Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0299 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5fc1dcfb-a18b-47f3-8e2b-6a0c37fe8c3d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5fc1dcfb-a18b-47f3-8e2b-6a0c37fe8c3d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 13.03.2023 nr 8-1/23/1246 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Kuna eelnõu menetlemine on põhjendatult kiireloomuline, siis palume võimalusel Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 27. märtsiks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja - lasteaedade Ühendus, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Alushariduse Ühendus, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Eralasteaedade Liit, Eesti Lapsehoidjate Kutseliit, Eesti Lastehoidude Liit Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 13.03.2023 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus § 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kui õpilase elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, välja arvatud juhul, kui koolile on teada, et õpilane viibib Eestis ning õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud kinnituse õpingute jätkamiseks selles koolis.“ § 2. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine Koolieelse lasteasutuse seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191. Lapse munitsipaallasteasutusest väljaarvamine Laps arvatakse lasteasutusest välja, kui: 1) vanem on lasteasutusele esitanud sellekohase taotluse; 2) laps asub täitma koolikohustust; 3) lapse elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, välja arvatud juhul, kui lasteasutusele on teada, et laps viibib Eestis ning vanem on lasteasutusele esitanud kinnituse selles lasteasutuses koha kasutamise jätkamiseks.“ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2023. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2023. a allkirjastatud digitaalselt  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses täiendav alus koolikohustust omandava õpilase koolist väljaarvamiseks. Samuti sätestatakse koolieelse lasteasutuse seaduses alused lapse lasteasutusest väljaarvamiseks, sh ka samasisulisel alusel, mis nähakse ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin (tel 735 0149; [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna juht Annika Räim (tel 735 0205; [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets (tel 735 0667; [email protected]), sama valdkonna peaekspert Tiina Peterson (tel 735 0114; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna analüüsivaldkonna juhtivanalüütik Elsa Peetsalu (tel 735 0152; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna järelevalve valdkonna nõunik Hille Voolaid (tel 735 0109; [email protected]) ning sama osakonna õiguspoliitika valdkonna õigusnõunikud Kristel Möller (tel 735 0102; [email protected]) ja Indrek Kilk (tel 735 0144; Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom (tel 735 0187; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Wiedemanni Tõlkebüroo. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (RT I, 4.11.2022, 7) ning koolieelse lasteasutuse seadust (RT I, 22.01.2018, 6). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus Ukrainas asetleidva sõja tõttu on Eestisse saabunud sõjapõgenikud, kellest suurele osale on kohalikud omavalitsused nende poolt peetavates üldhariduskoolides õppimiseks (õppe)kohad leidnud. Kui üldjuhul võetakse kooli vastu ja sealt välja õpilase vanema esitatava vastavasisulise taotluse1 alusel kooli direktori otsusega (haldusakt), siis on paljudel juhtudel praktikas ilmnenud, et Ukrainast Eestisse saabunud isikud lahkuvad Eesti riigist ilma kooli või kooli pidajat eelnevalt teavitamata. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 28 lõikes 1 sätestatud õpilase koolist väljaarvamise alused koolikohustuslike õpilaste puhul on seaduses ammendavalt sätestatud ja põhiharidust omandavat õpilast saab koolist välja arvata ainult nendel alustel. 1 Sellega algab haldusmenetlus, mis lõpeb haldusakti andmisega Olukorras, kus inimene lahkub riigist ning laps jääb formaalselt kooli õpilaste nimekirja, ei aita kooli praegu kehtiv regulatsioon. Teisisõnu, õpilast ei saa kooli õpilaste nimekirjast välja arvata, kuigi ta enam õppe- ja kasvatustegevuses ei osale. Et koolil tekiks alus anda välja õiguspärane haldusakt ehk arvata õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja, tuleb selline alus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikes 1 sätestada. Vastasel juhul jääb kehtima olukord, kus juhul, kui kool arvab riigist lahkunud lapse kooli nimekirjast välja ja vanem otsust ei vaidlusta, kehtib õigusvastane haldusakt. Selliseid soovitusi ei saa riik (läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi) koolidele ja nende pidajatele anda. Seetõttu tuleb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikes 1 ette näha täiendav alus õpilane koolist välja arvata ka siis, kui lapsevanem ei ole oma vastavat tahteavaldust kuidagi väljendanud. Analoogne täiendus on vajalik teha ka koolieelse lasteasutuse seadusesse, kuna ei ole alust arvata, et isikud, kes lahkuvad Eestist kooli ja kooli pidajat teavitamata ning avaldust koolist väljaarvamise kohta esitamata, teeksid seda koolieelsete lasteasutuste puhul. Eelduslikult on paljudes välisriigist saabunud ning siit lahkunud peredes nii kooliealisi kui ka koolieelses eas lapsi ning probleemiks võib kujuneda ka see, kui riigist lahkunud lapsed jäävad koolieelsete lasteasutuste nimekirja. Et mitmetel kohalikel omavalitsustel on raske tagada lasteaiakohti ka kohalikele lastele, ei saa me lubada sellist praktikat, mis ligipääsu lasteaiakohtadele veelgi vähendab. Paraku on koolieelse lasteasutuse seaduse eripära võrreldes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega see, et selles puudub selge ja ühene loetelu (ning tervikuna selged alused) seoses lapse lasteasutusest väljaarvamisega. Seetõttu tuleb täiendava aluse sätestamiseks ka praegu kehtivad (seaduse tekstist tuletatavad) ja praktikas kasutatavad alused esitada selgelt ja ühemõtteliselt. Muidu ei ole võimalik sätestada ka täiendavat alust. Sellele, et kehtivas seaduses puuduvad selged alused lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks, on eelnevalt tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ning palunud see probleem lahendada. Muuhulgas märkis õiguskantsler: „Leian, et koolieelse lasteasutuse seaduses on vaja lapse lasteaiast väljaarvamise tingimusi täpsustada, et need oleksid selged ja üheselt mõistetavad. See annab kohalikele omavalitsustele kindluse, mis nõuetest nad peavad õigusakte kehtestades lähtuma /…/ Seaduse kohaselt võib lapse lasteaiast välja arvata juhul, kui laps läheb kooli (KELS § 6 lg 2 p 2 ja § 10 lg 2) või vanema taotluse alusel (KELS § 10 lg 1).