Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega

Justiitsministeerium 05.11.2019 nr 5-3/19/4431 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisad: 14.10.KM määrused EN.docx 14.10.KM määrused SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 14 .10 .2019 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 60 lõike 5 3 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõike 9, § 28 lõike 3, § 31 lõike 7, § 36 lõike 2 ja § 80 lõike 4 alusel. § 1 . Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruses nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 täiendatakse lõi get ega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses : „ (1 1 ) Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis dokumenteeritud t ervisekaardi andmed kantakse kait seväekohustuslaste registris se . (1 2 ) Kaitseväe arstlikus komisjonis dokumenteeritud tervisekaardi andmed kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi (edaspidi Kaitseväe tervishoiuteenuse infosüsteem ). “; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kaitseressursside Amet tagab Kaitseväe struktuuriüksuse tervishoiutöötaja le ja Kaitseväe arstlikule komisjonile juurdepääsu kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kohta kaitseväekohustuslaste registri s olevatele tervisekaar di andmetele.“; 3) paragrahv 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arst liku komisjoni otsus koosta takse digitaalselt või paber kandja l . Arstliku komisjoni otsus toimetatakse isikule kätte ja säilitatakse selle asutuse arhiivis, mille juures arstlik komisjon tegutseb. “; 4) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv i 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ andmeid säilitatakse ” sõnadega „ paberkandjal kuni ” ; 6) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Kaitseväekohustuslaste registris se ja Kaitseväe tervish oiuteenuse infosüsteemi kantud arstliku komisjoni otsuse ja tervisekaardi andmeid säilitatakse vastavalt asjaomase registri või infosüsteemi põhimääruses sätestatud korrale . “ . § 2 . Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 25 „Kaitseväe arstliku komis j oni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ muutmine Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „tervise infosüsteemis“ sõnadega „või kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonnas“. § 3 . Kaitseministri 24. jaanuari 2013. a määruse nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“ muutmine Kaitseministri 24. jaanuari 2013. a määruse nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“ § 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hüvitise maksmiseks esitab kutsealune või reservis olev isik Kaitseressursside Ametile oma arveldus konto numbri elektrooniliselt kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kaudu enne arstliku komisjoni läbimist või kutsesobivuse hindamist või kirjaliku taotlusega pärast ettenähtud ulatuses arstliku komisjoni läbimist või kutsesobivuse hindamist. (2) Käesoleva määrusega kehtestatud nõuetest lähtudes määrab Kaitseressursside Amet väljamaksmisele kuuluva hüvitise summa või keeldub hüvitise määramisest. Kaits eressursside Amet edastab välja maksmisele kuuluva hüvitise summa ja kaitseväekohustuslase arvelduskonto numbri riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Hüvitise summa kantakse isiku arvelduskontole 21 kalendripäeva jooksul hüvitise määramisest arvates.“. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. dets embril 2019. a . (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler 14 .10 .2019 Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste m uutmin e seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 60 lõike 5 3 ja kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõike 9, § 28 lõike 3, § 31 lõike 7, § 36 lõike 2 ja § 80 lõike 4 alusel . Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseministeeriumi nõunikud Gerli Morell (e-post: [email protected] ) ja Mari-Ann Lõõnik (e-post: [email protected] ). Eelnõu normitehnilise kontrolli tegi Kaitseministeeriumi jurist Piret Põld (e-post: [email protected] ). Keeletoimetuse tegi Keeletoimetus OÜ. Eelnõuga muudetakse kolme kaitseministri määrus t : 26. veebruari 2013. a määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“; 19. detsembri 2016. a määrus nr 25 „Kaitseväe arstliku komis j oni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“; 24. jaanuari 2013 . a määrus nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“ . Eelnõus sätestatud muudatused on seotud kaitseväekohustuslaste registriga (edaspidi KVKR ) liidestatud kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna (edaspidi iseteeninduskeskkond ) kasutuselevõtmisega ning üleminekuga terviseandmete elektroonilisele dokumenteerimisele arstliku läbivaatuse tegemisel Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA ) arstlikes komisjonides. Eelnõu eesmärk on kaitseväekohustuslaste jaoks lihtsustada mitmete kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud toimingute tegemist. Lisaks reguleerib eelnõu kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseandmete töötlemist KRA-s ja Kaitseväes. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega“ eelnõuga (edaspidi VV määruste muutmise eelnõu ) , mida menetletakse ja mis jõustub käesoleva eelnõuga samal ajal . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvi ga 1 muudetakse kaitseministri 26. veebruari 2013. a määrus t nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ , mis reguleerib K RA arstliku komisjoni ja Kaitseväe arstliku komisjoni töökorda, sealhulgas ka arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemusi kajastavate terviseandmete töötlemist. Ke htiv määrus näeb ette, et arstliku komisjoni dokum endid koostatakse ja säilitatakse paberkandjal. K aitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise käigus avatakse arstlikus komisjonis tervisekaart, kuhu kantakse arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused, arstliku komisjoni otsused ning otsuse aluseks olevad isiku terviseseisundit kajastavad dokumendid. Kui isik asub kaitseväeteenistusse , edastatakse tema tervisekaart Kait seväele ning teenistuse lõppemisel tuleb Kaitseväel see koos struktuuriüksuse arsti koostatud epikriisiga tagastada KRA- le arhiveerimiseks. Andmed arstliku komisjoni otsuste kohta kantakse ka KVKR-i , kuid täpsemad andme d KRA arstlikes komisjonides tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta on siiani dokumenteeritud vaid paberkandjal avatud tervisekaardil. Kehtiva määruse kohaselt tuleb arstliku komisjoni otsust ja muid tervisekaardi andmeid säilitada 75 aastat alates tervisekaardi avamisest. KVKR on andmekogu, mida peetak s e kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) §-s 11 sätestatud alustel ja mille volitatud töötleja on KRA. Kehtiva Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ (edaspidi KVKR põhimäärus ) § 8 lõike 5 kohaselt kantakse KVKR-i andmed isiku terviseseisundi hindamise kohta, sh teave arstliku komisjoni otsuse ja diagnooside kohta. Täpsemad andmed KRA arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemuste kohta on siiani dokumenteeritud ainult paberkandjal avatud tervisekaardil, kuid edaspidi on kavas kõik tervisekaardil ettenähtud andmed kanda KVKR-i. Muudatus tuleneb VV määruste muutmise eelnõu sättest, millega muudetakse KVKR põhimäärust. Muudatuse jõustumisel kantakse KVKR-i ka teave arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemuste kohta. Kaitseväe arstlik komisjon tegutseb Kaitseväe juures ning tervishoiuteenuste korraldamise seadusest (edaspidi TTKS ) tulenevalt on Kaitsevägi tervishoiuteenuse osutajana kohustatud pidama selleks ettenähtud andmekogu. Kaitseväe arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute andmed kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi (edaspidi Kaitseväe tervishoiuteenuse infosüsteem ) . Kaitseväe tervishoiuteenuse infosüsteemi põhimääruse (kinnitatud Kaitseväe juhataja 10. juuni 2019 . a käskkirjaga nr 141 ) kohaselt kuuluvad sinna kantavate andmete hulka