Lisa 1 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 20 1 9 -20 2 2 20 1 9 . a aruann e Eesti integreeritud mitmeaastase kontrollikava (20 1 9 -20 2 2 ) 20 1 9 . aasta aruan d e koosta mise aluseks on Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikkel 113(1). Aastaaruande koostamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhendmaterjale ja suuniseid. Kontaktasutus: Veterinaar- ja Toiduamet aadress Väike-Paala 3, 11415 Tallinn e-mail
[email protected] telefon + 372 605 1710 fax +372 621 1441 SISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u 1. IMKK MUUDATUSED, IMKK 2019-2022 PAGEREF _Toc40432341 \h 6 2. KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA PAGEREF _Toc40432342 \h 7 3. AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED PAGEREF _Toc40432343 \h 9 3.1. Toidu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432344 \h 9 3.1.1. Toidu märgistamine PAGEREF _Toc40432345 \h 17 3.1.2. Toitumis- ja tervisealased väited PAGEREF _Toc40432346 \h 21 3.1.3. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi PAGEREF _Toc40432347 \h 21 3.1.4. Toidulisandid PAGEREF _Toc40432348 \h 23 3.1.5. Eritoidud PAGEREF _Toc40432349 \h 27 3.1.6. Uuendtoit PAGEREF _Toc40432350 \h 30 3.1.7. Toiduhügieen PAGEREF _Toc40432351 \h 31 3.1.7.1. Esmatootmise järelevalve sh taimekaitsevahendite jäägid PAGEREF _Toc40432352 \h 31 3.1.7.2. Mitteloomset toitu ja/ või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432353 \h 35 3.1.7.3. Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432354 \h 38 3.1.7.4. Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432355 \h 44 3.1.7.5. Lihakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432356 \h 46 3.1.7.6. Piimakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432357 \h 52 3.1.7.7. Kalakäitlemisettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432358 \h 61 3.1.7.8. Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432359 \h 68 3.1.7.9. Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432360 \h 72 3.1.7.10. Jaekaubandusettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432361 \h 78 3.1.7.11. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432362 \h 87 3.1.7.12. Eraelamus toidu käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve PAGEREF _Toc40432363 \h 89 3.1.7.12. Enesekontrolliproove analüüsivate laboratooriumite järelevalve PAGEREF _Toc40432364 \h 99 3.1.8 Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine PAGEREF _Toc40432365 \h 101 3.1.9 Riiklikud seired ja järelevalve PAGEREF _Toc40432366 \h 102 3.1.9.1. Zoonooside seire PAGEREF _Toc40432367 \h 102 3.1.9.2. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire PAGEREF _Toc40432368 \h 106 3.1.9.3. Geneetiliselt muundatud (GM) toidu seire PAGEREF _Toc40432369 \h 120 3.1.9.4. Toidu lisaained PAGEREF _Toc40432370 \h 121 3.1.9.5. Saasteainete seire loomses toidus PAGEREF _Toc40432371 \h 123 3.1.9.6. Saasteainete kontrollprogramm ja järelevalve mitteloomses- ja loomses toidus PAGEREF _Toc40432372 \h 129 3.1.10 Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogramm PAGEREF _Toc40432373 \h 131 3.1.11 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed PAGEREF _Toc40432374 \h 138 3.1.12. Laboratooriumide volitamine PAGEREF _Toc40432375 \h 143 3.2. Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432376 \h 144 3.3. Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432377 \h 156 3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. PAGEREF _Toc40432378 \h 156 3.4. Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem (v.a Taimetervis) PAGEREF _Toc40432379 \h 163 3.4.1. Kauplemine PAGEREF _Toc40432380 \h 163 3.4.1.1. Loomne toit PAGEREF _Toc40432381 \h 163 3.4.1.2. Elusloomad PAGEREF _Toc40432382 \h 163 3.4.2. Import PAGEREF _Toc40432383 \h 164 3.4.2.1. Loomne toit ja elusloomad PAGEREF _Toc40432384 \h 164 3.4.2.2. Mitteloomne toit PAGEREF _Toc40432385 \h 169 3.4.2.3. Toiduga kokkupuutuvad esemed PAGEREF _Toc40432386 \h 173 3.4.2.4. Mahepõllumajanduslikud tooted PAGEREF _Toc40432387 \h 173 3.4.2.5. Mitteloomne sööt PAGEREF _Toc40432388 \h 175 3.4.3. Eksport PAGEREF _Toc40432389 \h 175 3.4.4. Koolitused PAGEREF _Toc40432390 \h 175 3.5 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) PAGEREF _Toc40432391 \h 176 3.6 Söötade kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432392 \h 181 3.6.1 Söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate registris PAGEREF _Toc40432393 \h 181 3.6.2 Ametlikud kontrollid PAGEREF _Toc40432394 \h 181 2. Proovid PAGEREF _Toc40432395 \h 182 3. Ettekirjutused PAGEREF _Toc40432396 \h 184 3.7. Loomatervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432397 \h 185 3.7.1. Riiklik Loomatauditõrje Programm PAGEREF _Toc40432398 \h 185 3.7.2. Marutaud PAGEREF _Toc40432399 \h 187 3.7.3. Loomapidamisettevõtete loomatervishoiualane järelevalve PAGEREF _Toc40432400 \h 188 3.7.4 Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted PAGEREF _Toc40432401 \h 189 3.8. Loomade heaolu kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432402 \h 192 3.9. Taimetervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432403 \h 193 3.10. Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus PAGEREF _Toc40432404 \h 208 3.10.1. Põllumajandusuuringute Keskus PAGEREF _Toc40432405 \h 208 3.10.1.1. Teostatud analüüside mahud PAGEREF _Toc40432406 \h 208 3.10.1.2. Analüüsimeetodite arendus ja akrediteering PAGEREF _Toc40432407 \h 209 3.10.1.3. Tegevused referentlaboratooriumina PAGEREF _Toc40432408 \h 209 3.10.1.4. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes PAGEREF _Toc40432409 \h 211 3.10.1.5. Teadus- ja arendustegevus PAGEREF _Toc40432410 \h 212 3.10.1.6. Kokkuvõte 2018. a tööst PAGEREF _Toc40432411 \h 212 3.10.1.7. Planeeritavad tegevused edaspidiseks PAGEREF _Toc40432412 \h 213 3.10.2. Terviseamet PAGEREF _Toc40432413 \h 214 3.10.3. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium PAGEREF _Toc40432414 \h 220 3.10.3.1 Ametliku kontrolli analüüsid tulenevalt VTA tellimusest PAGEREF _Toc40432415 \h 220 3.10.3.2 Metoodiline töö ja akrediteerimisulatuse laiendus PAGEREF _Toc40432416 \h 224 3.10.3.3 VTL-i tegevus riikliku referentlaboratooriumina PAGEREF _Toc40432417 \h 226 3.10.3.4 Personali koolitus PAGEREF _Toc40432418 \h 227 3.10.3.5 Osalemine pädevuskatsetes PAGEREF _Toc40432419 \h 228 3.10.3.6 Teadus- ja arendustegevus PAGEREF _Toc40432420 \h 228 4. AUDITITE TULEMUSED PAGEREF _Toc40432421 \h 229 4.1 Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432422 \h 230 4.2 Loomatervise kontrollisüsteem PAGEREF _Toc40432423 \h 231 4.3 Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus PAGEREF _Toc40432424 \h 232 5. NÕUETELE MITTEVASTAVUSED JA TEGEVUSED NENDE PUHUL PAGEREF _Toc40432425 \h 234 5.1. Veterinaar- ja Toiduamet PAGEREF _Toc40432426 \h 234 5.2. Tarbijakaitseamet PAGEREF _Toc40432427 \h 235 5.3. Terviseamet PAGEREF _Toc40432428 \h 236 5.4. Põllumajandusamet PAGEREF _Toc40432429 \h 236 5.5. Maksu- ja Tolliamet PAGEREF _Toc40432430 \h 237 5.6. Ravimiamet PAGEREF _Toc40432431 \h 237 LISAD PAGEREF _Toc40432432 \h 241 LISA 1. Lühendite/akronüümide tabel PAGEREF _Toc40432433 \h 241 LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne PAGEREF _Toc40432434 \h 242 Sissejuhatus Integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava aastaaruande ( edaspidi IMKK aruanne ) eesmärgiks on täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2017/625 artikkel 113(1) aruandluskohustus t ja esitada ülevaade riiklik u kontrollkava rakendamise edenemise kohta ning hinnata liikmesriigi ametlike kontrollide tulemuste põhjal kontrollikorra ja kontrollsüsteemide tõhusust. Antud IMKK aruandes esitatakse andmed nende 20 1 9 . a a metlike kontrollide kohta, mis on läbi viidud alates 1. jaanuar 2019. a kuni 14. detsember 2019. a Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 alusel ja alates 14.12.2019. a kuni 31. detsember 2019. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 alusel. A ruande esitamise tähtaeg on 3 1 . august 20 20 . a. IMKK aruanne on valminud Veterinaar- ja Toiduameti koordineerimisel ning pädevate asutuste koostööna. IMKK MUUDATUSED , IMKK 201 9 -202 2 Muudatused Eesti integreeritud mitmeaastasesse kontrollikavasse IMKK 201 9 -202 2 on leitav VTA kodulehelt: https://vet.agri.ee/et/kontakt-ametist/kontaktid/mitmeaastane-kontrollikava . Uuendatud IMKK perioodiks 20 20 -202 3 on leitav VTA kodulehelt: https://vet.agri.ee/et/kontakt-ametist/kontaktid/mitmeaastane-kontrollikava . Ajakohastatud t oiduohutuse, taime- ja loomatervise ning loomade heaolu arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid Eesti Vabariigis on sõnastatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 201 9 -20 2 2 , mis on kinnitatud Maaeluministri 12.12.2018 käskkirjaga nr 172 Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019-2022 on avaldatud veebilehel: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2019-2022.pdf . KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA Tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud rakendusmeetmed on esitatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas . Strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid 2018. aastal olid järgmised: Eesmärk 1: Eestis toodetav ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija on informeeritud Indikaatorid, mille sihttasemed täideti: Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud proovide arvust vähemalt 96% laboratoorselt uuritud proovidest on nõuetele vastavad – 2018.a 94% Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku kohta on 189,9. Eesmärk on, et nimetatud haigusjuhte on alla 200 aastas. Koolitused toidukäitlejatele teadlikkuse tõstmiseks. 2018.a toimus 64 koolitus- ja teavitustegevust ning osalejaid oli 1290. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata või täideti osaliselt: Tervena (piiranguteta) elatud eluiga aastates (meestel, naistel) 2018. aasta andmed avaldab Statistikaamet suvel 2019. Kavandatud sihttasemeks oli meestel 58,1 ja naistel 63,1. 2017.a tegelik oli Statistikaameti andmetel meestel 54,5 ja naistel 59 aastat. Arvestades eelnevate aastate tegelikke sihttasemeid, jääb prognoositavalt sihttase saavutamata. Tarbijate osakaal, kes esmakordsel ostmisel vaatavad toidu märgistus oli 73 %. Eesmärgiks oli 2018.a tarbijate osakaal, kes loevad alati või sageli toidu märgistust on vähemalt 80%. Eesmärk 2: Loomade heaolu on kõrge, loomadel on hea tervislik seisund ja taimetervis on hea Indikaatorid, mille sihttasemed täideti: Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv. Eesmärk on jätkuvalt loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangutest vaba staatus (VTA 1; PMA 0). Eestile taimede ja taimsete saaduste kauplemise piiranguid ei kehtestatud. Loomade ja loomsete saaduste osas on meil alates 2015. aastast kehtivad piirangud sigade ja sealihast toodete osas ning piirangud kehtisid ka 2018. aastal. Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest – 2018.a 2% (3,2%) Leitud haigustekitajate osakaal teostatud uuringute arvust – 2018. a 0,7% (0,8%). Teatatud ja registreeritud loomataudijuhtude arv – 2018. a 799 (800). Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja muudest materjalidest laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal oleks 96% uuritud proovide arvust – 2018. a 98% Kohaldatud tõrjemeetmete arv. Eesmärk on, et tõrjemeetmete arv oleks väiksem kui 30 – 2018.a 15 Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud loomade arvust – 2018. a 80 % Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata: Laekunud notifikatsioonide arv. Eesmärk on, et rahvusvaheliste notifikatsioonide arv oleks väiksem kui 2 – 2018. a 9. Tulemuste analüüs Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga madalam ning suremuse ja haigestumuse näitajad kõrgemad. Kõnealuste näitajate halvenemisel võib ohtu sattuda Eesti riigi kestlikkus. Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline tegur ohutu ja kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu loomse toidu tagamisel. Maaeluminister kinnitas mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava aastateks 2019–2023 veterinaarmeditsiini valdkonnas ning on alustatud selle rakendamist. Loomatervise olukord Eestis 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga oluliselt ei muutunud, SAK puhanguid kodusigadel 2018. aastal ei olnud. Metsseajuhtumid vähenesid ja pigem oli tegu antikehapositiivsete leidudega, viiruse ringlus vähenes.Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, mis jääb I tsooni ehk nn puhveralasse. Jätkusid tegevused loomapidajate ja jahimeeste teadlikkuse tõstmiseks SAK-ga seonduvatest bioohutusnõuetest ja erinevad seired haigustekitajate olukorra monitoorimiseks. Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud tauditõrjeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist Mesindussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt olulise Ameerika haudmemädaniku tõrjeprogrammi koostöös sektoriga siiski välja ei töötatud, kuna sektoril puudub üksmeel vabatahtliku programmi väljatöötamise vajalikkuse osas. Küll teostati 2018. aastal VTA poolt Ameerika haudmemädaniku (AHM) seiret 227-s mesilas. Taimekaitse valdkonnas on Eesti kohustuste täitmist EL koostöös ja taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas loetletud tegevuste ellu viimist osaliselt takistanud ebapiisav tööjõud, mistõttu ei ole taimekaitsevahendite ja toimeainete hindamisel suudetud tähtaegadest kinni pidada. Maaeluministeeriumi tegevuskava 2018. a täitmise aruanne on avaldatud Maaeluministeeriumi kodulehel: http://www.agri.ee/et/ministeerium-kontakt/arengukava . AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED 3 .1. Toidu kontrollisüsteem 201 8 . a kontrollitulemuste kokkuvõte Järelevalveametnikud Toidukontrolliga otseselt hõivatud järelevalveametnikke VTA maakondlikes veterinaarkeskustes on 160, kellest 52 on lihatööstustes töötavad paiksed järelevalveametnikud (sh 40 järelevalveametnikku ja 12 järelevalveametniku abilist). Piiripunktides on 19 järelevalveametnikku. VTA keskasutuses on toidukontrolliga tegelevaid ametnikke 13. Ettevõtted Seisuga 01.01.201 9 oli VTA järelevalve all 15 665 toidu sh TKM, mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga on ettevõtete arv suurenenud 3 % . Enim kasvab m ee ja mesi ndussaaduste käitlemise , kala ja kalatoodete käitlemise, TKM käitlevate, toiduveo ja taimsete esmatoodetega tegelevate ettevõtete arv. Ülevaade ettevõtete arvudest liikide kaupa aastatel 201 4 -201 8 on esitatud t abelis 1. Tabel 1. Ettevõtete arv aastatel 201 4 -201 8 left top Joonis 1 . VTA järelevalve all olevate ettevõtete arv aastatel 201 4 -201 8 (seisuga iga aasta 01. 01.2019 ). Allikas: VTA Ametlikud kontrollid 201 8 . aastaks oli planeeritud 1 1 493 kontrolli, reaalselt viidi läbi aga 1 2 1 18 kontrolli. 201 8 . a teostati 9 868 plaanilist ja 2250 plaanivälist kontrolli. Plaaniväliste kontrollide läbiviimise peamisteks põhjusteks olid uute ettevõtete tegevusloa lahendamine, uute teavitatud ettevõtete kontrollimine, plaanilisel kontrollimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, kaebuste menetlemine. Keskmine kontrolli sagedus ettevõtte kohta aastas oli 0.8 korda (201 7 . aastal keskmiselt 0.8 korda). Nõuete rikkumise korral rakendatud meetmed Ettekirjutused Käitlejatele tehti 201 8 . aastal kokku 1 1 083 ettekirjutust . K eskmine ettekirjutuste arv aastas ettevõtte kohta oli 0,7 ning kontrolli kohta 0,9 . Ettekirjutuste arv võrreldes 201 7 . aastaga on vähenenud märkimisväärselt - ca 33 %. Käitlejatele tehtud ettekirjutused olid peamiselt seotud toidu märgistusega, toidu jälgitavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ning puudustega toiduohutuse eeltingimusprogrammide rakendamise ning HACCP süsteemi toimimisega . Joonis 2 . Ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 2015-2018 . Allikas:VTA Menetletud väärteod Aastal 2018 jõuti otsuseni kaheksas menetluses. Määrusega lõpetatud (otstarbekuse kaalutlusel) menetlused puuduvad. Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 1 lg 1; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise alustamisel; trahv 500 €. Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 6 lg 1; toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest; trahv 250 €. Kvalifikatsioon: ToiduS §53 1 lg 2; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise alustamisel; trahv 400 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest; trahv 1900 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS §53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1700 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1900 € (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 800 € Kvalifikatsioon: MPõS § 20 lg 2; sellise toote mahepõllumajandusele viitava märgistusega teadva turustamise eest, mis ei ole toodetud või ette valmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt; trahv 500 € Menetletud vaided 2018. aastal esitati ametile toid u järelevalvega seoses 5 vaiet, millest rahuldati 2 vaiet ja 3 jäeti rahuldamata. Ametliku kontrolli korras võetud proovid Ametliku kontrolli korras sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 4 415 proovi, mille st nõuetele vastavaks osutus 9 6 %. Nõuetele mittevastavate proovide osakaal võrreldes varasemate aastatega ei ole suuresti muutunud . Ametliku kontrolli käigus võeti proovid toidu sh sellega k o kkupuutuvate pindade mikrobioloogilisteks ja keemilisteks uuringuteks. 201 8 . aastal peamisteks uuringuteks olid mikrobioloogia, saasteained (nt PAH, TKVJ, raskemetallid), lisaained (nt säilitusained ja antioksüdandid), GMO, koostis-/kvaliteet, parasiidid. Kaebused 201 8 . aastal laekus VTA-le 841 kaebust , mille hulk on võrreldes 201 7 . aastaga suurene n ud 8%. Suurem osa 201 8 . aasta kaebustest ( 417 kaebust ehk 51 %) puudutas toi t u, 3 5 % (2 86 kaebust ) loomakaitse ja 1 3 % ( 105 kaebust ) loomatervis e valdkonda . Joonis 3 . 201 8 .a VTAle esitatud vihjete osakaal valdkonniti. Allikas:VTA Vihjed saab toidu valdkonnas liigitada alljärgnevalt: Joonis 4 . Vihjete osakaal liigiti toidu valkonnas . Allikas:VTA Vihje menetluse käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud vihjed ei osutu põhjendatuks. Põjendatud sh osaliselt põhjendatud vihjeid on ca 4 8 %. Joonis 5 . Vihjete põhjendatus toidu valdkonnas . Allikas: VTA Vihjete arv toidu valdkonnas võrreldes 201 7 . aastaga on jäänud suuresti samaks . Koolitused Järelevalvepõhimõtete ühtlustamise ning personali pädevuse tagamise eesmärgil korraldatakse vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud koolitusplaanile teemakohaseid koolitusi, nõupidamisi, ühiskontrolle nii VTA keskasutuse kui ka maakonna veterinaarkeskuste ( M VK ) töötajatele. 