Pöördumine

Ministeeriumid Meie 27.11.2019 nr 1.2-1/2898-1 Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Hindamisvahendite keskkonna VTK Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Haigekassa Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon Hooldusravi Osutajate Ühendus (Estinca) Andmekaitse Inspektsioon Taavi Annus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus November, 2019 I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Inimesed võivad vajada samal ajal eri süsteemide (nt tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem) teenuseid, kuid puuduvad ühtsed standardiseeritud vahendid abivajaduse ja seisundi hindamiseks ning toetav ökosüsteem abivajadust ja seisundit puudutavate otsuste tegemiseks. Seetõttu esineb mitmeid probleeme teenusevajaduse hindamisel ja koordineerimisel ning teenuste efektiivsel osutamisel.1 Teenusevajaduse paremaks hindamiseks on tervise-, töö-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas kasutusel mitmeid hindamisvahendeid, nt küsimustikud. Samas puudub valdkondadevaheline koostöö küsimustike täitmisel ning varem kogutud info ei liigu osapoolte vahel. Käesolev väljatöötamiskavatsus keskendub esimeses etapis tervise- ja sotsiaalvaldkonna küsimustike kasutamise lahendusele, mis võimaldab järgnevates etappides teenindada ka teisi valdkondi. Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse InterRAI (eeskätt kontakthindamise, koduhoolduse ja asutushoolduse) hindamisinstrumente2, mille eesmärk on toetada ravi- ja hooldusotsuste vastuvõtmist ning nende põhjal edasiste sekkumiste planeerimist. Praegu täidetakse hindamine paberil (nt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad) või teenuseosutaja lokaalses infosüsteemis (nt arstid ja sotsiaaltöötajad haiglas) mistõttu ei ole tulemused teistele osapooltele kättesaadavad ega kasutatavad ning pole võimalik jälgida varasemate hindamiste dünaamikat. Samuti puudub ühise hindamise tegemise võimalus. Hoolduse koordinatsiooni projekti raames katsetati aastatel 2018–2019 InterRAI kontakthindamise instrumendi sobilikkust valdkondadeülese ukseavajana. Katseprojekt (vt täpsemalt II ptk p 5) näitas, et kontakthindamine toimib süsteemidevahelise ukseavajana vaid siis, kui eri spetsialisti saavad seda ühes kohas täita ja näha. Vähese koostöö ja valdkonna- või asutusepõhiste lahenduste kasutamise tõttu puudub spetsialistidel valdkondadeülene terviklik ülevaade kogutud infost inimese seisundi kohta. Praegu kasutatakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavates ja korraldavates asutustes erinevaid hindamisvahendeid, kuid infovahetus kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) sotsiaaltöötaja, sotsiaalteenuse- ja tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) vahel on olematu (nt KOV-i sotsiaaltöötajad ei näe Sotsiaalkindlustusameti läbi viidud hindamisi, tervishoiutöötajad ei näe sotsiaaltöötajate poolt täidetud küsimustike vastuseid ja vastupidi). See toob endaga kaasa ressursikulu – inimesed peavad mitmes erinevas kohas rääkima sama juttu algusest peale ning spetsialistid kulutavad oma aega hindamisinstrumentide täitmiseks, mis on teise spetsialisti või inimese enda poolt juba täidetud. Lisaks võib inimesel jääda osa tähtsast infost spetsialistile edastamata ning ka avaldatu ei pruugi alati olla õige (tihtipeale ei 1 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/interrai_tarkvara_kasutuselevotmise_vo imaluste_analyys.pdf 2 Ibid 1 mäleta patsiendid täpselt oma haigusi, operatsioone jne). Spetsialistid peavad seetõttu otsuseid tegema ebatäielike andmete põhjal. Puudub standardiseeritud meetod teise valdkonna asjatundjalt abi saada, mistõttu võivad tekkida vead inimese seisundi hindamisel: inimene suunatakse valet teenust saama või ei jõua vajalik abi inimeseni õigel ajal. Nii näiteks puudub TTO-del ühtne lähenemine inimese hooldusvajaduse hindamiseks, mistõttu ei hakka inimene sageli saama õiget teenust ning jääb TTO vaatevälja. Praegu saavad KOV-id ülevaate inimese hooldusvajadusest vaid siis, kui nad teevad abivajaduse hindamise, mistõttu neil endil puudub sageli info inimese hetkeprobleemidest ja -vajadustest.3 Seega, kui inimest pole suunatud või ta pole ise pöördunud KOV-i abi saamiseks, võib ta info puudumise tõttu jääda vajalikust KOV-i abist ilma. Vähese koostöö ja puuduliku infovahetuse tulemusena on tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineerimine aeganõudev ja ebaefektiivne, mistõttu võivad inimesed jääda vajaliku abita. Efektiivse infovahetuse tagamiseks eri valdkondade vahel puudub praegu selge õiguslik regulatsioon. KOV-i sotsiaaltöötajatel ja sotsiaalteenuse osutajatel puudub otsejuurdepääs riiklikele terviseandmetele (nt tervise infosüsteemi (edaspidi TIS)), mis võimaldaks saada teavet inimese asjakohaste vajaduste kohta. TTO-del puudub juurdepääs hooldusvajaduse andmetele (nt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR)), mis võimaldaks paremini planeerida inimesele osutatavaid teenuseid. Samas ei piisa efektiivsema teenuse osutamise tagamiseks vaid andmevahetuse parandamisest. Kui terviseandmed oleksid vabalt kättesaadavad sotsiaalteenuse osutajatele ja sotsiaalvaldkonna andmed TTO-dele, ei oskaks nad neid andmeid koosmõjus tõlgendada ega oleks pädevad neid hindama. Ka juhul, kui eri otsused ja eksperdiarvamused oleksid kättesaadavad või kui täiendavate andmete pärimine andmekogude vahel tehtaks võimalikuks, ei oskaks üks ega teine spetsialist hinnata isiku tegelikke vajadusi (nt kas isik vajab pigem sotsiaalteenuseid või tervishoiuteenuseid või vajab mõlemaid). Seda on võimalik lahendada abistavate tõenduspõhiste hindamisvahendite või otsustustuge pakkuvate vahenditega. Efektiivne hindamisvahendite kasutamine võimaldab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel infot jagada selliselt, et andmeid on võimalik ristkasutada kasutajate vajadustest lähtuvalt.4 Seeläbi saab inimestele pakkuda asjakohast ja õigeaegset tuge. 2. Sihtrühm Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid vajavad inimesed, TTO-d, KOV-i sotsiaaltöötajad ja sotsiaalteenuse osutajad. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Loodava hindamisvahendite keskkonna eesmärgid on: 1. Pakkuda spetsialistidele tuge, et osutada inimestele asjakohast ja õigeaegset abi. 2. Võtta kasutusele standardiseeritud meetodid, et saada abi teise valdkonna asjatundjalt. 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/interrai_tarkvara_kasutuselevotmise_vo imaluste_analyys.pdf 4 E-Tervisestrateegia 2020 meetmed 1.1.1 ja 1.2 2 3. Parandada TTO-de, KOV-i sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuse osutajate vahelist infovahetust ja koostööd. 4. Vähendada dubleerivaid hindamisi ja inimestelt andmete kogumist. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on kavas luua jätkusuutlik tehnoloogiline lahendus hindamisvahendite ja küsimustike kasutamiseks, tulemuste vaatamiseks ja analüüsiks. Kavandatava hindamisvahendite keskkonna jaoks on plaanis luua uus riiklik andmekogu koos õigusliku regulatsiooniga. Kuna hindamisvahend kasutab vastavatest riiklikest andmekogudest saadud isikuandmeid ning tulemus konkreetse isiku kohta peab olema hiljem kättesaadav, ei ole võimalik andmeid töödelda muul viisil, mis täidaks sama eesmärgi. Eesmärkide saavutamiseks tuleb kehtestada vastavad volitusnormid. Loodava andmekogu põhimääruses tuleb sätestada keskkonnas hallatavad küsimustikud koos andmekoosseisudega, küsimustikepõhised juurdepääsu ulatused ja muud korraldusküsimused. Andmekogu põhimääruse aluseks on ühtne normistik nii tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS), sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) kui ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS). Kavandatav hindamisvahendite keskkond koondab küsimustikke, mille tulemused pakuvad teenuseosutajale tuge otsustamaks, millist teenust või abi inimene kõige rohkem vajab. Lisaks võimaldab ühtse keskkonna kasutamine valdkondadel määrata standardiseeritud meetodid, millega hinnata vajadust nende valdkonna teenustele. Loodavas keskkonnas on hindamisvahendite kasutamine rollipõhiselt määratud. See võimaldab sihipäraselt eeltäita andmevälju infoga teise valdkonna andmebaasidest ja hinnata teenusevajadust nii tervishoiu- kui sotsiaalteenuste seisukohast. Kui andmeid ei ole võimalik automaatselt eeltäita, on teenuseosutajal võimalik sama keskkonna kaudu suunata hindamine teise valdkonna spetsialistile. See muudab infovahetuse selgemaks ja andmete kasutamise sihipärasemaks. Seeläbi lihtsustub nii organisatsioonide omavaheline suhtlus kui ka suureneb valdkondadevaheline koostöö, mille vähesust on süsteemidele tihti ette heidetud.5 Lisaks spetsialistidele on kavas võimaldada hindamisvahendite keskkonnas täita küsimustikke inimesel endal või tema seaduslikul esindajal (nt lapsevanem, eestkostja). See aitab paremini kaasata inimest enda tervise hoidmise protsessi. Inimesel tekib võimalus eeltäita küsimustikke kodus, nii et spetsialisti vastuvõtul saab juba keskenduda tulemuste analüüsile ja abi saamisele. Uue süsteemi tulemusena tekib ka ülevaade varem tehtud hindamiste tulemustest. See võimaldab varem kogutud andmeid taaskasutada ning seeläbi vähendada hindamisele kuluvat aega. Kui varasem hindamine on tehtud hiljuti ning selle andmed on ülekantavad pole lähtuvalt andmete ühekordse küsimise printsiibist uut hindamist vaja teha, see säästab nii spetsialisti kui inimese aega ja ressurssi. Näiteks kui eakale inimesele on haiglaravil tehtud geriaatriline hindamine ning tulemus (tuvastatud hoolekandeteenuse vajadus) on hindamisvahendite keskkonnas leitav, ei pea inimest edasi hooldusele suunav KOV sotsiaaltöötaja hakkama uuesti tegelema hindamisega ning saab korraldada vajalikud teenused. Kuna loodavas hindamisvahendite keskkonnas kogutakse hindamiste tulemusi, muutuvad need ajas võrreldavaks ning seeläbi on inimese enda avaldatud ja alusandmete alusel võimalik hinnata tema vajadusi dünaamikas. Näiteks võib koduhooldajale silma jäänud kukkumiste sagenemine olla oluline info arstile, kes saab välja selgitada kukkumiste põhjuse (nt halvenenud tasakaal raviskeemi lisandunud ravimi kõrvaltoime tõttu). Samuti võib muutunud tervislik olukord olla oluline KOV-i sotsiaaltöötajale, kes saab seejärel suurendada koduteenuse mahtu või korraldada sotsiaaltransporditeenuse. Eesmärk on tagada integreeritud valdkondadeülene 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/hko_kokkuvote_probleemist.pdf 3 praktika ja juhtumikorraldus inimese vajadustest lähtuvate probleemide lahendamisel. Ühtsete ja standardiseeritud hindamisvahendite kasutamine võimaldab abivajavate inimeste