mh Kaitseväe arstliku komisjoni otsused ning tervisekaardi andmed. Andmed arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta on vajalikud selleks, et tagada ülevaade kaitseväelase terviseseisundist talle teenistuse jooksul vajalike tervishoiuteenuste osutamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täienda takse määruse § 7, mis käsitleb tervisekaardiga seonduvat. Paragrahvi 7 täiendatakse uute lõigetega 1 1 , 1 2 ja 2 1 , mis sätestavad tervisekaardi l ettenähtud andmete kandmise elekt roonilisel kujul KVKR-i ja Kaitseväe tervishoiuteenuse infosüsteemi ning nende le an dmetele juurdepääsu tagamise . Kehtestatava te § 7 lõi get e 1 1 ja 1 2 alusel kantakse KRA arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta andmed KVKR-i ning Kaitseväe arstliku s komisjoni s dokumenteeritud andmed Kaitseväe tervishoiuteenuse infosüsteemi . Eelnõu ga ei sätestata t äielikku üleminekut elektroonilisele andmetöötlusele , vaid säilitatakse ka paberkandjal avatud tervisekaarte puudutav regulatsioon. A rstlikesse komisjonidesse kutsutakse jätkuvalt ka isikuid, kelle varasemad läbivaatused arstlikus komisjonis on dokumenteeritud paberkandjal avatud ter visekaardil , samuti võivad mitmed arstliku komisjoni otsuse aluseks olevad isiku terviseseisundit kajastavad dokumendid (nt perearsti tervisetõend, terviseuuringute või konsultatsioonide vastused jne) olla ka edaspidi esitatud paberkandjal . Seega nähakse paralleelselt ette võimalus andmete töötlemiseks nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt , kuid pärast m ää ruse jõustumist dokumenteeritakse arstlikes komisjonides tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused ainult elektrooniliselt ning uusi paberkandjal tervisekaarte enam ei avata. Eelnõuga kehtestatavas lõikes 2 1 sätestatakse Kaitseväe struktuuriüksuse tervishoiutöötaja ja Kaitseväe arstliku komisjoni jaoks juurdepääs KVKR-i kantud elektroonilistele tervisekaardi andmetele, mis kajastavad KRA arstlikus komis jonis tehtud arstliku läbivaatus e ja terviseuuringute tulemusi. Kehtiva määruse kohaselt edastab KRA arstlikus komisjonis avatud tervisekaardi Kaitseväele hiljemalt isiku kaits eväeteenistusse asumise päeval, kuid eelnõus kavandatud muudatuste jõustumise korra l tuleb tagada juurdepääs ka elektroonilisel kujul olevatele tervisekaardi andmetele. Juurdepääsuõigus on vajalik Kaitseväe struktuuriüksustes ajateenijate tervisekontrolli teostavatele tervishoiutöötajatele (arstid ja õed) ning samuti Kaitseväe arstlikule komisjonile. Plaanitud muudatus on kooskõlas KVKR põhimääruse § 19 punktiga 6, mis näeb ette, et KVKR-is olevatele andmetele on ligipääs Kaitseväe esindajal Kaitseväe korralduse seaduses, KVTS-is või riigikaitseseaduses sä testatud ülesannete täitmiseks. Punktiga 3 muudetakse määruse § 9 lõiget 1, mis käsitleb arst liku komisjoni otsuse koostamist ja teatavaks tegemist . Kehtiv sõnastus näeb ette, et arstliku komisjoni otsus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks toimetatakse kätte isikule ning teine säilitatakse selle asutuse arhiivis, mille juures arstlik komisjon tegutseb. See tähendab, et arstliku komisjoni otsus võib olla ainult paberkandjal. Kuna KVTS-i § 31 lõige 5 võimaldab teatud juhtudel hinnata isiku terviseseisundit ilma isiku juuresolekuta ainult tervise infosüsteemis (edaspidi TIS ) olevate digitaalsete andmete põhjal, siis ei ole otstarbekas ka arstliku komisjoni otsust alati paberkandjal vormistada. Muudatus annab võimaluse arstliku komisjoni otsuse koostamiseks nii paberil kui ka elektroonilisel kujul. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõige 3, mis sätestab arstliku komisjoni otsuste kandmise KVKR-i ja TIS-i . Alus kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise kohta tehtud arstliku komisjoni otsuse kandmiseks KVKR-i tuleneb KVKR-i põhimäärusest ja Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi TIS põhimäärus ) § 6 lõikest 7 , mistõttu ei ole vaja seda korduvalt sätestada . Andmete edastamine TIS-i on reguleeri tu d määr use § 4 lõike 1 punkt is 4 1 ja § 5 l õike 1 punkt is 5 1 , mis sätesta vad arstliku komisjoni esimehe kohustus e koostada arstliku komisjoni otsuse põhjal ambulatoorne epikriis ning edastada see TIS-i . TIS-i edastatavad andmed peavad vastama TTKS § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele, kuid käesoleva määruse alusel koostatud arstliku komisjoni otsus ei vasta TIS-i edastamiseks vajalikule tehnilisele standardile. Kuna v ajalikud a ndmed arstliku komisjoni otsuse kohta tuleb edasta da TIS-i ambulatoorse epikriisi vormil, puudub vajadus kogu otsuse edastamiseks . Punkti de ga 5 –7 muudetakse määruse § 11, mis käsitleb arstliku komisjoni otsuse ja tervisekaardi säilitamist. Kehtiva määruse kohaselt tuleb arstliku komisjoni otsust ja tervisekaarti säilitada 75 aastat alates tervisekaardi avamisest, kuid tegelikkuses ei ole vaja kõik i otsuse i d ja tervisekaarte nii pikalt säilitada . KRA arhiivis on praegu ligikaudu 132 000 tervisekaarti, sealhulgas 35 000 tervisekaarti isiku te kohta, kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kes ei ole seetõttu kunagi asunud kaitseväeteenistusse . Arstliku komisjoni otsus ja tervisekaart on dokumendid, mis sisaldavad andmeid isiku terviseseisundi kohta ning seega on tegu erili iki isikuandmetega, mille töötlemisel tuleb muuhulgas lähtuda eesmärgipärasuse ning minimaalsuse põhimõttest, tagades andmete kogumise ja säilitamise ainult põhjendatud ulatuses. Arstliku komisjoni otsus tehakse KVTS-is sätestatud ülesannete täitmiseks ning sellel on oluline tähend us vaid suhtel iselt lühikese aja jooks ul, olles enamasti seotud mõne muu haldusakti andmisega (ajateenistusse kutsumine või kutsumata jätmine, ajapikenduse andmine, tegevteenistusse võtmine või teenistusest vabastamine jne) . Seega piisab k aitseväekohustuslaste üle arvestuse pidamiseks ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korraldamiseks KVKR-i kantud andmete säilitamisest ning paberkandjal dokumendina ei ole arstliku komisjoni otsus t e pikaajaline arhiveeri mine vajalik . Paberkandjal avatud tervisekaartide säilitamisvajaduse puhul on määravaks asjaolu, kas isik on asunud kaitseväeteenistusse või mitte. Seoses KVTS-is sätestatud tagatiste saamise õiguse kindlakstegemisega võib tekkida vajadus ka tagantjärgi tuvastada, milline oli isiku terviseseisund teenistusse asumise ajal. Sellistel juhtudel on põhjendatud arstlikus komisjonis avatud tervisekaardi säilitamine kuni isiku kaitseväekohustuse lõppemiseni ( 61. eluaasta täitumiseni ), kuid kaitseväeteenistusse mitte asunud isikute puhul ei ole vaja säilitada nende kohta avatud tervisekaarte . Rahvusarhiiv on 2015. a hinnanud, et arstliku komisjoni otsuste ja tervisekaartide puhul ei ole tegemist arhiiviväärtuslike dokumentidega ning seega võib need pärast säilitamistähtaja möödumist kohe hävitada. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse eelnõu § 1 punktiga 5 , et nii arstliku komisjoni otsus t kui ka teisi tervisekaardi andmeid säilitatakse edaspidi paberkandjal kuni 75 aastat alates tervisekaardi avamisest. See annab võimaluse hinnata andmete säilitamise vajalikkust ning need säilitamisvajaduse lõppemisel hävitada. Kuna edaspidi peab tervisekaardi andmeid sisestama ka registritesse ehk andmed ei ole üksnes paberkandjal, vaid ka elektroonilisel kujul, tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 6 kehtetuks kehtiva määruse § 11 lg 3 ning eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määrust lõikega 2 1 , mis sätestab, et elektroonilisel kujul olevate andmete säilitamise regulatsioon nähakse ette KVKR-i ja Kaitseväe tervishoiuteenuse infosüsteemi põhimääruses. Kehtivas KVKR-i põhimääruses reguleerib andmete säilitamist § 16 ning Kaitseväe tervishoiuteenuse infosüsteemi põhimääruses punktid 10 ja 12. Paragrahviga 2 muudetakse kaitseministri 19. detsembri 2016. a määrust nr 25 „Kaitseväe arstliku komis j oni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Kehtiv määrus sätestab Kaitseväe arstliku komisjoni, KRA arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike andmete väljastamise TIS-ist tingimusel, et kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik on selleks andnud TIS-is nõusoleku. Eelnõuga muudetakse määruse § 1 lõiget 2 ning sätestatakse, et vastav nõusolek võib olla antud ka iseteeninduskeskkonnas. KVTS § 14 lõigete 6–8 kohaselt on Kaitseväe arstlikku komisjoni, KRA arstlikku komisjoni või Kaitseministeeriumi arstlikku vaidekomisjoni kuuluval arstil seoses komisjoni le pandud ülesannete täitmisega õigus saada TIS-ist andme id ainult isiku nõusolekul. TIS põhimäärus võimaldab isikul kui TIS-i andmesubjektil esitada tahteavaldusi TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu lu bamiseks või selle keelamiseks TIS-i veebikeskkonna kaudu . Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud toimingute lihtsustamiseks luuakse ka iseteeninduskeskkonnas võimalus anda nõusolek a rstlike komisjonide juurdepääsuks TIS-i andmetele , samasisuline muudatus sätestatakse ka VV määruste muutmise eelnõus . TIS-i andmetele juurdepääsu lubamist või keelamist puudutav andmevahetus korraldatakse X-tee teenusena KVKR-i ja TIS-i vahel. Kuna nõusolekut anda ja ära võtta saab nii TIS-i veebikeskkonnas kui ka iseteeninduskeskkonnas, siis andmevahetuse kaudu tagatakse mõlemas süsteemis ajakohane info nõusoleku olemasolu või puudumise kohta. Paragrahviga 3 muudetakse kaitseministri 24. jaanuari 2013. a määrust nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läb ivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustu skulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“. Kaitseministri määrusega nähakse ette kutsealuse ja reservis oleva isiku sõidu- ja toitlustuskulude katteks makstava hüvitise maksmise tingimused, kord ja ulatus. Kehtiva määruse kohaselt on õigus hüvitisele 1) kutsealusel, kes on osalenud ettenähtud ulatuses tervisenõuetele vastavuse hindamisel arstlikus komisjonis või täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul raviasutuses või kutsesobivuse hindamisel, ning 2) reservis oleval isikul, kes on osalenud ettenähtud ulatuses tervisenõuetele vastavuse hindamisel arstlikus komisjonis või täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul raviasutuses. Hüvitise ulatus on kehtestatud kaitseministri määruses. Kehtiva määruse kohaselt peab kutsealune või reservis olev isik esitama hüvitise maksmiseks pärast arstliku komisjoni läbimist või kutsesobivuse hindamisel viibimist KRA-le kirjaliku taotluse, milles märgib oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi, arvelduskonto numbri ning allkirja ja kuupäeva. 2019. aasta teises pooles käivitab KRA iseteeninduskeskkonna, mis lihtsustab oluliselt kutsealuste või reservis olevate isikute ja KRA vahelist suhtlust. Kutsealune või reservis olev isik identifitseerib ennast iseteeninduskeskkonnas, kus saab tutvuda enda kohta KVKR-i kantud andmetega. Samuti saab isik esitada vajalikud andmed iseteeninduskeskkonnas, valida endale sobivaima aja arstliku komisjoni läbimiseks ning esitada KVTS-i alusel taotlusi. Seoses sellega väheneb ka paberil esitatavate andmete ja dokumentide hulk ning suhtlus KRA-ga muutub isiku jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Eelnõuga muudetakse nimetatud määruse § -s 4 sätestatud hüvitise maksmise korda selliselt, et kutsealusel või reservis oleval isikul on võimalik esitada oma arvelduskonto number elektrooniliselt iseteeninduskeskkonna kaudu juba enne arstliku komisjoni läbimist või kutsesobivuse hindamisel viibimist. Seeläbi lihtsustub hüvitise taotluste menetlemine ning isik ei pea samu andmeid korduvalt KRA-le esitama (näiteks arveldus konto numbrit igakordsel hüvitise taotlemisel). Kui kutsealune või reservis olev isik ei esita oma arvelduskonto numbrit iseteeninduskeskkonna kaudu, on tal võimalik hüvitise taotlus jätkuvalt esitada KRA-le kirjalikult pärast ettenähtud ulatuses arstliku komisjoni läbimist või kutsesobivuse hindamist. Kui kutsealune või reservis olev isik on iseteeninduskeskkonnas arveldus konto numbri esitanud, siis määrab KRA ametnik pärast kutsealuse