(EIS) algatatud kooskõlastamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-0436 - Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Maaeluministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fd9a42b-ba4c-4b29-820b-7bfe6e229d98 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fd9a42b-ba4c-4b29-820b-7bfe6e229d98?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministeerium Meie 27.04.2023 nr 1.1-10.1/3056-1 [email protected] Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu ootame vastust hiljemalt 3. maiks 2023.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1) eelnõu 2) seletuskiri Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium Välisministeerium Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Raigo Uukkivi Aet Külasalu 611 3029 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 25.04.2023 Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: „§ 361. Makseteenuse pakkuja kohustused arvestuse pidamisel (1) Makseteenuse pakkuja, kes osutab ühe kvartali jooksul sama maksesaajaga seoses makseteenuseid, mis hõlmavad rohkem kui 25 makset, mille maksja asub ühes liikmesriigis ja saaja teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis (edaspidi piiriülene makse), on kohustatud säilitama ja edastama maksuhaldurile seoses makse saajale osutatud makseteenustega ja juhul, kui makse saaja asukoht on ühendusevälises riigis, siis seoses maksjale osutatud makseteenustega, piiriüleste maksete saaja ja maksete kohta järgmise teabe (edaspidi teave): 1) BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makseteenuse pakkuja; 2) makse saaja nimi või ärinimi; 3) olemasolu korral makse saaja maksukohustuslasena registreerimise number või muu makse saajat identifitseeriv number; 4) IBAN või selle puudumise korral muu tunnus, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht; 5) BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht, kui makse saajale laekuvad rahalised vahendid, kuid tal endal ei ole maksekontot; 6) olemasolu korral makse saaja aadress; 7) märge tagasimakse kohta; 8) makse või tagasimakse tegemise kuupäev ja kellaaeg; 9) makse või tagasimakse summa ja vääring; 10) makse saaja või tema nimel saadud makse päritoluliikmesriik, asjakohasel juhul tagasimakse sihtkohaks olev liikmesriik ning teave, mida kasutati makse või tagasimakse päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7; 11) viide, millega üheselt identifitseeritakse makse; 12) sellekohane teave, kui makse algatatakse kaupleja ruumides. (2) Piiriüleste maksete arv arvutatakse makseteenuste alusel, mida makseteenuse pakkuja on osutanud Eestis asuvale makse saajale või maksjale, kui makse saaja asukoht on ühendusevälises riigis. Maksete arv arvutatakse makse saaja kohta, sealhulgas ka juhul, kui makseteenuse pakkujal on teavet, et makse saajal on mitu asukohta määravat tunnust. (3) Makseteenuse pakkuja on kohustatud teabe säilitama elektrooniliselt kolm kalendriaastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal makse tehti. (4) Teave esitatakse maksuhaldurile iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Kui teabe esitamise kohustust asjaomase kvartali kohta ei ole tekkinud, siis kinnitatakse seda kvartalile järgneva kuu lõpuks maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Nimetatud kinnituse esitamise kohustus on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on õigus teabe esitamise kohustusega hõlmatud makseteenuseid osutada. (5) Teabe säilitamise ja maksuhaldurile edastamise nõuet ei kohaldata maksja makseteenuse pakkuja osutatud makseteenuste puhul seoses maksetega, kui vähemalt üks makse saaja makseteenuse pakkujatest asub liikmesriigis vastavalt makseteenuse pakkuja BICile või muule äriühingu tunnuskoodile, millega identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. Nimetatud makseteenust arvestatakse siiski piiriüleste maksete arvu arvutamisel. (6) Käesolevas paragrahvis kasutatakse maksetega seotud termineid järgmises tähenduses: 1) makseteenuse pakkuja on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud isik; 2) makseteenus on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud teenus; 3) makse on maksetehing võlaõigusseaduse tähenduses, arvestades makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 4 sätestatud erisusi; 4) maksja või makse saaja on maksja või makse saaja võlaõigusseaduse tähenduses; 5) maksekonto on maksekonto võlaõigusseaduse tähenduses; 6) IBAN on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37), artikli 2 punktis 15 määratletud rahvusvaheline maksekonto tunnus; 7) BIC on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 16 määratletud makseteenuse pakkuja tunnuskood. (7) Maksja asukohana käsitatakse liikmesriiki, mis vastab maksja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse maksja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumise korral liikmesriiki, mis vastab BICile või muule tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse maksja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. Makse saaja asukohana käsitatakse liikmesriiki või ühendusevälist riiki, mis vastab kas makse saaja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumisel liikmesriiki, mis vastab BICile või muule tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht.“; 2) paragrahvi 431 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „lepingu“ tekstiosaga „lepingu, mis vastab oma ulatuselt nõukogu direktiivis 2010/24/EL ja nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 sätestatule,“; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(EL) 2019/2235 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 10–13)“ tekstiosaga „, (EL) 2020/284 (ELT L 62, 02.03.2020, lk 7–12)“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 61 asendatakse tekstiosa „6 ja 8“ tekstiosaga „6, 8 ja 9“; 2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) teostada riiklikku järelevalvet käibemaksuseaduses sätestatud makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle.”; 3) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 361 tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid töödeldakse käibemaksuseaduse § 361 alusel.“; 4) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka käibemaksuseaduses sätestatud makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse rikkumise korral.