPCEI projekti elluviimiseks on IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimumsumma osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud. (10) Omafinantseeringu summa peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (11) Toetuse summat võib suurendada, kui projekti elluviimise käigus tekib põhjendatud vajadus lisategevusteks. Toetuse suurendamine peab olema kooskõlas käesolevas paragrahvis esitatud piirmääradega ja §-s 2 sätestatud riigiabi reeglitega ning projektide rahastamise eelarve jääk peab võimaldama toetuse summa suurendamist. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle projekt, millele toetust taotletakse, vastab § 1 lõikes 2 loetletud EMTAK-i jagudele. (2) Toetust ei saa taotleda järgmistele projektidele: 1) maagaasiga seotud projekt, välja arvatud projekt, mis vastab Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1– 30) III lisas esitatud tingimustele; 2) biomassiga seotud projekt, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta kehtestatud direktiivis (EL) 2018/2001 (ELT 21.12.2018, lk 82–209) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumile. (3) Taotleja võib projekti kaasata eraõiguslikust juriidilisest isikust või TA-asutusest partneri. (4) Taotleja ja partneri üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) toetust taotletakse projektile, mida viiakse ellu või mille tulemusi rakendatakse Ida- Viru maakonnas; 2) paragrahvi 15 kohaselt läbitud eelnõustamisel on projektiplaanile antud positiivne eelhinnang. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmised andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja ja ettevõtjast partneri TA–tegevuse investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, toodetest või teenustest, ettevõtja töötajate arv ja TA-töötajate arv taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja nimetatud andmete muutumise prognoos viiel aastal pärast projekti elluviimise lõppu; 2) projekti läbiviimise koht; 3) positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan; 4) ingliskeelne projektiplaan juhul, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte; 5) partneri kaasamise korral partneri info vorm, mille on allkirjastanud partneri esindusõiguslik isik; 6) taotleja ja partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta; 7) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 8) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti mõningatele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest; 9) teave, kuidas projektiga panustatakse strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamisse; 10) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga; 11) dokumendid taotleja kinnistu omandi- või kasutusõiguse kohta, kui toetust taotletakse sellele kinnistule tarnitavate seadmete ostuks, või andmed, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolmeks aastaks VKEst taotleja korral ning viieks aastaks suurettevõtjast taotleja korral projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 12) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktides 1–3 ja 6 loetletud tegevuste tulemusi rakendatakse Ida-Viru maakonnas; 13) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu, või kinnitus, et Euroopa Komisjonile on esitatud IPCEI projekt eelteatis, ning kinnitus, et IPCEI projekti esmane tööstuslik kasutuselevõtt ja sellele järgnev tootmistegevus toimub Eestis; 14) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel on rakendusüksusel õigus teha riigiabi teatise esitanud riigiasutusele päring, et saada ligipääs asjakohastele dokumentidele; 15) hinnang ja kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 16) kliimakindluse tagamise hinnang § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse kohta, mille kestus on vähemalt viis aastat, ja projekti oodatavad tulemused kliimakindluse tagamisel; 17) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõtjasse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et taotleja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud; 18) kirjeldus § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu rajamise ja rakendamisega kaasneva TA-tegevuse ja innovatsiooni tegevuste ja finantseerimisallikate kohta. (3) Lõike 2 punktis 15 nimetatud hinnangu projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendist, mis põhineb olulise kahju ärahoidmise tehnilistel suunistel. (4) Lõike 2 punktis 16 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel lähtutakse rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92). 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine ja taotluste vastuvõtmine (1) Rakendusüksus kinnitab enne taotlusvooru avamist või taotluste vastuvõtu alustamist toetatavad tegevused, rahastamise eelarve, taotluste esitamise tähtaja ning taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma, kooskõlastades need enne rakendusasutusega. (2) Rakendusüksus teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast, peatamisest, rahastamise eelarvest ning asjaolust, kas toetust taotletakse vooruliselt või jooksvalt oma kodulehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru või taotluste vastuvõtmise algust. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse § 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul. § 15. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise. (2) Eelnõustamise käigus selgitab rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. (3) Kui projektiplaan vastab § 4 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt ühe § 4 lõikes 4 nimetatud meetme tulemusnäitaja saavutamisse, annab rakendusüksus eelnõustamise tulemusena projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Positiivne eelhinnang ei tohi toetuse taotluse esitamise hetkel olla vanem kui pool aastat. (4) Projektiplaani kohta antud positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele siduv. (5) Eelnõustamisel esitab taotleja projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) taotleja strateegiline eesmärk; 2) projekti tegevuste kirjeldus, milles esitatakse arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsus ja turuanalüüs; 3) projekti tegevuste ajakava; 4) projekti tegevuste oodatavad tulemused ja finantsprognoos; 5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikad; 6) projektimeeskonna liikmete nimekiri ning iga liikme kohta projekti elluviimiseks vajalike teadmiste, oskuste ja varasemate kogemuste loetelu; 7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele; 8) dokumendid, mis tõendavad, et projekti puhul on tagatud projekti kliimakindlus ja vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, või nende puudumisel taotleja hinnang projekti vastavusele § 12 lõike 2 punktides 15 ja 16 toodule koos ülevaatega, missuguses projekti etapis ja millise tähtajaga need dokumendid koostatakse. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 16. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest ja jooksva taotlemise korral 60 tööpäeva taotluse esitamisest. (2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kuni kümme tööpäeva. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise aja pikendamisest. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole puudusi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksuli kõrvaldanud. (4) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. § 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Menetlusse võetud taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavust hindab rakendusüksus. (2 Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse vastavaks juhul, kui nad vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (3) Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. (4) Rakendusüksus hindab projektis esitatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, kliimakindluse hinnangu ja dokumentide vastavust § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhenditele. Vajaduse korral kaasab rakendusüksus hindamisse eksperte. § 18. Hindamiskomisjoni moodustamine ja ekspertide kaasamine hindamisprotsessi (1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, kooskõlastades komisjoni koosseisu enne rakendusasutusega. (2) Rakendusüksus kaasab hindamisse eksperte. (3) Rakendusüksus avalikustab hindamiskomisjoni koosseisu oma kodulehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. (5) Rakendusüksus annab hindamise käigus tekkinud küsimustele vastamiseks taotlejale aega kuni kümme tööpäeva. Selle tähtaja võrra pikeneb taotluse menetlemise aeg. § 19. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Kui taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks, hinnatakse projekti järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide, määruse oodatavate tulemuste ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistamisele ja maakonnas teadmusmahukate töökohtade loomisele, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste kasvule, projekti mõju Ida-Viru maakonna TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate kasvule, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt muudetud tehnoloogiate, protsesside, toodete ja teenuste arvu suurendamisele, projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele – osakaal koondhindest 40 protsenti; 2) projekti põhjendatus ja projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekust äriplaan ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja kuluefektiivsust ning taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste kasutuselevõttu – osakaal koondhindest 30 protsenti; 3) taotleja võimekus, mille raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos elluviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti elluviimise metoodikat ja teostatavust, uuringumeeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu – osakaal koondhindest 30 protsenti. (2) Projekti hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. (3) Rakendusüksus kooskõlastab lõikes 2 nimetatud valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma kodulehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval. (4) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite kaupa skaalal nullist neljani. (5) Kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,00 punkti või lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti, teeb rakendusüksus hindamiskomisjoni kaasamata taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja taotluse menetlus lõpeb. (6) Kui eksperdid hindasid projekti lõikes 5 sätestatust kõrgemate hinnetega, hindab projekti hindamiskomisjon, kes teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepanekuid projekti eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks või projektile lisatingimuste seadmiseks. (7) Kui hindamiskomisjoni vähemalt ühe lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,00 punkti või lõike 1 punktis 2 esitatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti või projekti koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata. (8) Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Voorulise taotlemise korral koostab rakendusüksus projektide koondhinnete alusel taotluste pingerea. Võrdsete näitajatega projektide puhul saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt. § 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse, kui projektile antud hinnete põhjal ei tehta § 19 lõike 5 või 7 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Voorulise taotlemise korral rahuldatakse taotlused pingerea järgi. (3) Rahuldatud taotluste kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse. (4) Taotluse rahuldamise otsuses nähakse peale ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu ette: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja ärinimi; 4) projekti nimetus ja number; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. § 22. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt ja tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 2 ja 3 kohaselt. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast kõrvaltingimuse täitmist. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine § 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Kui muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolusid, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, tehakse seda § 19 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega. 7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusele toetust saanud VKE tagab, et materiaalse vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning toetust saanud suurettevõtja tagab, et materiaalse vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõike rakendamisel lähtub toetuse saaja üldise grupierandi määruse artikli 14 punktis 5 esitatud tingimustest. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevusele toetust saanu tagab, et eri eelarveallikatest saadav toetus kokku ei ületa Euroopa Komisjoni lubavas otsuses sätestatud riigiabi maksimumsummat. § 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) auditeerida kuludokumente ja teha järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses esitatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutud summa on tagasi makstud; 5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohus. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 4) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates. 8. peatükk Aruannete esitamine § 26. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahele jääb vähem kui kuus kuud või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. (2) Projekti vahearuandes esitatakse ellu viidud tegevuste kirjeldus, võrrelduna projekti taotluses esitatuga, ja saavutatud tulemused. (3) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldus; 2) teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta; 3) kirjeldus ja hinnang strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta; 4) teave intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja publikatsioonide kohta. (4) Rakendusüksus võib projekti vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte. (5) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. (6) Määruse mõju hindamiseks võib koguda teavet projektide järelaruannete kaudu. Järelaruande vormi ja küsimused koostab ja edastab toetuse saajale rakendusüksus. Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast projekti lõppu.  9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 27. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt või ühendmääruse § 27 lõike 2 kohaselt otse tarnijale või töövõtjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste järgi. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse üksnes raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokument) alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu. (3) Toetusemaksmise eelduseks on vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja kinnitamine rakendusüksuse poolt. (4) Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. (5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab ilma käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §- des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 29. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohta esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0371 - Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cba43cf2-e970-417f-8b5f-5b0e9dbea24f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cba43cf2-e970-417f-8b5f-5b0e9dbea24f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main