Pöördumine

Vastavalt nimekirjale Meie 19.12.2019 nr 2-1/80033/3 Ülevaate "Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes" edastamine Austatud asutuse juht Saadan Teile ülevaate nr 2-1/80033/2 „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringut es t ministeeriumides ja nende asutustes“ (algne pealkiri „Ülevaade infotehnoloogia valitsemisest avalikus sektoris“). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Lisad: Ülevaade nr 2-1/80033/2 Nimekiri adressaatidest Toomas Viira [email protected] Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056.  Nimekiri ülevaate adressaatidest: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Keskkonnaministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Keskkonnaministeerium Infotehnoloogiakeskus; Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus; Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus; Registrite ja Infosüsteemide Keskus; Riigi Infosüsteemi Amet; Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus; Kaitsevägi; Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Kokkuvõte Käesolevas ülevaates kirjeldab Riigikontroll infotehnoloogia (IT) valitsemisega seotud töökorraldust ning kulutusi ministeeriumides ja nende allasutustes. Mis oli ülevaate koostamise Kuna Riigikontrolli selleaastane ülevaade riigivara kasutamisest ja ajend? säilimisest (RVKS) käsitleb Eesti e-riigi juhtimist, soovis Riigikontroll tuua selgust riigi IT-valdkonna rahastamise ja vajaduste planeerimise kohta. Käesolev ülevaade pakub detailsemat infot lisaks juba RVKSis välja toodud tähelepanekutele. Eestis toimub riigiasutuste infotehnoloogia juhtimine peamiselt valitsemisalapõhiselt. Ministeeriumide valitsemisalades kasutatakse erinevaid IT-juhtimise mudeleid, näiteks on osa ministeeriumide juurde loodud IT-keskused (Registrite ja Infosüsteemide Keskuses, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuses jt), teiste juurde aga mitte. Ka erinevate IT-keskuste tegevus on korraldatud üsna eri moel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb IT-valdkonna koordineerimise ja juhendamisega kogu riigis. Käesoleva ülevaate esimestes osades on Riigikontroll keskendunud ajavahemikul 2016–2018 tehtud IT-investeeringutele ja IT-halduskuludele ning ajavahemikul 2016–2019 esimese poolaasta IT-tööjõukuludele. Ülevaate viimases osas on käsitletud IT-investeeringute planeerimist. Ülevaadet planeerides nägi Riigikontroll, et riigis keegi keskselt ei koosta regulaarset ülevaadet ministeeriumide IT-tegevuskulude ja investeeringute kohta. Samas on sellise ülevaate saamine riigi raamatupidamisandmete põhjal ministeeriumide ja nende asutuste kohta võimalik. IT valitsemise seisukohalt on rahaline vaade väga oluline, kuna infotehnoloogiast on saanud oluline osa riigiasutuste põhitegevuse korralduses ja avalike teenuste osutamisel. Miks on see maksumaksjatele Raamatupidamisandmete põhjal kulus näiteks 2018. aastal ülevaates oluline? käsitletud riigiasutustes IT-investeeringuteks 40 miljonit, IT- halduskuludeks 45 miljonit ja IT-tööjõukuludeks 38 miljonit eurot. On oluline, et IT-valdkonna kulutused oleksid mõistlikult ja otstarbekalt tehtud. IT-lahendustest ja -süsteemidest sõltub enamik riigi korraldatavaid tegevusi ja osutatavaid avalikke teenuseid. Kuid kogukulude kõrval tähtsamgi on silmas pidada kulude dünaamikat. Mida me ülevaadet tehes Riigi IT-valdkonna haldus- ja tööjõukulud on kahe aastaga kasvanud leidsime? pea kolmandiku ning oluliselt kiiremini kui investeeringud. 2018. aastal kasvasid IT-investeeringud vaadeldud asutustes võrreldes eelneva aastaga 6 miljonit eurot (s.o 17,1%). IT-halduskulud kasvasid nii 2017. aastal kui ka kui ka 2018. aastal 5 miljonit eurot (s.o keskmiselt 13,4% aastas). Riigikontroll juhib tähelepanu, et see tulemus on vaatluse alla Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 1 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes võetud asutuste kulude analüüsil saadud ja ei ole kogu sektori kulude kasv. Aastast 2016 kuni aasta 2019 esimese poolaastani on IT-töötajate arv vaadeldud asutustes kasvanud. IT-tööjõukulud on kasvanud kõige enam IT-keskustes ja seda eelkõige tingituna töötajate arvu kasvust. Ehkki vaadeldud asutuste IT-töötajate keskmine brutopalk on kasvanud, ei ole see vähendanud tööjõu voolavust ega täitmata ametikohti. Vabariigi Valitsuse 2018. aasta otsuse kohaselt eraldati 2019. aastaks IT-keskuste palkade tõstmiseks lisaraha. Eelkõige selle tõttu oli keskmine brutopalga kasv IT-keskustes kõnealusel ajavahemikul 6,7%. Samal ajal kasvas erasektori IT-ettevõtetes keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel neil aastatel 7,4% aastas. 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Sisukord Infotehnoloogiliste teenuste pakkumine ja tööülesannete jaotus 4 IT-ülesannete korraldus on valdkonniti erinev 4 Riigiasutuste infotehnoloogiakulud ja investeeringud 7 Riigi IT-valdkonna haldus- ja tööjõukulud on kahe aastaga kasvanud pea kolmandiku ning oluliselt kiiremini kui investeeringud 8 Riigi IT-töötajate keskmine brutopalk on kasvanud, kuid see ei ole vähendanud tööjõu voolavust ega täitmata ametikohti 9 IT-halduskulud on vaadeldud aastatel oluliselt kasvanud 13 30% IT-investeeringutest tehakse välisraha toel 13 Tulevikuvajaduste planeerimine infotehnoloogia valitsemisel 16 Tulevikusuunad IT valitsemisel on paika pandud infoühiskonna arengukavaga 16 Ülevaate iseloomustus 20 Ülevaate eesmärk 20 Riigikontrolli varasemaid auditeid infotehnoloogia valitsemise valdkonnas 22 Lisa A. IT-keskuse ülesanded 23 Lisa B. Riigi IT-keskuste loomine 24 Lisa C. Ülevaates käsitletud ministeeriumid ja nende allasutused 25 Lisa D. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ITga seotud ülesanded 26 Lisa E. Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanded 27 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 3 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Infotehnoloogiliste teenuste pakkumine ja tööülesannete jaotus IT-ülesannete korraldus on valdkonniti erinev Infotehnoloogiliste teenuste all on 1. Kui aastaid tagasi peeti infotehnoloogilisi teenuseid (IT-teenuseid) käesolevas ülevaates mõeldud eelkõige sageli tugiteenusteks, siis aja möödudes on IT osatähtsus oluliselt ITga seotud teenuseid, mida osutab oma kasvanud ning IT-lahendused on integreeritud avalike teenuste valitsemisala asutustele selle IT-keskus, osutamisse. Paljudel juhtudel ei olegi avalike teenuste osutamine ilma IT- ministeeriumi IT-osakond või muu lahendusteta võimalik. Nüüd on osutatavate teenuste hulgas ka näiteks allüksus (Kaitseministeeriumi valitsemisalas nt Kaitseväe valitsemisala infosüsteemide ja andmekogude arendamine ning küberväejuhatus). ülalpidamine, IT-taristu arendamine ja haldamine, arvutitöökohtade haldus, kaugtöölahenduste osutamine. 