Kiri

Riigikantselei 19.04.2023 nr 10-1.1/23/1929 ministeeriumid Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamine Haridus- ja Teadusministeerium palub ministeeriumitel ja Riigikantseleil esitada oma valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamise ülevaade 2022. a osas ning 2023 – 2027. a kavandatud rahastuse kohta, võttes arvesse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõikes 1 sätestatut. Haridus- ja Teadusministeerium koondab igal aastal valdkondliku teadus- ja arendustegevuse andmeid, et anda Vabariigi Valitsusele ülevaade teadus- ja arendustegevuse rahastamise tervikpildist riigis. Samuti kasutatakse esitatud andmeid riigi eelarvestrateegia protsessis, nii teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise arvutamisel, kui ka valdkondlikuks teadus- ja arendustegevuseks lisanduva rahastuse baasosa jaotamisel. Palume ministeeriumitel ja Riigikantseleil käesoleval aastal esitada järgmised teadus- ja arendustegevuse andmed. 1. Esitada kirjalik lühiülevaade (1 – 2 lk) oma valitsemisala (s.h. allasutuste) 2022. a kuni viiest kõige olulisemast tegevusest ja tulemusest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse raames. 2. Esitada lisa 1 failis (TAI_rahastamine_2021-2027) andmed oma valitsemisala valdkondliku teadus- ja arendustegevuse rahastamise kohta riigieelarves. Palume esitada andmed 2022. a riigieelarvest ministeeriumi haldusalas rahastatud TA kulutuste, 2023. a vastavate eelarvete ning 2024. – 2027. a. kavandatavate TA rahastamise prognooside kohta. Lisas 1 toodud tabel on eeltäidetud eelmise aasta andmetel (s.o. 2022. a täidetud vormid) baseerudes. Teadus- ja arendustegevuse andmed palume esitada vastava ministeeriumi või Riigikantselei tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja tegevuse raames. See hõlbustab andmekogumist ühildada riigieelarve planeerimise ja aruandlusega. Täiendavad juhised vormi täitmiseks: 2.1. Palume näidata tabelis kõik Teie ministeeriumi või asutuse riigieelarvest (maksutuludest või välisvahenditest) eraldatud/kavandatud vahendid teadus- ja arendustegevusele, sealhulgas Teie haldusala allasutustele riigieelarvest eraldatud/kavandatud vahendid teadus- ja arendustegevuseks (näiteks teadus-ja arendustegevuseks antud tegevustoetus). Allasutuste teisi teadus- ja arendustegevuse vahendeid (näiteks ETAg-i uurimistoetused, EL raamprogrammi vahendid v.m. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  riigieelarveväline rahastus) palume aruandluses mitte kajastada. Palume välja tuua ka info valdkondliku teadus- ja arendustegevuse lisaraha kohta (s.t. valemipõhiselt jaotatud osa ning rahastus konkurentsipõhisest TA rahastusest). 2.2. Kõikide tegevuste puhul palume esitada tegevuse klassifikatsioon: teadus- ja arendustegevuse (TA kulu) või teadus- ja arendustegevust toetav kulu (TA-d toetav kulu), vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjali „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude määramise juhend“ määratlustele. Juhul, kui ühe tegevuse raames viiakse läbi nii teadus- ja arendustegevusi kui toetavaid tegevusi, siis palume need vormis esitada kahe erineva reana. 2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil palume täiendavalt esitada informatsioon oma valitsemisala innovatsiooni ja innovatsiooni toetavate tegevuste rahastamise kohta. 3. Täita valitsemisala 2022. a teadus- ja arendustegevuse finantsandmete põhjal lisa 2 failis (GBAORD_2022) toodud valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste statistika tabel järgides lisas 3 toodud juhendit. Esitatud andmed edastab Haridus- ja Teadusministeerium Statistikaametile ja neid kasutatakse rahvusvaheliselt võrreldava teadus- ja arendustegevuse statistika koostamisel. 