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seaduse § 1 punktid 1 ja 3 ning § 2 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt)  Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kavandatakse kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate lõikes ja edastada iga kvartali kohta need andmed maksuhaldurile. Selleks, et hõlmata üksnes neid makseid, mis võivad olla seotud majandustegevusega, on ette nähtud künnis, mis on seotud makse saaja poolt sama makseteenuse pakkuja juures vastu võetud piiriüleste maksete arvuga. Üksnes juhul, kui maksete koguarv ühe makse saaja kohta ületab 25 makset kvartalis, on makseteenuse pakkuja kohustatud säilitama selle makse saaja ja maksete kohta andmeid, mis tuleb edastada maksuhaldurile. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muudatusega laiendatakse maksuhalduri pädevust teostada järelevalvet makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle. Muudatuste eesmärk on piiriüleste käibemaksupettuste avastamine. Eestis piiriüleste käibemaksupettuste levimuse kohta puuduvad sellised andmed, mille alusel saaks hinnata selle ulatust, kuid muudatuste mõju on lisaks maksutulude potentsiaalsele suurenemisele ka preventiivne, mis aitab korrastada e-kaubanduse turgu. Eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad makseteenuse pakkujate halduskoormust, kuid on e-kaubanduse sektori konkurentsivõimele positiivse mõjuga, mille tulemusena käibemaksu laekumine suureneb. Lisaks täpsustatakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku registreerimisel imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamiseks vahendaja määramise nõude aluseks oleva isiku asukohariigiga sõlmitud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu ulatust, et eristada seda maksuesindaja määramise nõude aluseks olevast samasisulisest lepingust. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu ([email protected], tel 611 3029). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 611 3549). Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 611 3638). Märkused KMS muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded (ELT L 62, 02.03.2020, lk 7–12)1 (edaspidi käibemaksudirektiiv), mille norme liikmesriigid on kohustatud 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020L0284&qid=1662988658202&from=EN 1 kohaldama alates 1. jaanuarist 2024. a. Nimetatud direktiiv on seotud nõukogu määrusega (EL) 2020/283, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuste vastu (ELT L 62, 02.03.2020, lk 1–6)2. Nimetatud määruse alusel tuleb liikmesriikide maksuhalduritel makseteenuse pakkujatelt koguda andmeid ja edastada need CESOPi. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse eelnõuga. Eelnõuga kavandatakse KMS 2022. a 1. augustil jõustunud redaktsiooni (RT I, 04.06.2022, 12) ja MKS 2024. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 11.03.2023, 67) muudatused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Makseteenuse pakkujatele kehtestatavad nõuded KMS kavandatavad muudatused, mis puudutavad makseteenuste pakkujale kehtestatavat aruandluskohustust, tulenevad käibemaksudirektiivi 2024. aasta 1. jaanuaril kehtima hakkavatest muudatustest. Makseteenuse pakkujatelt andmete kogumise põhjuseks on vajadus tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust e-kaubanduses, mille teeb keeruliseks müüjate füüsilise kohaloleku puudumine tarbimisliikmesriikides. Maksuhalduri kohustus on makseteenuse pakkujatelt saadud andmed edastada Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi (edaspidi CESOP). CESOP-t puudutav regulatsioon on sätestatud nõukogu määrusega (EL) 2020/283, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuste vastu ning seda KMS kavandatavad muudatused ei puuduta. Nõukogu direktiiviga (EL) 2017/24553 kehtestati piiriüleses e-kaubanduses tegutsevatele isikutele uued käibemaksualased kohustused ja uued lihtsustusmeetmed, et aidata ettevõtjatel täita käibemaksualaseid kohustusi teenuste osutamise, kaupade kaugmüügi ja impordi korral, sealhulgas käibemaksu elektrooniline deklareerimine ja tasumine nn ühe akna süsteemi kaudu (deklareerimine ühesainsas liikmesriigis, mitte kõigis tarbimisliikmesriikides). Need meetmed aitavad parandada käibemaksunõuete järgimist, lihtsustades käibemaksusüsteemi. Kuid kõik ettevõtjad ei täida kehtestatud käibemaksualaseid reegleid. Piiriülese e-kaubanduse puhul kohaldatakse tarbimisliikmesriigis maksustamise põhimõtet. Kuna mittemaksukohustuslastest tarbijatel ei ole arvepidamise kohustust, siis on liikmesriikidel vaja vahendeid, mis aitavad tuvastada piiriüleses e-kaubanduses tegutsevaid ettevõtjaid, kes ei täida maksukohustust tarbimisliikmesriigis. Sellest tulenevalt näeb käibemaksudirektiiv alates 2024. aasta 1. jaanuarist ette makseteenuse pakkujatele aruandluskohustuse, mis puudutab piiriüleste tehingute korral makse saajate kohta andmete säilitamist ja nende andmete maksuhaldurile edastamist kord kvartalis. Nõukogu määruse (EL) 2020/283 kohaselt on maksuhalduril kohustus makseteenuse pakkujatelt andmeid koguda ühtlustatud tüüpvormi kasutades ja edastada need CESOPsse, mille töötab välja Euroopa Komisjon. CESOPile on juurdepääs üksnes Eurofisc’i (võrgustik, mis võimaldab liikmesriikide vahelist piiriülest pettust puudutavat 2 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0283&qid=1666012366283&from=EN 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02017L2455- 20200818&qid=1662988728002&from=EN 2 suunatud teavet kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida) kontaktametnikel. Makseandmete kasutamine annab võimaluse tuvastada piiriüleselt kaupade ja teenuste müüjaid. 