Finantskorrektsiooni otsus

OTSUS 03.06.2020 nr 1-7/20-012-TI Tartu LinnavalitsuseProjekti „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee“ finantskorrektsiooni otsus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 8 lg 1 ja Rahandusministri 10.09.2014 käskkirja nr 143 „Loa andmine rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ punkti 1, alapunkti 2 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet1 (edaspidi TTJA, registrikood 70002414, aadress Endla 10a, 10142 Tallinn) nimetatud struktuurivahendite andmisel rakendusüksuseks. Rakendusüksuse ülesanded struktuurivahendite andmisel on sätestatud STS2014_2020-s ning selle rakendusaktides. Vastavalt STS2014_2020 § 8 lg 2 p-le 6 on rakendusüksuse ülesandeks muu hulgas teha finantskorrektsiooni aluste esinemisel finantskorrektsiooni otsus ja nõuda tagasi aluseta väljamakstud toetus. Finantskorrektsioonide tegemist reguleerib lisaks STS2014_2020-ile ka Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasimaksete määrus)2. Vastavalt STS2014_2020 § 45 lg-le 5 võib finantskorrektsiooni otsuse teha üldjuhul ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saamisega seotud viimaseks kohustuseks võib olla, sõltuvalt projekti olemusest, kas dokumentide säilitamise kohustus või projekti sihtotstarbelise jätkuvuse tagamise kohustus3. Ühtekuuluvusfondist antakse toetusi „Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014- 2020“ prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport“ Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine (ühenduse arendamise meede) ja „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“ (erinevate liikumisviiside ühendamise meede). Mõlemast meetmest toetuse andmise tingimused on reguleeritud majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määrusega nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetmemäärus). 1 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 10513 lg-st 1 Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldati ümber ning ühendati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks alates 01.01.2019. 2 Redaktsioonis RT I, 02.09.2014, 11 ... RT I, 04.05.2017, 1. 3 Seletuskiri STS2014_2020 eelnõu juurde, lk 60.  2 1. Faktilised asjaolud 1. 02.02.2016 kirjaga nr 19-2/VP-15-0134 taotles Tartu Linnavalitsus (edaspidi LV / toetuse saaja, registrikood 75006546, aadress Raekoja plats 1A, 50089 Tartu) TTJA-lt toetust ühenduse arendamise meetmest, mis hõlmas mh uute maanteelõikude ehitamist (vt meetmemääruse § 1 lg 2 p 2), projektile „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu- Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.10.01.16-0021). Projekt käsitleb põhimaanteid E263 Tallinn Tartu Luhamaa ja T3 Jõhvi Tartu Valga ühendava Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitust. 2. 12.04.2016 käskkirjaga nr 1-10/16-040 „Tartu Linnavalitsuse toetuse taotluse, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondist abi andmist projektile „Põhimaanteid E263 Tallinn- Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendava Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitus“, rahuldamine“ rahuldas TTJA toetuse taotluse. Toetuse saajale otsustati eraldada ÜF-st toetust abikõlblike kulude katmiseks maksimaalselt 8 160 000 eurot. Projektile antava ÜF abi määr on 85% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest ning ÜF-ist antava abi maksimaalne suurus on 6 936 000 eurot. 3. 25.04.2016 ja 08.06.2016 algatas LV riigihangete registris kaks riigihanget: o Riigihange viitenumbriga 170838 „Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala projekteerimine ja ehitamine“ (edaspidi RH nr 170838) ja o Riigihange viitenumbriga 171809 „Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala projekteerimise ja ehitamise Konsultandi/Inseneri teenus“ (edaspidi RH nr 171809). 4. LV sõlmis RH nr 170838 tulemusena 17.08.2016 hankelepingu, mille raames on TTJA- le kulusid esitanud kokku 6 855 892,12 euro ulatuses järgmiselt: o maksetaotluses nr 43239 summas 138 971,23 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 43406 summas 27 370,46 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 43876 summas 45 073,58 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 44007 summas 276 330,21 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 44207 summas 328 049,35 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 44439 summas 214 213,71 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 44721 summas 410 307,02 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 44898 summas 455 342,18 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 45258 summas 456 562,90 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 45577 summas 742 680,49 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 46224 summas 587 262,44 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 46269 summas 559 471,92 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud;  3 o maksetaotluses nr 46520 summas 948 462,90 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 46871 summas 427 271,06 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 48836 summas 485 961,35 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 49611 summas 180 720,75 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 50132 summas 571 840,57 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud. 5. LV sõlmis RH nr 171809 tulemusena 27.07.2016 hankelepingu, mille raames on TTJA- le kulusid esitanud kokku 86 400,00 euro ulatuses järgmiselt: o maksetaotluses nr 43696 summas 8 640,00 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 44208 summas 12 960,00 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 45047 summas 12 960,00 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 45859 summas 12 960,00 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 46872 summas 12 960,00 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 47854 summas 12 960,00 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud; o maksetaotluses nr 50103 summas 12 960,00 eurot koos käibemaksuga, millest toetus on käesoleva otsuse koostamise hetkeks välja makstud. 6. 05.04.2018 kuni 16.11.2018 viis Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond (edaspidi auditeerija) läbi auditi, milles eesmärgiks oli kontrollida TTJA kui rakendusüksuse struktuuritoetuse administreerimisega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusust riigihangete kontrollimisel struktuuritoetuse rakendamisperioodil 2014-2020. 7. 21.11.2018 kirjaga nr 6-12/18/0070/1903 edastas auditeerija TTJA-le auditi nr JKS- 15/2018 lõpparuande (edaspidi lõpparuanne), mis sisaldas muu hulgas tähelepanekuid projekti „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee“ kahe LV korraldatud riigihanke: RH nr 170838 ja RH nr 171809 osas. 8. 26.11.2018 kirjaga nr 6-12/18/0070/1920 teavitas TTJA LV-d, et ajendatuna auditeerija tähelepanekutest ja soovitusest, algatas TTJA finantskorrektsioonimenetluse. Samuti palus TTJA LV seisukohta ning kommentaare auditi lõpparuandes toodud olulistele tähelepanekutele hiljemalt 10.12.2018. 