SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021. aasta seadusemuudatustele
SKAIS1-s
SKAIS raamleping nr 1.8-2/351-1 pakkumus nr 26
AS Medisoft
Pakkumus
Tallinn 2019
1
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
Sisukord
1 KINNITUSED.............................................................................................................................................. 3
2 AUTORIÕIGUSED..................................................................................................................................... 4
3 TÖÖ LÄBIVIIMISEKS KAVANDATAVAD TEGEVUSED ................................................................. 5
TÖÖ 1 MUUDATUSED ISIKUSTATUD SOTSIAALMAKSU RIIKLIKU
PENSIONIKINDLUSTUSE OSAS ..................................................................................................................... 5
TÖÖ 2 UUED PENSIONIARVUTAMISE REEGLID ................................................................................. 7
TÖÖ 3 PAINDLIKU VANADUSPENSIONI SÜSTEEMI LOOMINE..................................................... 11
4 TÖÖDE TULEMID................................................................................................................................... 14
5 PROJEKTIS OSALEJATE NIMEKIRI ................................................................................................. 14
6 AJAKAVA.................................................................................................................................................. 15
7 RISKID....................................................................................................................................................... 16
8 MAKSUMUSVORM................................................................................................................................. 18
2
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
1 Kinnitused
1. Käesolevaga kinnitame, et oleme nõus pakkumuse tingimustega.
2. Käesolevaga kinnitame, et oleme ülesande püstitusest aru saanud.
3. Käesolevaga kinnitame, et ülesanne on realiseeritav.
4. Pakkumise punkt 7 sisaldab ärisaladust.
5. Käesolev pakkumus on konfidentsiaalne ja seda ei tohi edastada kolmandatele
osapooltele ilma Pakkuja nõusolekuta.
Kuupäev: 29.11.2019
Pakkuja nimi ja andmed: Medisoft AS, registrikood 10047646, Räägu 35A, 13417 Tallinn,
tel 659 5760, e-mail
[email protected]
Esindaja: Jako Heinmets, juhatuse liige
3
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
2 Autoriõigused
Käesolevas pakkumises tekivad autoriõigused vastavalt raamlepingu nr 1.8-2/351-1
30.08.2017.a. punktile 9.4.1. „Töövõtja loovutab kõik üleantava tarkvara varalised
autoriõigused Tarkvarale tervikuna Tellijale“.
Käesolevas pakkumises tekivad kasutusõigused vastavalt raamlepingu nr 1.8-2/351-1
30.08.2017.a. punktile 9.6. „Töövõtja loovutab kõik üleantava tarkvara kasutusõigused
Tarkvarale tervikuna Tellijale“.
Kuupäev: 29.11.2019
Pakkuja nimi ja andmed: Medisoft AS, registrikood 10047646, Räägu 35A, 13417 Tallinn,
tel 659 5760, e-mail
[email protected]
Esindaja: Jako Heinmets, juhatuse liige
4
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
3 Töö läbiviimiseks kavandatavad tegevused
Töö eesmärk: Pensionireformiga seotud muudatused
2021. aastast täieneb riikliku vanaduspensioni valem – alates 2021. aastast
hakatakse koguma nn ühendosa ehk pool kindlustusosa ja pool staažiosa.
Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise
sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni
maksmist soovi korral peatada. Kogutud pensionivara sellest ei muutu – inimene saab
keskmiselt kokku kätte ikka sama raha.
Töö 1 Muudatused isikustatud sotsiaalmaksu riikliku
pensionikindlustuse osas
Seaduse rakendamine 1. jaanuarist 2021 toob kaasa pensionikindlustatu solidaarosaku suuruse
leidmise, aluseks võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud
sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal. Teostatavad tööd
pensionikindlustuse registris on:
Uue komponendi solidaarosak arendamine sotsiaalkaitse infosüsteemi
Uue pensionivalemi komponendi ühendosa arendamine sotsiaalkaitse infosüsteemi
Pensionikindlustatule edastatava teatise alusandmete ja vormi muudatused
RPKS § 12 –st tulenevad pensionikindlustatu kindlustusosaku muudatused
TSM muudatused
Klassifikaatorite muudatused
Andmebaasi muudatused.
Riiklik pensionikindlustuse registri andmete alusel peetakse arvestust isikute ja nende poolt
või nende eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu, nende pensioniõigusliku- ja
pensionikindlustusstaaži ning neile riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise ja
maksmise kohta.
Töö 1 arendustööde alused RPKS ja teistes õigusaktides:
RPKS § 131. Pensionikindlustatu solidaarosak
(1) Pensionikindlustatu solidaarosaku suuruse leidmisel võetakse aluseks
sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu riikliku
pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal.
(2) Solidaarosaku suuruse arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud
sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ja võrreldakse neid vastava
aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud
sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
(3) Sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel makstav sotsiaalmaksu riikliku
pensionikindlustuse osa võetakse arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt.
5
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
(4) Pensionikindlustatule, kelle isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse
osa on väiksem kui jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud
isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, arvestatakse solidaarosaku suurus
proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
(5) Solidaarosaku väärtust arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.
(6) Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1,000.
(7) Kohustusliku kogumispensioniga liitunutel on solidaarosaku väärtus ühe
kalendriaasta kohta kuni 0,800.
RPKS § 11. Vanaduspensioni suurus
(4) ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute
summa ning aastahinde korrutisega.
(5) Kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
NB! Pakkumuse tegemise hetkel puudub ministri määrus.
RPKS § 12. Pensionikindlustatu kindlustusosak
(21) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamisel võetakse arvesse summad, mis
on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse
vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega
kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste
muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt
kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7). Eelnimetatud summade
laekumist ja nende üle arvestuse pidamist reguleeriva korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
NB! Pakkumuse tegemise hetkel puudub Vabariigi Valitsuse määrus.
6
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
Töö 2 Uued pensioniarvutamise reeglid
Seaduse rakendamine toob kaasa täiendused pensionivalemisse, teostatavad tööd on:
Uue pensionivalemi komponendi ühendosa kasutusele võtmine
Vanaduspensioni suuruse arvutamisel suurendava ja vähendava kordaja rakendamine
Edasilükatud vanaduspensioni reeglite tühistamine
Ennetähtaegse vanaduspensioni reeglite tühistamine
Vanaduspensioni suuruse ümberarvutamine ja maksmise peatamine
Pensionistaaži arvestamise korra muudatus
Muudatused pensioni määramisel, ümberarvutamisel, maksmise peatamisel
Muudatused riikliku pensioni määramisel ja maksmisel välisriigis elamise korral
Muudatused riikliku pensioni maksmisel pensionäri kohtuliku karistamise korral
Muudatused tasaarvestamisel riiklikust pensionist.
