Vastus pöördumisele

Riigikogu juhatus Teie 30.03.2023 [email protected] Meie 26.04.2023 nr 10-5/504-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule pöördumisele Täname teid pöördumise eest! Ligipääsetavus on oluline ja läbiv teema kõikides eluvaldkondades, sh audiovisuaal- ja digikultuuris. Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk oli töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärk on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, sõltumata sihtgrupi suurusest, seades esikohale avaliku sektori eeskuju. Samuti on eesmärk ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt. Võõrkeelsete subtiitrite lisamisel eestikeelsetele filmidele on algne mõte olnud teha filmid kättesaadavaks ka muukeelsele publikule ning see on olnud eraettevõtjatest filmilevitajate äriline otsus. Teadlikkuse kasvades on Eesti Filmi Instituut võimaluste kohaselt toetanud ka eestikeelsete filmide varustamist eestikeelsete subtiitritega, kuid see on jäänud ebapiisavaks. Vastuseks teie küsimustele täpsustame Kultuuriministeeriumi seisukohti ja võimalusi. Erarahastusega valmivate filmide näitamise üle puudub riigil kontroll – neid toodavad ja levitavad eraettevõtted nii kinodes kui ka teistes kanalites. Kultuuriministeeriumi haldusalas oleva Eesti Filmi Instituudi toetus täidab kultuurilisi eesmärke ning Eesti kultuuri edendamiseks mõeldud toetusi ei pea Kultuuriministeerium vajalikuks laiendada kogu eestikeelse audiovisuaalse sisu turule. Riigil ei ole praegu seaduslikku alust nõuda eraettevõtjatelt ligipääsetavuse seisukohalt oluliste lisateenuste rahastamist. Praegu ei ole ministeeriumil plaanis eratootjate filmide subtitreerimiseks toetust ülaltoodud põhjusel pakkuda ega vastavat seadusemuudatust algatada. Nende filmide tegemisel ja levitamisel puudub eeldatavalt turutõrge. Võimalik on kaaluda toetada kultuuriliselt oluliseks peetavate eratootjate filmide subtitreerimist vaegkuuljatele väiksemas mahus. Selleks, et parandada meelepuudega inimeste ligipääsu filmidele, on üks võimalik suund välja selgitada keeletehnoloogia rakendamise võimalused, et muuta subtitreerimine kõne põhjal automaatseks. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Võõrkeelsetele filmidele valmistavad subtiitreid eraettevõtjatest levitajad, kes ei saa tavaliselt riiklikke toetusi ning kelle kuludest ülevaade puudub. Varem Sotsiaalministeeriumi saadetud kirja vastusesse oli sisse sattunud kahetsusväärne viga. Kõigi Eestis linastuvate võõrkeelsete filmide subtitreerimise kulud eesti keelde on hinnanguliselt suurusjärgus 100 000 eurot, kuid eestikeelsete filmide subtitreerimiseks eesti keelde kuluv summa on märgatavalt väiksem, suurusjärgus 15 000 kuni 18 000 eurot, millele lisanduvad toetuste administreerimise kulud. Ligipääsetavuse parandamine hõlmab kõiki kunstivaldkondi, teatreid, muuseume ja kontserdisaale. Meelepuudega inimestele ligipääsu parandamisel on alustatud hoonete ja muuseumide ekspositsioonide uuendamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Karlo Funk 5648 5966 [email protected]