9. 08.01.2019 kirjaga nr 4-6/18237 esitas LV auditi lõpparuandele oma vastuväited. 10. 10.01.2020 kirjaga nr 5-4/18/0021/106 edastas TTJA finantskorrektsiooni otsuse kavandi SL-le arvamuse avaldamiseks. 11. 10.02.2020 nr 4-6/18237 edastas LV oma seisukohad ja vastuväited finantskorrektsiooni otsuse kavandile. 12. Alljärgnevalt esitab TTJA esmalt auditeerija sisulised tähelepanekud (otsuse p 2) ning LV vastuväited auditeerija tähelepanekutele ja käesoleva otsuse kavandile (otsuse p 3),  4 seejärel esitab TTJA oma seisukohad ja järeldused rikkumiste olemasolu ja LV vastuväidete osas (otsuse p 4) ning lõpetuseks analüüsib rikkumiste mõju ning põhjendab rakendatava finantskorrektsiooni määra (otsuse p 5). 2. Auditeerija poolt RH nr 170838 ja RH nr 171809 osas tehtud olulised tähelepanekud 13. Auditeerija hinnangul ei ole RH nr 170838 ja RH nr 171809 osas järgitud kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadust (edaspidi vana RHS). Tulenevalt on auditeerija andnud TTJA-le soovituse algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra, st vähendada iga järgneva väljamaksmisele kuuluva toetuse osa 10% ulatuses4. 14. TTJA selgitab siinkohal, et tulenevalt meetmemääruse § 32 lg-st 1 koosmõjus STS2014_2020 § 24 p-ga 18 ja § 26 lg-ga 1 on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vastavalt RHS § 219 lg-le 1 tuli kõik riigihanked, mis algatati enne 01.09.2017, viia lõpuni seni kehtinud ehk nn vanas RHS-s sätestatud korras. Nii tuli ka kõnealuste riigihangete väljakuulutamise ajal kohaldada 02.04.2015- 25.10.2016 redaktsioonis5 kehtinud RHS-i (nn vana RHS). Kuivõrd LV oli vana RHS § 10 lg 1 p 2 alusel hankija6, tuli LV-l toetuse kasutamisel järgida RHS-s sätestatud korda. 15. Alljärgnevalt teeb TTJA kokkuvõtte auditeerija tähelepanekutest seoses RH-ga nr 170838 ja RH-ga nr 171809. 2.1. Auditeerija olulised tähelepanekud seoses RH nr 170838 ja RH nr 171809 aset leidnud rikkumistega (standarditele viitamine, FIDIC tundmise nõue) 16. RH nr 170838 hankedokumentides on auditeerija hinnangul LV jätnud standarditele, sh rahvuslikele standarditele (EVS, DIN, SFS, ANSI) viitamisel lisamata märke „või sellega samaväärne“. Õigusaktiga kohustuslikuks tehtud ning Euroopa ja rahvusvahelised standardid on audiitorite tähelepanekust välja jäetud, kuigi hankijad on hankedokumentides viidanud ka neile (vt auditi lõpparuanne, lk 13). LV on auditeerija hinnangul rikkunud seeläbi RHS § 33 lg-s 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele vana RHS § 33 lg-s 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendada märkega „või sellega samaväärne“. 17. Lisaks on auditeerija välja toonud, et RH-s nr 170838 Lisa II Töövõtulepingu eritingimuste p-s 6 on töövõtja esindajalt-projektijuhilt nõutud FIDIC ehituslepingute tingimuste tundmist. Alapunkti 6.9 järgselt peab töövõtja tööde teostamiseks moodustama vastutavate spetsialistide meeskonna. Töövõtja esitab Lepingu sõlmimisest 7 tööpäeva jooksul vastutavate isikute CVd koos haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega arvestades vastutavatele isikutele ja nende kvalifikatsioonile esitatavaid nõudeid. Töövõtja esindaja-projektijuhilt on mh nõutud FIDIC ehituslepingute tingimuste tundmist. Hankija aktsepteerib nõudele vastavusena FIDIC lepingutingimuste alusel elluviidud projekti juhtimise kogemusega projektijuhti või FIDIC koolituse läbinud tee ehituse objektijuhti. 18. RH nr 171809 osas on auditeerija toonud välja, et hanke Lisa I Kokkuleppe 4 Auditi lõpparuanne, lk 20 5 Redaktsioonis RT I 2007, 15, 76 ... RT I, 23.03.2015, 24. 6 Vana RHS § 10 lg 1 p 2 alusel on hankijaks muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus.  5 eritingimuste (koos lisadega A, B ja C) p-s 5 on konsultandi esindajalt – projektijuhilt nõutud FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmist. Alapunkti 5.1 järgselt peab Konsultant Teenuse osutamiseks moodustama meeskonna (Konsultandi personali). Konsultandi personal koosneb nõutud vastutavatest isikutest ning teistest eriala spetsialistidest, kes tagavad tema kompetentsuse Teenuse osutamisel (muuhulgas näiteks vee-, kanalisatsiooni-, side- gaasi- ja elektritööde omanikujärelevalve teostamisel ning keskkonnaalaste küsimuste lahendamisel). Konsultandi esindajalt – projektijuhilt on mh nõutud FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmist (tõendada kas järelevalve projektijuhina järelevalve teostamisega FIDIC ehituslepingu üle või FIDIC lepingutingimuste alusel elluviidud projekti juhtimise kogemusega ehitustöövõtja projektijuhina). 19. Auditeerija hinnangul rikub RH-s 170838 ja RH-s 171809 kehtestatud spetsiifiline FIDIC lepingute tundmise pädevusnõue vana RHS § 3 p-s 3 kehtestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Auditeerija hinnangul ei või nõuda ettevõtjalt konkreetse lepingutüübi kogemust või tundmist, kuna selline tingimus on piirav ega näita ettevõtja suutlikkust hankelepingut täita. Seega on leiab auditeerija, et hankedokumentides sätestatud tingimus ei ole sellisel kujul kohane ja vajalik, kuna pakkuja võimet hankelepingut täita on võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Vähem piirav lahendus võimaldanuks võimalikel pakkujatel esitada sarnaseid tõendeid teadmiste kohta nt lepingute järelevalve teostamisest vastavalt FIDIC lepingutingimustega samaväärsetele lepingutingimustele (nt AFNOR (Prantsusmaa), JCT (Ühendkuningriik), VOB (Saksamaa), ORNOM B2110 (Austria)), sest need näitavad sama taseme kutsealast pädevust. Nõude sellise sõnastusega (FIDIC lepingutingimuste tundmine ilma samaväärse võimaluseta tõendada asjaomast kogemust) võis hankija takistada riigihankemenetluses osalemast võimalikel pakkujatel, kellel olid FIDIC lepingute tingimustega samaväärsed teadmised ning kes oleksid suutnud täita kõnealust riigihankelepingut. 3. LV ehk toetuse saaja vastuväited auditeerija olulistele tähelepanekutele ja käesoleva finantskorrektsiooni otsuse kavandile 20. LV leiab, et auditi lõpparuanne ei sisalda ühtegi sisulist põhjendust ning LV on veendunud, et etteheidete tegemine vana RHS-i väidetavate rikkumiste osas on alusetu. 21. Seoses standarditele viitamisel märke „või sellega samaväärne“ lisamata jätmisega on LV seisukohal, et ei ole esitanud hankedokumendis (edaspidi ka HD) viiteid standarditele DIN, SFS, ANSI“. LV on RH nr 170838 HD p-s 9 sätestanud alapunkti 9.11 järgmises sõnastuses: "Pakkumuse tegemisel arvestada, et Hankija poolt tehnilises kirjelduses viidatud materjalide, detailide, toodete jne puhul võib kasutada samaväärseid materjale, detaile, tooteid jne". LV järeldab, et selliselt laieneb märge "võib kasutada samaväärseid", mis oma sisult tähendab "või sellega samaväärne", kõigele, mis tehnilises kirjelduses nimetatud. LV juhib tähelepanu asjaolule, et HD punkti 9.11 loetelu on esitatud lahtisena ning seetõttu on see kohaldatav kõigil sobilikel ja vajalikel juhtudel, mitte üksnes materjalide, detailide ja toodete osas. Lõpliku kinnise loetelu esitamisele eelistati lahtist loetelu just põhjusel, et kõik juhud oleks kaetud. Samas möönis LV vastuses audiitori tähelepanekutele, et hankedokumendis oleks võinud antud punkti sõnastus olla selgem ning ka sõna „standard“ punktis välja toodud. 