Infosüsteem peab oskama lisaks olemasolevale pensioniarvutuse 3 komponendile (baasosa,
staažiosa ja kindlustusosa) arvutada ühendosa.
Ühendosa suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning
aastahinde korrutisega
Alates 1. jaanuarist 2021 hakatakse koguma nn ühendosa ehk pool kindlustusosa ja pool
staažiosa. Senised kindlustusosakud ja staaž jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata.
Täies mahus seos palga suurusega on inimesel teise samba kaudu.
Ühendosa suuruse arvutamine:
1. Arvutatakse isikule kindlustusosakute summa, mille arvutamine toimub praeguste
reeglite alusel.
2. Arvutatakse välja ka solidaarosakute summa. Solidaarosaku leidmisel võrreldakse iga
kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (16% või
20%) vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud
sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga (20%).
3. Arvestatakse ka sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstud sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa, mida võetakse arvesse samaväärselt töötasu alammääraga.
4. Kui kindlustusosakute summa ja solidaarosakute summa on välja arvutatud, võetakse
ühendosa arvutamisel arvesse mõlemast 50%.
5. Saadud kogusumma korrutatakse läbi aastahindega, mis kehtestatakse iga
kalendriaasta 1. aprilliks.
7
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
Töö 2 arendustööde alused RPKS ja teistes õigusaktides:
RPKS § 11. Vanaduspensioni suurus
(1) Vanaduspension koosneb:
1) baasosast;
2) staažiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde
korrutisega;
3) kindlustusosast, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa
ja aastahinde korrutisega;
4) ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute
summa ning aastahinde korrutisega.
(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta, kindlustusosaku ja
solidaarosaku 1,000 rahaline väärtus.
(3) Kui pensioni taotlejal puudub mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
pensioniosa, määratakse pension olemasolevate pensioniosade alusel.
(4) Kehtetu
(5) Kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
NB! Pakkumuse tegemise hetkel puudub ministri määrus.
(51) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud puuduv töövõime,
on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
(52) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline töövõime,
on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension;
2) 60 protsenti vanaduspensionist 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
(6) Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast,
makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras.
RPKS § 111. Vanaduspensioni suuruse arvutamisel suurendava ja vähendava
kordaja rakendamine
(1) Vanaduspensioni suurendatakse või vähendatakse sõltuvalt vanaduspensionile
minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa
Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite
hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär.
(2) Vanaduspensioni suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate
elutabeli ja intressimäärade andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril.
(3) Vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused
ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
NB! Pakkumuse tegemise hetkel puudub ministri määrus.
(4) Isikule paindliku vanaduspensioni määramisel, vanaduspensioni ümberarvutamisel
või maksmise peatamisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioni käesoleva
seaduse §-s 11 sätestatud korras ning arvutamisel rakendatakse vanaduspensioni
suurust suurendavat või vähendavat kordajat.
8
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
(5) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension
määratakse pärast käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud pensioniikka
jõudmist.
(6) Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension
määratakse käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud pensionieas.
(7) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui isik on pensioni
maksmise peatanud käesoleva seaduse § 251 alusel ja hiljem selle maksmist jätkatakse.
(8) Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat ei rakendata, kui pensioni
maksmise peatamine tuleneb seadusest.
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata eriseaduse alusel määratud pensioni
arvutamisel.
RPKS § 251. Vanaduspensioni suuruse ümberarvutamine ja maksmise
peatamine
(1) Isikul on õigus valida, et talle makstakse vanaduspensioni, mille suurus erineb
käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud vanaduspensionist, arvestades käesoleva
seaduse §-s 111 sätestatud erisusi. Pensionilisa suurust ei ole õigus muuta.
(2) Vanaduspensioni suurus võib olla 50 või 100 protsenti isikule arvutatud
vanaduspensionist.
(3) Isik võib üks kord kalendrikuus esitada avalduse talle määratud ning käesoleva
seaduse §-de 11 ja 111 alusel arvutatud vanaduspensioni suurendamiseks või
vähendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud suuruses, kui seadus ei
sätesta teisiti.
(4) Isik võib esitada avalduse vanaduspensioni maksmise peatamiseks üks kord
kalendrikuus.
(5) Kui vanaduspensioni maksmine on peatatud, jätkatakse selle maksmist isiku
avalduse alusel.
(6) Sotsiaalkindlustusamet teeb vanaduspensioni suurendamise või vähendamise,
maksmise peatamise või jätkamise otsuse viie tööpäeva jooksul vastava avalduse
esitamisest arvates. Vanaduspensioni maksmine peatatakse, maksmist jätkatakse või
seda makstakse suurendatult või vähendatult järgmise kalendrikuu algusest.
RPKS § 27. Pensionistaaž
(1) Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile
õigust andva tegevusega.
(2) Pensionistaaž jaguneb järgmiselt:
1) pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini;
2) pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.
(3) Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded
dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
NB! Pakkumuse tegemise hetkel puudub ministri määrus.
(4) Pensionistaaži arvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
NB! Pakkumuse tegemise hetkel puudub ministri määrus.
9
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
RPKS § 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise, maksmise
peatamise ja maksmise juhend
Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise, maksmise peatamise ja maksmise
juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
NB! Pakkumuse tegemise hetkel puudub ministri määrus.
RPKS § 422. Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis
elamise korral
(1) Isikule, kellel tekib õigus pensionile käesoleva seaduse alusel, määratakse ja
makstakse pension välisriiki, arvestades järgmisi erisusi:
1) paindlik vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse ja
makstakse välisriiki isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka;
RPKS § 46. Riikliku pensioni maksmine pensionäri kohtuliku karistamise korral
(6) Kui isikule makstakse käesoleva seaduse § 251 alusel vanaduspensioni, mille
suurus on 50 protsenti talle määratud vanaduspensionist, või kui pensioni maksmine
on peatatud, määrab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4
nimetatud pensionärile vanaduspensioni, mille suurus on 100 protsenti talle arvutatud
vanaduspensionist.
RPKS § 47. Tasaarvestamine riiklikust pensionist
(21) Kui isikule makstakse käesoleva seaduse § 251 alusel vanaduspensioni, mille
suurus on 50 protsenti talle määratud vanaduspensionist, või kui pensioni maksmine
on peatatud, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule vanaduspensioni, mille suurus on
100 protsenti, ning tasaarvestatav osa arvutatakse vanaduspensionist, mille suurus on
100 protsenti talle arvutatud vanaduspensionist.
