Vastus pöördumisele

Koosoleku protokoll 2-1.9/2023_9 Riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste, sh kontserdiasutuste tegevustoetus 2023 20.12.2022 Asukoht: Kultuuriministeerium Esimees Taaniel Raudsepp Osalesid Taaniel Raudsepp, Tarvi Sits, Merju Künnapuu, Laur Kaunissaare, Steven-Hristo Evestus Puudusid Juhatas Taaniel Raudsepp Protokollis Laur Kaunissaare PÄEVAKORD: Komisjon lähtub taotluste hindamisel kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määrusest nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“. Taotlusvooru eelarve on 33 803 863 eurot ning lisaks annab komisjon taotlejatele edasi kultuuriministri 21.12.2022 käskkirja nr 214 alusel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üürimaksete ja teenuste eest tasumiseks ette nähtud vahendid summas 2 013 791 eurot. Programmi vooru laekus 11 taotlust kogusummas 39 276 179 eurot. Komisjon teeb ettepaneku toetada 11 projekti kogusummas 35 817 065 eurot. Taotlusvooru kasutamata jäägiks jääb 589 eurot vastavalt punktis 1.10 toodud põhjendusele. 1(18)  OTSUSTATI: 1. Esitatud taotluste analüüsi ja arutelu alusel teha kultuuriministrile ettepanek järgmiste taotluste rahuldamiseks või osaliseks rahuldamiseks: Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Teater Vanemuine Sihtasutus plaanib 2023. aastaks 14 uuslavastust, 450 etendust ja 150 000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes 1.1 7-5/5731 Teater 9919866.00 seega 190,4. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud 9456315.00 Vanemuine esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 260 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 165 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 18 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Teater Vanemuine taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 183 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 640,5. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 9 919 866 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud 2(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 147 237 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 1 051 416 eurot. Lisaks annab komisjon kultuuriministri 21.12.2022 käskkirja nr 214 alusel taotlejale edasi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üürimaksete ja teenuste eest tasumiseks ette nähtud vahendid summas 241 886 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 21 lõike 1 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: Sihtasutus Eesti 1.2 7-5/5696 6295000.00 etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda 5681584.00 Kontsert toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. 3(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Eesti Kontsert plaanib 2023. aastaks 288 uuslavastust, 612 etendust ja 115 000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes seega 1255,45. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 59 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 59 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 900 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Eesti Kontsert taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 959 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 3356,5. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 6 295 000 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arv estades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 10% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 349 654 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 504 712 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 10% suurust 4(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majandamiskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 21 lõike 1 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Eesti Riiklik Sihtasutus Eesti Sümfooniaorkester plaanib 2023. aastaks 59 uuslavastust, 88 etendust ja 44 000 külastajat. Riiklik Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud 1.3 7-5/5753 4000000.00 3983249.00 Sümfoonia- andmetele tuginedes seega 264,25. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta orkester täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 104 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 100 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 1 mitte-koosseisuline esitaja, misläbi on Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 101 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 353,5. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 4 000 000 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 10% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud 5(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 88 383 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Arvestades kontsertasutuse põhikirjalisi eesmärke, sealhulgas asjaolu, et sihtasutuse eesmärgiks on Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine, eraldatakse Sihtasutusele Eesti Riiklik Sümfooniaorkester palgafondi kasvuks täiendavalt veel 1,5%. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 458 599 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 10% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majandamiskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: Sihtasutus Eesti 1.4 7-5/5744 3681310.00 etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda 3577060.00 Noorsooteater toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. 