Kiri

Keskkonnaministeerium [email protected] 25.04.2023 nr 6-1/535-2 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele ettepanekute esitamine Austatud kantsler Täname teid keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi „KEVAD 2030“) eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamise eest. Leiame, et need on koostatud põhjalikule analüüsile tuginedes ning sisaldavad olulisi strateegilisi eesmärke ja tegevusi valdkonnas. Toome välja mõned märkused ja ettepanekud, mis aitavad muuta esitatud arengukava loodetavasti veelgi valdkonnaülesemaks. Enamasti tulenevad meie ettepanekud ehituspärandi teadlikumast kasutamisest keskkonnahoiu valguses, kuid ka pärandi hoidmisest laiemalt, mis aitab oluliselt siduda kultuuri- ja keskkonnavaldkonda ühiste eesmärkide saavutamiseks. Esitame „KEVAD 2030“ eelnõule järgmised ettepanekud. 1. Lisada lk-le 15 sihi kirjeldusse mõiste „pärandkooslused“. Selle hoidmise vajadusega tuleb kõigi valdkondade ja kõigi tasemete otsuste juures samuti arvestada, sest pärandkooslustel on meie pärandit ja maastikke siduv oluline väärtus, mille säilitamine peab samuti olema üks oluline eesmärk. 2. Täiendada lk 19 alapeatükki „Kliimamuutuste leevendamine“ järgmise lausega: „Eesti ehitussektor annab pea 40% kasvuhoonegaaside heitest. Hoonete puhul on oluline rakendada elukaarepõhist keskkonnamõju arvestamist ja sellest tulenevalt eelistada olemasolevate, eriti kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimist ja energiasäästlikuks muutmist uute hoonete ehitamisele.“ 3. Täiendada lk 21 avalõiku järgmise lausega: „Taaskasutatakse ehitusmaterjale ja eriti vanade lammutamisele minevate hoonete väärisdetaile.“ Lk 21 palume samuti täiendada, lisades uutele ja olemasolevatele toodetele viited materjalidele, kui olulisele osale ringmajanduse ökosüsteemist. 4. Täiendada lk 23 avalõiku, lisades sulgudes olevasse loetellu mõiste „pärandmaastikud“. 5. Tuua lk-l 30 välja, et lisaks keskkonnavaldkondadele on välisõhu kvaliteet seotud teistegi valdkondade, eelkõige liikuvuse ja tööstusega. Lk-l 31 nimetatud 2. poliitikainstrumendi all võiks lisaks kaugküttele üleminekule välja tuua tööstusest ja liikuvusest tulenevat probleemistikku, sh peenosakeste heidet. Vastasel juhul ei ole vastavas mõõdikus (lk-l 30) toodud liiklusmürast häiritud inimeste arvu võimalik vähendada. Samuti võiks õhukvaliteedi (peenosakeste) taset mõõtvas mõõdikus eristada n-ö riski- ja muud Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  piirkonnad. Peenosakeste puhul võib heide ja kahjulik mõju olla väga lokaalne ja kohaspetsiifiline. 6. Lk 33 sissejuhatav lõik võiks olla senisest selgemalt jäätmetekke vältimisele suunatud ning tuua alles pärast vastavate meetmete kirjeldamist välja jäätmete liigiti käitlemise. Palume lisada teema alla järgmine lause: „Ehitusjäätmeid taaskasutatakse ja toodetakse uuteks ehitusmaterjalideks ümber.“ 7. Lisada lk-le 35 järgmine lause: „Mullakaitse ja -seire läbiviimisel arvestatakse võimalusega, et maapõues võib leiduda ka arheoloogiliselt olulisi leide.“ 8. Täiendada lk 38, tuues välja, et maakasutuse korraldamisega on võimalik toetada ka kultuuripärandi säilimist. Palume lisada lk-l 39 nimetatud 1. poliitikainstrumendi alla eesmärgina lisaks olemasoleva asustuse tihendamisele ka kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõtmine ning et maakasutuspoliitika arvestab lisaks ehitiste eluringi ja väärtusliku ehitus- ja maastikupärandi säilimisega. 9. Lk-l 50 on välja toodud UNESCO Berliini konventsioon. Juhime tähelepanu, et dokumendi selgituses on kasutatud samas mõistet „deklaratsioon“. Tegemist ei ole konventsiooniga, vaid deklaratsiooniga. Vahe on oluline, sest konventsioon on riigile õiguslikult siduv. Seega palume kasutada läbivalt õiget mõistet. 10. Palume viidata läbivalt dokumendile „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“, sest praegu on eelnõus viidatud nendele põhimõtetele erinevas sõnastuses. Lisaks esitame järgmised üldised ettepanekud. 1. Keskkonnateadlikkuse ja -haridusega seonduvalt märgime, et kultuuri- ja spordivaldkonnas on kindlasti vajadus nii ringmajanduse kui ka muude keskkonnamõju vähendamise teemaliste koolituste järele, et aidata sektorites tõsta teadlikkust ja rakendada uusi käitumisviise. 2. Lisaks märgime, et korraldades tegevusi, mis on suunatud keskkonnateadlikkuse tõstmisele, tuleks tagada olulise info kättesaadavus ka inglise ja vene keeles, et see jõuaks ka uussisserändajate ja vähese riigikeeleoskusega püsielanikeni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Karin Närep 628 2230, [email protected] Mihkel Kaevats 628 2259, [email protected]