10
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
Töö 3 Paindliku vanaduspensioni süsteemi loomine
Paindlik vanaduspension on samuti vanaduspensioni alaliik, mis loob inimestele soodsamad
võimalused valida endale paindlik pensionile mineku aeg lähtuvalt tema isiklikest motiividest
või vastupidi, lükata pensionile mineku aeg edasi ja minna vanaduspensionile pärast
standardset pensioniiga. Teostatavad tööd on:
Protseduuride/ärireeglite loomine minekuks ennem standardset vanaduspensioniiga
paindlikule pensionile
Protseduuride/ärireeglite loomine minekuks pärast standardset vanaduspensioniiga
paindlikule pensionile
Protseduuride/ärireeglite loomine vanaduspensioni suuruse arvutamiseks koos suuruse
arvutamisel suurendava ja vähendava kordaja rakendamine
Protseduuride/ärireeglite loomine pensioni peatamiseks täielikult või osaliselt.
Protseduuride/ärireeglite loomine peatatud pensioni taas jätkamiseks.
Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine kuni 2025. aasta 31. detsembrini
Ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamine
Varem määratud vanaduspensioni ümberarvutamine
Otsuste muudatused
Aruandluse muudatused.
Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast
vanaduspensioniikka jõudmist. Paindliku vanaduspensioni valimisel on inimesel endal
otsustusõigus, kas ta soovib minna pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga või
hoopis pärast vanaduspensioniiga. Varem pensionile mineku korral isiku igakuist pensioni
vähendatakse.
Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne RPKS §-s 7 sätestatud pensioniikka
jõudmist järgmiselt:
1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta enne;
2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat enne;
3) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat enne;
4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat enne;
5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korra kuni viis aastat enne.
Kui inimene soovib, siis tal on võimalus jääda pensionile hiljem. Sellisel juhul suurendatakse
aktuaarselt tema pensioni suurust.
Pensioni on võimalik ka peatada täielikult või osaliselt. Pensioni peatamise korral
suurendatakse pensioni pärast selle taas jätkamist.
Pensioni suurendamine ja vähendamine toimub aktuaarselt neutraalsete koefitsientide alusel.
Aktuaarselt neutraalsed koefitsiendid sõltuvad eeldatavast elueast (suremuskordajad) ja
intressimäärast. Arvutus põhineb siiski ex ante arvutusel ja tegelik olukord võib sellest
erineda, kuna arvutused põhinevad tõenäosustel, mineviku andmetel ja on n-ö keskmise
inimese kohta. Individuaalsed tulemused on küll erinevad, kuid praktikas on ka võimatu
surmajuhtude arvu eraldi hinnata. Aktuaarselt neutraalne kordaja on erinevatel ajahetkedel
11
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
erinev, kuna suremuse statistika pidevalt muutub. Seega ei ole pensioni suurust suurendav või
vähendav kordaja tulevikus fikseeritud nagu praegu, vaid ajas muutuvad.
Töö 3 arendustööde alused RPKS ja teistes õigusaktides:
RPKS § 251. Vanaduspensioni suuruse ümberarvutamine ja maksmise
peatamine
(1) Isikul on õigus valida, et talle makstakse vanaduspensioni, mille suurus erineb
käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud vanaduspensionist, arvestades käesoleva
seaduse §-s 111 sätestatud erisusi. Pensionilisa suurust ei ole õigus muuta.
(2) Vanaduspensioni suurus võib olla 50 või 100 protsenti isikule arvutatud
vanaduspensionist.
(3) Isik võib üks kord kalendrikuus esitada avalduse talle määratud ning käesoleva
seaduse §-de 11 ja 111 alusel arvutatud vanaduspensioni suurendamiseks või
vähendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud suuruses, kui seadus ei
sätesta teisiti.
(4) Isik võib esitada avalduse vanaduspensioni maksmise peatamiseks üks kord
kalendrikuus.
(5) Kui vanaduspensioni maksmine on peatatud, jätkatakse selle maksmist isiku
avalduse alusel.
(6) Sotsiaalkindlustusamet teeb vanaduspensioni suurendamise või vähendamise,
maksmise peatamise või jätkamise otsuse viie tööpäeva jooksul vastava avalduse
esitamisest arvates. Vanaduspensioni maksmine peatatakse, maksmist jätkatakse või
seda makstakse suurendatult või vähendatult järgmise kalendrikuu algusest.
RPKS § 6121. Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine kuni 2025. aasta 31.
detsembrini
(1) Kui isik soovib, et talle määratakse ja makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni,
kohaldatakse vanaduspensioni määramisele ja maksmisele käesoleva seaduse enne
2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) 2021. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt
16-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(3) 2022. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt
17-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(4) 2023. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt
18-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(5) 2024. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt
19-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
(6) 2025. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt
20-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.
RPKS § 6122. Ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamine
Isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1.
jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse enne
2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
RPKS § 6123. Edasilükatud vanaduspensioni suuruse arvutamine
Kui käesoleva seaduse § 7 lõike 7 alusel kehtestatud vanaduspensionieas olev isik,
kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž, ei ole enne 2021. aasta
1. jaanuari taotlenud edasilükatud vanaduspensioni, on tal õigus üks kord valida, kas
12
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
talle määratakse paindlik vanaduspension käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril
jõustunud redaktsiooni alusel või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta
1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.
RPKS § 6124. Varem määratud vanaduspensioni ümberarvutamine
Enne 2021. aasta 1. jaanuari määratud vanaduspension arvutatakse isiku avalduse
alusel ümber või selle maksmine peatatakse käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud
korras.
RPKS § 6125. Üleminek töövõimetuspensionilt paindlikule vanaduspensionile
Isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni ja kellele määratakse töövõimetuse
kestuse ajal paindlik vanaduspension, hakatakse maksma paindlikku vanaduspensioni.
Kui töövõimetuspension lõpeb enne, kui isik jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse
paindliku vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata töövõimetuse
lõppemise päevale järgnevast päevast.
NB! Hanke skoobist ja käesolevast pakkumusest on väljas vanaduspensioniea muutmine
(RPKS § 71. Vanaduspensioniiga aastatel 2027–2029), mis on vajalik mõiste paindliku
pensioni jaoks. Võib tekkida olukord, et alates 01.01.2022 muutub paindliku
vanaduspensioniea arvutus valeks.