22. LV soovis hankega leida töövõtja, kes projekteeriks ja ehitaks tee. Tegu on projekteerimise ja ehitushankega, st väljavalitud töövõtja lepinguline kohutus oli  6 koostada projekt ja teostada selle järgi ehitustöö. LV ei andnud hankes ette konkreetset lahendust ega materjale, vaid edukaks osutunud pakkuja pidi koostama sobiliku lahenduse. Seega tuleb asuda seisukohale, et LV esitas hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse hankelepingu eseme kasutusomaduste ning funktsionaalsete nõuete kirjelduse kaudu (vana RHS § 33 lg 3 alusel). Sellisel juhul ei tulene seadusest kohustust lisada märge "või sellega samaväärne". 23. LV selgitas, et RH nr 170838 puhul oli tegemist projekteerimise ja ehitushankega. Ehituse korral tuleb juhinduda ehitusseadustikust, mille § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses. Standardid ja juhendid on täitmiseks kohustuslikud, kuivõrd need on Riigikohtu praktika kohaselt käsitletavad hea ehitustava osana. HD Lisa 1 Tellija tingimustes esitas LV ülevaate hanke väljakuulutamise ajal endale teadaolevatest standarditest. Võimalik oli, et kõiki neid ei pidanudki täitma (nt kui töö projekteeritakse ilma foorideta, ei pea juhinduma fooride standardist; kui ehitusel ei kasutata pindamise tehnoloogiat, ei pea juhinduma vastavast standardist jne). 24. Kokkuvõtvalt rõhutas LV, et ei seadnud standardite loetelu pakkumuse vastavuse nõudena. Standardite samaväärsuse küsimust ei käsitletud pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Tehniline kirjeldus on aga pakkumuse vastavuse rubriiki kuuluv. Kuna LV ei esitanud standardite loetelu vastavuse nõudena, oli tegemist lepingu täitmise küsimusega. Edukaks osutunud pakkujal oli võimalus projekteerimisel valida mitmete erinevate lahenduste vahel ning seetõttu ei kuulunud mitmed viidatud standardid üldse kohaldamisele. 25. Seoses FIDICU tundmise nõudega selgitab LV, et tugines RH nr 170838 ja RH nr 171809 korraldamisel ajal kehtinud vanast RHS-st, mis lubas seada nõudeid ettevõtja varasemale kogemusele. Kuna tingimus seati lepingu tingimusena, sai osaleda hankel ka pakkuja, kel puudus varasem FIDIC-u tundmise kogemus. FIDIC-u kogemusega isik pidi pakkujal olema alles 3 nädala pärast pakkumuse edukaks tunnistamisest. Pakkumuse edukaks tunnistamisele järgneb 14-päevane lepingu sõlmimise ooteaeg. Lepingu sõlmimiseks oli veel ette nähtud täiendavalt 7 päeva. Seega pidi töövõtja FIDIC-u tingimusi tundma alles 21 päeva pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. See andis LV arvates edukale pakkujale võimaluse kas või ise mõnel FIDIC-u koolitusel käia või vastav isik meeskonda leida. 26. Ühtlasi juhtis LV tähelepanu, et esimene ringkiri auditeerija selgitustega, et FIDUC-u varasema tundmise kogemuse nõue on piirav, saadeti hankijatele välja alles 26.01.2018 (Rahandusministeeriumi Finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli e-kiri suurematele hankijatele, pealkirjaga "Piiravad tingimused hangetes ja finantskorrektsioonid"). Kirjas märgitakse, et varasema FIDIC-u lepingu kogemuse omamise nõue kvalifitseerimistingimustes loetakse piiravaks. LV leiab, et antud seisukoht ei kohaldu RH nr 170838 puhul, kuna hankes ei olnud FIDIC-u kogemuse nõue esitatud kvalifitseerimistingimusena, vaid lepingu tingimusena ning hange korraldati enne ringkirja saatmist. 27. LV ei nõustunud audiitori täiendava kommentaariga, et vähem piirav lahendus võimaldaks võimalikel pakkujatel esitada sarnaseid tõendeid teadmiste kohta nt lepingute järelevalve teostamisest vastavalt FIDIC lepingutingimustega samaväärsetele lepingutingimustele (nt AFNOR (Prantsusmaa), JCT (Ühendkuningriik), VOB (Saksamaa), ORNOM B2110 (Austria)), sest need näitavad sama taseme kutsealast pädevust. LV selgitab, et auditeerija poolt samaväärsetena viidatud lepingutingimused  7 on ühe riigi lepingutingimused. FIDIC-u puhul on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud näidiskokkuleppe tingimustega, mille väljaandja on Federation Internationale des Ingenieurs-Conceils (FIDIC), seega on need oluliselt laiemalt tunnustanud. 28. Kokkuvõtvalt juhtis toetuse saaja tähelepanu, et auditeeritud riigihangetel ei esinenud konkurentsipiiranguid, kuna RH-s nr 170838 kvalifitseeriti neli pakkujat. RH-s nr 171809 kvalifitseerus kuus pakkujat. Seega oli mõlema hanke puhul märkimisväärne konkurents tagatud. RH-s nr 171809 oli üheks kvalifitseeritud pakkujaks ka piiriülene ettevõte (Graniittirakennus OY). Lisaks pidas toetuse saaja oluliseks märkida, et hankemenetluste ajal ei esitatud ühtki küsimust ega pretensiooni seoses võimaliku konkurentsipiirangu või "siseriikliku pakkuja eelistamisega". Isegi mitte sellistel põhjustel, et piiriülese pakkuja jaoks oleks rahvusvahelise tüüplepingu tundmine liiga koormav või siseriiklike õigusaktide nõuete täitmine ehitamisel ülekohtune ning arusaamatu kohustus. 29. Käesoleva otsuse kavandile antud arvamuses jääb LV varasemate vastuväidete juurde. 4. TTJA seisukohad ja järeldused auditi lõpparuandes RH nr 170838 ja RH nr 171809 osas välja toodu rikkumiste ja LV vastuväidete osas 30. Tulenevalt eeltoodust ning võttes aluseks otsusest puudutatud riigihangetega alustamise päeval kehtinud RHS redaktsiooni, alustas TTJA finantskorrektsioonimenetlust, mille käigus kontrollis RH nr 170838 ja RH nr 171809 vastavust vana RHS nõuetele lähtuvalt auditeerija poolt auditi lõpparuandes tehtud tähelepanekutest. 31. Alljärgnevalt analüüsib TTJA, kas LV on eksinud riigihangete läbiviimise ajal kehtinud RHS-s sätestatud menetlusreeglite vastu. Seejärel kaalub TTJA vajadusel finantskorrektsiooni suurust. 4.1 Standarditele viitamisel täiendi „või sellega samaväärne“ lisamata jätmine RH-s 170838 32. Vana RHS § 33 lg 2 kohaselt tuli hankijal täiendada iga viidet, mille hankija tegi tehnilises kirjelduses mõnele vana RHS § 33 lg-s 1 nimetatud alusele, täiendada märkega „või sellega samaväärne“. Vana RHS § 33 lg 1 nimetas muuhulgas Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardit (p 1) ja Euroopa standardit (p 2) jne. Vana RHS § 33 lg 8 nõudis, et tehniline kirjeldus tagaks kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tekitaks objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 33. Seega nõudis vana RHS § 33 lg-te 1 ja 2 koostoimes, et kui hankija loetleb tehnilises kirjelduses standardeid, mille täitmist hankija hankelepingu täitmise käigus nõuab, oleks iga standardi nimetamisel lisatud viide „või sellega samaväärne“. Sätete eesmärk oli tagada, et konkurents jääks vaatamata standardite kasutamisele osalejatele siiski avatuks ning et konkurentsi ei piirataks seeläbi, et mõnest muust (liikmes-) riigist pärit pakkuja saanuks tõendada sarnaste, aga mitte samade standardite täitmist. Seega on sätte eesmärk tagada, et pakkujatele oleks ühemõtteliselt arusaadav, et neil on õigus kasutada ja täita nii hankija poolt tehnilises kirjelduses loetletud standardeid kui ka nendega samaväärseid standardeid. 