2.2. Halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev vastastikuse abi leping KMS § 431 lõike 2 punkti 6 kavandatava muudatusega täpsustatakse käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu ulatust, mis puudutab ettevõtlusega tegeleva ühenduseväliseriigi isiku poolt kohustust määrata vahendaja imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendamiseks, et eristada seda KMS § 20 lõikes 6 sätestatud lepingust, mis puudutab ettevõtlusega tegeleva ühenduseväliseriigi isiku poolt kohustust määrata Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimisel ennast esindama maksuesindaja. Muudatuse eesmärgiks on laiendada KMS § 20 lõike 6 kohaldamisala ja eristada maksuesindaja määramise tingimuseks olevat halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat vastastikuse abi lepingut ja KMS § 431 lõike 2 punktis 6 sätestatud vahendaja määramise aluseks olevat lepingut. Eelnõu kohaselt Ühendkuningriigi ettevõtjal Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimisel maksuesindaja määramise kohustust ei teki, kuna Ühendkuningriigi ja EL vahel on sõlmitud vastavalt KMS § 20 lõikele 6 halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat vastastikuse abi leping, kuigi see ei vasta oma ulatuselt KMS § 431 lõike 2 punktis 6 nimetatud vastastikuse abi lepingule, mis kohustab Ühendkuningriigi isikul jätkuvalt määrata vahendaja imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendamiseks. Selline käsitlus on ka enamusel EL riikidel4. 2.3. Väljatöötamiskavatsuse puudumine Seaduse eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu direktiivi (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, põhimõtete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu vajalikud normid ja avaldada need hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. Nimetatud direktiivi üle võtmine järgides direktiivis sätestatud tähtaega on liikmesriigile kohustuslik ning selles osas ei ole liikmesriigile jäetud diskretsiooni. Ühendusevälise riigi isiku käibemaksukohustuslasena registreerimisel maksuesindaja määramise nõude aluseks on käibemaksudirektiivi artikkel 204, mille kohaselt on liikmesriigil õigus (mitte kohustus) nõuda maksuesindajat, sõltuvalt sellest, kas ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku asukohariigiga on sõlmitud piisava ulatusega vastastikust abi käsitlev kokkulepe. Makseteenuse pakkujatele teatavate nõuete kehtestamise mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni dokumendis KOM(2018) 488 lõplik5. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 punkt 1 – KMS § 361 4 https://www.avalara.com/vatlive/en/vat-news/do-i-need-a-fiscal-representative-after-brexit-.html 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018SC0488 3 KMS kavandatakse täiendada §-ga 361, millega kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus pidada piiriüleste maksete kohta arvestust ja edastada selliste maksete kohta teavet maksuhaldurile. Makseteenuse pakkuja on kohustatud säilitama ja edastama elektrooniliselt maksuhaldurile iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks teabe piiriüleste maksete kohta, kui samale maksesaajale on tehtud rohkem kui 25 piiriülest makset. Kui sama maksesaajat puudutab 25 piiriülest makset või vähem, siis sellisel juhul teabe edastamise kohustust ei teki. Samas kui piiriüleste maksete arv sama saaja kohta kvartalis on rohkem kui 25, siis tuleb edastada teave kõikide selles kvartalis toimunud maksete kohta, mis puudutab sama saajat, mitte üksnes maksete kohta, mis ületavad 25 piiri. Teabe säilitamise ja maksuhaldurile edastamise kohustust kohaldatakse KMS § 361 lõike 6 punktis 1 nimetatud Eestis asutatud ja tegutsevatele makseasutustele ja e-raha asutustele, välisriigi makseasutuste ja välisriigi e-raha asutuste filiaalidele Eestis ning teistele Eestis makseteenuseid ja e-raha teenuseid pakkuvatele isikutele, ehk isikutele, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS). Makset käsitatakse piiriülesena, kui maksja asub ühes liikmesriigis ja makse saaja teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis. Kui maksja asub ühendusevälises riigis ja saaja asub liikmesriigis, ei teki makseteenuse pakkujal aruandluskohustust. Seega, piiriülese maksega on tegemist juhul, kui makse saaja asub Eestis ja maksja asub teises liikmesriigis või kui maksja asub Eestis, kuid makse saaja asub ühendusevälises riigis. Näiteks kui äriühingu LHV-s avatud pangakontole laekub makseid teistes Euroopa Liidu riikides asuvatest pankadest, siis tegemist on piiriüleste maksetega ja LHV on kohustatud esitama andmed maksuhaldurile. Samuti tuleb LHV-l esitada andmed maksete kohta, mis tehakse LHV-s avatud kontodelt ühendusevälistesse riikidesse, näiteks kui äriühing teeb LHV pangakontolt ülekande makse saaja Norras asuva panga pangakontole. Maksja ja makse saaja asukoht määratakse kindlaks vastavalt lõikes 7 sätestatud kriteeriumitele. Makse saaja makseteenuse pakkuja on kohustatud säilitama ja edastama maksuhaldurile teabe makse saaja ja makse kohta, kui maksja asub teises liikmesriigis. Kui makse saaja on ühendusevälise riigi isik, siis tuleb makseandmed säilitada ja maksuhaldurile edastada ka juhul, kui maksja asub Eestis, kuna ka sellisel juhul on tegemist piiriülese maksega. Makse maksja makseteenuse pakkuja on kohustatud säilitama ja edastama maksuhaldurile teabe makse saaja ja makse kohta üksnes juhul, kui makse saaja makseteenuse pakkuja asub ühendusevälises riigis. Kui näiteks Eestis asuv klient tellib kaupa Saksamaa e-poest ja tasub kauba eest tehes ülekande oma LHV kontolt e-poe Saksamaal avatud kontole, ei pea LHV selle makse kohta andmeid esitama. Küll aga peab need andmed oma maksuhaldurile esitama müüja pank Saksamaal. Samuti tuleb andmed esitada LHV-l juhul, kui Eesti klient tellib kaupa nt USA e-poest ja makse tehakse LHV kontolt USA panga kontole. Kui tegemist on Eesti e-poega, kelle LHV kontole laekub makseid väljastpoolt Eestit, on LHV-l infokohustus maksete osas, mis pärinevad nt Saksamaalt, kuid mitte maksete osas, mis pärinevad nt USA-st. 4 Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1504, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses keskse elektroonilise makseteabe süsteemi (CESOP) loomisega, et võidelda käibemaksupettuste vastu6, esitatakse teave XML- vormingus vastavalt määruse lisas toodud andmetabelile „Elektrooniline vorm andmete edastamiseks“. Andmeloetelu on järgmine: 1) BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makseteenuse pakkuja. Märgitakse makseteenuse pakkuja tunnuskood BIC, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määranud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, või mistahes muu tunnuskood, mis üheselt mõistetavalt identifitseerib makseteenuse pakkuja, kes edastab andmeid – nt äriregistri kood. 2) makse saaja nimi või ärinimi Siin märgitakse kõik makse saaja kohta makseteenuse pakkujale teadaolevad nimed. 