13
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
4 Tööde tulemid
Pakkuja tööde tulemid on loetletud alljärgnevalt:
Töö Tegevused Tulemid
Muudatused isikustatud sotsiaalmaksu riikliku
1 pensionikindlustuse osas
Analüüs ja Analüüsidokumendid
projekteerimine SM_töötlus_tehn_dok_1-xx-2020.doc koos LISA3.doc-ga
ISM_teatis_tehn_dok_1-xx-20xx.doc
Programmeerimine Andmebaasi muudatused SQL-skriptina,
paketid, protseduurid, kommenteeritud lähtekood,
skais.exe
Testimine Installeerimise juhend, testimise dokumentatsioon
2 Töö 2 Uued pensioniarvutamise reeglid
Analüüs ja Analüüsi ja projekteerimise dokument
projekteerimine
Programmeerimine Andmebaasi muudatused SQL-skriptina,
paketid, protseduurid, kommenteeritud lähtekood,
skais.exe
Testimine Installeerimise juhend, testimise dokumentatsioon
3 Töö 3 Paindliku vanaduspensioni süsteemi loomine
Analüüs ja Analüüsi ja projekteerimise dokument
projekteerimine
Programmeerimine Andmebaasi muudatused SQL-skriptina,
paketid, protseduurid, kommenteeritud lähtekood,
skais.exe
Testimine Installeerimise juhend, testimise dokumentatsioon
5 Projektis osalejate nimekiri
Nimi Roll käesolevas
projektis
Thea Tramberg Projektijuht
Annika Leht, Jaanus Jõgi, Marko Parman, Hely Oksaar, Anne Kriisa Analüütikud
Annika Leht, Jaanus Jõgi, Marko Parman, Hely Oksaar, Anne Kriisa, Programmeerijad
Hillar Vetik
Oleg Safonov, Reet Jeret, Hely Oksaar Testijad
14
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
6 Ajakava
Tegevus Tähtaeg*
Töö 1 Muudatused isikustatud sotsiaalmaksu riikliku
pensionikindlustuse osas
Analüüs ja projekteerimine 29.05.2020
Tellija test 28.08.2020
Reliis 01.10.2020
Töö 2 Uued pensioniarvutamise reeglid
Analüüs ja projekteerimine 29.06.2020
Tellija test 28.08.2020
Reliis 01.10.2020
Töö 3 Paindliku vanaduspensioni süsteemi loomine
Analüüs ja projekteerimine 31.07.2020
Tellija test 20.11.2020
Reliis 17.12.2020
* Esitatud ajakava ja tööde mahud ja maksumus kehtivad juhul kui hankega seotud õigusaktid,
dokumendivormid, otsuste vormid, aruandluse muudatused on täitjani jõudnud hiljemalt 1.aprill 2020.a.
Hilisemal esitamisel võivad lõpptähtajad muutuda.
15
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
7 Riskid
Mõju
Nr Risk tuge- Tagajärjed riski avaldumisel Maandamise meede
vus
1 Projektimeeskonna vähene Tugev Ettenägematu, tellija poolt ei Arendaja ei saa riski
fokusseeritus innovaatilistele ole tellitud infosüsteemi maandada.
lahendustele arhitektuuri
arendusi/korrastamisi/uuendusi
15 aastat. IS töötab aastast
1999.
2 Tellija võtmeisikute lahkumise Tugev Rakendus ei valmi õigeaegselt. Arendaja ei saa riski
tulemusena kaob kompetents maandada.
teatud lõigus ja tööde teostamine Seadustes sätestatu ei oma Arendused võivad
saab takistatud. infosüsteemset tuge. jääda venima.
Arendaja poolne
professionaalsus
ning teema
valdamine võib riski
leevendada.
3 Tellija võimetus anda õigeaegset Tugev Tehtud arendustöid tuleb Arendaja ei saa riski
ja piisavat informatsiooni ümber teha. Kasvavad maandada.
äriloogikat puudutavatele arendusmahud.
küsimustele (alusdokumendid, Täiendavad
protsesside kirjeldused, uued Rakendus ei valmi õigeaegselt. tellimused kui töö
vormid, otsused jne) tuleb ümber teha
Seadustes sätestatu ei oma arendajast sõltumatul
infosüsteemset tuge. põhjusel.
4 Pakkumuse esitamise hetkel Tugev Tehtud arendustööd tuleb Arendaja ei saa riski
puuduvad järgmised ümber teha. Kasvavad maandada.
rakendusaktid: arendusmahud.
1. Sotsiaalkaitseministri määrus Täiendavad
„Vanaduspensioniea Rakendus ei valmi õigeaegselt. tellimused kui töö
arvutamise kord“; tuleb ümber teha
2. Sotsiaalkaitseministri määrus Seadustes sätestatu ei oma arendajast sõltumatul
„Vanaduspensioni suurust infosüsteemset tuge. põhjusel.
vähendava ja suurendava
kordaja arvutamise
tingimused ja kord“;
3. Vabariigi Valitsuse määrus
„Vanaduspensioniea
kehtestamine“.
16
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
5 Pakkumuse esitamise hetkel Tugev Tehtud arendustööd tuleb Arendaja ei saa riski
puuduvad järgmiste ümber teha. Kasvavad maandada.
rakendusaktide 01.01.2021 arendusmahud.
kehtima hakkavad muudatused: Täiendavad
1. Sotsiaalkaitse ministri määrus Rakendus ei valmi õigeaegselt. tellimused kui töö
„Pensionistaaži arvestamise tuleb ümber teha
kord“; Seadustes sätestatu ei oma arendajast sõltumatul
2. Sotsiaalministri 31. detsembri infosüsteemset tuge. põhjusel.
2001. a määrust nr 164
„Pensionikindlustuse
kindlustusosaku ja
kindlustusosa arvutamise
juhend“;
3. Sotsiaalkaitseministri 12.
detsembri 2016. a määrust nr
70 „Riikliku pensioni
määramise, ümberarvutamise
ja maksmise juhend“;
4. Sotsiaalministri 27. detsembri
2012. a määrus nr 59
„Pensioniõigusliku staaži
tõendamiseks vajalike
dokumentide loetelu, nõuded
dokumentidele ja
pensioniõigusliku staaži
arvestamise erisused“;
5. Sotsiaalministri 12. novembri
2012. a määruse nr 43
„Pensionilisa taotlemisel
esitatavate dokumentide
loetelu“;
6. Rahandusministri 31.
detsembri 2003. aasta
määruse nr 113
„Sotsiaalmaksu maksmise
kord erijuhtudel“.
