Tervise- ja tööministri 6.märtsi 2019. a määruse nr 14 "Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus" muutmine

Ministeeriumid Meie 28.11.2019 nr 1.2-2/129-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Eesti Haigekassale ning Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Ülle Jordan 626 9139 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 19.11.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Andmekogusse kantakse järgmised isikule osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed: 1) raviarve number; 2) raviarve alustamise ja lõpetamise kuupäev; 3) surmakuupäev; 4) ravile saabumise liigi kood; 5) teave vältimatu arstiabi osutamise kohta; 6) esimese töövõimetuslehe number; 7) teenuse tüübi kood; 8) lepingueriala kood; 9) suunanud arsti eriala; 10) põhidiagnoosi kood (RHK 10); 11) kaasuva diagnoosi kood (RHK 10); 12) haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus; 13) haigestumise välispõhjuse kood (RHK 10); 14) selle statsionaarset raviteenust osutava haigla registrikood, kust patsient vahetult tervishoiuteenuse osutaja juurde saabus või kuhu ta edasi suunatakse; 15) osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk; 16) tervishoiuteenuse osutamise kuupäev; 17) hambavalem; 18) vajaduse korral DMF kood; 19) piirhinnast erineva hinna rakendamise koefitsient; 20) tervishoiuteenuse summa; 21) raviarve lõpetamise põhjus; 22) raviarve kogusumma; 23) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood; 24) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 25) saatekirja number;  2 26) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus” § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed.“; 2) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 4 punktis 25“ tekstiosaga „lõike 4 punktis 24“; 3) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõike 4 punktis 24“ tekstiosaga „lõike 4 punktis 23“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Tervise- ja tööministri 16. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu on ette valmistatud Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. Eelnõuga tehakse muudatusi Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) esitatavates raviarvetega seotud andmekoosseisudes. Eelnõuga tehtavad muudatused võrreldes kehtiva tervise- ja tööministri 16. märtsi 2019. a määrusega nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus) on heaks kiidetud haigekassa nõukogu 8. novembri 2019. a otsusega nr 28, millega tehti sotsiaalministrile ettepanek määruse muutmiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on ette valimistatud haigekassas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud finantsosakonna juhataja Riho Peek, eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo ning juriidilise osakonna juristid Katrina Koha ja Kadri Kurvits. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusega nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, milles muudetakse raviarvete koostamise ja esitamise peatükki. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja neljandas punktis. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina avaldamismärkega RT I, 02.07.2019, 5. 2. Eelnõu sisu Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmekoosseisu. Haigekassas on juurutamisel raviarvete elektroonilise vastuvõtuga seotud infotehnoloogiline lahendus. Projekti tulemusena: 1. Raviarvete elektroonne edastamine toimub uues e-kanalis. 2. Raviarvete vastuvõtmisel on võimalik lisada arvetele isikupõhiseid kontrolle, et maandada võimalikke pettuseriske. 3. Raviarvete edastamise hetkel toimub automaatne lepingu jälgimise kontroll. 4. Partnerid saavad lahenduse kaudu info oma lepingu täitmise kohta. 5. Partneritega seotud lepinguhaldus (ravi rahastamise lepingute või nende lisade muutmine) toimub uue lahenduse kaudu. Paraneb andmekvaliteet ning tekivad uued võimalused juhtimisaruandluseks ja statistikaks. Peamine muudatus:  Põhieriala valik asendub uues formaadis ravi rahastamise lepingus kokku lepitud erialaga, seega lisandub uue andmeväljana lepingueriala kood. Ravi rahastamise lepingu rahalistes lisades lepitakse kokku kindlustatud isikutelt haigekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa lepinguerialati (alus RaKS § 37 punkt 2). Varem märkis tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) raviarvele põhieriala koodi vastavalt sõlmitud ravi rahastamise lepingule. Ravi rahastamise lepingu lisa 10 tabelis 1 on esitatud vastavus raviarvele märgitava põhieriala koodi ning rahalises lisas kokku lepitud lepingueriala vahel. Uue raviarvete formaadi ja edastamise kanali loomisega loobuti põhieriala koodi kui vahekodeeringu kasutamisest. TTO märgib raviarvele kohe lepingueriala koodi lähtuvalt sõlmitud ravi rahastamise lepingust. Küsitakse esimese ravijuhuga seotud töövõimetuslehe (TVL) koodi, kuna esmase töövõimetuslehe kood ei pruugi olla adekvaatne (leht ei pruugi olla sama raviarsti või TTO koostatud). Esimese seotud töövõimetuslehe järgi saab haigekassa teada konkreetse töövõimetuse juhtumi, millega raviarve seotud on. Kehtiva korra järgi ei ole lubatud tarkvaraliselt sama diagnoosiga teha järjestikuseid eraldiseisvaid haiguslehti, st järjestikused lehed peavad olema seotud.  