2. Tüüpilised IT-teenused, mida valitsemisala IT-keskused ja ministeeriumide IT-osakonnad pakuvad, on kirjas dokumendis „IKT teenuste kirjeldamise ja hinnastamise mudel“. Üldjoones jagunevad need teenused järgmiselt: ■ arvutitöökohtade haldus; ■ rakendusserverite haldus; ■ andmebaasiserverite haldus; ■ virtualiseerimine; ■ riistvara haldus (serverid, tulemüürid, salvestusseadmed, traadita kohtvõrgu seadmed jms); ■ võrguühenduste haldus (koht-, sise-, välis-, traadita võrk); ■ serveriruumide haldus (elektrivarustus, jahutus, turvalisus jms); ■ infosüsteemide/rakenduste arendamine ja haldamine. RIK – Registrite ja Infosüsteemide Keskus; 3. Viie ministeeriumi valitsemisalas vastutavad ITga seotud teenuste RMIT – Rahandusministeeriumi osutamise ja tegevuste eest selleks loodud IT-keskused (vt tabel 1, lisa A Infotehnoloogiakeskus; ja B): Justiitsministeeriumi valitsemisalas RIK, Rahandusministeeriumi SMIT – Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus; valitsemisalas RMIT, Siseministeeriumi valitsemisalas SMIT, KEMIT – Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas KEMIT ja Sotsiaalministeeriumi Infotehnoloogiakeskus; valitsemisalas TEHIK. TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 4. Iga IT-keskus pakub mitmeid IT-teenuseid (nt arvutitöökohtade ja kohtvõrgu haldus), mis on eri valitsemisalades ühesugused. Samas on ka mitmeid sisuprotsesside toimimiseks vajalikke IT-teenuseid (nt rakenduste arendus ja haldus ning spetsiifiline kasutajatugi), mis on igas valitsemisalas spetsiifilised. 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Tabel 1. IT-teenuste osutajad ministeeriumide valitsemisalas Ministeeriumi valitsemisala Teenuse osutaja Sotsiaalministeerium TEHIK; RIK (mõned teenused) Justiitsministeerium RIK Rahandusministeerium RMIT; RIK (mõned teenused) Maaeluministeerium Maaeluministeeriumi IT-osakond Majandus- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Kommunikatsiooniministeerium IT-osakond; RIK (mõned teenused) Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakond; Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA); RIK (mõned teenused) Kultuuriministeerium RMIT ja RIK (enamik baasteenuseid) Keskkonnaministeerium KEMIT Siseministeerium SMIT Kaitseministeerium Kaitseväe küberväejuhatus Välisministeerium Välisministeeriumi IT-osakond Allikas: Riigikontroll IT valitsemise all mõistetakse juhtkonna 5. Neli ministeeriumi korraldavad IT valitsemist ise: Maaelu- eestvedamisel organisatsioonistruktuuride ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja ja -protsesside paikapanemist nii, et Teadusministeerium ning Välisministeerium. Neis ministeeriumides on infotehnoloogia aitaks tagada organisatsiooni eesmärkide saavutamist ja eraldi osakonnad, mille ülesandeks on IT valitsemine ja IT-teenuste toetaks organisatsiooni strateegiate osutamine (vt joonis 1). jätkusuutlikkust. IT valitsemise eesmärk on tagada IT tulemuslik ning tõhus 6. Eesti Kaitseväes, mis on Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev kasutamine. täidesaatva riigivõimu asutus, on loodud IT-valdkonna juhtimiseks eraldi Käesolevas ülevaates keskendub struktuuriüksus: Kaitseväe küberväejuhatus, mis muu hulgas korraldab Riigikontroll IT valitsemisele ja selleks Kaitseministeeriumi valitsemisalas IT-tegevusi ja osutab ka IT-teenuseid. eelduste loomisele, sh IT-töötajate ja rahastuse tagamisele. Allikad: andmekaitse- ja infoturbeleksikon; Gartner Glossary Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 5 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Joonis 1. Ministeeriumid ja riigi IT-keskused Allikas: Riigikontroll 7. Kultuuriministeeriumil on samuti eraldi IT-osakond, kus töötab vaid 2 inimest ning suures osas ostetakse kõik IT-teenused sisse. Näiteks arvutitöökoha teenust pakub pooltele valitsemisala asutustele RMIT (praegu toimub allasutuste ühendamine), rakenduste väljatöötamise ja halduse teenust pakub valitsemisala asutustele enamasti kas RIK, RMIT või erasektor. 8. Kolmel ministeeriumil on allasutused, mis tegelevad olulisel määral ITga, kuid otseselt ministeeriumidele teenuseid (nt arvutitöökohtade ja IT-infrastruktuuri haldus) ei paku. Seesugused asutused on näiteks RIA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Maaeluministeeriumi valitsemisalas. PRIA ja HITSA tegelevad oma valdkonna sisutegevuste digiteerimise ja selleks vajalike infosüsteemide ülalpidamisega, RIA tegeleb muu hulgas mitmete nn kesksete teenuste arendamise ja haldamisega või nende osutamise koordineerimisega, näiteks andmevahetuskihi X-tee teenused, dokumendivahetuskihi DHX teenused, e-ID teenused, riigiportaal eesti.ee ja andmesideteenused riigiasutustele. 9. Ülevaate koostamisel tehtud intervjuude käigus toodi esile, et IT- keskuste loomine (vt lisa B) on võimaldanud ministeeriumide haldusalas näiteks koondada IT-arenduse ja haldusega seotud tegevused, ühtlustada ja standardiseerida pakutavaid IT-teenuseid, vähendada asutuste koormust, mille tekitavad IT-teenustega seotud tegevused. Lisas A on ülevaade neist ülesandeist, mida tavaliselt täidab ministeeriumi IT- keskus. 6 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes 10. Mõned IT-keskused osutavad IT-teenuseid peale oma valitsemisala asutuste ka teistele ministeeriumidele ja riigiasutustele, näiteks RIK ja RMIT pakuvad mõlemad arvutitöökoha teenust. RIK osutab seda teenust ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1) asuvatele ministeeriumidele (Justiits-, Rahandus-, Haridus- ja Teadus-, Sotsiaal- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). RIK ja RMIT osutavad arvutitöökoha teenust Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele, Rahandusministeeriumi valitsemisala asutustele (Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus) ning majutusteenust mõnedele kohalikele omavalitsustele. RIK tegeleb lisaks sellele ka riigiasutuste kesksete hangete korraldamisega IT-seadmete (serverid, arvutid, printerid jm) ostmisel. Riigikontroll on ülevaates käsitlenud 11. Üldjuhul sõlmivad IT-teenuse osutajad asutustega, kellele teenuseid järgmisi asutusi: osutatakse, teenustasemelepped. Nendes lepetes määratakse kindlaks  kõik ministeeriumid; teenuse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuded. Samuti  Registrite ja Infosüsteemide Keskus lepitakse kokku hooldustööde tegemise ajad ja nendest teavitamise kord. (RIK); 12. Käesolevas ülevaates ei ole Riigikontroll käsitlenud kogu riigi  Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT); andmeid IT-kulude ja investeeringute kohta, vaid ülevaade on antud suurematest kulukohtadest (vt lisa C). Täpsemalt vaadeldi keskvalitsuse  Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja 20 asutust, sealhulgas kõiki ministeeriume ja nende allasutusi, mis on Arenduskeskus (SMIT); kõige enam seotud IT-tegevustega (edaspidi: vaadeldud asutused; vt  Keskkonnaministeeriumi vasakveerust asutuste loetelu). Investeeringute puhul on Riigikontroll Infotehnoloogiakeskus (KEMIT); lisaks vaadelnud ka ministeeriumide vastutusalasse kuuluvaid ameteid,  Tervise ja Heaolu Infosüsteemide inspektsioone ning muid allasutusi, v.a. äriühingud. Keskus (TEHIK);  Riigi Infosüsteemi Amet (RIA); 13. Vaadeldud perioodi jäi mitmete valitsemisalade IT-valitsemise  Põllumajanduse Registrite ja ülesannete ümberjagamine. Näiteks pandi 2018. aastal suurem osa Informatsiooni Amet (PRIA); Kaitseministeeriumi IT-valitsemise ülesannetest Kaitseväe küberväejuhatusele ning 2017. aastal Sotsiaalministeeriumist ja E-tervise  Maa-amet; Sihtasutusest 1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.  