7. Vabariigi Valitsus 20.
detsembri 2007. aasta määrus
nr 261 "Euroopa ühenduste
institutsioonide ametnike
pensioniõigustele vastavate
rahaliste vahendite
arvutamise ja nende summade
Eesti pensionisüsteemi või
Euroopa ühenduste
institutsioonide
pensioniskeemi alusel
laekumise ja nende üle
arvestuse pidamise kord"
17
SKAIS raamleping pakkumus nr 26 „Pensioni teenuse arendused vastavalt 2021.
aasta seadusemuudatustele SKAIS1-s“
_______________________________________________________________________________________________________________
8 Maksumusvorm
Esitatud tööde mahud ja maksumus kehtivad juhul kui hankega seotud õigusaktid, dokumendivormid, otsuste vormid, aruandluse muudatused on
täitjani jõudnud hiljemalt 1.aprill 2020.a. Hilisemal esitamisel võivad tööde maht ja maksumus muutuda.
Tundide Ühe
Arendusülesande etapp/ Koguhind Koguhind
Arendusülesanne Raamlepingu roll arv töötunni
Tööde profiil (eurot km-ta) (eurot km-ga)
hind
Töö 1 Muudatused isikustatud sotsiaalmaksu
riikliku pensionikindlustuse osas Analüüs ja projekteerimine Süsteemianalüütik 360 70 25 200,00 30 240,00
Arendamine Programmeerija 420 60 25 200,00 30 240,00
Testimine Testija 240 60 14 400,00 17 280,00
Projektijuhtimine Projektijuht 80 70 5 600,00 6 720,00
KOKKU: 1100 70 400,00 84 480,00
Töö 2 Uued pensioniarvutamise reeglid Analüüs ja projekteerimine Süsteemianalüütik 480 70 33 600,00 40 320,00
Arendamine Programmeerija 960 60 57 600,00 69 120,00
Testimine Testija 400 60 24 000,00 28 800,00
Projektijuhtimine Projektijuht 120 70 8 400,00 10 080,00
KOKKU: 1960 123 600,00 148 320,00
Töö 3 Paindliku vanaduspensioni süsteemi
loomine Analüüs ja projekteerimine Süsteemianalüütik 480 70 33 600,00 40 320,00
Arendamine Programmeerija 600 60 36 000,00 43 200,00
Testimine Testija 400 60 24 000,00 28 800,00
Projektijuhtimine Projektijuht 120 70 8 400,00 10 080,00
KOKKU: 1600 102 000,00 122 400,00
KOKKU: 4 660 296 000,00 355 200,00
Kuupäev: 29.11.2019.a.
Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi: Jako Heinmets, juhatuse liige
18
Raamlepingu 1.8-2/351-1 alusel sõlmitud hankeleping 3-9/386-6
HANKELEPING nr 3-9/386-6
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (registrikood 70009700), asukohaga Uus-Tatari 25, 10134
Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab direktor Katrin Reinhold (edaspidi tellija) ja
Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975), asukohaga Endla 8, 15092 Tallinn, keda
põhimääruse alusel esindab peadirektor Egon Veermäe (edaspidi teenuse saaja), ja
AS Medisoft (registrikood 10047646), aadress Räägu 35A, 13417 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel
Jako Heinmets (edaspidi töövõtja),
edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 1.8-2/351-1 alusel käesoleva
hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu esemeks on lisades 1 ja 2 nimetatud tööd koos garantiiteenustega (edaspidi töö).
2. Lepingu hind
2.1 Tellija kohustub tasuma töö eest kokku 355 200 (kolmsada viiskümmend viis tuhat kakssada) eurot
koos käibemaksuga 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul arvates arve saamisest.
2.2 Töövõtja esitab tellijale e-arve pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.
3. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
3.1 Töövõtja annab töö üle vastavalt ajaplaanile lisas 1.
3.2 Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu punktile 8.
4. Autoriõigused
4.1 Vastavalt pakkumusele võõrandab töövõtja tellijale kõik üle antava töö varalised autoriõigused.
5. Poolte vastutus
5.1 Juhul kui tellija ei tasu üle antud töö eest tähtaegselt, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivise
tasumist suuruses 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summalt.
5.2 Juhul kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle punktis sätestatud tähtajaks või viivitab puuduste
kõrvaldamisega, kohustub töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,15% lepingu hinnast (lepingu punkt)
iga üleandmise või puuduste kõrvaldamisega viivitatud päeva eest.
5.3 Garantiitingimuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu
hinnast iga juhtumi korral.
5.4 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei
vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
6. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud
6.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on
olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud taasesitamist
võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis, faksi või e-posti teel). Informatiivset teadet võib edastada ka
telefoni teel.
6.2 Teate edastamise hetkeks loetakse faksi või elektronkirja tehniliselt tõendatud saatmise hetk või
kirjaliku teate allkirjaga tõendatud vastuvõtmise hetk.
Raamlepingu 1.8-2/351-1 alusel sõlmitud hankeleping 3-9/386-6
6.3 Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on:
6.3.1 Saskia Estudillo, e-post:
[email protected]
6.3.2 Mari Paloson, e-post:
[email protected]
6.4 Teenuse saaja kontaktisikuteks lepingu täitmisel on:
6.4.1 Merle Sumil-Laanemaa tel 53437066, e-post:
[email protected]
6.4.2 Katrin Välling tel 56560150, e-post:
[email protected]
6.5 Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Thea Tramberg, tel 659 5764, e-post:
[email protected].
7. Lepingu kehtivus
7.1 Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt.
7.2 Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma
lepinguliste kohustuste täitmiseni.
8. Lõppsätted
8.1 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel.
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.
8.2 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest.
8.3 Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise
poole kirjaliku nõusolekuta.
8.4 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest,
milles pooled võivad kokku leppida lepingu allakirjutamise järgselt.
8.5 Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid:
8.5.1 Lisa 1 Medisoft pakkumine
8.5.2 Lisa 2 Ärianalüüs
8.5.3 Lisa 3 Isikuandmete töötlemise tingimused
Poolte allkirjad:
Tellija: Teenuse saaja: Töövõtja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 3
Arendusvajaduse vorm
ARENDUSVAJADUS
Arendusvajaduse nimetus:
Pensioni arendus 2021
Seotud äriteenuse nimetus: Riiklik pension
Äriteenuse omanik Merle Sumil-Laanemaa
(arenduse tellija):
Äriteenuste juht: Kati Kümnik
Arenduse/ muudatuste Projekti tulemusel
eesmärgid:
On viidud riikliku pensioni teenus kooskõlla 01.01.2021 jõustuvate
muudatustega, sh:
• Pensioni valemisse loodud ühendosa
• Pensionipaindlikus pensioni varem saamise, osalise
peatamise, peatamise ja edasilükkamise osas.