201 8 . aastal korraldati toidukontrolli valdkonnas M VK järelevalveametnikele 1 2 teemapõhist/erialast (sh välislektori kaasamisega) koolitust/nõupidamist. Käsitletavad teemad olid nt RASFF ja AAC, t oiduohutuse juhtimissüsteemi auditeerimine , NutriData toitumise infosüsteem, hügieenipaketi rakendamise paindlikkus, toidu jälgitavus, toidualase teabe esitamine, toitumis-ja tervisealased väited, teatud toiudugruppide valmistamise tehnoloogiad ja seadmed , toidu valmistamiseks kasutatavate koostisosade koguseline kontroll, lisaainete kasutamine, mahetoitlustamine, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumine/kõrvaldamine, kestvuskatsete tegemine , AMR ja seire tulemus ed. Nii VTA toiduosakonna ( TO ) kui MVK töötajad osalesid E uroopa Komisjoni poolt korraldatud HACCP auditeerimise põhimõtete, saasteainete , E-kaubanduse, toidualase teabe toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemise, AMR teemalistel koolitustel; EL eriteemalistel seminaridel/konverentsidel. Kolmanda osapoole teabepäevad/seminarid 201 8 . aastal osalesid VTA keskasutuse ametnikud lektorina erialaliitude ja muude organisatsioonide poolt korraldatud seminaridel/teabepäevadel ( kokku 9 erinevat üritust). Käsitletavateks teemadeks olid nt toidukäitlemisettevõtte tegevusloa lahendamine ja ettevõttest teavitamine, ettevõtetele esitatavad nõuded, E-kaubandus, e nesekontrolliplaani koostamine , toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta esitatavas teabes, toidualase teabe esitamise nõuded, toidu jälgitavus, toidu valmistamise nõuded eraelamus, n õuded ühepäevakohvikutele ja laatadel kauplemisele, taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi tulemused, t oidulisandite ohutus ja nõuetekohasus, m ahetoidu valmistamise ja märgistamise nõuded , m ahetoitlustamine , t oiduga kokkupuutuva plasti nõuded . Sihtgrupiks olid nt teised asutused, erialaliitude liikmed, kodanikeühendused, väikeettevõtjad, alustavad ettevõtjad, toitlustajad, jaemüüjad. Muu teabe jagamine Pidevalt uuendatakse VTA koduleheküljel toidukontrolli sh TKM ja mahepõllumajanduse rubriiki, aitamaks avalikku teenust tarbivatel klientidel sh tavatarbijatel kiiremini jõuda huvipakkuva asjakohase teabeni . Teemavaldkonnad sisaldavad lisaks õigusaktide viidetele ka VTA poolt koostatud selgitava iseloomuga juhiseid ning näidisdokumendivorme (sh vene-ja inglisekeelseid). Ülevaade muudest olulisematest tegevustest Teostatud olulised järelevalvet parandavad/toetavad tegevused : Valdkondliku valgusfoori (nõuetele mittevastavuste menetlemine) juhendi põhimõtte välja töötamine lähtuvalt ühtse järelevalve ja kontrollakti koostamise juhendist. Juhendi eesmärgiks on anda lihtsustatud ülevaade ametliku kontrolli käigus tuvastatud toidualaste õigusnormide mittevastavuse (NMV) menetlemise võimalikest tegevustest ja nende valikukriteeriumidest. Viidi läbi toidulisandite kommunikatsioon ja suunatud kontroll. Suunatud kontrolli eesmärgiks oli C- ja D- vitamiini ning monakoliin K-d sisaldavate toodete kontroll (analüüsimine ja märgistuse kontroll). Kommunikatsiooni käigus juhiti tarbijate tähelepanu nn imetoodetele – kuidas neid ära tunda ning koostati nimekiri keelatud toodetest. Teostati turgude ja laatade suunatud kontroll, mille eesmärk oli kontrollida värske puu-ja köögivilja ning loomse toidu jälgitavust ja teabe esitamist müügikohas. Juhendi „Toiduohutus annetamisel“ väljatöötamine – suunatud heategevusasutustele ja -organisatsioonidele, et tagada toiduohutus annetamisel. Annetamine on üks viis vähendada toidu raiskamist, samas tuleb selle käigus tagada toiduohutus. Zoonooside (salmonelloos) mitmeaastase kontrollprogrammi eelnõu välja töötamine. Programmi eesmärgiks on tagada nõuetekohaste ja tõhusate meetmete rakendamine Salmonella ja teiste zoonoossete haigusetekitajate ennetamiseks, avastamiseks, seireks ja tõrjeks kõikidel asjakohastel tootmis-, töötlemis- ja jaotusetappidel, eriti esmatootmise tasandil (sealhulgas söödas), selleks et vähendada nende võimalikku esinemist ja ohtu rahva tervisele. Jaekaubandusettevõtetele infomaterjali koostamine teemal: mida silmas pidada gluteenivaba toidu käitlemisel. Enesekontrolliproove teostatavate kolmandate osapoolte laborite kaardistamine eesmärgiga selgitada välja, milliseid analüüse pakutakse ja milline on nende kvaliteet (vastavus õigusaktidega, akrediteeritus). Vaadati üle ametlike laboratooriumite volitamise otsused ja ajakohastati neid vastavalt toimunud muutustele. Hinnati Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt väljastatud akrediteerimisulatusi käitlejate katseprotokollidega ja volitatud laboratooriumite analüüsimetoodikate andmetega. Ühisinspekteerimised (näiteks kala, munapakendus, piim), selleks et tagada ühetaolisem järelevalve. Toimus sisekontroll piima ja liha valdkonnas. Osaleti toiduohutuse valdkonna teadmussiirde pikaajalis e (PIP) programm i raames koolituste läbiviimisel, info-ja teabematerjalide ning käsiraamatute koostamisel. Täpsem info https://toiduteave.ee/ . Toidupettuste ( food fraud) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL tasandil üheks prioriteetseks teemaks. „ Food fraud “ juhtumiteks loetakse üldjuhul majanduslikult motiveeritud piiriüleseid tahtlikke vastuolusid EL määrusega 882/04 reguleeritud valdkondades. Teadlik ja kohati ka kuritegelik organiseeritud tegevus kasu saamise eesmärgil („finantsmäng“). KOM on „ food fraud “ teemadega tegelemiseks (sh juhtumite menetlemiseks) moodustanud liikmesriikidevahelise „food fraud“-võrgustiku ja nimetatud on „ food fraud “-kontaktisikud. Eestis on kontaktasutuseks Veterinaar-ja Toiduamet, kontaktisikuks TO osakonna juhataja ja KIEO peaspetsialist (haldusabi ja koostöö süsteemi- AAC System- kontakt). KOM peab oluliseks tõsta teadmisi ja oskusi tuvastamaks olukordi, millest on oluline teisi liikmesriike teavitada, millist haldusabi küsida/osutada, jne. KOM on välja töötanud tegevuskava ja meetmed „ food fraud “ teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks. Kokkuvõte, järeldused : V äljatöötatud protseduurid ettevõtete riskipõhiseks ametlikuks kontrolliks on üldjuhul sobilikud ja kontrollitud ettevõtetes peetakse riskipõhisest kontrollsagedusest kinni. Proovide võtmine on ametliku kontrolli üks osa ja analüüse teostatakse üldjuhul planeeritud mahus. Sõltumata ametliku kontrolli plaanipärasest riskipõhisest läbiviimisest ei ole ametliku kontrolli tulemus alati olnud tõhus (nt puuduste dokumenteerimine ja likvideerimine, sanktsioonide rakendamine ei ole olnud alati piisav; kontrollile kulunud aja jooksul ei ole hinnanguliselt võimalik ootuspärases ulatuses ja mahus kontrolli ettevõttes l ä bi viia). Tuginedes 201 8 . a järelevalvetulemuste analüüsile ja siseauditite tähelepanekutele, tuleb efektiivse ja toimiva kontrollsüsteemi tagamiseks tõhustada ametnike poolt läbiviidavaid kontrolle. Kontrollide käigus tuleb ÜKAs fikseerida selgelt ja üheselt arusaadavalt nõuetele mittevastavused ja määrata tähtajad puuduste likvideerimiseks ning teostada järjepidevalt kontrolli ettekirjutuste täitmise üle. Ettekirjutuste täitmata jätmisel tuleb rakendada vastavalt vajadusele sanktsioone. Efektiivse ja tõhusa kontrollsüsteemi tagamise toetamiseks on otstarbekas läbi viia suunatud kontrolle. E ttevõtetes tuleb tõhusamalt kontrollida HACCP põhimõtetel kehtestatud enesekontrolli süsteemi haldamist ja rakendamist, toidu jälgitavust, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumist/kõrvaldamist, toidualase teabe esitamist, konkreetse toidu valmistamiseks kasutatud koostisosi ja nende koguseid. Ametlikke kontrolle tegevad töötajad peavad saama pädevusvaldkonnas jätkuvalt asjakohast väljaõpet, mis võimaldab tööülesandeid pädevalt täita ja teha ametlikke kontrolle järjepideval viisil. Eelkõige on vajadus väljaõppe raames läbi viia ühisinspekteerimisi erinevates toidukäitlemisettevõtetes ja/või töötubasid. Selle tulemusena on võimalik ühtlustada järelevalveametnike teadmisi nõuete kohaldumisel ja nende järgimise kontrollil. K aebuste arv toidu valdkonnas jäi võrreldes 201 7 . aastaga samale tasemele. Kaebuste menetl emise käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud kaebused ei osutu põhjendatuks. Põjendatud sh osaliselt põhjendatud kaebusi on ca 4 8 %. Kõige rohkem esines kaebusi seoses ootustele mitevastava toiduga ( 40 % kaebustest olid vastavasisulised), hügieeni ja/või käitlemisnõuete rikkumisega (2 5 % kaebustest olid vastavasisulised) ning 1 0 % kaebustest olid esitatud seoses mõne toidu tarbimise tagajärjel tekkinud väidetava terviseprobleemi /haigestumisega. Üldjuhul terviseprobleemi tekkimise/haigestumisega seotud vihjed ei osutu põhjendatuks. Siinkohal on seonduvaks probleemiks ka tarbijate mittepöördumine arsti poole. Koostöös TAg a menetleti 5 juhtumit, kus tuli välja selgitada inimeste haigestumise oletatav seos tarbitud toiduga. Nendest kolmel juhul oli TA poolt leitud tõenäoline seos toiduga. Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal kampülobakterenteriit, millele järgneb salmonelloos. Arvestades ülaltooduga on asjakohane koguda andmeid Campylobacter spp. ja Salmonella spp. ning Yersinia enterocolitica esinemise kohta loomse päritoluga toidus ning teha nakkusallikas selgeks. Salmonella seire loomses toidus näitab, et Eestis on sealiha kõige rohkem Salmonella-ga saastunud. Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella-ga saastunud loomaliik. 2018. aastal registreeriti Eestis inimestel 323 salmonelloosi haigusjuhtu, nendest kolmel juhul haigustekitjaja oli S. Derby. Võrreldes 2017. aastaga suurenes inimeste haigestumine salmonelloosi 15,8% võrra. Campylobacter-i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal. Vaatama sellele, tuleks tapamajades pöörata tähelepanu sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumist soolesisaldisega. Campylobacter-positiivsetest karjadest pärit linde tuleb tappa teistest karjadest eraldi või tööpäeva lõpus viimasena. Vajalik on farmi põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine ning sanitaarse keskkonna säilitamine. 2018. aastal registreeriti inimestel 411 kampülobakterenteriidi haigusjuhtu. Võrreldes 2017. aastaga suurenes haigestumine 18,4% võrra. Zoonoossetest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest Eestis on olnud aastate jooksul esikohal salmonelloos, millele järgnes kampülobakterenteriit. Olukord muutus aastal 2013, kui kampülobakterenteriit tuli esikohale. J ätkub trend, kus toit sh TKM tehakse üha laialdasemalt kättesaadavd e-kaubanduse vahendusel. Valdkonna kiire areng toob kaasa seniste järelevalvepõhimõtete muutmise vajaduse. M ahepõllumajanduse valdkonna näol on tegemist kasvava ja areneva valdkonnaga, milles tegutsevate ettevõtete arv näitab kasvutrendi. Toodangu mahud, mida maheettevõtetes valmistatakse suurenevad aasta aastalt. Mahetoidu valmistamisega on hakanud tegelema lisaks väikekäitlejatele ka suuremad ettevõtted. Keerukamaks on muutunud kasutatavad tehnoloogiad ja mahetoidu valmistamiste ja liikumiste protsessid ning seeläbi on ajamahukam ka järelevalve teostamine. Avastatud hakkliha võltsimine. Hakkliha võltsimise tuvastamiseks korraldati seire (koos juhendiga). Toidupettuste/võltsimise ( food fraud ) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL tasandil üheks prioriteetseks teemaks. KOM on välja töötanud tegevuskava ja meetmed food fraud teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks. Alljärgnevalt on esitatud IMKKs 201 8 -20 2 1 seatud toidukontrolli valdkonnas järelevalve tõhustamiseks järgmiste lühiajaliste eesmärkide saavutamise tulemused: 1. eesmärk: 882/2004 art 13 ja 42 kohase kriisiolukorra situatsioonplaani koostamine . Tulemus: jätkus toidu situatsioonplaani koostami ne . Situatsioonplaani valmimise tähtaeg on 201 9 a. 2. eesmärk: riski hindamine ja sellel põhineva ametlike kontrollide läbiviimise korraldamine toitu käitlevates ettevõtetes- olemasoleva käsitluse täiustamine. Tulemus: 2018. aastal alustati riskihindamise mudeli välja töötamist. Jätkub aastal 2019. 3 . eesmärk: riski hindamisel põhinev proovivõtustrateegia- olemasoleva käsitluse täiustamine . Tulemus: 2018. aastal alustati riskihindamise mudeli välja töötamist. Jätkub aastal 2019. 4 . eesmärk: järelevalvesuutlikkuse parendamine tegevusvaldkondades nagu ametlike kontrollide läbiviimine toidulisandite käitlemise ja turule viimisest teavitamise, e-kaubanduse, toidualase teabe esitamise, toidu jälgitavuse üle . Tulemus: välja on töötatud ja juurutatud vastavad ametliku kontrolli protseduurid, tagatud on piisava väljaõppega inimressurss ning koostatud rida juhendmaterjale abistamaks nii järelevalveametnikke kui ka toidu käitlejaid, kolmandat sektorit. Juhendmaterjalid ja dokumendid on tehtud kättesaadavaks ka asutuse koduleheküljel toid u rubriigis. Nimetatud valdkondade detailsem ülevaade on esitatud IMKK 201 8 - 20 2 1 201 8 . a aruandes. 5 . eesmärk: järelevalve infosüsteemi (JVIS) funktsionaalsuse täiustamine ja kasutusulatuse laiendamine (edasiarendamine). Tulemus: 2018. aastal valmis ja võeti kasutusel mahevaldkonna moodul, mis võimaldab mahe tõendava dokumendi taotlemist, otsuste väljastamist ja järelevalveprotseduuride tegemist. Samuti täiendati jooksvalt SAP Business Objects’i kasutusvõimalusi. 2018. aastal alustati suuremahulisi täiendusarendusi JVISi järelevalvemoodulites järelevalve kvaliteedi ja aruandluse parandamise eesmärgil. 2018. aastal alustatud arendustööd jätkuvad terve 2019.aasta vältel. 3 .1. 1 . Toidu märgistamine VTA 2018. a alguse seisuga oli Eestis 15 175 toidukäitlemisettevõtet (põhikäitlemisvaldkonna põhjal), millest 14 270 ettevõttes (jättes välja toidu veo, loomse toidu vastuvõtu EL-välistest riikidest ja EL liikmesriikidest ning TKM ettevõtted) oli teoreetiliselt asjakohane kontrollida toidu märgistamist. Ettevõtete riskitaset arvestades tuli 9151 ettevõttes läbi viia vähemalt üks toiduhügieeni valdkonna kontroll. Vähemalt üks kord aastas tuleb ettevõttes, v.a ettevõttes, mille kontrollisagedus on väiksem kui kord aastas, kontrollida toidu märgistamist/toidualast teavet. Seega tuli 2018. a kontrollida märgistamist vähemalt 9151 ettevõtte kontrollimisel. Märgistamise kontrollide arv võrreldes kontrollitavate ettevõtete arvuga on esitatud joonisel 6 . Joonis 6 . Märgistamise kontrollide arv võrreldes kontrollitavate ettevõtete arvuga 2018. a Märgistamise kontrollide arv 2018. a oli mõnevõrra suurem võrreldes 2017. aastaga: 2018. a tehti 4509 kontrolli, mis on 927 kontrolli rohkem võrreldes 2017. aastaga ja moodustas 49 % ette nähtud märgistamise kontrollidest (2017. a vastavalt 46 %). Märgistamise kontrollide arv toiduhügieeni valdkonnas põhikäitlemisvaldkondade kaupa 2 01 8 . a astal on esitatud tabelis 2 . Tabel 2 . M ärgistamise kontrollide arv toiduhügieeni valdkonnas põhikäitlemisvaldkonna kohta 2018. a Põhikäitlemisvaldkond Ettevõtete arv 2018.a alguse seisuga Ettevõtete arv, kus planeeriti 2018.a teostada vähemalt 1 kontroll Ettevõtete arv 2018, kus teostati vähemalt 1 plaaniline toiduhügieeni valdkonna kontroll ÜKAde arv, mille kontrollitav valdkond on toiduhügieen ning eesmärk on märgistamine Märgistamise kontrollide % plaanist Ajutine jaemüük 1 48 25 52 Ajutine toitlustamine 6 40 10 25 Eraelamus toidu valmistamine 1133 295 282 111 39 Eraelamus toitlustamine 180 24 26 2 8 Hulgimüük 1031 246 259 158 61 Jaemüük 4225 2392 2357 1542 65 Kala käitlemine 153 118 190 114 60 Liha käitlemine 112 114 111 116 105 Mee käitlemine 219 119 107 79 74 Mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemine 465 460 485 476 98 Munade käitlemine 22 23 24 27 113 Piima käitlemine 46 45 48 70 146 Taimsete esmatoodete tootmine 383 63 55 5 9 Teisaldatav jaemüük 626 161 150 93 62 Teisaldatav toitlustamine 378 105 77 15 19 Toidu külmutamine 5 6 5 4 80 Toidu pakendamine 29 24 22 20 91 Toitlustamine 5263 4949 4861 1642 34 KOKKU / (viimases veerus KESKMINE) 14270 9151 9147 4509 49 Sarnaselt eelnevate aastatega on märgistamist rohkem kontrollitud tööstusettevõtetes, keskmiselt 99 % plaanilisest (2017. a 118 %) (kohustus ehk plaan on vähemalt 1 kontroll aastas). J ätkuvalt on märgistamist kontrollitud rohkem kui üks kord aastas piima, muna ja liha käitlemisel ( ehk vastavalt 146 %, 113 % ja 105 % plaanist ) . Tagasihoidlikum on märgistamise/ kontrollide arv jätkuvalt toitlustamise valdkondades: eraelamus toitlustamine 8 % , teisaldatav toitlustamine 19 % , toitlustamine 34 % pla anist . Märgistamise kontrollide arv on kasvanud jaemüügi valdkonnas (2018. a 65 %, 2017. a 54 % plaanist ) . Sagedasem märgistamise kontroll (rohkem kui kord aastas) võib olla seotud kaebuste vms menetlemisega ja ei ole põhjendatud juhul, kui kontrolli käigus puudusi ei tuvastata, kuid sellele vaatamata kontrollitakse korduvalt. Viimasele asjaolule juhiti täiendavalt ametnike tähelepanu 2018. a piima ja liha valdkonna järelevalveametnike nõupidamistel. Kui märgistamise kontrollide arv 2018. a on kahe eelmise aastaga võrreldes suurenenud siis ettekirjutuste arv on vähenenud: 2017. a võrreldes ligi 2 korda ja 2016. a võrreldes 2,4 korda (vt joonis 7 ). Joonis 7 . Ettekirjutuste arv võrreldes märgistamise kontrollide arvuga 2016-2018. a. Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust moodustab 2018. a 23 %, 2017. a 56 % ja 2016. a 71 % (vt tabel 3 ). Ettekirjutuste arvu vähenemine 2018. a on seotud varem rakendatud reageeriva järelevalve järk-järgulise üleminekuga rohkem selgitavale ja suunavale järelevalvele. Tabel 3 . Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust 2016.a kuni 2018. a 2016 2017 2018 Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust, % 71 56 23 Sarnaselt eelnevate aastatega on valdav osa ettekirjutustest (98 %) tehtud üldise märgistamise kohta. Ettekirjutused toitumis- ja tervisealaste väidete kohta moodustavad 2 %, millest ligi 1/3 oli seotud piimatoodetel esitatud väidetega. Ettekirjutuste arv põhikäitlemisvaldkondade lõikes on esitatud tabelis 4 . Tabel 4 . E ttekirjutuste arv toidualase teabe kohta kokku valdkondade lõikes 2018. a ja 2017.a Märgist ami se kontrolli proovivõtt ja tulemused on esitatud tabelis 5 : Tabel 5 . Märgistamise kontrolli proovivõtt ja tulemused Kontrolli ulatus Proovide arv Nõuetele vastavate proovide arv Märkused (mittevastavused) Hakkliha nimetuse ning nimetusega seotud rasvasisalduse ja kollageeni/lihavalgu suhtarvu vastavus nõudele (1169/2011 art 17 lg5 ja VI lisa B osa p1 ja p2) 6 6 Hakkliha toitainete sisalduse vastavus toitumisalasele märgistusele 5 4 küllastunud rasvhappeid vähem kui märgistusel: 1 proov Lihatoote (viinerid) toitainete sisalduse vastavus toitumisalasele märgistusele 8 5 rasvu rohkem kui märgistusel: 2 proovi; küllastunud rasvhappeid rohkem: 1 proov; süsivesikuid rohkem: 1 proov 3 .1.2. Toitumis- ja tervisealased väited TKA Toitumis- ja tervisealaseid väiteid hinnatakse ja jälgitakse kõikide tootegruppide juures, mida siis kas vastavalt tööplaanile või tarbijate pöördumistest, signaalidest tulenevalt kontrollitakse. VTA T oitumis- ja/või tervisealaste väidete esitamise nõuetekohasuse hindamist müügipakendil ning vajadusel ka mujal toidu kohta edastatavas teabes (toote/tootja kodulehel, reklaamis) viiakse läbi märgist amise /toidualase teabe kontrolli raames ( kui asjakohane ). Nõuetega vastuolus olevate v äidete osas tehti 21 ettekirjutust (2017. aastal 36 ja 2016. aasta l 32 ). Ettekirjutustest ligi 1/3 oli seotud piimatoodetel esitatud väidetega. E ttekirjutuste arv erinevate käitlemisvaldkondade lõikes on esitatud punktis 3.1.1 tabelis 4 . 3 .1. 3. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi Terviseamet ( TA) Terviseamet (TA) on korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 kohane riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. Korrakaitsealase tegevusega tegeleb TA järelevalveosakond viies erinevas tegevusvaldkonnas: tervishoid, keskkonnatervis, meditsiiniseadmed, kemikaaliohutus ning nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje. Keskkonnatervise valdkonnas võib TA erinevates seadustes sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Riiklik järelevalve on KorS § 2 lg 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. TA teostab järelevalvet rahvatervise seaduse alusel loodusliku mineraalvee ja allikavee üle ning veeseaduse alusel joogivee üle. Terviseameti järelevalve alla kuuluvate ettevõtete järelevalve on riskipõhine ning toimub risikianalüüsi alusel . Tabel 6 . Terviseametil on 4 piirkondliku regionaalosakonda. Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne regionaalosakond. Lisaks linnadele on Terviseamet esindatud ka maakondades esinduste näol, kokku 12 esindust. Joogi-, mineraal-, suplus- ja basseinivee terviseohutusega tegelevad: Ametinimetus Töötajate arv KESKKONNATERVISE OSAKOND 3 PÕHJA REGIONAALOSAKOND 5 LÕUNA REGIONAALOSAKOND 5 LÄÄNE REGIONAALOSAKOND 2 IDA REGIONAALOSAKOND 3,5 TA poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu avaldatakse TA kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/valkonnad/keskkonnatervis/vesi/pakendatud-vesi . Seisuga 31.12.2018 oli Eestis seitse tunnustatud looduslikku mineraalvett: müüginimetustega „Värska originaal“, „Värska“, „Häädemeeste Goodmens“, „Haage“, „Värska Natural“ ,“Vichy“ ning "Värska looduslik mineraalvesi nr. 9". 2018. aastal tunnustati kaks uut vett loodusliku mineraalveena. Seisuga 31.12.2018. a on läbi vaadatud: 3 taotlust loodusliku mineraalvee tunnustamiseks – kaks tunnustatud, ühe puhul menetlus jätkub. Terviseameti peadirektori 26.01.2018 käskkirja nr 1.1-1/7 „Terviseameti 2018. aasta tööplaani kinnitamine“ alusel kinnitatud üleriigilise tööplaani alusel viidi läbi 2018. a järgmised tegevused: I Loodusliku mineraalvee ja allikavee tootjate kontroll 2018. aastal oli Eestis seitse tunnustatud looduslikku mineraalvett: müüginimetustega „Värska Originaal“ ja „Värska“, „Häädemeeste Goodmens“, „Haage“, „Värska Natural“ ,“Vichy“ ja "Värska looduslik mineraalvesi nr. 9" ning üks allikavee tootmisettevõte. Terviseamet teostas 2018. aastal kõigi nende veetootjate üle järelevalvet ning 2018. aasta lõpu seisuga vastasid kõik tunnustatud mineraalvee tootjat nõuetele. 2018. II poolaastal kontrolliti 5 Eestis müüdava loodusliku mineraalvee nõuetele vastavust, mittevastavusi ei tuvastatud. II Järelevalve teostamine Eestis villitava pakendatud joogivee tootjate üle -veeallikate kontroll (sh radionukliidide sisalduse suhtes). 2018. aastal vastasid kõikide Eesti pakendatud joogivee tootjate tootmisliini analüüsid mikrobioloogilistele ja keemilistele nõuetele. Pakendatud joogivee tootmiseks kasutatavate puurkaevude vee radioloogiliste omaduste uuringute tulemused on avalikustatud Terviseameti koduleheküljel https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/joogivee-ohutus/joogivee-kvaliteedi-ulevaated . VTA 2018. aastal kontrolliti joogivee villijaid 1-2 korda aastas. Järelevalve käigus võeti 8 mikrobioloogia analüüsi proovi pudeliveest. Nendest 3 mikrobioloogiliste näitajate proov võeti mineraalveest ja 2 allikaveest. Proovid osutusid nõuetekohaseks. 3 .1. 4. Toidulisandid VTA Alates 0 1. 05. 2004. a tuleb turuleviijal hiljemalt turuleviimise päeval toidulisandi esmakordsest turuleviimisest teavitada . Teavitamiseks peab toidulisandi esmakordne turuleviija edastama teatise koos toidulisandi pakendi märgistusega (eestikeelne märgistus ja originaalkeeles märgistus) . Teavitamise eesmärgiks on järelevalveasutuse informeerimine turule viidavast tootest, kuid mitte toote heakskiitmine. Turuleviija poolt edastatud teatiste põhjal tehakse toidulisandite andmebaasi sissekanne. Alates 2014. aasta sügisest kantakse toidulisandite teatised andmebaasi Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi (JVIS) kaudu. Kliendiportaali avaliku päringu kaudu on ligipääs kõigile teavitatud toidulisanditele. Andmebaasist on olemas järgmine info toidulisandite kohta: toote nimetus, brändi nimetus, turuleviimise kuupäev, tootja/turustaja nimi, päritolumaa ning turuleviija ettevõtte nimi ja registrikood. Järelevalveinfosüsteemi andmetel toodi 201 8 . aastal turule 806 uut toidulisandit (joonis 8) , mida on vähem kui eelneval aastal. Joonis 8 . Turuleviidud toidulisandite arv ( Allikas: JVIS ) Jätkuvalt esitatakse enamus teatiseid (91%) e-posti ja Maaeluministeeriumi kl iendiportaali kaudu (joonis 9 ) . Posti teel saadetakse 9% teatistest. Aina rohkem suureneb kliendiportaali kaudu edastavate teatiste osakaal. Joonis 9 . Toidulisandite teatiste edastamisviisid Suurem osa turule viidavatest toidulisanditest on pärit Euroopa Liidust (joonis 10) . Kui varem kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal järjest vähenes, siis 2018. aastal nende osakaal hoopis suurenes. 67% kolmandate riikide toodetest pärineb USA-st ja Venemaalt. Joonis 10 . Aastatel 2014-201 8 turuleviidud toidulisandite päritolumaad ( Allikas: JVIS ) 2018. aastal langes Eestis toodetud toidulisandite kogus, mis eelnevatel aastatel pidevalt tõusnud oli (joonis 11) . Joonis 11 . Eesti päritolu toidulisandite arv Toidulisandeid toodab Eestis 19 ettevõtet, neist 4 on eraelamus toidu valmistajad. Toidulisandite hulgimüügiga tegeleb 211 ettevõtet. Toidulisanditega tegelevate ettevõtete arv on viimastel aastatel suurenenud, mis võib olla tingitud nii ettevõtete arvu suurenemisest kui ka käitlejate teadlikkuse tõusust (suureneb teadmine, et tegevusest on vaja teavitada). Ülevaate toidulisanditega tegelevatest ettevõtetest annab joonis 1 2) . Joonis 1 2 . Toidulisandite tootjate ja hulgimüüjate arv aastatel 2012-201 8 Märgistus Toidulisandite märgistuse kontrolli teostavad maakondlike veterinaarkeskuste järelevalveametnikud ning see toimub peamiselt suunatud ja üldise märgistuse kontrolli käigus jae- ja hulgikaubanduses ning tootmisega tegelevates ettevõtetes. Ettekirjutuste arv 2018. a astal langes oluliselt (joonis 1 3) . Tõenäoliselt oli 2017. aastal ettekirjutuste arv suurem, kuna sel aastal toimus lisaks Euroopa Komisjoni poolt suunatud e-kaubanduse kontroll, mis keskendus toidulisanditele. Lisaks võis ettekirjutuste arvu vähendada selgitava ja suunava järelevalve rakendamine. Joonis 1 3 . Toidulisandite märgistuse ettekirjutused aastatel 2012-201 8 Koolitused 2018. aastal räägiti toidulisanditest Eesti Tarbijakaitse Liidu seminaril „Toidu ohutus on tarbija õigus“ . Keskuste järelevalveametnikke koolitati suunatud kontrolli ja toidulisandite märgistuse osas. Järelevalveanalüüsid Toidulisandite järelevalveproovide m aht tõuseb iga aastaga (joonis 1 4) . 2018. aastal analüüsiti 45 toidulisandi proovi: 30 C-vitamiini koguse määramiseks; 10 D-vitamiini koguse määramiseks; 5 mükotoskiin tsitriniini määramiseks. C- ja D-vitamiini proovide analüüsimisega kontrolliti, kas nende kogus vastab märgistusel välja toodud kogustele. 40st tootest 3 ei vastanud nõuetele: 2 D-vitamiini toodet ja üks C-vitamiini toode: 1. Higher Nature True Food Vitamiin C: märgistusel 250 mg, analüüsi tulemus 164,7 mg; 2. Rõõm vitamiin D tilgad: märgistusel 25 µg, analüüsi tulemus 2,0 µg; 3. Vitamiin D päikesetilgad: märgistusel 100 µg, analüüsi tulemus 6,8 µg. Mükotoskiin tsitriniini analüüsiti toodetest, mis sisaldasid punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K-d. Analüüsidega kontrolliti, et tsitriniini kogus vastaks kehtestatud piirnormile (2000 µg/kg). Kõik 5 toodet vastasid nõuetele. Joonis 1 4 . Toidulisandite proovide arv aastatel 2008-201 8 Vihjed, vaided , RASFF teated 2018. aastal esitati VTA-le 9 kaebust, mis olid seotud toidulisanditega. Kaebustega juhiti peamiselt meie tähelepanu keelatud/kahtlaste toodete müügile ning ühel juhul ka võltsitud tootele. VTA-s menetleti 13 RASFF teadet, millest enamus oli seotud keelatud uuendtoitude ( Cistanche deserticola, Rauwolfia vomitoria, Coriolus versicolor ) kasutamisega. Lisaks teavitati märgistamata allergeenidest, liiga suurest kofeiini ja tsingi sisaldusest ja keelatud lisaaine kasutamisest. 3 .1. 5. Eritoidud VTA Alates 0 1. 05. 2004. a tuleb hiljemalt turuleviimise päeval eritoidu esmakordsest turuleviimisest Eestis järelevalveasutust teavitada. Turuleviija poolt edastatud teatiste põhjal tehakse eritoitude andmebaasi sissekanne. Alates 2014. aasta sügisest kantakse eritoitude teatised andmebaasi Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi (JVIS) kaudu. 2018. aastal toodi Eesti turule 19 uut eritoitu - enamus neist olid meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidud (16 toodet) ja 3 imiku piimasegu (joonis 1 5) . Joonis 1 5 . Turuleviidud eritoitude arv 2004-2018 Suurem osa teatiseid esitati e-posti teel (84%) ja 16% edastati Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (joonis 1 6) . Kliendiportaali osakaal oli 2018. aastal väiksem, kuna paljud tooted teavitati välisriikide ettevõtete poolt, kellel ei olnud võimalik kliendiportaali kasutada. Joonis 1 6 . Eritoidu teatiste edastamise viisid 2014-201 8 Praktiliselt kõik viimastel aastatel turule viidud eritoidud on pärit Euroopa Liidust. Levinumad päritolumaad on Saksamaa ja Holland. 2018. aastal lisandus üks uus tootja - Saaregurmee OÜ , ning nüüd on Eestis kokku 4 eritoidu tootjat: AS Salvest (imiku- ja väikelaste toidud) AS Solbritt (imiku- ja väikelaste toidud) European Foods OÜ (kehakaalu alandamiseks ette nähtud toidukorra asendajad) Saaregurmee OÜ (imiku- ja väikelaste toidud) Märgistus Eritoidu osas on võimalik välja tuua ettekirjutusi toidualase teabe osas (peamiselt märgistuse kontroll). Analoogselt eelnevale aastale, 2018. aastal ettekirjutusi ei tehtud, kuid tuvastatud asjaolusid oli 3 (joonis 1 7) . Joonis 1 7 . Tuvastatud asjaolud ja e ttekirjutused eritoitude märgistuse osas aastatel 201 5 -201 8 Koolitused K oolitusi 201 8 . aastal ei toimunud. Järelevalveanalüüsid 2018. analüüsiti 15 eritoitu (imiku- ja väikelaste toidud): - 5 mikrobioloogia proovi; - 10 taimekaitsevahendijääkide proovi Üks proov osutus mittenõuetekohaseks, kuna bakterite üldarv tootes (veiselihapüree kuubikud) oli 91 000 cfu/g, mis ületas "Toidu säilimisaja määramise juhendis" toodud imikutoidu kriitilise väärtuse (5000 cfu/g) 18-kordselt. Ülevaate imiku- ja väikelaste toitude proovide arvust ja mittenõuetekohastest proovidest annab joonis 1 8 . Joonis 1 8 . Imiku- ja väikelaste toitude proovid 2008-201 8 3 .1. 6. Uuendtoit Järelevalve Eraldi järelevalveprotseduure ja aruandluse vorme uuendtoidu kohta ei ole ette nähtud. Järelevalvet teostatakse nii üldise järelevalve käigus kui ka toidulisandite teavitamisel (pisteliselt) . 2018. aastal tehti 2 ettekirjutust uuendtoidu kohta (joonis 1 9) , mis on vähem kui 2017. aastal kui toimus Euroopa Komisjoni poolt koordineeritud e-kaubanduse kontroll, mis keskendus ka teatud keelatud uuendtoitudele. Ettekirjutused olid seotud keelatud uuendtoitude CBD õli ja Coriolus versicolor turustamisega e-poodides. Joonis 1 9 . Uuendtoiduga seotud ettekirjutuste arv Vihjed, RASFFid, meedia VTA menetles 2018. aastal 3 RASFF teadet, mis olid seotud järgmiste keelatud uuendtoitudega toidulisandites: saksauuli-kõrbesoomukas ( Cistanche deserticola) , Rauwolfia vomitoria ja Coriolus versicolor . Ülevaate viimase kuue aasta RASFFidest Eestis ja Euroopa Liidus annab joonis 20 . Joonis 20 . Eestis menetletud uuendtoitude RASFFid 3 .1. 7. Toiduhügieen 3 .1. 7 .1 . Esmatootmise järelevalve sh taimekaitsevahendite jäägid VTA Mitteloomsete esmatoodete tootmine Esmatootmise ettevõtted on teatamiskohustuslikud , va väikeses koguses esmatootjad . Alates 2015. aastast kontrollitakse teatamiskohustuslikke mitteloomseid esmatootjaid riskipõhise plaanilise järelevalve käigus. 201 8 aastal teostati 81 esmatootmisettev õttes korraline inspekteerimine, tehti üheksa ettekirjutust . Mitteloomsete esmatootmise ettevõtete üle teostavad järelevalvet maakonna veterinaarkeskustes töötavad ametnikud. 201 8 . aastal teostas järelevalvet kokku 15 järelevalveametnikku. 201 8 . aasta detsembrikuu seisuga oli VTA järelvalve all 424 teavitatud esmatootmise valdkonna ettevõtet. Ettevõtete arv on tõusnud aastate jooksul , põhjuseks on suurem selgitustöö. Sarnaselt on tõusnud ka inspekteerimiste arv. Tabel 7 . Ettevõtete arv 20 1 5 -201 8 . Allikas: VTA 201 5 201 6 201 7 201 8 Teavitatud ettevõtted 202 334 382 424 Ülevaate ettevõtetest maakondade lõikes annab joonis 2 1 . Jooni s 2 1 . Ettevõtted maakondade lõikes. Esmatootmise valdkonnas jäid kontrollid teostamata Harjumaal ja Viljandimaal. Harjumaal planeeriti 5 kontrolli, teostati 3 ja tegemata jäi 3 kontrolli. Viljandimaal planeeriti 14 kontrolli, teostati 11, tegemata jäi 5 kontrolli. Viljandimaal oli põhjuseks asjaolu, et vili koristati lühikese aja jooksul ära ja ettevõtetes peaaegu ei hoiustata vilja. Loomsete esmatoodete tootmine Loomatervishoiu , loomakaitse ja söö tade vald konnas teostavad esmatootmise jä relevalvet farmitasandil maakondade jä relevalveametnikud. K õik i loomakasvatusettevõtte i d ü ks kord kolme aasta jooksul (v.a piim afarmid, mida inspekteeritakse ü ks k ord aastas ). Kontrolle teostatakse loomatervise kontrollide raames, mille ülevaade on esitatud aruande punktis 3.7. PMA Järelevalve taimekaitsevahendite kasutamise ja nende jääkide üle esmatootmise tasandil S eaduses määratud ülesannete täitmist , sh järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise , sh nende jääkide üle taimedes ja taimsetes saadustes tootmise tasandil, korraldab Põllumajandusameti (PMA) taimekaitse ja väetiste osakond, kelle ülesandeks on eelkõige tagada taimekaitsevahendite turule lubamise nõuete täitmine ja väetiste registreerimine ning kontroll nende turustamise, samuti taimekaitsevahendite nii põllumajanduslikel kui mittepõllumajanduslikel eesmärkidel (maantee ja raudtee ümbrus, pargid, haljasald jm) kasutamise üle. Oma ülesannete täitmisel teeb osakond koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saateainete laboratooriumi , Keskkonnaameti, Maksu- ja Tolliameti ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga. Vastavalt VTA-ga sõlmitud koostöölepingule teavitavad pooled teineteist viivitamatult rikkumise tuvastamisest või sellekohasest kahtlusest, sh taimekaitsevahendi jääkide kehtestatud piirnormist suurema sisalduse tuvastamisest , ning taimekaitsevahendi tuvastamisest, millele Ühenduses ei ole kehtestatud piirnormi. PMA 208. aasta tegevuskava aruande kohaselt võib taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kontrollisüsteemi pidada toimivaks. Tegutseti kooskõlas strateegilise eesmärgiga, taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise kontrollidel tuvastatud nõuetekohasuse osakaal läbiviidud kontrollide arvust oli 2018. aasta lõpuks 97%, mis ületab eesmärgiks seatud sihttaseme 95%. J ärelevalve käigus võeti 107 proovi põllul kasvavatest taimedest ja taimsest toodangust, sh kõige enam õitsvast rapsist, kartulist, maasikast ja kurgist. Ülevaate läbiviidud toimingutest kol mel viimasel aastal annab tabel nr 8. Tabel nr 8 Taimekaitse valdkonna menetlus- ja järelevalvetoimingud 20 16 .-201 8 . a. Allikas: PMA Toiming/aasta 201 6 201 7 201 8 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetlus 47 25 33 Sealhulgas identsed taimekaitsevahendid 18 8 25 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetlus vastastikuse tunnustamise alusel 21 9 12 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetluse lõpetamise otsused 0 3 0 Paralleelse kaubanduse loa menetlus 3 0 14 Paralleelse kaubanduse loa kehtetuks tunnistamine 0 0 0 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa pikendamise menetlus ( re-registreerimine ) 32 13 8 Taimekaitsevahendi turule laskmise loa muutmise menetlus 156 135 142 Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamine vähelevinud kultuuridele 4 4 5 Taimekaitsevahendi registrikande muudatused (loa muutmiseta) 84 189 148 Katsetetegevuse ja erakorraliste lubade menetlused 11 4 6 Taimekaitsevahendite turustajate registrisse kandmine 43 14 12 Turustajate registrist kustutamine 19 17 6 Turustajate registrikannete muutmine 7 26 4 Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrisse kandmine 0 0 0 Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrist kustutamine 0 1 0 Taimekaitsevahendite ajapikenduse otsused (taotluseväline) 29 21 13 Taimekaitsevahendile antud lubade või sellest keeldumise otsuste (menetletud taotluste) arv KOKKU 298 214 236 Taimekaitsevahendite kasutamise kontroll 344 316 462 Sealhulgas taimekaitsevahendite kasutamise kontroll mittepõllumajanduslikul maal 12 26 32 Seired (ette teatamata seirevaatlused) 71 63 59 Taimekaitsevahendite turustamise kontroll 141 142 144 Taimekaitseseadmete kontroll 154 152 193 Väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutamise kontroll 15 9 13 Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kontroll taimses toodangus 99 105 107 Taimekaitsevahendi kvaliteedi kontroll 2 2 3 PRIA nõuetele vastavuskontroll 150 156 153 Läbiviidud kontrolle KOKKU 875 838 1024 PRIA nõuetele vastuse kontrollil tuvastatud rikkumised 3 12 19 Ettekirjutused 26 21 13 Rikkumisi KOKKU 29 33 32 Taimekaitsekoolitused 49 56 55 Väljastatud taimekaitsetunnistused 1112 1058 845 Tehnilise kontrolli läbinud taimekaitseseadmeid 234 257 266 Taimekaitsevahendite kasutamise nõuete eiramisel võivad põllumajandussaadustesse jääda lubatust suuremad või kasutamiseks mittelubatud taimekaitsevahendite jäägid , samuti võib sellega kaasneda oht mesilastele ja teistele kasulikele putukatele ning keskkonnale . Kuuest PMAle seoses mesilaste hukkumisega esitatud kaebusest oli kolmel juhul tegemist taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumisega. Toiduohutust mõjutavaid rikkumisi 201 8 . a ei tuvastatud. Tõhustamaks kontrolli taimse toodangu kvaliteedi üle plaanitakse 2019. aastal kahekordistada proovide arvu . Ettekirjutused ja väärteod Võrreldes 201 7 . a on rikkumiste arv vähenenud . 201 8 . a astal koostati kokku 13 ettekirjutust taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõuete rikkumiste kohta . Peamised puudused taimekaitsevahendite turustamisel olid seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele. Näiteks oli toote nimi ebakorrektne, puudusid kehtivad piktogrammid, ohu- ja hoiatuslaused või oli avaldatud kulunorm vale. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid pritsimine veekaitsevööndis, õitsvate taimede ja lubatust suurema tuulega pritsimine, taimekaitsevahendi kasutamine kultuuridel, millel seda kasutada ei tohi, ja taimekaitsetunnistuse puudumine. Lisaks tehti 77 kirjalikku tähelepanujuhtimist vähemoluliste puuduste kohta. PRIA nõuetele vastavuse kontrollidel tuvastati rikkumisi 19 juhul, mis viisid toetuse vähendamise ettepanekuteni. Väärteomenetlusi õiguslike aluste jätkuva puudumise tõttu 2018. aastal taimekaitse valdkonnas läbi ei viidud. Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks Aktiivse teavitustöö tulemusena võib täheldada põllumajandustootjate teadlikkuse jätkuvat tõusu, mida tõestab ka taimse toodangu vastavus nõuetele . Taimekaitse valdkonna uue infosüsteemi PMAIS arendus valmis 201 8 . aasta lõpus. Lisaarendustöödega süsteemi täiendamiseks alustatakse 2019. aastal. Plaanis on välja töötada automaatne teavitussüsteem taimekaitsetunnistuse ja taimekaitseseadme ülevaatuse kehtivuse lõppemisel, mis võimaldab klientidel enne tunnistuse aegumist planeerida õigeaegselt koolitusel osalemist ja tellida taimekaitseseadme tehniline kontroll. Mesilaste hukkumisega seotud k aebuste efektiivsemaks käsitlemiseks täiendati 2018. aastal koostöös VTA ja mesindusorganisatsioonidega juhis t , mis määratleb ära nii ametnike kui mesinike tegevused asjaolude väljaselgitamiseks ja olukorra tuvastamiseks. Kokkuvõte ja järeldused: Taimekaitsevahenditega seotud kontrollisüsteemi võib lugeda toimivaks. Turustamise ja kasutamise kontrolle on sõltuvalt ressursist tehtud aastate lõikes ligikaudu sarnases mahus, valides kontrolliobjekte siiski sõltuvalt ettevõtete tootmistegevusest ja kontrolliprioriteetidest, muutustest sektoris, eelmise perioodi tulemuste analüüsist ja muudatustest nõuetes. Järelevalve tulemused kinnitavad taimse toodangu kvaliteedi vastavust nõuetele, toiduohutust mõjutavat taimekaitsevahendite jääkide piirmäärade ületamist ei tuvastatud. Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil http://www. pma .agri.ee/index.php?id=102&sub=973 3 .1. 