Kiri

Tõnis Lukas Teie 27.02.2023 nr 8-2/22/4095-18 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 14.03.2023 nr 1-12/301-2 Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1) Eelnõu § 1 lõigetes 4 ja 5 on toodud viited § 5 lõigetele 1 ja 3. Juhime tähelepanu, et viide peaks olema § 5 lõike 1 punktidele 1 ja 3. 2) Eelnõu § 1 lõige 6 sätestab, millisel juhul ei loeta tegevuse raames antavat abi riigiabiks, kuid ei täpsusta, millise tegevuse. Eelnõu § 5 lõikes 1 on nimetatud kolm toetatavat tegevust. Lisaks juhime tähelepanu, et majandustegevuse puudumine projekti raames ei ole ainus riigiabi välistav asjaolu. Viidatud lõikes räägitakse riigiabist, kuid lisada tuleb ka VTA, mida hinnatakse samadel alustel. Teeme ettepaneku viia lõikes 6 toodud info seletuskirja. Seletuskirjas tuleks viidatud lõigete 4 ja 5 juures selgitada, et millisel juhul loetakse projekti toetamine riigiabiks või VTA-ks ja millisel mitte. 3) Eelnõu § 1 lõige 7 sätestab mh, et toetust ei anta taotlejale, kui ta on raskustes olev ettevõte. Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole piirangu kordamine vajalik, sest keeld tuleneb ühendmääruse § 3 lõike 2 punktist 7, millele eelnõu § 9 lõige 1 juba viitab. Samuti on raskustes olemise keeld mh kaetud eelnõu § 1 lõikega 8, mis viitab grupierandi määruse artikli 1 lõigetele 1–9 (peaks viitama artikli 1 lõigetele 2–5). Grupierandi määruse artikli 1 lõige 4 sätestab keelu raskustes olemisele. 4) Eelnõu § 2 punktis 6 defineeritakse „projekt“, mis ei ole vajalik, sest definitsioon on toodud ÜSS-i § 2 punktis 2. Projekt võib olla nii üks tegevus kui ka tegevuste kogum ning definitsiooni kitsendamine ei ole antud juhul vajalik ega põhjendatud. 5) Eelnõu § 2 lõigete 10–12 alusel on välistatud isikud, kes ei tööta töölepinguga töölepingu seaduse tähenduses. Juhime tähelepanu, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele töölepingu seadus ei kohaldu. 6) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 pealkiri räägib toetuse andmise eesmärkidest. Eelnõus on toetuse andmisel üks, mitte mitu eesmärki. 7) Eelnõu § 4 lõiked 3–5 asuvad sättes, mis nimetab rakendusüksuse ja -asutuse. Teeme ettepaneku tõsta viidatud hindamiskomisjoni puudutavad sätted eelnõu § 15. Juhime tähelepanu, et ÜSS-i § 8 kohaselt on ka aruannete, sh vahearuannete menetlemine rakendusüksuse ülesanne. Seega ei ole eelnõu § 4 lõigetes 3 ja 4 toodud projektide vahearuannete ja lõpparuannete hindamiskomisjonile kinnitamiseks andmine kooskõlas Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  ÜSS-i põhimõtetega. Vastuolu esineb ka eelnõu § 4 lõigete 3 ja 4 ning eelnõu § 21 lõigete 4 ja 5 vahel, mis sätestavad aruannete menetlemisega seonduva RÜ ülesandena. Juhime tähelepanu, et kui projektide sisu on seotud mõne eelnõus nimetamata ministeeriumi haldusala spetsiifikaga, tuleks hindamiskomisjoni kaasata vastava ministeeriumi esindaja või selle ministeeriumi nimetatud ekspert. Palume kasutada eelnõu § 4 lõike 4 punktis 2 termineid, mida kasutatakse eelnõus läbivalt. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks või taotluse rahuldamata jätmiseks (vt eelnõu § 13 lõiget 5). Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 4 lõike 4 punktis nähakse hindamiskomisjonile ette ülesanne analüüsida projektide edukust ning teha põhjendatud juhul taotlejale ettepanek projekti eesmärkide muutmiseks. Meie hinnangul ei ole projekti eesmärkide muutmine hindamise käigus enam võimalik ning üheselt ei ole selge, kuidas ja millal hindamiskomisjon projekti edukust hindab. Edukust saab hinnata pärast projekti lõppemist, kuid selleks ajaks on hindamiskomisjon oma töö juba lõpetanud. 8) Eelnõu § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et toetuse andja sõlmib lepingu vastavalt kas teadlase või tippspetsialistiga. Ei ole selge, kas tingimus on toetuse saamise eeldus taotlejale (leping peab olema sõlmitud) ning peaks paiknema eelnõu §-s 9 või on tegemist toetuse saaja kohustusega ning peaks paiknema §-s 20. 9) Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse, et tippspetsialist võib töötada kas ettevõttes, avaliku sektori või kolmanda sektori asutuses, tegutseb juhtorgani liikmena või on rahvusvahelistelt tunnustatud ekspert. Palume kasutatud termineid täpsustada, sest ei ole selge, kas eelnõu kontekstis on mõeldud ettevõtet äriseadustiku tähenduses või laiemalt. Sama paragrahvi lõikes 4 räägitakse erasektori asutusest. Lisaks juhime tähelepanu, et avaliku sektori asutusel juhtorganit (juhatust, nõukogu) ei ole. Selge ei ole ka see, millistele kriteeriumidele peab vastama rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert ja mille põhjal on võimalik tema kriteeriumidele vastavust kontrollida. 10) Juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 6 tuleks tuua lisaks ühendmääruse üldpõhimõtetele viited ühendmääruse §-dele 19 ja 21, sest abikõlblikke kulusid arvestatakse ühikuhinna ja ühtse määra alusel. 11) Eelnõu § 8 lõigete 1, 3 ja 4 puhul juhime tähelepanu, et kui lauses kasutatakse sõna „maksimaalne“ ei ole samas lauses vaja kasutada sõna „kuni“. 12) Eelnõu § 8 lõikes 2 tuuakse viide grupierandi määruse lisa 1 artiklile 2, et anda viide ettevõtja kategooria regulatsioonile. Sõnastus on antud selliselt nagu oleks viidatud määruses kirjas omafinantseeringu määrad. 13) Eelnõu § 8 lõikes 5 palume täpsustada, mida mõeldakse „tööde proportsiooni“ all. 14) Eelnõu § 8 lõike 6 puhul teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat“. Ülempiiri summat ei ole eelnõus mõistlik nimetada, sest VTA määruses toodud summa on muutmisel. Sama ettepaneku teeme lõike 7 kohta. 15) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 9 lõikes 1 puudub vajadus viidata ühendmääruse § 3 lõikele 1, sest taotluse õiguslikud isikud on nimetatud eelnõu § 9 lõigetes 2–4. Ühendmääruse § 3 lõike 1 kohaselt on taotlejate ring oluliselt laiem (sh füüsilised isikud) kui eelnõu alusel. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõus puudub viide ühendmääruse § 2 lõikele 3, millest tulenevad samuti kohustused taotlejale. 16) Eelnõu § 10 punktis 7 palume asendada sõna „toetuse saaja“ sõnaga „taotleja“. Lisaks palume täpsustada, kes peab kinnitama rahalist panust (kas taotleja või keegi kolmas).  17) Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse, et taotlemine avaneb pärast rakenduskava erieesmärgi temaatilise eeltingimuse täitmist. Juhime tähelepanu, et sellise sätte eelnõusse lisamine, mis ei anna taotlejale mingit teavet ega teadmist, ei ole vajalik. Tegemist on tingimusega toetuse andjale. 18) Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtajaks. Juhime tähelepanu, et eelnõu alusel on tegemist jooksva taotlemisega, kus taotleja saab taotlusi esitada pärast taotlemise avanemist ning kuni rahaliste vahendite lõppemiseni ja/või taotlusvooru sulgemiseni. Taotluste esitamisele jooksva taotlemise puhul tähtaega ei anta. Seetõttu ei ole kohane ka sama paragrahvi lõige 3. 19) Eelnõu § 14 lõige 1 viitab ühendmääruse §-le 6, mis sätestab ja kordab eelnõu § 14 lõikes 6 toodut. 20) Eelnõu § 20 lõike 4 puhul ei ole selge, milliseid lube ja kooskõlastusi eelnõus nimetatud toetatavate tegevuste (teadlase ja tippspetsialisti kaasamine, teadmussiirdedoktorandi palkamine) puhul on mõeldud. Seletuskiri seda sätet ei täpsusta. 21) Eelnõu § 20 lõige 5 sätestab dokumentide säilitamise kohustuse riigiabi eeskirjades sätestatud tähtaja järgi. Juhime tähelepanu, et tegemist on sättega, kus reguleeritakse toetuse saaja kohustusi. Seega tuleks seal nimetada riigiabi ning VTA projektide puhul dokumentide säilitamise aeg ja viide regulatsioonile, kust see nõue tuleneb. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Kadri Kilvet 628 2224, [email protected] Anu-Maaja Pallok 628 2234, [email protected]