Eesti Kaitsevägi. Riigiasutuste infotehnoloogiakulud ja investeeringud Vt ka lisa C, kus täpsemalt kirjas loetletud asutuste IT-osakonnad. 14. E-riigi haldamiseks ja arendamiseks tehtud kulusid otseselt keegi keskselt ja terviklikult ei kogu ega analüüsi. Et saada neist kuludest ülevaade, võttis Riigikontroll riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse süsteemist (SAP BO) andmed aastatel 2016–2018 (mõnel juhul ka 2019. aasta esimesel poolaastal) tehtud infotehnoloogiakulutuste kohta, mis jagunesid halduskuludeks, investeeringuteks ja tööjõukuludeks. 2 Selgus, et 2018. aastal olid kogu Eesti avaliku sektori 3 IT-investeeringud 99 miljonit ning IT-halduskulud 115 miljonit eurot. 1 Sihtasutus on äriregistrist kustutatud 19.04.2018. 2 IT-valdkonna halduskuludena võeti vaatluse alla ministeeriumide ja allasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning ministeeriumide IT-asutuste puhul, arvestades, et nende põhitegevuseks on vaid infotehnoloogia valitsemine, kõik majandamiskulud (sh administreerimis-, arendus-, koolituskulud, kinnisvara majandamise kulud, IKT-kulud jne). IT-investeeringute kohta võeti aluseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete, tarkvara, õiguste ja litsentside jm immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata varade soetused. (Vt täpsemalt ka „Ülevaate iseloomustust“.) 3 Kogu avaliku sektori IT-tööjõukulude kohta ei olnud Riigikontrollil võimalik infot saada, sest ITga seotud tööjõukulud ei ole saldoandmike infosüsteemis ülejäänud tööjõukuludest eristatavad. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 7 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Riigi IT-valdkonna haldus- ja tööjõukulud on kahe aastaga kasvanud pea kolmandiku ning oluliselt kiiremini kui investeeringud 15. Ülevaate tegemise käigus kogutud raamatupidamisandmete põhjal selgus, et IT-haldus- ja tööjõukulud ning IT-investeeringud kokku on aastatel 2017 ja 2018 kasvanud vastavalt 9 miljonit ja 15 miljonit eurot (vt joonis 2). Joonis 2. Auditis vaadeldud asutuste* IT-investeeringud, haldus- ja tööjõukulud kokku aastatel 2016–2018 (miljonites eurodes) 140 123 120 108 99 100 80 60 40 20 0 2016 2017 2018 * Tööjõukulude puhul v.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. Allikas: SAP BO (Business Objects) aruandlussüsteem ja saldoandmike infosüsteem 16. Vaadates IT-kulude ja IT-investeeringute jagunemist haldus- ja tööjõukulude ning investeeringute kaupa, on muutused olnud erinevad (vt joonis 3). Kõige tagasihoidlikumalt on kasvanud IT-investeeringud. IT- tööjõukulud ja IT-halduskulud on kasvanud enam. Joonis 3. Auditis vaadeldud asutuste* IT-investeeringud, haldus- ja tööjõukulud aastatel 2016–2018 (miljonites eurodes) 50 45 40 38 40 40 35 34 34 34 30 30 20 10 0 Halduskulud Tööjõukulud Investeeringud 2016 2017 2018 * Tööjõukulude puhul v.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. Allikas: SAP BO aruandlussüsteem 17. Vaadeldud asutuste hinnangul tähendab uue infosüsteemi kasutuselevõtt IT-haldamise lisakulu igal aastal umbes 20% tehtud arenduse maksumusest. Asutused tõid ülevaate koostamise käigus esile, et praegu on kergem saada raha arendusteks kui nende hilisemaks 8 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes ülalpidamiseks. Euroopa Liidu tõukefondidest ei ole võimalik infosüsteemide ülalpidamiskuludeks raha taotleda. Riigi IT-töötajate keskmine brutopalk on kasvanud, kuid see ei ole vähendanud tööjõu voolavust ega täitmata ametikohti 18. Aastatel 2016–2019 4 on IT-töötajate arv vaadeldud asutustes IT-töötajate arv kasvanud. Riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse süsteemi andmete kohaselt kasvas see 2017. aastal 7,4% ja 2018. aastal 4,9% ning 2019. aasta esimesel poolaastal 14,5% (vt joonis 4 ja 5). 19. Vaadeldes IT-keskuste seisu eraldi (KEMIT, RIK, RIA, RMIT, IT-töötajana, IT-tööjõuna on ülevaates SMIT, TEHIK), on kasvutendents olnud kõikidel aastatel sama ning käsitletud ministeeriumide ja nende ITga suurem hulk riigi IT-töötajatest ongi seal palgal. Enim on IT-töötajate arv tegelevate osakondade ning IT-keskuste kasvanud 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga, lisandus 68 kohta (kasv töötajaid, sh strateegiakujundajad ja 13,5%) ning 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga, kus lisandus 151 IT- sisuvaldkonna spetsialistid, aga ka muud töökohta (kasv 15,9%). Vahemikus 2016–2019 on nendes IT-keskustes IT-valdkonna töötajad, nt program- meerijad, süsteemiadministraatorid, kasvanud ka vabade töökohtade arv: 2017. aastal oli puudu 100 inimest võrguadministraatorid, kasutajatoe ehk 21,1%, 2018. aastal 49 inimest ehk 39,1% ja 2019. aastal 142 inimest spetsialistid. ehk 10,4%. Vabade töökohtade arv näitab Joonis 4. Vaadeldud asutuste* IT-töötajate arv kokku aastatel 2016–2019 (andmed igal ametikohtade arvu, mis ei ole asutuses aastal 30. juuni seisuga) täidetud (see arv ei sisalda osaliselt täidetud/täitmata kohtade arvu). * V.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. Allikas: SAP BO koosseisuaruanne 4 Andmed igal aastal 30. juuni seisuga. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 9 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Joonis 5. Vaadeldud asutuste* IT-töötajate (täidetud kohad) arv aastatel 2016–2019 (andmed igal aastal 30. juuni seisuga) KEMIT – Keskkonnaministeeriumi 350 RIK – Registrite ja Infosüsteemide Keskus; 300 RIA – Riigi Infosüsteemi Amet; RMIT – Rahandusministeeriumi 250 Infotehnoloogiakeskus; 200 SMIT – Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus; 150 TEHIK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide 100 Keskus; 50 PRIA –Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; 0 HTM – Haridus- ja Teadusministeerium; JUM – Justiitsministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; MEM – Maaeluministeerium; MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooni- 30.06.2016 30.06.2017 30.06.2018 30.06.2019 ministeerium; SIM – Siseministeerium; SOM – Sotsiaalministeerium; * V.