7 .2 . Mitteloomset toitu ja/ või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve VTA Mitteloomset toitu ja/või liittoitu (sh pakendajad ja külmutajad) käitlevate ettevõtete üle teostavad järelevalvet maakonna veterinaarkeskustes töötavad ametnikud . 2018 . aastal teostas järelevalvet kokku 2 1 järelevalveametnikku. 2018 . aasta detsembrikuu seisuga oli VTA järelvalve all 537 mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevat t egevusloaga ette võtet . Tabel 9 . Ettevõtete arv 20 1 8 . Allikas: VTA 201 5 201 6 201 7 201 8 Tegevusloaga ettevõtted 408 453 497 537 Tegevusloaga ettevõtete arv on viimas t e aasta te jooksul oluliselt tõusnud . Ülevaate tegevusloaga ettevõtetest maakondade lõikes annab joonis 2 2 . Joonis 2 2 . Ülevaade mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest maakondade lõikes 201 8 . aastal. Allikas : VTA 201 8 . aasta ks planeeriti 759 kontrolli, kuid reaalselt viidi läbi mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitleva te s ettevõtetes 1115 kontrolli. Kõike plaanilisi kontrolle ei teostatud, mõnel juhul käitl emine oli lõpetatud ja peatatud. Plaaniväliste kontrollide peamised põhjused olid tegevusloa lahendamise eelsed kontrollid ja järelkontrollid . Ettevõtete kontrolle planeeritakse mitteloomset toitu ja/või liit t oitu käitlevate ettevõtete riskihindamise juhendi põhjal, mis on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga. Riskihindamisel lähtutakse ettevõttes käideldavast tootegrupist, ettevõtte tootmismahust, hügieenireeglite täitmisest , enesekontrollipla a ni toimivusest ning ettevõtte alustamisest eelmisel kalendriaastal . Riskiskoori summast sõltuvalt saab ettevõtte riskitase olla kõrge (minimaalselt 3 kontrolli aastas), keskmine (minimaalselt 2 kontrolli aastas) või madal (minimaalselt 1 kontroll aastas). 201 8 . aastal tehti mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevates ettevõtetes järelevalve käigus kokku 506 ettekirjutust seoses nõuetele mittevastavustega. 2018. aastal on ettekirjutuste arv tööstusettevõtete kohta kaks korda väiksem võrreldes eelmiste aastatega. Osa liselt on üle mindud selgitavale järelevalvele. Enamus ettekirjutusi tehti toidualase teabe, jälgitavuse, ruumi nõuete ning proovide võtmise ja analüüsimise kohta. Ettekirjutuste peamised põhjused on koondatud tabelisse 10 . Tabel 10 . Ettekirjutused 201 8 aastal. Allikas: VTA Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv liigiti Toit - dokumentatsioon 6 Toit - eeltingimusprogrammi/KP seire 6 Toit - HACCP enesekontrolliplaanis 25 Toit - järelkontroll 27 Toit - jäätmekäitlus 3 Toit - kahjuritõrje 9 Toit - kasutatav vesi sh. toidujää 3 Toit - KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 2 Toit - mittenõuetekohane toit 5 Toit - personali koolitus 12 Toit - personali tervisekontroll 13 Toit - proovide võtmine ja analüüsimine 37 Toit - puhastamine ja desinfitseerimine 16 Toit - sisseseade, seadmed 21 Toit - temperatuurinõuded 6 Toit - toidu toitumis- ja tervisealane väide 6 Toit - toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 26 Toit - toidu jälgitavus sh saatelehed 44 Toit - toidu käitlemine 5 Toit - toidu toidualane teave 99 Toit - toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 19 Toit - toidukäitlemise ruumid 34 Toit - toidulisandi toidualane teave 7 Toit - toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 9 Toit - vihje/kaebus 8 Toit - üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 9 201 8 . aastal võeti mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest kokku 243 toiduproovi, nendest: 145 proovis uuriti mikrobioloogilisi näitajaid, 10 proovis uuriti lisaaineid . V õetud proovi de st oli nõuetele mittevastavaid proove 4 (s.o 3 %) . Mittenõuetekohased proovid on koondatud alljärgnevasse tabelisse nr 11 . Tabel 1 1 . Mittenõuetekohaste proovide arv ja liik mitteloomset ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest Allikas: VTA Toidugrupp Proovide arv Analüüsi liik Salat 1 aeroobsed mikroorganismid Eritoit 1 aeroobsed mikroorganismid Joogivesi kraanist 1 coli-laadsed bakterid Kanepiseemned 1 hallitusseened Kokku 4 15-16. mail 2018 . aastal viidi VTA keskasutuses läbi mitteloomse toiduhügieeni järelevalvega tegelevate ametnike nõupidamine ja koolitus, kus käsitleti järgmiseid teemasid: Selgitav järelevalve, akrüülamiid, paindlikkuse nõuded ruumidele, lihavalmististe proovivõtusagedus, muutunud nõuded pudeliveele, puu- ja köögivilja partii esitamine, toidu säilimisaja määramise juhend. Taimede kogumise, kuivatamise ja säilitamise põhimõtted, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. 21-22. novembril 2018 aastal viidi läbi mitteloomse toiduhügieeni järelevalvega tegelevate ametnikele nõupidamine ja koolitus: Üldnõuded väidetele, toitumisalased väited, tervisealased väited. Toiduainetes kasutatavad mikroorganismid ja probiootikumid, Tallinna Tehnikaülikool. Kokkuvõte, järeldused : 2018. aastal viisid mitteloomse sh kombineeritud toidu ettevõtete kontrolle läbi 21 järelevalveametnikku. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis 537 mitteloomse sh liittoitu käitlevat ettevõtet . Ettevõtete arv on mõnevõrra tõusnud aastate jooksul. Mitteloomse sh kombineeritud tegevusega toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetes viidi läbi 1115 kontrolli . Tööstusettevõtete kontrollide arv on suurenenud võrreldes eelmise aastaga . 2018. aastal on ettekirjutuste arv väiksem võrreldes eelmiste aastatega, kuna paralleelselt rakendati selgitavat järelevalvet. Enamus ettekirjutusi tehti toidualase teabe, jälgitavuse, ruumi nõuete ning proovide võtmise ning analüüsimise kohta. Ka aastal 2016 ja 2017 oli palju ettekirjutusi toidualase teabe ja ruumi nõuete kohta. Võrreldes 2011 aastaga on ettekirjutuste arv kontrolli kohta vähenenud viis korda. Ettevõtete arv antud valdkonnas on suurenenud ligi 50 protsenti. Mitteloomses valdkonnas on peale Harjumaa kõik plaanilised kontrollid teostatud aastal 2018. Harjumaal oli planeeritud 208 kontrolli, teostati 234 kontrolli ja kontrollimata jäi 36 ettevõtet. Põhjuseks on suur ettevõtete arv, lisandunud uued ettevõtted ning ka ametniku vahetus. 2018. aastal tehti 155 proovist 739 mikrobioloogiliste näitajate analüüsi. 4 proovi olid mittenõuetekohased , see on sarnane eelnevate aastatega . Analüüside arv ettevõtete kohta on vähenenud võrreldes eelmiste aastatega. 3 .1. 7 .3 . Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve H ulgimüügiga tegelevad ettevõtte d on toidukäitlejad, kelle põhikäitlemisvaldkond on toidu ladustamine või üksnes turuleviimine. Üksnes turuleviijad on ettevõtted, kes vahendavad toitu, ladustades oma kaupa mõne teise toidu ladustamisega tegeleva hulgimüügiettevõtte laos. Seisuga 1. jaanuar 201 9 . aasta oli toidu hulgimüügiettevõtete Eestis kokku 1 157. Hulgimüügiettevõtted võivad ladustada ja üksnes turule viia nii eritemperatuuri vajavat kui ka eritemperatuuri mittevajavat toitu. Toidu üksnes turuleviimisel ei erine ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuetes erinevusi vastavalt käideldavast toidust (eritemperatuuri vajav või mittevajav toit). Toidu ladustamisel on aga oluline vahe, kas ettevõte tegeleb eritemperatuuri vajava või mittevajava toidu ladustamisega. Eritemperatuuri vajava toidu ladustamise korral on ettevõte tegevusloakohuslane. 1157 -st toidu hulgimüügiga tegelevast ettevõtetest 971 ehk 8 4 % on teavitatud ettevõtted ning 1 86 ettevõtet ehk 1 6 % on tegevusloaga ettevõtted (tabel 1 2 ). Tegevusluba omavad need hulgimüügiettevõtted, kes ladustavad eritemperatuuri vajavat toitu või tegelevad mõne tegevusluba vajava kõrvalvaldkonnaga, näiteks pakendamisega. Tabel 1 2 . Teavitanud ja tegevusloaga hulgimüügiettevõtete hulk 2008 – 201 8 . aastani. Aasta Hulgimüügi-ettevõtete hulk Tegevusloaga ettevõtete hulk Tegevusloaga ettevõtete % Teavitanud ettevõtete hulk Teavitanud ettevõtete % 2008 304 141 46 % 163 54 % 2009 306 146 48 % 158 52 % 2010 321 144 45 % 177 55 % 2011 352 142 40 % 210 60 % 2012 376 142 38 % 234 62 % 2013 681 167 25 % 514 75 % 2014 576 114 20 % 462 80 % 2015 774 152 20 % 622 80 % 2016 925 161 17 % 764 83 % 2017 1038 170 16 % 868 84 % 2018 1157 186 16% 971 84% Enne 2013 aastat koondati andmei d vaid toidu ladustamisega tegelevate hulgimüügi ettevõtete osas, alates 2013 aastast hakati loetelu pidama ka üksnes turuleviimisega tegelevate hulgimüügiettevõtete üle. Põhivaldkonnana ladustamisega ja üksnes turuleviimisega tegelevate toidukäitlemisettevõtete ühiseks toidukäitlemisvaldkonnaks sai hulgimüük. Sellest tulenevalt on alates 2013. aastast hulgimüügiettevõtete arv oluliselt suurem kui varasematel aastatel ladustamisettevõtete arv (joonis 2 3 ). Samas on tegevusloaga ettevõtete arv olnud aastate lõikes küllaltki ühtlane, sest tegevusluba ei pea omama 2013. aastast oma tegevusest teavitama hakanud üksnes turuleviijad, nemad on teavitanud ettevõtted. 2014. aasta kokkuvõttes hulgimüügiettevõtete vähenemine võib olla tingitud andmesüsteemide uuendamisest 2014. aasta jooksul, millest tulenevalt võis tol aastal aruandlusest välja jääda teatav hulk ettevõtete andmeid. Joonis 2 3 . Hulgimüügiga tegelevate ettevõtete arv suurenes 2013. aastal olulisel määral, kuna 2013. aastast alates loetakse hulgimüügiettevõtete hulka ka üksnes turuleviijaid, varem olid nimekirjas vaid ladustamisettevõtted. 1157-st toidu hulgimüügiettevõttest 186-l on tegevusluba, nendest 56% (105 ettevõtet) asuvad Harjumaal ning kõikidest toidu hulgimüügiettevõtetest 832 ehk 72% on registreeritud Harjumaal. Tabel 1 3 . Ettevõtete koguarv ning tegevusloaga (varem tunnustatud) ja teavitatud hulgimüügiettevõtete arv maakonniti aastatel 2010. – 201 8 . Maakond 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT Harjumaa 204 81 123 224 78 146 245 78 167 521 90 431 418 58 360 568 85 483 686 97 589 762 102 660 832 105 727 Hiiumaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 Ida-Virumaa 19 10 9 20 9 11 18 8 10 20 13 7 19 6 13 24 7 17 28 8 20 29 8 21 40 12 28 Jõgevamaa 1 1 0 1 1 0 1 1 0 2 1 1 0 0 0 2 0 2 3 0 3 6 0 6 8 0 8 Järvamaa 3 2 1 4 2 2 3 1 2 4 2 2 2 1 1 5 2 3 5 2 3 7 2 5 9 1 8 Läänemaa 0 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 3 2 1 3 1 2 7 2 5 10 2 8 11 2 9 Lääne-Virumaa 9 7 2 13 7 6 13 7 6 19 7 12 25 7 18 30 7 23 32 7 25 35 7 28 34 7 27 Põlvamaa 4 3 1 8 6 2 7 5 2 9 5 4 10 3 7 10 6 4 27 14 13 16 3 13 18 3 15 Pärnumaa 17 12 5 17 12 5 17 12 5 16 15 1 16 9 7 25 12 13 11 3 8 30 13 17 43 21 22 Raplamaa 4 0 4 4 0 4 5 0 5 5 1 4 4 0 4 5 0 5 5 1 4 5 1 4 6 1 5 Saaremaa 9 6 3 9 6 3 12 9 3 11 7 4 14 7 7 15 7 8 13 6 7 15 6 9 15 6 9 Tartumaa 32 14 18 31 13 18 32 13 19 50 18 32 43 10 33 60 16 44 78 12 66 88 17 71 98 17 81 Valgamaa 7 1 6 7 1 6 7 1 6 8 1 7 6 1 5 8 1 7 10 1 9 10 1 9 13 2 11 Viljandimaa 7 5 2 8 5 3 10 5 5 10 5 5 11 6 5 11 6 5 11 4 7 16 3 13 17 4 13 Võrumaa 5 2 3 5 2 3 5 2 3 5 2 3 5 2 3 8 2 6 9 4 5 9 5 4 12 5 7 Kokku 321 144 177 352 142 210 376 142 234 681 167 514 576 112 464 774 152 622 925 161 764 1038 170 868 1157 186 971 EV- ettevõtteid TL- tegevusluba MTT- majandustegevusteade Toidu hulgimüügiettevõtete arv 1. jaanuari 201 9 . aasta seisuga on 1 157 . Nende ettevõtetega, mille põhikäitlemisvaldkond on hulgimüük, on seotud kokku 46 järelevalveametnikku. J ärelevalveobjektide arv ametniku kohta maakonniti on väga erinev. Samuti on järelevalve objektide jaotus ametnike vahel maakonniti küllaltki erinev. Hulgimüügiettevõtete üle teostavad järelevalveametnikud kontrolli lisaks muudele vastavate ametnike jaoks peamistele toidukäitlemisvaldkondadega tegelevatele ettevõtetele . Järelevalvet toidu hulgimüügi ettevõtete üle viiakse läbi regulaarselt, vastavalt järelevalveametnike koostatud plaanidele ja lisaks muudel juhtudel, kui on põhjust eeldada, et tegemist võib olla õigusrikkumisega (nt vihjed, kaebused, ett evõtte poolt käideldava toiduga seotud RASFF teated jm). Kontrollimise sagedus tuleneb ettevõtte riskitasemest ja selle määramine toimub peadirektori käskkirjaga kehtestatud protseduuri kohaselt. 201 8 . aastal oli ettevõtte riskitaset mõjutavateks teguriteks käideldava toidu tüüp (eritemperatuuri vajav toit/eritemperatuuri mittevajav toit), ettevõtte enesekontrollisüsteemi ja jälgitavuse toimimine , enesekon trolli proovide analüüsitulemused ning lisategevusvaldkonna olemasolu (nt t oidu pakendamine, külmutamine jne ). Lisaks teostatakse ettevõtetes kontrollimisi muudel põhjustel. Minimaalne planeeritud kontrollide arv tuleneb ettevõtte riskitasemest, kuid kui ettevõte tegeleb mitme toidukäitlemisvaldkonnaga, siis saab planeerida kontrolle valdkonniti eraldi, millest tulenevalt on maksimaalne planeeritud kontrollide arv aastaplaani kirjete arv. Reaalne teostatav plaaniliste kontrollide arv jääb enamikel juhtudel minimaalse ja maksimaalse planeeritud kontrollide arvu vahele, sest enamikel juhtudel kontrollitakse korraga ettevõtte mitut erinevat käitlemisvaldkonda ühe kontrolli raames, kuid vahel viiakse ühes ettevõttes läbi mitu plaanilist kontrolli erinevate käitlemisvaldkondade kontrollimiseks. Lisaks plaanilistele toiduhügieeni valdkonna kontrollidele teostatakse ka teistel põhjustel (näiteks järelkontroll) kontrolle, seega reaalne teostatud kontrollide arv hulgimüügiettevõtetes on suurem kui planeeritud kontrollide arv. Lisaks toiduhügieeni kontrollidele viiakse hulgimüügiettevõtetes läbi ka turukorralduse, alkoholi, mahevaldkonna kontrolle, mistõttu on lõplik aasta jooksul hulgimüügiettevõtetes läbi viidud kontrolltoimingute arv veel suurem (tabel 1 4 ) . Tabel 1 4 . Toidu hulgimüügiettevõtete planeeritud ning teostatud kontrollide arv 201 8 . aastal. STRUKTUURIÜKSUS PLANEERITUD KONTROLLIDE ARV Teostatud plaaniliste kontrollide arv kokku Jõgevamaa - Tartumaa Keskus 19 18 Hiiumaa - Saaremaa Keskus 5 5 Läänemaa - Raplamaa Keskus 3 3 Pärnumaa Keskus 17 13 Virumaa Keskus 39 24 Harjumaa Keskus 168 120 Järvamaa Keskus 2 2 Põlvamaa Keskus 4 3 Valgamaa Keskus 3 3 Viljandimaa Keskus 5 5 Võrumaa Keskus 9 7 KOKKU 274 203 Järelevalveametnikud planeerisid 201 8 . aastal teostada hulgimüügiettevõtete s vähemalt 2 74 plaanilist toiduhügieeni valdkonna kontrolli. Plaanilisi kontrolle teostati kokku 203 . Toidu hulgimüügiettevõtete riskitaseme määramisel on võimalik, et ettevõttel puudub kontrollimise sagedus ehk ettevõtet kontrollitakse vaid kaebuse tõttu või mõnel muul põhjusel, samuti võib kontrollimise sageduseks kujuneda 1 kord 2 aasta jooksul. Sellest tulenevalt ei kontrollita kõiki ettevõtteid igal aastal. Kõige rohkem on toidu hulgimüügiga tegelevate hulgimüügiettevõtete seas ettevõtteid, kelle riskitase on väga madal. Väga madala riskitasemega toidu hulgimüügiettevõtted on toidu üksnes turuleviijad, kes ei oma füüsilist toidu käitlemise tegevuskohta, vaid nad tegelevad vaid toidu turustamisega, samuti osad toidu ladustamisettevõtted. Toidu ladustamisega tegelevatest ettevõtetest kõige suurem hulk ettevõtteid on madala riskitasemega ettevõtted, kelle plaanilise kontrollimise minimaalne sagedus on üks kord kolme aasta jooksul (tabel 1 5) . Viimati muudeti hulgimüügiettevõtete riskihindamise käskkirja 2016. aasta novembrikuus, mistõttu muutusid paljude ettevõtete riskitasemed vastavalt käskkirja sisule. Tabel 1 5 . Toidu hulgimüügiettevõtete hulk vastavalt ettevõtte riskitasemele ja riskitasemest tulenevale kontrollimise sagedusele. Hulgimüügiette -võtete riskitasemed Ettevõtete arv (oktoober 2016) Järelevalve -sagedus aastani 2016 Ettevõtete arv (jaanuar 2017) Järelevalve-sagedus alates aastast 2017 Ettevõtete arv (jaanuar 2018) Ettevõtete arv (jaanuar 2019) Kõrge 24 2 80 1 68 55 Keskmine 137 1 96 0,5 97 121 Madal 226 0,5 220 0,33 241 249 Väga madal 519 0 512 0,05 582 706 2018 . aastal tehti kokku 213 ettekirjutust, millest kõige sagedasem ad ettekirjutus te liigid oli d mittenõuetekohane toit (26 ettekirjutust), toidu toidualane teave (24 ettekirjutust) ja toidu jälgitavus (20 ettekirjutust). Tabel 1 6 . 201 8 . aastal hulgimüügiettevõtete kontrollimisel tehtud ettekirjutuste arv liigiti. Ettekirjutuste arv liigiti Mahetoit 19 arvestuse pidamine 2 enesekontrollisüsteem 3 Eristatavuse tagamine 1 hankimine ja/või vastuvõtmine 4 importimine 1 jälgitavus 4 järelkontroll 1 ladustamine 2 märgistamine 1 TK alkohol 2 registrikanne/ vein 1 saatedokument 1 Toit 191 dokumentatsioon 6 eeltingimusprogrammi/KP seire 2 HACCP enesekontrolliplaanis 5 järelkontroll 14 jäätmekäitlus 1 kahjuritõrje 2 kasutatav vesi sh. toidujää 1 loomsed kõrvalsaadused 1 mittenõuetekohane toit 26 muu 1 mõõtevahendid, kontrollseadmed 1 personali koolitus 10 personali tervisekontroll 5 proovide võtmine ja analüüsimine 2 puhastamine ja desinfitseerimine 4 teavitamata tegevus 1 tegevusloata tegevus 1 temperatuurinõuded 4 Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 4 toidu jälgitavus sh saatelehed 20 toidu käitlemine 2 toidu pakendamine 1 toidu toidualane teave 24 toidukäitlemise ruumid 8 toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 1 toidulisandi toidualane teave 16 toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 18 transport sh veovahendid 2 uuendtoit 1 vihje/kaebus 4 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 3 Turukorraldus 1 reserveeritud nimetused muu 1 KOKKU: 213 2018. aastal kulus ühe hulgimüügiettevõtte kontrollimiseks keskmiselt 2,1 tundi (2017 aastal 2,2 tundi), sealhulgas viidi läbi kontrollobjekti hindamine, dokumentide läbivaatamine ning ÜKA koostamine. Keskmine kontrollobjekti hindamise, dokumentide läbivaatamise ja ÜKA koostamise kestvus on leitud nende kontrollide põhjal, millel on märgitud vastavateks tegevusteks kulunud ajad. Juhul, kui vastavaks tegevuseks kontrollimisel aega ei kulutatud, siis neid kontrolle keskmise leidmises ei kasutata. 3 .1. 7 .4 . Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve Toiduveoettevõtete üle teostatakse järelevalvet VTA kohalike asutuste järelevalveametnike poolt nt. veo ettevõtte majandustegevusteate menetluse käigus, planeeritud või erakorralise kontrolli käigus ning vihje/kaebuse korral. Samuti teostatakse veovahendite kontrolli tegevusluba omava/teatamiskohustusega ettevõtte ametliku kontrolli käigus st veovahendite kontroll on ettevõtte kontrolli üks osa, mida kontrolltoimingu käigus hinnatakse. Toiduveoettevõtte ja veovahendi nõuetele vastavuse hindamist teostatakse veendumaks, et käitleja tegevus on vastavuses toiduvedu puudutavate toiduhügieenialaste nõuetega . Teavitatud toidu veoga tegelevate ettevõtete arv maakondade lõikes on toodud tabelis 1 7 . Tabel 1 7 . T oidu veoga tegelevate teavitatud ettevõt ete arv maakondade lõikes seisuga 31.12.20 1 8 Allikas: VTA Maakond Seisuga 31.12.201 8 1. Harjumaa 206 2. Hiiumaa 1 4 3. Ida-Virumaa 3 7 4. Jõgevamaa 2 4 5. Järvamaa 5 6. Läänemaa 8 7. Lääne-Virumaa 1 9 8. Põlvamaa 1 5 9. Pärnumaa 55 10. Raplamaa 1 0 11. Saaremaa 2 7 12. Tartumaa 79 13. Valgamaa 8 14. Viljandimaa 1 1 15. Võrumaa 16 KOKKU: 5 34 Toidu veoga tegelevate ettevõtete arv Eestis suurenes 2018. aastal võrreldes eelnenud aastaga 6,4%. Teavitatud toidu veoga tegelevate ettevõtete jaotus maakondade lõikes on toodud joonisel 24. Joonis 2 4 . Teavitatud toiduveoettevõtted maakondade kaupa . Allikas: VTA JVIS-is kontrollaktide otsingu 01.01.201 8 – 31.12.201 8 alusel on toidu valdkonnaga seoses kontrollitud vedamise tegevusena/eesmärgina kokku 86 käitlejat. Kõikides toidu käitlemisvaldkondades kokku on 153 kontrollakti peal tuvastatud asjaolu, milli liigiks on valitud „transport sh. veovahendid“ . Vedamise tegevusena/eesmärgina on kontrolltoimingute arvud toodud maakondade kaupa tabelis 1 8 . Tabel 1 8 . Vedamise tegevusena/eesmärgina on kontrollitud maakondade lõikes 201 8 . aastal . Maakond Kontrolltoimingute arv Harjumaa 11 Hiiumaa 13 Ida-Virumaa 5 Jõgevamaa 10 Läänemaa 8 Lääne-Virumaa 4 Põlvamaa 4 Pärnumaa 5 Raplamaa 2 Saaremaa 1 5 Tartumaa 6 Valgamaa 0 Viljandimaa 0 Võrumaa 3 KOKKU: 86 JVIS BO-st saadud andmete põhjal tehti 201 8 aastal toidu vedamise valdkonnas toiduhügieeniga seonduvalt (tegevuskoha põhikäitlemisvaldkond toidu vedamine st. toiduveoettevõtted) kokku 12 ettekirjutust (201 7 – 26 ettekirjutust). Tehtud ettekirjutused olid seotud veonõuete eiramise, temperatuurinõuete eiramise, toidu jälgitavuse sh. saatelehtede mittenõuetekohasusega. Kolmel korral oli teg emist teavitamata tegevusega. 