Ravile saabumise ja ravilt lahkumise tunnuse loendid ühtlustatakse tervise infosüsteemis kasutusel olevate loenditega, et lihtsustada raviasutuste tööd. Loendid ühtlustatakse ühetaolise kajastuse eesmärgil. Lähtuvalt loendi muutusest lisatakse arvele täiendavad väljad nende raviasutuste kohta, kelle juurest patsient tuli või kelle juurde patsient suunati – selle põhjal toimub DRG-põhine rahastamine.  Olulisem muudatus toimub uue lahenduse puhul raviarvete edastamisega. Praegu esitab raviasutus raviarved haigekassale nn pakkidena. Uues lahenduses toimub raviarvete edastamine arvete kaupa ning koondarved moodustab haigekassa. Lisaks moodustab haigekassa koondarved periooditasude, pea- ja baasraha jm nn isikustamata arvete korral.  Põhidiagnoosi koodi (RHK 10) ja kaasuva diagnoosi koodi (RHK 10) juurde ei ole edaspidi vaja märkida, kas tegemist on esmase või korduva haigestumisega. Praktika näitab, et seda täidetakse halvasti ja tehtav statistika ei ole korrektne. Haigekassa andmekogus on talletatud informatsioon kindlustatud isikute varasemate raviarvete kohta, sh varasematele raviarvetele kantud põhi- ja kaasuvate diagnooside kohta. Selle info alusel on võimalik tuvastada, kas konkreetsel raviarvel olev diagnoos on esmane haigestumine või mitte.  Lisatakse andmeelement – statsionaarset raviteenust osutava haigla registrikood, st haigla, kust patsient vahetult TTO juurde saabus või kuhu ta edasi suunatakse.  Statsionaarse ravi kohta andmete kogumine on tarvilik, kuna statsionaarset ravi rahastatakse DRG-põhiselt. DRG-põhise rahastamise reeglistiku kohaselt on rahastamise otsustamiseks (teenusepõhine rahastamine või DRG-põhine rahastamine) tarvis teada, millisest TTO-st (mis liiki raviasutusest) patsient ravile saabus ja millisesse edasi suunati.  Ravile saabumise ja ravilt lahkumise tunnuse loendid ühtlustatakse tervise infosüsteemis kasutusel olevate loenditega. Antud juhul on pigem tegemist andmete kogumise vähendamisega, kuid tehtava muudatusega kogutavate andmete dubleerimist siiski ei lõpetata. Loendid ühtlustatakse ühetaolise kajastuse eesmärgil. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse punktide numbreid tulenevalt punktis 1 muudetud numeratsioonist. Sisulisi muudatusi ei toimu. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisajaks 1. jaanuar 2020. Jõustumisaeg tuleneb määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ jõustumisajast, mis on 1. jaanuar 2020. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusallikatega seonduvat määruse eelnõus reguleeritud ei ole ning eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. 4. Määruse mõjud Määrus ei avalda mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega demograafiale. Määruse olulisim mõju on haigekassa partnerite töökorralduse lihtsustamine, mis võimaldab nii haigekassal kui partneritel senisest paremini täita neile Eesti Haigekassa seaduses, ravikindlustuse seaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses pandud ülesandeid. Määruse rakendamiseks tuleb teha vastavad muudatused ja arendused ka TTO-de enda infosüsteemides, mis tagaks uuendatud kujul andmete edastamise TIS-i. TTO-de tehtavad infosüsteemide muudatused kaetakse vastava TTO vahenditest. Haigekassa on sellest kõiki oma partnereid piisava ajavaruga informeerinud ning vajaduse korral tarvilike muudatuste juurutamisel nõustanud. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse eelnõuga kaetud andmekogus isikuandmeid ning andmeesitajad ja andmekogu pidaja rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõu muudatusega muutub vaid vähesel määral haigekassale esitatavate raviarvetega seotud andmekoosseis. Nimelt ei esita TTO-d enam korduva haigestumise andmeid, sest see on võimalik tuletada juba esitatud andmete pinnalt. Seega ei ole muudatusel olulist mõju isikuandmete töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja ohuhinnangud, mis on varem selle andmekogu andmete haldamiseks kehtestatud. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Projekti eelarve on ca 440 tuhat eurot, mida finantseeritakse haigekassa 2019. a tegevuskulude eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele õigusaktide eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.