seisundit hinnata ja jälgida ning seeläbi teenuseid (sh teenusmahtusid) sihipärasemalt planeerida ja ressursse otstarbekamalt kasutada. Loodav andmekogu toetab hindamisvahendite keskkonna näol valdkondadeülest infosüsteemi, mis aitab kaasa süsteemsemale korraldusele ja koostööle, näiteks õendus- ja hooldusteenuste vahel, mis on korraldatud ja rahastatud eri süsteemide poolt. Kavandatavas keskkonnas tehtavate hindamiste tulemusel tekivad avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12–14 nimetatud delikaatsed isikuandmed, mistõttu on infosüsteemi loomisel ja kasutusele võtmisel plaanis erilist tähelepanu pöörata turvalisusele. Kavandatava muudatuse rakendamiseks määratakse hindamisvahendite keskkonnas iga küsimustiku põhiselt kindlaks andmete sisestajad ja kasutajad. Erinevad andmestikud eeldavad juurdepääsu kindlatel eesmärkidel ja kindlatele isikutele. Esimeses etapis on planeeritud keskkonda lisada valik Eesti ravijuhendites6 soovitatud hindamisvahenditest ning InterRAI kontakthindamise, koduhoolduse ja asutushoolduse hindamisinstrumendid. Lisaks on plaanis välja töötada protsessikirjeldus, et tulevikus lihtsustada täiendavate küsimustike lisamist keskkonda. Loodav lahendus võimaldab tulevikus lisaks tervise- ja sotsiaalvaldkonna küsimustike ühtsele kasutusele ka teiste valdkondade integreerimist, mis eeldab vajaduse korral õigusruumi kohandamist vastavalt planeeritavale. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtiv riigisisene õigus: 1. Avaliku teabe seadus reguleerib andmekogude loomist ja pidamist. 2. Isikuandmete kaitse seadus reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel, sealhulgas õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel. 3. Lastekaitseseadus sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutuste ning nende ametiisikute, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute ning füüsiliste isikute kohustused ja ülesanded laste õiguste ja heaolu tagamisel, lastekaitse korralduse, lastega töötavatele isikutele seatud keelud ja piirangud, lapse kohtlemise põhimõtted, abivajava lapse, hädaohus oleva lapse ja perekonnast eraldatud lapse kohtlemise põhimõtted, riikliku järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutuse seaduse rikkumise eest. 4. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Selles on reguleeritud ka sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister. 5. Sotsiaalseadustik reguleerib sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist avaliku võimu poolt, seejuures sätestab sotsiaalseadustiku üldosa seadus sotsiaalkaitse põhimõtted ja korralduse, sotsiaalkaitseks ette nähtud hüvitiste andmise korralduslikud alused, isiku õigused, kohustused ja vastutuse sotsiaalkaitse kohaldamisel, sotsiaalkaitse menetlused, sotsiaalkaitse rahastamise korralduse ning sotsiaalkaitse infosüsteemi pidamise alused. Selles on reguleeritud ka sotsiaalkaitse infosüsteem ning seadustik on aluseks mitmele eriseadusele sotsiaalvaldkonnas. 6. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra. Selles on esitatud ka TIS-i regulatsioon. 6 Ravijuhised, vt täpselt siit: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid 4 Seotud strateegiad ja arengukavad 1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 VII Tervishoid 7.9. Kiirendame digisaatekirjade, e-konsultatsioonide, digiregistrite ja teiste digilahenduste kasutusele võtmist, tegevus „Väljatöötamiskavatsus tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste pakkumisel ühtse hindamiskeskkonna loomiseks”, tähtaeg: veebruar 2020. 2. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Alaeesmärk: inimkeskne tervishoid 8.2.3. Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel. „Tervisesüsteemid peavad tagama teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse.“ 3. Laste ja perede arengukava 2012–2020 Arengukava tegevussuunad näevad ette laste vajaduste hindamiseks kasutatavate hindamisvahendite valiku laiendamise, abivajavate laste diagnostika ja hindamise süsteemi väljatöötamise, statistikakogumise ühtlustamise vahetamaks infot lapse haridusliku, sotsiaalse ja tervisliku erivajaduse kohta ning sotsiaal- ja lastekaitse valdkonna koordineeritud teadus- ja arendustegevuse edendamise. 4. Heaolu arengukava 2016–2023 Alaeesmärk 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. „Valdkonna suurimad kavandatavad poliitikamuudatused on hoolduskoormuse probleemile lahenduste leidmine, rehabilitatsiooniteenuste ühtseks süsteemiks kujundamine, eri valdkondade teenuste ja toetuste koostoime parandamine ning erihoolekandeteenustele uue teenusesüsteemi loomine. Poliitikamuudatusi toetavad sotsiaalteenuste kvaliteedi ja järelevalve parandamine, IKT võimaluste ja andmeregistrite arendamine ning poliitikaotsuste tegemiseks vajalike andmete ja analüüsi kvaliteedi paranemine.“ 5. E-tervise visioon 2025. E-tervise strateegiline arenguplaan 2020 Fookusvaldkond 1. Kvaliteetsed terviseandmed ja andmetaristu Eesmärk on saavutada andmete taaskasutusest tulenev ressursisääst (tervishoiutöötajate ja -teenuste kasutajate ajakulu, korduvad või ebatõhusad toimingud) samaaegselt suurenenud tulemuslikkusega (paranenud ravikvaliteet ja elukvaliteet). See tähendab olukorda, kus andmete esmase hõive ja kasutamise (näiteks konkreetse patsiendi käimasolev raviprotsess) vajadused on tasakaalus samade andmete sekundaarse kasutuse vajaduse arvestamisega (näiteks kroonilise haige käsitlus järgmise teenuseosutaja juures). 