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. VÄM – Välisministeerium. ** Maa-ameti IT-osakond integreeriti KEMITisse ning seetõttu on andmed ainult 2016 aasta kohta. TEHIK alustas tööd 2017. aastal, SOMi töötajate arv vähenes. Allikas: SAP BO koosseisuaruanne IT-tööjõukulud 20. IT-tööjõukulud (kogu palgafond, vt täpsemalt ülevaate iseloomustus) on vaadeldud asutustes aastate jooksul kasvanud (vt joonis 6). Kõige enam on IT-tööjõukulud kasvanud IT-keskustes, nt SMITis keskmiselt 12,2%, RIKis 17,2%, RIAs 12,8% ja RMITis 18,8% aastas (vt joonis 7) ja seda eelkõige töötajate arvu kasvu tõttu. 2018. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus anda 2019. aasta IT-keskuste eelarvesse lisaraha palga tõstmiseks, et vähendada riigi IT-töötajate palkade erinevust erasektoriga võrreldes. Joonis 6. Vaadeldud asutuste* IT-tööjõukulud aastatel 2016–2019 (miljonites eurodes) 50 45 38 40 34 30 30 20 10 0 2016 2017 2018 2019** * V.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. ** 2019. aasta IT-tööjõukulu on arvestuslik ja saadud esimese poolaasta andmete põhjal, st kahekordistades poolaasta kulu. Allikas: SAP BO palga koondaruanded 10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Joonis 7. Vaadeldud asutuste* IT-tööjõukulud aastatel 2016–2019 (miljonites eurodes) 12 10 8 6 4 2 0 2016 2017 2018 2019**** * V.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. ** RIKi tööjõulikulu sisaldab töötajate tehtud tööd, mis on arvestatud IT-investeeringutena (2016. aastal kokku summas 1,1 miljonit eurot; 2017. aastal 1,2 miljonit eurot ja 2018. aastal 1,6 miljonit eurot). *** 2017. aastal loodi TEHIK, mitmed IT-töötajad viidi Sotsiaalministeeriumist TEHIKusse ja sel põhjusel vähenesid ministeeriumi tööjõukulud. **** 2019. aasta IT-tööjõukulu on arvestuslik ja saadud esimese poolaasta andmete põhjal, st kahekordistades poolaasta kulu. Allikas: SAP BO palga koondaruanded IT-töötajate keskmine palk 21. Vaadeldud asutustes on keskmine brutopalk ajavahemikul 2016–2019 esimesel poolaastal kasvanud: 1962 eurolt 2383 euroni (vt joonis 8). Kalkulatsioonis on võetud arvesse kogu arvestatud töötasu, sh lisatasud (vt täpsemalt ülevaate iseloomustus). Keskmine brutopalga kasv IT- keskustes on nendel aastatel olnud 6,7%. Samal ajal kasvas erasektori IT- ettevõtete keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel nimetatud aastatel 7,4% aastas, 2111 eurolt 2611 eurole. 5 Joonis 8. Vaadeldud asutuste* IT-töötajate keskmine brutopalk aastatel 2016–2019 (eurodes) 3000 2466 2611 2111 2260 2383 2500 2152 2264 1962 2000 1500 1000 500 0 2016 2017 2018 2019** Keskmine palk vaadeldud asutustes Keskmine palk IT-sektoris (Statistikaameti andmetel) * V.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. ** Keskmine brutopalk 2019. aasta kohta on leitud andmete alusel 30.06.2019. aasta seisuga. Allikas: Riigikontrolli analüüs SAP BO ning Statistikaameti andmete alusel 5 Statistikaameti tabel A003: „Keskmine brutopalk ja tööjõukulu tegevusala järgi (kvartalid)“, valitud tegevusalad on: programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused ning elektroonilise side teenus ning leitud nende keskmine näitaja. Vt ka mõisted ning metoodika. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 11 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Tööjõu voolavus 22. Käesoleva ülevaate koostamise käigus koondas Rahandus- ministeerium Riigikontrolli soovil andmed riigi IT-keskuste tööjõu voolavuse kohta, kasutades selleks riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse süsteemi. Rahandusministeeriumi ülevaade sisaldas järgmiste asutuste infot: RMIT, RIK, Majandus- ja Kommunikatsi- ooniministeerium (infotehnoloogia osakond), SMIT, Maaeluministeerium (infotehnoloogia osakond), TEHIK, Haridus- ja Teadusministeerium (e- teenuste osakond), Välisministeerium (infotehnoloogia osakond), PRIA, KEMIT, RIA, Kultuuriministeerium (IT-osakond), Maa-amet. 23. Rahandusministeeriumi andmetel oli asutuste IT-töötajate voolavus 2018. aastal keskmiselt 18,5% (vt joonis 9), ent asutuseti probleem varieerub. Ka Riigikontrolli ülevaate koostamise käigus tehtud intervjuudel leidis enamik ministeeriume ning asutusi, et tööjõu voolavus on IT-valdkonnas suur. See on suurem kui avaliku teenistuse ja hallatavate asutuste voolavuse näitaja 13,4%. 6 Samuti toodi intervjuudes välja, et on mitmeid vabu ametikohti, mille täitmisega on suuri probleeme. Kõige enam on vaja arendajaid, süsteemiadministraatoreid, projektijuhte, IT-arhitekte, infoturbe ja kasutajatoe spetsialiste. Joonis 9. Rahandusministeeriumi vaadeldud asutuste* IT-tööjõu voolavus aastatel 2016– Koguvoolavus kajastab kõikide valitud 2018** (protsentides) ajavahemikul lahkunud töötajate arvu. Koguvoolavus = kõigi valitud 25% 21,8 ajavahemikul lahkunud töötajate arv / 20% 18,5 töötajate keskmine arv x 100. Vabatahtlik voolavus kajastab omal 15% 12,4 12,3 soovil lahkunud töötajate arvu. 11,4 Vabatahtlik voolavus = omal soovil 10% 8,2 lahkunud töötajate arv / töötajate keskmine arv x 100. 5% Allikas: SAP BO personaliaruannete kasutamisjuhend (Riigi Tugiteenuste Keskus, 2015) 0% 2016 2017 2018 Koguvoolavus (keskmine) Vabatahtlik voolavus (keskmine) * V.a Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, ja Kaitsevägi. Allikas: Rahandusministeerium, Riigikontroll 24. Riigikontrolli vaadeldud asutuste hinnangul on tööjõu voolavusel mitu põhjust, suuremaks mõjutajaks on erasektori IT-spetsialistide kõrgem palgatase ja sellega kaasnev üleostmine. Personali koosseisu on mõjutanud ka asutustes toimunud reformid: nii asutuste liitmised, IT- ülesannete üleandmine kui ka juhtide vahetused (TEHIKu loomine, Maa- ameti IT-osakonna integreerimine KEMITi koosseisu jm). Lisaks on voolavuse põhjusteks toodud ka inimeste sobimatust ITga seotud ametikohtadele, arusaamade erinevust IT-juhtimisest jms. 25. Asutuste sõnul nad enamasti siiski panustavad töötingimuste- ja keskkonna kvaliteedi parendamisse, sh näiteks palga tõstmise ja asutuste väärtusbaasi suurendamise kaudu. Asutuste arvates peaks töötajaid motiveerima töötamine huvitaval ja väljakutseid pakkuval töökohal, kus 6 Avaliku teenistuse aastaraamat 2018. Rahandusministeerium, 2019. 