Vabariigi Valitsuse 1.detsembri 2016. a. määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu

Ministeeriumid Meie 28.11.2019 nr 1.2-2/125-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastusi ja arvamusi eelnõule kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. VV EN_4.11.19 2. VV SK_4.11.19 Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Patoloogide Selts Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Laborimeditsiini Ühing Kärt Sõber +372 715 3471 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 04.11.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) nakkushaiguse kahtluse teatise andmed viivitamata pärast kahtluse tekkimist ning nakkushaiguse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast lõppdiagnoosi selgumist; 6) mikrobioloogia labori saatekirja vastuse andmed viivitamata pärast uuringutulemuse selgumist ning HIV referentlabori saatekirja vastuse andmed ühe tööpäeva jooksul pärast uuringutulemuse kinnitamist.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Üleminekusäte Andmesubjekti juurdepääs nakkushaiguse kahtluse teatise, nakkushaiguse teatise ja HIV teatise andmetele võimaldatakse veebikeskkonna kaudu hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a.“. § 2. Määrus jõustub 3. jaanuaril 2020. a. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõu on seotud menetluses oleva tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõuga, millega automatiseeritakse nakkushaiguste andmete edastamist. Edaspidi edastatakse nakkushaiguste andmed tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) ning TIS edastab vajalikud andmed nakkushaiguste registrile (edaspidi NAKIS). Sellega seoses tuleb kehtestada erisused teatud nakkushaiguste andmete edastamise tähtaegades võrreldes TIS-i dokumentide edastamisele kehtivate tähtaegadega. Erisused puudutavad nakkushaiguse kahtluse teatise, nakkushaiguse teatise, mikrobioloogia labori ja HIV referentlabori andmete edastamise tähtaega. Erisuste kehtestamine on vajalik, et tagada õigeaegsed seireandmed nakkushaiguste leviku kohta ning nakkushaiguse kahtluse või esinemise korral õigeaegne reageerimine vajalike tõrjemeetmete kasutuselevõtuks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; 715 3471). Määruse eelnõu koostamises osales Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected]; 626 9729). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]; 626 9338). Määruse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 redaktsiooni RT I, 12.03.2019, 35. Eelnõu on seotud järgmiste menetluses olevate määrustega: 1) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmise määruse eelnõu; 2) tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu; 3) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Selles tehakse alljärgnevad muudatused. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 5 lõiget 1 punktidega 5 ja 6.  2 Punkti 5 alusel kehtestatakse kohustus, millest tulenevalt tuleb TIS-i edastada nakkushaiguse kahtluse teatise andmed viivitamata pärast kahtluse tekkimist ning nakkushaiguse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast lõppdiagnoosi selgumist. TIS-i põhimääruses sätestatud dokumentide edastamise tähtaeg on ambulatoorse tervishoiuteenuse puhul üks tööpäev ja statsionaarse tervishoiuteenuse puhul viis tööpäeva pärast dokumendi kinnitamist, mis aga ei taga nakkushaiguste seireandmete õigeaegsust. TIS-i edastatavate dokumentide esitamistähtajad on seotud dokumendi kinnitamise tähtajaga, kuid