34. RH-s nr 170838 on tööde tehniline kirjeldus esitatud failis nimega „HD Lisa I Tellija tingimused“. LV on antud dokumendi p-s 1.1 nõudnud, et projektide koostamisel ja  8 ehitustööde teostusel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. Väljavõte riigihangete registris kättesaadavatest riigihanke nr 170838 hankedokumendi Lisast I: 35. Samas punktis sätestas LV mahuka nimekirja Eesti standarditest (kokku 60 erinevat nimetust), millele pidid pakkuja poolt ehitusel kasutatavad materjalid ja nende omadused, seguretseptid, valmistamine ja paigaldamine vastama. Kuivõrd loetelu on väga mahukas, esitab TTJA siinkohal näidis-väljavõtte sellest: 36. Vana RHS § 32 lg 1 p 1 kohaselt oli tehniliseks kirjelduseks „hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum“. Kuigi LV ei ole dokumenti nimega „HD Lisa I Tellija tingimused“ pealkirjastanud nimega „tehniline kirjeldus“, vastab sama dokument oma sisult vana RHS §-de 32-33 sätestatud tingimustele järgmistel põhjustel. Hankedokumendi (ehk HD) lisaks olnud dokumendi nimega „HD Lisa I Tellija tingimused“ näol on tegemist hankelepingu eseme kirjeldamiseks kehtestatud ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogumiga, sest:  9 a) LV loetleb samas dokumendis kõik standardid, mille järgmist ta pakkujatelt nõudis. Vana RHS võimaldas hankijal nimetada järgimiseks kohustuslikke standardeid üksnes tehnilises kirjelduses. Sel põhjusel sai ka mõistlikult informeeritud ja vastavas valdkonnas tegutsev pakkuja nimetatud dokumenti mõista kui tehnilist kirjeldust; b) see, et hankija käsitluses oli dokument nimega „HD Lisa I Tellija tingimused“ tehniline kirjeldus vana RHS §-de 32 ja 33 mõttes kinnitab ka HD p 9.11 (vt tingimuse täpselt sõnastust allpool). Tingimusest nähtub, et LV soovis kehtestada tingimuse, mille kohaselt tuleb pakkujatel arvestada pakkumuse tegemisel, et „Hankija poolt tehnilises kirjelduses viidatud materjalide, detailide ja toodete puhul /.../ võib kasutada samaväärseid /.../“. HD p 9.11 sõnastus kinnitab, et LV on kõnealuses riigihankes kehtestanud tehnilise kirjelduse, juhtides samas punktis pakkujate tähelepanu, et seal viidatud materjalide, detailide ja toodete puhul on lubatud kasutada ka samaväärseid materjale, detaile ja tooteid; c) arvestades, et HD lisaks ei olnud ühtegi dokumenti, mis oleks olnud pealkirjastatud „Tehniline kirjeldus“, vastab „HD Lisa I Tellija tingimused“ oma sisult kui ka hankija kehtestatud HD p-st 9.11 nähtuvalt tehnilise kirjelduse nõuetele. 37. Seoses LV seisukohaga, et dokumendis nimega „HD Lisa I Tellija tingimused“ projekti koostamisel juhindumiseks toodud standardite loetelu ei olnud pakkumuse kvalifitseerimise ega ka pakkumuse hindamise osaks selgitab TTJA, et vaidlus puudub selles, et LV on hankedokumentides viidanud konkreetsetele standarditele seejuures samaväärsuse märget lisamata. Vana RHS § 32 lg 1 kohaselt ei määratletud tehnilisi tingimusi mitte dokumendi pealkirja järgi, vaid tingimuse sisu järgi. Selliselt tuli tehnilise kirjeldusena käsitleda iga sätet või nõuet, mis määras kindaks ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused oluliste tunnuste, tehnoloogia, kvaliteedinõuete vms kaudu7. Seega sai mõistlikult informeeritud ja vastavas valdkonnas tegutsev pakkuja mõista kõnealust tingimust, kui hangitavale esitatavat nõuet. Siinjuures jääb TTJA-le arusaamatuks LV viide vana RHS §-le 47. TTJA on seisukohal, et kõnealune vana RHS säte ei reguleeri hankija kohustusi tehnilise kirjelduse koostamisel, vaid olukorda, kus pakkumuste esitamise tähtpäev on möödunud ning hanketingimused on jõustunud. Samas seisneb antud juhul etteheide vana RHS tingimustele mittevastava tehnilise kirjelduse koostamises. Vana RHS § 33 lg-te 1 ja 2 eesmärgiks oli tagada, et hankija koostaks juba algselt nõuetekohase tehnilise kirjelduse, mis andis huvitatud isikutele juba esimest korda hankedokumentatsiooniga tutvudes informatsiooni, kas tal on võimalik pakkumust esitada või mitte. Olukorras, kus LV koostatud tehniline kirjeldus rikkus vana RHS § 33 lg-s 2 sätestatud nõuet, jäi sätte eesmärk täitmata – hankest huvitatud isikud ei saanud hankedokumentatsiooniga tutvudes mõista, et olgugi, et neil puudub võimalus tõendada pakkumuse vastavust muude asjakohaste dokumentide või juhistega, on neil vaatamata sellele pakkumuste esitamine lubatud. 38. TTJA veendus, et eelnevalt viidatud HD Lisa 1 väljavõttelt ega ka kogu dokumendist nimega „HD Lisa I Tellija tingimused“ ei nähtu, et LV oleks vana RHS § 33 lg-s 2 sätestatu kohaselt lisanud loetletud standardite juurde märke „või sellega samaväärne“. Seega on LV rikkunud vana RHS § 33 lg-s 2 sätestatud kohustust lisada igakordsel standardi nimetamisel juurde täiend „või sellega samaväärne“. 39. Alljärgnevalt analüüsib TTJA täiendavalt veel seda, kas HD p-s 9.11 tehtud üldist viidet samaväärsete materjalide, detailide ja toodete kasutamisele on võimalik käsitleda vana RHS § 33 lg-s 2 sätestatud nõude täitmisena. Teisisõnu, kas LV käitumine oli vana 7 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. M.A.Simovart, M.Parind. Tallinn, 2019, lk 508 p 5  10 RHS § 33 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmisel vaatamata eelnevalt tuvastatud rikkumisele siiski õiguspärane, kuivõrd HD p 9.11 reguleeris samaväärsuse küsimust. LV on samas riigihankes avaldatud HD p-s 9.11 kehtestanud järgneva tingimuse: 40. Esiteks, kui lähtuda sellest, et vana RHS § 32 lg 1 ja 33 lg 2 mõttes oli hankijal lubatud teha viide „või sellega samaväärne“ muus dokumendis kui tehnilises kirjelduses, ei vasta HD p 9.11 siiski vana RHS § 33 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Viidatud p-s 9.11 selgitab LV, et samaväärse pakkumise õigus puudutab „tehnilises kirjelduses viidatud materjale, detaile, tooteid jne“. Tingimus ei sisalda sõna „standard“. Samaväärse standardi kasutamise õigust ei saa tuletada ka lühendist „jne“, kuivõrd vana RHS § 33 lg 2 nõuab ühemõtteliselt fraasi „või sellega samaväärne“ lisamist igale tehnilises kirjelduses nimetatud standardile. Nii ei saanud pakkujatele mõistlikult olla arusaadav, et HD p 9.11 alusel oli neil lubatud esitada pakkumusi ka samaväärsetest standarditest lähtuvalt. 41. Teiseks, isegi kui pidada vana RHS § 33 lg 2 mõttes lubatavaks täiendi „või sellega samaväärne“ kasutamata jätmist antud juhul nende standardite puhul, mis puudutavad tooteid, materjale või detaile (st on justnagu hõlmatud HD p-ga 9.11) tuleb silmas pidada, et LV poolt kehtestatud standardite loetelus nimetati mitmeid standardeid, mis ei olnud seotud materjalide, detailide ja toodetega. Seega, isegi, kui pidada antud juhul vana RHS § 33 lg 2 mõttes lubatavaks täiendi „või sellega samaväärne“ kasutamata jätmist standardite puhul, mis puudutavad materjale, detaile või tooteid, ei hõlmanud HD p-s 9.11 sätestatud tingimus kõiki LV poolt kehtestatud standardeid. Hankija poolt tehnilise kirjelduse lk-del 2-4 loetletud standarditest puudutavad standardid nr 8, 17, 26, 27, 47, 48, 55 ja 56 teenuse kvaliteedi tagamise meetmeid, mitte üksnes materjale, detaile ja tooteid (vana RHS § 32 lg 2 mõttes). Näiteks: 1) Nr 8 EVS-EN 1990 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused – protsessijuhised või teenuse osutamise juhised. 