Ühiste kavatsuste protokoll

EESTI KONTSERDI RESIDENTUURIPROGRAMM ETENDUSKUNSTNIKELE „EK Labor: Sündinud Jõhvis“ (tööpealkiri) 31 .01 .2023 EESTI KONTSERDI RESIDENTUURIPROGR AMM ETENDUSKUNSTNIKELE Regionaalpoliitiline kontekst Kultuuriministeerium tegi sihtasutusele Eesti Kontsert ülesandeks pakkuda omalt poolt uudseid lahendusi Ida-Virumaa kultuurielu elavdamiseks ning teha ettepanekud, milliste algatustega saaks muuta Ida-Virumaa Eesti kultuuri- tegijatele ja kultuuriavalikkusele senisest atraktiivsemaks. Paide teatri kogemuse põhjal oli näha, et loominguliselt ägedaid kunstnikke on võimalik Tallinnast välja meelitada küll. Samas tuli tõdeda, et ägedad loojad tahavad pigem teha oma loomingut ja see ei pruugi alati osutuda konkreetse kogukonna kontekstis jätkusuutlikuks. Varasemast õppides ning valdkonnas tegutsevate professionaalidega konsulteerides jõudsime tõdemusele, et Jõhvi ei ole mõistlik viia (ega seal asutada) ühte loomingulist kollektiivi, vaid luua eriline residentuuriprogramm, mis võimaldaks eri rühmitustel ja loomeisikutel Ida-Virumaal mingi perioodi elada, luua ja seal oma uuslavastusi välja tuua. Selline lühiajaline residentuur võib olla kasulik nii loojale kui ka kohalikule ko- gukonnale. Ühelt poolt saavad etenduskunstnikud keskenduda oma loomin- gule, viibides igapäevasest rutiinist eemal. Keskkonnamuutus ja uus kohalik kontekst võivad olla inspireerivad ja põnevad, eriti olukorras, kus loomingulisel tiimil on sel perioodil garanteeritud finantsiline tugi. Kohalikule kogukonnale võib olla põnev see, kui kindlaks määratud regulaarsusega tulevad piirkonda erinevad loomerühmitused üle Eesti, et just seal oma loomingut teha ja seon- duvat kogukonnaga jagada. Uuslavastuste väljatoomine Ida-Virumaal võimal- daks ka laiemal publikul leida tee uute etenduspaikadeni Ida-Virumaal. Selleks, et loomerühmituse integratsiooni ja mõju kohalikule kogukonnale veel laiendada, peab loomerühmitus lisaks uuslavastusele välja pakkuma ka kogu- konda puudutava lisaprogrammi, mida nad oma residentuuri ajal saavad ellu viia. Et loominguline kooslus ei istuks vaid proovisaalis nn suletud uste taga, vaid otsiks kokkupuutepunke kogukonnaga kogu residentuuri vältel, oodatakse rühmituselt erinevaid tegevusi, milleks võivad olla workshop’id koolides, kohaspetsiifilised lavastused linnaruumis, etendused hooldekodudes jne. Oluline on, et kui loominguline rühmitus residentuuri kandideerib, siis nad esitavad koos loomeprojekti kirjeldusega ka kohaliku kogukonda kaasava/ mõjutava programmi ülevaate – mida, millal, kuidas ja kellele kavatsetakse teha; mis eesmärgil ja mis võiks olla nende tegevuste mõju ning milliseid ressursse on nendeks tegevusteks tarvis. Need tegevused võivad (aga ei pruugi ilmtingi- mata) seotud olla konkreetse loomingulise projekti ettevalmistamisega. 2 EESTI KONTSERDI RESIDENTUURIPROGR AMM ETENDUSKUNSTNIKELE Uuslavastuste ideed ja projektid võivad (aga ei pea ilmtingimata olema) inspi- reeritud kohalikust temaatikast ja kontekstist. Oluline on projekti loominguline tase ja ambitsioon, mis kõnetaks ja pälviks tähelepanu kogu Eestis ja rahvus- vaheliselt (nt Rimini Protokolli projekt „100% Narva“). Uuslavastus võib, aga ei pea ilmtingimata kaasama kohalikku kogukonda. Neid näiteid on palju, kus loomingulised projektid on kaasanud kohalikku kogukonda ja mis on toonud ja loonud põnevust kõigile selles osalejatele. Kaasata võib koole, klasse, eakaid ja teisi erinevaid demograafilisi rühmitusi. Kui residentuuriprogrammi valitud kollektiivil on varasemat repertuaari, siis saab nendega käia ringtuuril või kor- raldada (näiteks koolides) workshop’e. Kultuuripoliitiline reaalsus ja vajadus residentuuriprogrammi järele • Vabakutseliste kunstnike