dokumendi kinnitamisele konkreetset tähtaega kehtestatud ei ole (st haiguslugu võib olla avatud ja kinnitamata pikalt, mistõttu lükkuks ka teatiste esitamine edasi). Nakkushaiguse kahtluse teatise ja nakkushaiguse teatise Terviseametile esitamise kohustus on tervishoiuteenuse osutajatel (edaspidi TTO-d) ja edaspidi ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) kohtuarstlikel ekspertidel. Nakkushaiguse kahtluse teatis esitatakse ohtlike või suure levikupotentsiaaliga nakkushaiguste ja -seisundite puhul. Nende nakkushaiguste või seisundite kahtlusest tuleb teavitada viivitamata, sest nende esinemisel peab Terviseamet kiirelt reageerima ning võtma vajadusel kasutusele nakkustõrjemeetmed. Ka seni on nakkushaiguse kahtluse teatise andmeid edastatud Terviseametile viivitamata, kuid peamiselt telefoni või e-posti teel. Nakkushaiguse teatise andmete edastamise optimaalne tähtaeg on üks tööpäev pärast lõppdiagnoosi selgumist, mis vastab samuti kehtivale korrale.1 HIV teatise edastamise tähtajale erisust ei kehtestata ning edaspidi edastatakse HIV teatis TIS-i vastavalt TIS-i dokumentide edastamise tähtaegadele – üks tööpäev pärast dokumendi kinnitamist ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel ja viis tööpäeva statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel. Varasemalt oli HIV teatise Terviseametile edastamise tähtajaks üks tööpäev pärast lõppdiagnoosi kinnitamist. Nakkushaiguse teatise andmeid on seni edastatud paberil, telefoni või e-posti teel või sisestatud NAKIS-e veebikeskkonda. Edaspidi on võimalik teatiste andmeid edastada TIS-i ning TIS edastab andmed NAKIS-ele. Punkti 6 alusel kehtestatakse kohustus, millest tulenevalt peab mikrobioloogia labor edastama TIS- i saatekirja vastuse andmed viivitamata pärast uuringutulemuse selgumist ning HIV referentlabor saatekirja vastuse andmed ühe tööpäeva jooksul pärast uuringutulemuse kinnitamist. TIS-i põhimääruses on ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise puhul andmete edastamise tähtajaks sätestatud üks tööpäev ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise puhul viis tööpäeva pärast vastava dokumendi kinnitamist. Nakkushaiguste puhul ei pruugi see tagada seireandmete õigeaegsust ega vajaliku info liikumist. Võrreldes kehtiva korraga kehtestatakse erisus mikrobioloogia laborite andmete edastamise tähtajas. Kui seni edastasid mikrobioloogia laborid teabe viivitamata vaid teatud ohtlike või suure levikupotentsiaaliga nakkustekitajate tuvastamisel ning ülejäänud seiratavate tekitajate kohta ühe tööpäeva jooksul pärast uuringutulemuse selgumist, siis edaspidi tuleb kõikide tekitajate kohta edastada teave TIS-i viivitamata pärast uuringutulemuste selgumist. Kuna andmete edastamine hakkab edaspidi toimuma vaid TIS-i kaudu, siis ei ole suurt erinevust, kas edastada andmed kohe pärast uuringutulemuse selgumist või ühe tööpäeva jooksul, sest andmevahetus toimub infosüsteemide vahendusel. Seega muutub mikrobioloogiliste uuringute tulemuste edastamise korraldus nii andmete edastamise tähtaja kui ka andmevahetuse kanali mõttes. Nimetatud punktis tuuakse ka HIV referentlabori andmete esitamise tähtaeg, kus nimetatud labor edastab saatekirja vastuse andmed TIS-i ühe tööpäeva jooksul pärast uuringutulemuse kinnitamist. Võrreldes seni kehtiva korraga on ainsaks muudatuseks see, et edaspidi edastatakse ka referentlabori andmed TIS-i ja TIS edastab andmed NAKIS-ele. 1 vt tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“).  