“.2 Nimetatud, seadusest tuletatavaid aluseid arvestati ka seaduse eelnõu koostamisel. Seega ei ole sisuliselt kahe aluse näol tegemist uute alustega. Väljatöötatud eelnõu eel ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu väljatöötamine on oma sisu arvestades põhjendatult kiireloomuline. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt nõutav juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. On äärmiselt oluline, et riik looks probleemi lahendamiseks sobiva õigusliku lahenduse võimalikult kiiresti, kuna regulatsiooni viibimine toob kaasa selle, et paljudes koolides ei ole enam võimalik õppima võtta uusi õpilasi, kes selles konkreetses koolis õppida soovivad, sest koha on hõivanud õpilased, kes tegelikkuses õppe- ja kasvatustööst osa ei võta. Arvestada tuleb, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 lõike 1 kohaselt on kehtestatud klassi täitumuse piirnormiks 24 – nii palju õpilasi võib põhikoolis maksimaalselt ühes klassis õppida. Lisaks on Vabariigi Valitsus kehtestanud oma määrusega koolide tervisekaitsenõuded (vt Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrust nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“), mille § 7 lõige 3 näeb muuhulgas ette õpperuumi pindala vähemalt 2,0 m2 õpilase kohta. Ühtlasi on regulatsiooni tarvis kiiresti täiendada ka selleks, et 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Lapse%20lasteaiast%20v%C3%A4ljaarvamis e%20tingimuste%20kehtestamine_0.pdf riik ei eraldaks koolide pidajatele haridustoetust õpilaste eest, kes tegelikkuses õppe- ja kasvatustegevusest osa ei võta. See ei oleks õiglane ega ka kindlasti mitte eelarvevahendite eesmärgipärane kasutamine. Seetõttu oleks otstarbekas menetleda eelnõu juba 2023. aasta kevadel ja suvel, et uus regulatsioon saaks jõustuda võimalikult kiiresti. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse ning teine paragrahv sätestab koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuse. Paragrahv 1 – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Eelnevalt väljatoodud probleemi lahendamiseks on eelnõus esitatud säte, milles on öeldud, et õpilane arvatakse koolist välja, kui tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud. Elukoha andmete kehtivus võib lõppeda nt kohaliku omavalitsuse algatusel (vt rahvastikuregistri seaduse § 871). Nimelt võib kohaliku omavalitsuse üksus algatada isiku elukoha andmete kehtivuse lõpetamise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku elukoha aadress on rahvastikuregistris linna või linnaosa või valla täpsusega; 2) isik ei viibi kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt nende territooriumil ega ka mujal Eestis; 3) isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud rahvastikuregistri seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoha andmeid. Lisaks sellele lõpeb isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris ka nt elamisloa kehtetuks tunnistamisega (vt rahvastikuregistri seaduse § 38 lõige 2). Et isiku elukoha andmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris oleks aluse või põhjusena õpilase koolist väljaarvamiseks küllaltki lai, puudutades paljusid isikuid, siis on sättesse lisatud täiend „välja arvatud juhul, kui koolile on teada, et õpilane viibib Eestis ning õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile kinnitanud selles koolis õpingute jätkamist.“ Sellega välistatakse teatud isikute (õpilaste) väljaarvamine koolist, kuigi nende elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud. Õpilase elukoha andmete seisu, sh kehtivuse lõppemist rahvastikuregistris seirab kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil õpilane elab. Kui elukoha andmete kehtivus lõpeb, saab kohalik omavalitsus tema enda peetavat kooli teavitada (kui tegemist on selle kooli õpilasega). Ühtlasi on ka koolil olukorras, kus on juba näha, et õpilane õppe- ja kasvatustegevusest osa ei võta, võimalik pöörduda asjaolude selgitamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kui koolile on teada, et õpilane viibib Eestis, kuigi tema andmed rahvastikuregistris enam ei kehti, siis võtab ta (kontaktandmete olemasolul) õpilase ja/või õpilase vanemaga ühendust ning selgitab välja nende plaanid (kas õpilane jätkab õpinguid samas koolis või mitte). Kui õpilane (või piiratud teovõimega õpilase puhul lapsevanem) ei kinnita õpingute jätkamise soovi (nt põhjusel, et Eestist lahkutakse jäädavalt), kuid sellele vaatamata jätab esitamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse (mis võiks olla õpilase koolist väljaarvamise alus), siis arvab kooli direktor õpilase koolist välja. Samamoodi toimib kooli direktor ka siis, kui kool ei saa teavet isiku viibimise kohta Eestis (pärast isiku elukohaandmete kehtivuse lõppu rahvastikuregistris). Eelnevast tulenevalt on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatud punktiga 11 järgmises sõnastuses: 11) kui õpilase elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, välja arvatud juhul, kui koolile on teada, et õpilane viibib Eestis ning õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile kinnitanud soovi jätkata õpinguid selles koolis. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 sätestab: „Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik.“ Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on viidatud seadus, milles on määratud koolikohustuse ulatus. Nimelt on nimetatud seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud: „Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni.“ Seega on koolikohustuse täitjad ka Eestis elavad3 välismaalased, sh sõja tõttu Ukrainast Eestisse tulnud 7–17-aastased isikud, kes ei ole veel põhiharidust omandanud. Mis ühtlasi tähendab, et isikud peavad üldhariduskoolis õppima (haridust omandama), sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikest 1 tulenevalt ei loeta koolikohustust täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Kuna koolikohustuslik isik peab põhiharidust omandama, on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikes 1 koolist väljaarvamise alused koolikohustuslikele isikutele sätestatud n-ö ammendavalt, et kool ei saaks selliseid õpilasi kergekäeliselt koolist välja arvata. Ainult seaduses nimetatud juhtudel võib koolikohustusliku isiku üldhariduskoolist välja arvata. Õpilase koolist väljaarvamise otsus on haldusakt, mille andmisel tuleb silmas pidada haldusmenetluse seadust. Haldusakti peab andma pädev haldusorgan, see peab olema kooskõlas õigusaktidega, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele (vt haldusmenetluse seaduse §-i 54). Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Sellest tuleneb, et koolist väljaarvamise kord peab tagama ausa ja kohase haldusmenetluse, õpilase ja vanema õiguste tõhusa kaitse ning seeläbi haldusotsuse sisu õigsuse. See tähendab, et kool peab tegema mõistlikke pingutusi selgitamaks välja, kas õpilane viibib Eestis või mitte. Registrisse kantud andmete õigsust seejuures eeldatakse (vt rahvastikuregistri seaduse § 6 lõige 1) ning avalik-õigusliku ülesande täitmisel on registriandmetest lähtumine kohustuslik (vt rahvastikuregistri seaduse § 6 lõige 2 ja § 66 lõiked 1, 4 ja 5). Haldusakti kehtivus on seotud selle teatavaks tegemisega. Haldusmenetluse seaduse § 61 lõikest 1 tulenevalt ei saa haldusakt kehtida, kui see ei ole adressaadile teatavaks tehtud. Kelleltki ei saa ju nõuda, et ta juhinduks õigusaktist, millest tal ei ole võimalik teadlik olla. Kuni teatavakstegemiseni haldusakti õiguslikult ei eksisteeri. Koormav haldusakt, millega piiratakse isiku õigusi või pannakse talle lisakohustusi või tunnistatakse tema kahjuks kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt, tuleb haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 kohaselt koormatud isikule teatavaks teha kättetoimetamisega haldusmenetluse seaduse §-des 25-32 ettenähtud korras. Kätte toimetatakse kas postiga (üldjuhul tähtkirjaga), elektrooniliselt või haldusorgani esindaja kaudu. Arvestades, et kõnealuse eelnõu lahendatava probleemi sihtrühm on just isikud, kellele ei õnnestu haldusakti tavapärasel viisil teatavaks teha, tuleb tähelepanu pöörata muudele võimalikele lahendustele. Haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkti 2 alusel saab võib dokumendi teatavaks tegemine teatud juhtudel toimuda ka avaldamise teel üleriigilise levikuga ajalehes või väljaandes ametlike teadaannete rubriigis) – nt kui puuduvad menetlusosalise aadressiandmed või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil, tema viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Paragrahv 2 – koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 esimene lause sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle 3 Eesti rahvastikuregistrisse kantud valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 3 kohaselt mõistetakse lapse elukohana tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Seega lasteaiakoha tagamisel määrab elukoha arvestuse rahvastikuregistri kanne. Lasteaiateenust peavad saama kasutada kõik, kes seda soovivad (igaühel on õigus haridusele, sh alusharidusele, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37) koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt. Kuigi lasteaias käimine on vabatahtlik (vt koolieelse lasteasutuse seaduse § 2 lõiget 2), tuleb arvestada, et alusharidus on lapse tervikliku arengu seisukohalt oluline (vt koolieelse lasteasutuse seaduse § 3), samuti aitab lasteaiateenuse kättesaadavus vanematel töö- ja pereelu ühitada. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõige 4 sätestab, et laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Selle sättega volitatakse valla- või linnavalitsust kehtestama lasteaeda vastuvõtmise korda (st menetlust) ja reguleerima muid tehnilisi küsimusi. Koolieelse lasteasutuse seadus ei anna aga valla- või linnavalitsusele volitust kehtestada lisaks seaduses sätestatud tingimustele muid tingimusi lasteaiakoha saamisele ega lasteaiast väljaarvamisele. Kuigi koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätet, mis reguleerib sõnaselgelt lasteaiast väljaarvamist, tuleneb koolieelse lasteasutuse seaduse eri sätetest, et lapse võib lasteaiast välja arvata üksnes siis, kui laps läheb kooli (vt koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõige 3 punkti 2 ja § 10 lõiget 2) või vanema taotluse alusel (vt koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõiget 1). Ukrainas toimuva sõja tõttu on Eestisse saabunud sõjapõgenikud, kellest suurele osale on kohalikud omavalitsused koolieelsetes lasteasutustes kohad leidnud. Koolide praktikas on ilmnenud, et Ukrainast Eestisse saabunud isikud lahkuvad Eesti riigist ilma kooli või kooli pidajat eelnevalt teavitamata ning eelduslikult ka koolieelset lasteasutust teavitamata. Seega olukorras, kus inimene lahkub riigist ning laps jääb formaalselt lasteaia nimekirja, ei saa praegu koolieelse lasteasutuse seaduses kehtestatud regulatsiooni alusel last lasteaiast välja arvata, kuigi laps enam lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses ei osale. Seetõttu on tarvis näha koolieelse lasteasutuse seaduses ette täiendav alus lapse lasteaiast väljaarvamiseks juhul, kui vanem ei ole eelnevalt oma vastavat tahteavaldust väljendanud. Et lasteaial tekiks kirjeldatud juhul õiguspärane alus laps lasteaia nimekirjast välja arvata, tuleb selline alus koolieelse lasteasutuse seaduses sätestada. Praegu, kui kehtivad kaks lasteaiast väljaarvamise alust on tuletatavad koolieelse lasteasutuse seaduse eri sätetest ning tarvis on lisada kolmas alus, tuleb koolieelse lasteasutuse seadust arusaadavuse ja õigusselguse huvides täiendada paragrahviga, milles sätestatakse sõnaselgelt seni kehtivad (tuletatavad) lapse lasteaiast väljaarvamise alused ning lisatakse eespool kirjeldatud probleemi lahendamiseks uus alus: laps arvatakse lasteaiast välja, kui tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud. Ka õiguskantsler on Haridus- ja Teadusministeeriumil soovitanud lasteaiast väljaarvamise alused seaduses selgelt sätestada. Haridus- ja Teadusministeeriumi väljatöötatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõus üritasime muuhulgas ka varasemat õiguskantsleri tõstatatud probleemi lahendada, kuid Riigikogu lükkas nimetatud seaduseelnõu tagasi. Nimetatud seaduseelnõus olid lasteaiast väljaarvamise alused sätestatud eraldi sättes. Seega sätestatakse ka käesolevas eelnõus lapse lasteaiast väljaarvamise alused koolieelse lasteasutuse seaduse uues paragrahvis nii: 1) vanem on lasteasutusele esitanud sellekohase taotluse. See on kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 esimesest lausest tuletatav alus. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1 esimene lause sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sellest sättest nähtub, et vastuvõtt koolieelsesse lasteasutusse sõltub lapsevanema soovist, mida väljendatakse taotlust esitades. Seega on üsna selge, et ka väljaarvamise soovi saab vanem väljendada taotlust või avaldust esitades. 2) laps asub täitma koolikohustust. See on kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2 ja § 10 lõikest 2 tuletatav alus. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt jaotatakse lapsed lasteaiarühmades nii: kuue- kuni seitsmeaastased ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt on koolikohustuslik isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Seega peab üldjuhul käimasoleva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud laps minema koolieelsest lasteasutusest edasi (üldharidus)kooli põhiharidust omandama. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõige 2 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob lapsele, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, võimaluse käia lasteasutuses rühmas, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõike 3 punktis 2 või lõikes 4, ning erivajadustega lapsele võimaluse käia lasteasutuses rühmas, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 6. 3) lapse elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, välja arvatud juhul, kui lasteasutusele on teada, et laps viibib Eestis ning vanem on lasteasutusele esitanud kinnituse, et jätkab selles lasteasutuses koha kasutamist. See on eelnevalt väljatoodud probleemi uus lahendusalus. Elukoha andmete kehtivus võib lõppeda nt kohaliku omavalitsuse algatusel (vt rahvastikuregistri seaduse § 871). Lisaks sellele lõpeb isiku elukoha andmete kehtivus nt rahvastikuregistris ka elamisloa kehtetuks tunnistamisega (vt rahvastikuregistri seaduse § 38 lõige 2). Et isiku elukoha andmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris oleks aluse või põhjusena lapse lasteaiast väljaarvamiseks küllaltki lai, puudutades paljusid isikuid, siis on eelnõu sättesse lisatud täiend „välja arvatud juhul, kui koolile on teada, et lasteasutusele on teada, et laps viibib Eestis ning lapsevanem on lasteasutusele kinnitanud selle lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses osalemise jätkamist“. Sellega välistatakse, et ainuüksi siis, kui isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, arvatakse laps lasteasutusest välja. Lapse ja tema vanema elukoha andmete seisu, sh kehtivuse lõppu rahvastikuregistris seirab kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil laps elab. Elukoha andmete kehtivuse lõppemisel saab kohalik omavalitsus tema enda peetavat lasteasutust teavitada, kui tegemist on selles lasteasutuses käiva lapsega. Kui lasteasutusele on teada, et laps viibib Eesti, kuigi tema andmed rahvastikuregistris enam ei kehti, võtab lasteasutus (kontaktandmete olemasolul) lapse vanemaga ühendust ning selgitab välja edaspidised plaanid (kas laps jätkab lasteaias käimist või mitte). Kui vanem ei kinnita lasteaiakoha kasutamise jätkamise soovi (nt põhjusel, et Eestist lahkutakse jäädavalt), kuid sellele vaatamata jätab esitamata taotluse laps lasteaiast välja arvata (mis saaks olla lapse lasteaiast väljaarvamise alus), siis arvab lasteaia direktor lapse lasteaiast välja. Samamoodi toimib lasteaia direktor ka siis, kui lasteaed ei saa teavet lapse viibimise kohta Eestis (pärast isiku elukohaandmete kehtivuse lõppu rahvastikuregistris). Kui pere (koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 tähenduses laps ja vanem) on Eestist lahkunud ning lapse elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, kuid kui vanem ei ole esitanud lasteaiale avaldust lapse lasteaiast väljaarvamiseks, saab eelnõu § 191 punkt 3 alusel lapse lasteaiast välja arvata siis, kui lasteaiale ei ole teada, et pere laps viibib Eestis ja kui vanem ei ole kinnitanud soovi selles lasteaias koha kasutamist jätkata. Kui isiku elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, aga inimene siiski viibib Eestis, on vanemal võimalik eelnõu uue sätte järgi lasteaiale kinnitada, et ta soovib lasteaiakohta edasi kasutada. Kui isikud viibivad mõnes teises Eesti vallas või linnas, saab vanem lasteaiale teada anda, kas ta 1) soovib senist lasteaiakohta edasi