Loodusteaduskonna lõputööde vormistamise kord ja töödele esitatavad nõuded

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.02.2024 Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Tallinna Tehnikaülikool DEKAANI KORRALDUS Tallinn 21.02.2024 nr 1-24/38 Loodusteaduskonna lõputööde vormistamise kord ja töödele esitatavad nõuded Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli senati 17.05.2022 määruse nr 4 „Õppekorralduse eeskirja“ § 26 lõikele 4 kinnitan lõputööde vormistamise korra ja töödele esitatavad nõuded loodusteaduskonnas (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Salupere dekaan  KINNITATUD loodusteaduskonna dekaani 21.02.2024 korraldusega nr 1-24/38 Lõputööde vormistamise kord ja töödele esitatavad nõuded loodusteaduskonnas Käesolev kord (edaspidi: Kord) reguleerib bakalaureuse- ja magistritööde vormistamist ja töödele esitatavaid nõudeid loodusteaduskonnas ning täiendab loodusteaduskonna lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise korda. Loodusteaduskonna programmijuhid võivad tulenevalt eriala spetsiifikast kehtestada Korda täiendava lõputööde vormistamise juhendi, kui see on kooskõlas ülikooli lõputöid käsitletavate õigusaktidega, heade tavadega ning on tehtud kättesaadavaks üliõpilastele teaduskonna kodulehel. Korda võib kasutada ka muude kirjalike tööde vormistamisel, jättes välja osad, mis on kohustuslikud vaid lõputöödele (autorideklaratsioon, annotatsioon, lihtlitsents). Korra vormistuslik osa põhineb MS Word-il, kuid vajadusel võib kasutada ka teisi sobivaid tekstitöötluse programme (nt LibreOffice/OpenOffice, LaTeX), säilitades Korraga kehtestatud vormistusliku stiili ja lõputöö struktuuri. Lõputööd esitatakse instituudi poolt määratud tähtajaks ja instituudi määratud korras pdf-formaadis digitaalselt allkirjastatuna töö autori ja põhijuhendaja poolt koos lihtlitsentsi (vormistatud lõputöö lisana) ja pdf-formaadis lühikokkuvõttega. Faili nimi peab sisaldama üliõpilase ees- ja perekonnanime. 1. Eetilised põhimõtted Uurimistöö eetilised põhimõtted on sätestatud ülikooli akadeemilise eetika koodeksis. Üks olulisemaid põhimõtteid on, et igaüks, kes loob uusi väärtusi, peab austama teiste kirjalikus, digitaalses, sõnalises või muus hoomatavas vormis loodut ja sellele ka vormikohaselt viitama. Hoidumine igasugusest akadeemilisest petturlusest on teadus- ja õppetöö oluline nõue. Kui lõputöös käsitletakse inimesi või (äri)ühinguid, peab lõputöö autor tagama nende huvide kaitse vastavalt seadusandlusele. Juhul kui uurimistöö koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi, tuleb seda viidata kui meetodit. Tehisintellekt ei sobi allikaks, seega õppijal tuleb oma loodu tõenduseks viidata tegelikele algallikatele. 2. Lõputöö teema Lõputöö teema peab vastama õppeprogrammi sisule ja on üldjuhul seotud erialase spetsialiseerumisega. 3. Lõputöö põhinõuded ja struktuur 3.1 Lõputöö keel Lõputöö koostatakse õppekavas ette nähtud õppekeeles, eestikeelne lõputöö peab sisaldama ingliskeelset kokkuvõtet. Eestikeelsel õppekaval võib üliõpilase ja juhendaja kokkuleppel lõputöö koostada ka inglise keeles. Ingliskeelne töö peab sisaldama eestikeelset kokkuvõtet. 