/* ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: DOCPROPERTY delta_accessRestrictionBeginDate \* MERGEFORMAT {JP kehtiv alates} Kehtib kuni: DOCPROPERTY delta_accessRestrictionEndDate {JP kehtiv kuni} DOCPROPERTY delta_accessRestrictionEndDesc \* MERGEFORMAT {kirjeldus} Alus: DOCPROPERTY delta_accessRestrictionReason \* MERGEFORMAT {JP alus} Teabevaldaja: Tallinna Tehnikaülikool */ 5873115 428625 0 0 -3810 9724390 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee 0 0 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 19086 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 620 2002 E-post
[email protected] www.taltech.ee -3810 428625 0 0 Kristen Michal Kliimaministeerium
[email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 29.02.2024 nr 11-1/309-1 10122 Tallinn Tallinna Tehnikaülikooli arvamus põlevkivi edaspidise väärindamise vajaduse osas ning Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa menetlemise vajalikkusest Austatud kliimaminister Kristen Michal Põlevkivi kui meie ühe olulisema maavara väärindamine on olnud Tal T echi oluliseks teadusvaldkonnaks aastakümneid, aidates leida vastuseid probleemidele alates energeetikast kuni keskkonnakaitseliste sõlmküsimusteni, millest üha suurem tähtsus on kliimapoliitikal. Oleme regionaalselt panustanud keskkonnateemadele ka meie ülikooli Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuses, mis jätkuvalt loob uusi töökohti ja uut teadmist. Tal T echi teadlased on panustanud põlevkiviõli puhastamisse (nt väävli vähendamine põlevkiviõlis), muude orgaaniliste komponentidega koostöötlemise uurimisse, põlevkivitööstuse kõrvalproduktide (nt uttgaasid) kasutamise uurimisse ning põlevkivis sisalduva kerogeeni väärindamisse . Alates 2017. aastast on ülikool keskendunud põlevkivist väärtuslike kemikaalide saamise viiside väljatöötamisele, milleks on senisest põlevkivi põletamisest ja õlitootmisest eraldiseisvad uued tehnoloogiad. Tal T echi põlevkivi teadlaste hinnangul on vajadus põlevkivi järele oluline ka järgmistel kümnenditel. Mõistame, et kliimaseaduse ettevalmistamine on endaga kaasa toonud mõningase seisaku, aga konkreetsed probleemid vajavad lahendamist pidevalt. Seetõttu oleme veendunud, et Uljaste uuringuruumis geoloogiliste uuringute läbiviimise osas peaks olema riigi huvi ilmne. Uuringuruum on vajalik Kiviõli Keemiatööstuse üleminekuks põlevkiviõli tootmiselt väärtuslike kemikaalide tootmisele. Selle arenguetapini jõudmiseks on vaja tagada väävlipüüdurite jt keskkonnainvesteeringute tasuvus. Tallinna Tehnikaülikool on koos Alexela grupi ettevõttega Kerogen OÜ edukalt lõpetanud kaks Euroopa Liidu toetusega projekti: 2017–2019 KEROX I „Uus põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiline platvorm: osaline oksüdatsioon dikarboksüülhapeteks ja edasine muundamine väärtuslikeks dikarboksüülhapete derivaatideks“; 2020–2022 KEROX II „Tehniline platvorm põlevkivi kerogeeni dikarboksüülhapeteks muutmisel“. Kahe projekti maksumus kokku oli 2,1 miljonit eurot, millest Kerogen OÜ osalus oli 631 000 eurot. Tehnoloogia tööstuslikuks juurutamiseks jätkub koostöö RUP programmi raames projektiga „KEROX III – kolmanda faasi sisuks on täiustatud tehnoloogiline platvorm lahustunud karboksüülfraktsiooni ja karboksüülhapete saamiseks põlevkivi oksüdeerimise teel (RE.5.04.22 - 0067)“. KEROX III projekti maksumus on 1,57 miljonit eurot, millest Kerogen OÜ osalus on 785 000 eurot. Kolmanda faasi lõpuks on ettevalmistatud katsetootmise projekteerimiseks vajalikud lähteandmed, valmistatud toodangu näidised ning valmis on kõik vajalikud põhiprojektid ja lõpptoodete spetsifikatsioonid. See kõik on eelduseks piloottehase rajamiseks Kiviõlisse, mille eeldatav investeering on 1,5-2 miljonit eurot. 2025. aasta lõpus on planeeritud katsetehase kasutuselevõtt ning tehase edasine käitamine dikarboksüülhapete tootmiseks. Lisaks eeltoodule on Tal T ech rahastanud oma vahenditest põlevkivi otsese kasutamise uurimist bensoehapete derivaatide saamiseks. Kõik eelpool toodud projektid on keskkonnasõbralikud ja väga perspektiivsed. Need projektid võiksid panna aluse Ida-Virumaale kaasaegse keemiatööstuse rajamiseks, mis oluliselt tõhustaks Eesti majandust. Tegu on riigile väga olulise valdkonnaga ning riigil on otstarbekas jätkata põlevkivi varude kasutamist, et luua eeldused olulise maavara tänasest kõrgemaks väärindamiseks . Lähitulevikus põlevkivi kaevandamisest loobumine on vastuolus põlevkiviõli kasutamise senisest paradigmast väljatulekut toetava teadustegevusega ning kujuneb nende vahendite raiskamiseks ilma positiivset keskkonna, majanduse ja sotsiaalset mõju saavutamata. Riigi läbimõtlemata otsused pärsivad oluliselt kogu riigi, sealhulgas nii ülikoolide, ettevõtjate kui muude huvigruppide innovatiivset lähenemist. Samuti perspektiivset arendus- ja teadustööd ka teistes projektides, sest tegijatel puuduvad vajalikud tagatised ja kindlus, et riik ei lõpeta ootamatult mõistlikke algatusi ja tegevusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastataud digitaalselt) Tiit Land Margus Lopp R ektor Akadeemik, kerogeeni projekti juhtteadur