Õigusaktidest tulenevad muudatused (jah/ei) jah
Uute teenuste lisandumine (jah/ei) ei
Partnerasutuse teenuse arendusest tulenev ei
Kliendi kasutajamugavuse tõstmine ei
SKA põhiprotsesside kaasajastamine (jah/ei) ei
Infosüsteemi veast tulenev muudatusvajadus (jah/ei) ei
Muu (nimetada) ei
Kasutusele võtmise kuupäev 01.01.2021
1
1.1 Mõisted
Mõiste Lühend Kirjeldus
Aastahinne Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži
aasta ja kindlustusosaku 1,000 rahaline väärtus. Iga-
aastasel indekseerimisel arvutatud aastahinne, mis
kehtib 1. aprillist järgmise aasta 31.märtsini, on 1 väärtus
kõikidele pensionidele, v a rahvapensionidele.
Aastahinde muutus (kord aastas) toob kaasa kõikide
pensionisummade ümberarvutamise
Baasosa Pensionisumma komponent. Igal pensionisaajal on
samas suuruses summa. Baasosa muutub tänu iga-
aastasele indekseerimisele.
Isikustatud Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa
sotsiaalmaks keskmine suuruse arvutamine.
Kindlustusosa Mõiste kasutusel alates 1.4.2015 (enne seda kasutati
samatähenduslikku mõistet "kindlustusosak")
Pensionisumma 1 osa 3st põhilisest, mille arvutamise
aluseks on kindlustusosakute (endiste
aastakoefitsientide) summa.
Kindlustusosa muutub tänu aastahinde muutumisele iga-
aastase indekseerimise käigus ning ka sotsiaalmaksu
andmete muutumisel
Kindlustusosak Alates 1.4.2015: Ühe isiku ühe tööaasta riiklik
pensionikindlustuse osa jagatud sama tööaasta
isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa
keskmisega (endine "aastakoefitsient" mõiste)
Enne 1.4.2015: on võrdväärne peale 1.4.2015 kehtiva
"kindlustusosa" mõistega.
Pensionikindlustusstaaž PKS Alates 1.1.1999 (k.a.) arvutatakse
pensionikindlustusstaaži iga töötatud aasta kohta sama
aasta eest makstud sotsiaalmaksu pealt: Iga töötatud
aasta kohta saab 1 pensionikindlustusstaaži juhul, kui
isik on maksnud sel töötatud aastal isikustatud
sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt sama
palju, kui seda tegi arvutamise aluseks oleva aasta
miinimumpalga saaja (e. aluseks on võetud 12-kordne
töötasu alammäär).
.
Pensioniõiguslik staaž PÕS Kuni 31.12.1998 (k.a.) töötatud aastad, milles iga
töötatud aasta võrdub 1 staažiga (aasta hinde
väärtusega?) Enamasti loetakse staaži tööraamatust.
Arvestust peetakse päevatäpsusega
2
Sotsiaalmaks SM Sotsiaalmaks on maks, millest saadav tulu kasutatakse
pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks.
Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja.
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu
administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude
haldur – Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu
kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega.
Staažiosa Mõiste kasutusel alates 1.4.2015 (enne seda kasutati
samatähenduslikku mõistet "staažiosak").
Pensionisumma 1 osa 3st põhilisest, mille arvutamise
aluseks on pensioniõiguslik staaž. Staažiosa muutub
tänu aastahinde muutumisele iga-aastase
indekseerimise käigus ning ka PÕS
muutumisel/täiendavate andmete esitamisel.
2. Tänane olukord ehk arenduse lähteolukord (as is)
2.1 Pensioni arvutamine
Pensioni arvutamise aluseks on pensionistaaž, mis kujuneb inimese eluteel toimunud
tegevustest, nagu töötamine, õppimine, laste kasvatamine, sõjaväes teenimine.
Pensionistaaž jaguneb kaheks:
pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja dokumentide
alusel
pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestatakse isiku eest makstud
sotsiaalmaksu alusel.
Pensionistaaž võib koosneda ka ainult pensioniõiguslikust staažist või ainult
pensionikindlustusstaažist.
2.1.1 Pensioniõiguslik staaž
Pensioniõigusliku staaži (kuni 31.12.1998) hulka arvatakse järgmised tegevused:
• töötamine;
• töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu;
• teenistus Eesti Kaitseväes;
• õppimine statsionaarses õppes kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
• väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (ühele lapse
kasvatajatest);
• lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat (kaks aastat iga lapse kohta);
• tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha;
• I grupi invaliidi või alla 18-aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine;
• loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine;
• töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud;
• tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine,
vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine.
• endise NSV Liidu territooriumil töötamine kuni 31.12.1990, tingimusega, et Eestis töötamise
staaži nõue 15 aastat on täidetud
3
• Kohustuslik sõjaväeteenistus, kui teda suunati Eestist ja Eesti töötamise staaži nõue 15
aastat on täidetud
2.1.2 Pensionikindlustusstaaž
Alates 1. jaanuarist 1999 on pensionikindlustusstaaži arvestamise aluseks sotsiaalmaks.
Pensionikindlustusstaaži alusel kontrollitakse isiku tööaastaid ja kas isikul on õigus pensionile.
Pensionikindlustusstaaž ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Üks aasta
pensionikindlustusstaaži arvestatakse, kui isiku eest on arvestatud või makstud sotsiaalmaksu
vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses. Pensionikindlustusstaaž on aluseks pensioni
õiguse arvestamisel, mitte pensioni suuruse arvutamisel.
2.1.3 Kindlustusosak
Kindlustusosakute summa on aluseks pensioni kolmanda koostisosa suuruse arvutamisel.
Kindlustusosak on inimese eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu ja Eesti Vabariigi
keskmise sotsiaalmaksu suhe aastas. Kindlustusosa suuruseks on kõikide kindlustusosakute
summa alates 01.01.1999 kuni tänase päevani. Kindlustusosakute suurust saab
kontrollida registriteatiselt.
Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga, kui isiku tuludelt tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on
võrdne vabariigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.
Kindlustusosak on suurem kui 1, kui isiku aastas saadud tulult tasutud sotsiaalmaks on suurem
riigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksust sellel aastal.