3 Eelviidatud muudatused on olulised, sest andmed on vajalikud TTO-dele nende igapäevatöös ning samuti laboritele senise laboriteenuse tõhustamiseks (sh referentlabori tulemused). Andmed, mis on tulenevalt NETS-ist olulised Terviseametile, edastatakse edaspidi TIS-ist NAKIS-ele, mis tähendab, et andmed liiguvad kiiremini ja turvalisemalt. Punktiga 2 kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt võimaldatakse andmesubjektile tema kohta käivatele nakkushaiguse kahtluse teatise, nakkushaiguse teatise ja HIV teatise andmetele juurdepääs veebikeskkonna (www.digilugu.ee) kaudu hiljemalt 31. jaanuarist 2021. a. Juurdepääsu tagamine eeldab tehnilist arendust. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 3. jaanuaril 2020. a. Jõustumine on seotud tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse jõustumisega. Viimati nimetatus on ette nähtud ka piisav üleminekuaeg uuenduste kasutuselevõtmiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Nakkushaiguse teatise, nakkushaiguse kahtluse teatise ja HIV referentuuringute kohta andmete edastamise tähtajad jäävad võrreldes kehtiva korraga (NETS § 21 lõigete 6 ja 71 alusel kehtestatud määrus) samaks. HIV teatise esitamise tähtaeg pikeneb võrreldes seni kehtinud korraga vastavalt teiste TIS-i edastatavate dokumentide tavapärasele esitamistähtaegadele (üks tööpäev pärast dokumendi kinnitamist ambulatoorse ja viis tööpäeva pärast dokumendi kinnitamist statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul). Mikrobioloogia laborite uuringutulemuste edastamise tähtaeg muutub ning on edaspidi viivitamata pärast uuringutulemuse selgumist. Varem oli mikrobioloogia laboritel viivitamata teavitamise kohustus vaid teatud ohtlike või suure levikupotentsiaaliga nakkustekitajate tuvastamisel ning ülejäänud seiratavatest nakkustekitajatest tuli teavitada ühe tööpäeva jooksul. Edaspidi toimub andmeedastus aga infosüsteemide vahendusel ning tööprotsessi mõttes on lihtsam ja selgem, kui kõik mikrobioloogiliste uuringute tulemused edastatakse kohe ka TIS-i. Kui TTO-de, EKEI ja mikrobioloogia laborite kasutatavas infosüsteemis on vajalikud tehnilised standardid juurutatud, ei ole takistusi nimetatud tähtaegade järgimiseks ega vajadust lisaarenduste tegemiseks. Arenduskulud võivad kaasneda neil TTO-del või EKEI-l, kelle infosüsteemis nakkushaiguse kahtluse teatise ja nakkushaiguse teatise standardid ei ole veel juurutatud või on juurutamata standardi paketi viimane versioon 8.0 HIV osas. Arenduskulud võivad kaasneda laboritele, kui nende tarkvarades ei ole veel juurutatud saatekirja vastuse standardi viimast versiooni (standardite pakett 8.0). Teatiste esitamise tähtaegade järgimine sõltub suuremalt jaolt TTO-de ja laborite endi tööprotsessidest (nt mis hetkel teisi TIS-i edastatavaid dokumente tavapäraselt edastatakse ja kuidas uued erisused sellesse protsessi sobituvad). Muudatuste tulemusena muutub andmete esitamise protsess oluliselt lihtsamaks – andmeid on võimalik esitada TIS-i ja TIS edastab andmed NAKIS-ele. Samas sõltub selle toimingu mugavus TTO-de, EKEI või labori infosüsteemide arendustest. Kehtestatavate erisuste järgimine ei tohiks olulist mõju avaldada. Erisuste kehtestamine avaldab positiivset mõju riigile, sh Terviseametile, võimaldades tagada kvaliteetsed ja õigeaegsed andmed nakkushaiguste leviku kohta. Kuna andmete esitamine muutub TTO-dele ja laboritele oluliselt lihtsamaks (kahe erineva koha asemel esitataks need edaspidi ainult ühte kohta), võib eeldada, et ka