5  Meede 1.6. Õigusruumi korrastamine Meetme eesmärk on tagada õigusruumi areng ja vastavus sisulistele arengutele kooskõlas tehniliste võimaluste arendamise ja rakendamisega ning e-tervise organisatsiooni arenguga. Kindlaks määramata on terviseandmetele ligipääs eri osapooltele nii avalikus kui erasektoris, erinevates tervise-, hoolekande- ja tööhõivesüsteemi etappides. Fookusvaldkond 3. Terviklik juhtumikäsitlus ja organisatsioonide koostöö Eesmärk on koondada e-tervist puudutavad tervisesüsteemi toetamisele keskenduvad tegevused terviklikku terviseteenuste komplekti ning juhtumikäsitluse arendamisele tuginedes koostööle teenuseosutajate vahel alates ennetusest ja lõpetades näiteks tippkeskuste eriarstide ja hoolekandesüsteemi või psühholoogide ja dieedinõustajatega riigisiseselt ja piiriüleselt. Asjakohase info kättesaadavus ja kiire tagasiside tulemuste kohta aitab tagada vastutuse püsimise õigel tasandil. See eristab integratsiooni lihtsast konsolideerumisest ning võimaldab pakkuda patsiendikeskset tervishoidu ja ravi järjepidevust eri teenuseosutajate koostöös. Sellise fookuse kaudu suureneb tervise- ja hoolekandeteenuste tõhusus ning tähelepanu on proaktiivsel infovahetusel ja suhtlusel teenuseosutajate vahel. Meede 3.2. Tõhusam tervise-, töö- ja hoolekandeteenuste integratsioon andmevahetuse toel Meetme eesmärk on vähendada ebaefektiivsust ja parandada teenusekogemust, mis on tingitud tervise-, hoolekande- ja töövaldkonna (sh töötervishoiu) teenuste koordineerimatusest puuduliku infovahetuse tõttu. Meetme rakendamine aitab saavutada ressursside tõhusama kasutuse, vähendada põhjendamatut ajakulu ning suurendada inimeste rahulolu tervise-, hoolekande- ja töövaldkonnas, luues võimalused terviseandmete taaskasutuseks elu- ja töökvaliteeti toetavate hüvitiste ja teenuste pakkumisel. Meede 3.3. Tõhusam terviseandmete korduvkasutus valdkondade üleselt Meetme eesmärk on suurendada olemasolevate terviseandmete kasutusalasid, vähendada bürokraatiat tervishoiusektoris ja paberdokumentide osakaalu ning optimeerida tööprotsesse. Lisaks vajadusele vähendada paberil ja korduvalt sisestatavate terviseandmete osakaalu, arvestab strateegia ka teiste väljaspool tervise- ja hoolekandesüsteemi olevate organisatsioonide huvi ja vajadusega kasutada terviseandmeid oma teenuste parendamiseks või automatiseerimiseks. 6. Eesti infoühiskonna arengukava Alaeesmärk 5.3. Nutikam riigivalitsemine Alaeesmärgi elluviimise tulemusel soovitakse saavutada olukord, kus avaliku sektori juhtimine ja toimimine on tänu IKT võimaluste oskuslikule kasutamisele nutikam, tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Kodanike ja ettevõtjate jaoks toob see kaasa vähekoormavad, mugavad ja üha enam koosloomes sündinud teenused. 6  5. Tehtud uuringud Maailmapank on soovitanud Eesti kontekstis tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi süsteemsemalt kokku tuua ning parandada koordinatsiooni süsteemide vahel. Projekti EAKAS raames katsetati aastatel 2013–2015 InterRAI hindamisinstrumente (InterRAI-KH, InterRAI-KO, InterRAI-HO) tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi integreerimiseks. InterRAI metoodika on süsteemne ja lihtsalt kasutatav kõigile geriaatrilise meeskonna liikmetele. Seni on seda kasutanud kaheksa Eesti haiglat: Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Järvamaa Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Valga Haigla. Hoolduse koordinatsiooni projekti raames katsetati aastatel 2018–2019 InterRAI kontakthindamise instrumendi sobilikkust valdkondadeülese ukseavajana. Katseprojekti eesmärk oli tagada suure ja keerulise hooldusvajadusega inimestele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ülene koordineeritud abi. InterRAI kontakthindamise andmed täitis katseprojektis uue rollina loodud hoolduskoordinaator, kes on sild tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Projekt näitas, et selleks, et kontakthindamist süsteemidevahelise ukseavajana kasutada, peaks eri spetsialistidel olema võimalik seda ühes kohas täita ja näha. Sotsiaaltöötaja taustaga hoolduskoordinaatoril ei ole kompetentsi hinnata inimese tervislikku olukorda, samal ajal kui perearstil ei ole tihti aega minna hindama inimese sotsiaalset toimetulekut kodustes tingimustes. Seetõttu on oluline, et tervishoiutöötajal oleks võimalik teha asjakohane terviseinfo hindamine ning teisel osapoolel jätkata sama hindamist inimese koduses keskkonnas. Projekti tulemustest on näha, et näiteks InterRAI kontakthindamise andmed võivad olla olulised nii perearstile, sotsiaaltöötajale (nii KOV kui haigla), koduõele, koduhooldustöötajale kui mitmele teisele osapoolele. Samamoodi võib hindamise käigus olla vaja eri osapoolte andmeid, mille korjamiseks on terav vajadus mugava infotehnoloogilise lahenduse järele. Kontakthindamise alusel on võimalik otsustada, kas inimene vajab tuge tervishoiusüsteemilt, hoolekandesüsteemilt või koordineeritult mitmelt osapoolelt ning seejärel teha järgmised vajalikud sammud asjakohase abi korraldamiseks. Ühtse hindamisvahendite keskkonna olemasolu võimaldab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna esindajatel korraldada hindamine ühiselt nii, et iga spetsialist täidab oma pädevusalasse kuuluva osa. Niisugune tegevus annab mõlema valdkonna esindajale terviklikuma ülevaate abivajaja vajadustest ning võimaldab teenuseid efektiivsemalt korraldada ja planeerida. 