(EIS) algatatud kooskõlastamine

Kooskõlastamiseks: 5.04.2023 nr 8-2/23/1726 Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kairi Värv 735 4048 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 171 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolevas määruses sätestatakse teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord. § 2. Mõisted Käeolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) „Eesti 2035“ arenguvajadused on üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsis tuvastatud üheksa arenguvajadust (rahvastik; tervis ja eluiga; ühiskond ja võimalused; õppimisvõimalused; ettevõtluskeskkond; elurikkus ja keskkond; ruum ja taristu; julgeolek ja turvalisus; riigijuhtimine), mille raames tuleb Eestis astuda olulisi samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks; 2) „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035“ üldeesmärk on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele; arengukava teadussüsteemi ja teadussiirde tegevussuundade alaeesmärgid on vastavalt: 1) Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõju ja mitmekesine; 2) Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele; 3) teaduse tippkeskus on mitme silmapaistvalt kõrge tasemega uurimisrühma ühendus, mille eesmärgiks on koostöö ja ühistegevuse kaudu tõsta läbiviidavate teadus- ja arendustegevuse taset, tulemuslikkust ja mõju; teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt nimetatakse tippkeskused seitsmeks aastaks; 4) teaduse tippkeskuse toetus on vähemalt kahe positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse kolme või enama kõrgetasemelise uurimisrühma nii siseriiklikku kui rahvusvahelist koostööd toetav rahastusmeede, mis eraldatakse rahvusvahelisel tipptasemel ja läbimurdelise teadustulemuste saamiseks ja levitamiseks Eestile olulistes valdkondades; 5) teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 6) alusuuringud on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist  2 praktikas; 7) rakendusuuringud on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 8) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi tooteid, teenuseid või protsesse või parendatakse olemasolevaid tooteid, teenuseid või protsesse; 9) kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevus on eksperimentaalne või teoreetiline uurimistöö, millel on oma uudsuse, ainulaadsuse või interdistsiplinaarsuse tõttu suur risk ebaõnnestuda, kuid mille õnnestumisel tekkinud uus teadmine on murranguline, erinedes silmapaistvalt senisest teadmistest ja praktikatest või millel on potentsiaalne rakendusala paljudes eri teadusvaldkondades; 10) läbimurdeline teadustulemus – kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse tulemusel tekkiv murranguline uus teadmine, mis mõjutab oluliselt ühe või mitme valdkonna seniseid teadmisi ja/või praktikaid; 11) teadus- ja arendustöötaja on isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist; 12) uurimisrühm on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötavate teadus- ja arendustöötajate rühm, mis koosneb uurimisrühma juhist, põhitäitjatest ja täitjatest ning mis tegeleb vähemalt ühe käimasoleva teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega; 13) uurimisrühma juht on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga rahvusvaheliselt kõrge tasemega teadus- ja arendustegevuse läbiviimise kogemusega teadus- ja arendustöötaja, kellel on taotlemise hetkel kehtiv tööleping Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusega, töö asukohaga Eestis, ning kes on vähemalt ühe käimasoleva teadus- ja arendusprojekti vastutav täitja; 14) põhitäitja on doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustegevust teostav isik, kes töötab teaduse tippkeskuse tegevuse elluviimise ajal Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses ja kuulub teaduse tippkeskuse uurimisrühma; 15) teadus- ja arendusprojekt on Eesti Teadusinfosüsteemis kajastuv taotlemise aastal käimasolev teadus- ja arendusprojekt, mille eesmärk on luua uut teadmist ning mille periood on vähemalt kolm aastat ja mille rahastuse maht on kokku vähemalt 210 000 eurot; 16) teadustaristu on vahendid – laborid, aparatuur, seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks – ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, inimressurss, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks; 17) riikliku tähtsusega teadustaristu on teadustaristu, mille olulisus Eesti teadussüsteemile, ühiskonnale ja ettevõtlusele on märkimisväärne ning mille mastaap ja haare on piisavalt suur, et sellist taristut on võimalikult laialdase mõju saavutamiseks mõistlik ning efektiivsem keskselt planeerida, prioritiseerida ja riigi poolt täiendavalt rahastada; riikliku tähtsusega teadustaristu nimekiri on kinnitatud Eesti teaduse teekaardiga; 18) ühispublikatsioon on eelretsenseeritud teaduspublikatsioon, mille autoriteks on vähemalt kahe erineva asutuse teadus- ja arendustöötajad; ühispublikatsioonid käesoleva määruse mõistes on ühispublikatsioonid teaduse tippkeskusesse kuuluvate asutuste vahel, ühispublikatsioonid Eesti era- või avaliku sektori asutustega ja ühispublikatsioonid välisriikide asutustega; 19) teaduse tippkeskuse juht on teaduse tippkeskusesse kuuluva uurimisrühma juht, kelle ülesanne on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse juhtimine ja tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade koostöö koordineerimine; 20) teaduse tippkeskuse teadusnõukoda on tippkeskuse välistest valdkonna ekspertidest või välisriikide rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustöötajatest ja ekspertidest moodustatud nõuandev kogu, mille ülesanne on teaduse tippkeskuse tegevussuundade ja tegevuste osas soovituste andmine; teaduse tippkeskuse teadusnõukojast vähemalt pooled liikmed on välisriikide teadus- ja arendustöötajad või eksperdid.  3 § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Teaduse tippkeskuste toetuse andmise eesmärk on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust Eesti vajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisel. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste silmapaistvalt kõrge tasemega uurimisrühmad teevad sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks; 2) Eestis luuakse Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega arvestavaid läbimurdelisi teadustulemusi ning tagatud on vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv; 3) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmade rahvusvaheline konkurentsivõime on kasvanud, uurimisrühmad on edukad rahvusvaheliste konkurentsipõhiste toetuste taotlemisel ning osalevad juhtidena või partneritena rahvusvahelises koostöös; 4) teaduse tippkeskuse tegevuse tulemusena omandatud teadmised ja oskused on integreeritud kõrgharidusõppe tegevustesse; 5) sihtrühmad ja laiem avalikkus on teadlikud tippkeskuste tegevusest ja peamistest teadus- ja arendustegevuse tulemustest, tippkeskused on Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt tuntud Eesti teaduse lipulaevad. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, TOETUSE MÄÄR JA PERIOOD § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse järgmistele teaduse tippkeskustega seotud tegevustele, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgi ja lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse: 1) alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine; 2) teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamine ja hooldamine või olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamine ja hooldamine, kooskõlas käesoleva määruse § 5 lõikega 2; 3) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu kasutamine; 4) teadus- ja arendustöötajate mobiilsus ja pädevuse kasvatamine; 5) teadus- ja arendustegevuse alane riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine; 6) teadustulemuste tutvustamine ja levitamine ning teaduse tippkeskuste tegevuse tutvustamine ja kui asjakohane, teadmussiirde arendamine; 7) teaduse tippkeskuste juhtimine ja administreerimine, kooskõlas käesoleva määruse § 5 lõikega 3. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 5 ja 6 toodud tegevused on toetuse saajale kohustuslikud, teiste käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste osas on toetuse saajal õigus otsustada, kas tegevusi teostatakse, kuid teaduse tippkeskuse tegevus peab panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmisesse ning kõikide § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuste saavutamisse. § 5. Toetuse määr ja periood (1) Taotletav toetus on kuni 7 miljonit eurot taotluse kohta. (2) Teaduse tippkeskuse toetuse mahust kuni 20% on õigus kasutada käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamiseks, kaasajastamiseks või hooldamiseks.  4 (3) Teaduse tippkeskuse toetuse mahust kuni 25% on õigus kasutada käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud teaduse tippkeskuse juhtimiseks ja administreerimiseks ning asutuse üldkulu katmiseks. (4) Toetuse periood on seitse aastat alates teaduse tippkeskuste nimetamisest. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE ja TAOTLUSELE § 6. Nõuded taotlejale ja partneritele (1) Toetuse taotleja on positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse. (2) Toetuse taotleja peab teaduse tippkeskusesse partnerina kaasama vähemalt ühe Eesti positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad taotluses esitatud eesmärkide ja tegevuste täitmises. (3) Toetuse taotleja võib teaduse tippkeskusesse partnerina kaasata Eesti eraõigusliku positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad taotluses esitatud eesmärkide ja tegevuste täitmises. (4) Toetuse taotleja võib teaduse tippkeskusesse kaasata teisi avaliku sektori asutusi ja nende teadus- ja arendustöötajaid või eksperte, positiivselt evalveerimata asutused võivad osaleda tegevuses partneritena, kuid nende osalemise kulusid toetuse eelarvest ei kaeta. (5) Toetuse taotleja peab taotlusesse kaasama vähemalt kolm uurimisrühma positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest. (6) Taotlusesse kaasatud uurimisrühm peab omama teaduse tippkeskuste taotlusvooru aastal ning vähemalt sellele järgneval aastal käimasolevat teadus- ja arendusprojekti ning juhul kui uurimisrühma teadus- ja arendusprojekt lõppeb taotlusvooru aastal, peab asutus garanteerima tippkeskusesse kaasatava uurimisrühma rahastamise taotlusvoorule järgnevaks aastaks vähemalt teadus- ja arendusprojekti mahust ühe kolmandiku ulatuses. (7) Iga teaduse tippkeskuse juht ja uurimisrühma juht saab olla nimetatud ainult ühes teaduse tippkeskuse taotluses. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotluse vormi töötab välja ja kehtestab SA Eesti Teadusagentuur, kooskõlastades selle eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (2) Taotlus koostatakse inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega. (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja selgitusi: 1) andmeid toetuse taotleja, partnerite ning tippkeskuse juhi, uurimisrühmade, sealhulgas uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate, kohta koos selgitusega, millised on osaliste kompetentsid, rollid ja vastutused; 2) kirjeldus, millised on teaduse tippkeskuse peamised eesmärgid, uurimisküsimused ja kavandatud tegevused; 3) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevussuund on seotud taotleja ja partnerite tegevusvaldkondade ja strateegiliste eesmärkidega;  5 4) selgitus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus ja läbimurdepotentsiaal ning millist lisaväärtust annab koostöö teaduse tippkeskuse raames; 5) kirjeldus, millised on teaduse tippkeskuse eeldatavad tulemused ja käesoleva määruse § 13 lõikes 4 nimetatud kvantitatiivsetete näitajate sihttasemed ning selgitus, milline on teaduse tippkeskuse olulisus ja potentsiaalne mõju Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelisele konkurentsivõimele; 6) selgitus, milline on teaduse tippkeskuse panus „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ja „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035“ eesmärkide saavutamisse; 7) selgitus, kuidas teaduse tippkeskus panustab teadus- ja arendustegevuse järelkasvu tagamisse ning teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse; 8) kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks vajalik taristu ning kui asjakohane, selgitus, kuidas on plaanis tippkeskuse tegevuses rakendada riikliku tähtsusega teadustaristut; 9) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevuses on kavas järgida valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse head tava ning kuidas on kavas teadus- ja arendustegevuse andmeid hallata; 10) selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevust ja teadus- ja arendustegevuse tulemusi on kavas siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tutvustada ja levitada; 11) tippkeskuse tegevuskava ja eelarve; 12) ülevaade, kuidas teaduse tippkeskuse uurimisrühmade koostöö on korraldatud ning tagatud toetuse perioodi jooksul; 13) ülevaade planeeritavast teaduse tippkeskuse teadusnõukojast ja selle rollist; 14) kinnituskiri teaduse tippkeskusese tegevuses osalevatelt partneritelt. (4) Taotluses esitatavad andmed tippkeskuse juhi, uurimisrühma juhtide ja põhitäitjate ning nende senise teadus- ja arendustegevuse kohta peavad olema avalikult kättesaadavad Eesti Teadusinfosüsteemis. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, TAOTLUSE HINDAMINE, TOETUSE ERALDAMINE JA TEADUSE TIPPKESKUSE NIMETAMINE § 8. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemise, hindamise ja eraldamise korraldab SA Eesti Teadusagentuur. (2) Taotlusvooru ja selle mahu kuulutab Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul välja SA Eesti Teadusagentuur. (3) Taotlusvoor viiakse läbi Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas. (4) SA Eesti Teadusagentuuril on õigus nõuda taotlejalt taotlusega seoses täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. § 9. Taotluste hindamine (1) Taotluste hindamisjuhendi töötab välja ja kinnitab SA Eesti Teadusagentuur, lähtudes käesoleva määruse tingimustest ning kooskõlastades selle eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1) teaduslik uuenduslikkus, ambitsioon ning lisaväärtus, 35% koondhindest;  6 2) teostatavus ja koostöö, 35% koondhindest; 3) panus teadussüsteemi, ühiskonna ja majanduse arengusse, 30% koondhindest. (3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 9 lõike 2 punktides 1 kuni 3 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. (4) Valiku tegemiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur valikukomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti poliitikakujundajad, teadlaste ja teadus- ja arendusasutuste esindusorganisatsioonide esindajad ning sõltumatud eksperdid, valikukomisjoni liikmed ja töökorra kooskõlastab SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (5) Taotlustele eksperthinnangute andmiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur rahvusvaheliselt tunnustatud välisriikide ekspertidest ning valdkonna siseriiklikest ekspertidest eksperdikomisjonid, eksperdikomisjonide liikmed ja töökorrad kooskõlastab SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (6) Valikukomisjon arvestab valiku tegemisel, et toetust saavad teaduse tippkeskused kataksid võimalikult laialdaselt „Eesti 2035“ arenguvajadusi. (7) Valikukomisjon teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: 1) rahuldada taotlus taotletud mahus; 2) rahuldada taotlus taotletud mahus täiendavate tingimuste täitmisel; 3) rahuldada taotlus vähendatud mahus täiendavate tingimuste täitmisel; 4) taotlust mitte rahuldada. § 10. Teaduse tippkeskuse nimetamine ja toetuse eraldamine (1) Teaduse tippkeskuse nimetamise ja taotluse rahuldamise või taotluse mitterahuldamise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Toetus eraldatakse SA Eesti Teadusagentuuri ja toetuse saaja vahel sõlmitud eraldislepingu alusel, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus. (3) Eraldislepingu sõlmise eelduseks on taotleja ja partnerite vahel sõlmitud konsortsiumleping, milles sätestatakse lepingu osapoolte kohustused, tegevused ja eelarve jaotus. § 11. Toetuse ennetähtaegne lõpetamine Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekul toetuse andmine ennetähtaegselt lõpetada, kui: 1) toetuse saaja on esitanud vastava taotluse; 2) toetuse saaja või partnerid ei vasta käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 3) tegevuse läbiviimises osaleva teaduse tippkeskuse juht, uurimisrühma juht või põhitäitja on projekti täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud tingimusi või on tahtlikult esitanud valeandmeid või tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus; 4) tegevuse täitmiseks vajaliku asjaomase eetikakomitee kooskõlastus ei ole esitatud SA Eesti Teadusagentuurile hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks; 5) toetuse saaja ei ole esitanud määratud tähtajaks toetuse kasutamise aruannet või SA Eesti Teadusagentuur on lükanud aruande tagasi. 5. peatükk TEADUSE TIPPKESKUSE TEGEVUSE MUUTMINE, TOETUSE KASUTAMISE ARUANDLUS  7 § 12. Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine (1) Teaduse tippkeskuse toetuse eraldislepingu oluliseks muutmiseks esitab toetuse saaja SA Eesti Teadusagentuurile vastava taotluse koos põhjendusega, mille on kinnitanud toetuse saaja ja partnerid. (2) Teaduse tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks loetakse: 1) teaduse tippkeskuse eesmärkide ja tegevuste muutmist, mille maht toetuse kogueelarves on suurem kui 10%; 2) teaduse tippkeskuse koosseisu muutmist, kaasa arvatud uute partnerite või uurimisrühmade lisandumist või tippkeskuse koosseisus olevate partnerit ja uurimisrühmade lahkumist. (3) SA Eesti Teadusagentuur hindab taotluse põhjendatust, kooskõlastades selle vajadusel Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ning langetab vastavalt sellele otsuse: 1) rahuldada eralduslepingu muutmise taotlus ning jätkata projekti rahastamist muudetud tingimustel; 2) keelduda taotluse rahuldamisest. § 13. Toetuse kasutamise aruandlus (1) Toetuse saaja esitab Eesti Teadusinfosüsteemis SA Eesti Teadusagentuurile järgmised aruanded: 1) aastaaruanne; 2) vahearuanne; 2) lõpparuanne. (2) Aruannete vormid töötab välja ja kehtestab SA Eesti Teadusagentuur, kooskõlastades need eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (3) Aruannetes esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) andmed toetuse saaja, partnerite, tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate kohta; 2) andmed teaduse tippkeskuse tegevuste ja tulemuste kohta, sealhulgas eestikeelne populaarteaduslik lühikokkuvõte saavutatud tulemustest ja nende olulisusest; 3) andmed teaduse tippkeskuse ja teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamise kohta; 4) finantsaruanne, mis on kooskõlas taotleja ja partnerite raamatupidamise andmetega; 5) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud näitajate täitmise kohta; 6) toetuse saaja hinnang tegevuse tulemuslikkusele, sealhulgas panus valdkonna järelkasvu tagamisse ja kõrgharidusõppesse; 7) teaduse tippkeskuse teadusnõukoja hinnang tegevuste ja teadussuundade senise arengu kohta. (4) Aruannetes esitatakse toetuse saaja poolt ülevaade järgmistest teaduse tippkeskuses tehtud tööga ning tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide või põhitäitjatega seotud kvantitatiivsete näitajate täitmisest: 1) eelretsenseeritud publikatsioonide arv kategooriate lõikes; 2) ühispublikatsioonide arv kategooriate lõikes; 3) kaitstud intellektuaalomand, sealhulgas registreeritud patenditaotlused; 4) kõrgetasemelistel konverentsidel peaesinejana esinemiste arv; 5) tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv, tippkeskuste uurimisrühmade juhtide või põhitäitjate juhendatud doktorikraadi kaitsnute arv; 6) lisarahastuse kaasamise maht.  8 (5) Vahe- ja lõpparuandes esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud teabele ülevaade, milline on teaduse tippkeskuse saavutatud tulemuste potentsiaalne teaduslik, ühiskondlik ja majanduslik mõju ning panus „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ja „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021- 2035“ eesmärkide saavutamisse. (6) Aastaaruandeid hindab SA Eesti Teadusagentuur, vahe- ja lõpparuannete hindamiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur seirekomisjoni, kooskõlastades komisjoni liikmed ja komisjoni töökorra eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga. (7) Seirekomisjon teeb SA Eesti Teadusagentuurile põhjendatud ettepaneku: 1) kiita aruanne heaks; 2) saata aruanne teaduse tippkeskusele tagasi täiendamiseks; 3) lükata aruanne tagasi. (8) SA Eesti Teadusagentuur kiidab teaduse tippkeskuse aruande heaks või lükkab selle tagasi. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 171 lõike 2 alusel. Määruse kehtestamise eesmärk on reguleerida teaduse tippkeskuse nimetamise ja finantseerimise tingimusi ja korda. Teaduse tippkeskusi on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt toetatud kõigi seniste struktuurivahendite perioodide eelarvetest. Perioodil 2004 kuni 2006 toetati peamiselt teadus- ja arendustegevuseks vajaliku infrastruktuuri kaasajastamist. Perioodil 2007 kuni 2013 toetati 12 teaduse tippkeskuse tegevust ning perioodil 2014 kuni 2020 üheksa teaduse tippkeskuse tegevust. Rahastusmeetme eesmärk on senini olnud rahvusvaheliselt kõrgel tasemel teadus- ja arendustegevuse toetamine, selle jätkusuutlikkuse tagamine ning Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamine Euroopa Teadusruumis. Balti Uuringute Instituudi poolt teostatud poliitikaanalüüs „Teaduse tippkeskuste meetme hindamine“1 (edaspidi teaduse tippkeskuste toetusmeetme mõjuanalüüs) tuvastas, et senine meede on täitnud oma eesmärke, on olnud tulemuslik ning on kujunenud Eesti teadus- ja arendussüsteemis oluliseks toetusmeetmeks, mis vajab jätkamist ka edaspidi. Kuid hindamisel tuvastati meetmes ka mitmeid kitsaskohti: 1) tippkeskused ei ole avalikkusele nähtavad, nende tegevus ja roll ei ole laialdaselt teada ning kuigi meetme raames toetatakse teaduse populariseerimist, ei ole olnud selge, mis on olnud selle tegevuse eesmärk; 2) meede ei toeta koostööd era- ja avaliku sektoriga; 3) meede ei toeta interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust, kuna toetust antakse kuues teadusvaldkonnas; 4) meetme indikaator (publikatsioonide arv) ei mõõda teaduse kvaliteeti ega ole kõigile teadusvaldkondadele võrdselt sobilik; 5) meedet peetakse tühimike täitmise või uurimisrühmade tavapärase tegevuse lisarahastuse instrumendiks. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“ (edaspidi TAIE arengukava) seab eesmärgiks Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. TAIE arengukava eesmärkide saavutamiseks on kavandatud kolm suunda, teaduse tippkeskuste toetamine panustab alaeesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ saavutamisse. Tippkeskustega seoses on arengukavas toodud välja järgmised tegevused:  jätkatakse tippteaduse (sh teaduse tippkeskuste) ja teadusrühmade interdistsiplinaarse ja asutuseülese koostöö toetamist Eesti arengule olulistes valdkondades;  luuakse stiimulid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhirolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega. Uue teaduse tippkeskuste toetusmeetme väljatöötamisel on võetud arvesse teaduse tippkeskuste toetusmeetme mõjuanalüüsi tulemusi ning TAIE arengukavas seatud eesmärke. Meetme eesmärk seotakse senisest tugevamalt uurimisrühmade koostööga ning selle kaudu kõrgel tasemel ja läbimurdelise teadus- ja arendustegevuse arendamisega Eesti vajadustest lähtuvates valdkondades. Selleks hinnatakse teaduse tippkeskuste tegevuses esmakordselt nende panust 1 Kivistik, K., Veliste, M., Aidarov, A., Pihelgas, M., Jurkov, K., Derevski, R., Adamson, A.-K. (2022). Teaduse tippkeskuste meetme hindamine. Lõpparuanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamises, sealhulgas pidades silmas TAIE arengukava strateegilisi eesmärke. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048; [email protected]); Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]); Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Sander Pelisaar (735 0261; [email protected]); Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Pihor (735 0170; [email protected]). Toetusmeetme kujundamises on Haridus- ja Teadusministeerium konsulteeritud SA Eesti Teadusagentuuri valdkonna ekspertidega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis reguleeritakse üldsätted, teises peatükis reguleeritakse toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood. Kolmanda peatüki moodustavad nõuded taotlejale, partneritele ja taotlusele. Neljanda peatükiga sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste hindamise, toetuse eraldamise ja teaduse tippkeskuste nimetamisega seonduv. Viiendas peatükis reguleeritakse teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine ja toetuse kasutamise aruandlus. 2.1. Üldsätted Eelnõu § 1 – reguleerimisala Paragrahv sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise kord, sealhulgas toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise protsess. Samuti täpsustatakse, kuidas toimub teaduse tippkeskuste toetuse kasutamise aruandlus. Eelnõu § 2 – mõisted Mõistete paragrahvis on defineeritud määruses kasutatavad olulisemad mõisted. Mõistete defineerimisel on võimalusel lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud definitsioonidest.  „Eesti 2035“ arenguvajaduste defineerimisel on lähtutud Eesti pikaajalise arengustrateegia vastavatest kirjeldustest, mis on leitavad: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused.  „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“ üldeesmärk ja alaeesmärgid on sõnastatud arengukavas: https://www.taie.ee/taie- arengukava-tutvustus.  Teaduse tippkeskus on defineeritud lähtuvalt käesoleva määruse eesmärgist.  Teaduse tippkeskuse toetus on defineeritud lähtudes käesoleva määruse toetuse tingimustest.  Teadus- ja arendustegevus definitsioon on sõnastatud rahvusvaheliselt tunnustatud OECD avaldatud „Frascati käsiraamatu“ määratluse põhjal: https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf.  Alusuuringute definitsioon on sõnastatud rahvusvaheliselt tunnustatud OECD avaldatud „Frascati käsiraamatu“ määratluse põhjal.  Rakendusuuringute definitsioon on sõnastatud rahvusvaheliselt tunnustatud OECD avaldatud „Frascati käsiraamatu“ määratluse põhjal.  Eksperimentaalarenduse definitsioon on sõnastatud rahvusvaheliselt tunnustatud OECD avaldatud „Frascati käsiraamatu“ määratluse põhjal.  Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse definitsioonis on lähtutud OECD raporti „Effective Policies to Foster High-Risk/High-Reward Research“ vastavast kirjeldusest: https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/06913b3b- en.pdf?expires=1678178060&id=id&accname=guest&checksum=CB1E7A3EF31A73491 A3B55DBF1AA301E  Läbimurdeline teadustulemus on tuletatud kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse määratlusest.  Teadus- ja arendustöötaja on defineeritud lähtudes teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 71 punktist 1.  Uurimisrühm on käesolevas määruses defineeritud kindla koosseisu ning taotlemise hetkel käimasoleva teadus- ja arendusprojekti läbiviimise kaudu.  Uurimisrühma juhi defineerimisel on lähtutud SA Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste kordades sätestatud määratlusest, mida on kohandatud vastavalt teaduse tippkeskuse toetuse tingimustele.  Põhitäitja definitsioon on tuletatud SA Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste kordades sätestatud määratlusest, mida on täiendatud vastavalt teaduse tippkeskuse toetuse tingimustele.  Teadus- ja arendusprojekt on käesolevas määruses defineeritud ajalise ja rahalise mahu ning kajastamise kaudu Eesti Teadusinfosüsteemis. Teadus- ja arendusprojekti mahu piirang on tuletatud uurimistoetuse stardigrandi fikseeritud grandimahust aastas, lähtudes põhimõttest, et stardigrant on piisava mahuga grant uurimisrühma loomiseks ja selle tegevuse rahastamiseks. Käimasolevaks projektiks loetakse neid teadus- ja arendusprojekte, mille läbiviimise periood kestab vähemalt teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru alguskuupäevani.  Teadustaristu defineerimisel on lähtutud Eesti teadus- ja arendussüsteemis kokkulepitud määratlusest.  Riikliku tähtsusega teadustaristu all on silmas peetud objekte, mis on kantud Eesti teadustaristu teekaardile: https://etag.ee/wp- content/uploads/2019/06/ETAg_Teadustaristu_teekaart_2019.pdf.  Ühispublikatsioonide defineerimisel on lähtutud käesoleva määruse eesmärgist toetada teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmade koostööd, koostööd era- ja avaliku sektoriga ning rahvusvahelist koostööd.  Teaduse tippkeskuse juhi defineerimisel on lähtutud käesoleva toetuse eesmärkidest ning on määratletud tippkeskuse juhi ülesanded.  Teaduse tippkeskuse teadusnõukoja defineerimisel on lähtutud rahvusvahelisest praktikast, definitsioonis on sätestatud teadusnõukoja tegevuse eesmärk ja moodustamise põhimõtted. Eelnõu § 3 – toetuse andmise eesmärk ja tulemus Paragrahvis on sätestatud teaduse tippkeskuse toetuse andmise eesmärk ning oodatud tulemused. Eelnõu § 3 lõikes 1 on sätestatud teaduse tippkeskuse toetuse eesmärk. Teaduse tippkeskuste toetuse andmise eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust, selleks, et lahendada Eesti vajadustest lähtuvaid kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimusi. Teaduse tippkeskuse toetusmeetme fookuses on ennekõike rahvusvaheliselt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostöö toetamine, mille kaudu oleks võimalik tõsta Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse taset, tulemuslikkust ja mõju. Koostöö tagamiseks peavad teaduse tippkeskuse moodustama vähemalt kaks positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikku teadus- ja arendusasutust ning planeeritud tegevuses peab osalema vähemalt kolm uurimisrühma. Teaduse tippkeskuse tegevuses saavad partnerina osaleda ka eraõiguslikud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Kõrgetasemeliste uurimisrühmade koostöö eesmärgiks seatakse kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse arendamise kaudu lahendada Eesti vajadustest lähtuvaid teadusküsimusi. Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuseks loetakse teadustööd, mille tulemusena saadud uued teadmised on silmapaistvalt uudsed, varasemast oluliselt erinevad või rakendatavad paljudes teadusvaldkondades. Teaduse tippkeskuse toetusmeede toetab teadlaste akadeemilist vabadust, kuna tippkeskuse teadussuuna ja -teema valivad tippkeskuses osalevad uurimisrühmad. Kuid olulise erinevusena, võrreldes varasemate teaduse tippkeskuste meetmetega, on käesolevas meetmes seatud sihiks tippteaduse tulemuste kooskõla suurendamine Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega. Teaduse tippkeskuste valimisel hinnatakse tippkeskuse teema ja eesmärgi väärtust ja kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega, pidades silmas TAIE arengukava eesmärke. „Eesti 2035“ arenguvajadused on üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsi kohaselt üheksa arenguvajadust, mille raames tuleb Eesti astuda olulisi samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks, nendeks on: 1) rahvastik – Eesti rahvaarv väheneb ja on 2035. aastal umbes 1,2 miljonit inimest; 2) tervis ja eluiga – Eestis on oodatava eluea (78,4 aastat) kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid jääb keskmisele endiselt alla; 3) ühiskond ja võimalused – sidususe suurendamiseks on vaja kujundada inimeste väärtushinnanguid kõiki ühiskonnarühmi toetavaks ning mitmekesisust väärtustavaks; 4) õppimisvõimalused – Eestis on suur erialase hariduseta inimeste osakaal: 27% täiskasvanutest (25–64aastased) on eri- ja kutsealase hariduseta; 5) ettevõtluskeskkond – Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo; 6) elurikkus ja keskkond – Eesti majandus on heitemahukaim Euroopas, punase raamatu koostamise käigus hinnatud 13 500 Eestis leiduvast liigist hinnati soodsaks vaid poolte seisund; 7) ruum ja taristu – Eesti linnastumine on üks kiiremaid OECD riikide seas, prognoosi kohaselt elab linnades 69,4% elanikest; 8) julgeolek ja turvalisus – Eestit peab turvaliseks riigiks 94% elanikkonnast, Eesti rahvastiku paiknemine on ebaühtlane ning on piirkondi, kus turvalisust tagavate teenuste kättesaadavuse kindlustamine on tõhus ainult koostöös kogukonnaga; 9) riigijuhtimine – maksukoormus on Eestis 34% SKPst (2020. aastal) ning langeb, jõudes 2035. aastaks 32,7%ni. Teaduse tippkeskused peavad panustama ka TAIE arengukava üldeesmärgi ning teadussüsteemi ja/või teadussiirde alaeesmärgi täitmisesse. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärk on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arengukava teadussüsteemi ja teadussiirde tegevussuundade eesmärgid on vastavalt: 1) Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõju ja mitmekesine; 2) Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Eelnõu § 3 lõikes 2 on reguleeritud toetuse andmise eeldatavad tulemused. Teaduse tippkeskuse toetuse andmise eeldatavaid tulemusi on viis. Toetuse andmise tulemusena on tagatud Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste kõrge tasemega uurimisrühmade koostöö ning Eesti läbiviidava teadus- ja arendustegevuse taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmine. Toetuse andmise eelduseks on, et uurimisrühmade koostöö tulemusena saavutatakse selliseid teadustulemusi, mida üksikutel uurimisrühmadel on keeruline saavutada ning mis aitavad kaasa teadusvaldkondade arengule tervikuna. Tulemuste saavutamist mõõdetakse kvalitatiivselt ja järgmise kvantitatiivse näitajaga: eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv kategooriate lõikes, ühispublikatsioonide arv kategooriate lõikes. Teiseks oodatavaks tulemuseks on koostöö ja ühisloome tulemusena loodavad Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega arvestavad läbimurdelised teadustulemused ning tippkeskuste uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv. Kui varasemates tippkeskuste taotlusvoorudes on keskendutud tippteaduse toetamisele kindlates teadusvaldkondades, siis käesolevas meetmes on rõhk interdistsiplinaarsusel ja seostel teaduse ning ühiskonna ja majanduse vahel. Tulemuse saavutamist mõõdetakse kvalitatiivselt ja järgmiste kvantitatiivsete näitajatega: eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv kategooriate lõikes, kaitstud intellektuaalomand (sh registreeritud patenditaotlused), kõrgetasemelistel konverentsidel peaesinejana esinemiste arv, tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv. Toetusmeetme kolmas eeldatav tulemus on Eesti uurimisrühmade rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, mis väljendub edukuses rahvusvaheliste konkurentsipõhiste toetuste taotlemises ning rahvusvahelises koostöös osalemises. Teaduse tippkeskuse taotluses ning aruandluses hinnatakse tippkeskuse toetuse välist rahastust, eelkõige välisriikide või Euroopa Liidu konkurentsipõhiste toetuste aga ka siseriiklike teadus- ja arendustegevuse toetuste või teadus- ja arendusteenuste lepingute olemasolu ja mahtu. Tulemuse saavutamist mõõdetakse näitajaga: lisarahastuse kaasamise maht. Neljandaks oodatud tulemuseks on teaduse tippkeskuse teadustulemuste ja oskuste integreerimine kõrgharidusõppe tegevusse. Kõrgharidusõppe teaduspõhisuse ning seeläbi kvaliteedi tõstmiseks on vaja Eesti tippteaduse väljundid paremini sidustada kõrgharidusasutuste õppetegevusega. Teadustulemuste integreerimine kõrgharidusõppesse võib olla seotud üliõpilaste juhendamisega, õppekavade ja õppematerjalide ettevalmistamisega, õppetöös osalemisega, praktikate juhendamisega või muude asjakohaste tegevustega. Tulemust mõõdetakse kvalitatiivselt. Toetuse andmise viies eeldatav tulemus on seotud teaduse tippkeskuste tegevuse ning teadustulemuste tutvustamisega. Toetuse eesmärk on siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tõsta teadlikkust Eesti teaduse tippkeskuste tegevusest ja olulisematest tulemustest ning tutvustada teaduse tippkeskusi laiemale avalikkusele kui Eesti teaduse lipulaevu. Tulemust mõõdetakse kvalitatiivselt. 2.2. Toetatavad tegevused, toetuse määr ja periood Paragrahviga reguleeritakse tegevused, millele on võimalik teaduse tippkeskuse toetust kasutada. Eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatakse toetatavad tegevused punktidena. 1) Meetmest toetatakse alusuuringute, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimist, mis on otseselt seotud teaduse tippkeskuse eesmärgi ja tulemuste saavutamisega. Tegevuse alla kuuluvad teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega seotud otsesed kulud, sh teadus- ja arendustöötajate palgakulud, kulumaterjalide soetamine (tarvikud, vahendid, reagendid, kemikaalid jm), sisseostetavad teadus- ja arendusteenused. Kuigi teaduse tippkeskuse toetusmeede on eelkõige suunatud alusteaduste (teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas) toetamisele, on võimalik meetme toel läbi viia ka rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi, kui need on vahetult seotud tippkeskuse eesmärgi täitmisega. Ühtlasi võib tippkeskuse tegevuse raames viia läbi loovuurimusi, kui see on vajalik teaduse tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks. Loovuurimuseks loetakse loometegevuses väljenduvat ning sellel põhinevat uurimistööd, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, uusi kulutuurivorme, uusi loome- või uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse. Teaduse tippkeskuse toetusmeetme laiem eesmärk on toetada Eestis kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevust. Kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuseks loetakse tegevust, millel on ühelt poolt oma uudsuse, ainulaadsuse või interdistsiplinaarsuse tõttu suur risk ebaõnnestuda, kuid mille õnnestumisel tekkinud uus teadmine on murranguline, erinedes silmapaistvalt senisest teadmistest, praktikatest või millel on potentsiaalne rakendusala paljudes eri teadusvaldkondades. 2) Meetmest toetatakse teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamist, hooldamist samuti olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamist ja hooldamist (sh remonti), mis on seotud teaduse tippkeskuse tehnilise võimekuse ja töövahendite tagamisega. Vastavalt määruse eelnõu § 5 lõikele 2, on teaduse tippkeskuse toetusest võimalik seadmetesse, aparatuuri ja tarkvarasse investeerida kuni 20% toetuse kogumahust. Meetme eesmärk ei ole uute teadustaristu objektide loomine, vaid eelkõige olemasoleva taristu kohandamine ja kaasajastamine, mis on teaduse tippkeskuses läbiviidava kõrgetasemelise ja kvaliteetse teadustegevuse eelduseks. 3) Meetmest toetatakse teadustaristu, sealhulgas Eesti riikliku tähtsusega teadustaristu, välisriigi või rahvusvahelise teadustaristu kasutamist. Kõrgetasemelise ja läbimurdelise teadus- ja arendustegevuse üheks eelduseks on tipptasemel ja kaasaegse teadustaristu olemasolu ning sellele ligipääs. Ka TAIE arengukava seab sihiks teadustaristu kättesaadavuse ja kvaliteedi kindlustamise, taristute avamise ühiskasutamiseks ning ligipääsu tagamise riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadutaristutele. Arengukava eesmärkide täitmiseks ning teaduse tippkeskuse toetuse optimaalseks rakendamiseks toetatakse olemasoleva siseriikliku või rahvusvahelise teadustaristu kasutamist teaduse tippkeskuse uurimisküsimuste lahendamiseks. Toetava tegevuse raames on võimalik katta taristu kasutamise liikmemaksu, taristu kasutamisega seotud otseseid kulusid (sh vahendite ja reagentide kulusid), personalikulusid jm asjakohaseid kulusid. 4) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuste teadus- ja arendustöötajate mobiilsust ja pädevuse kasvatamist. Rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja läbimurdelise teadus- ja arendustegevuse tagamiseks võimaldatakse toetust kasutada eri mobiilsuse ja pädevuse kasvatamisega seotud tegevusteks. Toetatakse koolituste, seminaride, õppereiside korraldamist ja/või nendes osalemist, rahvusvaheliste teaduskonverentside külastamist, lähetusi erialaseks täiendamiseks või rahvusvahelise koostöö loomiseks ja hoidmiseks, lähetusi teadustaristu kasutamiseks ning muid mobiilsusega seotud tegevusi. Toetust on võimalik kasutada nende teadus- ja arendustöötajate puhul, kelle tegevus on sisuliselt ja vahetult teaduse tippkeskuse tegevusega seotud, sh tippkeskuse juht, uurimisrühmade juhid, uurimisrühmade põhitäitjad. Ühtlasi on võimalik pädevuse kasvatamise ja mobiilsustoetust kasutada doktoriõppe üliõpilaste puhul, kes töötavad teaduse tippkeskuse uurimisteemal nooremteadur-doktorandina. 5) Meetmest toetatakse teadus- ja arendustegevuse riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja võrgustumist. Riigisisese koostöö alla kuulub nii tippkeskuse uurimisrühmade koostöö toetamine ja arendamine, kui ka koostöö teaduse tippkeskuste väliste asutustega (sh teiste positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustega ning kui asjakohane, koostöö avaliku sektori asutustega või ettevõtjatega). Rahvusvahelise koostöö all peetakse silmas rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides ja -võrgustikes osalemist ning võimalike koostööpartnerite suunalist tegevust. Teaduse tippkeskuse meetme eesmärk on tõsta läbi tugeva rahvusvahelise koostöö Eesti uurimisrühmade konkurentsivõimet ning osaleda koostöös välispartneritega rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides ja -algatustes. 6) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuse tegevuse ning teadus- ja arendustöö tulemuste tutvustamist ja levitamist. Meetme üheks eesmärgiks on kujundada toetust saanud teaduse tippkeskused siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud Eesti teaduse lipulaevadeks. Antud eesmärgi täitmiseks on teaduse tippkeskusel vaja kavandada tegevusi oma nähtavuse kasvatamiseks ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamiseks laiemale avalikkusele. Konkreetsed sihtrühmad valib tippkeskus ise, kuid toetatava tegevuse eesmärgiks ei ole niivõrd teadustulemuste tutvustamine samal erialal tegutsevates akadeemilistes ringkondades, kuivõrd just laiemale avalikkusele, sealhulgas teadustulemuste potentsiaalsetele kasutajatele ja rakendajatele. Kui asjakohane, on tippkeskusel võimalik arendada ka teadmuusiirde võimekust ja viia läbi teadmussiiret toetavaid tegevusi. 7) Meetmest toetatakse teaduse tippkeskuste juhtimise ja administreerimisega seotud tegevusi. Teaduse tippkeskuse tegevuse aluseks on edukas koostöö tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade vahel, seega toetatakse meetmest ka tippkeskuse tegevuse juhtimist, sh tippkeskuse juhi, teadusjuhi ja/või administratiivjuhi palgakulusid. Samuti toetatakse teaduse tippkeskuse administreerimisega seotud muid tegevusi. Eelnõu § 4 lõikega 2 täpsustatakse, et teaduse tippkeskustel on kohustuslik tegeleda vähemalt järgmise kolme tegevusega: 1) teadus- ja arendustegevuse läbiviimisega; 2) riigisisese ja rahvusvahelise koostöö ja võrgustumisega; 3) teaduse tippkeskuse ning selle teadustulemuste levitamise ja tutvustamisega. Ülejäänud tegevuste osas on teaduse tippkeskuse toetus paindlik, taotlejal on õigus oma tegevuse eesmärkidest ja planeeritud tulemustest lähtuvalt otsustada, milliseid muid antud paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi läbi viiakse. Siiski tuleb tippkeskuse tegevuse planeerimisel arvestada, et teaduse tippkeskus peab panustama meetme eesmärgi ning kõigi viie eeldatava tulemuse saavutamisse. Eelnõu § 5 – toetuse määr ja periood Paragrahvis reguleeritakse toetuse määr ja sellega seotud piirangud ning toetuse periood. Eelnõu § 5 lõikes 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetus on kuni seitse miljonit eurot taotluse kohta seitsmeaastase perioodi jooksul. Taotleja ei ole kohustatud taotlema toetuse maksimaalset määra, toetuse mahu arvutamisel tuleb lähtuda teaduse tippkeskuse eesmärkidest, planeeritavatest tegevustest ning tippkeskuse koosseisust. Toetuse mahu põhjendatust võetakse arvesse taotluste hindamisel. Eelnõu § 5 lõikes 2 reguleeritakse maksimaalne toetuse maht, mida on võimalik kasutada teaduse tippkeskuse tegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamiseks, kaasajastamiseks ja hoolduseks. Kokku on võimalik tippkeskuse taristusse investeerida kuni 20% toetuse mahust. Lisaks uute seadmete ostmisele, kuuluvad antud kulude alla ka seadmete paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud ning remondikulud. Eelnõu § 5 lõikega 3 reguleeritakse asutuse üldkulu katmine ja tippkeskuse juhtimisega seotud kulude katmine (sätestatud määruse eelnõu § 4 lõike 1 punktis 7). Toetusest on võimalik kuni 25% kasutada teaduse tippkeskuse juhtimiseks ja administreerimiseks ja asutuste üldkulu katmiseks. Sealjuures loetakse asutuse üldkuludeks selliseid kulusid, mis on seotud toetuse haldamisega ning toetuse täitmises osalejatele kvaliteetse uurimiskeskkonna tagamisega. Teaduse tippkeskuse toetuse taotluses näidatakse ära, millises mahus kaetakse toetuse eelarvest tippkeskuses osalevate asutuste üldkulu ning millises mahus eelarvet kasutatakse tippkeskuse tegevuse juhtimiseks. Kokku ei tohi antud kulud ületada eelarves 25%. Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse toetuse periood, vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 171 lõikele 3 nimetab valdkonna eest vastutav minister teaduse tippkeskused seitsmeks aastaks. Teaduse tippkeskuste toetuse periood on seitse aastat alates haridus- ja teadusministeeriumi tippkeskuste nimetamise käskkirjas sätestatud tegevuse alguskuupäevast. 2.3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu § 6 – nõuded taotlejale ja partneritele Paragrahviga sätestatakse nõuded teaduse tippkeskuse taotlejale ning selles osalevatele partneritele. Eelnõu § 6 lõikega 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotleja saab olla positiivselt evalveeritud avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusi on Eestis 2023. a 22, nendest avalik-õiguslikke või riigi teadus- ja arendusasutusi on 13: Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Maaelu Teadmuskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut. Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja peab teaduse tippkeskuse tegevusse partnerina kaasama vähemalt ühe Eesti positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad taotluses esitatud eesmärkide ja tegevuste täitmises. Seega peavad ühe tippkeskuse moodustama vähemalt kaks riigi või avalik-õiguslikku positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust. Ühtlasi on toetuse taotlejal õigus tippkeskuse tegevusse kaasata eraõiguslikke positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusi, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule. 2023. a omab positiivset evalveeritud staatust üheksa eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust: BioCC OÜ, Cybernetica AS, Eesti metroloogia Keskasutus AS Metrosert, Icosagen Cell Factory OÜ, Protobios OÜ, SA Estonian Business School, STACC OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS. Eelnõu § 6 lõikega 4 täpsustatakse, et lisaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele on teaduse tippkeskuse tegevusse võimalik kaasata ka avaliku sektori asutuste teadus- ja arendustöötajad või eksperte, kes osalevad sisuliselt teaduse tippkeskuse tegevustes. Siiski, kuna tegemist on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele suunatud meetmega, ei kaeta teiste asutuste kulusid toetuse eelarvest. Teised avaliku sektori asutused võivad osaleda teaduse tippkeskuse tegevuses omavahendite arvelt või kui asjakohane, võib nende osalemist toetada ministeerium, mille valitsemisalas vastav asutus on. Eelnõu § 6 lõikes 5 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse peavad moodustama vähemalt kolm uurimisrühma positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest. Minimaalse uurimisrühmade arvu sätestamine on vajalik, et tagada meetme peamise eesmärgi, Eesti uurimisrühmade ja teadus- ja arendusasutuste koostöö toetamine läbimurdeliste teadustulemuste loomiseks, saavutamine. Uurimisrühmaks loetakse käesoleva määruse eelnõu kohaselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötavate teadus- ja arendustöötajate rühma, mis koosneb uurimisrühma juhist, põhitäitjatest ja täitjatest ning mis tegeleb vähemalt ühe teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega. Sealjuures loetakse teadus- ja arendusprojektiks Eesti Teadusinfosüsteemis kajastatavat, taotlemise aastal käimasolevat projekti, mille eesmärk on luua uut teadmist ja mille periood on vähemalt kolm aastat ning mille rahastuse maht on vähemalt 210 000 eurot. Eelnõu § 6 lõikega 6 sätestatakse uurimisrühmade rahastusele täiendav kohustus. Teaduse tippkeskuse tegevusse on võimalik kaasata üksnes neid uurimisrühmi, mis viivad taotlusvooru aastal ning sellele järgneval aastal läbi vähemalt ühte teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on vähemalt 210 000 eurot. Käimasolevaks projektiks loetakse neid teadus- ja arendusprojekte, mille läbiviimise periood kestab vähemalt teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvooru alguskuupäevani. Uurimisrühma rahastuse arvestamisel võetakse arvesse nii uurimisrühma juhi kui põhitäitjate teadus- ja arendusprojekte, mis on Eesti Teadusinfosüsteemis kajastatud. Juhul, kui teaduse tippkeskuse tegevuses soovib osaleda uurimisrühm, mille teadus- ja arendusprojekt lõppeb taotlemise aastal, siis peab asutus garanteerima antud uurimisrühmale rahastuse taotlusvoorule järgnevaks aastaks teadus- ja