praegused andmehõive probleemid vähenevad. Andmekaitsealane mõjuhinnang Nakkushaiguse kahtluse teatise, nakkushaiguse teatise ja HIV teatise lisamine TIS-i edastatavate dokumentide hulka tagab selle, et 1) teatiste andmeid töödeldakse sarnaselt teiste TIS-i dokumentidega, 2) terviseandmed on ühes kohas ja 3) andmekaitse tagamise põhimõtted ning  4 võimalikud ohud ja nende maandamise meetmed on samad. Muutub andmete edastamise protsess, kuid andmekoosseisud jäävad samaks. Kui varem edastas TTO nimetatud andmed Terviseametile e-posti või telefoni teel või sisestas otse NAKIS-esse selle veebikeskkonna kaudu, siis muudatusega andmete edastamise protsess ühtlustatakse. Seeläbi tagatakse parem andmeturve ja andmete terviklikkus. Edaspidi toimub andmete edastamine peaasjalikult TIS-i vahendusel turvalise ja kontrollitud riikliku andmevahetuskanali X-tee kaudu. Paberil, e-posti või telefoni teel andmete edastamise võimalus on edaspidi ette nähtud vaid erandjuhtudeks. Andmesubjekti eraelu riive on eesmärgipärane ja põhjendatud, täites nii TIS-i eesmärke kui ka NETS-is sätestatud NAKIS-e eesmärke. See võimaldab anda parema ülevaate andmete esitajate kohustuse täimisest nii andmete esitajatele endile kui ka paremad võimalused Terviseametile. Kiirem teabe ja ajakohane andmete vahetus aitab Terviseametil õigeaegselt rakendada vajalikke tõrjemeetmeid ja tegeleda elanikkonda ohustavate sündmustega. Lisaks on TTO-l tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks edaspidi võimalik täita ühes kohas nii patsiendi epikriis kui kanda automaatselt vajalikud andmed nakkushaigustega seotud teatiste koosseisu. Ühtlasi on samas kohas kättesaadavad ka mikrobioloogiliste uuringute vastused. See vähendab andmete käsitsi sisestamise vajadust ja topelt andmete edastamisele kuluvat aega. Topelt andmete käsitsi sisestamise vähendamine tööprotsessides aitab ennetada võimalike eksimuste tekkeriski. TTO-le tagatakse ka parem ülevaade oma patsientidest. Nii on võimalik järele vaadata, millised nakkushaiguse kahtlused on patsiendiga seoses tõusetunud ning kas ja mida on selleks tehtud või tuleks teha (nt vastavad uuringud jms). Nakkushaiguse diagnoosi kinnitumisel on oluline ka edasine patsiendi ravi. Samuti on võimalik kohe kontrollida, kas Terviseameti teavitus konkreetse patsiendi kohta on juba edastatud või kas see vajaks nt viimase hetke andmete kohaselt täiendamist või muutmist. Samas kohas on nähtavad ka laboriandmed ning referentlaborite uuringute tulemused vastava nakkustekitaja kohta. Praegu selline terviklik käsitlus ja ülevaade puudub. Muudatuse järel peaks tervishoiuteenuste kvaliteet ühtse andmetöötluse tulemusena paranema. Patsient ei tohi jääda õigeaegse ja asjakohase ravi ega abita. Samuti võimaldatakse täita paremini ühte TIS-ile seatud eesmärki – kaitsta rahvastiku tervist ja võimaldada terviseseisundit kajastavate riiklike registrite tõhusamat pidamist. TIS-i vahendusel on ka edasine andmete kasutus parem, sest see on teatud osas eelnevalt kontrollitud ehk standardiseeritud ja ühtne. Ministri määrusega2 kehtestatakse TIS-i edastatavate dokumentide detailsed andmekoosseisud. Andmete vastuvõtmisel kasutatakse kontrollitud standardeid, mis võimaldavad teatud määral kasutada eeldefineeritud tehnilisi kontrolle ilmselgete eksituste vältimiseks. Samuti tagatakse seeläbi ühtne infokasutus, seda nii patsiendi enda, TTO, sh mikrobioloogilisi uuringuid tegeva labori kui ka Terviseameti vaatest. Nii koondub tervikpilt lõpuks kõigi andmeesitajate