sotsiaalsete garantiide puudumine, millele on taas aktiivsemalt hakatud tähelepanu pöörama (nt Andra Teede EPLis, 21.12.2022; Sveta Grigorjeva ERRi kultuuriportaalis, 3.01.2023; Tiit Aleksejev EPLis, 25.01.2023 jt); • Projekte tehakse kultuurkapitali toetusest ja kõikidele projektidele sellest rahast lihtsalt ei jagu. Kultuurkapitali toetused on väikesed, antakse rohke- matele, aga oluliselt vähem kui tegelikult projektide tegemiseks on vaja; • Loomemeeskonnad on alamakstud, sest kultuurikapitali toetused on väikesed ning endiselt ei anna toetus tegevkunstnikele sotsiaalseid garan- tiisid; • Eelarvevahendite nappuse tõttu ei saa keegi loomeprotsessi süveneda, sest korraga tuleb teha palju erinevaid asju, loomeprotsessid on kiired ja pinnapealsed, see mõjutab uute projektide loomingulist taset; • Loomeprojektid on suures laastus pealinnakesksed, sest siin on olemas vajalik publik, et olulist publikutulu teenida; • Residentuuride võimalusi on Eestis vähe, nende finantsiline võimekus on väike, need on tavaliselt pikkusega maksimaalselt 1 kuu ning nende ees- märk ei ole uuslavastuse väljatoomine, vaid süvenemine kuuks ajaks uude loomeprotsessi; • Senised residentuurid on üldjuhul ühele inimesele ega paku võimalust loo- mingulise meeskonnaga koos midagi katsetada, veel vähem uuslavastust välja tuua. 3 EESTI KONTSERDI RESIDENTUURIPROGR AMM ETENDUSKUNSTNIKELE Eesti Kontserdi residentuuriprogrammi eesmärk • Residentuuri eesmärk on tuua Ida-Virumaale (peaasjalikult Jõhvi) kolme- kuuliste residentuuride näol omanäolisi ja ägedaid tegevkunstnikke üle terve Eesti; • Pakkuda tegevkunstnikele võimalust süveneda oma uuslavastuse välja- toomisele, pakkudes omalt poolt selleks sotsiaalseid garantiisid, finantsilist ja produktsiooni tuge; • Tuua Jõhvis 3 aasta jooksul välja 3 uuslavastust aastas. Ühtlasi töötatakse võimalusega mängida „Sündinud Jõhvis“ uuslavastusi ka teistes Eesti Kontserdi kontserdimajades. Residentuuriprogrammiga pakutavad võimalused • Väljatöötatava residentuuri formaat võimaldaks loomingulistel kooslustel kolme kuu jooksul täielikult süveneda oma loomingulisse maailma ees- märgiga tuua välja uuslavastus; • Kolmeks kuuks määratakse kuni 4-le loomemeeskonna liikmele 125% kultuuritöötaja miinimumpalga suurune töötasu, mis võimaldab neil end täielikult residentuuri projektile pühendada; • Kõik loomemeeskonna liikmed elavad kolm kuud Jõhvis (või mujal ida-Virumaal), kus neile võimaldatakse kolmeks kuuks tasuta majutust; • Kolmeks kuuks võimaldatakse loomingulisele rühmitusele tasuta proovi- saalide kasutamise võimalust; • Lisaks määratakse ka projektile lavastuskulude eelarve, mis võimaldab uuslavastuse väljatoomisega seotud kulud katta; • Kohapeal on olemas projektijuht, kes aitab uuslavastust produtseerida, turundada, vajadusel lisaraha taotleda ja kohaliku kogukonnaga suhelda. 4 EESTI KONTSERDI RESIDENTUURIPROGR AMM ETENDUSKUNSTNIKELE Residentuuriprogrammi läbiviija garanteerib • Palgafondi 125% kultuuritöötaja miinimumpalga ulatuses kuni 4-le inimesele kolmeks kuuks; • Produktsioonikulude kuni 15 000 EUR (vastavalt taotluses esitatud eelarvele) katmist; • Abi projekti turunduskommunikatsiooni väljatöötamisel ja elluviimisel; • Tasuta majutust Jõhvis kuni 4-le loomingulise meeskonna liikmele kolme kuu jooksul; • Prooviruume uuslavastuse väljatoomiseks; • Lavaruumi uuslavastuse väljatoomiseks; • Produtsendi tuge, kes teab kohalikke olusid. Residentuuri tingimused (uuslavastus) • Loominguline kollektiiv elab kolme kuu jooksul Jõhvis, et sealseid võimalusi kasutades tuua välja uuslavastus; • Residentuuri lõpus toimub esietendus ja uuslavastust mängitakse Jõhvis vähemalt 7 korda; • Peale selle, et uuslavastus tuuakse välja ja seda mängitakse Jõhvis, on residentuuri lisatingimuseks, et loominguline kollektiiv töötab välja ja viib ellu ka kohalikku kogukonda hariva ja kaasava programmi. Need võivad olla suunatud erinevatele sihtrühmadele (lasteaialapsed, õpilased, töötud). Residentuuride ajakava Igal aastal toimub kolm residentuuri: • veebruar–aprill; • juuni–august; • oktoober–detsember. 