1. Tartu Ülikooli tehtud analüüs „Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine (EAKAS)“ (2015). Link: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2014/01/Eaka- elanikkonna-tervisevajaduste-piirkondlik-hindamine-EAKAS-Tulemused.pdf 2. Tallinna Linna poolt tellitud analüüs „E-klienditoimik koduhooldusele ja koduõendusele – eelanalüüs ja lähteülesande koostamine“ (2018). Link: https://www.tallinn.ee/est/E- klienditoimik-koduhooldusele-ja-koduoendusele 3. Maailmapanga uuring „Reducing the Burden of Care in Estonia“ (2017). Link: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 4. Maailmapanga uuring „The State of Health Care Integration in Estonia“ (2015). Link: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapanga- uuring/summary_report_hk_2015.pdf 5. Riigikontrolli aruanne „Riigi tegevus iseseisva õendusabi korraldamisel. Kas patsiendid saavad teenuseid, mida vajavad?“ (2015). Link: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2343/Area/21/language/et-EE/Default.aspx 7 6. InterRAI tarkvara kasutuselevõtmise võimaluste analüüs. Lõppraport (2011). Link: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/interrai_tarkvara _kasutuselevotmise_voimaluste_analyys.pdf 6. Kaasatud osapooled Sotsiaalministeerium on väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus konsulteerinud sihtrühmade esindajatega ja seotud osapooltega. Seotud osapoolteks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, Eesti Hooldusravi Osutajate Ühendus, Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit. InterRAI hindamisinstrumentidega seonduvat on arutatud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni ja Eesti Hooldusravi Osutajate Ühenduse esindajatega. Konsulteeriti ka Tartu Ülikooli geriaatria dotsendi dr. Kai Saksaga, kes on Eesti esindaja InterRAI organisatsiooni juures. Lisaks kasutati InterRAI kontakthindamise instrumenti hoolduskoordinatsiooni katseprojekti raames tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevaldkonna üleselt kuues Eesti piirkonnas (vahemikus august 2018 – juuli 2019). III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Efektiivse infovahetuse tagamiseks puudub selge õiguslik regulatsioon. KOV-i sotsiaaltöötajatel ja sotsiaalteenuse osutajatel puudub otsejuurdepääs riiklikele terviseandmetele (nt TIS), et saada teavet inimese asjakohaste vajaduste kohta. Tervishoiuteenustega ja inimese terviseseisundiga seonduvad andmed on kajastatud TIS-is. TTKS § 591 lõike 1 kohaselt kuulub TIS riigi infosüsteemi ja selles töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on TIS-i andmetele juurdepääs võimaldatud: 1) patsiendil, kellel on juurdepääs oma isikuandmetele; 2) TTO-l, sh arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti juhendamisel ja vastutusel tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks; 3) füsioterapeudil, tegevusterapeudil, kliinilisel logopeedil, kliinilisel psühholoogil, optometristil ja radioloogiatehnikul tervishoiuteenuse 8 osutamisel osalemisel.7 Seega puudub praegu näiteks KOV-i sotsiaaltöötajal või sotsiaalteenuse pakkujal juurdepääs TIS-i andmetele. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) § 38 lõige 1 sätestab, et sotsiaalkaitse infosüsteem (edaspidi SKAIS) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumine, määramine ja maksmine; ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamine; ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine. SÜS § 39 lõike 1 kohaselt töödeldakse infosüsteemis andmeid isiku terviseseisundi ja puude kohta. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 141 lõige 1 sätestab, et sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregister (STAR) on riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on asutatud järgmistel eesmärkidel: sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise menetlemine ja dokumenteerimine, juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimine ja dokumenteerimine, lapsendamise ja eestkoste korraldamine ja dokumenteerimine, sotsiaalhoolekandealase teabe ja statistika kogumine. Kehtiva õigusruumi kohaselt on sotsiaalvaldkonnas TIS-i andmetele juurdepääs isiku nõusoleku alusel. Näiteks on õigus saada andmeid inimese ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste ja ravimite kohta, et tuvastada inimese puude raskusaste ning vajadus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramiseks. Ligipääs nimetatud andmetele on võimaldatud ainult arstiõppe läbinud isikule, kes teeb vastava hindamise oma tööeesmärkide saavutamiseks (tuvastada isiku puude raskusaste ning määrata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus). Samas ei anna antud hinnang piisavalt infot esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst/pereõde), sotsiaaltöötajale ega isikule endale või tema seaduslikule esindajale sellest, kas isik vajab edaspidi tervishoiu- või sotsiaalteenuseid. Kuigi eespool selgitati, milliseid andmeid osapooled praegu töötlevad ja juurdepääs nendele andmetele on oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses tagatud, ei paraneks olukord ka siis, kui näiteks TIS-i ning STAR-i andmevahetust