3) olemasolu korral makse saaja maksukohustuslasena registreerimise number või muu makse saajat identifitseeriv number Märgitakse kõik saaja kohta teadaolevad maksustamisega seotud numbrid, näiteks käibemaksukohustuslasena registreerimise number, maksukohustuslasena registreerimise number või mis tahes muu number, mis võimaldab isikut identifitseerida, sh äriregistri kood. 4) IBAN või selle puudumisel muu tunnus, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht Märgitakse makse saaja maksekonto IBAN. Kui see pole kättesaadav, siis mistahes muu indikaator, nt e-raha konto, SWIFTi registreerimisnumber jne. 5) BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht, kui makse saajale laekuvad rahalised vahendid, kuid tal endal ei ole maksekontot Märgitakse makse saaja nimel tegutseva makseteenuse pakkujat tuvastav tunnuskood BIC, või selle puudumisel mis tahes muu ettevõtte tunnuskood, mis identifitseerib makse saaja nimel tegutseva makseteenuse pakkuja juhul, kui puuduvad punktis 4 nimetatud andmed makse saaja kohta. Punktis 5 nõutavad andmed on üldjuhul samad mis punktis 1. Punktis 1 märgitakse makseteenuse pakkuja andmed ja punktis 5 makse saaja nimel tegutseva makseteenuse pakkuja andmed, mis võivad olla erinevad, kui makse tehakse ühendusevälisesse riiki. 6) olemasolu korral makse saaja aadress Märgitakse kõik makseteenuse pakkujale teadaolevaid makse saaja aadressid. Aadressid võivad sisaldada näiteks juriidilist aadressi, tegevuskoha aadressi, e-posti aadressid, veebilehe aadressi või IP-aadressi. Aadress märgitakse nii täpselt, kui see on makseteenuse pakkujale teada. Aadress võib asuda ka teises riigis kui saaja üks maksekontodest (IBAN). Makse saaja aadressi andmed märgitakse juhul, kui makseteenuse pakkujal on need olemas. 7) märge tagasimakse kohta 6 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022R1504&qid=1664970386433&from=EN 5 Märgitakse, kui makse on tagasimakse. Tagasimaksed võivad olla tehnilised või nt kaubanduslikud või mis tahes muud tüüpi tagasimaksed, kui makseteenuse pakkuja on sellest teadlik. 8) makse või tagasimakse tegemise kuupäev ja kellaaeg Märgitakse maksetehingu või tagasimakse tegemise kuupäev ja kellaaeg. 9) makse või tagasimakse summa ja vääring Märgitakse makse või tagasimakse kogusumma ja vääring. Kui vääring muutub, siis märgitakse makse summa enne broneerimist ja vääringu konverteerimist mis tahes makseteenuse pakkuja poolt algses vääringus. 10) makse saaja või tema nimel saadud makse päritoluliikmesriik, asjakohasel juhul tagasimakse sihtkohaks olev liikmesriik ning teave, mida kasutati makse või tagasimakse päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks Märgitakse makse saaja või tema nimel saadud makse maksja asukoha liikmesriik, asjakohasel juhul tagasimakse sihtkohaks olev liikmesriik ning teave, mida kasutati makse või tagasimakse päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestades põhimõtteid. Makse või tagasimakse tegija asukoht määratakse mistahes andmeelementide nagu IBAN, aadress, kaardi number jne alusel, sõltuvalt sellest, mis kõige täpsemini vastab maksja või tagasimakse tegija tegelikule asukohale. 11) viide, millega üheselt identifitseeritakse makse Märgitakse kõik viited, mis üheselt identifitseerivad maksetehingu. Kui saadaval on mitu tehinguidentifikaatorit, tuleb märkida viide, mis edastatakse makseahelas ja mis on makseahelas teistele makseteenuse pakkujatele kättesaadav. Tagasimakse korral märgitakse tagastustehingu ID ja viide algsele tehingule. 12) teave kaupleja ruumides makse algatamise kohta Märgitakse viide, kui makse on algatatud füüsiliselt makse saaja ruumides, ehk et tegu pole veebimaksega. Täpne andmeelementide kirjeldus on kättesaadav komisjoni juhises „Guidelines for the reporting of payment data from payment service providers and transmission to the Central Electronic System of Payment information (CESOP)“7. Lõikes 2 sätestatakse makseteenuste arvu arvutamise põhimõtted. Makseteenuste arv arvutatakse makse saaja asukoha põhiselt. Makse saaja asukoht määratletakse vastavalt lõikele 7 maksekonto IBANi või muu tunnusega. Näiteks kui makse saajal on pangas avatud mitu kontot, millele laekub makseid teistest Euroopa Liidu riikidest, siis arvutatakse maksete arv kokku saajapõhiselt, mitte kontopõhiselt. Kui maksekontol on mitu omanikku ja nendel omanikel on ka eraldi maksekontod, siis sellisel juhul makseteenuste arvu arvutamisel erinevate kontodega seotud makseteenuseid omaniku kohta kokku ei arvestata. Kui makseteenuse pakkujal on tegevuskohad mitmes liikmesriigis, siis igaüks neist arvutab maksete arvu eraldi ja ei konsolideeri oma tehinguid. Sama kehtib ka juhul, kui makseteenuse pakkuja osutab makseteenuseid eri liikmesriikides agentide kaudu või otse. 7 https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2022-10/CESOP-%20Guidelines%20for%20reporting.pdf 6 Lõike 3 kohaselt on makseteenuse pakkuja kohustatud lõikes 1 loetletud andmeid säilitama elektrooniliselt kolm kalendriaastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal makse tehti. Lõike 4 kohaselt tuleb maksuhaldurile teave esitada iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks, ehk 30. aprillil, 31. juulil, 31. oktoobril ja 31. jaanuaril. Teave tuleb esitada maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Juhul kui piiriüleste maksete arv samale saajale ei ületa 25 ja seega teabe esitamise kohustust ei teki, siis tuleb seda makseteenuse pakkujal maksuhalduri e-teenuse keskkonnas kinnitada. Sellise kinnituse esitamise kohustus on üksnes isikul, kellel on tegevusluba teabe esitamise kohustusega hõlmatud makseteenuste osutamiseks. Vastavalt lõikele 5 ei ole maksja makseteenuse pakkuja kohustatud makseteenuse kohta säilitama ega edastama andmeid piiriüleste maksete kohta, kui makse saaja makseteenuse pakkujatest vähemalt üks omab asukohta liikmesriigis, sealhulgas Eestis. Sellisel juhul on makseteenuse andmete säilitamise ja edastamise kohustus makse saaja makseteenuse pakkujal. Samas makseteenuste arvu arvutamisel arvestatakse makset samale saajale teise liikmesriiki. Seega, kui maksja makseteenuse pakkuja teeb maksetehingu makse saajale, kellel on maksekonto