12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes on mõistlik juhtimine, arenguvõimalused ning töötajaid usaldatakse ja neile antakse otsustuspädevus. IT-halduskulud on vaadeldud aastatel oluliselt kasvanud 26. Riigi raamatupidamise aastaaruandes kajastatud kogu riigi IT- halduskuludest moodustasid ülevaates vaadeldud asutuste kulud Riigi raamatupidamise aastaaruandes (konsolideerimata) on kajastatud kõik märkimisväärse osa. 2018. aastal moodustasid nende asutuste IT- ministeeriumid, Riigikantselei ning halduskulud kogu avaliku sektori halduskuludest 39,1% (vt joonis 10). põhiseaduslikud institutsioonid: Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Joonis 10. IT-halduskulud vaadeldud asutustes ja avaliku sektori asutustes kokku aastatel õiguskantsler ja Riigikohus. 2016–2018 (miljonites eurodes) 120 115 Avaliku sektori raamatupidamise andmed on koondatud riigi 99 raamatupidamise aastaaruande 100 87 koosseisus olevasse avaliku sektori aruandesse, kuhu on konsolideeritud riik, 80 kohalikud omavalitsused, muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool 60 toodud isikute valitseva mõju all olevad 45 40 üksused. 35 40 20 0 2016 2017 2018 Vaadeldud asutused Avalik sektor Allikas: SAP BO aruandlussüsteem, saldoandmike infosüsteem ja riigi majandusaasta koondaruanded 27. IT-halduskulude suurenemine on vaadeldud asutustes märkimis- väärne nii 2017. kui ka 2018. aastal (vt joonis 10). 2017. aastal kasvasid halduskulud 5 miljonit eurot ehk 14,3% ja 2018. aastal 5 miljonit eurot ehk 12,5%. 28. Kõige enam suurenesid IT-halduskulud 2017. aastal TEHIKus (kasv 2,7 miljonit eurot), SMITis (kasv 1,6 miljonit eurot), RIAs (1,2 miljonit eurot). TEHIKus olid kulutuste kasvu peamine põhjus IT-tegevuste üleviimine ministeeriumist IT-keskustesse. 2018. aastal oli kõige suurem kasv SMITis (kasv 1,5 miljonit eurot), KEMITis (1,2 miljonit eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumis (1,1 miljoni eurot). 29. Halduskulude kasvule aitas tõenäoliselt teatud määral kaasa raamatupidamisarvestusega seotud otsus tõsta alates 01.01.2017 põhivara arvelevõtmise alampiir 2000 eurolt 5000 euroni. See omakorda vähendas järgnevatel aastatel teatud ulatuses investeeringute kasvu. 30% IT-investeeringutest tehakse välisraha toel IT-investeeringud 30. Võrreldes omavahel avaliku sektori ning ülevaates vaadeldud asutuste IT-investeeringuid, selgub, et kogu avaliku sektori IT- investeeringud on võrreldes vaadeldud asutuste IT-investeeringutega järjepidevalt suurenenud ning 2018. aastal ületavad neid pea kaks korda (vt joonis 11). Samas tuleb arvestada, et IT-investeeringute tegijaks võib peale vaadeldud asutuste olla ka mõni teine ministeeriumi allasutus (nt Maksu- ja Tolliamet) ning see mõjutab investeeringute mahtu. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 13 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Joonis 11. IT-investeeringud* aastatel 2016–2018 vaadeldud asutustes, ministeeriumides ja nende allasutustes ning avalikus sektoris kokku (miljonites eurodes) 100 99 81 80 64 60 53 40 43 41 40 35 35 20 0 2016 2017 2018 Vaadeldud asutused Ministeeriumid ja kõik nende allasutused Kogu avalik sektor * Investeeringute hulka (vrd joonis 3) on arvestatud lisaks RIKi enda töötajate tehtud tööd (2016. aastal kokku summas 1,1 miljonit eurot; 2017. aastal 1,2 miljonit eurot ja 2018. aastal 1,6 miljonit eurot). Allikas: SAP BO aruandlussüsteem, saldoandmike infosüsteem ja riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruanne 31. IT-investeeringud on vaadeldud asutustes aastatel 2016 ja 2017 püsinud suures osas samal tasemel ning 2018. aastal kasvanud: võrreldes eelneva aastaga 6 miljonit eurot ehk 17,1% (vt joonis 11). 32. Keskmiselt kõige suurem kasv on olnud RMITis: 2017. aastal kasvasid IT-investeeringud 2,4 miljoni euro võrra ehk 35,9% ja 2018. aastal 1,2 miljonit eurot ehk 13,9%. RIAs oli kasv 2018. aastal 0,6 miljonit eurot (31,8%) ja 2017. aastal 1 miljon eurot (40,2%). 33. Suuremad IT-investeerimisprojektid ülevaates käsitletud aastatel olid kütuse käitlemise süsteemi (KKS) arendus Rahandusministeeriumi valitsemisalas; kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register Justiitsministeeriumi valitsemisalas; Eesti teadusinfosüsteemi teine etapp (ETIS2) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas; sotsiaalkaitse infosüsteemi teine versioon (SKAIS2) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas; maaelu arengu toetuste süsteem (MATS) Maaeluministeeriumi valitsemisalas; ehitisregister (EHR), Suurupi andmekeskuse arendamine ja eID tark- ja riistvara uuendused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning primaarse andmekeskuse kahe virtuaalse andmekeskuse laiendamine ja sekundaarse andmekeskuse sisustamine Siseministeeriumi valitsemisalas. 34. Ministeeriumide ja nende allasutuste IT-investeeringud kokku on ajavahemikul 2016–2018 igal aastal suurenenud ning samal ajal on suurenenud ka investeeringute välistoetuse osa (vt joonis 12). Kõige enam on välistoetusi investeeringuteks kasutanud Rahandusministeerium ja selle valitsemisala asutused (Maksu- ja Tolliamet, Riigi Tugiteenuste Keskus; vt joonis 13) ning välistoetuste osakaal investeeringutes ei ole kolme viimase aasta jooksul olnud väiksem kui 74%. 14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Joonis 12. Ministeeriumide ja nende allasutuste IT-investeeringud ja välistoetuste osa nendes aastatel 2016–2018 (miljonites eurodes) 60 50 40 35 30 29 28 20 10 18 12 14 0 2016 2017 2018 Investeeringu osa ilma välistoetuseta Investeeringute välistoetuste osa (koos kaasfinatseeringuga) Allikas: SAP BO aruandlussüsteem 35. Tingituna välistoetuste taotlemise reeglitest ei ole IT-investeeringute toetuse saajad alati IT-keskused, vaid selleks võivad olla ka ministeerimid või nende muud allasutused. Riigikontroll reastas ülevaate käigus ministeeriumid koos nende allasutustega selle järgi, kui suur on investeeringuteks saadud välistoetus, ning tõi välja 2018. aastal 10 enam toetust saanud asutust (vt joonis 13) ning nende asutuste välistoetuse osakaalu IT-investeeringutes (vt joonis 14). Joonis 13. 2018. aastal 10 kõige enam välistoetusi (sh kaasfinantseering) IT- investeeringuteks saanud asutust koos aastate 2016–2017 andmetega (miljonites eurodes) 0 2 4 6 8 10 12 14 MTA – Maksu- ja Tolliamet; SMIT RAM – Rahandusministeerium; MTA MA – Maa-amet; RAM RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus; RIA PPA – Politsei- ja Piirivalveamet. PRIA Ülejäänud lühendid on lahti kirjutatud RIK* joonise 5 kõrval. MA RTK TEHIK PPA 2016 2017 2018 * RIKi investeeringute kasvu taga on muu hulgas oma töötajate palgakasv, mis on arvestatud investeeringutena põhivarasse, vt ka joonis 7. Allikas: SAP BO aruandlussüsteem Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 15 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Joonis 14. Enim välistoetusi (sh kaasfinantseering) IT-investeeringuteks saanud asutuste välistoetuste osakaal investeeringutest aastatel 2016–2018 (protsentides) 100 80 60 40 20 0 RAM RTK MTA MA PPA PRIA SMIT RIK RIA TEHIK 2016 2017 2018 Allikas: SAP BO aruandlussüsteem Tulevikuvajaduste planeerimine infotehnoloogia valitsemisel Tulevikusuunad IT valitsemisel on paika pandud infoühiskonna arengukavaga 36. Eesti avaliku sektori infoühiskonna valitsemise poliitikat kujundab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium infoühiskonna arengukava kaudu, mille alavaldkondadeks on infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine (vt joonis 15). 