täiendada. Kui andmevahetust täiendataks vahetatavate andmete näol, ei oskaks osapooled neid koosmõjus tõlgendada ega oleks pädevad neid hindama. Ka juhul, kui eri otsused ja eksperdiarvamused oleksid kättesaadavad või täiendavate andmete pärimine andmekogude vahel tehtaks võimalikuks, ei oskaks üks ega teine spetsialist hinnata isiku tegelikke vajadusi (nt kas isik vajab pigem sotsiaal- või tervishoiuteenuseid või vajab mõlemaid). Seda on võimalik lahendada abistavate tõenduspõhiste hindamisvahendite või otsustustuge pakkuvate vahenditega. Selleks tuleb hakata koguma andmeid, mis ei kuulu ühegi olemasoleva andmekogu eesmärgi alla ning mille kogumise käigus tekivad uued andmed ja väärtused. Seega tuleb neid avaliku teabe seaduse kohaselt reguleerida (õigusaktiga). Kuna andmed salvestatakse ja neid säilitatakse kindlal perioodil, on tegemist andmekoguga avaliku teabe seaduse tähenduses (AvTS § 433). Küsimustike põhiselt on ka andmete sisestajad ja nende kasutajad erinevad. Loodav hindamisvahendite keskkond võimaldab tulevikus lisaks tervise- ja sotsiaalvaldkonna küsimustike ühtsele kasutusele ka teiste valdkondade integreerimist, mis eeldab vajaduse korral õigusruumi kohandamist. Probleemi lahendamiseks puuduvad mitteregulatiivsed lahendused. 7 TTKS § 593 lõiked 1–21. 9  7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivne lahendus ei sobi, kuna säilib praegune olukord, kus hindamisteandmed teenuseosutajate vahel ei liigu ning nende andmekoosseis ja kvaliteet ei ole võrreldavad. Seetõttu võivad tekkida topelthindamised ja sellest tulenev välditav ressursikulu. Eri teenuseosutajate puhul püsib ebamõistlik halduskoormus ning teenuseid on keerulisem süsteemiüleselt planeerida. Seetõttu kannatab inimestele pakutavate teenuste kvaliteet ning suureneb sihtrühma rahulolematus. Ilma regulatiivse muudatuseta on keeruline toetada kompleksvajadusega inimesi. Hindamisvahendite keskkonnas töödeldakse isikuandmeid. Andmetöötlus, mis põhineb seaduslikul alusel, tuleb ka andmekaitse üldmääruse8 valguses liikmesriigi õiguses reguleerida. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Parim välismaine praktika koostööst tervishoiu- ja hoolekandesektori vahel pikaajalise hooldusvajaduse ja terviseprobleemidega inimeste abistamisel pärineb Soomest, Kanadast ja Belgiast. Näiteks on integreeritud õendushooldusteenus (kasutatakse InterRAI hindamisinstrumente) laialdaselt kasutusel USA-s, Kanadas, Soomes ja Islandil. USA-s ja Kanadas on hindamisvahendite kasutamine kohustuslik. Praktiliste kasutajate (või hindamisvahendite praktikasse viijate) hulgas on Soome, Norra, Saksamaa, Poola, Holland, Hispaania, Iisrael, Šveits, Belgia, Austraalia ja Uus-Meremaa, väheses mahus Rootsi ja Itaalia.9 Loetletud välisriikide regulatiivseid valikuid hindamisvahendite keskkondade loomisel ja valdkondadevahelise integratsiooni suurendamisel on kavas täpsemalt analüüsida eelnõu koostamise käigus. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Kavandatava muudatuse eesmärkide saavutamiseks loodava keskkonna jaoks on plaanis luua uus riiklik andmekogu koos õigusliku regulatsiooniga. Seotud seadustes tuleb selleks kehtestada vastavad volitusnormid. Loodava andmekogu põhimääruses tuleb sätestada keskkonnas hallatavad küsimustikud koos andmekoosseisudega, küsimustikepõhised juurdepääsu ulatused ja muud korraldusküsimused. Andmekogu põhimääruse aluseks on ühtne normistik nii TTKS-is, SHS-is kui SÜS-is. Iga uue küsimustiku lisamisel tuleb teha täiendav mõjuanalüüs, sest töödeldakse isikuandmeid (sh eriliigilisi andmeid) ja tekkida võib ka täiendav andmekoosseis. Täiendavalt tuleb iga küsimustiku puhul reguleerida rollipõhine ligipääs andmetele (kes ja millistel tingimustel). Näiteks InterRAI puhul on ligipääs küsimustiku andmetele oluline nii tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate, sotsiaalteenuse osutajate kui ka isiku enda jaoks. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). 9 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/interrai_tarkvara_kasutuselevotmise_vo imaluste_analyys.pdf 10 VTK-s analüüsitud probleemi lahendamiseks on oluline teha muudatusi seadustes. Mitteregulatiivsed lahendused kirjeldatud probleeme ei lahenda (vt täiendavalt ka punkte 7.1 ja 7.2). 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Plaanitav regulatsioon omab puutumust järgmiste põhiseaduslike põhiõigustega: 1) õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26); 2) õigus tervise kaitsele (PS § 28). Regulatiivsed võimalused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kavandatavast seaduste muutmisest ei tule rahvusvahelistele organisatsioonidele, Euroopa Liidu institutsioonidele või mõne rahvusvahelise instrumendi osalisriikidele teada anda ega nendelt sellekohast nõusolekut küsida. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatav muudatus ja mõjud 11.1.1. Sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus mõjutab TTO-de, KOV-i sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajate tööd ning abivajajaid, kes eelmainitud teenuseid vajavad. Hindamisvahendite keskkonnas on küsimustike tulemusi lihtne vaadata ning küsimustike täitmine võtab hindajatelt vähem aega. Hindamisvahendite kasutamine vähendab dubleerivaid tegevusi ja aitab kokku hoida aega ja inimressurssi. Samuti muudab see olemasolevad hindamisvahendid spetsialistidele kättesaadavamaks ja annab neile ühetaolise valiku kvaliteetsetest hindamisvahenditest, mida oma töös kasutada, et pakkuda inimesele parimat abi. Hinnatavate inimeste jaoks väheneb dubleerivate hindamiste arv ning seetõttu muutub protsess inimkesksemaks, lihtsamaks ja mugavamaks. InterRAI näitel on hindamisele tuginedes võimalik suunata abivajaja õiget teenust saama. Kokkuvõttes omab muudatus positiivset mõju abivajajale ja tema lähivõrgustikule ning sotsiaal- ja tervishoiusektori spetsialistide töökorraldusele. 11.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas 2017. aastal oli Eestis kokku 23 750 tervishoiutöötajat (vt joonis 1).10 2017. aasta novembris töötas Eestis kokku 4569 arsti, 8612 õde ja ämmaemandat. Tervishoius töötavate hooldajate arv oli 3687.11 10 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/154650680258_Eesti_tervishoiutootajad_2017.pdf 11 Ibid. 11  Joonis 1 Eestis on kokku 79 KOV-i.12 KOV-ide korraldatavate sotsiaalteenuste puhul oli 2018. aasta lõpus koduteenust vahetult osutavaid isikuid 654, isikliku abistaja teenust osutavaid isikuid 380, lastekaitsetööd tegevaid ametnikke 259 ning tugiisikuid 1394.13 Puudega inimeste hooldajaid (kodune hooldus) oli 2018. aasta lõpus 10 293 (sh 1195 laste hooldajat ning 9130 täiskasvanute hooldajat).14 2018. aasta lõpu seisuga oli sotsiaalhoolekandeteenuseid osutavates asutustes tööl 1913 hooldustöötajat, 1795 tegevusjuhendajat ja 154 sotsiaaltöötajat.15 2018. aastal oli Eestis väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid 166 ja erihoolekandeteenuse osutajaid 189. Üldhooldus- ja erihoolekandeteenuse saajaid oli kokku 14 184.16 2019. aasta 1. jaanuaril oli Eesti rahvaarv 1 324 820.17 Hoolduskoormusega inimesi on Eestis hinnanguliselt 30 000 naist ja 17 000 meest.18 11.1.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Ühiselt kasutatava hindamise abil saab tuvastada inimese tervikliku abivajaduse ning koostöös inimese enda ja seotud erialaspetsialistidega korraldada talle vajalikud tugimeetmed. Väheneb inimese ja tema lähedaste hoolduskoormus, kuna hindamise käigus kogutud infot on võimalik kasutada eri kohtades ning vältida sarnase info küsimist mitu korda. Samuti ei pea inimene ise paberil esitama enda hindamiste tulemusi, vaid infovahetus spetsialistide vahel toimub digitaalselt. Kavandatavas keskkonnas on võimalik küsimustikke täita ka inimesel endal. Sellega suureneb inimese võimalus oma ravis ja tervise hoidmise protsessis kaasa rääkida. Kavandatava muudatuse sotsiaalne mõju on oluline, kuna paraneb teenuste saamise protsess. 11.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 12 https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov 13 S-veebi aruandluskeskkond 14 STAR 15 H-veebi aruandluskeskkond 16 https://www.stat.ee/statistikatood?year=2018&code=40501 17 https://www.stat.ee/12808 18 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/hoolduskoormus/hoolduskoormuse_rakkeruhma_lopparuanne.pdf 12 11.1.3. Mõju majandusele Kavandatava muudatuse käigus tuleb luua uus tehniline lahendus, mis toob endaga kaasa kulusid riigiasutustele, TTO-dele ja sotsiaalteenuse pakkujatele. Täpsem kulu eri osapooltele selgub eelnõu ettevalmistamise käigus. Küsimustike keskkonna arendamisel ei ole lisakulusid inimestele planeeritud. Kavandatava muudatusega loodav hindamisvahendite keskkond võimaldab säästa spetsialistide tööaega ning parandada inimestele pakutava teenuse kvaliteeti. Selle tulemusena hakkab inimene õigel ajal saama õiget teenust ning vähenevad ebaefektiivse koordineerimise ja abi pakkumise tulemusena tekkinud lisakulutused tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemile. 11.1.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Riigiasutused, TTO-d, sotsiaalteenuse osutajad. 11.1.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega loodav hindamisvahendite keskkond võimaldab täita eeltäidetud küsimustikke ning vaadata teiste spetsialistide poolt tehtud hindamisi, mis säästab spetsialistide tööaega. Tööaja tõhusam kasutus võimaldab pakkuda parema kvaliteediga teenust ning parandada seeläbi inimeste elukvaliteeti ja tagada neile parem tervis. Ühtsete standardiseeritud meetodite kasutamine võimaldab suunata abivajadusega inimene õigel ajal õiget teenust saama. Seeläbi on võimalik pakkuda varasemas haigusstaadiumis efektiivset abi ning vältida tervisekahjustuste süvenemist ja seeläbi lisakulusid ravimisel. Kavandatava muudatuse mõju majandusele on oluline. 11.1.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu- ja looduskeskkonnale. 11.1.5. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus ei avalda mõju regionaalarengule. 11.1.6. Mõju riigiasutuste korraldusele Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb koostöö riigiasutuste vahel ning infovahetus muutub efektiivsemaks. Kokkuvõttes omab muudatus positiivset mõju riigiasutuste korraldusele. 11.1.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Kohalikud omavalitsused, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused. 11.1.