3 .1. 7 .5 . Lihakäitlemisettevõtete järelevalve T egevusloaga lihakäitlemisettevõtted 201 8 . a alguses oli liha valdkonnas tegevusloaga ettevõtteid 9 8 , aasta lõpus oli liha valdkonnas tegevusloaga ettevõtteid 9 8 . Tabel 19 . T egevusloaga lihakäitlemis ettevõtete arv maakonniti Maakond Lihakäitlemisettevõtete arv seisuga 01.01.201 8 Lihakäitlemisettevõtete arv seisuga 31 . 12 .201 8 Harjumaa 1 2 1 1 Hiiumaa 3 3 Ida-Virumaa 8 11 Jõgevamaa 9 6 Järvamaa 2 3 Läänemaa 4 4 Lääne-Virumaa 1 7 1 8 Pärnumaa 5 2 Põlvamaa 4 5 Raplamaa 4 4 Saaremaa 5 5 Tartumaa 11 9 Valgamaa 6 5 Viljandimaa 7 8 Võrumaa 4 4 Kokku 9 8 9 8 Joonis 25 . Lihakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 01.01.201 8 ja 3 1.1 2 .201 8 Teatamiskohustusega ettevõtted Kütitud suurulukite kogumiskeskused 201 8 . a alguses oli teavitatuks loetud kütitud suurulukite kogumiskeskuseid 4. Aasta jooksul muudatusi ei toimunud. Tabel 2 0 . Teavitatuks loetud kütitud suuruluk ite kogumiskeskused maakonniti Maakond Kogumiskeskuste arv seisuga 01.01.201 8 Kogumiskeskuste arv seisuga 01.01.201 9 Lääne-Virumaa 2 2 Harjumaa 1 1 Hiiumaa 1 1 Kokku 4 4 Teavitatuks loetud jahimehed, kes turustavad väik e ses koguses ulukiliha 201 8 . a alguses oli teavitatuks loetud jahimehi, kes turustavad väikeses koguses ulukiliha, kokku 1. Aasta jooksul muudatusi ei toimunud. Tabel 2 1 . Teavitatuks loetud jahimehed , kes turustavad väikeses koguses ulukilih a maakonniti Maakond Jahimeeste arv seisuga 01.01.20 1 8 Jahimeeste arv seisuga 01.01.201 9 Võrumaa 1 1 Kokku 1 1 Tootjad, kes turustavad väikeses koguses farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha 201 8 . a alguses oli 8 käitlejat, kes turustas väikeses koguses farmis tapetud kodulindude j a jäneseliste liha, aasta jooksul alustas tööd 1 uu s käitleja ning aasta lõpus tegutses nimetatud valdkonnas 9 käitlejat . Tabel 2 2 . Teavitatuks loetud tootjad, kes turustavad väikeses koguses farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha maakonniti Maakond Tootjate arv seisuga 01.01.201 8 Tootjate arv seisuga 31.12 .201 9 Tartumaa 1 1 Võrumaa 1 1 Valgamaa 1 1 Hiiumaa 1 1 Läänemaa 1 1 Pärnumaa 2 2 Ida-Virumaa 1 1 Põlva 0 1 Kokku 8 9 Ettevõtete järelevalve Igas VTA keskuses teostavad lihakäitlemisettevõtetes kontrolle järelevalveametnikud. Veterinaarkeskustes töötas 201 8 . a alguse seisuga kokku 1 8 lihahügieeni järelevalveametnikku . Lihahügieeni valdkonnas viiakse ametlikke kontrolle läbi riskipõhiselt. Ametlike kontrollide läbiviimise korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhend. Ametlike kontrollide läbiviimise sageduse määramisel lähtutakse ettevõtte struktuurist, käitlemisvaldkondadest, käideldavatest loomaliikidest ja tootmisvõimsusest ning eelmisel aastal läbiviidud ametlike kontrollide tulemustest . 20 1 8 . a asta jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud lihakäitlemisettevõtetes toiduhügieeni alaseid kontrolle 2 8 6 -l korral. 201 8 . aastal võeti ametlike kontrollide käigus lihakäitlemisettevõtetest 2 46 järelevalveproovi. Proove võeti hakklihast, lihavalmististest, lihatoodetest sh lihakonservidest ja joogiveest. Tabel 2 3 . Lihakäitlemisettevõtetest 201 8 võetud proovide arv toidugrupiti Jrk nr Toidugrupi nimetus Võetud proovide arv 1 Hakkliha 3 3 2 Lihavalmistis 48 3 Lihatoode 73 4 Joogivesi 92 Kokku 2 46 Tabel 2 4 . Lihakäitlemisettevõtetest võetud proovidest teost atud analüüsid ja nende arv 201 8 . a Uuritav näitaja Analüüside arv Salmonella spp 513 E.coli 4 97 L.monocytogenes 35 3 Aeroobsed mikroorganismid 1 45 Tööstuslik steriilsus 6 Tabel 2 5 . Toiduohutuskriteeriumidele mittevastavate proovide arv 201 8 . aastal Jrk nr Proovi nimetus Võetud proovide arv Analüüsinäitaja Positiivsete proovide arv Positiivsete proovide % 1 Lihavalmistised 48 Salmonella spp 1 2,0 1 Hakkliha 3 3 Salmonella spp 1 3,0 2018. a teostati veiseliha sisaldava hakkliha laiapõhjaline uuring. Uuriti 20 hakkliha proovi ning uuringu eesmärk oli määrata veiseliha sisaldavast hakklihast, mi s märgistuse kohaselt linnuliha ei sisalda , linnuliha sisaldust . Uuring näitas, et 20-st hakkliha proovist tuvastati 5s proovis linnuliha sisaldus. Ettekirjutused Tabel 2 6 . Lihakäitlemisettevõtetele tehtud ettek irjutuste arv liikide kaupa 201 8 . aastal Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv Allergeenide ohje 3 dokumentatsioon 4 eeltingimusprogrammi/KP seire 16 HACCP enesekontrolliplaanis 13 Hakkliha tooraine ja tootmine (853/2004) 6 identifitseerimismärgi kasutamine 10 kahjuritõrje 11 kasutatav vesi sh. toidujää 5 KKP-de seire, korrigeerivad tegevused 5 Lihalõikuse hügieen (853/2004) 3 Lihavalmistise tooraine ja tootmine (853/2004) 1 loomsed kõrvalsaadused 23 mittenõuetekohane toit 11 muu 7 mõõtevahendid, kontrollseadmed 4 Määratletud riskiteguriga materjal (999/2001) 3 personali hügieen sh kaitseriietus 4 personali koolitus 4 personali tervisekontroll 9 proovide võtmine ja analüüsimine 36 puhastamine ja desinfitseerimine 40 Rasvade sulatamine (853/2004) 1 sisseseade, seadmed 41 Tapahügieen 17 teavitamata tegevus 2 tegevusloata tegevus 1 temperatuurinõuded 15 toidu toitumis- ja tervisealane väide 1 Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 35 toidu jälgitavus sh saatelehed 10 toidu käitlemine 5 toidu toidualane teave 63 toiduahela informatsioon (853/2004) 1 toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 9 toidukäitlemise ruumid 63 toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 21 Ulukite käitlemine (853/2004) 3 veiseliha jälgitavus/ kohustuslik märgistus 4 vihje/kaebus 6 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 24 Kokku 540 Joonis 26 . Lihakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 201 8 . aastal Kõige enam tehti 2018. aastal lihakäitlemisettevõtete kontrollide käigus ettekirjutusi seoses toidu toidualase teabega (12 %) ja toiduvalmistamise ruumid e nõuetele mittevastavustega (12 %) ning seose sisseseade ja seadmetega (8%). 2017. aastal tehti kõige enam ettekirjutusi seoses toidu toidualase teabega (15 %) , seejärel toiduvalmistamise ruumid e nõuetele mittevastavustega (14 %) ja seose toidu käitlemisega (8%). Koolitused 2018. a toimus lihahügieeni järelevalveametnikele 3 koolitust, sh 1 ühiskontroll ettevõttes. Koolitused olid korraldatud VTA ja Sisekaitseakadeemia poolt. Koolitustel käsitleti alljärgnevaid teemasid: RASFF ja AAC TKM järelevalve lihakäitlemisettevõttes Kaitstud geograafilise tähise nimetusega toidu kasutamise tingimused toidu valmistamisel ja selle märgistamise nõuded EMÜ juhend „Valmistoitude kestvuskatsed L.monocytogenesé suhtes“ SRM Päritolu esitamine sea-, kitse-, lamba- ja linnulihal Lihamass, „ baadermeat “, hakkliha ja liha Traditsioonilised lihavalmistised ja NaNO 2 Lihatoodete karamelliseerimine ja märgistus „Parim enne“ ja „kõlblik kuni“ esitamine toidul Riikliku järelevalve taktika (Sisekaitseakadeemia koolitus). Ühiskontrolli teema oli kütitud ulukite tapajärgne kontroll. Kokkuvõte 2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis 98 tegevusloaga lihakäitlemise ettevõtet ja 14 teavitatud lihakäitlemisettevõtet. Ettevõtetes viidi läbi 286 toiduhügieenialast ametlikku kontrolli, mis on 10-e võrra rohkem kui 2017. a. Ettevõtetele tehti liha valdkonnas 540 ettekirjutust, mis on 48 võrra vähem kui 2017. a. Kõige rohkem tehti ettekirjutusi toidu märgistamisega seoses ja toiduvalmistamise ruumid e nõuetele mittevastavustega seonduvalt. 2018. aastal võeti ametlike kontrollide käigu s lihakäitlemisettevõtetest 246 järelevalveproovi mikrobioloogilisteks uuringuteks . Ametlikke kontrolle teotas 2018. a lihahügieeni valdkonnas 18 järelevalveametnikku ja koolitusi toimus 4. korral. 3 .1. 7 .6 . Piimakäitlemisettevõtete järelevalve Igas Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikus keskuses on määratud juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastuta s piimahügieeni valdkonna järelevalve korralduse eest oma maakonnas . Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikes keskustes töötas 2018. aastal 14 piimahügieeni valdkonnaga tegelevat teenistujat. Raplamaal ja Läänemaal teostas piimahügieeni valdkonna toiduohutusalast järelevalvet üks ja sama ametnik. Üldjuhul tegelevad piimahügieeni valdkonna järelevalveametnikud piirkondlikes keskustes täiendavalt riikliku järelevalvekohustuse täitmisega ka mõnes teises käitlemisvaldkonnas. Piimakäitlemisettevõtetes ja piimatootmisettevõtetes ametlike kontrollimiste läbiviimise sagedust reguleeri vad Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjad. Piimakäitlemisettevõtted 201 8 . a alguses oli piima valdkonnas kehtiva tegevusloaga 4 5 piimakäitlemisettevõtet . 201 8 . a jooksul tunnustati tegutsema k olm uut piimakäitlemisettevõtet ja tegevuse lõpetas üks ja tegevuse peatas kolm piimakäitlemisettevõtet. 201 8 . aasta lõpuks oli piimakäitlemisettevõtete arv kokku 4 4 ( tabel 2 7) . T egevusloaga piima käitlemisettevõtteid suuruse järgi ei eristata. Piimakäitlemisettevõtete tegevust eristavad erinevad käideldavad toidugrupid ja muud tegevused teistes käitlemisvaldkondades nt ladustusteenuse pakkumine teistele käitlejatele . Enamus tegevusloaga piimatööstuseid tegeleb kuumtöödeldud piimast piimatoodete valmistamisega või piimapõhiste toodete käitlemisega. Eestis on üks eraldiseisev juustu pakkekeskus, k aks jäätisevabrikut , neli kitsepiima töötlev at piimakäitlemisettevõte t ja 2 lambapiima töötlevat piimakäitlemisettevõtet. Tabel 2 7 . Ü levaade piimakäitlemisettevõtetest arvust aastatel 20 1 5 -201 8 . Allikas: VTA Käitlemisvaldkonna koondandmed 01.01.201 5 01.01.201 6 01.01.201 7 01.01.201 8 01.01.201 9 Tegevusloaga piimatööstuste arv 39 38 42 4 5 4 4 Täpsem ajas täiendatav info tegevusloaga piimatootmisettevõtete kohta on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt aadressil: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html Piimakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 01.01.201 9 . a on toodud joonisel 2 7 . Joonis 27 . T egevusloaga piimatööstuste arv maakondade lõikes seisuga 01.01.201 9 . a . Allikas: VTA Järelevalve korraldamisel 201 8 aastal kehtis VTA peadirektori 23.12.2008. a käskkiri nr 206 „Piimakäitlemisettevõtetes ja piimatootmisettevõtetes ametlike kontrollimiste läbiviimise juhend“ mida on muudetud VTA peadirektori 13.01.2012. a käskkirjaga nr 7. Riskianalüüsi põhiselt omistati igale piimakäitlemisettevõttele riskitase, mis määras ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 201 8 aastal: k õrge riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt neli korda aastas ; k eskmine riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt kaks korda aastas ; m adal riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt üks kord aastas. Lisaks ülalmainitud plaanilistele kontrolltoimingutele teostati piimakäitlemisettevõtetes ka täiendavaid kontrolle, näiteks tarbijalt tulnud vihje kont rollimiseks või muudel põhjustel . Plaaniväliste kontrollimiste läbiviimise põhjusteks olid ka korralisel inspekteerimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid või uute lisandunud piimakäitlemisettevõtetega seotud inspekteerimised. Ülevaade inspekteerimise sagedustest on esitatud tabelis 2 8 . Alates 2018 kajastavad tabelis toodud andmed üksnes planeeritud ja selle planeeringu alusel teostatud järelevalvetoiminguid st. välja on jäänud plaanivälised kontrolltoimingud. Tabel 2 8 . Ülevaade järelevalvetoimingute sagedustest aastatel 20 1 4 -20 1 8 . Allikas: VTA Piimatööstuste inspekteerimine 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 Piimatööstuste arv 39 3 8 42 4 5 4 4 Inspekteerimisi piimatööstustes kokku (piimahügieen) 1 62 1 30 1 29 1 39 91 20 1 8 . a teostati planeeringu alusel ametlikke kontrolle piima käitlemisettevõtetes se 91 . Piimatööstustele tehti ametliku kontrolli käigus kokku 168 ettekirjutust. Piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutused on üldisemalt seotud toidukäitlemise ruumide , toidualase teabe, proovide võtmise ja analüüsimisega ja puhastamise- ning desinfitseerimise korraldusega. Ülev aade piimakäitlemisettevõtetes 201 8 aasta jooksul tehtud ettekirjutuste arvule liikide kaupa on esitatud tabelis 29 . Tabel 29 . Piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 201 8 . aastal . Allikas: VTA Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste arv Dokumentatsioon 6 HACCP enesekontrolliplaanis 2 Personali koolitus 5 Personali tervisekontroll 2 Temperatuurinõuded 2 Toidu jälgitavus sh. saatelehed 7 Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 10 Toiduohutuse eeltingimusprogrammi/KP seire 2 Toidu toidualane teave 19 Kahjuritõrje 2 KKP-de seire, korrigeerivad tegevused 5 Mõõtevahendid, kontrollseadmed 1 Puhastamine ja desinfitseerimine 11 Sisseseade, seadmed 8 Toidukäitlemise ruumid 33 Üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 8 Järelkontroll 10 Mittenõuetekohane toit 3 Muu 1 Proovide võtmine ja analüüsimine 13 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 5 Jäätmekäitlus 1 Personali hügieen sh. kaitseriietus 2 Toidu toitumis- ja tervisealane väide 6 Toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 2 Toidu pakendamine 2 KOKKU: 168 VTA keskasutuse järelevalveametniku poolt hinnati 20 1 8 . a piima valdkonna toimivust toiduosakonna tööplaani alusel. Toiduosakonna tööplaani täitmiseks piimahügieeni valdkonnas viidi sisekontroll läbi Lääne-Virumaal, Saaremaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Hinnang anti piimahügieeni valdkonnas proovivõtuga seotud menetluste läbiviimisele keskuste poolt ja kontrollitud ettevõtete (neli piimatööstust) enesekontrolliplaanis proovivõtukavaga seotud tegevustele ja nendest tegevustest kinnipidamisele. Samuti anti hinnang järelevalvetoimingute tõhususele ettevõtte poolt kehtestatud proovivõtukavas toodu ja proovivõtukavas planeeritust kinnipidamise osas. Piimatootmisettevõtted Piimafarmide kontrolli teosta mine korraldati 2018 aastal Veterinaar- ja Toiduametis ümber. Alates 1. jaanuarist 2018 anti kõik volitatud veterinaararstide poolt teostatud kontrolltoimingud (sh. karjade kontrollid ning tõendite väljastamine) täies mahus üle Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikele ja loomapidajad hakkasid saama sellest kuupäevast alates kirjeldatud toimingutele v astavat teenust oma maakonna VTA keskusest . Volitatud veterinaararstidelt tellib Veterinaar- ja Toiduamet edaspidi töödena ainult riiklike loomatauditõrje programmide põhiseid karjade monitooringuid ja diagnostilised uuringud. Veterinaar- ja Toiduamet otsustas, et alates 01.01.2018 enam toorpiima veterinaartõendit 8P loomapidajale piimatööstusele esitamiseks ei väljastata. See seisukoht kujunes seetõttu, et toorpiima veterinaartõendi olemasolu ei tõenda turustatava toorpiima nõuetekohasust müügi hetkel, kuna hinnang antakse eelnevalt võetud piimaproovide tulemuste alusel. Piimatööstus saab varutud toorpiima nõuetekohasusest teada Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) piimalaborisse saadetud piimaproovide tulemustest. Dokumentideks on EPJ piimalabori poolt väljastatud tõendusdokumendid. Mittenõuetekohase toorpiima varumisest on käitlejal endal kohustus Veterinaar- ja Toiduametit teavitada. Veterinaarkeskuste veterinaarjärelevalveametnikel on võimalus andmekogusid kasutades veenduda piimakarjadele teostatud RLTTP rakenduskava alusel teostatud profülaktiliste menetluste ja diagnostiliste uuringute nõuetekohasuses. Kitsendused karjadele edastatakse loomapidajale veterinaarjärelevalveametnike poolt ning sellest informeeritakse kõiki asjassepuutuvaid (sh piimatööstuseid). Toorpiima turustamisel loomapidaja poolt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, jäid kehtima senised nõuded ja veterinaartõendi 8P väljastab otseturustuse korral vastava maakonna veterinaarjärelevalveametnik. Juhul kui piimafarm turustab toorpiima toiduna oli 2018 aastal piimafarmide kontrolli sageduseks üks kord aastas. Piimafarmi kontrolli käigus täideti kontrollakt koos kontrollakti juurde kuuluvate töölehtedega. Piimafarmide kontrolltoimingute läbiviimise planeerimise ja nõuetekohase teostamise eest vastutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakond. Toiduosakond vastutab toorpiima nõuetekohasusega seotud tegevuste eest. VTA piimahügieeni järelevalveametnik saab piimatööstuste poolt varutud ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) piimalaborisse saadetud piimaproovide mittenõuetekohastest tulemustest teada EPJ piimalaborist e-kirja teel laekuvate teatiste kaudu. EPJ teatised koondatakse, tulemusi analüüsitakse ja vajadusel sekkutakse. Sekkumise kohustus tekib kui toidukäitleja ei ole parandanud olukorda kolme kuu jooksul alates pädeva asutuse esimesest teavitamisest kriteeriumidele mittevastavuse kohta mikroorganismide üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu osas, peatatakse tootmisettevõttest toorpiima tarnimine või kohaldatakse selle suhtes toorpiima töötlemist ja kasutamist käsitlevaid nõudeid rahvatervise kaitsmiseks. Piima lehmade jaotus maakondade lõikes on toodud j oonisel 2 8 . Joonis 2 8 . Piima lehmade arv maakondade lõikes . Allikas: PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kodulehel toodud andmetel on piimalehmade arv 17.01.2019 seisuga 85098. Piimalehmade jaotus maakondade viisi on toodud tabelis 3 0 . Tabel 3 0 . P iimalehmade arv seisuga 17.01.2019 PRIA andmetel . Maakond Piimalehmade arv Harjumaa 4167 Hiiumaa 624 Ida-Virumaa 1304 Järvamaa 13143 Jõgevamaa 7701 Läänemaa 1140 Lääne-Virumaa 10043 Pärnumaa 10587 Põlvamaa 6032 Raplamaa 6327 Saaremaa 5180 Tartumaa 5264 Valgamaa 3538 Viljandimaa 7393 Võrumaa 2655 KOKKU 85098 Piimalehmade arv ja piimatoodang lehma kohta Eesti Statistikaameti (ESA) andmetel on toodud joonisel 29 . Joonis 29. Piimalehmade arv ja piimatoodang lehma kohta, 1994-2018. Allikas: ESA 20 1 8 . a võeti piimakäitlemisettevõtetest, piimatootmisettevõtetest ja toorpiima müügikohtadest kokku 179 proovi , millest nõuetele mittevastavaid oli 11 ( 6,2 % võetud proovidest). 201 8 . aastal piimakäitlemisettevõtetest , piimatootmisettevõtetest võetud proovidest teostati 1 460 analüüsi, millest nõuetele mittevastavaid oli 51 ( 3,5 % teostatud analüüsidest) . Piimahügieeni valdkonnas 201 8 . a ametliku kontrolli käigus teostatud laboratoorsetest uuringutest on esitatud ülevaade tabelis 3 1 . Tabel 3 1 . A metliku kontrolli käigus 20 1 8 . a piimakäitlemisettevõtetest ja piimatootmisettevõtetest võetud proovidest uuritud analüüside arv ja määruse 2073/2005 või 853/2004 (toorpiim)/siseriiklik määrus 71 nõuetele mittevastavate analüüside arv. Allikas: VTA Analüüsi nimetus Nõuetele mittevastavate analüüside arv Bakterite üldarv piimatööstuses enne termilist töötlust 1 Piim (joogipiim)-Rasvatu piim 1 Piim (joogipiim)- Toorpiim-Lehma toorpiim Listeria monocytogenes 1 Piimatooted-Valminud poolpehmed juustud-pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud Enterobacteriaceae 5 Piimatooted-Jäätised-Koorejäätis lehmapiimast E. coli 15 Piimatooted-Valmimata juustud lehmapiimast- toorjuustu tooted 5 Piimatooted-Valminud pehmed juustud-pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud 5 Piimatooted-Valminud poolkõvad juustud-toorpiimast või termiseeritud lehmapiimast valmistatud 5 Piimatooted-Valminud poolkõvad juustud-pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud Koagulaaspositiivsed stafülokokid 5 Piimatooted-Valminud pehmed juustud-pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud 5 Piimatooted-Valminud poolkõvad juustud – toorpiimast või termiseeritud lehmapiimast valmistatud Bakterite üldarv piimafarmis 2 Piim(joogipiim)-Toorpiim-Lehmapiim Staphylococcus aureus 1 Piim(joogipiim)-Toorpiim-Lehmapiim Kokku 51 2018 aastal piimatööstustest ametliku järelevalve käigus võetud proovidest ei vastanud ühe piimatööstuse juustuproov määruses 2073/2005 toodud toiduohutuskriteeriumidele (juustu partii viiest osaproovist 1 osaproov Listeria monocytogenes leiuga). Antud partii päritoluettevõttest tarbijateni ei jõudnud ja antud partii kõrvaldati piimatööstuse poolt toiduahelast. Antud partii utiliseeriti. 