37. Ministeerium ülesanded infoühiskonna valdkonna edendamisel on toodud välja lisas D. Lisas E on toodud RIA ülesanded. Joonis 15. Infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärk, alavaldkonnad ja alaeesmärgid Allikas: Eesti infoühiskonna arengukava 2020 16 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes 38. Lisaks infoühiskonna arengukavas ja selle programmis olevatele tegevustele koostavad ministeeriumid oma valitsemisalade info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) strateegiad. IKT-strateegias kirjeldatakse ministeeriumi IT-valdkonna hetkeseis, põhisuunad, eesmärgid, olulisemad IT-projektid ja rahastamisvajadus, mis võimaldaks ministeeriumil ja selle valitsemisala asutustel efektiivselt e-teenuseid arendada ja pakkuda. 39. Igal aastal käivad ministeeriumide esindajad neid IKT-strateegiaid tutvustamas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis moodustatud komisjonis, kuhu kuuluvad peamiselt ministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna ja infoühiskonna teenuste arendamise osakonna töötajad, aga ka RIA ja Rahandusministeeriumi esindajad. Sellele komisjonile esitavad heakskiidu saamiseks igal aastal kõik ministeeriumid ka riigieelarve IT- valdkonna investeeringute taotlused (sh lisataotlused). Komisjon vaatab taotlused läbi, hindab planeeritavate kulutuste otstarbekust ja plaanide küpsust. Seda hinnangut võtab Rahandusministeerium arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel. 40. Oma tulevikuvajadused fikseerivad asutused IT-strateegia dokumentides ja riigieelarve taotlustes. Tavaliselt koostatakse IT- strateegiad 4–5 aastaks, ent igal aastal vaadatakse need üle ja hinnatakse uusi vajadusi. 41. Planeerimisprotsess on asutustes kohati erinev, kuid IT-vajaduste väljaselgitamise põhitoimingud on järgmised (vt joonis 16): ■ Vajaduste kindlaksmääramisel koondavad asutused ja allasutused ettepanekud, mille elluviimise tulemusena luuakse või täiendatakse IT-süsteeme ja -taristut. Sellised uuendused on vajalikud probleemide kõrvaldamiseks, töökorralduse parandamiseks või õigusaktide muutmisega seoses. Konkreetsed IT-vajadused esitatakse valitsemisala IT-keskusele või ministeeriumi IT-osakonnale, kooskõlastatakse ja saadakse teada nende elluviimise ligikaudne hind. Seejärel IT-vajadused ja nende maksumused koondatakse ning valdkonna eest vastutavad juhid seavad oma valdkonna tööd tähtsuse järgi ritta ning lepivad kokku asutuse seisukohad läbirääkimistel, võttes arvesse riigieelarve või muude allikate võimalusi ning asutuse ja kogu valitsemisala väljavaateid. ■ IT-valdkonna rahastamisvajadus kujuneb kas lisavajadusest (nt tegevuse mahu kasv) või on seotud olemasoleva IT-taristu hooldamise, korrashoiu või uuendamisega. IT-taristu rahastamise vajadust põhjendab tavaliselt IT-keskuse või ministeeriumi IT- osakonna juht ning see fikseeritakse IT-valdkonna lisaeelarvena kogu valitsemisala kohta. ■ Iga ministeerium esitab IT-valdkonna rahastamise vajadused Rahandusministeeriumile, kes küsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM) arvamuse lisataotluses toodu otstarbekuse ja tehnilise lahenduse kohta. MKM küsib omakorda infot ministeeriumidelt, mille esindajad käivad oma vajadusi selgitamas ja põhjendamas. MKMi hinnangu põhjal koostab Rahandusministeerium eelarve eelnõu. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 17 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Seejärel teeb Vabariigi Valitsus oma lõpliku otsuse ja saadab eelarve kinnitamiseks parlamenti. Joonis 16. IT-valdkonna suurema mahuga eelarveotsuste tegemise protsess Allikas: Riigikontroll 42. MKMis hindab ministeeriumide IT-valdkonna eelarvetaotlusi ekspertide komisjon. Seda komisjoni ei ole ametlikult moodustatud, sellel 18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes ei ole eelarvetaotluses esitatavate IT-projektide ja tegevuste hindamiseks välja töötatud juhendeid ega kriteeriumeid ning komisjoni otsuseid ei protokollita viisil, millest võiks selguda, mis põhjusel konkreetsete IT- projektide elluviimiseks raha anda või mitte. 43. Asutuste peamine rahastusallikas on riigieelarve. Investeeringuteks kasutatakse suhteliselt palju Euroopa Liidu erinevate fondide raha, peamiselt MKMi kaudu taotletav Struktuurivahendite Fondi raha. Lisaks on IT-projektide elluviimisel kasutatud Euroopa Komisjoni raha ning mitme välisriigi – Norra, Šveitsi ning USA – toetusprogrammi raha. 44. Intervjuude käigus selgus, et enamasti peavad asutused MKMi rolliks rahastamistaotluste läbivaatamist ning Struktuurivahendite Fondi raha jagamist. Lisaks sellele on MKMi oluline ülesanne arendada riigi IT- juhtide koostööd, vähendada dubleerimist, ohjata riigi IT-poliitikat ning koostada valdkondlikke tegevuskavasid. 45. Seega ka riigiüleste tulevikuvajadustega tegeleb MKM. Muu hulgas tegeletakse riigi kesksete IT-süsteemide või neid toetava taristu väljaarendamisega (vt ka lisa D). Näiteks on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) MKMi tellimusel välja arendanud esimesed riigipilveteenused. Nende teenuste kasutamise tulemusel võiks olla võimalik efektiivsemalt serveri ressursse kasutada, hoida kokku IT- keskuste ja IT-osakondade süsteemiadministraatorite tööaega ja selle kaudu omakorda IT-kulusid. 46. Riigipilve kolimine on mitmete asutuste jaoks aktuaalne teema, kuna teatud aastate tagant tuleb asutuse serveriparki uuendada. MKM ei ole mitmetel juhtudel toetanud asutuste serverite soetamist, s.t ei jaga ELi toetusi selliste tegevuste tarvis. Samas on mitmete asutuste jaoks riigipilveteenuste kasutamine problemaatiline, kuna sellega kaasneb halduskulude suurenemine. Lisaks sellele peavad asutused muutma oma süsteemid pilvekõlblikeks, mis omakorda suurendab arenduskulusid. Mitme asutuse väitel oleks neil jätkuvalt odavam soetada serverid ja neid ise hallata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen auditiosakonna peakontrolör Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 19 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Ülevaate iseloomustus Ülevaate eesmärk Ülevaate eesmärk oli välja selgitada, kuidas on riigis korraldatud IT-valdkonna rahastamine ja vajaduste planeerimine ning millised olid investeeringu-, haldus- ning tööjõukulud ajavahemikul 2016–2018. Ülevaate ulatus ja käsitlusviis Ülevaate aluseks olevad raamatupidamise