6(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Eesti Noorsooteater plaanib 2023. aastaks 8 uuslavastust, 500 etendust ja 60 000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes seega 122,85. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 19 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 18 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 3,30 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Eesti Noorsooteater taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 21,30 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 74,55. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 3 681 310 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 19 402 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 252 965 eurot. Lisaks annab komisjon kultuuriministri 21.12.2022 käskkirja nr 214 alusel taotlejale edasi Riigi 7(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Kinnisvara Aktsiaseltsile üürimaksete ja teenuste eest tasumiseks ette nähtud vahendid summas 1 771 905 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. Sihtasutus Eesti Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Eesti Draamateater 1.5 7-5/5703 4100060.00 plaanib 2023. aastaks 11 uuslavastust, 500 etendust ja 105000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 3023717.00 Draamateater alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes seega 159,6. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 37 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 33,85 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 6,5 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Eesti Draamateater taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 40,40 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 141,22. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 4 100 060 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. 8(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 79 696 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 402 100 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: Sihtasutus 1.6 7-5/5742 2953699.00 etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda 2661653.00 Vene Teater toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. 9(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Vene Teater plaanib 2023. aastaks 11 uuslavastust, 378 etendust ja 62 600 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes seega 121,8. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 34 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 30,49 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 8,0 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Vene Teater taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 38,5 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 134,64. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 2 953 699 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 48 000 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 328 104 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust 10(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Ugala Teater plaanib 2023. aastaks 8 uuslavastust, 300 etendust ja 82 000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel Sihtasutus arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes seega 1.7 7-5/5749 2664000.00 2014064.00 Ugala Teater 111,65. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 22 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 25 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 30 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Ugala Teater taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 55 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 192,5. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 2 664 000 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud 11(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 65 738 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 246 132 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda Sihtasutus toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast 1.8 7-5/5740 2034000.00 ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja 2004014.00 Endla Teater infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Endla Teater plaanib 2023. aastaks 9 uuslavastust, 330 etendust ja 83 000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on seega 119,7. Määruse § 7 lõikes 3 toodud 12(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 22 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 21 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 4 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Endla Teater taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 25 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 87,5. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 2 034 000 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 67 689 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab põhjendatuks palgafondi kasvu summas 264 063 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. 13(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja plaanib 2023. aastaks 9 uuslavastust, 320 etendust ja 50000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes Sihtasutus seega 100,1. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 18 koosseisulist esitajat, täistöötajale 1.9 7-5/5693 Rakvere 2086976.00 1912581.00 taandatult 18,30 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 1,90 mitte-koosseisulist esitajat, Teatrimaja misläbi on Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 20,20 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 70,7. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 2 086 976 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 66 250 eurot. 14(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 216 828 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 21 lõike 1 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja Sihtasutus Eesti infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga 1.10 7-5/5719 Filharmoonia 1258625.00 piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. 1258625.00 Kammerkoor Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor plaanib 2023. aastaks 24 uuslavastust, 60 etendust ja 30 300 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes seega 117,25. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 31 koosseisulist esitajat, täistöötajale taandatult 30,5 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 0 mitte-koosseisulist esitajat, misläbi on Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor 15(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 30,5 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 106,75. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 1 258 625 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 10% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 46 558 eurot. Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Arvestades kontsertasutuse põhikirjalisi eesmärke, sealhulgas asjaolu, et sihtasutus loob kontakte ja teeb koostööd teiste riikide kultuuri- ja muusikaorganisatsioonide ja esindustega, eraldatakse Sihtasutusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor palgafondi kasvuks täiendavalt veel 1,5%. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 146 953 eurot. Kultuuriministeeriumi arvutuste järgi on seeläbi võimalik anda taotlejale toetust summas 1 259 214 eurot, see on taotlejaga ka kooskõlastatud. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor taotleb aga tegevustoetuseks taotlusvoorust toetust summas 1 258 625 eurot ehk 589 eurot vähem, mistõttu lähtub komisjon rahastusotsuses taotleja poolt esitatud taotlussummast ning rahuldab selle täies ulatuses. 16(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Taotleja on riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse suuruse määramisel lähtus komisjon määruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludest: etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahust; etendusasutuse loomingulise tegevuse kooskõlast tema põhikirjaliste eesmärkidega; etendus- ja kontserttegevuseks ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate etendusasutusele kuuluvate ruumide suurusest, asukohast ja seisukorrast ning loomingulise tegevusega seotud materiaalse vara ja infotehnoloogiavahendite seisukorrast; etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga piirkondlikest demograafilistest näitajatest ja etendusasutuse omatulu teenimise võimekusest. Etendusasutuse loomingulise töö maht arvutati järgnevalt: Sihtasutus Kuressaare Teater plaanib 2023. aastaks 4 uuslavastust, 100 etendust ja 12000 külastajat. Määruse § 7 lõike 2 alusel arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht on eeltoodud andmetele tuginedes seega Sihtasutus 33,95. Määruse § 7 lõikes 3 toodud taotlusele eelneva kalendriaasta täistööajale taandatud esitajate arvestus põhineb andmetel, et etendusasutusel oli 4 koosseisulist esitajat, täistöötajale 1.11 7-5/5712 Kuressaare 282643.00 244203.00 taandatult 3,30 koosseisulist esitajat ja täistööajale taandatult 1,8 mitte-koosseisulist esitajat, Teater misläbi on Sihtasutuse Kuressaare Teater taotlemisele eelneva aasta täistööajale taandatud esitajate arv kokku 5 ning taotluse esitamise aastale eelneva aasta loomingulise tegevusega seatud töö maht 17,85. Taotleja taotleb taotlusvoorust toetust summas 282 643 eurot ja on esitanud vastava taotletava toetussummaga eelarve. Tarbijahinnaindeks on 2022. aasta jooksul (alates jaanuarist kuni novembrini) tõusnud ligi 17%, millest tulenevalt on õigustatud taotleja majanduskulude märgatav tõus. Arvestades samas taotlusvooru piiratud kogumahtu, on võimalik etendusasutusele anda toetust vaid 6,9% ulatuses rohkem 2021. aasta majanduskuludega võrreldes. Majanduskulude sisse ei ole arvestatud investeeringuid ega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile tehtavateks makseteks eraldatud vahendeid. Komisjon peab taotleja osas seega põhjendatuks majanduskulude kasvu summas 11 193 eurot. 17(18)  Taotletud Eraldatud Nr Reg. nr Taotleja nimi Põhjendus summa summa Vastavalt 13.12.2022. a sõlmitud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiühingu Keskorganisatsiooni TALO vahelisele Ühiste kavatsuste kokkuleppele, peab komisjon põhjendatuks ka palgafondi suurendamist. Kasvu summa sisaldab kõrghariduse- ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga kultuuritöötajate valimis olevate isikute miinimumtasu tõusu 1600 euroni ning ülejäänud töötajate palgafondi kasvu 15%. ulatuses Arvestused on tehtud 2022. aastal etendusasutuse esitatud personalistatistika andmete alusel. Komisjon peab seega taotleja osas põhjendatuks palgafondi kasvu summas 42 656 eurot. Komisjon teeb eeltoodust tulenevalt, eelkõige arvestades võimaldatavat 6,9% suurust majanduskulude kasvu võrreldes 2021. aasta tegelike majanduskuludega ja palgafondi suurendamist, ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt, sest tingimustele vastavate taotluste kogusumma ületab taotlusvooru eelarve. KOKKU: 35 817 065.00 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taaniel Raudsepp Laur Kaunissaare koosoleku juhataja protokollija 18(18)  Karolin Soo Teie 12.04.2023 Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Meie 25.04.2023 nr 10-6/569-2 Vastus pöördumisele Täname teid kirja eest. Kultuuriministeerium nõustub, et riigi asutatud sihtasutused on võrreldes munitsipaal- ja eraetendusasutusega hindamise ja rahastamise aluste arvestamise osas erinevas olukorras ning nende toetused määratakse erinevate mudelite alusel. Etendusasutuse seaduse (edaspidi EAS) § 16 lõike 1 kohaselt määratakse riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks. Riigi seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks ehk konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks peab riik seisma selle eest, et sihtasutusel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke täita. Kui riik annab ülesande, tuleb selle täitmiseks ka vahendid anda. EAS-i alusel antud kultuuriministri 14.10.2022 määrus nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) on meie hinnangul kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, mille sisu ei ole mitte kõigi (jur) isikute võrdne kohtlemine, vaid võrdsete kohtlemine võrdselt ja ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad nende nii-öelda omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid. Ülaltoodust tulenevalt on riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine põhjendatud. EAS-i § 16 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise täiendavad tingimused. Seega tuleb EAS-i § 16 lõike 6 kohaselt kehtestada hindamiskriteeriumid ja täpne metoodika ministri määrusega. Seaduse tasandil on ministrile antud vastav volitus. Volitusnorm ja selle alusel kehtestatud ministri määrus (EAS-i rakendusakt) on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, sest reguleeritav valdkond ei kuulu seaduseandja ainupädevusse. EAS-i § 16 lõige 2 nimetab, millisel eesmärgil võib munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele riigieelarvest toetuse määrata. Nendeks eesmärkideks on rahvuskultuuri edendamine ning etenduskunstide valdkonna mitmekesisus ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamine. Ministri määrusega kehtestatud hindamismetoodikas nimetatakse kolme seaduses toodud eesmärgi saavutamiseks hinnatavad kriteeriumid ja nende osakaalud. Ministri määrus on sarnaselt seadusega õigusloov akt. Vastame teie küsimustele alljärgnevalt. 1) „Palun edastage kultuuriministri 27.01.2023 käskkirjas „Riigi asutatud sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste, sh kontserdiasutuste tegevustoetus 2023“ viidatud rahastamisotsuse aluseks olev 20.12.2022 koosoleku protokoll nr: 2-1.9/2023_9. Toetuste Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  taotlemise infosüsteemist on nähtav küll rahastamise käskkiri, kuid sellele ei ole lisatud protokolli.“ Vastame: Protokoll nr 2-1.9/2023_9 on kirjale lisatud. 2) „Kas määruse nr 17 alusel kehtestatud munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuste taotluste hindamismetoodikale on olemas ka seletuskiri? Kui jah, palun lisage see vastuskirjale. Määruse seletuskirjas ei ole hindamismetoodika kujunemist üksikasjalikult kirjeldatud. Küsimus on selles, millistel alustel on kujundatud kriteeriumite osakaalud, hindeskaalad ja hinnete kirjeldused?“ Vastame: Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 63 kohaselt lisatakse ministri määruse eelnõule seletuskiri, mille eesmärk on põhjendada eelnõu vastavust volitusnormile, eelnõu põhiseisukohti ja kaasnevaid muudatusi ning anda ülevaade määruse mõjudest. EAS-i alusel antud määruse seletuskiri lähtub HÕNTE §-st 63, kuid ei põhjenda täiendavalt määruse lisas „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ toodud hindamiskriteeriumide osakaale, hindeskaalasid ja kirjeldusi. EAS-i § 16 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega mh taotleja hindamise täiendavad tingimused. Hindamismetoodika lähtub kriteeriumidest, mis on kirjas EAS-i § 16 lõikes 2 ning mille põhjendused on toodud EAS-i seletuskirjas. Metoodikas toodud valikukriteeriumide alakriteeriumid, nende osakaalud, hindeskaalad ja kirjeldused on kujunenud koostöös valdkonna esindusorganisatsioonidega määruse eelnõu väljatöötamise käigus. 2022. aasta augustis moodustas Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) töögrupi määruse eelnõu väljatöötamiseks, kuhu kuulusid lisaks KuM-i ametnikele Kristiina Alliksaar (Eesti Etendusasutuste Liit EETEAL), Velvo Väli (EETEAL), Peeter Jalakas (EETEAL), Priit Raud (EETEAL), Rein Oja (Eesti Teatriliit), Raivo Põldmaa (Eesti Teatriliit), Triinu Aron (Eesti Tantsunõukogu) ning Tiina Ollesk (Eesti Tantsunõukogu). Ühiselt töötati töögrupis välja hindamismetoodika, sh kriteeriumide osakaalud, hindeskaalad ja kirjeldused. Osakaale ja hindeskaalasid muudeti ja täpsustati ka määruse eelnõu ametlikult kooskõlastusringilt tulnud valdkonna tagasisidest lähtudes. Praktikat, kus määruse eelnõu seletuskiri selgitaks hindamismetoodikas toodud osakaalude ja hindeskaalade kujunemist, ei rakendata meile teadaolevalt ei riigisiseste ega ka SF-meetmete puhul. Praegu käib koos valdkonna esindajatest koosnev töögrupp, et arutada mh hindamismetoodika täiendamise või muutmise vajadust, sh hindeskaalade detailsemat kirjeldamist metoodikas. Töögruppi