2018 aastal piimatööstustest ja piimafarmidest ametliku järelevalve käigus võetud tooteproovide või toorpiima/pastöriseeritud piima proovitulemuste alusel osutusid määruses 2073/2005 toodud protsessi hügieenikriteeriumidele või 853/2004 (toorpiim)/siseriiklik määrus nr 71 nõuetele mittevastavaks järgmised analüüsinäitajad: E.coli - juustud lehmapiimast (30); Enterobacteriaceae jäätises (5); Koagulaaspositiivsed stafülokokid – juustud lehmapiimast; joogipiima bakterite üldarv piimatööstuses enne termilist töötlemist (2); toorpiima bakterite üldarv piimafarmis (2); otseturustatava toorpiima Staphylococcus aureus’ e piirväärtuse ületamine (1). Kokku oli JVIS-i alusel mittenõuetekohaseks loetud analüüsitulemusi 51 analüüsi11-st tootest. 2018. aastal korraldati maakonna järelevalveametnikele üks piimahügieeni valdkonda puudutav kahepäevane koolitus. Antud koolituse läbiviijaks oli VTA toiduosakonna piimahügieeni peaspetsialist. Teoreetiline koolitus toimus Tartus Jõgevamaa ja Tartumaa keskuses ja praktiline koolitus toimus E-Piim Põltsamaa Meiereis. Koolitusest võttis osa 14 ametnikku 15-st maakonnast. Koolitustel keskenduti varutud toorpiima nõuetekohasuse kontrollile piimafarmist piimatööstuseni, ülevaade anti märgistamise kontrollist 2016 ja 2017, JVIS-i täitmisel tehtud vead, tuvastatud asjaolude fikseerimine, piimahügieeni tegevusvaldkonna hindamise tulemused ja edasised tegevused, küsimuste arutelu. Tootespetsiifiliselt arutati praktikas esinenud juhust, kus mannapuding oli saastunud Bacillus spp-ga ja tutvustati eksperthinnangut, mis oli tehtud Merike Henno , dr(pm) Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi piimakvaliteedi uurimise laboratooriumi juhataja, vanemteadur Eesti Maaülikooli poolt. 2018. aastal võttis VTA piimahügieeni peaspetsialist osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoodete ekspertide tööst. 2018. aastal osales VTA piimahügieeni peaspetsialist järgmistel koolitustel: Mikroorganismide kasutamine toiduainete tootmisel. Toiduainetes kasutatavad mikroorganismid. Probiootikumid. Juuretised. Tallinna Tehnikaülikool 22.11.2018 Iskuandmete kaitse määruse sissejuhatav koolitus. MeM-i andmekaitse nõuniku sisekoolitus 20.11.2018 Piimahügieeni valdkonna 201 8 . a kokkuvõte ja järeldused : Tegevusloaga piimakäitlemisettevõtete (piimatööstuste) arv on olnud aasta-aastalt üsna stabiilne, kuid 2018 aastal vähenes tervikuna ühe piimatööstuse võrra. Viimastel aastatel lisandunud uued piimatööstused ja tegevuse lõpetanud või peatanud piimatööstused on olnud pigem väikekäitlejad, kes töötlevad piima väiksemas mahus. Lisandunud on uued väikesed piimatööstused, kus piimatoodete valmistamine toimus eelnevalt eraelamu köögis teavitatud tegevusena ja turustusvõimaluste selgudes ning piimatoodete valmistamise oskuste arendamise järgselt on otsustatud piimatoodete valmistamiseks rajada eraldiseisvad tootmisruumid ja alustada oma tegevust tegevusloaga piimatööstusena. Ühel juhul on tegemist päris uue piimatööstusega, kus Eestis alustati esmakordselt lambapiima töötlemist tegevusloaga piimatööstuses. Üks piimaühistu teeb ettevalmistusi päris uue piimatööstuse rajamiseks. 2018 aastal piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste arv on võrreldes eelnenud aastaga vähenenud 34,6% (2018. a tehti 89 ettekirjutust vähem). Piimatootmisettevõtete ehk piimafarmide arv on aasta aastalt vähenenud. Piimalehmade arv on viimase kahekümne aasta jooksul olnud langustrendis, vahepealsete väikeste tõusudega aga 2018 aastal piimalehmade arv tervikuna võrreldes varasema aastaga vähenes 1,4%-i. Keskmine piimatoodang lehma kohta on aasta aastalt suurenenud ja suurenemine oli ka 2018 aastal (kasv 2%). Piimafarmide kontrolli koordineerib VTA loomatervise ja -heaolu osakond. Piimahügieeni peaspetsialistil maakonnas on süstemaatiline ja ajakohane ülevaade toorpiima otseturustajatest. 2018 aastal võeti piimahügieeni valdkonnas piimakäitlemisettevõtetest ja piimatootmisettevõtetest kokku 179 proovi (2017 võeti 215 proovi), millest nõuetele mittevastavaid oli 11 proovi (6,2 % võetud proovidest). 2018 aastal võetud proovide arv kokku on võrreldes 2017 aastaga vähenenud 16,7% (215-lt 179-le) ja nõuetele mittevastavate proovide arv on suurenenud 8-lt 11-le. 2018 aastal piimakäitlemisettevõtetest ja piimatootmisettevõtetest võetud 179-st proovidest teostati 1460 analüüsi, millest nõuetele mittevastavaid oli 51 (3,5 % teostatud analüüsidest). 2018 aasta võetud proovidest teostatud analüüside arv on võrreldes 2017 aastaga 47 analüüsi võrra vähenenud (1507-lt 1460-le) ja nõuetele mittevastavate analüüside arv on suurenenud 17-lt 51-le. 2018 aastaks piimahügieeni valdkonnas riikliku järelevalve raames planeeritud proovidest tehtavate analüüside arv moodustas tegelikult võetud analüüside mahust 96,9% (2017 – 92,9%). Tegelikult võetud proovidest analüüsitavate analüüside maht erines planeeritust 3,1%. Analüüside planeeringust peeti kinni ja planeeritud analüüside kogumahu ei ületatud. 2018. aastal Eesti piimatööstustes tehtud ehitustööd olid seotud olemasolevate tootmisruumide rekonstrueerimise ja uuendamisega aga üks piimatööstus ehitas päris uue piimatööstuse ja kolis tootmise uutesse ruumidesse. Enamik piimatööstuseid olid ehitustööde tegemisel ja uute seadmete soetamisel pigem tagasihoidlikud. Alates 2014 augustist kehtestatud Venemaa impordikeelu osas kõigile Euroopa Liidu liikmesriikides toodetud piimatoodetele ei ole tänaseks turuolukord muutunud. Hiina turule minekuks on saanud loa viis Eesti piimatööstust. Piimatööstuste list, kes tohivad oma toodangut Hiinas turustada on avalikult leitav: http://www.cnca.cn/ywzl/gjgnhz/jkzl/ 2018. aastal avati uus turg piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki. Riiklik järelevalve jätkab piimahügieeni valdkonnas seadusandlusest tulenevaid kontrolltoiminguid ametlike kontrollide läbiviimisel piimakäitlemisettevõtetes, piimafarmides ja toorpiima müügikohtades. 3 .1. 7 .7 . Kalakäitlemisettevõtete järelevalve Igas kohalikus veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab kala valdkonna järelevalve eest. Kalahügieeni järelevalveametnike töökoormus sõltub kalakäitlemisettevõtete arvust maakonnas. Üldjuhul tegelevad kalahügieeni peaspetsialistid veterinaarkeskustes täiendavalt riikliku järelevalvekohustuse täitmisega ka mõnes teises valdkonnas. Kalakäitlemisettevõtted Tegevusloaga kalakäitlemisettevõtete arv maakondades on esitatud tabelis 3 2 . Tabel 3 2 . Kalakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 201 4 -201 8 .a. Maakond Ettevõtete arv 2014 Ettevõtete arv 2015 Ettevõtete arv 2016 Ettevõtete arv 2017 Ettevõtete arv 2018 Harjumaa 22 20 20 24 20 Hiiumaa 1 1 2 6 4 Ida-Virumaa 10 10 8 10 6 Jõgevamaa 7 8 8 8 8 Järvamaa 1 1 1 1 1 Läänemaa 7 10 8 8 4 Lääne-Virumaa 2 2 2 2 1 Põlvamaa 1 1 1 2 3 Pärnumaa 18 18 17 16 19 Raplamaa 0 1 1 1 0 Saaremaa 10 12 9 9 10 Tartumaa 15 14 15 15 15 Viljandimaa 1 1 1 0 0 Valgamaa 0 0 1 0 0 Võrumaa 0 0 0 0 1 KOKKU 95 97 94 102 92 Joonis 30 . Kalakäitlemisettevõtete jaotus maakondade lõikes aastal 2018 Enamus t egevusloaga kalatööstusi tegeleb kohaliku kala külmutamise ning fileerimisega , suitsutamisega ning preservide tootmisega . Täpsem informatsioon tegevusloaga kalakäitlemisettevõtete kohta on leitav Veterinaar- ja toiduameti kodulehelt aadressil: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=777 . T egevusloaga kalatöötlemislaevad Tehaslaevade põhiliseks tegevuseks on krevettide ja süvaliikide püük ning püütud toodangu töötlemine laeval. Seisuga 31.12. 1 8 on tegevusloaga kalatöötlemislaevu 5. Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 30.12.2016 käskkirjale nr 162 (Kalakäitlemisettevõtetes ametlike kontrollide ja planeerimise juhend), nähak se tehaslaevade kontrolli ette üks kord kolme aasta jooksul . Aastal 201 8 teostati kontroll i kolmele kalatöötlemislaevale. Kalalaevad Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) ja Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) vahelisest koostööleppest (2.11.2016) tulenevalt teostab alates 1. jaanuarist 2017 KKI VTA pädevusalas olevat järelevalvet järgmises ulatuses: Kala ja selle käitlemise nõuetele vastavuse hindamist kalalaev ning kala lossimisel Kala transpordivahendi nõuetele vastavase hindamist Järelevalve käigus kontrollitakse: Läänemerel traalpüügiga tegelevaid kalalaevu sh lossimist (pikkus on 12 m ja üle selle, segment 4S1) - vähemalt ühel korral kalendriaasta jooksul. Läänemere rannakalanduses ja sisevete kutselisel kalapüügil kasutatavaid ujuvaluseid sh lossimist – juhusliku valimi abil. Transpordivahendi nõuetele vastavust hinnatakse vastavalt võimalustele, siis kui kalalaeva kontrolli ajal toimub ka kala lossimine transpordivahendile. K alalaevaregistris on registreeritud 26 traallaeva. 2018. a jooksul kontrollisid Läänemerega piirnevate maakondade Keskkonnainspektsiooni inspektorid kokku 63 kalapüügilaeva, nendest 22 olid traallaevad ja 41 rannapüügiga tegelevad kalalaevad. Sisevetel planeeris KKI läbi viia kalapüügiga tegelevate ujuvaluste kontrollimisi järgmises mahus: Peipsi järv 30, Lämmijärv 5, Võrtsjärv 5 ja Emajõgi 5. Lisaks kalapüügiga tegelevatele ujuvalustele kontrolliti enamasti ka lossimiskoha nõuetele vastavust ning võimalusel ka kala vedavaid transpordivahendeid. Ettevõtete järelevalve 201 8 aastal Järelevalve korraldamisel 201 8 . aastal kehtis VTA peadirektor i 30.12.2016. a käskkiri nr 162 („Kalakäitlemisettevõtetes ametlike kontrollide planeerimise juhend“). Riskianalüüsi põhiselt omistati igale kalakäitlemisettevõttele riskitase, mis määras ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid riskitasemeid sai olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 201 8 . aastal: Kõrge riskitase - ettevõtet kontrollitakse vähemalt kolm korda aastas. Keskmine riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas. Madal riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks aastas. Lisaks ülalmainitud plaanilistele inspekteerimistele võib ettevõtetes teostada ka täiendavaid ametlikke kontrolle, näiteks tarbijatelt tulnud kaebuste kontrollimiseks või muudel põhjustel, mil kahtlustatakse toidualaste nõuete rikkumist. Inspekteerimine viiakse üldjuhul läbi käitlejat ette teatamata. 2018a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud kalakäitlemisettevõtetes (sh tehaslaevadel, traallaevadel) kontrollkäike toiduhügieeni valdkonnas kokku 187 korral, mis sisaldab ka plaaniväliseid kontrolle, mida aasta alguses plaanis ei olnud. Plaaniväliste kontrollide läbiviimise põhjusteks olid peamiselt korralisel inspekteerimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, uute lisandunud kala käitlemisettevõ tetega seotud inspekteerimised, plaanivälised inspekteerimised proovide võtmisel, Vene Föderatsiooni ja Tolliliidu nõuete hindamised, Hiina lõheliste auditieelne hindamine. Kontrollkäikude arvud maakonniti on toodud tabelis 3 3 . Tabel 3 3 . Planeeritud ja tegelike inspekteerimiste arv kalakäitlemisettevõtetes (töötlemisettevõtted, tehaslaevad , traallaevad ) 201 8 . a Maakond 2017 2018 Planeeritud inspekteerimiste arv Tegelike inspekteerimiste arv Planeeritud inspekteerimiste arv Teostatud plaaniliste inspekteerimiste arv Koostatud ÜKAde arv Harjumaa 42 40 106 43 63 Hiiumaa 3 4 11 8 24 Ida-Virumaa 11 11 9 9 26 Jõgevamaa 13 13 14 14 32 Järvamaa 1 1 1 1 2 Läänemaa 15 14 28 18 26 Lääne-Virumaa 4 4 2 2 2 Põlvamaa 1 1 5 5 12 Pärnumaa 37 34 75 39 46 Raplamaa 1 1 0 0 0 Saaremaa 21 21 57 28 54 Tartumaa 21 20 23 20 36 Viljandimaa 1 0 0 0 0 Veterinaar- ja Toiduamet peamaja 0 0 11 KOKKU 171 164 331 187 334 2018. aastal tehti kalakäitlemisettevõtetele kokku 314 ettekirjutust. Põhilised ettekirjutused, mis 2018. aastal kalakäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud toidu käitlemise ruumide kohta tuvastatud puudustega, toidu jälgitavuse ning HACCP süsteemiga enesekontrolliplaanis. Võrreldes 2017. aastal tehtud ettekirjutustega, ei ole enim tuvastatud puuduste laad oluliselt muutunud. Mõnevõrra rohkem on ettekirjutusi tehtud seoses toidu jälgitavuse ning toidu toidualase teabega. Tabel 3 4 . Kalakäitlemisettevõtetele (sh tehaslaevad, kalalaevad) tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 201 8 . aastal Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv liigiti toidukäitlemise ruumid 44 toidu jälgitavus sh saatelehed 34 HACCP enesekontrolliplaanis 25 toidu toidualane teave 20 puhastamine ja desinfitseerimine 19 toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 17 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 15 Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 14 järelkontroll 13 loomsed kõrvalsaadused 13 proovide võtmine ja analüüsimine 12 sisseseade, seadmed 11 KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 10 mõõtevahendid, kontrollseadmed 7 personali koolitus 7 dokumentatsioon 6 kahjuritõrje 6 temperatuurinõuded 6 mittenõuetekohane toit 5 jäätmekäitlus 3 muu 3 personali hügieen sh kaitseriietus 3 toidu pakendamine 3 üldnõuded kalalaevale 3 eeltingimusprogrammi/KP seire 2 toidu käitlemine 2 toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 2 transport sh veovahendid 2 identifitseerimismärgi kasutamine 1 kala lossimine 1 personali tervisekontroll 1 teavitamata tegevus 1 tegevusloata tegevus 1 toidu toitumis- ja tervisealane väide 1 tolliliidu nõuetele vastavus 1 Kokku 314 Joonis 31 . Kalakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 201 8 . aastal. Kalakäitlemisettevõtetest 201 8 . aastal võetud proovide tulemused Kalakäitlemisettevõtetest võetava toidugrupi valiku tegi maakonna kalahügi eeni peaspetsialist koostöös Veterinaar- ja Toiduameti kalavaldkonna spetsialistiga. Valik, millistest toodetest ning milliseid näitajaid uurida, põhines mikrobioloogia määruse 2073/2005, saasteainete määruse 1881/2006, määruse 853/2004 ja 854/2004 ning eelmise aasta proovi tulemustel. Saasteainete kohta v õetud proovid ja analüüside tulemused on kajastatud ka saasteainete kontrollprogrammi aruandes . 2018. aastal võeti kalakäitlemisettevõtetest plaanilise järelevalve käigus mikrobioloogilisi ja saasteaineproove , millest teostati 751 analüüsi. Mittenõuetekohaseid proove oli 50 ehk ca 6 ,6%. Nõuetele mittevastavused olid seotud Listeria monocytogenes , E.coli, kalaparasiitide leidumisega ning bensoehappe ja kala oraganolepitiliste nõuetele mitte vastavusega. Listeria monocytogenes tuvastati kuumsuitsutatud, külmsuitsutatud ja soolatud kalast. E.coli külmsuitsutatud kalast ning kalaparasiite leiti kalade soolevalendikust. Ülevaade 201 8 . a järelevalve käigus võetud proovidest ja teostatud analüüsidest on toodud tabelis nr 35. Tabel 3 5 . Ülevaade 201 8 . a järelevalve käigus teostatud analüüsidest. Uuritavad näitajad Ei vasta Vastab Analüüse kokku Lisaained 1 27 28 Bensoehape ja bensoaadid 1 14 15 Nitrit 1 1 Sorbiinhape ja sorbaadid 11 11 Sulfitid 1 1 Mikrobioloogia 34 380 414 Bakterite üldarv 18 18 E.coli 10 46 56 Enterobacteriaceae 5 5 Koagulaaspositiivsed stafülokokid 10 10 Listeria monocytogenes 24 232 256 Listeria monocytogenes (arvuline määramine) 40 40 Salmonella spp. 25g 20 20 Staphylococcus aureus 4 4 Sulfitit redutseerivad klostriidid 3 3 Vibrio parahemolyticus 2 2 Muud analüüsid 162 162 Histamiin 145 145 Lenduv aluseline lämmastik (TVB-N) 17 17 Organoleptika 11 43 54 Parasitoloogiline uuring 3 13 16 Saasteained 1 76 77 Arseen (As) 19 19 Elavhõbe (Hg) 19 19 Kaadmium (Cd) 1 18 19 PAH 1 1 Plii (Pb) 19 19 Kokku 50 701 751 Koolitused, nõupidamised 2018ndal aastal toimusid kalajärelevalve ametnikele järgmised koolitused: Toiduohutus ja tootmishügieen kala ja kalatoodete tootmisel (Eesti Maaülikool) Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine kalakäitlejatele (Eesti Maaülikool) Märgistusalane koolitus (VTA) Kala järeleva lveametnike nõupidamine. Käsitletavad teemad olid: HACCP enesekontrolliplaanis Kala päritolu tõendavad dokumendid Ühisinspekteerimisi viidi aastal 2018 läbi 3 korral (Tartumaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal). Ühisinspekteerimisel olid käsitletavateks teemadeks kestvuskatsete teostamine, toote märgistus ning selgitava-reageeriva järelevalve juhendi rakendamine. 2018. aastal toimus KKI ja VTA ühine koolitus , kus käsitleti KKI poolt läbi viidud kontrollimisi, mis puudutasid esmatootmisnõuetele vastavuse kontrollimist kalalaevadel. Muud järelevalvega seotud tegevused 05.09 -11.09.18 toimus Hiina lõheliste audit. 02.11.1 8 toimus Läänemaal Rannakalurite infopäev, kus teemadeks olid: esmatootmise mõiste, kala päritolu tõendavad dokumendid, eraelamus toidu (kalandustoodete) valmistamine. Kokkuvõte 2018ndal aastal viisid kalakäitlemisettevõtete kontrolle läbi 13 järelevalveametnikku. 2018 aasta lõpu seisuga oli Eestis 92 tegevusloaga kalakäitlemisettevõtet, 5 tegevusloaga kalatöötlemislaeva, 2 6 traallaeva. Kalaettevõtete arv on võrreldes aastaga 2017 langenud 7,7 % võrra, kuid aastate 2016-2018 lõikes jäänud suhteliselt stabiilseks. 2018. aastal teostasid kalahügieeni järelevalveametnikud kalakäitlemisettevõtetes kokku 187 kontrolli. Põhilised ettekirjutused, mille kohta 2018. aastal kalakäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud puudustega toidu käitlemise ruumide kohta , toidu jälgitavuse ning HACCP süsteemiga enesekontrolliplaanis. Võrreldes aastaga 2017 on ettekirjutuste arv vähenenud 32,6%. Ettekirjutuste arv oli 2018ndal aastal võrreldes aastaga 2017 väiksem tõenäoliselt seetõttu, et rakendati selgitavat järelevalvet. 2017. aastal teostati kalakäitlemisettevõtetest võetud järelevalveproovidest 751 analüüsi. Mittenõuetekohaseid proove oli 50 ehk ca 6 ,6%. Nõuetele mittevastavused olid seotud Listeria monocytogenes , E.coli, kalaparasiitide leidumisega ning bensoehappe ja kala oraganolepitiliste nõuetele mitte vastavusega. Listeria monocytogenes tuvastati kuumsuitsutatud, külmsuitsutatud ja soolatud kalast. E.coli külmsuitsutatud kalast ning kalaparasiite leiti kalade soolevalendikust. 3 .1. 7 .8 . Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve Igas maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab muna valdkonna järelevalve eest. 201 8 . aasta lõpus omas tegevusluba 25 munapakenduskeskust ja 1 munatooteid käitlev ettevõte. Kahekümneühes munapakenduskeskuses toimub kanamunade pakendamine, kolmes vutimunade ja ühes ettevõttes toimub nii pardimunade kui kanamunade pakendamine. Tegevusloaga munapakenduskeskuste ja munatooteid käitlevate ettevõtte arv on toodud tabel is 36 ja joonis el 3 2 . Tabel 36 . Munapakenduskeskuste ja munatooteid tootvate ettevõtete arv Allikas: VTA Maakond Ettevõtete arv 31.12.2015 Ettevõtete arv 31.12.2016 Ettevõtete arv 31.12.2017 Ettevõtete arv 31.12.2018 Harjumaa 1 2 3 3 1 munatoodete tootja 1 munatoodete tootja 1 munatoodete tootja 1 munatoodete tootja Jõgevamaa 0 0 0 0 Järvamaa 0 0 2 2 Lääne- Virumaa 1 2 3 3 Põlvamaa 1 1 1 2 Pärnumaa 2 4 5 5 Raplamaa 2 2 2 2 Tartumaa 2 2 4 3 Valgamaa 2 2 2 2 Viljandimaa 1 1 1 1 Võrumaa 0 0 0 2 KOKKU 13 17 24 2 6 Joonis 3 2 . Munapakenduskeskuste arv maakondade lõikes Allikas: VTA Tegevusloaga munapakenduskeskuste ja munatooteid tootvate ettevõtete nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=770 . Järelevalve korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori 21.12.2016 .a. käskkir i nr 159 „ M unapakenduskeskus e , munatooteid tootva ettevõt te ja meekäitlemisettevõt te ametlike kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine “. Riskianalüüsi põhiselt on ettevõttele omistatud riskitase, mis määrab ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid riskitasemeid saab olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 201 8 . aastal: k õrge riskitase - munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas, munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kolm korda aastas ; k eskmine riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks kord aastas, munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas ; m adal riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ; m unatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Lisaks ülalmainitud plaanilis tele kontrollidele võib ettevõtet es teostada ka täiendavaid ametlikke kontroll e, näiteks tarbijatelt tulnud kaebuste kontrollimiseks või muudel põhjustel, mil kahtlustatakse toiduohutuse nõuete rikkumist. Ametlikke kontrolle viiakse üldjuhul läbi käitlejat ette teatamata. 201 8 . a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud munapakenduskeskustes ja munatooteid käitlevas ettevõttes ametlikke kontrolle läbi kokku 42 . korral. Detailsem info ametlike kontrollide kohta on toodud alltoodud tabelis. Tabel 37 . Planeeritud ja tegelike kontrollide arv munapakenduskeskustes ja munatooteid tootvas ettevõttes 201 8 . a . Allikas: VTA Maakond Tegelik kontrollide arv 201 8 .a. Harjumaa 8 Järvamaa 1 Lääne- Virumaa 5 Põlvamaa 5 Raplamaa 4 Pärnumaa 5 Tartumaa 4 Valgamaa 6 Viljandimaa 1 Võrumaa 3 KOKKU 42 201 8 . aastal tehti munakäitlemisettevõtetele kokku 25 ettekirjutust. Peamised ettekirjutused, mis kontrollide käigus tehti, olid seotud toidualase teabega, toidukäitlemise ruumidega ning toidukäitlemisettevõtte üldnõuetega .T äpsemad andmed ettekirjutuste kohta on toodud t abel is 38 ja joonisel 3 3 . Tabel 38 . Munapakenduskeskustele tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 201 8 . a astal . Allikas: VTA Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste arv 201 8 . a HACCP enesekontrolliplaanis 1 muu 1 mõõtevahendid, kontrollseadmed 1 sisseseade, seadmed 2 toidu toitumis- ja tervisealane väide 1 t oidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 1 toidu toidualane teave 9 toidukäitlemise ruumid 4 toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 1 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 4 KOKKU 2 5 Joonis 3 3 . Ettekirjutuste jaotus 201 8 . a. Allikas VTA Võrreldes viimaseid aastaid on tehtud ettekirjutuste arv langenud. 2015. a oli 13 ettevõtet ja tehti 24 ettekirjutust, 2016. a oli 17 ettevõtet ja tehti 27 ettekirjutust, ning 2017. a oli 24 ettevõtet ja tehti 22 ettekirjutust ning 2018. a oli 26 ettevõtet ja tehti 25 ettekirjutust. Võrreldes 2017. a. on ettekirjutuste arv suurenenud toidualase teabe (2017. a 5 ettekirjutust, 2018. a 9 ettekirjutust) , toidukäitlemise ruumide (2017. a 1 ettekirjutust, 2018. a 4 ettekirjutust) ja üldnõuded toidukäitlemisettevõttele (2017. a 1 ettekirjutust, 2018. a 4 ettekirjutust) osas. Ettekirjutuste arv on vähenenud toidu jälgitavuse sh saatelehed (2017. a 3 ettekirjutust, 2018. a 0 ettekirjutust), toidu käitlemise (2017. a 4 ettekirjutust, 2018 . a 0 ettekirjutust) osas. 2018. aastal toimus munahügieeni järelevalveametnike nõupidamine. Esimesel päeval toimus ühisinspekteerimine ettevõttes ja teisel päeval toimus arutelu ettevõttes nähtu üle. Ü hisinspekteerimise eesmärgiks oli ühtlustada munahügieeni järelevalveametnike inspekteerimise taset ehk siis teoreetiliste ja praktiliste oskuste täiendamine ning ettevõttes läbiviidavate kontrollide ühtlustamine. Kokkuvõte ja järeldused 201 8 . a lõpus oli Eestis 25 tegevusloaga munapakenduskeskust ja 1 tegevusloaga munatooteid tootev ettevõte. Kahekümneühe s munapakenduskeskuses toimub kanamunade pakendamine, kolmes vutimunade ja ühes ettevõttes toimub nii pardimunade kui kanamunade pakendamine. Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab muna valdkonna järelevalve eest, st kokku on 14 järelevalveametnikku. Läbi aastate tegeleb valdkonnaga üldjuhul stabiilselt üks ja sama ametnik. Ettevõtetes viidi läbi kokku 42 inspekteerimist. Kokku tehti 25 ettekirjutust. Võrreldes viimaseid aastaid on tehtud ettekirjutuste arv langenud. 2015. a oli 13 ettevõtet ja tehti 2 4 ettekirjutust, 2016. a oli 17 ettevõtet ja tehti 27 ettekirjutust ning 2017. a oli 24 ettevõtet ja tehti 22 ettekirjutust ning 2018. a oli 26 ettevõtet ja tehti 25 ettekirjutust. Peamised ettekirjutused, mis kontrollide käigus tehti, olid seotud toidualase teabega, toidukäitlemise ruumidega ning toidukäitlemisettevõtte üldnõuetega . 3 .1. 7 .9 . Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab mee valdkonna järelevalve eest. 201 8 . aasta alguses omas tegevusluba 31 meekäitlemisettevõtet . 201 8 . aasta lõpus oli tegevusloaga meekäitlemisettevõtteid kokku 33 . Tabel 39 . Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 31.12. 201 7 ja 31.12. 201 8 Allikas: VTA Maakond Ettevõtted seisuga 31.12.2017 Ettevõtted seisuga 31.12.2018 Harjumaa 4 5 Hiiumaa 0 0 Ida-Virumaa 1 1 Jõgevamaa 2 2 Järvamaa 2 2 Läänemaa 1 2 Lääne-Virumaa 6 7 Põlvamaa 1 1 Pärnumaa 3 3 Raplamaa 2 2 Saaremaa 2 2 Tartumaa 3 2 Valgamaa 1 1 Viljandimaa 3 3 Võrumaa 0 0 KOKKU 31 33 Joonis 3 4 . Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 31.12 . 201 7 ja 31.12. 201 8 Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel : http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=761 201 8 . aasta alguses oli 205 teatamiskohustusega meekäitlejat , aasta lõpuks oli 243 , st 38 käitlejat rohkem. T eatamiskohustusega meekäitlejate arvud seisuga 31 . 12. 201 7 ja 31.12 . 201 8 . a ning nende näitajate muutused maakondade lõikes on esitatud tabelis 40 ja joonisel 3 5 . Tabel 40 . Teatamiskohustusega meekäitlejate arv maakondade lõikes seisuga 31.12. 201 7 ja 31.12. 201 8 Maakond Esmatootjad seisuga 31.12.2017 Esmatootjad seisuga 31.12.2018 Mee esmat ootjate arvu erinevused 31.12.2017. a ja 31.12.2018 . a vahel Harjumaa 16 22 +6 Hiiumaa 4 4 0 Ida-Virumaa 5 5 0 Jõgevamaa 18 20 +2 Järvamaa 15 15 0 Läänemaa 8 10 +2 Lääne-Virumaa 40 38 -2 Põlvamaa 7 9 +2 Pärnumaa 18 20 + 2 Raplamaa 11 13 + 2 Saaremaa 23 21 -2 Tartumaa 10 24 + 14 Valgamaa 10 13 + 3 Viljandimaa 11 15 +4 Võrumaa 9 14 +5 KOKKU 205 243 + 38 Joonis 3 5 . Teatamiskohustusega meekäitlejate arv maakondade lõikes seisuga 31.12. 201 7 ja 31.12. 201 8 Teatamiskohustusega meekäitlejate nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=761 Järelevalve korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori 21.12.2016.a. käskkiri nr 159 „Munapakenduskeskuse, munatooteid tootva ettevõtte ja meekäitlemisettevõtte ametlike kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine“. Riskianalüüsi põhiselt on ettevõttele omistatud riskitase, mis määrab ettevõttes läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid riskitasemeid saab olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 201 8 . aastal: k õrge riskitase - ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord aastas ; k eskmine riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ; m adal riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul . Ettevõtete riskitase on võrreldes eelmise aastaga jäänud üldjuhul samaks . Lisaks ülalmainitud plaanilistele kontrollidele võib ettevõtetes teostada ka täiendavaid ametlikke kontrolle, näiteks korralisel inspekteerimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrolle, uute meepakenduskeskuste tegevuslubade saamisega seotud kontrolle jne. Ametlikke kontrolle viiakse üldjuhul läbi käitlejat ette teatamata. 201 8 . aasta jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud meekäitlemisettevõtetes inspekteerimisi kokku 121 korral . Meekäitlemisettevõtetele tehti 201 8 . a. kokku 17 ettekirjutust. Põhilised ettekirjutused, mis 201 8 . aastal meekäitlemisettevõtetele tehti , olid seotud toidu jälgitavusega sh saatelehtedega ning toidu toidualase teabega . Samasugune olukord oli ka eelmisel aastal. Täpsemad andmed on toodud tabelis 4 1 ja joonisel 3 6 . Tabel 4 1 . Meekäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste ja sanktsioonide arv liikide kaupa 201 8 . aastal Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste arv personali tervisekontroll 3 toidu jälgitavus sh saatelehed 4 toidu toidualane teave 4 toidu toitumis- ja tervisealane väide 1 t oidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 3 toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 1 toidukäitlemise ruumid 1 KOKKU 17 Võrreldes eelmiste aastatega on ettekirjutuste arv oluliselt vähenenud! 2017. a tehti 45 ettekirjutus t ja 2018. a tehti ainult 17 ettekirjutust, st 28 ettekirjutust vähem. Kusjuures ettevõtete inspekteerimiste arv oli suurem kui aasta varem ( 2017. a 99 ja 2018. a 121 inspekteerimist, st 22 kontrolli rohkem). Ettekirjutuste arv on suurenenud t oidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus e osas ( 2017 . a 0 ettekirjutust , 2018. a 3 ettekirjutust) . Ettekirjutuste arv on vähenenud proovi de võtmine ja analüüsimine (2017 . a 6 ettekirjutust, 2018 . a 0 ettekirjutust) , toidu jälgitavuse sh saatelehed ( 2017 . a 10 ettekirjutust , 2018 . a 4 ettekirjutust) , toidukäitlemise ruumide ( 2017 . a 5 ettekirjutust , 2018 . a 1 ettekirjutust) ja t oidu toidualase teabe (2017 . a 7 et tekirjutust, 2018 . a 4 ettekirjutust) osas. Joonis 3 6 . Meekäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 201 8 . aastal 2018. aastal võeti järelevalve käigus JVIS-i andmetel kokku 40 meeproovi. 30 meeproovist uuriti HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Uuriti 16 Eesti meeproovi ja 14 väljastpoolt Eestit pärit mett. Meeproove võeti nii meekäitlemisettevõtetest kui ka jaekaubandusettevõtetest. Kvaliteedinõuetele ei vastanud üks Ukraina, üks Leedu ja üks Hiina mesi. VTA tegi ettekirjutused nimetatud toodete müük peatada ning jaemüüki saadetud kogused kutsuti kauplustest tagasi. Kõikide Eesti meede tulemused olid nõuetele vastavad. Lisaks võeti 4 Eesti meeproovi, millele lasti teha õietolmuanalüüs mee botaanilise ja geograafilise päritolu kindlaks tegemiseks. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad. Samuti uuriti 2018. a neljast meest lisatud suhkrute sisaldust. Tulemused olid nõuetele vastavad, st võõrsuhkruid ei tuvastatud. Lisaks uuriti vihje põhjal kahte Eesti mett organoleptiliste näitajate osas. Tulemused olid korras. Kokkuvõte ja järeldused 201 8 . a lõpus oli Eestis 33 tegevusloaga meepakenduskeskust, st 2 tegevusloaga ettevõte t rohkem kui 201 7 . aastal (2015. a 2 9 ). Teatamiskohustusega mee esmatootjaid oli 201 8 . a lõpu seisuga 243 , so 38 käitlejat rohkem kui eelmisel aastal (201 7 . a 205 ). Seega kokku oli 276 meekäitlejat. Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab mee valdkonna järelevalve eest, st kokku on 15 järelevalveametnikku. Läbi aastate tegeleb valdkonnaga üldjuhul stabiilselt üks ja sama ametnik. 201 8 . a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud meekäitlemisettevõtetes kokku 121 ametlikku kontrolli . Võrreldes eelmiste aastatega on ettekirjutuste arv oluliselt vähenenud! 2017. a tehti 45 ettekirjutus t ja 2018. a tehti ainult 17 ettekirjutust, st 28 ettekirjutust vähem. Kusjuures ettevõtete inspekteerimiste arv oli suurem kui aasta varem ( 2017. a 99 ja 2018. a 121 inspekteerimist, st 22 kontrolli rohkem). Põhilised ettekirjutused, mis 201 8 . aastal meekäitlemisettevõtetele tehti , olid seotud toidu j älgitavusega sh saatelehtedega ning toidu toidualase teabega . Samasugune olukord oli ka eelmisel aastal. 2018. aastal võeti järelevalve käigus JVIS-i andmetel kokku 40 meeproovi. 30 meeproovist uuriti HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Uuriti 16 Eesti meeproovi ja 14 väljastpoolt Eestit pärit mett. Meeproove võeti nii meekäitlemisettevõtetest kui ka jaekaubandusettevõtetest. Kvaliteedinõuetele ei vastanud üks Ukraina, üks Leedu ja üks Hiina mesi. VTA tegi ettekirjutused nimetatud toodete müük peatada ning jaemüüki saadetud kogused kutsuti kauplustest tagasi. Kõikide Eesti meede tulemused olid nõuetele vastavad. Lisaks võeti 4 Eesti meeproovi, millele lasti teha õietolmuanalüüs mee botaanilise ja geograafilise päritolu kindlaks tegemiseks. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad. Samuti uuriti 2018. a neljast meest lisatud suhkrute sisaldust. Tulemused olid nõuetele vastavad, st võõrsuhkruid ei tuvastatud. Lisaks uuriti vihje põhjal kahte Eesti mett organoleptiliste näitajate osas. Tulemused olid korras. Oluline on jätkata meeproovide võtmist ja erilist tähelepanu tuleb pöörata mitte-Eesti päritolu meele. 3 .1. 7 .10 . Jaekaubandusettevõtete järelevalve Jaekaubandusega tegelevad ettevõtted Jaekaubandusega tegelevad ettevõtted on toidukäitlejad, kelle põhikäitlemisvaldkond on toidu jaemüük või toitlustamine (sh teisaldatav üksus). 23.01.2019 seisuga oli toidu jaekaubandusega tegelevate ettevõtete arv 9498, millest jaemüügiga tegeles 4167 ja toitlustamisega 5331. Eelneva aastaga võrreldes on jaekaubandusettevõtete arv üle Eestis vähenenud 9.29% võrra (vt tabel 42 ). Kõige enam on jaekaubandusettevõtete arv langenud Põlvamaal (28.92%) ja Läänemaal (25.79%). Tabel 4 2 . Järelevalve all olevad ettevõtted Maakond Seisuga 1. jaanuar 2018 Seisuga 23.01.2019 Muutus (%) Jaemüük Toitlustus Kokku Jaemüük Toitlustus Kokku Harjumaa 1749 2389 4138 1698 2369 4067 -1,75 Hiiumaa 38 85 123 32 81 113 -8,85 Ida-Virumaa 600 437 1037 451 391 842 -23,16 Jõgevamaa 154 133 287 108 111 219 -31,05 Järvamaa 93 114 207 87 108 195 -6,15 Läänemaa 113 165 278 89 132 221 -25,79 Lääne-Virumaa 263 243 506 223 227 450 -12,44 Põlvamaa 103 111 214 80 86 166 -28,92 Pärnumaa 331 462 793 296 433 729 -8,78 Raplamaa 119 138 257 108 129 237 -8,44 Saaremaa 149 186 335 120 169 289 -15,92 Tartumaa 615 636 1251 488 606 1094 -14,35 Valgamaa 126 159 285 111 145 256 -11,33 Viljandimaa 201 223 424 168 203 371 -14,29 Võrumaa 115 130 245 108 141 249 1,61 KOKKU 4769 5611 10380 4167 5331 9498 -9,29 Võrreldes eelneva aastaga on 2018 aastal üle Eesti märkimisväärselt (12.5%) kasvanud teisaldatavate jaemüügi- ja toitlustusettevõtete arv (vt tabel 43 . Tabel 4 3 . Teavitanud ja tegevusloaga jaekaubandusettevõtete arv Põhikäitlemisvaldkond Tegevusloaga ettevõtete arv 01.01.2018 seisuga Tegevusloaga ettevõtete arv 23.01.2019 seisuga Teavitatud ettevõtete arv 01. 01.2018 seisuga Teavitatud ettevõtete arv 23. 01.2019 seisuga Jaemüük 2175 2142 2008 2026 Toitlustamine 4931 5012 335 319 Teisaldatav jaemüük 1 (Põlvamaal) 622 708 Teisaldatav toitlustamine 369 424 Tegevusloaga jaemüügiettevõtete arv 2018 aastal oli 2142. Võrreldes eelneva aastaga on see pisut väiksem, kuid mitte märkimisväärselt. Tegevusloaga ettevõtete arv on üle Eesti olnud kahe aasta jooksul küllaltki stabiilne. Märksa ebastabiilsem on olnud teavitatud jaemüügiettevõtete arv. Kõigis maakondades on teavitatud jaemüügiettevõtete arv 2018 aastal vähenenud (vt joonis 3 7) . Joonis 3 7 . Teavitanud ja tegevusloaga jaemüügiettevõtete arv maakonniti Tegevusloaga toitlustajate arv 2018 aastal oli 5012. Tegevusloaga toitlustajate arv kahel viimasel aastal on küllalti samas suurusjärgus. Eelneva aastaga võrreldes on pisut rohkem kasuvanud Harjumaal tegevusloaga toidukäitlejate arv (vt joonis 3 8) . Üle Eesti on vähenenud teavitatud toitlustajate arv. Joonis 3 8 . Teavitanud ja tegevusloaga toitlustusettevõtete arv maakonniti (seisuga 1.jaanuar 2018 ) Teisaldavate jaekaubandusettevõtete arv 2018 aastal oli kokku 1132 (708 jaemüügi valdkonnas ja 424 toitlustamise valdkonnas). Nagu eelnevalt sai mainitud, siis teisaldatavate jaemüügi ja toitlustusettevõtete arv võrreldes eelneva aastaga Eestis kasvas. Täpsema ülevaate saamiseks vaata joonis nr 3 9 . Eranditeks on Ida-Virumaa, kus nii teisaldatava jaemüügi kui ka toitlustamise ettevõtete arv vähenes ning Põlvamaa, kus teisaldatavate toitlustusettevõtete arv langes. Joonis 3 9 . Teisaldatavate jae- ja toitlustusettevõtete arv maakonniti Jaekaubanduse valdkonnas järelevalvet teostanud ametnikud 201 8 aastal Üle Eesti järelevalveametnike arv on muutunud. SAP BO andmetel oli 2017 aastal järelevalveametnike arv 69. 2018 on selleks arvuks 55. Kõige enam oli 2018 aastal ettevõtteid ühe ametniku kohta Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal (vt tabel 44) . Tabel 44 . Ettevõtete arv ametnike kohta maakonnas Maakond Ettevõtete arv 2017 Ettevõtete arv 2018 Ametnike arv 2017 Ametnike arv 2018 Ettevõtteid ühe ametniku kohta 2017 Ettevõtteid ühe ametniku kohta 2018 Harjumaa 4334 4316 21 18 206 240 Hiiumaa 129 121 1 1 129 121 Ida-Virumaa 1166 964 7 4 167 241 Jõgevamaa 357 292 2 1 179 292 Järvamaa 227 219 5 1 45 219 Läänemaa 308 257 2 2 154 129 Lääne-Virumaa 563 512 3 3 188 171 Põlvamaa 214 244 2 2 107 122 Pärnumaa 875 820 5 4 175 205 Raplamaa 275 258 2 2 138 129 Saaremaa 367 323 3 2 122 162 Tartumaa 1410 1303 9 8 157 163 Valgamaa 315 286 2 2 158 143 Viljandimaa 488 451 3 3 163 150 Võrumaa 255 265 2 2 128 133 KOKKU 11283 10631 69 55 Vihjed/kaebused 2018 aasta jooksul laekus Veterinaar- ja Toiduametile toidukäitlemise valdkonnas 415 vihjet/kaebust (vt tabel 45) . Võrreldes eelneva aastaga on see arv 15 võrra suurem. Kõige rohkem esines vihjeid/kaebusi seoses mittenõuetekohase toiduga ning hügieeninõuete rikkumisega. 2018 aastal Veterinaar- ja Toiduametile laekunud 415 kaebusest on järelevalveametnike hinnangul 128 kaebust olnud mittepõhjendatud ning 115 kaebust olnud põhjendatud (vt tabel 45) . Seega on põhjendatud ja mittepõhjendatud kaebuse arvu suurusjärk üsna sarnane. Tabel 45 . Vihjete koond 201 8 .a Valdkond Alamvaldkond Kaebuste arv Põhjendatud Osaliselt põhjendatud Mitte-põhjendatud Pole kontrollitav Põhjendatust ei ole lisatud Toidu käitemine Nõuetele mittevastav toit 166 37 28 53 34 14 Hügeeninõuete rikkumised 86 24 16 35 8 3 Toidust tingitud haigestumine/ terviseprobleem 41 4 6 17 12 2 Toidu märgistamine /tarbija eksitamine 68 31 15 13 3 6 Tegevusloata/ teavitamata toidu käitlemine 32 9 8 10 3 2 Kahjurid ettevõttes 18 8 8 2 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 1 1 Muu põhjus 3 1 1 1 KOKKU 415 115 82 128 62 28 Märkus: andmed võetud Webdesktopist Ettevõtete kontrollid ja järelevalveplaanide täitmine Jaekaubandusettevõtetes 2018 planeeritud kontrollide arv kokku oli 8771 ja teostatud järelevalvetoimingute arv kokku oli 7725. Järelevalvetoimingute arv on suurenenud võrreldes eelmise aastaga. 2018ndal aastal teostati jaekaubandusettevõtetes kokku 7725 järelevalvetoimingut, 2017.aastal 7558 järelevalvetoimingut. Järelevalvetoimingute arv hõlmab lisaks plaanilistele kontrolltoimingutele eraldiseisvalt teostatud järelevalvetoiminguid nt. järelkontrolle, erakorralisi kontrolltoiminguid nt. kaebused/vihjed. Kontrolle viidi üldjuhul läbi käitlejat eelnevalt teavitamata või teatati käitlejale ette vahetult enne kontrolltoimingut. 