andmed võeti valdavalt riigi raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse süsteemist (SAP BO), kuid ka osaliselt saldoandmike infosüsteemist ning riigi majandusaasta koondaruannetest. ■ IT-tööjõukulude all vaadati kõigi ministeeriumide (v.a Kaitseministeerium ja Kaitsevägi), Maa- ameti ja PRIA infotehnoloogiaga tegelevate struktuuriüksuste tööjõukulusid ning IT-keskuste puhul (RIA, RIK, SMIT, KEMIT, RMIT, TEHIK) kogu tööjõukulukulu (aluseks SAP BO aruandest HR028 „Palga koondaruanne“ tööjõukulu kokku ehk arvestatud töötasu koos sotsiaal- ja töötukindlustusmaksetega. ■ Keskmise palga arvutamiseks on kasutatud SAP BO „Palga koondaruandeid“ ajavahemikul 01.01.2016–30.06.2019; aruandeist on valitud vähemalt 12 makset saanud töötajad. Leitud andmete põhjal koondati selliste töötajate arv ning neile tasutud brutotasud ning leitud keskmine näitaja. ■ Ülevaate koostamise käigus koondas Rahandusministeerium Riigikontrolli soovil riigi IT- keskuste andmed, kasutades selleks SAP BO aruandeid HR055 „Lahkumiste statistika“ ja HR013 „Voolavused“. ■ IT-halduskuludena võeti vaatluse alla kõigi ministeeriumide, Maa-ameti, PRIA ja Eesti Kaitseväe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulud kontogrupist 5514 ning ministeeriumide IT- keskuste puhul, arvestades, et nende põhitegevus on vaid infotehnoloogia valitsemine, kogu kontoklass 55 „Majandamiskulud“, sh administreerimiskulud, arenduskulud, koolituskulud, kinnisvara majandamiskulud, IKT-kulud jne (aluseks SAP BO aruanne RP004 „Tekkepõhised detailsed tehingud“). ■ IT-investeeringukulude väljaselgitamisel võeti raamatupidamisest aluseks järgmised põhivara kontod: 155500 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses“, 156000 „Tarkvara soetusmaksumuses“, 156200 „Õigused ja litsentsid soetusmaksumuses“, 156600 „Muu immateriaalne põhivara soetusmaksumuses“, 156900 „Üle andmata tsentraliseeritud korras soetatud varad“, 156910 „Lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused“, 156920 „Ettemaksed immateriaalse põhivara eest“ (aluseks SAP BO aruanne PV002 „Põhivarade liikumine“). Ülevaate lõpetamise aeg: Ülevaatega seotud toimingud lõpetati oktoobris 2019. Ülevaate meeskond: Audi meeskonda kuulusid auditijuht Toomas Viira, vanemaudiitorid Karin Rajapu ja Alo Lääne, audiitor Jevgeni Lazartšuk. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniüksusest tel +372 640 0704 või +372 640 0777, e-post [email protected] 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 2-1/80033/2. Riigikontrolli postiaadress on: Kiriku 2/4 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 Faks +372 661 6012 [email protected] Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 21 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Riigikontrolli varasemaid auditeid infotehnoloogia valitsemise valdkonnas 05.09.2019 – Avaliku sektori tarkvaraarenduse projektide juhtimine 14.05.2018 – Eesti riigi kriitiliste andmekogude turvalisuse ja säilitamise tagamine 30.11.2017 – IT-valdkonna rahastamine Euroopa Liidu toetustest 07.10.2016 – Avalike e-teenuste kasutatavus 12.03.2015 – Lairibavõrgu ehk kiire interneti väljaehitamise tulemuslikkus Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee 22 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Lisa A. IT-keskuse ülesanded Ministeeriumi valitsemisalas paikneval IT-keskusel on näiteks järgmised ülesanded (väljavõte RIKi põhimäärusest): ■ korraldab ja teostab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ja teenindatavate asutuste info- ja sidesüsteemide hankimist, tarnimist, arendamist, ekspluatatsiooni ja hooldust; ■ korraldab ja teostab hallatavate andmekogude andmetöötlust; ■ tagab ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate asutuste ning vastavalt kokkulepetele ka teenindatavate asutuste info- ja sidesüsteemide töökindluse ning nõuetele vastava kasutatavuse ja arengusuutlikkuse; ■ osutab avalikke andmetöötlusteenuseid hallatavatest andmekogudest ja klienditeenindusfunktsioone; ■ korraldab infotehnoloogiaalast väljaõpet standard- ja spetsiaaltarkvara kasutamiseks, teeb ettepanekuid standard- ja spetsiaaltarkvara kasutamise koolituse organiseerimise ning sisu kohta; ■ tagab kasutajate tugiteenuse ja kasutajatoe pakkumise ministeeriumis ja selle valitsemisalas olevates asutustes ning vastavalt kokkulepetele ka teenindatavates asutustes; ■ teeb ettepanekuid ministeeriumi ja selle valitsemisala ning vajadusel teenindatavate asutuste tööprotsesside tõhustamiseks infotehnoloogia vahendite kaudu; ■ valitseb tema valdusesse antud riigivara ning peab arvestust ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate asutuste infotehnoloogiavahendite üle; ■ korraldab ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate asutuste info- ja infosüsteemide talitluspidevuspoliitika rakendamist ja jälgib selle täitmist oma vastutuse piires; ■ teeb järelkontrolli infosüsteemide kasutamise, andmetervikluse ja turvalisuse üle ministeeriumis ja selle valitsemisalas; ■ nõustab teisi asutusi oma valdkonnaga seotud probleemide lahendamisel; ■ viib ellu ministeeriumi ja selle valitsemisalas kehtestatud infoturbepoliitikat oma tegevusvaldkonna piires. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 23 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Lisa B. Riigi IT-keskuste loomine IT-keskuse nimi Loomise kuupäev HITSA 20.04.2000 KEMIT 01.01.2013 RIA 05.2003–31.05.2011 – Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus Alates 01.06.2011 Riigi Infosüsteemi Amet RIK 01.01.2006 RMIT 01.07.2011 SMIT 01.03.2008 TEHIK 01.01.2017 Allikas: Riigikontroll IT-keskuste põhikirjade alusel 24 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Lisa C. Ülevaates käsitletud ministeeriumid ja nende allasutused Joonise number Vaadeldud ministeeriumid ja nende allasutused 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 KEMIT, RIK, RIA, RMIT, SMIT, TEHIK, Haridus- ja Teadusministeerium (e-teenuste osakond), Justiitsministeerium (infotehnoloogia ja andmeturbe talitus), Kultuuriministeerium (IT-osakond), Maa-amet (infotehnoloogia osakond), Maaeluministeerium (infotehnoloogia osakond), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (infotehnoloogiaosakond, riigi infosüsteemide osakond, infojuhiskonna teenuste arendamise osakond), PRIA (infotehnoloogia osakond), Siseministeerium (infohaldusosakond), Sotsiaalministeerium (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakond (kuni 31.12.2016), e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkond (kuni 04.07.2019), digitaalvõimekuse arendamise osakond (kuni 31.12.2018), infojuhtimise osakond (kuni 31.12.2016), nutika arengu toetamise osakond (alates 01.01.2019) 7, Välisministeerium (infotehnoloogia osakond). 