(EIS) algatatud kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium 17.04.2023 nr 1-6/2748-1 Justiitsministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Transpordiametile ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile arvamuse andmiseks siseministri määruste muutmise eelnõu. Eelnõuga muudetakse järgmiseid määruseid: 1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnista mise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ ja 2) siseministri 25. septembri 2018. aasta määrus nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 5. maiks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Arvamuse andmiseks: Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet Andmekaitse Inspektsioon Transpordiamet Maret Saanküll [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 10.04.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 251 lõike 3 ning välismaalas e le rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 47 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Elamisloa pikendamise taotlus esitatakse teeninduses või elektrooniliselt iseteeninduses. (5) Rahvusvahelise kaitse taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus võetakse menetlusse nende Politsei- ja Piirivalveametis vastuvõtmise päeval.“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Iseteeninduses täidetakse elamisloa pikendamise taotlus eesti, inglise või vene keeles.“; 3) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Taotleja ei pea allkirjanäidist kirjutama, kui ta esitab elamisloa pikendamise taotluse iseteeninduses.“; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(11 ) Kui taotleja esitab elamisloa pikendamise taotluse iseteeninduses, kinnitab ta, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid.“; 6) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ja päritoluriigi isikukood, kui need on olemas, sünniriik,“ sõnadega „isikukood, kui see on olemas, sünniriik ning“; 7) paragrahvi 9 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101 . Esindajast teatamine Kui taotleja volitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses või elamisloa pikendamise taotluse menetluses pärast rahvusvahelise kaitse taotluse või elamisloa pikendamise taotluse esitamist ennast esindama teise isiku, peab ta Politsei- ja Piirivalveametile viivitamata teatama esindaja nime ja kontaktandmed ning edastama volikirja koopia.“; 9) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „21 ) taotleja reisidokument;“; 10) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111 . Õigeid andmeid tõendav dokument Kui taotleja taotleb elamisluba põhjusel, et reisidokumenti või elamisloakaardile kantud andmed on muutunud või ebaõiged, lisab ta elamisloa taotlusele õigeid andmeid tõendava dokumendi.“; 11) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lõppemist“ sõnadega „, kui elamis loa pikendamise taotlus on esitatud vähemalt kolm kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivus aja lõppemist“. § 2. Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ § 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) elektrooniline mereinfosüsteem.“. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“. Eelnõu eesmärk on tagada, et rahvusvahelise kaitse alusel saadud elamisloa pikendamise taotluse (edaspidi pikendamistaotlus) menetlus oleks Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) sujuvalt korraldatud, ning vältida menetlusökonoomia kaalutlustel seda, et taotlejalt küsitakse liigseid andmeid. Praegu tuleb pikendamistaotlus esitada PPA-le posti teel. Eelnõu kohaselt see võimalus kaotatakse ja pikendamistaotlus tuleb edaspidi esitada PPA teenind uses või iseteeninduses. Samuti ajakohastatakse eelnõuga loetelu andmetest, mis esitatakse rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotluses (edaspidi koos rahvusvahelise kaitse taotlus) ning pikendamistaotluses. Eelnõuga tehakse ka tehniline muudatus siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“. Muudatus ei ole seotud rahvusvahe lise kaitse valdkonnaga, kuid Siseministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud algatada üheks tehniliseks muudatuseks eraldi eelnõu. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Anneli Viks ([email protected]) ning õigusnõunikud Maret Saanküll ([email protected]) ja Kaspar Lepper ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse: 1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnista mise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ avaldamismärke ga RT I, 26.08.2022, 15; 2) siseministri 25. septembri 2018. aasta määrust nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 17.12.2022, 11. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 87 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise 1 ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ (edaspidi kehtiv määrus). Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kehtiva määruse § 3 lõikeid 4 ja 5. Kehtiva määruse § 3 lõike 4 kohaselt võib taotleja esitada pikendamistaotluse posti teel. Eelnõuga see võima lus kaotatakse ja pikendamistaotlus tuleb edaspidi esitada PPA teeninduses või iseteeninduses. Sama paragrahvi lõikes 5 on reguleeritud rahvusvahelise kaitse taotluse ja pikendamistaotluse menetlusse võtmise aega. Kuna kaotatakse võimalus esitada pikendamistaotlus posti teel, võetakse nii rahvusvahelise kaitse taotlus kui ka pikendamistaotlus edaspidi menetlusse päeval, millal see võetakse PPA-s vastu. Eelnõu § 1 punktidega 2–5 muudetakse kehtiva määruse §-e 4–6, sest pikendamistaotlust on edaspidi võimalik esitada iseteeninduses. Kehtiva määruse § 4 lõikes 1 on sätestatud, et rahvusvahelise kaitse taotlus ja pikendamistaotlus peavad olema täidetud suurtähtedega loetavas kirjas eesti või muus keeles, milles taotleja suudab teha end arusaadavaks. Need tingimused kehtivad pikendamistaotluse kohta üksnes juhul, kui taotleja esitab selle PPA teeninduses. Juhuks, kui taotleja esitab pikendamistaotluse iseteeninduses, kehtestatakse erisus, mille kohaselt esitab taotleja pikendamistaotluse eesti, inglise või vene keeles. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse keel on eesti keel. Rahvusvahelise kaitse saajal on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõike 41 ja lõike 45 punkti 1 alusel kohustus läbida rahvusvahelise kaitse saajatele loodud kohanemiskoolitus ja õppida eesti keelt. Võimalus esitada pikendamistaotlus eesti keeles toetab kohanemist Eesti kultuuriruumis ja vajadust omandada eesti keel. Lisaks määratakse rahvusvahelise kaitse saajale vajaduse korral tugiisik, kes saab teda abistada, kui keeleõpe on olnud lühike või kohanemine on kulgenud muul põhjusel raskemini. Et võimestada rahvusvahelise kaitse saajat tulema iseseisvalt toime, saab iseteeninduses pikendamistaotlust esitada ka inglise ja vene keeles. Need võõrkeeled on valitud eelkõige seetõttu, et neid räägivad emakeele või ühe võõrkeelena enamik Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejatest ja saajatest. Lisaks on arvestatud, et inglise ja vene keelt kasutatakse Eestis võõrkeeltest enim nii avalikus ruumis, meedias, teenindusettevõtetes kui ka töökohtadel. Seetõttu on muu hulgas rohkem võimalusi abistada taotlejaid nendes keeltes pikendamistaotluse täitmisel. Kehtiva määruse § 4 lõike 5 kohaselt võib juhul, kui taotleja esitab pikendamistaotluse posti teel, esitada kehtivas määruses sätestatud dokumendi asemel selle koopia. Kuna edaspidi ei ole enam võimalik pikendamistaotlust posti teel esitada, tunnistatakse see lõige kehtetuks. Kehtiva määruse § 5 kohaselt allkirjastab vähemalt 15-aastane taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse ja pikendamistaotluse oma käega. Samuti on selles paragrahvis sätestatud nõuded allkirjale. Kuna edaspidi saab pikendamistaotluse esitada ka iseteeninduses, täiendatakse § 5 lõikega 4, et välistada sellisel juhul omakäelise allkirjanäidise nõue. Kehtiva määruse §-s 6 on reguleeritud rahvusvahelise kaitse taotluses ja pikendamistaotluses esitatud andmete õigsuse kinnitamist. Kui taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse või pikendamistaotluse PPA teeninduses, allkirjastab ta taotluse iga lehekülje. Allkirjastamise ga kinnitab taotleja, et ta ei ole esitanud valeandmeid ega lisanud võltsitud dokumente. Kuna lisandub võimalus esitada pikendamistaotlus iseteeninduses, ei saa sellisel juhul taotluse iga lehekülge allkirjastada. Seetõttu täiendatakse kehtivat määrust nii, et kui taotleja esitab pikendamistaotluse iseteeninduses, kinnitab ta samal ajal ka seda, et ta ei ole esitanud valeandmeid. 2 Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 ajakohastatakse ja viiakse praktikaga kooskõlla rahvusvahe lise kaitse taotluses esitatavate andmete loetelu. Kehtiva määruse § 9 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotluses muu hulgas esitada nii Eesti kui ka päritoluriigi isikukood, kui need on olemas. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi esitada vaid Eesti isikukood, kui see on olemas. Juhul, kui tekib päritoluriigi isikukood i järele siiski vajadus, saab selle taotleja reisidokumendi koopialt. Kehtiva määruse § 9 lõike 6 punkti 2 kohaselt kannab ametnik rahvusvahelise kaitse taotlusele muu hulgas taotleja pikkuse sentimeetrites ning silmade ja juuste värvi. Kuna taotlejalt hõivatakse sõrmejäljed ja rahvusvahelise kaitse saajale väljastatakse biomeetriline isikut tõendav dokument, ei ole nimetatud andmete kogumine põhjendatud. Praktikas ei ole neid andmeid kogutud ja neid ei ole ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel vaja. Seetõttu on otstarbekas viia kehtiv määrus praktikaga kooskõlla ja tunnistada punkt 2 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse kehtivat määrust §-ga 101 , millega pannakse taotlejale kohustus teavitada PPA-d esindaja olemasolust ning edastada PPA-le esindaja nimi ja kontaktandmed ning volikirja koopia. Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest: praktikas esineb tihti juhtumeid, kus taotleja volitab teist isikut pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist ennast toimingutes esindama, näiteks toimikuga tutvuma, tõendeid ja dokumente edastama ja kätte saama ning intervjuul osalema, kuid PPA-l puuduvad selle kohta õigel ajal andmed. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu reisidokumendiga. Kui taotlejal on reisidokument, tehakse koopia selle kannetega lehekülgedest. Rahvusvahelise kaitse saaja elamisloa pikendamisel kontrollitakse põhjalikult, kas elamisloa andmise tinginud asjaolud endiselt kehtivad. Üks oluline asjaolu on muu hulgas rahvusvahelise kaitse saaja päritoluriigis, st väljaspool Euroopa Liitu, reisimise ja viibimise kestus ning seotud asjaolud. Peamine dokument, mille põhjal väljaspool Euroopa Liitu reisimist kontrollitakse, on rahvusvahelise kaitse saaja reisidokument. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse kehtivat määrust §-ga 111 , millega pannakse taotlejale kohustus lisada elamisloa taotlusele õigeid andmeid tõendav dokument, kui ta taotleb uut elamisluba sellepärast, et reisidokumenti või elamisloakaardile kantud andmed on muutunud või ebaõiged. Näiteks, kui abiellumisel muutub taotleja nimi ja ta taotleb seetõttu uut elamisluba, peab ta elamisloa taotlusele lisama abiellumist ja nime muutmist tõendava dokumendi. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse kehtiva määruse § 14 lõiget 1, mille kohaselt teeb PPA elamisloa pikendamise või sellest keeldumise otsuse kolme kuu jooksul pikendamistaotluse esitamise päevast arvates, kuid kõige hiljem kümme päeva enne tähtajalise elamis loa kehtivusaja lõppemist. Pikendamistaotlus tuleb esitada vähemalt neli kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. Muudatusega täpsustatakse, et kui taotleja ei esita pikendamistaotlust vähemalt kolm kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist, ei pea PPA tegema elamisloa pikendamise või sellest keeldumise otsust hiljemalt kümme päeva enne kehtiva tähtajalise elamisloa lõppemist. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politse i taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi KILP-i põhimäärus) § 7 lõiget 2 3 punktiga 19, mille kohaselt vahetab politsei taktikalise juhtimise andmekogu (edaspidi KILP) andmeid elektroonilise mereinfosüsteemiga. KILP-is planeeritakse muu hulgas reageerivat ressurssi otsingu- ja päästetöödeks Eesti päästepiirkonnas. Eesti päästepiirkond hõlmab nii mereala, maismaad kui ka piiriveekogusid. Otsingu- ja päästetööde korraldamine on PPA ülesanne. Nõukogu direktiivi 98/41/EÜ1 põhjenduse 4 järgi tuleb teave reisijate ja laevapere kohta koostada selleks, et hõlbustada otsingu- ja päästetöid ning tõhustada tegelemist õnnetuse tagajärgedega. Kui otsingu- ja päästetöid tehakse merealal, on PPA-l vaja reisilaeval viibijate nimekirja, et teada õnnetusse sattunute arvu ja andmeid. Vastasel juhul ei ole teada päästetavate koguarv. Merepäästesündmusel tuleb arvestada, et reisilaeval on isikuid, kes ei ole Eesti elanikud ja kelle andmeid ei ole Eesti andmekogudes, kellel puuduvad dokumendid või kes on teadvuseta või surnud. Kui andmeid on võimalik reisilaeval viibijate nimekirjaga võrrelda, on lihtsam päästetuid tuvastada. Reisilaeval viibijate nimekirja võimalikul töötlemisel KILP-is ei ole praegu vahetut mõju siseturvalisusele. Seetõttu ei ole muudatuse mõju seletuskirja punktis 4 kirjeldatud. Läänemeri on üks maailma intensiivseima laevaliiklusega piirkondi ja muudatus tugevdab valmisolek ut merepäästesündmuste tõhusaks lahendamiseks. Viimastel aastatel ei ole leidnud aset ulatuslikke merepäästesündmusi, kus reisilaeval viibijate nimekiri oleks olnud vajalik. Juhul kui aga selline merepäästesündmus leiab aset, on selle lahendamine paratamatult ajakriitiline. Seega tuleb tagada võimalus saada