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatuse tulemusena tekib Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustes töötavatel spetsialistidel võimalus pääseda ligi nende töö tegemiseks vajalikule infole, tagada andmete kvaliteet ja vältida topelthindamist. Mõju on oluline, kuna muudatus 13  korrastab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi tööd, võimaldades senisest süsteemsemalt valdkondade vahel infot ja vastutust jagada. Praegu puuduvad võimalused efektiivseks infovahetuseks KOV-i, SKA, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ja -töötajate vahel. Kokkuvõttes võivad kavandatavad muudatused sõltuvalt lõplikust rakendamisest vähendada KOV-i ja tervishoiuasutuste töökoormust ning lihtsustada töökorraldust, kuna vähendatakse dubleerivaid hindamisi. Seetõttu on võimalik hoida kokku nii inim-, aja- kui raharessurssi. Kavandatava muudatuse mõju riigiasutuste korraldusele on oluline. 11.1.7. Andmekaitsealane mõjuhinnang Kavandatava muudatuse tulemusena luuakse uus riiklik andmekogu, mis sisaldab ka eriliigilisi andmeid. Isikuandmete kogumise ja töötlemise eesmärgid on esitatud III peatükis. Andmekogus olevate andmete töötlejad on TTO-d ja sotsiaalteenuse osutajad, sh KOV-i spetsialistid, arstid, haiglate ja tervisekeskuste personal. Laiendades selliste spetsialistide hulka, kellele avaneb vastavalt õigusruumile juurdepääs isiku delikaatsetele andmetele, võib suureneda risk isiku eraelu puutumatuse kuritarvitamisele. Eriliigiliste isikuandmete töötlemine on loodavas hindamisvahendite keskkonnas vajalik tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks.19 Hinnates loodavas keskkonnas eriliigiliste isikuandmete töötlemisest tulenevaid sotsiaalseid ja majanduslikke kasutegureid, on vastav muudatus vajalik ning see kaalub üles võimaliku kahju tekkimise riski. Vastavad riskid on maandatavad andmekaitseliste meetmetega, mille puhul andmeid töödeldakse vaid eesmärgipäraselt ja turvalises keskkonnas. Tasub ka rõhutada, et keskkonnas töödeldakse andmeid teenuste valikut abistavate küsimustike koosseisus. Selles ei hakata töötlema algandmeid endid (nt tervisedokumendid või juba määratud detailne sotsiaalhoolekandeteenuste sisu). Planeeritav andmetöötlus ühendab vähima osa, mida osapooled oma eesmärkidel (sh ühistel eesmärkidel) vajavad. Kuna täidetud küsimustikud tuleb ka salvestada ja teatud juhtudel tuleb neid koos täita, on uus loodav keskne andmekogu parim lahendus. Just sellisel moel võimaldatakse eesmärke täita kõige paremini, andmeid minimaalselt eri osapoolte vahel jagades. Täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang valmib seaduseelnõu raames lõplikku lahendust hinnates, kuna täpne mõju avaldub alles siis, kui nii andmeid, juurdepääse kui ka tehnilisi lahendusi puudutavaid konkreetsemaid valikuid on kaalutud ja need on lõplikult paigas. Eelnõu käigus konkretiseeruvad töödeldavad andmekategooriad, sätestatakse andmekogu juurdepääsude täpsem kord ja ulatus, arvestades asjaolu, et iga andmekasutaja näeb vaid talle vajalikke andmeid (sotsiaaltöötaja oma eesmärkide ja TTO oma eesmärkide täitmiseks). Samuti planeeritakse õigusruumi lisaks nendele meetmetele ka tehnilised meetmed (nt logide pidamine ja säilitamine iga andmetöötluse puhul jms). Uue andmekogu loomisel konsulteeritakse ka Andmekaitse Inspektsiooniga. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatusega ei kehtestata puudutatud isikutele suures mahus täiendava info edastamise kohustust. TTO-del ja sotsiaalteenuse osutajatel tekib juurdepääs andmetele, mis võimaldavad tööprotsesse ümber korraldada ning vähendada seeläbi halduskoormust. Juurdepääs andmetele tuleneb õigusaktist ja on seotud vastava teenuse osutamisega andmesubjektile endale. 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 art 9 lg 2 p h 14  13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Hindamisvahendite keskkonna tehnilise baaslahenduse loomisel, rakendamisel ja käigus hoidmisel tekivad kulutused riigile (arenduse eeldatav maht ~4000 h).20 Täpsem kulu riigile, TTO-dele ja KOV-idele selgub eelnõu ettevalmistamise käigus. 14. Edasine mõjude analüüs Edasine mõjuanalüüs on plaanis teha pärast süsteemi käivitamist (sh enne iga uue hindamisvahendi lisamist keskkonda). VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Eelistatud lahendus on hindamisvahendite keskkond, milleks tuleb muuta seadusi ning töötada välja uue riikliku andmekogu põhimäärus. 15.1. Töötatakse välja uus Ei 15.2. Muudatused tehakse senise Jah tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudetavad õigusaktid: 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus 2. Sotsiaalhoolekande seadus 3. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus Kavandatavad õigusaktid: 1. Hindamisvahendite keskkonna põhimäärus 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu koostamise käigus kaasatakse jätkuvalt sihtrühma esindajaid ja seotud osapooli õigusloome käigus tekkivate küsimuste ja detailide täpsustamiseks. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Täiendavat mõjuanalüüsi regulatsiooni koostamise eel või sellega paralleelselt ei planeerita. Käesolevas VTK-s esitatud mõjuanalüüsi täpsustatakse ja täiendatakse seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise Kontseptsiooni ei ole plaanis ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna teha. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2020 I poolaasta kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2020 22. Kontaktandmed Taavi Annus [email protected] 626 9244 20 Hindamisinstrumentide keskuse analüüs, HEISI IT 15