2) Nr 17 EVS 907 Rajatise ehitusprojekt – protsessijuhised või teenuse osutamise juhised. 3) Nr 26 EVS-EN 1367… Täitematerjalide soojuslike omaduste ja ilmastikukindluse katsetamine – osad 1…8 – protsessijuhised või teenuse osutamise juhised. 4) Nr 27 EVS-EN 13242:2007 Pindamine. Nõuded – hankedokumendis viga, peaks olema EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST – Materjalide omadused JA protsessijuhised või teenuse osutamise juhised. 5) Nr 47 EVS-EN 12271:2007 Pindamine. Nõuded – Materjalide omadused JA protsessijuhised või teenuse osutamise juhised. 6) Nr 48 EVS-EN 12272 (1, 2, 3). Pindamine. Katsemeetodid - Osa 1: Sideainete ja puiste erikulu ja laotustäpsus; Osa 2: Defektide visuaalne hindamine; Osa 3: Sideaine ja täitematerjali nakkuvuse määramine Vialit-plaadi löökkatsega - protsessijuhised või teenuse osutamise juhised.  11 7) Nr 55 EVS-EN ISO 14688-1:2003+A1:2013 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase identifitseerimine ja liigitamine. Osa 1: Identifitseerimine ja kirjeldamine – protsessijuhised või teenuse osutamise juhised. 8) Nr 56 EVS-EN ISO 14688-2:2004/A1:2013 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase identifitseerimine ja liigitamine. Osa 2: Liigituspõhimõtted. – protsessijuhised või teenuse osutamise juhised. Tulenevalt asjaolust, et standardid nr 8, 17, 48, 55 ja 56 kirjeldavad vaid protsessijuhiseid ja teenuse osutamise standardeid, ei olnud ühelgi mõistlikult informeeritud pakkujal võimalik seega järeldada, et HD p 9.11 toimel on lubatud ka tehnilises kirjelduses loetletud kõikide standardite asendamine samaväärsetega. 42. Eeltoodust tulenevalt on TTJA hinnangul auditeerija poolt esitatud tähelepanek riigihangete nõuete rikkumise (LV poolt RH-s nr 170838 viite „või sellega samaväärne“ tegemata jätmise) esinemise kohta tuvastatud õigesti. Ka TTJA hinnangul kohustas vana RHS § 33 lg 2 mistahes standardi nimetamisel märkima juurde täiendi „või sellega samaväärne“, mida LV eelnevalt tuvastatuna iga nimetatud standardi juurde lisanud ei ole. Kui ka lähtuda RHS § 33 lg 2 laiendavast tõlgendamisest, mis võimaldaks hankijal kehtestada HD-s üldise samaväärsust lubava tingimuse (nagu osaliselt on eelnevalt käsitletud p-s 9.11), puudus hankijal igal juhul õigus jätta samaväärsuse nõudega katmata kvaliteedi juhtimise meetmeid puudutavate standardite rakendamine. Selliselt on LV poolt hanketingimuste kehtestamisel tuvastatud vana RHS-§ 33 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine. 4.2 FIDIC ehituslepingu tundmise kogemus hankelepingu nõudena 43. Auditeerija tegi lõpparuandes tähelepaneku, et Tartu LV „RH nr 170838 HD Lisa II Töövõtulepingu eritingimuste p-s 6 on töövõtja esindajalt-projektijuhilt nõutud FIDIC ehituslepingute tingimuste tundmist“ ning „RH nr 171809 HD Lisa I Kokkuleppe eritingimuste (koos lisadega A, B ja C) p-s 5 on konsultandi esindajalt–projektijuhilt nõutud FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmist“. Audiitor on seisukohal, et hankijatel puudub õigus sellist tingimust seada, kuna selline tingimus on piirav ega näita ettevõtja suutlikkust hankelepingut täita. Audiitori hinnangul on tingimused vastuolus vana RHS § 3 p-ga 3, kuivõrd tingimus ei olnud riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud (vt täpsemalt audiitori lõpparuande lk 16). 44. TTJA ei tuvastanud eelnevas punktis viidatud audiitori väljatoodud riigihankereeglite rikkumist LV poolt ning leiab, et LV tegevus on audiitori viidatud osas õiguspärane alljärgnevatel põhjustel. 45. LV on mõlemas viidatud riigihankes sätestanud hankelepingu tingimustes töövõtja esindaja-projektijuhile FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmise nõude. Nimetatud tingimust ei ole LV kehtestanud läbiviidud riigihangete kvalifikatsioonitingimuse ega ka pakkumuse vastavuse nõudena. Nii oli kõikidel pakkujatel võimalik esitada pakkumus ilma FIDIC ehituslepingu tundva esindaja-projektijuhita. Teisisõnu ei takistanud hankija poolt hankelepingu tingimusena seatud FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmise nõue ühegi pakkuja poolt pakkumuse esitamist. Kuivõrd tingimus ei olnud kehtestatud pakkuja kvalifikatsiooni ega pakkumuse vastavuse nõudena, puudus hankijal õigus kui ka võimalus mistahes pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks või pakkumuse tagasilükkamiseks, kui pakkuja ei esitanud andmeid vastava kogemusega spetsialisti kohta.  12 46. Vana RHS ei reguleerinud hankija õigusi ja kohustusi seoses hankelepingu tingimuste seadmisega. Hankijal ei olnud keelatud hankelepingu tingimusena seada tingimust, mida ei olnud samas riigihankes kasutatud kvalifitseerimise või pakkumuse vastavuse tingimusena. Nii puudus vanas RHS-s mistahes kohustuslik regulatsioon selle kohta, mida hankija tohtis või kohustus hankelepingu tingimustes reguleerima või mida oli hankijal keelatud hankelepingu tingimustena rakendada. Samas on õige audiitori viide sellele, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused peavad olema RHS § 3 p 3 alusel riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega tuleb hinnata, kas LV poolt viidatud riigihangete hankelepingutes kehtestatud nõuded FIDIC ehituslepingute tingimuste tundmise kohta on ilmselgelt ebaproportsionaalsed, asjakohatud või põhjendamatud. 47. TTJA hinnangul ei ole võimalik käesoleval juhul järeldada, et tingimus oleks olnud ilmselgelt ebaproportsionaalne, asjakohatu või põhjendamatu. FIDIC on rahvuslike insenerkonsultantide assotsiatsioonide rahvusvaheline föderatsioon, mis esindab erasektoris töötavate insenerkonsultantide enamikku. Käesoleval ajal kuulub avalike andmete alusel föderatsiooni üle 100 riigi kõigist maailma osadest. Föderatsiooni eesmärgiks on kaitsta liikmesorganisatsioonide ühiseid erialaga seotud huvisid ja jagada vajalikku informatsiooni. FIDIC-u trükised sisaldavad standardseid eelkvalifitseerimise vorme, lepingudokumente ja tellija/konsultandi vahelisi kokkuleppeid. FIDIC-u vorme soovitatakse üldiseks kasutamiseks siis, kui pakkujaid kutsutakse osalema mitmest riigist. FIDIC lepingu tingimused reguleerivad muuhulgas tellija, töövõtja ja tööde järelevalveinseneri vastustust, samuti tööde elluviimise ja vastuvõtmise, muudatuste teostamise, tööde eest tasumise ja vaidluste lahendamise protseduure. Eeltoodu alusel tuleb FIDIC-ut pidada ehitusteenuse kvaliteeti tagavaks meetmeks või protsessijuhiseks, mis tagab ühtlustatud viisil hankija poolt eeldatava ja pakkuja poolt pakutava teenuse kvaliteedi. 