on kutsutud erinevate, sh eri toimeviiside alusel tegutsevate era- ja munitsipaalteatrite esindajad – Märt Meos (Vaba Lava, R.A.A.A.M), Alari Rammo (Kinoteater), Aarne Valmis (Vana Baskini Teater), Maarja Mänd (Tartu Uus Teater), Aare Toikka (VAT Teater), Erik Salumäe (Theatrum), Mihkel Kübar (Tallinna Linnateater), Priit Raud (Kanuti Gild SAAL), Triinu Aron (Sõltumatu Tantsu Lava), Peeter Jalakas (Von Krahli Teater), Tiina Ollesk (Fine 5 Tantsuteater), Hendrik Kaljujärv (Elektron) ja täiendava EETEAL-i esindajana Velvo Väli. 3) „Määruse nr 17 § 8 sätestab andmed ja dokumendid, mille toetuse taotleja peab esitama. Kas ja milliste andmete, taotleja edastatud dokumentide alusel kontrollitakse määruse nr 17 alusel kehtestatud metoodikas välja toodud kriteeriumitele vastavust, mis sisaldavad endas nõuet „planeeritavad“ (nt „planeeritava etendustegevuse kunstiline tase“ ja „planeeritav etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus“)? Kus vastavate andmete kontroll kajastatakse? Kas „planeeritavate“ tegevuste elluviimise osas toimub järelkontroll? Milliste andmete alusel? Küsimus on selles, kas planeeritava tegevuse kriteerium on piisavalt kontrollitav viisil, mis tagab läbipaistvuse ja taotlejate võrdse kohtlemise?“ Vastame: Määruse § 17 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse kasutamise aruande toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 1. aprilliks. Taotleja esitab määruse § 9 lõike 5 kohaselt lisaks taotluses toodud andmetele etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamiseks repertuaari- ja majandusstatistilise aruande Eesti Teatri Agentuuri andmebaasi eelmise majandusaasta kohta hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Järelkontroll toimub aruande ja Eesti Teatri Agentuurile esitatud repertuaari- ja majandusstatistilise aruande andmete alusel. Viimases tuuakse välja nii uuslavastustena lavale toodud kui ka varem esietendunud repertuaari ülevaade ja ka asukohad, kus etendusi on mängitud. Vajaduse korral võib KuM esitada taotlejale täpsustavaid küsimusi. 4) „Määruse § 18 lg 3 sätestab: „Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.“ Milliste kriteeriumite alusel otsustatakse, millist vähendamise protsenti rakendatakse? Mida peetakse silmas „rikkumise raskuse“ all? Küsimus on selles, kas on võimalik ettenähtavalt hinnata, milliste rikkumiste korral ja kui palju toetust võidakse tagasi nõuda?“ Vastame: Määruse § 18 lõikes 3 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise määramist protsendina, kui rikkumise laadist tulenevalt ei ole selle rahalise mõju suurust võimalik täpselt määratleda või välja arvutada, kuid rikkumisel on eeldatavalt riigieelarvet kahjustav mõju. Kui abikõlbmatu kulu summa on võimalik tuvastada täpselt, siis protsendi alusel tagasinõuet ei kohaldata. See, kas rahalise mõju suurust on võimalik hinnata või mitte (juhul kui mitte, siis millist protsendimäära rakendada) on KuM-i kaalutlusõigus, mida tuleb rakendada kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 56 lõikega 3. Määra valiku üle otsustamisel tuleb KuM-il lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Ettenähtavalt ei ole võimalik hinnata, milliste rikkumiste korral ja kui palju toetust võidakse tagasi küsida. 5) „Määruse § 7 lõige 10 sätestab: „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse alampiir taotluse kohta on 90 000 eurot. Munitsipaaletendusasutuse tegevustoetuse ülempiir taotluse kohta on 1 350 000 eurot ning eraetendusasutuse tegevustoetuse ülempiir taotluse kohta on 900 000 eurot.“ Määruse § 7 lõige 8 sätestab, et kui komisjoni hindamistulemuse põhjal ületab etendusasutuse tegevustoetuse taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve vaba jäägi, leitakse toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse komisjoni  hindamisetulemuse põhjal leitud etendusasutuse tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega. Määruse § 15 lõike 4 punkti 5 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada. Munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste tegevustoetuse jagamisel otsustati eraldada taotlejatele ka toetusi väiksemas summas kui 90 000 eurot. Mis eesmärgil on määruses sätestatud toetuse alampiir, kui § 7 lõige 8 võimaldab seda summat vastavalt taotlusvooru rahalisele mahule vähendada? Palun tooge näide, millisel juhul kuulub rakendamisele määruse § 15 lõike 4 punkt 5?“ Vastame: Määruse § 7 lõikes 7 nimetatud tegevustoetuse alam- ja ülempiir ei tähenda taotluse rahuldamise otsuse alusel väljamakstava summa piire. Tegevustoetuse arvutamise aluseks on määruse § 7 lõikes 2 toodud valemi abil arvutatud loomingulise tegevusega seotud töö maht, mis ei saa eurodes olla erateatrite puhul suurem kui 900 000 eurot ja väiksem kui 90 000 eurot. Kui mahuarvestuse alusel jääb summa alla 90 000 euro, siis taotlus sisulisse hindamisse ei lähe. Kui mahuarvestuse alusel on erateatri maht üle 90 000 euro (kuni 900 000 eurot), siis läheb taotleja taotlus hindamismetoodika alusel sisulisse hindamisse ja alles seejärel rakendatakse määruse § 7 lõiget 8 ehk proportsionaalset vähendamist. Määruse § 15 lõike 4 punkti 5 rakendatakse siis, kui kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta ja taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Määruse avamisel täpsustame sõnastust võrreldes punktiga 7. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katre Väli kunstide osakonna juhataja Laur Kaunissaare 628 2249 [email protected]