9 RMIT, RIK, MKM (infotehnoloogia osakond), SMIT, Maaeluministeerium (infotehnoloogia osakond), TEHIK, Haridus- ja Teadusministeerium (e-teenuste osakond), Välisministeerium (infotehnoloogia osakond), PRIA, KEMIT, RIA, Kultuuriministeerium (IT-osakond), Maa-amet. 2, 3, 10 KEMIT, SMIT, RIA, RIK, RMIT, TEHIK, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Maa-amet, PRIA, Kaitsevägi kui vaadeldud asutused. Avaliku sektori asutused on kohalikud omavalitsused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (täpsem nimekiri on toodud riigi majandusaasta koondaruannetes). 11, 12, 13, 14 Ministeeriumid ja nende allasutused, kes olid aastatel 2016–2018 teinud IT-investeeringuid: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Lennuakadeemia, Haapsalu Viigi Kool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Jõhvi Gümnaasium, Kehtna Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus, Rahvusarhiiv, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kallemäe Kool, Luua Metsanduskool, Noarootsi Gümnaasium, Paide Gümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool, Tallinna Polütehnikum, Tartu Hiie Kool, Tartu Tamme Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Viljandi Kutseõppekeskus; Justiitsministeerium, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, RIK, Viru Vangla; Kaitseministeerium, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Maa-amet; Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Kunstimuuseum; Maaeluministeerium, Eesti Põllumajandusmuuseum, Põllumajandusamet, Põllumajandusuuringute Keskus, PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, RIA, Veeteede Amet, Eesti Geoloogiateenistus; Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, RMIT, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus; Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Sisekaitseakadeemia, SMIT, Häirekeskus, Päästeamet; Sotsiaalministeerium, Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet; Välisministeerium. Allikas: Riigikontroll 7 Sotsiaalministeeriumi andmed ei sisalda Tervise Arengu Instituudi ITga seotud andmeid. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 25 Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Lisa D. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ITga seotud ülesanded ■ Töötab välja valitsemisala valdkondades riigi arengukavad ja tagab nende kooskõla üleriigiliste arengukavadega; korraldab nende arengukavade rahastamist, elluviimist ja tulemuste hindamist. ■ Valmistab ette infotehnoloogia valdkonna õigusaktide eelnõud, nt elektroonilise side seadus, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus, küberturvalisuse seadus. ■ Koordineerib avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamist ja elektroonilise dokumendihalduse arendamist, et tõhustada riigivalitsemist. ■ Arendab teenuseid pakkuvate infosüsteemide koosvõimet, et teenused vastaksid tehnoloogia arengule ning toimiksid turvaliselt nii riigisiseselt kui ka väljaspool seda. ■ Koordineerib riigi infosüsteemide arendamist. ■ Koordineerib ja korraldab sidetaristu arendamist. ■ Korraldamine koostöös Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusega riigipilveteenuste arendamist. ■ Levitab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja teiste asutustega e-Eesti kogemust rahvusvaheliselt ja selle suurendab selle kaudu Eesti kui digiriigi mainet. ■ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ELi tõukefondide infoühiskonna edendamise meetmete (vt tabel 2) rakendusasutus, kes tagab meetme eesmärkide saavutamise, osaleb õigusaktide väljatöötamises, toetuse andmisel ja meetme raames riigieelarve planeerimises, nõustab rakendus- üksusi meetmete rakendamisel jms. Infoühiskonna arendamiseks eraldatud toetuste rakendusüksus on RIA, kes täidab toetuste maksmisega seotud ülesandeid, nt menetleb toetuse taotlusi, vormistab toetuse maksmiseks vajalikud dokumendid ja edastab need makseasutusele, kontrollib toetusest ja omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkust, seirab toetuse kasutamist, esitab andmeid toetuse andmise ja kasutamise aruandluse tarvis, auditeerib juhtimis- ja kontrollisüsteeme rakendusüksuse tasandil ning kuludokumente rakendusüksuse ja toetuse saajate tasandil. Meetmed, millega toetatakse infoühiskonna arendamist toetusperioodil 2014–2020 ja mille rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (miljonites eurodes) Meede Eesmärk ELi toetuste summa 1.3. Kaasaegse ning uuendusliku õppevara Toetada õppija õpioskuste tulemuslikku 11 arendamine ja kasutuselevõtt, meetme tegevus 1.3.2 omandamist ning parendada õpetaja „Koolide IKT taristu“. töötingimusi. 1.6. Täiskasvanud elanikkonna kompetentside Kutse ja erialase kvalifikatsiooniga 7,2 arendamine, meetme tegevus 1.6.3 „Digitaalse täiskasvanute osakaal on suurenenud ja kirjaoskuse suurendamine“. elukestva õppe võtmepädevused paranenud. 11.1. Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine. Võimaldada kõigile isikutele Eestis kiire 40,4 internetiühendus, et saaks osutada ja tarbida kaasaegseid e-teenuseid. 11.2. Nutika teenuste taristu arendamine, meetme Luua uute ning uuenduslike e-teenuste 38,8 tegevused 11.2.1 „E-teenuste loomist ja rakendamist loomist ja rakendamist toetav ühtne toetava teenuste baastaristu arendamine“ ja 11.2.2 teenusruumne. „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“. 12.3. Avalike teenuste pakkumise arendamine, Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, 82,7 meetme tegevused 12.3.1 „Olemasolevate ja uute ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt. infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ ja 12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine“. Allikas: www.ria.ee 26 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019  Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes Lisa E. Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanded Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on järgmised ülesanded: ■ korraldada riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide arendamist ja haldamist; ■ korraldada elektroonilise identiteedi tarkvara ning usaldusteenuste infrastruktuuri arendamist ja haldamist; ■ arendada ja hallata valimiste infosüsteeme; ■ korraldada riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevusi; ■ koordineerida küberturvalisuse tagamist ning küberintsidentide ennetamist ja lahendamist; ■ osutada riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele ning nende hallatavatele asutustele ning ülekaaluka avaliku huvi esinemise korral muule isikule elektroonilise side teenust; ■ teha riiklikku järelevalvet võrgu- ja infosüsteemidele rakendatud turvameetmete üle. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. detsember 2019 27