kasutada, sest nt kolitakse tagasi; 2) ei soovi lasteaiakohta edasi kasutada, sest jäädakse elama teise omavalitsuse territooriumile (kellel tekib vanema soovil kohustus lasteaiateenust pakkuda) või 3) liigutakse riigist välja. Esimesel juhul last lasteaiast välja arvata ei saa. Teisel ja kolmandal juhul saab lapse lasteaiast välja arvata vanema soovil. Kui isik liigub valda või tagasi, siis saab kohaliku omavalitsuse üksus isikute elukoha andmete kehtivuse taastada. Juhul, kui isik on liikunud püsivalt viibima mõnda teise valda või linna, peab see kohaliku omavalitsuse üksus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise. Kui aga isiku elukoha registriandmete kehtivus on lõppenud, isik on Eestist lahkunud ning lasteaiale ning kohaliku omavalitsuse üksusele ei ole teada, kas isik tegelikult üldse viibib Eestis, kuid mingil põhjusel väljendab selget soovi lasteaia nimekirjas edasi olla, võimaldab eelnõu § 191 punkt 3 lapse sellises olukorras siiski lasteaiast välja arvata. Nimelt ei saa vanem nõuda eelnõu § 191 punkti 3 järgi lasteaia nimekirja jäämist juhul, kui laps ja tema on tegelikult Eestist lahkunud ja nende elukohaandmed rahvastikuregistris enam ei kehti. Seega lisatakse eelnevast tulenevalt koolieelse lasteasutuse seadusse § 191, milles sätestatakse lapse munitsipaallasteasutusest väljaarvamisega seonduv: „§ 191. Lapse munitsipaallasteasutusest väljaarvamine Laps arvatakse lasteasutusest välja, kui: 1) vanem on lasteasutusele esitanud sellekohase taotluse; 2) laps asub täitma koolikohustust; 3 lapse elukohaandmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud, välja arvatud juhul, kui lasteasutusele on teada, et laps viibib Eestis ning vanem on lasteasutusele esitanud kinnituse selles lasteasutuses koha kasutamise jätkamiseks“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Koolikohustusliku õpilase koolist väljaarvamine Mõju sihtrühm: põhikooli õpilased ja nende vanemad Muudatus puudutab välisriigist Eestisse tulnud isikuid, kelle kontakt kooliga on kadunud isikutest (õpilane, vanem) endist tulenevalt, kuid kes on jätnud kooli teavitamata sellest, et õpilane enam õppe- ja kasvatustegevusest selles koolis osa ei võta. Kool on üritanud õpilase ja vanemaga kontakti saada, kuid see ei õnnestu. Eesti Vabariigis on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks saanud isik koolikohustuslane ning koolikohustus kestab kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustuslane on ka välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, kes Eestis elab (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõige 2). 23. jaanuari 2023 seisuga osaleb 8358 Ukrainast saabunud last Eesti haridussüsteemis (Eesti hariduse infosüsteemi andmetel). Alushariduses on neid 2029 ja põhihariduses 5440. Haridus- ja Teadusministeerium koondas seoses sõjaolukorraga pärast 24. veebruari 2022 Eestisse saabunud Ukraina õpilaste koolikohustuse täitmise andmed, et kaardistada õpilaste koolist väljaarvamisega seotud probleemid ning algatada vajadusel seadusemuudatus. Andmed koguti ajavahemikus 13.–26. jaanuarini 2023. Selleks palusime kohalikel omavalitsustel teada anda, kui palju on nende koolides õpilasi, kes on kooli õpilaste nimekirjas ja kelle andmed on kajastatud Eesti Hariduse Infosüsteemis, kuid kes reaalselt ei täida koolikohustust ega osale õppes ning keda kool sooviks seetõttu õpilaste nimekirjast välja arvata, kuid seadus seda praegu ei võimalda. Andmed on koondatud üksnes munitsipaalkoolide kohta (tegelik probleem on suurem, kuna Eestis tegutsevad ka riigi- ja erakoolid). 79 omavalitsusest edastas andmeid 76. Andmeid ei edastanud Haljala, Ruhnu ja Jõgeva vallad. Õpilasi, kes koolikohustust ei täida ja keda kool sooviks õpilaste nimekirjast välja arvata, aga kelle nimekirjast väljaarvamiseks puudub õiguslik alus, oli kokku 31 kohalikus omavalitsuses (45 kohalikus omavalitsuses koolikohustust mittetäitvaid õpilasi ei olnud). Koolikohustust mittetäitvaid õpilasi oli kokku 129. Kõige enam Ukrainast saabunud ja õppes osalevaid õpilasi oli Tallinna linnas – 37. Järgnesid Paide ja Võru linn üheksa, Kehtna ja Rakvere vald seitsme, Viimsi ja Kohila vald viie õpilasega. Teistes kohalikes omavalitsustes oli õppes mitteosalevate õpilaste arv väiksem. Peamise põhjusena, miks õpilased koolikohustust ei täida, on nimetatud pere lahkumist Eestist (59 õpilast), mis alati ei ole küll tõendatud. Õpilasi, kes on puudunud koolist 12–21 õppenädalat, on kohalike omavalitsuste koolides 92. Kõige rohkem on selliseid õpilasi Tallinnas. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus Muudatusel ei saa sihtrühmale olla olulist mõju, kuna isikute (õpilane, vanem) soov on olnud loobuda võimalusest õppida konkreetses koolis ning seda eelduslikult Eesti riigist lahkumise eesmärgil, kuid ei ole endale teadvustanud vajadust ja kohustust kooli teavitada ning asjakohane avaldus edastada (tahteavaldust väljendada). Isik võib ka olla teadvustanud sellekohase teavitamise vajadust, kuid ei pruugi seda enda huvisid arvestades oluliseks pidada. Võttes arvesse asjaolu, et õpilane ei ole selleks ajaks juba kaua võtnud osa õppetööst ning on sellega sisuliselt andnud mõista, et tal ei ole soovi konkreetses koolis õppida, ei saa tahteavalduse esitamata jätnud isiku koolist väljaarvamine tema õigusi enam kahjustada. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kuna tegemist on koolikohustusliku isikuga, siis on tal Eestisse tagasipöördumisel õigus asuda uuesti õppima üldhariduskoolis, sh oma senises koolis (selline õigus on ka koolikohustuse ea ületanud isikul). Oma elukoha registreerimisel rahvastikuregistris peab ka isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus määrama (koolikohustuslikule) isikule elukohajärgse kooli, mis on kohustatud õpilase vastu võtma vabade kohtade olemasolust sõltumata. Mitteelukohajärgsesse kooli pääseb isik õppima vabade kohtade olemasolul (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõige 1). Niisiis on koolist väljaarvataval üsna hõlbus kooli tagasi pöörduda, kui ta on Eestisse tagasi pöördunud ja/või temaga on võimalik kontakti saada. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk Mõju avaldub suhteliselt väikesele sihtgrupile, arvestades õpilaste ning vanemate koguarvu. Kindlasti ei ole mõju sihtrühmale ulatuslik. Mõju avaldub vaid üks kord. Ebasoovitava mõju risk õpilase või vanema jaoks on väike, sest õpilase koolist väljaarvamine ei mõjuta tema õppima asumist mõnes muus koolis Eestis (kui selgub, et isik ikkagi viibib Eestis või pöördub Eestisse tagasi) või välisriigis. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda siis, kui isik viibib tegelikult ikkagi Eestis, kuid tema viibimiskohta ei suudeta tuvastada ning isik hoiab kõrvale koolikohustuse täitmisest. Igal juhul peavad kool ja kooli pidaja pingutama, et selgitada välja puudumise põhjus (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10, 12, 13 ja 36) ja rakendama koolikohustuse täitmiseks vajalikke meetmeid. On selge, et pelgalt isiku kooli nimekirjas hoidmine ei tähenda, et see isik täidab koolikohustust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 1 sätestatakse selgelt, et koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslane ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on loetletud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikes 2. Kui õpilane jääb õppest eemale muul põhjusel, siis puudub ta järelikult mõjuva põhjuseta ning on koolikohustuse mittetäitja. Mõju sihtrühm: üldhariduskoolid Muudatus mõjutab neid üldhariduskoole, kelle õpilaste nimekirja on jäänud välisriigist (peamiselt Ukrainast) tulnud isikud, kellel on küll õpilase staatus, kuid kes osale õppe- ja kasvatustegevuses ning kellega ei ole koolil ja kooli pidajal (kohalikul omavalitsusel) õnnestunud kontakti saada. Selliseid üldhariduskoole on 2023. aasta 26. jaanuari seisuga kokku 31 kohalikus omavalitsuses üle Eesti. Selliseid koole võib aja jooksul lisanduda, sest nt Ukrainast saabunuid õpib üldhariduskoolides üle Eesti. Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus Põhikool peab avalduse esitamisel võtma kooli õppima kõik isikud, kellele see kool on elukohajärgne, samuti need, kellele kool ei ole elukohajärgne, kuid kelle avalduse esitamise hetkel on koolis vabu õppekohti (vastavas klassis, kus avalduse esitanud isik õppima asuks). Ukrainast saabunud on paljudes koolides üle Eesti täitnud seni vabad olnud õppekohad, mis ühtlasi tähendab, et võrreldes varasemaga on vabu vakantseid õppekoht vähem ja paljudes koolides need puuduvad. Seega selline praktika, kus kooli õpilaste nimekirja on jäänud isik või isikud, kes tegelikult ei osale vahetus õppe- ja kasvatustegevuses, ei võimalda koolil võtta õpilaseks vastu neid, kes tegelikult sooviksid koolis õppida. Vabu õppekohti õpilaste nimekirja kohaselt ei ole, kuigi tegelikkuses (vahetust õppe- ja kasvatustegevusest osavõttu arvestades) oleks. Kool peab paraku arvestama nii põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat klassi täitumuse ülemist piirnormi (vt § 26 lõige 1–24 õpilast klassis) kui ka koolide tervisekaitsenõudeid (mis näevad muuhulgas ette õpperuumi minimaalse pindala põhikooli õpilase kohta jne). Seega on muudatusel üldhariduskoolidele positiivne mõju, sest kool saab vabu õppekohti, et täita paremini põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõikest 1 tulenevat ülesannet Eestis elavate isikute suhtes (koolivahetajad, mitteelukohajärgses koolis õppima asuvad õpilased jne). Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk Mõju ulatus on keskmine. Kõiki üldhariduskoole muudatus ei mõjuta. Mõju ulatus sõltub sellest, kui palju on vastavas üldhariduskoolis neid, kes on küll kooli õpilaste nimekirjas, kuid tegelikult ei ole juba pikka aega õppe- ja kasvatustegevusest osalenud ning kelle puhul on seetõttu (sh nende tausta arvestades) alust arvata, et nad on Eestist lahkunud. Mõju avaldub pidevalt üldhariduskoolides, kus on palju välisriigist tulnud ja õppeaasta keskel saabuvaid õpilasi. See võib tähendada, et muudatusega loodavat õpilase koolist väljaarvamise alust on vaja pidevalt kasutada. Ebasoovitava mõju riski sihtrühmale ei ole. Mõju sihtrühm: riik Riik on läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi välisriigist (nt Ukraina) saabunud õpilastega kooli (riigi üldhariduskool) pidaja, ja eraldab kooli pidajatele haridustoetust, et kohalikud omavalitsused ja eraõiguslikud juriidilised isikud saaksid üldse koole pidada. Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus Muudatus mõjutab riiki mitmeti. Esiteks: vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lg 3 eraldab riik haridustoetust koolide pidajatele (nii kohalikud omavalitsused kui ka eraõiguslikud juriidilised isikud) arvestusega, et eraldatava toetuse arvestamise alus on Eesti Hariduse Infosüsteemi antav õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lg 7). Seega peaks riik käesoleva muudatuse tegemata jätmisel eraldama koolide pidajatele haridustoetust ka õpilaste eest, kes tegelikult üheski Eestis asuvas üldhariduskoolis ei õpi, vaid on lihtsalt õpilasena nimekirjas ning sellest tulenevalt ka Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud. Selline tegevus (eraldada haridustoetust isikute eest, kes ei ole sisuliselt õpilased) ei saa olla mõistuspärane, tegemist on maksumaksja raha väära kasutamisega. Teiseks: riik on loonud Vabaduse Kooli, kus 1. septembril 2022 alustas õppetööd 560 Ukrainast saabunud noort. Seega on riik kohalike omavalitsustega (koolide ja lasteaedade pidajatega) samas rollis: ta peab oma koole nõustama, mida teha nendega, kes on juriidiliselt küll kooli õpilased, kuid tegelikkuses enam õppe- ja kasvatustegevuses ei osale. Muudatuse mõju riigile on positiivne, sest muudatus aitab koolist välja arvata isikud, kes Eestis asuvas üldhariduskoolis, kuhu nad on eelnevalt õppima võetud, sisuliselt ei õpi. Väheneb riigi selgitamiskohustus (koolide ja nende pidajate ees) küsimuses, mida selliste isikutega ette võtta, ning maksumaksja raha kasutatakse sihipärasemalt. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk Mõju ei ole ulatuslik. Mõju avaldub aga pidevalt. Ebasoovitava mõju riski ei ole. 6.2. Lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamine Mõju sihtrühm: lasteaialapsed ja nende vanemad Muudatus puudutab lasteaialapsi ja nende vanemaid. Alusharidus on mõeldud koolieelses eas lastele. Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik. Lasteaiakoha võimaldamine on lisaks alushariduse andmisele oluline meede töö ja pereelu ühitamisel ning lapsevanemate võrdse kohtlemise edendamisel ühiskonnas. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 lõige 3 sätestab, et lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Seejuures sõna „vanemad“ all mõeldakse kõiki lapse seaduslikke esindajaid. Seega on vanema soov lasteaiateenuse kasutamise alus (koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõige 1). Alushariduse kättesaadavuse eest vastutab kohalik omavalitsus. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus Muudatus ei mõjuta vanema õigust võtta laps lasteaiast ära omal soovil igal ajahetkel, igas vanuses ja igasugusel põhjusel. Et lapse saaks lasteaia nimekirjast välja arvata, peab vanem esitama lasteaia direktorile vastava avalduse. Kuni laps on lasteaia nimekirjas, peab vanem tasuma ka kohatasu. Ilma lapsevanema avalduseta arvab direktor lasteaiast välja üksnes koolikohustuslase ehk lapse, kes peab asuma täitma koolikohustust üldhariduskoolis. Lapsele, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib lapsevanem kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda koolikohustuse täitmise edasilükkamist. Muudatus mõjutab neid isikuid, kelle puhul on täidetud rahvastikuregistri seaduse § 871 lõikes 1 loetletud tingimused ning kelle puhul on kohalik omavalitsus rahvastikuregistri seaduse § 871 alusel elukohaandmete kehtivuse rahvastikuregistris lõpetanud või on nende elukohaandmete kehtivus rahvastikuregistris lõppenud muul alusel, kuid kes siiski viibivad Eestis ja see asjaolu on lasteaiale teada. Muudatuse kohaselt on sellisel juhul vanemal võimalik eelnõu § 191 punktis 3 sätestatud lasteaia esitatava järelepärimisele (kinnituse küsimine) vastuseks kinnitada, et ta soovib lasteaiakohta edasi kasutada, aga ka teatada, et ta ei soovi lasteaiakohta enam kasutada või jätta kinnitus hoopiski esitamata. Kui vanem soovib lasteaiakohta edasi kasutada, siis tekib eelduslikult vajadus elukohakanne taastada. Kui vanem teatab, et ta ei soovi lasteaiakohta edasi kasutada, loetakse lasteaiast väljaarvamise aluseks lapsevanema taotlus. Isikul, kes soovib jääda teise kohaliku üksuse territooriumile elama ja kelle uus elukoht kantakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega rahvastikuregistrisse, on õigus taotleda lasteaiakohta teiselt kohaliku omavalitsuse üksuselt (koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lg 1). Kui vanem jäta järelepärimisele (kinnituse küsimine) vastamata, siis arvatakse laps lasteaiast välja eelnõu § 191 p 3 alusel. Alushariduse omandamine Eestis ei ole tasuta. Kuna alusharidus ei ole kohustuslik, lubab Eesti Vabariigi põhiseadus võtta tasu lapse lasteaias vms koolieelses lasteasutuses käimise eest (nii sealse hariduse andmise kui ka toidu, õppevahendite, ürituste jms eest). Seejuures on seadusandja andnud kohaliku omavalitsuse üksusele tasu kehtestamisel ulatusliku kaalutlusõiguse (tasu võib ka jätta üldse küsimata) tingimusega, et vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui pere on Eestist lahkunud, ent ei ole lasteaiale või kohalikule omavalitsusele sellest teada andnud, jääb laps lasteaias käivate laste nimekirja. Seoses sellega tekivad kulud nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui vanemale endale, kes peab maksma omavalitsusüksuse kehtestatud kohatasu. Seega, kui lasteaiakohta enam tegelikult ei vajata ega kasutata, sest pere on Eesti riigist lahkunud, siis ei saa koha kasutamisest loobumise tahteavalduse esitamata jätmise korral lapse lasteaiast väljaarvamine lapse ja vanema õigusi kahjustada, vaid pigem säästab neid võimalikest täiendavatest (võla)kohustustest. Liiati – kui lasteaia nimekirjas on laps, kelle vanemad tegelikult kohta ei soovi, tähendab see, et samal ajal võib jääda kohata mõni teine laps. Kui laps on arvatud lasteaia nimekirjast välja, on vanemal Eestisse tagasipöördumisel õigus uuesti taotleda eelkooliealisele lapsele lasteaiakohta valla- või linnavalitsuselt, kuhu on registreeritud tema ja lapse elukoht. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk Arvestades laste ja vanemate koguarvu, mõjutab säte väikest sihtgruppi. Kindlasti ei ole mõju sihtrühmale ulatuslik. Mõju avaldub vaid ühe korra. Ebasoovitava mõju risk lapse või vanema jaoks on väike, sest lapse lasteaiast väljaarvamine ei võta vanemalt õigust taotleda uuesti lasteaiakohta kohaliku omavalitsuse üksuses Eestis (kui selgub, et isik ikkagi viibib Eestis või pöördub Eestisse tagasi) või välisriigis. Samas võib ebasoovitav mõju kaasneda uue kohataotluse esitamisel seoses sellega, et kohta ei pruugita pakkuda soovitud aja jooksul, sest paljudes kohalikes omavalitsustes ei jätku lasteaiakohti. Kui isik tegelikult ikkagi viibib Eestis, kuid lasteaiale ei ole see teada, siis arvatakse laps lasteaiast välja ilma vanemalt eelnevalt kinnitust küsimata. Kaasnev mõju on aga pigem vähene, sest alusharidus on vabatahtlik ning vanemal on alati õigus lasteaiakohta uuesti taotleda. Mõju sihtrühm: koolieelsed lasteasutused ja nende pidajad Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 käsitleb koolieelse lasteasutuse ülalpidamist vallas või linnas kohaliku omavalitsuse üksuse tuumikpädevusse (kohustuslikud omavalitsuslikud ülesanded) kuuluva ülesandena. Alushariduse korraldust reguleerib koolieelse lasteasutuse seadus. Koolieelse lasteasutuse teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne. Laste lasteaeda vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõikes 4 sisalduva volitusnormi alusel. Muudatus puudutab kõiki koolieelseid lasteasutusi ja nende pidajaid, kuna see näeb ette koolieelsest lasteasutusest väljaarvamise tingimused, millest kujuneb praktikas kõikide laste koolieelsest lasteasutusest väljaarvamise juhtude alus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus Muudatusel on lasteaedadele positiivne mõju. Kui lasteaiast arvatakse välja laps, kelle lasteaiakohta vanemad tegelikult enam kasutada ei soovi (sest tõenäoliselt on nad Eesti riigist lahkunud ega vaja lasteaiakohta), siis on võimalik pakkuda vabanenud kohta teisele soovijale, kellel on õigus see koht saada (koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 alusel), ning kohaliku omavalitsuse üksus ei pea tegema lisakulutusi koha loomiseks. Muudatuse mõju on suurem nende kohalike omavalitsuste üksuste lasteaedadele, kuhu on koondunud rohkem Ukraina sõjapõgenikke. Mida rohkem on kohaliku omavalitsuse üksuses elanikke, seda suurem on ka võimalus, et nende seas on inimesi, kes on Eestist lahkunud ja kelle elukohaandmete kehtivus on rahvastikuregistris lõppenud, kuid kes on jäänud lasteaia nimekirja. Muudatus võib väga vähesel määral suurendada kohalike omavalitsuste halduskoormust. Kuigi pärast lapse lasteaiast väljaarvamist on vanemal õigus taotleda lasteaiakohta uuesti, ei tohi last lasteaiast välja arvata kergekäeliselt. Seadusse lisatav uus väljaarvamise alus nõuab: kui lasteaiale on teada, et vaatamata elukohaandmete kehtivuse lõppemisele registris viibib laps Eestis, ei tohi lasteaed piirduda üksnes registriandmetega (elukohaandmete kehtivuse lõpp), vaid peab (vajaduse korral koostöös kohaliku omavalitsusega) võtma (kontaktandmete olemasolul) vanemaga ühendust ja selgitama välja, kas vanem soovib lasteaiakohta edasi kasutada. Kui vanem ei kinnita soovi jätkata lasteaiakoha kasutamist, kuid ei esita ka lapse lasteaiast väljaarvamise taotlust, siis on lasteaia direktoril õigus laps lasteaiast välja arvata. Kui vanem aga kinnitab soovi jätkata koha kasutamist, siis ei tohi last lasteaiast välja arvata. Lapse väljaarvamise otsus on haldusakt, mille andmisel tuleb silmas pidada haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS). Väljaarvamise haldusaktis tuleb näidata õiguslik ja faktiline alus, miks laps lasteaiast välja arvatakse. Lapse lasteaiast väljaarvamise otsus tuleb vanemale kätte toimetada. Haldusakti teatavakstegemine on põhiõiguste seisukohast oluline menetlusetapp: üldjuhul jõustub haldusakt (ehk omandab kehtivuse) teatavakstegemisest ja muutub täitmiseks kohustuslikuks (HMS § 60 lõige 2). Samuti hakkab kulgema kaebetähtaeg (HMS § 75). Üldjuhul näeb kohaliku omavalitsuse kehtestatud lapse lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord ette, et lapsevanem peab lasteaiale teatama kontaktandmete hulgas oma e- posti aadressi (ka e-keskkonnas ARNO). Oma kontaktandmed (sh e-posti aadress) tuleb märkida ka lasteaia kohakasutuslepingus. E-posti kaudu on võimalik isikut puudutav haldusakt teatavaks teha ka siis, kui isiku elukohaandmete kehtivus rahvastikuregistris on lõppenud. E- posti teel edastatud haldusakt loetakse isikule kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud selle kättesaamist (HMS § 27 lõige 2 punkt 2). HMS § 31 lõige 1 punkt 2 sätestab, et kui füüsiline isik ei kinnita elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, siis tuleb dokumendi resolutiivosa avaldada üleriigilise levikuga ajalehes. Ajalehes avaldamise vajadus haldusakti teatavakstegemisel tekib seega juhul, kui lasteaiast väljaarvamise haldusakt edastatakse vanema e-posti aadressile (seda võib teha ka mitu korda), kuid vanem ei kinnita selle kättesaamist. Muudatuse positiivne mõju avaldub lasteaedadele nii suure kui ka väikese elanike arvuga kohaliku omavalitsuse üksustes, sest selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil (või kuskil mujal Eestis) mitte viibivate laste lasteaiast väljaarvamisega (kui nende elukohaandmed enam ei kehti) paraneb teiste selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elavate isikute ligipääs lasteaiateenusele. Nagu varem mainitud, on kohaliku omavalitsuse ressursid piiratud. Seejuures on eriti oluline asjaolu, et toetust ja teenuseid saaksid kohalikult omavalitsuselt vaid selleks õigustatud isikud. Ent kui inimene, kelle elukohaandmed rahvastikuregistris enam ei kehti, siiski viibib selle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, on temal kui vanemal võimalik eelnõu uue sätte järgi lasteaiale selle järelepärimise peale kinnitada, et ta soovib lasteaiakohta edasi kasutada. Ühtlasi saab kohalik omavalitsus siis inimese elukoha andmete kehtivuse taastada. Kuna rahvastikuregistri andmetel on õiguslik tähendus, on oluline, et ka isiku elukohaandmed oleksid rahvastikuregistris korrektsed ja näitaksid tegelikku seisu, mille alusel inimene saaks toetusi ja teenuseid, mida ta on õigustatud saama. Kui Eestist lahkunud isik otsustab Eestisse naasta, on tal vastava taotluse esitamisel õigus saada lapsele lasteaiakoht selle kohaliku omavalitsuse territooriumil, kuhu ta elama asub (vt koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõiget 1). 7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavat kulu või tulu. Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid tegevusi. 8. Rakendusaktid Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine ei eelda rakendusaktide muutmist või kehtestamist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Seaduse jõustumine üldises korras on vajalik, et rakendada muudatus võimalikult kiiresti, ootamata järgmist õppeaastat. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik arutelu Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja - lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule ja Eesti Lastehoidude Liidule. Tõnis Lukas minister