nii ühendusevälises riigis kui ka teises liikmesriigis ning nendele kontodele kokku on kvartalis tehtud rohkem kui 25 makset, siis maksja makseteenuse pakkuja on kohustatud säilitama ja edastama teabe üksnes ühendusevälisesse riiki tehtud maksete kohta sõltumata sellest, kas ühendusvälisesse riiki tehtud maksete arv ületas 25 makset või mitte, kuna piiriüleste maksete arvu arvestusse hõlmatakse ka maksed makse saaja teises liikmesriigis asuvale maksekontole. Näiteks kui Eestis asuvad kliendid teevad LHV kontodelt ülekandeid e-poest ostetud kaupade eest tasumiseks e-poe Norras asuvas pangas avatud kontole ja sama e-poe Lätis asuva panga kontole, siis 25 makse lävendi arvutamiseks loetakse kokku nii Norrasse kui Lätti tehtud maksed. Andmed peab LHV aga esitama üksnes Norras asuva panga kontole tehtud maksete kohta. Lõikes 6 sätestatakse §-s 361 kasutatavad mõisted. Lõike 6 punktis 1 defineeritakse makseteenuse pakkujad, viidates MERAS § 3 lõike 6 punktidele 1–4. Makseteenuse pakkujad on: - makseasutused ja e-raha asutused MERAS tähenduses; - krediidiasutused ja nende filiaalid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 17 tähenduses; - postiteenuse osutaja, kes osutab finantsteenuseid postiseaduse § 36 tähenduses. Makseasutus on äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuse osutamine. E-raha asutus on aktsiaselts või osaühing, kelle püsiv tegevus on enda nimel e-raha väljastamine. E-raha on elektroonilisel kandjal (edaspidi e-raha seade) säilitatav rahaline väärtus, mis väljendab rahalist nõuet selle väljaandja vastu ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) seda väljastatakse rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses; 2) seda kasutatakse maksevahendina maksetehingute tegemiseks võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 tähenduses; 3) seda aktsepteerib maksevahendina vähemalt üks isik, kes ise ei ole selle e-raha väljastaja. Postiseaduse § 36 kohaselt on universaalse postiteenuse osutajal kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti järgmisi finantsteenuseid: 1) pensionide ja toetuste väljamaksmine; 2) rahasiirded. 7 Makseteenuse pakkujana käsitatakse MERAS tähenduses ka internetipõhist kauplemiskohta, mis tegutseb nii maksja kui saaja nimel, välja arvatud juhul, kui klientide rahalisi vahendeid ei hoita ühelgi ajahetkel internetipõhist kauplemiskohta omava isiku kontol. Lõike 6 punktis 2 defineeritakse makseteenus, milleks on makseteenuse pakkujate poolt MERAS § 3 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud järgmised teenused: 1) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole; 2) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna; 3) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 8 nimetatud makseinstrumentide väljastamine ja maksetehingute vastuvõtmine; 4) rahasiire. Lõike 6 punkti 3 kohaselt käsitatakse maksena maksetehingut võlaõigusseaduse tähenduses arvestades MERAS §-s 4 sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse § 709 lõike 6 kohaselt on maksetehing maksja, maksja nimel või makse saaja algatatud rahaliste vahendite sissemakse, ülekandmine või väljamaksmine, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest. MERAS §-s 4 on sätestatud tehingud, mida ei käsitata maksetehingutena, näiteks maksetehingud, mis tehakse üksnes sularahas otse maksjalt saajale ilma mis tahes vahendava sekkumiseta; sularaha valuutavahetusteenus, mille puhul raha ei hoita maksekontol; paberil vautšeritel või tšekkidel põhinevad tehingud; teenused, mis põhinevad üksnes piiratud viisil kasutataval makseinstrumendil. Lõike 6 punkti 4 kohaselt maksjana ja makse saajana käsitatakse maksjat ja makse saajat võlaõigusseaduse tähenduses. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 709 lõikest 5 on maksja isik, kellele on avatud maksekonto ja kes annab maksejuhise maksekonto debiteerimiseks, või kui maksekontot ei ole, isik, kes annab maksejuhise. Saaja on isik, kes on maksejuhise kohaselt soodustatud isik. Lõike 6 punkti 5 kohaselt käsitatakse maksekontona maksekontot võlaõigusseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse § 704 lõike 4 kohaselt on maksekonto makseteenuse kliendi nimel maksetehingute täitmiseks peetav konto. Lõike 6 punktide 6 ja 7 kohaselt on IBAN ja BIC määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele krediit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määruse (EÜ) nr 924/2009 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22-37) artikli 2 punktides 15 ja 16. Vastavalt nimetatud määruse artikli 2 punktile 15 on IBAN rahvusvaheline maksekonto tunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne maksekonto liikmesriigis ja mille elemendid on kindlaks määranud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon. Vastavalt määruse artikli 2 punktile 16 on BIC makseteenuse pakkuja tunnuskood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja mille elemendid on kindlaks määranud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon. Lõikes 7 sätestatakse põhimõtted maksja ja makse saaja asukoha määramiseks. Kui makseteenuse pakkujal on erinevad identifikaatorid, mis pakuvad makse saaja osas erinevaid asukohti, peab ta valima identifikaatori, mis kajastab kõige paremini saaja asukohta. 8 Näiteks, kui e-raha asutusel on IBAN, mille riigikood erineb tema kliendi poolt antud aadressist ja mis on kinnitatud ametlike dokumentidega (ID-kaart, pass, juhiluba jne), peab makseteenuse pakkuja määrama kliendi asukoha vastavalt kliendilt saadud dokumentides kajastatud infole. 