esitatud andmestiku alusel. Praegu perearst või eriarst tervikpilti oma patsiendi kohta ei näe. Näiteks võib teatud juhtudel olla sellel infol oluline tähendus mõne ravimi väljakirjutamisel või ravimeetodi määramisel. Edaspidi ei tule Terviseametile (v.a üksikud juhud) andmeid posti, e-posti ega telefoni teel teatada. Seda tehakse turvatult TIS-i vahendusel. Andmed edastatakse turvaliselt andmete esitaja infosüsteemist TIS-i ning TIS-ist edasi NAKIS-sse. Seega on NAKIS-e andmeandjaks edaspidi TIS. Andmesubjekti seisukohast vähenevad sellega teatud riskid andmete töötlemise kontekstis (nö edastamisel tagatakse suurem andmeturve ning teatud tehniliste standarditega välistatakse ilmselged vead). Lisaks tagatakse andmesubjektile parem ülevaade oma terviseandmetest seeläbi, et veebikeskkonnas www.digilugu.ee tehakse vastavad arendused. Praegu patsiendil nende andmete puhul see võimalus puudub (otsejuurdepääs). See omakorda suurendab andmesubjekti õiguste tagamist – tutvuda tema kohta käivate andmetega mugavalt www.digilugu.ee vahendusel. TIS-i andmetöötlusest jääb igal juhul vastav logi, mis omakorda suurendab andmetöötlemise läbipaistvust andmesubjekti jaoks. Kokkuvõttes muutub andmetöötlus turvalisemaks ja läbipaistvamaks, isikule tagatakse õigeaegne ja parem teenus ning muudatuse tagajärjel ei jää täitmata ka Terviseameti kohustused – meetmete 2 Vt -Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord.  5 rakendamine nakkushaiguste ennetamisel ja ohu realiseerudes. Arvestades taotletavaid eesmärke, võib üksikisiku riivet pidada põhjendatuks. Riive vähendamiseks rakendatakse kõiki riiklikele andmekogudele ette nähtud turvanõudeid (sh ISKE nõuded, audit jms), samuti tagatakse andmete töötlemisel juurdepääsu kontrollid ja töötlemise logid. Kuna TIS-is on juba suurel hulgal eriliigilisi isikuandmeid, on ka selle olemasolevad turvanõuded ja rakendatud standardid väga ranged. Seetõttu on olulised meetmed riskide vähendamiseks juba kasutuses ja rakendatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks peab olema tagatud tehniline võimekus esitada nakkushaiguse kahtluse teatisi, nakkushaiguse teatisi ja HIV teatisi TTO (või nt EKEI) infosüsteemist TIS-i. Nakkushaiguse kahtluse teatise puhul tuleb andmed esitada viivitamata pärast kahtluse tekkimist ning nakkushaiguse teatise puhul üks tööpäev pärast lõppdiagnoosi selgumist. Kui vajalikud arendused on TTO-de infosüsteemides teatiste edastamiseks tehtud, ei tohiks nimetatud tähtaegade erisuse järgimisel võrreldes ülejäänud TIS-i edastatavate dokumentidega probleeme tekkida. Samuti peab olema tagatud mikrobioloogia laborite võimekus nõutud andmeid TIS-i edastada. Selline kohustus on juba praegu olemas, kuid seni pole tehnilistel põhjustel olnud mikrobioloogia andmete TIS-i edastamine nende spetsiifilisuse ja keerukuse tõttu võimalik. Praeguseks on vastavad arendused TIS-i puhul lõpp-järgus ning mikrobioloogia laborite puhul juurutamisel. TEHIKule kaasneb määruse muudatusega arendus maksumusega orienteeruvalt 10 000 eurot seoses andmesubjektile veebikeskkonnas www.digilugu.ee teatiste andmete kuvamisega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 3. jaanuaril 2020. a. Jõustumine on seotud tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõuga, milles kehtestatakse üleminekusäte andmete esitajatele TIS-i vahendusel andmete edastamise kohustuse täitmiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning eraldi arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.