5 EESTI KONTSERDI RESIDENTUURIPROGR AMM ETENDUSKUNSTNIKELE Kandideerimise protseduur • Residentuuri kandideerimine toimub üks kord aastas; • Avaldus esitatakse SA-le Eesti Kontsert selleks ettenähtud korras (kord vajab väljatöötamist); • Taotluste esitamise tähtaeg on 15. mai (vorm ja tingimused vaja välja töötada): • Otsused kinnitatakse komisjoni poolt 1. juuliks (komisjoni koosseis ja otsustamise protseduur vaja välja töötada). Residentuuri valikukriteeriumid • Loomingulise meeskonna motivatsioon ja pühendumus; • Lavastusprojekti kunstiline tase; • Lavastusprojekti sobivus Ida-Virumaa konteksti; • Kogukonda kaasavate tegevuskavade selgus ja läbimõeldus residentuuri ajal; • Konkreetne kohalikku kogukonda kaasavate tegevuste plaan ja läbiviimise kava; • Kohalike olude ja võimalike koostööpartnerite tundmine ja nendega eelneva kontakti omamine. Lisainfo Kertu Orro, [email protected] Andri Maimets, [email protected] 6  Allkirjastatud digitaalselt ÜHISTE KAVATSUSTE PR OTOKOLL NR 1 Käesolev ühiste kavatsuste protokoll (edaspidi protokoll) on sõlmitud järgmiste osapoolte vahel: Kultuuriministeerium (registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja 23, 15076 Tallinn), mida esindab kultuuriminister Piret Hartman; SA Eesti Kontsert (registrikood 90012596, asukoht Estonia pst 4, 10148 Tallinnas), mida esindab juhatuse liige Kertu Orro; Võttes arvesse, et: 1. SA Eesti Kontsert on avaldanud soovi käivitada ajavahemikuks 01.06.2023 kuni 31.12.2026 Jõhvi kontserdimajas etenduskunstnike residentuuriprogramm (edaspidi residentuuriprogramm), tööpealkirjaga „EK Labor: Sündinud Jõhvis“ (Lisa 1), 2. Ja et kultuuriminister on otsustanud eraldada 2023 aasta programmi käivitamiseks erakorralise toetuse summas 70 000. eurot. 1. KOKKULEPPE SISU 1.1. Kultuuriministeerium planeerib eelarve võimaluste olemasolul perioodil 2024–2026 järgnevaks aastaks SA Eesti Kontserdi tegevustoetuse raames suunata sihtotstarbeliselt kuni 200 000 eurot residentuuriprogrammi elluviimiseks. 1.2. Toetuse täpsemad tingimused, programmi edukuse hindamise kriteeriumid, sihttasemed ning selleks vajalikud rahalised vahendid lepitakse kokku järgneva aasta eelarve koostamise käigus. 1.3. Residentuuriprogrammi elluviimisel lähtutakse vastavalt lisas 1 toodud kirjeldusest. Residentuuriprogrammi valikukomisjoni kaasatakse sealhulgas Kultuuriministeeriumi ja teatrivaldkonna esindusorganisatsiooni esindaja. 1.4. Kultuuriministeerium võib lõpetada residentuuriprogrammi toetamise eeltoodud sihttasemete mittetäitumisel, programmimahu kirjeldusele mittevastamisel, muudel protokolli sõlmimise hetkel ettenägematutel asjaoludel nagu näiteks eelarvevahendite puudumine. 2. JÕUSTUMINE JA KEHTIVUSE LÕPPEMINE 2.1. Protokoll jõustub pärast kõigi poolte poolt allkirjastamist 2.2. Protokoll on sõlmitud tähtajaliselt ja lõppeb 31.12.2026 2.3. Protokolli kehtivuse võib lõpetada igal ajal pooltevahelise kokkuleppega või Kultuuriministeeriumi poolt teavitades SA Eesti Kontserti 6 kuud ette. 3. LÕPPSÄTTED 3.1. Pooled kinnitavad, et neil on kõik õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud protokolli sõlmimiseks ja sellest tulenevate kohustuste võtmiseks ja täitmiseks. 3.2. Protokollile kohaldavad pooled Eesti Vabariigis kehtivat õigust. 3.3. Protokolli täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Kertu Orro kultuuriminister SA Eesti Kontsert