Kindlustusosak on väiksem 1-st, kui tasutud sotsiaalmaks on väiksem keskmise palga pealt
tasutud sotsiaalmaksust aastas.
Oma osaku suurust saab kontrollida riigiportaalis registriteatiselt.
2.1.4 Arvutamine
Vanaduspensioni valem koosneb kolmest osast:
1. Pensioni baasosa, mis on kõigil ühesugune.
2. Pensioni staažiosa sõltub töötatud, õpitud ja armees teenitud perioodidest kuni 31.
detsembrini 1998.
3. Pensioni kindlustusosa sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1.
jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse makstud sotsiaalmaksu alusel.
Pensioni staažiosa sõltub töötatud, õpitud ja armees teenitud perioodidest kuni 31. detsembrini
1998.
Pensioni kindlustusosa sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1.
jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse makstud sotsiaalmaksu alusel.
2.2 Tänane pensionipaindlikkus
Täna saavad inimesed minna varem pensionile või oma pensioni saamist edasi lükata.
Ennetähtaegne vanaduspension: inimesel on õigus jääda kuni 3 aastat enne
vanaduspensioniiga pensionile. Pension on sellisel juhul iga varem pensionile jäädud kuu eest
0,4% võrra väiksem. Arvestus toimub täiskuudega, ka poolikud kuud loetakse täiskuudeks.
4
Edasilükatud vanaduspension: kui inimene lükkab pensioni saamise edasi, siis suureneb
tema vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud tema jõudmisest vanaduspensioni
ikka.
3. Soovitud olukord, eesmärk ja skoop (to be)
Pensionireformiga seotud muudatused
2021. aastast täieneb riikliku vanaduspensioni valem – alates 2021. aastast hakkame koguma
nn ühendosa ehk pool kindlustusosa ja pool staažiosa.
Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima
aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral
peatada. Kogutud pensionivara sellest ei muutu – inimene saab keskmiselt kokku kätte ikka
sama raha.
3.1 Uus täiendus pensionivalemisse
Süsteem peab oskama lisaks olemasolevale pensioniarvutuse 3 komponendile (baasosa,
staažiosa ja kindlustusosa) arvutada ühendosa.
2021. aastast täieneb riikliku vanaduspensioni valem – alates 2021. aastast hakkame koguma
nn ühendosa ehk pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud ja staaž
jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Täies mahus seos palga suurusega on
inimesel teise samba kaudu.
Alates 1. jaanuarist 2021 kehtima hakkava pensioni neljanda osa - ühendosa, suurus võrdub
poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summaga, mis korrutatakse läbi
aastahindega.
Ühendosa suuruse arvutamisel lähtutakse kahest komponendist – esmalt arvutatakse isikule
kindlustusosakute summa, mille arvutamine toimub praeguste reeglite alusel. Samuti
arvutatakse välja ka solidaarosakute summa. Solidaarosaku leidmisel võrreldakse iga
kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (16% või 20%)
vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud
sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga (20%). Lisaks eeltoodule arvestatakse ka
sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, mida
võetakse arvesse samaväärselt töötasu alammääraga. Kui kindlustusosakute summa ja
solidaarosakute summa on välja arvutatud, võetakse ühendosa arvutamisel arvesse mõlemast
50%. Saadud kogusumma korrutatakse läbi aastahindega, mis kehtestatakse iga
kalendriaasta 1. aprilliks.
Näide ühendosa arvutuskorra selgituseks: Eeldatavalt on II pensionisambaga mitteliitunud
inimene töötanud miinimumpalgaga. Sel juhul on tema kindlustusosak 0,4 (tema sotsiaalmaks
jagatakse riigi keskmise sotsiaalmaksuga) ja tema solidaarosak on 1,0 (tema sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa jagatakse aasta töötasu alammääralt makstava sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osaga). Ühendosa arvutamiseks võetakse mõlemast suurusest arvesse
pool suurust – vastavalt 0,2 ja 0,5. Saadud suurus kokku on 0,7, mis korrutatakse läbi
aastahindega. Seega säilitakse poole kindlustusosaku ulatuses seos inimese personaalse
palgaga.
5
3.2 Paindliku vanaduspensioni süsteemi loomine
Paindlik vanaduspension on samuti vanaduspensioni alaliik, mis loob inimestele soodsamad
võimalused valida endale paindlik pensionile mineku aeg lähtuvalt tema isiklikest motiividest
(palga langus, halvenenud tervis, pensioniea tõus jmt) või vastupidi, lükata pensionile mineku
aeg edasi ja minna vanaduspensionile pärast standardset pensioniiga.
Minnes enne standardset vanaduspensioniiga paindlikule pensionile, pensioni suurus
väheneb, kuivõrd pensioni väljamaksmist alustatakse enne standardset pensioniiga. Samuti
võib inimene minna pensionile pärast pensioniiga ja seeläbi hoopis suurendada oma pensioni
suurust.
Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast
vanaduspensioniikka jõudmist. Paindliku vanaduspensioni valimisel on inimesel endal
otsustusõigus, kas ta soovib minna pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga või
hoopis pärast vanaduspensioniiga. Varem pensionile mineku korral isiku igakuist pensioni
vähendatakse.
Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne RPKS §-s 7 sätestatud pensioniikka
jõudmist järgmiselt:
1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta enne;
2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat enne;
3) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat enne;
4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat enne;
5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korra kuni viis aastat enne.
Kui inimene soovib, siis tal on võimalus jääda pensionile hiljem. Sellisel juhul suurendatakse
aktuaarselt tema pensioni suurust.
Pensioni on võimalik ka peatada täielikult või osaliselt. Pensioni peatamise korral
suurendatakse pensioni pärast selle taas jätkamist.
Pensioni suurendamine ja vähendamine toimub aktuaarselt neutraalsete koefitsientide alusel.
Aktuaarselt neutraalsed koefitsiendid sõltuvad eeldatavast elueast (suremuskordajad) ja
intressimäärast. Arvutus põhineb siiski ex ante arvutusel ja tegelik olukord võib sellest erineda,
kuna arvutused põhinevad tõenäosustel, mineviku andmetel ja on n-ö keskmise inimese kohta.
Individuaalsed tulemused on küll erinevad, kuid praktikas on ka võimatu surmajuhtude arvu
eraldi hinnata. Aktuaarselt neutraalne kordaja on erinevatel ajahetkedel erinev, kuna suremuse
statistika pidevalt muutub. Seega ei ole pensioni suurust suurendav või vähendav kordaja
tulevikus fikseeritud nagu praegu, vaid ajas muutuvad.