3.2 Lõputöö maht Bakalaureusetöö maht ilma lisadeta on üldiselt 20-30 lk (u 50-75 tuh tähemärki) ja magistritöö maht 30- 50 lk (u 75-100 tuh tähemärki).  2 3.3 Lõputöö struktuur Töö koosneb järgmistest osadest: - tiitelleht; - tiitellehe tõlge õppekeelde, juhul kui töö ei ole õppekeeles; - autorideklaratsioon ja juhendaja resolutsioon; - sisukord; - lühendite ja mõistete sõnastik (vajadusel); - sissejuhatus; - töö sisuline osa peatükkidena; - tänuavaldused (siin tuleb ära märkida ka teiste inimeste panus töö valmimisse); - kasutatud kirjanduse loetelu; - annotatsioon ja Abstract. - lisad (sh lihtlitsents). 3.3.1 Tiitelleht Tiitellehel märgitakse: lõputöö pealkiri; lõputöö liik; autori nimi ja üliõpilaskood; juhendaja (ja kaasjuhendaja) nimi ja ametikoht; õppekava nimetus; lõputöö kaitsmise aasta. Tiitellehe vasakul ülal nurgas kuvatakse TalTech loodusteaduskonna logo kõrgusega 5,5 cm. Tiitellehe tõlge paikneb vahetult tiitellehe järel. 3.3.2 Autorideklaratsioon ja juhendaja resolutsioon Autorideklaratsioon on lõputöö kohustuslik osa, mis järgneb tiitellehele ja koosneb järgmisest tekstist: „Kinnitan, et olen koostanud antud lõputöö iseseisvalt ning seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on töös viidatud.“ Juhendaja resolutsioon koosneb järgmisest tekstist: „Töö vastab bakalaureusetööle/magistritööle esitatud nõuetele“. 3.3.3 Sisukord Sisukord on töö alajaotuste pealkirjad koos leheküljenumbritega, sh sissejuhatus, kokkuvõte ja viidatud kirjanduse loetelu. Sisukorras tuuakse välja ka kõik lisad koos pealkirjadega. 3.3.4 Lühendite ja mõistete sõnastik Lühendite loetelus esitatakse lühendid ja mõisted tähestikulises järjekorras. Lühendite ja mõistete sõnastikku lisatakse töö põhitekstis kasutatud uued ning ka mitmetähenduslikud üldtuntud terminid. Olenemata lühendi lisamisest tabelisse tuleb see töö põhiosa tekstis esmakordsel mainimisel alati lahti seletada. Geenitehnoloogia erialal on lühendite sõnastik kohustuslik. 3.3.5 Sissejuhatus Sissejuhatuses esitatakse lühidalt (1-2 lk) probleemi tutvustus ja teema valiku põhjendus. Tuuakse välja teema aktuaalsus ja uudsus. Sissejuhatuse lõpus tuuakse eraldi lõigus välja uurimistöö konkreetne eesmärk. 3.3.6 Töö sisuline osa peatükkidena Ülesehitus oleneb töö teemast ja olemusest. Töö osadeks on: - Kirjanduse ülevaade. Peatükid ja nende osad kirjanduse ülevaates peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama terviku. - Metoodika. Osas kirjeldatakse töö läbiviimisel kasutatud meetodeid ja materjale. Eksperimentide korral antakse edasi informatsioon, mis on vajalik eksperimentide kordamiseks teiste inimeste poolt. Tehisintellekti kasutamisel tuleb kirjeldada tehisintellekti kasutamise viisi ja viidata tekstirobotile. Kui valdkonnas on kombeks, siis võib selle osa paigutada ka töö lõppu enne kirjanduse loetelu.  3 - Tulemused. Osas esitatakse tulemused tabelite ja graafikutena koos nende esmase kirjeldusega. - Arutelu. Osas arutletakse tulemuste üle ja asetatakse need laiemasse konteksti, võrreldakse varasemate andmetega jne. Juhendaja nõusolekul võib tulemuste ja arutelu osad ühendada. - Järeldused. Osa ei ole kohustuslik, siin esitatakse konkreetselt ja lühidalt töös tehtud põhilised järeldused. Töö sisuline osa tuleb liigendada loogiliselt üksteisega seotud jaotisteks: peatükid, alapeatükid, punktid, alapunktid. 