4. Palume üle vaadata lisas 4 esitatud Teie ministeeriumile vastavad agregeeritud TA kulude andmed 2022-2026. a. Juhul, kui Teie ministeeriumi tegelikud TA kulud 2022. a, 2023. a TA kulude eelarve või 2024. a prognoos erinevad märgatavalt (s.o. üle 10%) tabelis välja toodust, palume lühidalt selgitada, mis on erinevuse põhjuseks. Palume andmed esitada 15. maiks 2023. aastal e-posti aadressile [email protected]. Täiendavate küsimustega palume pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõuniku Riia Eratalay poole ([email protected]; 735 0231). Lisaks anname eelinfona teada, et 28. aprillil 2023. a kell 12.00 toimub Microsoft Teams’i vahendusel kõne all olevate vormide täitmise infotund (kutsed saadetakse vahetult enne välja). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisad: 1. Lisa 1_TAI rahastamine_2021-2027 2. Lisa 2_GBAORD_2022 3. Lisa 3_GBAORD juhend 4. Lisa 4_Agr_TA_2022-2026 Riia Eratalay 735 0231 [email protected] 2 (2)  LISA 3: GBAORD-i küsimustiku täitmise juhend Valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste (ingl government budget appropriations or outlays allocated to R&D, GBAORD) andmete kogumise eesmärk on saada teavet riigieelarves tehtud rahaeraldiste kohta, mis on otseselt suunatud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks riigis. Kogutavad andmed võimaldavad analüüsida teadus- ja arendustegevuseks suunatud rahaeraldiste sotsiaalmajanduslikku eesmärgistatust, et oleks ülevaade, milliste valdkondade sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks on valitsus eelarvesse teadus- ja arendustegevuse rahalisi vahendeid kavandanud. Ühtlasi on vastav andmestik oluliseks indikaatoriks riikide võrdluses rahvusvahelistes ülevaadetes (andmeid avaldatakse Eurostati kodulehel: http://ec.europa.eu/eurostat/data/database). Andmete kogumise kohustus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) ja selle alusel vastu võetud Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 995/2012, 26. oktoober 2012 , millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse rakendamiseks. Andmeid kogutakse ministeeriumitelt, kellel vahendusel toimub riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud rahade jaotus allasutustele. Andmeid küsitakse tagasiulatuvalt, eelmisel kalendriaasta teadus- ja arendustegevuse kulude kohta. GBAORD-i statistika arvestusse kuuluvad nii teadus- ja arendustegevuse kui teadus- ja arendustegevust toetavad kulud. Eelarveeraldiste kategooriad Teadus- ja arendustegevusele suunatud rahaeraldised riigieelarvest kajastatakse sotsiaalmajandusliku eesmärgi järgi vastavalt NABS 2007 klassifikaatorile, mis koosneb 13-st rakendusvaldkonnast. Kulude jaotuse määramisel on võimalik lähtuda meetme sisust või eesmärgist. Rakendusvaldkonnad NABS 2007 järgi on: 1. Maakoore, hüdrosfääri ja atmosfääri uuringud ja kasutamine — siia kuulub maakoore ja vahevöö uurimine ja kasutuselevõtt, merede, ookeanide uurimine ja kasutuselevõtt, atmosfääriuuringud, geofüüsika, kliima ja meteoroloogialased uuringud, polaaruuringud ja hüdroloogia, maavarade uurimine ja kasutuselevõtt (sh ka merepõhjas) jms. 2. Keskkonnakaitse — siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on tõhustada saastekontrolli nagu saasteallikate ja -ainete tuvastamine ja analüüs, reostuse põhjuste analüüs, saaste mõju keskkonnale ja selle tagajärjed inimestele, faunale, floorale ja mikroorganismidele, samuti biosfäärile. Seirevahendite väljatöötamine mõõtmaks igat liiki (müra, vibratsioon, radioaktiivne saaste) reostust. Siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mis on suunatud saaste elimineerimiseks ja preventsiooniks igat liiki saaste osas nii atmosfääris, maapinnal, veestikes kui ka töö- ja elukeskkonnas.  