48. Kuivõrd FIDIC ehituslepingu tingimused on otseselt seotud ehituslepingu teostamisega, ei saa tingimust pidada LV poolt korraldatud tee-ehitusega seotud ehituslepingute täitmisel ilmselgelt asjakohatuks. LV seatud nõue ning riigihanke eesmärk on omavahel seotud ning hankija ei ole kehtestanud tingimust, mis oleks võrreldes riigihanke eesmärgiga ilmselgelt kokkusobimatu. Samal põhjusel ei saa tingimust pidada ka ilmselget ebaproportsionaalseks, kuivõrd, nagu LV õigesti märgib, on FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmise nõue Eestis valdkondlikult tunnustatud tavapärane tingimus. TTJA võtab seal juures arvesse, et FIDIC-u vorme soovitatakse justnimelt kasutada eelkõige siis, kui pakkujad, keda hankel osalema kutsutakse, pärinevad mitmetest erinevatest riikidest. Nii on LV järginud hanke algatamise ajal kehtinud head tava. 49. Isegi kui sellisel põhjusel pidada tingimust teoreetiliselt välisriigi pakkujate suhtes piiravaks, nähtub LV kehtestatud tingimuse täitmise ajalisest raamistikust, et mistahes pakkujal (sh välismaisel ettevõtjal) oleks olnud võimalik enne hankelepingu täitmisega alustamist spetsialist välja koolitada. Avalikult pakutavate koolituste raames oleks igal ettevõtjal olnud reaalne võimalus vastava spetsialisti koolitamine, mille kaudu oleks iga ettevõtja saanud hiljemalt hankelepingu täitmise alguseks tõendada vastava spetsialisti olemasolu. 50. Eelnevat seiskohta kinnitab ka Eesti kohtupraktika. Nii on Tartu Halduskohus leidnud haldusasjas nr 3-15-1587, et hankijal oli õigus sätestada hankelepingu tingimus, millega hankija nõudis müügiloa esitamist ja kehtivust alles ajal, mil pakkuja asus hankelepingut täitma. Kohus viitab nimetatud kohtuasjas, et selline tingimuse  13 kehtestamine on riigihanke eesmärgiga kooskõlas, kuivõrd hankedokumendis sama tingimuse kehtestamine ja müügiloa pakkumuse esitamise ajal olemasolu nõudmine seaks paremasse olukorda pakkujad, kellel on vastava ravimi müügiluba juba pakkumuse esitamise ajal olemas. Kohtu hinnangul koormaks tingimuse pakkumusega täitmise nõue ka ebamõistlikult neid pakkumisest huvitatud isikuid, kellel müügiluba pole, kuna neil tuleks ressurssi kulutada müügiloa taotlemise peale, kuid samas ei pruugi nad pakkumist võita ning müügiloa taotlemine oleks asjatu. Kohus ei näinud viidatud tingimuse kehtestamises ka pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kuivõrd kontrollimiskriteeriumid on paika pandud hanketeates ja -dokumentides ning neid kohaldatakse kõigi pakkujate suhtes võrdselt.8 51. Eelnevat arvestades on LV käitunud kooskõlas vana RHS § 3 p-ga 3, nõudes FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmist alles hankelepingu täitmise ajal, kusjuures tingimuse täidetust tuli samuti tõendada alles hankelepingu täitmise, mitte pakkumuse esitamise ajal. Selliselt võimaldas LV kõikidel pakkumuse esitamisest huvitatud isikutel korraldada pakkumuse esitamine selliselt, et neil oli võimalik potentsiaalse hankevõidu korral tagada läbi koolituse nõuetele vastava spetsialisti olemasolu. Kuivõrd nõude täitmine ei olnud mistahes pakkujale ajaliselt või sisuliselt võimatu, ega ka erakordselt keerukas, puudub kehtestatud tingimustes ka vastuolu RHS § 3 p-ga 3. 52. TTJA hinnangul on LV poolt just FIDIC ehituslepingu tingimuste tundmise nõudmine asjakohane põhjusel, et tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ning mitte üksnes Eesti-siseselt rakendatava tüüplepingu tingimustega. Nii ei ole LV seatud tingimus konkurentsi piirav. Oluline on arvestada ka seda, et hankija on jätnud FIDIC ehituslepingute tundmise tõendamise viisi pakkujate sisustada. Sealjuures ei nõudnud LV seda, et läbitud oleks konkreetne FIDIC ehituslepingu koolitus, mis võimaldas rakendada ka neid spetsialiste, kes olid omandanud vastava kogemuse praktilise töö käigus. 53. TTJA hinnangul ei tulenenud LV-le kohustus FIDIC tundmise nõudele lisada ka täiendit „või sellega samaväärne“. Nimetatud täiend tuli hankijal vana RHS alusel lisada tehnilises kirjelduses nimetatud standardile jms tingimusele. LV poolt RH-s nr 17838 avaldatud „Lisa II Töövõtulepingu eritingimused“ ega RH-s nr 171809 HD „Lisa I Kokkuleppe eritingimused“ näol ei ole tegemist vana RHS § 32 ja 33 tähenduses tehnilise kirjeldusega alljärgnevatel põhjustel: 1) Vana RHS § 31 lg 2 p 3 kohaselt tuli hankijal avaldada hankedokumentide koosseisus ka kõik tulevase hankelepingu tingimused või hankelepingu projekt. 2) Vana RHS ei samastanud RHS §-de 32 ja 33 tähenduses tehnilist kirjeldust hankelepingu tingimustega. Seda kinnitavad ka vana RHS § 31 lg 2 p-d 2 ja 3, millest esimene kohustas hankijat lisama hankedokumentidele tehnilise kirjelduse ning teine hankelepingu tingimused või projekti. Nii tuli hankijal vana RHS viidatud sätete alusel igakordselt avaldada eraldiseisvalt nii tehniline kirjeldus kui ka hankelepingu projekt või tingimused. 3) LV on RH-s nr 170838 avaldanud tehnilise kirjelduse dokumendis nimega „HD Lisa I Tellija_tingimused“. Nii ei saa dokumendi nimega „HD_Lisa_II_hankelepingu_eritingimused_3_EHITUSALA“ näol olla tegemist tehnilise kirjeldusega, vaid tegemist on vana RHS § 31 lg 2 p 3 mõttes tulevasse 8Tartu Halduskohtu 31.07.2015 otsus asjas nr 3-15-1587 (Aktsiaseltsi Eesti AGA kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 12.05.2015 otsuse nr 1.3-1/165 osalise tühistamise ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 08.06.2015 otsuse nr 106-15/159790 tühistamise nõudes), p-d 9 ja 11  14 hankelepingu tingimustega. Sama nähtub ka viimati nimetatud dokumendi tiitellehelt, mille kohaselt on tegemist töövõtulepingu eritingimustega. 4) LV RH-s nr 171809 avaldatud hankedokumendi (fail nimega „HD_Idaringtee_3_ehitusala_konsultant“) p-des 1.8.2 ja 8.1 viidatakse, et hankelepingu (kehtestatud HD Lisas 1) sõlmimise üldtingimuseks on „Teenuste näidiskokkulepe, kolmas väljaanne 1998, mis on koostatud ja publitseeritud Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt“. 54. Vana RHS ei reguleerinud aga seda, mida või millisel viisil on hankijal lubatud reguleerida hankelepingu projektis. Vana RHS § 33 lg 2 nõudis viite „või sellega samaväärne“ lisamist üksnes tehnilises kirjelduses nimetatud mistahes standardile, kuid sama kohustus ei laienenud hankelepingu tingimuste kujundamisel. Õigusselguse põhimõttest lähtuvalt on hankijal aga võimalik täita tingimusi, mille täitmise kohustuslikkus on hankijale kehtestatud seaduse tekstist mõistlikult arusaadav ja nõutav. 55. Eeltoodud põhjustel on LV viinud RH nr 170838 ja Rh 171809 läbi õiguspäraselt ega ole rikkunud auditeerija viidatud vana RHS § 3 p-i 3. Sellest tulenevalt puudub alus nimetatud riigihangetes eelviidatud alusel finantskorrektsiooni tegemiseks. 5. Rikkumise mõju analüüs ning finantskorrektsiooni määra põhjendus 56. TTJA tuvastas eelnevalt, et LV on rikkunud vana RHS nõudeid RH nr 170838 läbiviimisel jättes hankedokumentidele lisatud tehnilises kirjelduses nimetatud standardite juurde märkimata täiendi „või sellega samaväärne“. Riigihanke nr 171809 läbiviimisel TTJA LV tegevuses rikkumisi ei tuvastanud. 