3.3.7 Tänuavaldused Tänu avaldamine juhendajatele, kaasaaitajatele, finantseerijatele jt. Esitatakse teksti lõpus enne kasutatud kirjanduse loetelu eraldi alalõiguna. Selles töö osas tuleb ära märkida ka kõikide teiste inimeste panus töösse – kaasa arvatud keelekorrektuur, kui see on tehtud kellegi teise poolt. 3.3.8 Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse töö kirjutamisel aluseks olnud teoste (raamatud, artiklid jm allikad) viitekirjed. Kõikidele loetelus toodud materjalidele tuleb töö muudes osades viidata. Viidetes ja kirjanduse loetelus tuleb järgida erialatekstides aktsepteeritud nõudeid. Iga ainevaldkonna viitamise reeglid lähtuvad selle ainevaldkonna traditsioonidest ja spetsiifikast. 3.3.9 Annotatsioon ja Abstract Tööl peab olema nii eesti- kui ingliskeelne annotatsioon ehk kokkuvõte (ing.k Abstract). Annotatsioon annab lugejale ülevaate töö eesmärkidest, olulisematest käsitletud probleemidest ning tähtsamatest tulemustest ja järeldustest. Annotatsioon on töö lühitutvustus, mis ei selgita ega põhjenda, kuid kajastab piisavalt töö sisu. Annotatsioon esitatakse mahuga pool kuni üks A4 lehekülg. Annotatsioon ei tohi sisaldada põhiosas esitamata väiteid. Erinevates keeltes annotatsioonid vormistatakse eraldi lehekülgedel, sh lõputöökeelne esimesena. 3.3.10 Lisad Lisadeks võivad olla põhitekstiga seotud ja seda täiendavad tabelid, joonised, artiklid jms, mis lisanduvad töö lõppu. Töö kohustuslikuks lisaks on lihtlitsents. 4. Lõputöö formaat ja vormindamine Lõputöö vormistatakse A4 formaadis. Vasakuks veeriseks (tekstist vaba äär) jäetakse 30 mm ning alumiseks, ülemiseks ja paremaks veeriseks 25 mm. Töö tekst on ühes veerus. Lõputöö küljendamisel tuleb kasutada joondamist mõlema serva järgi (justify), jättes lõiguvaheks lõigu järel 11 pt. Taandrida ei kasutata. Lõputöö kirjastiiliks on Calibri (või sarnane sans-serif tüüpi kirjastiil) 11pt, so püstine kiri, 1,15 - 1,25 reavahega. Joonealuste märkuste kirja suurus on 9 pt. Võõrkeelsed terminid ja tsitaadid esitakse kaldkirjas (Italics). Pealkirjad ja alapealkirjad on vasakule joondatud. Pealkirjad 16pt ja alapealkirjad 14pt, väiketähtedega Bold kirjas. Esimese tasandi pealkirju alustatakse uuelt leheküljelt. Madalamate tasandite jaotusi jätkatakse samalt leheküljelt, kus eelmine alajaotus lõppes. Pealkirjades ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, välja arvatud viimasele lausele. Pealkirjas sõnu ei poolitata. Leheküljenumber on all keskel tekstikirjas. Töö kõik lehed numereeritakse läbivalt töö ulatuses, va tiitelleht (selle tõlge) ja sellele järgnev lehekülg autorideklaratsiooni ning juhendaja resolutsiooniga. Joonealused viited on eraldatud põhitekstist joonega. Tabelid ja joonised peavad olema tekstiga viite kaudu seotud ja numereeritud läbivalt kogu töö ulatuses. Tabelid pealkirjastatakse, joonisele järgneb sisu seletav allkiri. Lisad paigutatakse kirjaliku töö lõppu. Lisad algavad esimese tasandi pealkirjaga „Lisad“, mis võib olla paigutatud esimese lisaga samale leheküljele. Iga lisa alustatakse uuelt leheküljelt. Lisad numereeritakse neile viitamise järjekorras ja pealkirjastatakse teise tasandi pealkirjana.