3.2. Eelnõu § 1 punkt 2 – KMS § 431 lõike 2 punkt 6 Muudatusega täiendatakse sättes viidatud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat EL-i ja ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku asukohariigiga sõlmitud vastastikuse abi lepingu ulatust selliselt, et nimetatud leping peab oma ulatuselt olema vavstavuses nõukogu direktiivis 2010/24/EL ja nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 sätestatuga. Sätte muudatusest tulenevalt sisulist muudatust sätte tõlgendamisega ei kaasne. Muudatusega kaasnev mõju puudutab KMS § 20 lõike 6 rakendamist. Kehtiva korra kohaselt tuleb KMS § 20 lõike 6 alusel ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis ja kelle asukohariigiga ei ole EL sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat vastastikuse abi lepingut, end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud. Sättes ei ole täpsustatud, millistele tingimustele peab nimetatud vastastikuse abi leping vastama. Samasugune lepingut puudutav sõnastus on ka KMS § 431 lõike 2 punktis 6, mis puudutab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendamiseks vahendaja määramise nõuet, kui tegemist on ühendusevälise riigi isikuga. Nimetatud sätte aluseks on käibemaksudirektiivi artikkel 369m, mille kohaselt peab nimetatud leping olema oma ulatuselt sarnane nõukogu direktiivi 2010/24/EL8 ja nõukogu määruse (EL) 904/20109 kohaste lepingutega. Komisjoni hinnangul EL ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kaubandus- ja koostööleping10, mis sisaldab käibemaksu halduskoostööd ja vastastikust abi käsitlevat protokolli, ei ole selline leping, mis annab piisavad võimalused halduskoostööks, kuna nimetatud protokolli kohaselt riik ei ole kohustatud andma abi, kui kogusumma, millega seoses abi taotletakse, on väiksem kui 5 000 naela, kuid direktiivis 2010/24/EL on see summa 1500 eurot. KMS kohaselt on mõlemad juhud, nii maksuesindaja määramise kohustus käibemaksukohustuslasena registreerimisel, kui ka vahendaja määramise kohustus imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamiseks, sõltuvad halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat vastastikuse abi lepingust ning kummalgi juhul ei ole täpsustatud lepingu ulatust. Seega praktikas lähtutakse mõlemal juhul Komisjoni hinnangust, mis puudutab vahendaja määramise nõuet imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendamiseks, ning seega kehtiva korra kohaselt tuleb Ühendkuningriigi ettevõtjal Eestis ettevõtlusega tegelemisel käibemaksukohustuslasena registreerimisel määrata end esindama maksuesindaja, mida muudatuse jõustumisel enam tegema ei pea. 3.3. Eelnõu § 1 punkt 3 – KMS normitehnilise märkuse täiendamine Normitehnilist märkust muudetakse, lisades viited üle võetavatele direktiividele. 3.4. Eelnõu § 2 punktid 1 ja 2 – MKS § 1 lõige 61 ja § 10 lõige 2 MKS sätestab maksuhalduri tegevusele reeglid ning isikute õigused ja kohustused eelkõige maksumenetluse raamistikus. Maksuhalduri ülesanded on sätestatud MKS §-s 10, mille lõike 2 8 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010L0024&qid=1681192932558&from=EN 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02010R0904- 20210701&qid=1681193033135&from=EN 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:22021A0430(01)&from=EN#d1940e32- 2166-1 9 punktides 5, 6 ja 8 on sätestatud järelevalve teostamise kohustus vahetust maksumenetlusest väljapoole jäävates valdkondades, kuid millele riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid arvestades vastavale järelevalvele kohaldatavaid erisusi. Viidatud järelevalve valdkonnad on: 1) järelevalve töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 2) järelevalve maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 3) järelevalve ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle. Eelnõu kohaselt laiendatakse maksuhalduri pädevust ja lisatakse MKS § 10 lõikesse 2 punkt 9, et amet saaks teostada järelevalvet makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse täitmise üle. Sellega seoses täiendatakse viiteid MKS § 1 lõikes 61. 3.5. Eelnõu § 2 punkt 3 – MKS § 17 lõige 2 MKS § 17 lõike 2 punkti 17 kohaselt kantakse maksukohustuslaste registrisse andmed makseteenuse pakkujate kohta, kellel on kohustus KMS § 361 alusel esitada maksuhaldurile piiriüleste maksete kohta andmeid ning selle makseteenuse pakkuja poolt maksuhaldurile esitatavad makse saaja andmed. 3.6. Eelnõu § 2 punkt 4 – MKS § 91 lõige 5 MKS § 91 sätestab sunniraha ja selle määramise korra deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest. Muudatusega täiendatakse MKS § 91 lõikega 5, mille kohaselt kohaldatakse KMS §-s 91 sätestatut ka käibemaksuseaduses sätestatud makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse rikkumise korral. Nimetatud sätte alusel on maksuhalduril õigus makseteenuse pakkujale arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse rikkumise korral teha sunniraha määramise hoiatuse. Kui isik ei täida kohustusi hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Esimesel korral rakendatav sunniraha ei või ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Maksuhalduri poolt sama kohustuse täitmisele sundimiseks määratud sunniraha ei või kokku ületada 3300 eurot. Samu põhimõtteid sunniraha määramisel, sh sunniraha suurus rakendatakse seletuskirja punktis 3.3 nimetatud teistes vahetust maksumenetlusest väljapoole jäävates valdkondades, mille üle on maksuhalduril kohustus teostada järelevalvet. 3.7. Eelnõu § 3 „Seaduse jõustumine“ on selgitatud seletuskirja 9. osas „Seaduse jõustumine“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga nähakse ette uus mõiste – piiriülene makse. Uue mõiste kasutusele võtmine on tingitud 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuvast nõukogu direktiivist (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded. Direktiiv sisustab piiriülese makse mõiste käibemaksuga maksustamise kontekstis. Eelnõu kohaselt sätestatakse mõiste KMS § 361 lõikes 1. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigusallikate ja KMS muudatuste võrdlustabel on toodud seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele. Halduskoormuse kasv puudutab makseteenuse pakkujaid. Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja 10 looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud. 6.1. Kavandatav muudatus: makseteenuse pakkujate aruandluskohustus (eelnõu § 1 punkt1) Mõju valdkond 1: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm 1: makseteenuse pakkujad. Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada ja iga kvartali kohta edastada piiriüleste maksete andmed makse saajate lõikes, kui samale maksesaajale on tehtud rohkem kui 25 makset kvartalis. Andmete edastamiseks kasutatakse maksuhalduri välja töötatavat elektroonilist tüüpvormi. Makseteenuse pakkujate edastatavad andmemahud erinevad sõltuvalt makseteenuse pakkuja suurusest. Järeldus mõju olulisuse kohta: makseteenuse andmete säilitamise ja esitamise kohustuse täitmine eeldab makseteenuse pakkujatelt nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi, mis on seotud IT-arenduse välja töötamise ja hooldusega, mis võimaldab vajalikke makse andmeid koondada ja edastada. Olenevalt makseteenuse pakkuja suurusest võib edastatavate andmete maht oluliselt erineda. Suuremate makseteenuse pakkujate puhul võib see Pangaliidu andmetel ulatuda 100 000 kirjeni. Samas toimub andmete edastus automatiseeritult, mis pikemas perspektiivis ei peaks makseteenuse pakkujate halduskoormust oluliselt mõjutama. Käesoleva aasta veebruaris toimus maksuhalduri ja Eesti Pangaliidu kohtumine, kuhu olid kaasatud Eesti suurimad krediidiasutused. Kohtumisel andis maksuhaldur ülevaate plaanidest, kuidas hakkab toimuma makseteenusepakkujatelt andmete kogumine. Makseteenuse pakkujad on kursis ja arvestavad andmete edastamise kohustusest tuleneva IT arendusvajadustega, kuid täpne kulud suurus ei ole veel teada. Arenduste kulukus sõltub ka sellest, millise andmete edastamise viisi makseteenuse pakkuja valib (x-tee või e-maksuameti rakendus). Eelnõu kooskõlastamise käigus huvigruppide esitatud tagasiside oli positiivne ja muudatustega neile avalduvaid võimalikke ebasoovitavate mõjude riski välja ei toonud. Mõju ulatust ja avaldumise sagedust võib pidada keskmiseks, kuna tegemist on uue lisanduva kohustusega säilitada ja edastada piiriüleste maksete andmeid regulaarselt iga kvartali kohta. Mõjutatud sihtrühma suurus: Finantsinspektsiooni turuosaliste registri andmete alusel tegutseb Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusloa alusel kokku 27 makseasutust, e-raha asutust ja krediidiasutust. Lisaks tegutsetakse Eestis filiaalina või piiriüleselt. Piiriüleselt Eestis teenust osutavate finantsasutuste üle teeb järelevalvet vastava riigi järelevalveasutus. Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse registrisse on kantud isikud, kellel on õigus makseteenust Eestis osutada. Sellist infot, kes registrisse kantud isikutest tegelikult Eestis piiriüleselt teenust osutavad, ei koguta. Muudatustega kehtestatav aruandluskohustus puudutab ka Eesti Posti, kuna postiseaduse § 36 kohaselt osutab universaalse postiteenuse osutaja teatud finantsteenuseid, milleks on pensionide ja toetuste väljamaksmine ning rahasiirded. Mõju sihtrühm 2: e-kaubanduse ettevõtjad Mõju kirjeldus: makseteenuse pakkujatele kehtestatava kohustusega säilitada ja iga kvartali kohta edastada maksuhaldurile piiriüleste maksete andmed makse saajate lõikes, võimaldab maksuhalduril saada andmeid e-kaubanduse ettevõtjate käibe ja selle tekkimise koha kohta ning tuvastada maksudest kõrvalehoiduvaid ettevõtjaid. Arvestades, et kohustus esitada makse 11 saajate ja maksete kohta andmeid on EL-ülene, ehk see kohustus puudutab kõiki EL makseteenuse pakkujaid, kelle esitatud andmed edastatakse kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi CESOP, siis makseteenuse pakkujaid puudutav aruandluskohustus puudutab ka e-kaubanduse turgu Eestis ja on sellele positiivse mõjuga. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused on sektorile positiivse mõjuga, kuna aitavad kaasa e-kaubanduses konkurentsitingimuste paranemisele ja on turgu korrastava mõjuga. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta otseselt e-kaubanduse ettevõtjaid, vaid on pigem kaudse mõjuga. Mõjutatud sihtrühma suurust on keeruline määratleda, kuna kaudne mõju puudutab kogu e-kaubanduse ettevõtluskeskkonda, mis ei ole piiritletud üksnes Eestiga. Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet. Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt kohustub maksuhaldur vastu võtma makseteenuse pakkujatelt edastatava teabe ning edastama selle komisjoni loodavasse ja hallatavasse kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi CESOP. Andmed edastatakse elektroonilise tüüpvormi abil. Andmeid kasutatakse riskianalüüsiks. Halduskoormuse tõus on seotud muudatuse jõustumisega seotud IT-lahenduste välja töötamisega ning suureneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega. Mõju ulatus on keskmine. Muudatus mõjutab maksuhalduri halduskoormust ja see võib kaasa tuua vajaduse suurendada maksuhalduri analüüsi- ja järelevalve võimekust, sealhulgas audiitorite arvu. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus on maksuhalduri igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste väljatöötamisega seotud halduskoormuse tõus on ühekordne. Pikemas perspektiivis IT- arenduste hooldus- ja jätkuarendus mõningal määral maksuhalduri halduskoormust suurendavad. Nimetatud kulud on välja toodud punktis 7. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6.2. Halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev vastastikuse abi leping (eelnõu § 1 punkt 2) Mõju valdkond: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm: Eestis ettevõtlusega tegelevad Ühendkuningriigi isikud Mõju kirjeldus: Muudatus puudutab Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kellel tekib Eestis käive ja seega kohustus ennast registreerida Eestis käibemaksukohustuslasena. Alates 2021. aasta 1. jaanuarist seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega ELst, on Ühendkuningriigi ettevõtjad ühendusevälise riigi ettevõtjad, kellel tuleb vastavalt KMS § 20 lõikele 6 Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimisel määrata maksuesindaja, kelle on maksuhaldur heaks kiitnud. Maksuesindaja määramise kohustus on ühendusevälise riigi ettevõtjatel, kelle 12 asukohariigiga ei ole EL sõlminud käibemaksuga seostud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat vastastikuse abi lepingut. KMS § 431 lõike 2 punkti 6 muudatuse tulemusena on imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana registreerimise ja Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise tingimuseks olevate vastastikuse abi lepingute ulatused erinevad, mis võimaldab Ühendkuningriigi ettevõtjal ennast Eesti registreerida maksuesindajat määramata. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna käibemaksukohustuslasena registreerimise tingimuste vähenemine küll lihtsustab Ühendkuningriigi isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise protsessi, kuid maksuesindaja määramise vajadus ei ole üldjuhul ka määravaks otsustamaks, kas käibemaksukohustuslasena registreerida või mitte. Samas jääb isikule võimalus soovi korral määrata endale maksuesindaja. Mõjutatud sihtrühma suurus: käibemaksukohustuslasena on Eestis registreeritud 77 Ühendkuningriigi isikut, kellest 19 on registreeritud pärast Ühendkuningriigi väljaastumist ELst. Eestis on käibemaksukohustuslasi üle saja tuhande, ehk et Ühendkuningriigi isikud moodustavad sellest tühise osa. Ebasobivate mõjude riski ei tuvastatud. Maksu- ja Tolliameti tegevust antud muudatus ei mõjuta. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Regulatsiooni rakendamine eeldab Maksu- ja Tolliametilt IT-arenduste tegemist, millega kaasnevad kulud. Maksu- ja Tolliameti hinnangul on IT-arenduse kogukulu 2023. aastal 1,5 mln eurot ning selle iga-aastane jätkuarenduste ja hoolduskulu 40 tuh eurot. Kulud kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest. Vahendid selleks on Maksu- ja Tolliametile eraldatud. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav liiduülene makseteenuse pakkujate aruandluskohustus suurendab maksuhalduri analüüsivõimekust, mis omakorda suurendab maksutulusid. Oluline on see, et piiriülese makse saajate kohta toimub info kogumine liiduüleselt. Üksnes Eestis kogutavate andmete alusel saab tuvastada Eesti isikuid, kes tegutsevad e-kaubanduses ning seetõttu annab see üksnes osalise info Eestis e-kaubanduses tegutsevate isikute ja nende Eestis tekkiva käibe kohta. Teiste riikide e-kaubanduses tegutsevate isikute kohta, kes müüvad kaupu Eesti tarbijatele saab maksuhaldur infot komisjoni loodavast ja hallatavast kesksest elektroonilisest makseteabe süsteemist CESOP, kuhu EL liikmesriikide maksuhaldurid edastavad oma riigis asutatud ja tegutsevatelt makseteenuse pakkujatelt kogutud info makse saajate kohta. CESOP-isse esitatakse piiriülese makse saaja kohta andmed, kui makse saaja on kvartalis saanud rohkem kui 25 piiriülest makset. Makse saajale laekunud piiriüleste maksete arv on oluline seetõttu, et andmeid kogutaks ja esitataks üksnes isikute kohta, kes tõenäoliselt tegelevad majandustegevusega. Muudatuse mõju suurust käibemaksulaekumisele on keeruline hinnata, kuna hetkel ei koguta ega pole kättesaadavad sellised andmed, mille alusel oleks võimalik seda hinnata. Samas puudub otsene vajadus kehtestada KMS-s mõju järelhindamise läbiviimist kohustav rakendussäte, kuna muudatused ei too kaasa olulist mõju eelarvele. Tuleb arvestada, et tegemist on EL-ülese meetmega ning lisaks otsesele käibemaksu laekumist puudutavale mõjule on sellel ka kaudne turgu korrastav mõju. Lisaks, eelarve prognooside koostamisel tavapäraselt hinnatakse kõikide maksumuudatuste mõju. 13 Eelnõuga ülevõetava nõukogu direktiivi (EL) 2017/2455 läbirääkimistel omas Eesti esialgu seisukohta, et direktiivist tekivad Eestile andmete kogumisest, säilitamisest ja EL kesksesse andmebaasi edastamisest märgatavalt suuremad kulud, kui on eeldatav täiendavalt laekuva käibemaksu summa11. Läbirääkimiste käigus ilmnes, et Euroopa Komisjoni esialgsed hinnangud Eesti võimaliku tulu ja kulu kohta olid ebatäpsed ning ülehinnatud. Samuti täpsustati EL Nõukogus direktiivi menetluse käigus esitatavate andmete mahtu, mille tulemusena saavutati ettepaneku proportsionaalsus. Sellest tulenevalt muudeti Eesti esialgseid seisukohti ja 08.11.2019 toetati EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu koosolekul (ECOFIN) direktiivi vastuvõtmist12. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa vajaduse muuta Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Rakendusakti kavand on toodud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seaduse muudatused, v.a. § 1 punkt 2 on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril arvestades, et nõukogu direktiiviga (EL) 2020/284 sätestatud põhimõtteid peavad liikmesriigid alates sellest kuupäevast kohaldama. Eelnõu § 1 punkt 2 on planeeritud jõustuma üldises korras, kuna see ei ole seotud käibemaksudirektiivi muudatusega vaid kehtiva direktiivi rakendamisega ja ei vaja rakendamiseks aega. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on ministeeriumite ja huvigruppidega kooskõlastatud 2022. aasta detsembris. Märkuseid eelnõule ei esitatud. Justiitsministeerium kooskõlastas 07.03.2023. a eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Seoses aprillis uue valitsuskoalitsiooni moodustamisega esitame eelnõu veelkord ministeeriumidele kooskõlastamiseks. 11 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad09952a-6bf6-4d9e-8eb2-3bf2b8d6f11b 12 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc410808-a054-49e6-aa9f-dddeffbd07df 14  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabel Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1-118). Käibemaksuseaduse säte EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus § 361 lõige 1 Art 243b (1) ja (2) 1. lõik; Vastab. art 243d § 361 lõige 2 Art 243b (2) 2. lõik Vastab. § 361 lõige 3 Art 243b (4) a) Vastab. § 361 lõige 4 Art 243b (4) b) Vastab. § 361 lõige 5 Art 243b (3) Vastab. § 361 lõige 6 Art 243a Vastab. § 361 lõige 7 Art 243c Vastab. § 431 lõige 2 punkt 6 Art 369m (1) c) Vastab. 15  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Rakendusakti kavand MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 361 tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid töödeldakse käibemaksuseaduse § 361 alusel.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 323 järgmises sõnastuses: „§ 323. Makseteenuste pakkujate aruannete rakendus (1) Makseteenuste pakkujate aruannete rakenduse ametlik lühend on CESOP. (2) Makseteenuste pakkujate aruannete rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1504, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses keskse elektroonilise makseteabe süsteemi (CESOP) loomisega, et võidelda käibemaksupettuste vastu (ELT L 235, 12.09.2022, lk 19–27), lisas.“; 3) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „27–32,“ tekstiosaga „27–32, 323,“; 4) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kolm kalendriaastat – §-s 323 nimetatud alamregistri andmete puhul;“; 5) paragrahvi 63 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktides 2–6“ tekstiosaga „punktides 11–6“; 6) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „29–32,“ tekstiosaga „29–32, 323,“. § 2. Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 16