või reservis oleva isiku poolsete kohustuste täitmist talle KVKR-is maksmisele kuuluva hüvitise summa ja saadab teate X-tee vahendusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse (edaspidi SAP ). Seega puudub vajadus hüvitise taotluse kirjalikuks esitamiseks ja menetlemiseks ning väljamaksed toimuvad automatiseeritult. Sarnased teenused on riigis nt sünnitus-, töövõimetus- ja hooldushüvitise maksmine, mille väljamaksmiseks ei ole vaja kodaniku kirjalikku avaldust, vaid see toimub vastavalt kas sünnitus-, töövõimetus- või hoolduslehe alusel. Arveldusk onto numbri saab KVKR-ist SAP-i edastada elektrooniliselt koos hüvitamisele kuuluva summaga ning seeläbi väheneb väljamaksete tegija – Kaitseväe – töökoormus. Arveldusk onto de numbreid ja hüvitis t e summasid ei ole enam vaja paberil esitatud taotluselt käsitsi SAP - i sisestada. Iseteeninduskeskkonnas valideeritakse arveldus konto number ning kui see on vigane (number ei vasta nõutele), siis annab süsteem veateate ning arveldus konto numbrit vigasel kujul lisada ei saa. Seega võib eeldada vigaselt esitatud arveldus konto numbrite hulga vähenemist. Hüvitis kantakse kutsealuse või reservis oleva isiku arvelduskontole ka edaspidi 21 kalendripäeva jooksul hüvitise määramisest arvates. Paragrahviga 4 sätestatakse määruse jõustumine. Määruse jõustumise aeg on 1. detsember 2019. a , mis on seotud määruse keh testamise ks vajalike toimingute tegemise ga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puu tumust Euroopa Liidu õigusega (sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitseõigusega), kuna Euroopa Liidu toimise lepingu V jaotise sätete kohaselt jääb riigi julgeolekut puudutav tegevus väljapoole Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala. Sama põhimõtet kinnita vad ka : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi GDPR ) põhjenduspunkt 16 ning artikli 2 lõike 2 punkt b ja 2) isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, mille koostamisel arvestati, et isikuandmete kaitse seaduse ja GDPR-i reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine riigikaitse ülesannetega asutuse tegevus riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigikaitse, sh sõjalise kaitse planeerimisel. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel lihtsustub kaitseväekohustuslastele makstava hüvitise taotlemise ning väljamaksete tegemise kord. Kaitseväekohustuslased ei pea enam hüvitise taotlemiseks esitama lisaavaldust, vaid hüvitise maksmine toimub automaatselt, kui enne arstliku komisjoni läbimist või kutsesobivusel viibimist esitatakse arvelduskonto number iseteeninduskeskkonnas. Seega muutub hüvitise taotlemine isikute jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Iseteeninduskeskkonna kasutuselevõtt lihtsustab ka TIS-is olevate andmete avamist arstliku komisjoni jaoks, kuna vastavat nõusolekut saab isik anda samas keskkonnas koos teiste kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud toimingute tegemisega. KRA ja Kaitseväe jaoks väheneb töökoormus , kuna iseteeninduskeskkonnas on hüvitise maksmise korraldus automatiseeritud. KRA arstlikes komisjonides toimub üleminek terviseandmete elektroonilisele dokumenteerimisele, mis võimaldab paremini korraldada vajalikku andmevahetust Kaitseministeeriumi valitsemisalas TIS-iga . Eelnõuga korrastatakse terviseandmeid sisaldava teabe kogumist ja säilitamist, kuna KRA-l ja Kaitseväel on paberkandjal olevate arstliku komisjoni otsuste ja tervisekaartide arhiveerimisel mõistlik lähtuda nende säilitamise otstarbest ning säilitamist mittevajavad dokumendid kohe hävitada. Andmesubjektide privaatsuse kaitse on paremini tagatud, kui nende kohta ei säilitata andmeid, mida ametiasutustel oma tööks vaja ei ole. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid . Iseteenindus keskkonna arendamise ning kasutusele võtmisega kaasnevad kulud on planeeritud KRA eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. detsembril . 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse andmiseks KRA-le ning Kaitseväele.