reisilaeval viibijate nimekiri elektroonilise st mereinfosüsteemist KILP-i kohe, kui seda on vaja. Andmevahetus on arendatud viisil, et andmeid töödeldakse PPA päringu alusel ainult merepäästesündmuse lahendamiseks ja automaatselt andmeid ei vahetata. Päringut ei ole võimalik teha enne, kui PPA ja Transpordiamet on sõlminud andmevahetuslepingu. Pärast eelnõu jõustumist uuendatakse riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis RIHA teavet KILP-i kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm PPA ametnikud, kes menetlevad pikendamistaotlusi. Neid on umbes 120. Aastal 2021 oli riigiametnikke Eestis 72482 . Seega on pikendamistaotluste menetlejate arv võrreldes riigiametnike koguarvuga väike. Mõju kirjeldus ja olulisus: eelnõuga muutub pikendamistaotluse menetlemine lihtsamaks. Väheneb PPA halduskoormus, sest enamik taotlejatest soovitakse suunata pikendamistaotlust esitama iseteenindusse. Võimalus esitada pikendamistaotlus PPA teeninduses jäetakse alles kasutamiseks vajaduse korral. Pikendamistaotluse esitamisel kontrollitakse andmeid automaatselt teistest andmekogudest, näiteks karistusregistrist, töötamise registrist ja 1 Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta. – EÜT L 188, 02.07.1998, lk 35–39. 2 Rahandusministeerium 2022. Avaliku teenistuse aruanne 2021, lk 36. 4 rahvastikuregistrist. Edasi menetletakse pikendamistaotlust tavapäraselt. Kuna eelnõuga korrastatakse ka loetelu andmetest, mida pikendamistaotluse esitajalt küsitakse, paraneb eelduslikult menetluse kvaliteet ja arusaadavus haldusvälistele isikutele ning väheneb PPA halduskoormus. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus riigiasutuste töökorraldusele on väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Seega on mõju riigiasutuste töökorraldusele ebaoluline. Sotsiaalne mõju Sihtrühm Rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa ja selle pikendamise taotlejad. Kuni 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv suhteliselt väiksena. See kasvas järsult, kui algas Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas 2022. aastal 2940 välismaalast. Rahvusvaheline kaitse ja elamisluba anti 2115 välismaalasele ning perekonnaliikme elamisluba 32 välismaalasele. Pikendamistaot luse esitas 2022. aastal 122 välismaalast. Arvestades, et perioodil 24.02.2022–19.03.2023 esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 4291 välismaalast, on võrreldes 2021. aastaga kasvanud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv 222% ja saajate arv 349%. Seega on ilmne, et lähitulevik us kasvab oluliselt ka pikendamistaotluste arv. Rahvusvahelise kaitse saajale väljastatakse Eestis tähtajaline elamisluba. Pagulasele väljastatakse kolmeaastane elamisluba, mida saab pikendada kolme aasta kaupa. Täiendava kaitse saajale väljastatakse üheaastane elamisluba, mida saab pikendada kuni kahe aasta kaupa. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmele väljastatakse tähtajaline elamisluba sama kauaks kui tema rahvusvahelise kaitse saajast perekonnaliikme le. Eelnõu puudutab kõiki rahvusvahelise kaitse ja elamisloa saajaid ja samal alusel elamis loa saajaid ning nende perekonnaliikmeid. Mõju kirjeldus ja olulisus: eelnõuga muutub pikendamistaotluse esitamine lihtsamaks. Taotlejatele on pikendamistaotluse esitamine edaspidi kiirem, mugavam ja ligipääsetavam, sest pikendamistaotluse esitamiseks ei pea enam broneerima aega PPA teeninduses, vaid selle saab esitada iseteeninduses sobival ajal. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Seega on mõju rahvusvahelise kaitse taotluse ja pikendamistaotluse esitajatele ebaoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi ja sellega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. Määruse rakendamisega seotud iseteeninduskeskkonna loomise kulud kaetakse Varjupaiga - , Rände- ja Integratsioonifondi toel. KILP-i põhimääruse muudatuse rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilised arendustööd on tehtud. Lisaraha riigieelarvest ei taotleta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna selle rakendamisega ei kaasne ettevalmistustegevusi. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse 5 avaldamiseks PPA-le, Kaitsepolitseiametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Transpordiametile ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0397 - Siseministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d244a27a-346c-4ccb-8ead-d36f6581ef8d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d244a27a-346c-4ccb-8ead-d36f6581ef8d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main