arendusprojekti mahust vähemalt ühe kolmandiku ulatuses (70 000 eurot). Asutuse poolt garanteeritud rahastuse osas piiravaid tingimusi ei seata, rahastus võib olla seotud teadus- ja arendusprojekti läbiviimisega või teadus- ja arendustöötajate palgakulude katmisega. Asutuse garantiikiri lisatakse taotluse juurde. Teaduse tippkeskuse toetusmeede on mõeldud Eesti kõrge tasemega ning jätkusuutlikke uurimisrühmade koostöö toetamiseks, uurimisrühmade senine edukus teadus- ja arendusprojektide rahastuse taotlemisel ja nende elluviimisel on selle tingimuse eelduseks. Teaduse tippkeskuse toetusmeetmes on lisarahatuse kaasamine oluline nii toetuse taotlemisel, kui ka edasises toetuse kasutamise aruandluses. Eelnõu § 6 lõikega 7 sätestatakse piirang, et iga teaduse tippkeskuse juht ja uurimisrühma juht saab olla nimetatud ainult ühes teaduse tippkeskuse taotluses. Teaduse tippkeskuse toetusmeetme eesmärk on suunata Eesti teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmi koostööle, teadus- ja arendustegevuse taseme ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Ühe isiku osalemine mitmes taotluses suurendaks taotluste hulka ja konkurentsi ega toetaks laiapõhjalise koostöö tekkimist. Juhul, kui tippkeskuse juht või uurimisrühma juht on esitatud mitmes taotluses, loetakse kõik vastavad taotlused toetuse tingimustele mittevastavaks ning taotlused lükatakse tagasi ilma hindamist läbimata. Eelnõu § 7 – nõuded taotlusele Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et taotluse vormi töötab välja ja kehtestab SA Eesti Teadusagentuur, kooskõlastades selle eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Taotlusvormi väljatöötamisel arvestatakse määruse eelnõu regulatsiooniga. Eelnõu § 7 lõikes 2 täpsustatakse, et taotlused koostatakse inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega. Ingliskeelse taotluse koostamine on vajalik, et võimaldada taotluste hindamisse kaasata välisriikide teadlasi ja eksperte. Eelnõu § 7 lõikega 3 on täpsustatud, milliseid andmeid, kirjeldusi ja selgitusi peab taotlus minimaalselt sisaldama. 1) Taotluses esitatakse andmed teaduse tippkeskuse osaliste kohta (taotleja, partnerid, uurimisrühmad, sh uurimisrühmade juhid ja põhitäitjad). Samuti esitatakse selgitus, millised on osaliste pädevused ja rollid teaduse tippkeskuse tegevuses. 2) Taotluses esitatakse kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse eesmärk või eesmärgid, milliseid uurimisküsimusi tippkeskuse raames lahendatakse ning millised on tippkeskuse peamised kavandatud tegevused. 3) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas on teaduse tippkeskuse tegevussuund seotud taotleja ja partnerite tegevusvaldkondade ja strateegiliste eesmärkidega. Teaduse tippkeskuse tegevusvaldkond ja teadussuund peavad üldjuhul olema kooskõlas tippkeskuse tegevuses osalevate asutuste tegevusvaldkondadega, mis on määratud asutuse strateegilistes alusdokumentides (näiteks arengukavas, ülikoolide seadustes, halduslepingutes määratud vastutusvaldkondades). 4) Taotluses esitatakse selgitus, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus ja läbimurdepotentsiaal, võttes arvesse, et teaduse tippkeskuse toetusmeetme üheks eesmärgiks on kõrge riski, suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamine. Lisaks esitatakse taotluses selgitus, miks on esitatud eesmärkide ja uurimisküsimuste lahendamiseks vajalik teaduse tippkeskuse loomine ning millist lisaväärtust teaduse tippkeskuse tegevuses annab uurimisrühmade koostöö. 5) Taotluses kirjeldatakse, millised on teaduse tippkeskuse eeldatavad tulemused (sh käesoleva määruse § 13 lõikes 4 nimetatud kvantitatiivsete näitajate sihttasemed) ning selgitatakse, milline on teaduse tippkeskuse olulisus ja potentsiaalne mõju Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Juhul, kui tippkeskus ei panusta mõnda käesoleva määruse § 13 lõikes 4 nimetatud näitaja täitmisesse, siis tuleb seda taotluses põhjendada. 6) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse teadussuund ja kavandatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ning TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Teaduse tippkeskuse toetusmeetmes hinnatakse esmakordselt tippkeskuse tegevuse kooskõla ühiskonna väljakutsetega, selle eesmärgiks on paremini sidustada Eesti tippteadus Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustega. 7) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskus panustab oma tegevussuunas teadlaskonna ja tippspetsialistide järelkasvu tagamisse, sealhulgas selgitatakse mil määral ja milliste õppeastmete üliõpilasi kaasatakse tippkeskuse tegevusse. Ühtlasi selgitatakse, kuidas tippkeskuse teadustulemused on plaanis integreerida kõrgharidusõppesse. 8) Taotluses esitatakse kirjeldus, milline on teaduse tippkeskuse tegevuse jaoks vajalik taristu. Kui asjakohane, selgitatakse, kuidas on plaanis tippkeskuse tegevuses kasutada Eesti riikliku tähtsusega teadustaristut. Juhul kui teaduse tippkeskuse tegevuses on kavas kasutada rahvusvahelist või teiste riikide teadustaristut, esitatakse ka see informatsioon taotluses. 9) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas teaduse tippkeskuse tegevuses järgitakse valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ning teaduse head tava (sh Eesti „Hea teadustava“). Samuti selgitakse, kuidas on kavas hallata teadus- ja arendustegevuse andmeid. 10) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas on kavas teaduse tippkeskuse tegevust ja teadustulemusi siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tutvustada ja levitada. Taotluses tuleks esitada üldine teaduskommunikatsiooni plaan, milles on suunatud tegevusi ka laiemale avalikkusele. 11) Taotluses esitatakse teaduse tippkeskuse planeeritud tegevuskava ja eelarve. Eelarve esitatakse etteantud vormil ning see sisaldab muuhulgas teaduse tippkeskuse toetuse jaotust tegevuste ja osaliste vahel. 12) Taotluses esitatakse selgitus, kuidas läbi toetusperioodi on teaduse tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmade koostöö korraldatud. 13) Taotluses esitatakse info planeeritava teaduse tippkeskuse teadusnõukoja kohta. 14) Taotlusega koos esitatakse teaduse tippkeskuse tegevuses osalevate partnerite kinnituskiri tippkeskuse tegevustes osalemise kohta. Kinnituskirjaga kinnitavad partnerid, et on kooskõlastanud esitatud taotluse ning toetuse saamisel on valmis osalema teaduse tippkeskuse tegevuses. Eelnõu § 7 lõikega 4 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse taotluses esitatavad andmed tippkeskuse juhi, uurimisrühmade juhtide ning põhitäitjate kohta peavad olema ajakohased ning avalikult kättesaadavad Eesti Teadusinfosüsteemis. Ühtlasi peab Eesti Teadusinfosüsteemis olema kättesaadav info uurimisrühmade seniste teadus- ja arendusprojektide kohta. Juhul, kui taotluses esitatakse informatsiooni, mis ei ole kajastatud Eesti Teadusinfosüsteemis, on SA Eesti Teadusagentuuril õigus vastavaid andmed hindamisel mitte arvestada. Eesti Teadusinfosüsteemis andmete kajastamise kohustus ei rakendu välisriikide teadus- ja arendustöötajatele, keda on kavas kaasata teaduse tippkeskuse tegevusse. 2.4. Toetuse taotlemine, taotluse hindamine, toetuse eraldamine ja teaduse tippkeskuse nimetamine Eelnõu § 8 – toetuse taotlemine Paragrahvis sätestatakse toetuse taotlemist puudutavad tingimused. Eelnõu § 8 lõikega 1 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotlemise, hindamise ja eraldamise korraldab SA Eesti Teadusagentuur. Teaduse tippkeskuse toetus kuulub riigieelarveliste konkurentsipõhiste uurimistoetuste alla ning vastavate toetuste väljaandmise keskne asutus ja kompetentsikeskus on SA Eesti Teadusagentuur. Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse taotlusvooru kuulutab Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul välja SA Eesti Teadusagentuur. Koos taotlusvooruga kuulutatakse välja ka taotlusvooru maht. Eelnõu § 8 lõikega 3 reguleeritakse, et teaduse tippkeskuste toetuse taotlusvoor viiakse läbi Eesti Teadusinfosüsteemis, sarnaselt uurimistoetustele ning teistele SA Eesti Teadusagentuuri poolt eraldatavatele toetustele. Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse, et SA Eesti Teadusagentuuril on õigus lisaks taotluses esitatud andmetele küsida taotlejalt vajadusel täiendavaid andmeid ja dokumente. Eelnõu § 9 – taotluste hindamine Paragrahviga reguleeritakse taotluste hindamise tingimused ja protsess. Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse, et taotluste hindamisjuhendi töötab välja ja kinnitab SA Eesti Teadusagentuur, lähtudes käesoleva määruse eelnõu tingimustest. Hindamisjuhend kooskõlastatakse enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse taotluste valikukriteeriumid. Taotlusi hinnatakse kolme valikukriteeriumi alusel. Esimene valikukriteerium, teaduslik uuenduslikkus, ambitsioon ja lisaväärtus, moodustab taotluse koondhindest 35%. Valikukriteeriumi all hinnatakse muuhulgas, millised on teaduse tippkeskuse eesmärgid ja uurimisküsimused, milline on planeeritava tegevuse teaduslik uuenduslikkus, unikaalsus ja läbimurdepotentsiaal. Teine valikukriteerium on teostatavus ja koostöö, mis moodustab koondhindest samuti 35%. Teostatavuse all hinnatakse näiteks teaduse tippkeskuse osaliste kompetentsi ja rolli tippkeskuse tegevuses, samuti teaduse tippkeskuse planeeritud tegevuskava ja eelarve kasutust ning seda, kuidas uurimisrühmade koostöö on toetuse perioodil korraldatud ja millist lisaväärtust annab teaduse tippkeskuse loomine. Kolmas valikukriteerium on panus teadussüsteemi, ühiskonna ja majanduse arengusse ning see moodustab taotluse koondhindest 30%. Antud valikukriteeriumi alla hinnatakse muuhulgas tippkeskuse panust „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ja TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Ühtlasi hinnatakse selle valikukriteeriumi juures teaduse tippkeskuse laiemat mõju, sh tippkeskuse tegevuse teaduslikku ja teadusvälist olulisust, panust järelkasvu tagamisse ning teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse. Eelnõu § 9 lõikes 3 reguleeritakse valikukriteeriumite hindamisskaala. Kõiki kolme valikukriteeriumit hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Taotluste hindamisel võib punkte anda sammuga 0,5 punkti. Eelnõu § 9 lõikega 4 sätestatakse, et valiku tegemiseks moodustab SA Eesti Teadusagentuur valikukomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti poliitikakujundajad, teadlaste ja teadus- ja arendusasutuste esindusorganisatsioonide esindajad ning sõltumatud siseriiklikud eksperdid. SA Eesti Teadusagentuur kooskõlastab valikukomisjoni liikmed ja selle töökorra enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eelnõu § 9 lõikes 5 täpsustatakse, et SA Eesti Teadusagentuur moodustab taotlustele eksperthinnangute andmiseks eksperdikomisjonid. Eksperdikomisjonidesse kuuluvad oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud välisriikide teadlased ja eksperdid ning valdkonna siseriiklikud eksperdid. Eksperdikomisjonide liikmed ja töökorrad kooskõlastab SA Eesti Teadusagentuur enne kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eelnõu § 9 lõikes 6 sätestatakse, et valikukomisjon peab valiku tegemisel arvestama, et toetust saavad teaduse tippkeskused kataksid võimalikult laialdaselt Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi. Sätte eesmärk on tagada, et teaduse tippkeskuste valikul võetakse, lisaks teadustöö kõrgele tasemele, arvesse ka valdkondlikku mitmekesisust. Eelnõu § 9 lõikes 7 on sätestatud valikukomisjoni võimalikud otsused. Valikukomisjon teeb hindamise tulemusena valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku: rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletud mahus täiendavate tingimuste täitmisel, rahuldada taotlus vähendatud mahus täiendavate tingimuste täitmisel või taotlust mitte rahuldada. Valikukomisjonil on õigus seada taotluse toetamisele täiendavad tingimused, tingimused võivad puudutada tippkeskuse eelarve kasutamist, toetuse mahtu ja taotluse sisu (sh teaduseetika ja andmehalduse valdkonda puudutavat). Lisaks on valikukomisjonil õigus teha ettepanekuid uurimisrühmade koosseisu osas, kui see aitab kaasa tugevama teaduse tippkeskuse loomisele. Kui taotluse rahuldamisel on seatud täiendavad tingimused, peab taotleja toetuse saamiseks andma kirjaliku nõusoleku esitatud tingimuste täitmiseks. Eelnõu § 10 – Teaduse tippkeskuse nimetamine ja toetuse eraldamine Paragrahviga reguleeritakse teaduse tippkeskuse nimetamise ja toetuse eraldamise protsess. Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse nimetamise ja toetuse rahuldamise või taotluse mitterahuldamise otsuse teeb, vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 171 lõikele 3, haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Teaduse tippkeskused nimetatakse seitsmeks aastaks. Eelnõu § 10 lõikes 2 täpsustatakse, et teaduse tippkeskuse toetuse eraldamine toimub SA Eesti Teadusagentuuri kaudu. SA Eesti Teadusagentuur sõlmib toetuse saajaga eraldislepingu, milles on ära toodud osapoolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu täitmisel. Eelnõu § 10 lõikega 3 sätestatakse, et eraldislepingu sõlmimise eelduseks on taotleja ja partnerite vahel sõlmitud konsortsiumileping. Konsortsiumilepinguga tuleb reguleerida teaduse tippkeskuse tegevuses osalevate poolte kohustused, tegevused ja planeeritud eelarve jaotus. Juhul, kui taotleja ja partnerid ei ole konsortsiumilepingut sõlminud, et ole SA Eesti Teadusagentuuril võimalik toetust välja anda. Eelnõu § 11 – toetuse ennetähtaegne lõpetamine Paragrahviga sätestatakse haridus- ja teadusministrile, kui valdkonna eest vastutavale ministrile, õigus toetuse andmine vajadusel ennetähtaegselt lõpetada. Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille puhul on haridus- ja teadusministril õigus toetuse andmine ennetähtaegselt lõpetada. Haridus- ja teadusminister lähtub toetuse ennetähtaegse lõpetamise otsuse osas SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekust. Toetuse võib ennetähtaegselt lõpetada, kui toetuse saaja on esitanud vastava taotluse. Samuti juhul, kui ilmneb, et toetuse saaja või partnerid ei vasta enam käesoleva määruse eelnõus sätestatud tingimustele. Haridus- ja teadusministril on õigus toetuse andmine lõpetada ka juhul, kui projekti läbiviijad on projekti täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud tingimusi või on aset leidnud teaduseetika-alane väärkäitumisjuhtum (valeandmete esitamine, loomevargus, petturlus). Ühtlasi võib teaduse tippkeskuse toetuse peatada, kui tippkeskuse tegevuse täitmiseks vajaliku eetikakomitee kooskõlastust ei ole SA Eesti Teadusagentuurile esitatud enne inimuuringute või loomkatsete algust. Toetuse andmine võidakse lõpetada ka juhul, kui toetuse saaja ei ole määratud tähtajaks esitanud toetuse kasutamise aruannet või kui SA Eesti Teadusagentuur on lükanud teaduse tippkeskuse aruande tagasi. 2.5. Teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine, toetuse kasutamise aruandlus Eelnõu § 12 – teaduse tippkeskuse tegevuse muutmine Paragrahvis reguleeritakse teaduse tippkeskuse tegevuse muutmist. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et teaduse tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks esitab toetuse saaja SA Eesti Teadusagentuurile taotluse koos põhjendusega. Taotluse peavad kinnitama kõik teaduse tippkeskuse osalised, sh taotleja, partnerid, tippkeskuse juht ja uurimisrühmade juhid. Eelnõu § 12 lõikes 2 täpsustatakse, mida loetakse käesoleva määruse eelnõu mõistes teaduse tippkeskuse tegevuse oluliseks muutmiseks. Selleks loetakse muudatus, mille maht toetuse kogueelarves on suurem kui 10% ning millest tulenevalt muutub olulisel määral tippkeskuse tegevuskava või eesmärgid. Samuti loetakse tegevuse oluliseks muutmiseks teaduse tippkeskuse koosseisu muutmist, sh partnerite ja uurimisrühmade lahkumist konsortsiumist või uute partnerite, uurimisrühmade lisandumist. Eelnõu § 12 lõikes 3 täpsustatakse, et SA Eesti Teadusagentuur hindab taotluse põhjendatust ning vajadusel kooskõlastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Taotluse kohta langetab SA Eesti Teadusagentuur ühe järgnevatest otsustest: 1) rahuldada taotlus ning jätkata projekti rahastamist muudetud tingimustel; 2) keelduda taotluse rahuldamisest. Juhul, kui SA Eesti Teadusagentuur keeldub taotluse rahuldamisest ning taotleja ei pea võimalikuks tegevuse jätkamist senistel tingimustel, on toetuse saajal õigus taotleda toetuse andmise ennetähtaegset lõpetamist, vastavalt käesoleva määruse § 11 punktile 1. Eelnõu § 13 – toetuse kasutamise aruandlus Paragrahviga reguleeritakse, kuidas viiakse läbi toetuse kasutamise aruandlus. Eelnõu § 13 lõikega 1 täpsustatakse, et toetuse saaja esitab SA Eesti Teadusagentuurile kolme tüüpi aruandeid: 1) aastaaruanne, mis esitatakse toetuse saaja poolt igal aastal; 2) vahearuanne, mis esitatakse toetusperioodi neljandal aastal; 3) lõpparuanne, mis esitatakse kolme kuu jooksul pärast toetusperioodi lõppemist. Aruannete esitamise tähtajad kehtestab SA Eesti Teadusagentuur. Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et aruannete vormid töötab välja SA Eesti Teadusagentuur. Enne kehtestamist kooskõlastatakse aruannete vormid Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eelnõu § 13 lõikes 3 täpsustatakse, milliseid andmeid ja informatsiooni tuleb aruandes minimaalselt esitada. Aasta-, vahe- ja lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) andmed toetuse saaja, partnerite, tippkeskuse juhi ja uurimisrühmade kohta (sh andmed uurimisrühmade juhtide ja põhitäitjate kohta); 2) andmed teaduse tippkeskuse tegevuste ja tulemuste kohta, sh eestikeelne populaarteaduslik kokkuvõte saavutatud tulemustest ja nende olulisusest; 3) andmed teaduse tippkeskuse tegevuse ja teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamise kohta; 4) finantsaruanne, mis on kooskõlas tippkeskuse tegevuses osalevate asutuste raamatupidamise andmetega; 5) andmed teaduse tippkeskuse tulemuslikkust hindavate kvantitatiivsete näitajate täitmise kohta, mis on sätestatud käesoleva määruse § 13 lõikes 4; 6) toetuse saaja hinnang tegevuse tulemuslikkusele, sh hinnang, milline on olnud tegevuse senine panus valdkonna järelkasvu tagamisse ja kõrgharidusõppe edendamisse; 7) teaduse tippkeskuse teadusnõukoja hinnang tippkeskuse senise arengu ja tegevuste kohta. Eelnõu § 13 lõikes 4 on sätestatud teaduse tippkeskuste tulemuslikkust hindavad kvantitatiivsed näitajad. Eelmisel teaduse tippkeskuste toetusperioodil (2014 – 2020) hinnati tippkeskuste tegevuse tulemuslikkust ühe kvantitatiivse näitajaga – eelretsenseeritud publikatsioonide arv. Teaduse tippkeskuste toetusmeetme mõjuanalüüsis tuvastati, et antud näitaja ei ole võrdselt sobilik kõigi teadusvaldkondade jaoks ning ei mõõda teaduse kvaliteeti. Mõjuanalüüs ettepanekutest ning uue toetusmeetme eesmärkidest lähtuvalt hinnatakse toetuse tulemuslikkust kuue kvantitatiivse näitaja põhjal. Juhul kui teaduse tippkeskus ei panusta mõne esitatud näitaja täitmisesse, tuleb seda taotluses põhjendada. 1) Teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti ja läbimurdepotentsiaali hinnatakse näitajaga: eelretsenseeritud publikatsioonide arv Eesti Teadusinfosüsteemi kategooriate lõikes. Arvesse lähevad publikatsioonid, mis kuuluvad kategooriatesse: 1.1. teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud); 2.1. monograafiad; 3.1. artiklid/peatükid Eesti Teadusinfosüsteemi publikatsioonide klassifikaatori lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Web of Science Book Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud). 2) Positiivselt evalveeritud asutuste ja uurimisrühmade koostööd ning rahvusvahelist koostööd hinnatakse näitajaga ühispublikatsioonide arv. Ühispublikatsioone hinnatakse kolmes kategoorias: ühispublikatsioonid teaduse tippkeskusesse kuuluvate asutuste vahel; ühispublikatsioonid era- või avaliku sektoriga; ühispublikatsioonid välisriikide partneritega. 3) Teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti, läbimurdepotentsiaali ning kooskõla ühiskonna ja majanduse vajadustega hinnatakse näitajaga: kaitstud intellektuaalomand. Antud näitaja hulka loetakse ka registreeritud patenditaotlused. 4) Teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti, läbimurdepotentsiaali ning teadustulemuste tutvustamist ja levitamist hinnatakse näitajaga rahvusvahelisel kõrgetasemelisel konverentsil peaesinejana esinemiste arv. Peaesinejaks loetakse näiteks konverentsi avakõne esitajat (ingl. k opening speaker) või põhikõne esitajat (ingl. k keynote speaker) või paneelarutelu esineja (ingl. k. plenary speaker). 5) Teaduse tippkeskuse panust järelkasvu tagamises hinnatakse näitajaga doktorikraadi kaitsnute arv. Sealjuures hinnatakse näitajat kahes kategoorias: a) teaduse tippkeskuse teadussuunal doktorikraadi kaitsnute arv (teaduse tippkeskuse tegevuses osalenud doktorandid); b) teaduse tippkeskuse uurimisrühma juhi või põhitäitjate juhendatud doktorikraadi kaitsnute arv, kelle doktoritöö ei ole seotud teaduse tippkeskuse tegevusega (teaduse tippkeskuse välised doktorandid). 6) Teaduse tippkeskuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust hinnatakse näitajaga lisarahastuse kaasamise maht. Lisarahastuseks loetakse teaduse tippkeskusesse kuuluvate uurimisrühmadele rahastust, mis on eraldatud teaduse tippkeskuse tegevusega sama teadussuuna toetamiseks või arendamiseks. Lisarahastuse alla kuuluvad näiteks siseriiklikud ja rahvusvahelise konkurentsipõhised teadus- ja arendustegevuse toetused, teadus- ja arendustegevuse sihttoetused, teadus- ja arendusteenuste osutamisest saadav tulu, asutuse poolt eraldatud vahendid teadussuuna toetamiseks. Eelnõu § 13 lõikega 5 täpsustatakse, et vahe- ja lõpparuandes esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 sätestatud teabele ka ülevaade, milline on teaduse tippkeskuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste potentsiaalne teaduslik, ühiskondlik või majanduslik mõju ning panus „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ja TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Sealjuures, kui asjakohane, tuuakse välja millised on teaduse tippkeskuse teadustulemuste võimalikud rakendusalad. Eelnõu § 13 lõikega 6 sätestatakse, et vahe- ja lõpparuandeid hindab seirekomisjon, mille moodustab SA Eesti Teadusagentuur. Komisjoni liikmed ja töökorra kooskõlastab SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aastaaruannete hindamiseks eraldi komisjoni ei moodustata. Aastaaruandeid hindab SA Eesti Teadusagentuur, vajadusel konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kui teaduse tippkeskusel on raskusi tegevuskava täitmise ja eesmärkide saavutamisega. Eelnõu § 13 lõikega 7 reguleeritakse seirekomisjoni otsused. Seirekomisjon teeb SA Eesti Teadusagentuurile ettepaneku: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata aruanne tagasi. Eelnõu § 13 lõige 8 sätestab, et SA Eesti teadusagentuur teeb aruannete kohta ühe järgmistest otsustest: kiidab aruande heaks või lükkab aruande tagasi. Vahe- ja lõpparuannete üle otsustamisel lähtub SA Eesti teadusagentuur seirekomisjoni ettepanekust. Juhul kui aruanne jäetakse heaks kiitmata, siis on SA Eesti Teadusagentuuril õigus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek toetuse ennetähtaegseks lõpetamiseks, vastavalt käesoleva määruse § 11 punktile 5. 3. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva määruse alusel finantseeritakse teaduse tippkeskuseid riigieelarvelistest vahenditest. 2) Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.  Toetust võivad taotleda positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, partneriks võivad olla ka eraõiguslikud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Kaasata võib ka teisi avaliku sektori asutusi, kuid nende kulusid antud meetmest ei hüvitata. Kuigi osa meetmest toetuse saajaid ei kuulu äriühingute hulka, on antud juhul oluline see, kas toetust saanud asutused tegelevad majandustegevusega või mitte. Enamik positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest tegeleb suuremal või väiksemal määral ka majandustegevusega. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Ülikoolidel ning teadus- ja arendusasutustel on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele kohustus hoida raamatupidamises majandustegevus ja mittemajandustegevus lahus, samuti on teadus- ja arendusasutustel kohustus investeerida põhitegevuste ja põhitegevustega kaasnevate tegevuste tulemustest saadav kasum teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Teaduse tippkeskuse meetmest rahastatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist, teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamist või kaasajastamist, teadustaristu kasutamist, teadus- ja arendustöötajate mobiilsust ja pädevuse kasvatamist, teadus- ja arendustegevuse alast riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja võrgustamist, tippkeskuse tegevuste ja teadustulemuste tutvustamist ja levitamist. Seega on tegemist sõltumatu teadustegevuse, teadusuuringute tulemuste levitamise ja teadmussiirde alase tegevusega, mis on üldiselt mittemajanduslik tegevus. Seega ei toetata antud meetmest üldiselt asutuste majandusliku iseloomuga tegevusi. Samuti on asutustel tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest kohustused, mis välistavad selle, et antav abi võiks kvalifitseeruda riigiabiks. 3) Abimeetmel on valikuline iseloom Teaduse tippkeskuste rahastamiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, millel osalejad peavad vastama teatud tingimustele ning rahastatakse vaid hindamisel parimaid tulemusi saanud taotlusi. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom. 4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, kuna võib olla aluseks uute rakenduste ja teenuste väljatöötamisele, mida suure tõenäosusega turul ei ole ning mille  järele on olemas või potentsiaalselt tekkimas vajadus. Kuna aga toetuse saamise eelduseks on teadustulemuste levitamine ja avaldamine, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate hulk laiem kui üksnes toetuse saajad. 5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Antud meetme raames antava toetuse osas on raske konkurentsi moonutamist või kaubanduse kahjustamist EL riikide vahel konstateerida. Kokkuvõttes võib öelda, et kuna toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi riigiabi. 4. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus – teaduse tippkeskuste tegevuse toetamine Muudatus Muudatusega toetatakse Eestis teaduse tippkeskuste loomist ja nende tegevust. Teaduse tippkeskuse saavad moodustada vähemalt kahe positiivselt evalveeritud riigi või avalik- õigusliku teadus- ja arendusasutuse silmapaistvalt kõrgel tasemel Eesti uurimisrühmad ning tippkeskuse tegevuse eesmärk on koostöiselt ja läbi ühistegevuse lahendada Eesti vajadustest lähtuvaid kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimusi. Sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, mõju loodus- ja elukeskkonnale, mõju regionaalarengule Muudatusega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda puudutavaid ja regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata, mõju ulatus oleneb toetatud teaduse tippkeskuste tegevusvaldkondadest ja teadussuundadest. Muudatus omab nimetatud mõjude osas eeldatavasti positiivset mõju, kuna tegevuse üheks eesmärgiks on Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse panustamine. Muudatus omab positiivset mõju haridussüsteemile ja kultuuri korraldusele. Toetusmeede omab positiivset mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule ning ühtlasi panustab muudatus teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse. Mõju avaliku sektori rahastamisele, sh kuludele ja tuludele Muudatusega kaasnevad täiendavad kulud Eesti riigieelarvele. Varasemalt on teaduse tippkeskusi rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest, kuid uue perioodi struktuurivahendite tingimuste muutmisega ei ole võimalik teaduse tippkeskusi nende turukauguse tõttu enam sellest allikast rahastada. Seetõttu rahastatakse teaduse tippkeskusi edasi riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuse 2023. a. taotlusvooru mahuks on kavandatud 49 mln eurot, mis toob kaasa keskmiselt 7 mln euro suuruse kulu riigieelarves igal toetusperioodi aastal. Juhul, kui teaduse tippkeskuste valimiseks on tulevikus plaanis läbi viia täiendavaid taotlusvoore, kasvavad vastavalt ka riigieelarve kulud. Toetusmeetme 2023. a. taotlusvooru läbiviimiseks ning teaduse tippkeskuste toetamiseks vajaminevad vahendid on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on positiivelt evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused, mille uurimisrühmale või uurimisrühmadele toetust taotletakse ning positiivselt evalveeritud eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused, mille uurimisrühm või uurimisrühmad osalevad sisuliselt teaduse tippkeskuse tegevuses. Mõju esinemise ulatus ja sagedus Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, teaduse tippkeskuse toetusmeetme planeeritud eelarve moodustab Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika valdkonna kogueelarvest alla 3,5%, kuid tegemist on pikaajalise kohustusega. Teaduse tippkeskused nimetatakse ning nende tegevust toetatakse seitse aastat. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavad mõjud puuduvad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega lisatulusid ei kavandata. Määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantseleiga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale ja SA Eesti Teadusagentuurile. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0370 - Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc09f0f8-9f75-497c-b7dd-e22f5c8bffa3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc09f0f8-9f75-497c-b7dd-e22f5c8bffa3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main