Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn Teie 2 1 .0 3 .202 3 nr 1-6/26 Meie: 21 .0 3 .202 3 nr 1.2-1/ 1 8 SA Eesti Filmi Instituudi sisend asutajaõiguste teostamise aruande koostamiseks Vastuseks Teie 21 . märtsi 202 1 kirjale nr 1-6/26 esitame SA Eesti Filmi Instituudi hinnangu 2022. aastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta ning ülevaate järgneva aasta peamistest eesmärkidest. Lugupidamisega , Edith Sepp Juhataja SA Eesti Filmi Instituut /-allkirjastatud digitaalselt-/ Lisa 1: Sihtasutuse tegevuseesmärgid 202 2 . aasta peamised eesmärgid ja saavutused SA Eesti Filmi Instituudi tegevused jagunesid 2022. aastal järgnevalt: tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine, välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia , Loov Euroopa Media Eesti ja kino Artis tegevus. Koroonaviiruse pandeemia mõjutas 2022. aasta esimeses kvartalis EFI tegevusi, aga alates teisest kvartalist taastus EFI tavategevus. Ülevaldkondlikuks suursündmuseks oli kuuendat korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ning suurim välisüritus , kus Eesti filmitegijad füüsiliselt said osaleda, oli Cannes’i filmifestival. Festivali külastas ka kultuuriminister Tiit Terik . 2022. kinokülasta ta vus kasvas ja võrreldes 2019 aastaga (kinode kõrghetk) on mahajäämus ainult 30–35%. 2022. aastal vaatas kinodes filme 2,33 miljonit piletiga vaatajat ja kassatulu tõusis 16,3 miljoni euroni. Tõusis ka Eesti filmide turuosa, moodustades 20,7% kogu vaatajate arvust (2021. a oli see 14,2 % ). 2022. aasta vaadatuim film oli „Käsilased 2“, mis kogus 147 727 vaatajat. Kinolevi esikümnes oli kolm Eesti filmi – „Apteeker Melchior“ 129 400 vaatajaga, „Kalev“ 116 467 ja „Apteeker Melchior: Viirastus“ 86 096 vaatajaga. Dokumentaalfilmidest oli suurima vaatajaarvuga „2 tundi õnneni“, mis sai 2303 vaatajat. Neitsi Maali auhinna võitis 2022.a. Kaupo Kruusiaugu film „Machina Faust“, mis jätkas kinolevi ka 2023 aastal . 2022. aastal oli Eesti kinolevis kokku rohkem filme kui eelmisel aastal – 349 (299 film 2021. a) filmi, millest 233 olid uued. Eesti filme esilinastus rohkem – 30 filmi (25 filmi 2021. a) ning lisaks jätkas kinolevi ka 21 varem linastunud filmi. Eesti filmid kogusid kokku 481 585 vaatajat ja piletitulu 3,2 miljonit eurot. Keskmine piletihind oli eelmisel aastal 6,99 eurot ja kinokülastusi inimese kohta 1,75. Eraldi väärib välja toomist ka lühianimatsioon „Sierra“, mis jõudis Oscarite lühinimekirja, kuid ei jõudnud finalisti de hulka. 202 3 . aasta EFI tegevuste eesmärgid 202 3 . aasta jaanuarist koordineeritakse valdkondlike tegevusi EFI nõukogu kinnitatud struktuuri alusel , mis jagunevad kolme osakonna vahel: filmide tootmine, turundus ning pärandiga seotud tegevused. T agasimaksefondi t oetusmeede Film Estonia jätkab eraldiseisva programmina . S amuti jätkavad oma tegevusi Media Desk Eesti ja kino Artis. 24. aprillil toimub viimaste aastate suurem personalimuudatus – peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins lahku b EFI-st ja tema asemel asub tootmisosakonna juhiks Viola Salu. Viola vastutusvaldkonnaks saab dokumentaalfilmide ekspertiis. Mängufilmide eksperdina alustab tööd Maria Ulfsak. Plaan on kokku panna ja üle vaadata Eesti filmi arengusuunad koos valdkonnaga ja uuendada ka EFI arengukava. Eesti filmide voogedastusplatvorm saab endale filmikirjaoskust puudutava osa, mille põhifookus on hariduse edendami ne koolides. Täna on aga Eesti riigi olukord ettearvamatu sõja tõttu Euroopas mistõttu EFI tavapärane tegevus on osaliselt mõjutatud välisteguritest . Kindlasti on kahanenud olemasolevat e ja edasiantavate vahendite väärtus tänu erakordselt suurele inflatsioonile. EFI peamine ülesanne 2023. aastal on leevendada negatiivsete tegurite mõju valdkonnale , leida uusi finantseerimisvahendeid ja seista hea selle eest, et Eesti filmi rahastamine suureneks riigieelarve perspektiivis.