57. Käesoleva otsuse p-s 4.1 kirjeldatud rikkumine RH-s nr 170838 võis mõjutada pakkujaskonda negatiivselt. Nagu TTJA otsuse p-s 33 selgitas, välistab või vähemalt piirab standardite kasutamine tahestahtmata konkurentsi ning tekitab ebavõrdset kohtlemist. Tulenevalt on samaväärsuse märke lisamise eesmärk hoida hange konkurentsile maksimaalselt avatud ka olukorras, kus hankija on tehnilise kirjelduse koostamisel viidanud ühele või mitmele vana RHS § 33 lg-s 1 nimetatud alusele. Nimetatud märke lisamata jätmine võib juba eos mõjutada potentsiaalseid pakkujaid loobuma pakkumuse esitamisest, ilma et nad küsiksid hankijalt vastava tingimuse kohta täpsustavaid küsimusi. Tagantjärgi ei ole võimalik välja selgitada, milline oleks olnud lõplik pakkujate ring olukorras, kus RH-s nr 170838 standarditele viitamisel oleks järgitud vana RHS § 33 lg-s 2 sätestatud kohustust lisada igakordselt samaväärsust võimaldav märge. Seega kuivõrd pakkujatel ei olnud võimalik samast dokumendist mõista, et pakkumust on lubatud esitada ka siis, kui rakendatakse samaväärseid standardeid, tuleb järeldada, et RH nr 170838 tehniline kirjeldus välistas või igal juhul piiras põhjendamatult konkurentsi ning tekitas ebavõrdset kohtlemist. Seaduses sätestatud nõude järgimata jätmine, mille sätestamise eesmärk ongi konkurentsi avatuse tagamine, on igal juhul käsitletav põhjendamatu konkurentsi piiramisena. 58. STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/20139 (edaspidi 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17.12.2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006  15 ühissätete määrus) art 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Ühissätete määruse art-s 4 nimetatud toetuse andmise üldpõhimõtete kohaselt on toetuse maksmise eelduseks kulude tekkimisel asjakohase riigisisese ja EL õiguse järgimine. Toetuse saaja kohustused saavad toetuse saajale siduvaks tema suhtes kohalduva otsuse või siduva lepingu alusel. Ka Euroopa Kohus on oma otsuses liidetud kohtuasjades C-383/06–C- 385/0641 öelnud, et toetuse saajal ei teki toetuse andmise otsusest või toetuse välja maksmisest õiguspärast ootust, et määratud või saadud toetuse summat ei vähendata või toetust ei küsita tagasi, kui toetuse saaja ei järgi toetuse saamise tingimusi. Toetuse saajal tekib õiguspärane ootus toetuse säilimisele alles tagasinõude tegemise lõpptähtaja saabumisega.10 59. Kaalutlusõigus, kas rakendada finantskorrektsiooni või mitte, on piiratud, kui ühissätete määruse art 144 lg 6 alusel antavas delegeeritud määruses, Euroopa Komisjoni 19.12.2013 juhendis C(2013) 952711 (edaspidi EK juhend) või tagasimaksete määruses on rikkumise koosseis ja selle tagajärje ulatus määratletud. Kui nendes on jäetud võimalus valida protsendimäärade vahel, siis nende piires saab rakendada kaalutlusõigust. Kui mitteabikõlbliku kulu suurus on üheselt määratletav, näiteks kui kulu on mitteabikõlblik tulenevalt kululiigist või kui kulu ei ole seotud toetatava tegevusega või on eksitud projektiga seotud kulusuuruse arvutamisel, siis tuleb teha finantskorrektsioon konkreetse summa kohta.12 60. Finantskorrektsiooni rakendamiseks ei pea finantskahju teke olema reaalne ehk konkreetne summa. Riigihangete rikkumiste korral ei olegi üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks.13 Euroopa Kohus on liidetud kohtuasjades C- 383/06-C-385/06 järeldanud, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. 61. EK juhendi, mille koostamisel on EK hinnanud riigihanke reeglite rikkumise mõju ning näinud ette rikkumise raskusele vastavad finantskorrektsiooni määrad, rakendamisel tuleb arvestada, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, va rikkumise astme kindlakstegemisel, kui tagasimaksete määrus lubab põhilist määra vähendada või suurendada.14 Ka Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-11- 169315 tehtud otsuses leidnud, et eelviidatud juhendi alusel tagasimaksete määruses sätestatud tagasinõude määradega on kohustuse eiramise võimalikku mõju juba kaalutud. Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata. 10 Vt seletuskiri STS2014_2020 eelnõu juurde, lk 59 11 Euroopa Komisjoni 19.12.2013 juhend C(2013) 9527 „COMMISSION DECISION on the setting out and approval of the guidelines for determining financial corrections to be made by the Commission to expenditure financed by the Union under shared management, for non-compliance with the rules on public procurement“ 12 Vt seletuskiri STS2014_2020 eelnõu juurde, lk 54 13 Vt seletuskiri tagasimaksete määruse eelnõu juurde, lk 34 14 Vt seletuskiri tagasimaksete määruse eelnõu juurde, lk 34 15 TlnHK 24.10.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-1693 (Kuressaare linna (Kuressaare Linnavalitsuse kaudu) kaebus Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 25.03.2011 otsuse nr 4-3/508-1/2.5.0101.09- 0033 tühistamise nõudes ja Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove kohustamise nõudes kaevatud haldusakti tagasitäitmiseks), p 9  16 62. STS2014_2020 § 46 lg 1 sätestab, et juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust tagasimaksete määruse alusel 16. Tagasimaksete määruse § 22 lg 1 täpsustab, et kui kohustuse või nõude eiramise tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt lõigetes 2–14 sätestatule. 63. LV poolt RH-s nr 170838 toime pandud rikkumine on käsitletav tagasimaksete määruse § 22 lg 11 p-s 7 nimetatud rikkumisena, kuna toetuse saaja poolt hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või vähemalt piirab põhjendamatult konkurentsi ja tekitab ebavõrdset kohtlemist. Tagasimaksete määruse seletuskirjas17 on selgitatud, et nimetatud alust kohaldatakse muu hulgas näiteks juhtumitel, kus on nimetatud vana RHS § 33 lg-s 7 toodud loetelust elemente, ilma märketa „või sellega samaväärne“. Arvestades, et vana RHS § 33 lg 2 kohustab analoogselt sama paragrahvi lg-ga 7 lisama märke „või sellega samaväärne“ ka olukorras, kus hankija viitab tehnilises kirjelduses mõnele RHS § 33 lg-s 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb ka kõnealuse LV rikkumise puhul teha finantskorrektsioon tagasimaksete määruse § 22 lg 11 p 7 alusel. Nagu eelnevalt esile toodud piiras RH nr 170838 tehnilises kirjelduses nimetatud standardite juurde täiendi „või sellega samaväärne“ lisamata jätmine konkurentsi, kuivõrd LV sõnastatud tingimuse kohaselt ei olnud lubatud pakkumust esitada neil pakkujatel, kes oleksid soovinud pakkumuse esitamisel tugineda mõnele samaväärsele standardile. TTJA on seisukohal, et LV poolsete rikkumiste tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole TTJA-l võimalik hinnata, kuivõrd ei ole teada, milline oleks olnud hanke lõpptulemus, sh pakkujate ring, pakkumuste maksumused ja milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui LV oleks tehnilises kirjelduses standarditele viitamisel järginud vana RHS-i § 33 lg-t 2. 