Lisatud abitabel aktuaarse neutraalsuse kohta (suure tõenäosusega ei ole tabel 100%
korrektne, kuid annab ligikaudse ettekujutuse):
aktuaarne
neutraalsus.xlsx
4. Ärireeglid ja -piirangud
6
4.1 Tänane taustsüsteem
Õigusruum: Riikliku pensionikindlustuse seadus
4.2 Teenuses äriprotsess kasutatavad andmed ja andmekogud ning teenuse
osutamisega seotud infosüsteemid
All toodud tabelis on ära toodud protsessi käigus kasutatavate infosüsteemide või
andmebaaside või muude infoallikate kirjeldused
Süsteem Kirjeldus
SKAIS Pensioniteenuse menetlemine, otsuste tegemine, määramine,
maksmine.
RR Isikuandmete, elukoha, hooldusõiguse, eestkoste kontrollimine.
Statistikaameti Suremuskordajad eluea arvutamise aluseks
tabelid
EMTA Sotsiaalmaksu andmed
5. Riskid
Risk Tõenäosus/mõju Leevendamistegevus Prioriteet
Projektimeeskonna Keskmine 1) Kõrgendatud tähelepanu Tähtis
vähene fokusseeritus protsesside
innovaatilistele standardiseerimisele ja
lahendustele optimeerimisele
2) Protsessijuhtide koostöö ja
ühiste eesmärkide seadmine
3) Selge otsustusmudel
erimeelsuste korral
4) Loodavate äriprotsesside
üheskoos üle vaatamine ja
hindamine
Topelt-koormus Keskmine Osakonnajuhi poolt Tähtis
protsessijuhtidele töökoormuste üle vaatamine
osakonna tasandil.
Meeskonnatöö ümber
korraldamine arendamise
perioodiks
Võtmeisikute lahkumise Keskmine 1) Rollide dubleerimine Madal
tulemusena kaob 2) Töötajate motiveerimine
kompetents teatud
lõigus ja tööde
teostamine saab
takistatud
Projektis osalejad ei tule Keskmine 1) Töötajate koolitamine ja Madal
toime projektiga seotud suunamine
tööülesannetega 2) Töötajate motiveerimine
7
Vähendatakse projekti 1) Muudetakse vajalikul määral
finantseerimist seadusandlust ja töökorraldust
tagamaks soovitud efektiivsus
2) Lahenduse loomisel ollakse
võimelised arvestama kiirelt
muutuva väliskeskkonnaga
tagamaks efektiivset
lahendust. Eelda hästi toimuvat
muudatuste haldust
Arenduspartneri Keskmine Detailne ja reaalne kirjeldus Keskmine
ebapädevus, s.t soovitavast olukorrast ning
oskamatus hinnata pidev suhtlus tellija ja arendaja
töömahtu ning nõuda vahel arendusprotsessi
tellijalt sisendit käekäigust
8
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED
Hankelepingu nr 3-9/386-6 lisa 3
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi Volitaja), registrikood 700097700,
asukohaga Uus-Tatari 25, Tallinn 10134, keda esindab direktor Katrin Reinhold
ja
AS Medisoft (edaspidi volitatud töötleja), registrikood 10047646, asukohaga Räägu 35A,
Tallinn 13417, keda esindab põhikirja alusel Jako Heinmets,
on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr 3-9/386-6 lisana nr
3 (edaspidi leping):
1. Lepingu ese ja eesmärk
1.1. Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui
pooled) vaheliste tingimuste sätestamine seoses Sotsiaalkaitse infosüsteemis
(SKAIS) sisalduvate isikuandmete töötlemisega.
1.2. Isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalkindlustusamet, kes on andud
Volitajale 16.10.2018 teenuslepinguga nr 1-10/1486-1 (p 3.8) õiguse kaasata
isikuandmete töötlemiseks täiendavaid volitatud töötlejaid seoses
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) infosüsteemide arendamise, hooldamise
või muu taolise eesmärgi täitmiseks.
1.3. Volitatud töötleja töötleb lepingus kirjeldatud isikuandmeid hankelepingu nr 3-
9/386-6 täitmiseks, millele on volitatud töötlejal õigus saada ligipääs
hankelepingus määratletud tööde teostamiseks vastavalt lepingus sätestatud
piirangutele.
1.4. Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud
tegevused lepingu alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega.
2. Isikuandmed
2.1. Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada volitaja
poolt hallatavas infosüsteemis või andmekogus töödeldavad isikuandmed.
2.2. Andmete koosseis on kirjeldatud sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 7 - §
10, § 12 ja § 15.
3. Volitatud töötleja kohustused
3.1. Volitatud töötleja on kohustatud:
3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt ükskõik
mis vormis saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte edastama ega
võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma volitaja
sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
3.1.2. tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata
väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse
kuuluvate riikide territooriumi ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku
nõusolekuta;
3.1.3. kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja volitaja
dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on
kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel.
Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja volitajat vastava kohustuse
olemasolust enne teabe töötlemist;
3.1.4. võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on
selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on
teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte, nad
on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale
konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev
konfidentsiaalsuskohustus;
3.1.5. teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis
3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult;
3.1.6. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete
turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;
3.1.7. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku
hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete
kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest:
3.1.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks
kasutatavatele seadmetele;
3.1.7.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.1.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist
ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt
ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle
poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs
saadi;
3.1.7.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult
temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud
andmetöötluseks;
3.1.7.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele
ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta
säilimise;
3.1.7.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist
lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;
3.1.7.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all
olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
3.1.7.7.1. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
3.1.7.7.2. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
3.1.8. teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on
põhjustanud või võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või
neile juurdepääsu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi
pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb
nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja volitajat
kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa
tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt:
3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva
kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike
negatiivsete mõjude leevendamiseks;
3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;
3.1.8.5. kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja
3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita
kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud
teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav
andmesubjekti tuvastamiseks.
3.1.9. lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva nende
lõpetamiseks ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise
lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju
kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;
3.1.10. kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde teostamise
käigus teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul,
v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
3.1.11. tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks
lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;
3.1.12. võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses
isikuandmete töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.
4. Lõppsätted
4.1. Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule
ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut.
4.2. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast
käesoleva lepingu lõppemist tähtajatult.
4.3. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe avaldamisele
volitatud töötleja audiitorile ja advokaadile.
4.4. Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete
kohustuste täitmiseni, v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult.
5. Poole allkirjad
Volitaja: Volitatud töötleja:
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/