Siia kuuluvad: atmosfääri ja kliima kaitse; välisõhu kaitse; tahked jäätmed; ümbritseva vee kaitse; pinnase ja põhjavee kaitse; müra ja vibratsioon; liikide ja levilate kaitse; kaitse loodusõnnetuste vastu; radioaktiivne reostus. 3. Maailmaruumi uuringud ja hõivamine — siia kuulub astronoomia ja astrofüüsika rakendusuuringud, kosmosealased teadusuuringud, satelliidid, kosmoselennud, stratosfääriuuringud, stardisüsteemid, kosmose laboratooriumid, kosmoserännud jms. 4. Transport, telekommunikatsioon ja infrastruktuurid — siia kuulub teadus- ja arendustegevus, mis on seotud infrastruktuuri ja maa arendusega, sh ehitus, linnaplaneerimine, maakasutus, transport, telekommunikatsioon, veevarustus ja – puhastus, linnastumisega tekkivate kahjude vältimine jms 5. Energia (tootmine, jaotamine, ratsionaalne kasutamine) — siia kuulub kõigi energiaallikate tootmine, salvestamine, ülekandmine, jaotamine ja energia mõistlik kasutamine, energia tootmise ja jaotamise efektiivsus, energia kokkuhoid, süsihappegaasi eraldumise vähendamine, taastuvenergia allikad, tuumaenergia jms. 6. Tööstustootmine ja –tehnoloogia — siia kuulub tootmis- ja töötlemistehnoloogia, tööstustooted ja nende tootmisprotsessid. Siia kuulub ka teadus- ja arendustegevus, mis on seotud tootmiseefektiivsuse ja jäätmemajandusega. 7. Tervishoid — siia kuulub ravi, tervislik toitumine, ravimiuuringud, sotsiaalmeditsiin, narkootikumidega seotud uuringud, geriaatria, töötervishoid, haiguste tõrje jms. 8. Põllumajandus, metsandus, kalandus — siia kuulub põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja toiduainete tootmise arendamine, väetised, biotsiidid, biokahjurite tõrje, põllumajanduse mehhaniseerimine, kultuurmetsanduse mõju keskkonnale, põllumajanduse tootlikkuse ja toidutehnoloogia arendamine, loomakasvatus ja piimandus, veterinaaria ja teised põllumajandusteadused. 9. Haridus — siia kuulub üldharidus, formaal- kui ka mitteformaalharidus, eriharidus, pedagoogika, didaktika, haridusteenused. 10. Kultuur, vaba aja veetmine, religioon, meedia — siia kuulub kultuur, religioon ja vaba aja veetmine sotsiaalse nähtusena ning nende mõju ühiskonnale, rassiline ja kultuuriline integreerimine ja sellega seotud sotsiaal- kultuurilised muutused, siia kuulub ka spordiga, kunstiga, raamatukogudega, arhiividega, keeleoskusega jms seotu, käsitletuna sotsiaalse nähtusena. 11. Poliitilised ja sotsiaalsed süsteemid, struktuurid ja protsessid — siia kuulub avalik haldus, majanduspoliitika, regionaaluuringud, sotsiaalsed muutused, protsessid ja konfliktid, sotisaalabi ja sotsiaalne julgeolek, töökorralduse sotsiaalsed aspektid, soouuringud, vähemuste kaitse jms. 12. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud GUF rahadest (ülikoolide fond). 13. Üldine teadmiste edendamine/arendamine: TAT rahastatud muudest allikatest — rakendus on määratlemata uuringutel, mis on ette võetud teadmiste hulga suurendamiseks, kuid mida ei saa siduda konkreetse rakendusvaldkonnaga, ning mille puhul rakendust ei määratletud ka vahendite eraldamisel. Enamasti on sel juhul tegemist alusuuringutega (algupärased teoreetilised ja eksperimentaaluuringud uute teadmiste saamiseks looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest, seadmata eesmärgiks nende teadmiste rakendamist). 14. Riigikaitse — siia kuulub riigikaitselised uuringud, sh ka riigikaitse eelarvest rahastatavad tuuma- ja kosmoseuuringud. Samas riigikaitse eelarvest rahastatavad tsiviiluuringud (meteoroloogia, meditsiin, telekommunikatsioon) tuleks näidata vastava rakendusvaldkonna all.