64. Kuna LV poolne vana RHS nõuete rikkumine leidis tuvastamist, on TTJA otsustuspädevus finantskorrektsiooni tegemise osas redutseeritud nullini, kuivõrd tagasimaksete määrusega ei ole TTJA-le nähtud ette kaalutlusõigust selles osas, kas tuvastatud rikkumise korral teha finantskorrektsioon või mitte. Samas on TTJA-l kaalutlusõigus osas, mis puudutab finantskorrektsiooni suurust. TTJA-l tuleb tuvastada, kas finantskorrektsioon tuleb teha tagasimaksete määruse § 22 lg 11 p-s 7 sätestatud 25% ulatuses või esineb alus sama paragrahvi lõikes 12 sätestatud vähendatud finantskorrektsiooni määrade rakendamiseks. Auditeerija andis TTJA-le soovituse rakendada finantskorrektsiooni tagasimaksete määruse § 22 lg-s 12 sätestatud määras (10%). 65. TTJA hinnangul tuleb käesoleval juhul rakendada finantskorrektsiooni määra 5% alljärgnevatel kaalutlustel. Audiitor on teinud RH-s nr 170838 audiitori poolt tuvastatud rikkumiste osas ettepaneku rakendada finantskorrektsiooni määra 10%. Kuivõrd audiitori ettepanek lähtus asjaolust, et audiitori hinnangul oli LV eksinud RH- s nr 170838 nii samaväärsusnõude kui ka FIDIC ehituslepingu tundmise tingimuse 16 Tagasimaksete määruse § 25 lg 4 aluse kohaldatakse vana RHS alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, finantskorrektsiooni tegemisel kuni 20.09.2018 kehtinud tagasimaksete määruseredaktsiooni. 17 Vt seletuskiri tagasimaksete määruse eelnõu juurde, lk 37  17 seadmisel, sisaldab audiitori soovitatud 10%-line finantskorrektsiooni määr mõlemat rikkumist. TTJA tuvastas, et LV ei ole vaatamata audiitori tähelepanekule RH-s nr 170838 FIDIC ehituslepingu tundmise tingimuse osas vana RHS-i nõuete vastu eksinud. Sel põhjusel peab TTJA asjakohaseks kohaldada tuvastatud rikkumise osas finantskorrektsiooni pooles audiitori pakutud määras, seega 5%. Tegemist on ühtlasi kõige väiksema määraga, mida TTJA-l on tagasimaksete määruse § 22 lg 12 alusel õigus rakendada. Samas leiab TTJA, et viidatud suuruses finantskorrektsiooni rakendamine on ka audiitori ettepanekut kõrvale jättes rikkumise suurust ja mõju arvestades põhjendatud ja asjakohane. Vaatamata sellele, et rikkumise mõju ei ole võimalik mõistlikult rahaliselt hinnata, leidis LV rikkumine aset riigihankes, milles esitasid pakkumuse neli pakkujat. Nii oli riigihankel minimaalne konkurents siiski tagatud. Sealhulgas avaldas LV hanketeate ka ELT-s, mistõttu oli pakkumuse esitamise võimalus asjakohasel määral avalikustatud. TTJA võtab arvesse ka seda, et LV oli osaliselt viidanud samaväärsete standardite rakendamise õigusele hankedokumendis avaldatud üldise sättega, mistõttu võis mõistlikult hoolsale pakkujale vähemalt osaliselt olla arusaadav, et pakkumust esitades võib tugineda samaväärsetele standarditele (vt selle kohta käesoleva otsus p 39 jj). Arvestades, et valdavalt olid LV poolt tehnilises kirjelduses loetletud standardite näol tegemist Eesti standarditega, on LV siiski otseselt rikkunud seadusest tulenevat nõuet, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et rikkumisel mistahes negatiivne mõju puudus18. Nii rakendab TTJA eeltoodud põhjustel LV-le riigihanke nr 170838 tulemusel sõlmitud hankelepingule antud toetuse suhtes finantskorrektsiooni määra 5%. 66. Täiendavalt märgib TTJA, et isegi kui ühelgi viisil järeldada, et FIDIC ehituslepingu tundmise kogemuse tingimuse kehtestamise näol võiks samuti olla tegemist vana RHS rikkumisega (ebaproportsionaalne hanketingimus), ei muudaks selline järeldus TTJA käesolevat otsust. Arvestades seda, et FIDIC ehituslepingu tundmist puudutav tingimus ei olnud eelduseks pakkumuse esitamisel ning vastava kogemusega spetsialist oli vajalik alles hankelepingu sõlmimise järgselt, oleks TTJA-l tulnud ka FIDIC ehituslepingu tundmise kogemuse kehtestamist rikkumise puhul rakendada minimaalset finantskorrektsiooni määra (5%). Tagasimaksete määruse § 21 lg 3 alusel tuleks TTJA- l rakendada mitme rikkumise korral suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ka FIDIC ehituslepingute tundmist rikkumiseks pidades tulnuks TTJA-l rakendada 5%-list finantskorrektsiooni määra, oleks TTJA-l tulnud ka sellistel asjaolude teha samasugune otsus. 6. RESOLUTSIOON Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks STS2014_2020 § 8 lg 2 p 6, § 26 lg 1, § 28 lg 2, § 45 lg 1 p 3 ja lg 5, § 46 ning § 48 lg 1, § 49 lg-d 1 ja 3, tagasimaksete määruse § 22 lg 1, lg 11 p 7 ning lg 12, § 23 lg 1, samuti võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 64, § 66 lg 2 p-d 1 ja 3, lg 3, § 67 lg 4 p-d 2 ja 3, § 68 lg ja § 70 lg 1 teeb TTJA Tartu Liinavalitsuse projekti „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendav Tartu linna idapoolne ringtee“ (nr 2014-2020.10.01.16- 0021) osas järgmise sisuga finantskorrektsiooni otsuse. 18 Vt selle kohta EK otsus kohtuasjas C-406/14 (p-d 44–49) mille kohaselt, ei ole nõutav, et konkreetne rikkumise finantsmõju oleks nähtav. Sama on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 12.01.2017 otsuses haldusasjas nr 3-15-1709. Vt ka EK otsus kohtuasjas nr C-465/70, p 47, C-199/03, p 31 ja C-408/16, p 60.  18 Otsustan 1. Lugeda mitteabikõlblikuks 5% projekti raames RH nr 170838 tulemusena sõlmitud hankelepingu osas tasutud kuludest, mis moodustab 342 794,61 eurot (sh toetuse osa 291 375,42 eurot ja omafinantseeringu osa 51 419,19 eurot). 2. Nõuda Tartu Linnavalitsuselt tagasi toetus summas 291 375,42 eurot (kakssada üheksakümmend üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis eurot ja nelikümmend kaks senti); 3. Tartu Linnavalitsusel kanda tagasinõutav toetus 60 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast Rahandusministeeriumi pangakontole (SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X), LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) või Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X) viitenumbriga 2800082925; 4. Muuta 12.04.2016 otsuse nr 1-10 /16-040 „Tartu Linnavalitsuse toetuse taotluse, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondist abi andmist projektile „Põhimaanteid E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa ja T3 Jõhvi-Tartu-Valga ühendava Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitus“ rahuldamine“ lisa 1 punktides 1 ja 2 ning lisas 3 nimetatud projekti maksimaalsete abikõlblike kulude ja maksimaalse toetuse summasid ning lugeda projekti abikõlblike kulude summaks 7 817 205,39 eurot ja maksimaalseks toetuse summaks 6 644 624,58 eurot. Kui Tartu Linnavalitsus ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtajaks, kohustub toetuse saaja tasuma iga toetuse tagasimaksmisega viigitatud kalendripäeva eest viivist 0,1%. Kogunenud viivis tuleb kanda käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. STS2014_2020 § 51 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ § 5 alusel on teil 30 päeva jooksul arvates käesolevast otsusest teadasaamisest õigus esitada otsusele vaie. Vaie esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (aadressil Endla 10a, Tallinn 10142 või e-postiga aadressil [email protected]) ning selle lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva otsuse vaidlustamisel on vaidemenetluse läbimine kohustuslik, mis tähendab, et halduskohtusse saab otsuse vaidlustamiseks pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Koostaja: Maile Mäesalu