2018 aastal teostas Põlvamaa täies mahus planeeritud kontrollid (vt tabel 46) . Ülejäänud maakondades jäid planeeritud kontrollide kogumaht täitmata. Kõige vähem jäi plaani täitmisest puudu Valgamaal ja Järvamaal. Kõige enam jäi 2018 plaan täitmata Harjumaal ja Jõgeva-Tartumaal. Peamised põhjused, miks ei olnud võimalik järelevalveplaani täies mahus täita olid muutused personalis, ei jõutud teha, planeerimatus, ei saadud käitlejaga kontakti, kontrollimise hetkel teisaldatav müügikoht ei tegutsenud (hooaeg oli möödas), teisaldatav jaemüüja/ toitlustaja ei asunud maakonnas. Tabel 46 . 201 8 .aastal jaekaubandusettevõtetes planeeritud ja teostatud kontrollide arv Struktuuriüksus Planeeritud kontrollide arv (minimaalne) 2018 Teostatud kontrollide arv 2018 Harjumaa Keskus 3288 2751 Hiiumaa - Saaremaa Keskus 395 349 Virumaa Keskus 1184 1120 Jõgevamaa - Tartumaa Keskus 1297 1083 Järvamaa Keskus 162 156 Läänemaa - Raplamaa Keskus 674 611 Põlvamaa 207 207 Pärnumaa 709 685 Valgamaa 208 204 Viljandimaa 372 327 Võrumaa 275 232 KOKKU 8771 7725 Järelevalve toiming kestis aastal 2018 jaemüügiettevõttes keskmiselt 2,1 tundi ja toitlustusettevõttes keskmiselt 1.9 tundi. Eelneval aastal olid need arvult vastavalt 2,0 tundi ja toitlustusettevõttes keskmiselt 1,8 tundi. Järelevalve toimingu kestvus aastal 2018 suurenes võrreldes eelmise aastaga, kuid mitte oluliselt. Ettekirjutused 2018 aastal tehti kokku 8884 ettekirjutust. See arv on võrreldes 2017 aastaga 4700 ettekirjutuse võrra väiksem. Selline muutus on tingitud Veterinaar- ja Toiduameti nn selgitavale järelevalvele ülemineku tõttu 2018 aastal, mil järelevalveametnikele anti võimalus puuduse tuvastamisel vastavalt rikidele märkuseid esitada. 2018 aasttal jaekaubanduse valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli toidu jälgitavus sh saatelehed, mille kohta tehti kokku 734 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu toidualane teave (682 ettekirjutust) ning HACCP enesekontrolliplaanis (618 ettekirjutust). Jaemüügi valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on toidu toidualane teave, mille kohta on tehtud 484 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust) ja toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus (208 ettekirjutust). Toitlustamise valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on HACCP enesekontrolliplaanis, mille kohta on tehtud 415 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus ( 375 ettekirjutust) ja toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust). Tabel 47 . 2018.aastal jaekaubandusettevõtetes tehtud ettekirjutuste arvud JAEMÜÜK 2018 TOITLUSTAMINE 2018 Mahetoit 11 1 hankimine ja/või vastuvõtmine 2 jälgitavus 3 järelkontroll 3 1 märgistamine 3 TK alkohol 36 10 MTR registreering 1 1 muu 3 märgistus/ piiritus ja -joogid 1 registrikanne/ piiritus ja -joogid 1 registrikanne/ vein 2 registrikanne/ puuvilja- ja marjavein 1 registrikanne/ õlu 2 1 saatedokument 26 7 TKM 5 teavitamata tegevus 1 toote kontrollimine 4 Toit 3583 5139 Allegreenide ohje 1 4 dokumentatsioon 131 180 eeltingimusprogrammi/KP seire 130 225 eritoidu toidualane teave 1 haiguspuhang 1 HACCP enesekontrolliplaanis 203 415 järelkontroll 61 102 jäätmekäitlus 24 40 kahjuritõrje 55 83 Kala päritolu tõendavad dokumendid (KKI) 5 kasutatav vesi sh. toidujää 12 19 KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 74 182 loomsed kõrvalsaadused 27 mitte Eesti päritolu loomse toidu käitlemine 6 1 mittenõuetekohane toit 191 207 muu 7 2 mõõtevahendid, kontrollseadmed 92 196 personali hügieen sh kaitseriietus 10 34 personali koolitus 185 311 personali tervisekontroll 125 306 proovide võtmine ja analüüsimine 130 346 puhastamine ja desinfitseerimine 140 186 sihtkohavastuvõtja kohustused 1 sisseseade, seadmed 145 260 teavitamata tegevus 6 2 tegevusloa andmisele eelnev hindamine 1 1 tegevusloa taotlemisel valitsenud tingimusi muutvatest ümberkorraldustest teavitamata jätmine 2 11 tegevusloata tegevus 9 5 temperatuurinõuded 131 101 toidu toitumis- ja tervisealane väide 3 Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 208 375 toidu jälgitavus sh saatelehed 367 367 toidu käitlemine 40 79 toidu pakendamine 3 1 toidu toidualane teave 484 198 toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 29 53 toidukäitlemise ruumid 123 278 toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 1 2 toidulisandi toidualane teave 12 toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 244 320 transport sh veovahendid 1 1 uuendtoit 1 veiseliha jälgitavus/ kohustuslik märgistus 5 1 vihje/kaebus 12 9 üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 145 235 Turukorraldus 93 6 geograafilise tähisega põllumajandustooted 1 2 geograafilise tähisega veinitooted/esitlemine 48 1 geograafilise tähisega veinitooted/saatedokumendid 5 kalapüügi- ja vesiviljelustooted tarbija teavitamine 18 oliiviõli märgistus 18 3 reserveeritud nimetusega piimatoodete märgistus 3 KOKKU 3728 5156 2018 aasta suvel esines toitlustamise valdkonnas üks haiguspuhang (puhangu esinemise koht: OKO RESTORANID OÜ, Noa restoran, Ranna tee 3, Tallinn, Harjumaa) . Haigestus üle 30 kodaniku . Veterinaar- ja Toiduamet võttis antud ettevõttes nii uhtmeproove kui ka toiduproove. Restoranis Noa kohapeal valmistatud vesisehakklihast leiti Salmonella spp. Järelevalve käigus võetud proovid Kokku võeti aastal 2018 jaekaubandusettevõtetest 4 4 3 proovi (2017 aastal oli see arv jaekaubandusettevõtetest 438 proovi). Mittenõuetekohaseid proove oli 9 (vt tabel 48) . Tabel 48 . 2018 aastal võetud mittenõuetekohased proovid toidugrupiti (mikrobioloogilised) Toidugrupp Mittenõuetekohaste proovide arv Ülenormatiivsed näitajad Seahakkliha 2 E. coli, Salmonella spp Broiler/Kana 1 E.coli Broiler/ kana maitsestatud 1 Salmonella spp Veisehakkliha 1 Salmonella spp Seahakkliha 2 E.coli, Salmonella spp Toorpiim 1 Bakterite üldarv Lihapall (sealiha, paneeritud) 1 Salmonella spp KOKKU 9 Koolitused ja nõupidamised 18.-19.01.2018 aastal toimus jaekaubanduse valdkonna nõupidamine järelevalveametnikele. 2019. aasta jaeametnike koolitamine/ nõupidamine on planeeritud 3. kvartalisse. Kokkuvõte ja järeldused Võrreldes eelneva aastaga on jaekaubandusettevõtete arv üle Eesti on vähenenud 9,2%. Kõige enam on jaekaubandusettevõtete arv langenud Põlvamaal (28.92%) ja Läänemaal (25.79%). Tõusnud on aga üle Eesti teisaldatavate jaemüüjate ja toitlustajate arv. Tegevusloaga jaemüügiettevõtete ja toitlustajate arv on üle Eesti olnud kahe aasta jooksul küllaltki samas suurusjärgus. Ebastabiilsem on olnud teavitatud jaemüügiettevõtete arv. 2018 aastal on üle Eesti teavitatud jaemüügiettevõtete ja toitlustajate arv 2018 aastal vähenenud. Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvet teostavate ametnike arv on langenud. Kui 2017 aasta oli järelevalveametnike arvuks 69, siis SAP BO andmetel on 2018 selleks arvuks 55. Kõige enam oli 2018 aastal ettevõtteid ühe ametniku kohta Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal. 2018 aastal oli jaekaubandusettevõtetes planeeritud kontrollide arv kokku 8771. Aasta lõpus oli teostatud järelevalvetoiminguid kokku 7725. Järelevalvetoimingute arv on suurenenud võrreldes eelmise aastaga. Täies mahus tööplaani teostas 2018 aastas vaid Põlvamaa. Ülejäänud maakondades jäid planeeritud kontrollide kogumaht täitmata. Kõige vähem jäi plaani täitmisest puudu Valgamaal ja Järvamaal. Kõige enam jäi 2018 plaan täitmata Harjumaal ja Jõgeva-Tartumaal.Peamised põhjused, miks ei olnud võimalik järelevalveplaani täies mahus täita olid muutused personalis, ei jõutud teha, planeerimatus, ei saadud käitlejaga kontakti, kontrollimise hetkel teisaldatav müügikoht ei tegutsenud (hooaeg oli möödas), teisaldatav jaemüüja/ toitlustaja ei asunud maakonnas. 2018 aastal tegid järelevalveametnikud võrreldes 2017 aastaga käitlejatele 4700 ettekirjutust võrra vähe. Selline trastiline muutus on tingitud Veterinaar- ja Toiduameti nn selgitavale järelevalvele ülemineku tõttu 2018 aastal, mil järelevalveametnikele anti võimalus puuduse tuvastamisel vastavalt riskidele nn märkuseid teha. 2018 aasttal jaekaubanduse valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli toidu jälgitavus sh saatelehed, mille kohta tehti kokku 734 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu toidualane teave (682 ettekirjutust) ning HACCP enesekontrolliplaanis (618 ettekirjutust). Jaemüügi valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on toidu toidualane teave, mille kohta on tehtud 484 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust) ja toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus (208 ettekirjutust). Toitlustamise valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on HACCP enesekontrolliplaanis, mille kohta on tehtud 415 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus ( 375 ettekirjutust) ja toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust). 2018 esitati Veterinaar- ja Toiduametile 415 kaebust. Järelevalveametnike hinnangul neist 128 olnud mittepõhjendatud ning 115 olnud põhjendatud. Seega on põhjendatud ja mittepõhjendatud kaebuse arvu suurusjärk üsna sarnane. 2018 aastal võeti jaekaubandusettevõtetes rohkem proove , kui eelneval aastal. Kokku võeti aastal 2018 jaekaubandusettevõtetest 4 43 proovi. 2017 aastal oli see arv jaekaubandusettevõtetest 438 proovi. Mittenõuetekohaseid proove oli 9. Eelneval aastal oli mittenõuetekohaseid proove 15. 3.1.7.11. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete järelevalve Toidu kaugmüük (sh e-kaubandus) tähendab, et ostu-müügitehingu teostamise ajal ei asu klient ja müüja ühes ja samas kohas. Toidu kaugmüügiks võib kasutada järgmiseid sidevahendeid: veebipoed sotsiaalmeedia (nt Facebook) ostu-müügi portaalid kauba tellimine e-kirja teel telefonid tekstsõnumid kataloogid ajalehed, ajakirjad reklaamlehed jm. E-kaubandusega tegelevad teavitatud ettevõtted Eestis 2017. aasta mai alguseks oli JVIS andmetel Veterinaar-ja Toiduametit teavitanud e-kaubanduse (nii põhi- kui lisakäitlemisvaldkond) valdkonnast 269 toidukäitlejat. 2018. aasta lõpuks on teavitatud ettevõtete arv ~80% võrra tõusnud. Teavitanud ettevõtteid on kokku 1343. Joonis 40. E-kaubandusega tegelevad teavitatud ettevõtted 2017. ja 2018 aasta võrdlus E-kaubanduse järelevalve toimingud aastal 2018 Aastal 2018 sooritas Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna e-kaubanduse peaspetsialist 32 kontrolli, milles saadeti 18. e-kaubandusega tegelevale ettevõttele märgukiri, kuna tuvastati ettevõtte teavitamata tegevus e-kaubanduse valdkonnas. Koostati läbi JVIS keskkonna 23 kontrollakti milles kokku tehti 14 ettekirjutust. Peamised ettekirjutused olid seoses mittenõuetekohase tervise- ja toidualase teabe esitamisega. Tabelis nr 49 on ülevaade üle Eesti teostatud kontrollidest e-poodides, mis tehti 2018. aastal. Kokku kontrolliti 24 ettevõtte e-poode ja milles kokku tehti 35 ettekirjutust. Tabel nr 49 Tehtud ettekirjutuste ja ettevõtete arv Keskus Ettekirjutuste arv Ettevõtete arv Veterinaar- ja Toiduameti peamaja 14 8 Harjumaa keskus 6 5 Hiiumaa- ja Saaremaa keskus 5 4 Jõgevamaa keskus 3 2 Pärnumaa keskus 2 2 Valgamaa keskus 2 1 Virumaa keskus 2 1 Viljandimaa keskus 1 1 Lääne-Raplamaa keskus 0 0 Võrumaa keskus 0 0 Järvamaa keskus 0 0 Kokku 35 24 E-kaubanduse valdkonda puudutavad juhendid Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel on eraldi peatükk e-kaubandusest, mis on abiks ettevõtetele, kes soovivad alustada või juba tegelevad toidu kaugmüügiga. Aasta lõpus valmis juhend „Toidu müük ja reklaam e-kaubanduses“. Antud juhendi koostamisel on aluseks võetud Iirimaa e-kaubanduse juhend. E-Kaubanduse Liidu poolt on koosatud juhendile positiivne tagasiside ning see on samuti liidu lehelt leitav. Lisaks on juhis enesekontrollisüsteemi koostamiseks üksnes kaugmüügiga tegelevale ettevõttele. Kaugmüügi teel tuleb luua süsteem, millega on tagatud peamised toiduohutuse nõuded. Tagatud peab olema nõuetekohane toidukäitlemine, igas etapis, tagatud peab olema nõuetekohane toidu temperatuur, jälgitavus ning toidualase teabe esitamine. 3. 1.7.1 2 . Eraelamus toidu käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve 2018. aastal teostas eraelamus toidu käitlemise üle järelevalvet kokku 67 järelevalveametnikku. 2017ndal aastal oli järelevalveametnikke 76. Järelevalveobjektide jaotamine ametnike vahel toimub kohalikus keskuses. Joonis 41 . Eraelamus toidu käitlejate üle teostavate ametnike arv aastal 2018 Ettevõtete arv 2018.a. jaanuari alguses oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 1215 (2018a – 1326tk) eraelamus toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest 1049 tegelevad toidu valmistamisega (86,3% eraelamus toidu käitlejatest) ja 166 ca 13,6% eraelamus toidu käitlejatest) toitlustamisega. Aastal 2018 olid eraelamus toidu käitlejate arvud vastavalt 1140 (85,6%) ja 186 (14%). Eraelamust toidukäitlejate arv vähenes aastal 2018 seoses valdkonna ettevõtete nimekirja korrigeerimisega – mitteaktiivsed käitlejad eemaldati nimekirjast . Käitlejate huvi eraelamus toidu valmistamise vastu on jätkuvalt suur, mida kinnitab nii aasta jooksul lisandunud käitlejate hulk kui ka käitlejate poolt sage info küsimine nii telefoni kui ka kirja teel. Kuna eraelamus toidukäitlejaid jätkuvalt lisandus, siis mitteaktiivsete käitlejate eemaldamisel nimekirjast oli käitlejate koguarv võrreldes 2018 aastaga vähenenud kõigest 111 käitleja võrra. Aruande koostamise hetkel oli eraelamus tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 8. Eraelamus toidu käitlejate reaalajas kehtiv nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS) avalikust päringust: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html Eraelamus toidu käitlejate arvu, käitlejate arvu muutust , eraelamus käideldavadi toidugruppe ja arvulist jaotust maakonnas iseloomustavad alljärgneva joonised ja tabelid . Joonis 42 . Eraelamus toidu käitlejate arv viimase 6 aasta jooksul Tabel nr 50 . Tegevuskohtades käideldavad toidugrupid Käideldav toidugrupp Tegevuskohtade arv % tegevuskohtadest puu-, köögivilja ja marjatooted 390 13,6% valikpagaritooted 375 13,1% lihtpagaritooted 288 10,1% kondiitritooted 258 9,0% võileivad ja võileivatordid 164 5,7% kalatooted 137 4,8% suupisted 121 4,2% salatid 117 4,1% desserdid ja magustoidud 116 4,1% lihatooted 95 3,3% liittoidud 70 2,4% taigen 64 2,2% seenetooted 56 2,0% kastmed 55 1,9% tee 55 1,9% konserveeritud tooted 50 1,7% lihavalmistised 49 1,7% siirupid 48 1,7% piimatooted 46 1,6% pasta- ja teraviljatooted 41 1,4% valmistoidud 34 1,2% munatooted 25 0,9% sushi 25 0,9% katted ja täidised 24 0,8% hakklihast lihavalmistised 23 0,8% maitseained, ürdid 21 0,7% mittealkohoolsed joogid 20 0,7% muu(täpsustage valikut lisainfo lahtris) 18 0,6% puljong 14 0,5% alkohol 12 0,4% kuivtoidud 10 0,3% meepõhised tooted 10 0,3% hakkliha 8 0,3% eritoit 6 0,2% toidulisandid 4 0,1% idandid 3 0,1% toiduõlid 3 0,1% mesi 2 0,1% toiduäädikas 2 0,1% maltoosa 1 0,0% Kõige enam on eraelamus toidukäitlejaid Harjumaal (27% kõikidest käitlejatest), järgneb Tartumaa (15%), Pärnumaa (9%), Lääne-Virumaa (8%). Maakond 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Harjumaa 227 268 296 378 405 323 Hiiumaa 24 23 28 29 33 38 Ida-Virumaa 52 64 72 81 81 62 Jõgevamaa 26 27 40 49 53 63 Järvamaa 7 12 15 16 20 15 Läänemaa 30 33 35 40 40 40 Lääne-Virumaa 71 66 80 91 101 93 Põlvamaa 34 34 45 51 56 47 Pärnumaa 60 64 78 92 116 115 Raplamaa 27 22 29 42 45 41 Saaremaa 62 61 78 73 84 68 Tartumaa 74 91 114 131 152 180 Valgamaa 15 19 24 27 37 32 Viljandimaa 17 20 28 35 41 36 Võrumaa 41 49 54 59 62 62 Kokku 767 856 1016 1194 1326 1215 Tabel nr 51 . Eraelamus toidu käitlejate arv maakonniti viimase 6 aasta jooksul . Joonis 43 . Ettevõtete arvuline ja protsentuaalne jaotus maakonniti 2018 Järelevalve planeerimine ja teostamine, aruandlus ja proovivõtmine Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve alla kuuluvate ettevõtete plaanilisi kontrolle teostatakse eraelamus vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 28.06.2017a käskkirjale nr 102. Ettevõtete ametlike kontrollide läbiviimine jaguneb kaheks: Teavitusjärgne kontroll – rakendatakse igat tüüpi ettevõtete puhul Plaaniline kontroll – rakendatakse madala riskiga ettevõtet puhul Vastavalt 28.06.17a käskkirjale nr 102, on madala riskiga järgmised ettevõtted, kus: tegeletakse loomset päritolu toidu valmistamisega pakutakse/valmistatakse toitu tundlikule tarbijale (nt lastehoiuteenuse pakkujad) tegeletakse toidulisandi valmistamisega tegeletakse sushi valmistamisega Vastavalt 28.06.17a käskkirjale nr 102, on väga madala riskiga ettevõtted, kus tegeletakse mitteloomse ja kombineeritud toidu valmistamisega sh toitlustamisega tavatarbijale. Teavitusjärgset kontrolli teostatakse: madala riskiga ettevõtetes mitte hiljem kui 2 kuu jooksul peale teatise saamist ; v äga madala riskiga ettevõtetes mitte hiljem kui 6 kuu jooksul peale teatise saamist. Plaanilist kontrolli teostatakse teavitatud/tegevusloaga madala riskiga ettevõtetes sagedusega 1 kord aastas. Plaanivälist kontrolli teostatakse kõiki tüüpi ettevõtetes vastaval tekkinud vajadusele/olukorrale. 201 8 . aastaks planeeritud ja tegelik kontrollide arv 2018.aastaks oli maakondades planeeritud kokku 316 ametlikku kontrolli, tegelikult teostati 268 kontrolli. Kõiki plaanilisi kontrolle ei teostatud, kuna mõnel juhul oli käitlemine lõpetatud, polnud võimalik ettevõttega ühendust saada (saadetud teatis, kuid ettevõtte ei vastanud) või ettevõtteid lisandus maakonda palju. Tabel 52 Planeeritud ja teostatud kontrollide arv aastal 2018 keskuste lõikes: Struktuuriüksus Planeeritud kontrollide arv Teostatud plaaniliste kontrollide arv kokku Plaani täitmise % Jõgevamaa - Tartumaa Keskus 61 49 80 Hiiumaa - Saaremaa Keskus 27 24 89 Läänemaa - Raplamaa Keskus 34 31 91 Pärnumaa Keskus 34 28 82 Virumaa Keskus 36 28 78 Harjumaa Keskus 54 47 87 Järvamaa Keskus 3 1 33 Põlvamaa Keskus 26 25 96 Valgamaa Keskus 5 5 100 Viljandimaa Keskus 24 18 75 Võrumaa Keskus 12 12 100 Kokku 316 268 85 Joonis 44. Planeeritud ja teostatud kontrollide arv aastal 2018 keskuste lõikes graafiliselt. Eraelamus toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid kontrolliti 26 korral, eraelamus toidu valmistamisega tegelevaid ettevõtteid kokku 307 korral. Peamiseks kontrollipõhjuseks oli plaaniline kontroll, kuid kontrolli põhjuseks oli ka teavitusjärgne, kaebuse või proovivõtupõhine kontroll. Järelevalveproovid 2018a võeti järelevalve käigus eraelamus toidukäitlemise kohtadest 83 proovi, millest teostati 315 analüüsi. Mikrobioloogiliste analüüsitavateks näitajateks olid: Listeria monocytogenes (esinemine ja arvuline), Salmonella spp., E. coli, koagulaaspositiivsed stafülokokid, Enterobacteriaceae jm. Nõuetele mittevastavaks osutus 3 joogivee analüüsi (Coli-laadsed bakterid). Eraelamus valmistatud toodetest võeti 2018 aastal 29 PAH analüüsi. Nõuetele mittevastavaks osutusid 8 PAH analüüsi – 1 tradisioonilisel meetodil suitsutatud kalandustoode ja 7 traditsioonilisel meetodil suitsutatud lihatoodet. Mittenõuetekohaseks osutusid 2 kaadiumi (Cd) analüüs i - uuritavaks toigugrupiks olid metsasseened. Aasta tel 2017 ja 2018 eraelamus valmistatud toodetest võetud proovide ja analüüside arv u maakondade lõikes iseloomustab allolev tabel. Tabel 53 Aastal 2017 -2018 eraelamus valmistatud toodetest võetud proovide ja analüüside arv maakondade lõikes : Maakond 2017 2018 Proovide arv (saasteaineid ei ole arvestatud) Analüüside arv (saasteaineid ei ole arvestatud) Proovide arv (sh saasteained) Analüüside arv (sh saasteained) Harjumaa 9 49 12 24 Hiiumaa 4 30 5 31 Ida-Virumaa 2 14 4 7 Jõgevamaa 6 35 10 55 Järvamaa 2 18 1 15 Läänemaa 2 10 3 13 Lääne-Virumaa 1 10 3 15 Põlvamaa 6 30 1 20 Pärnumaa 10 43 15 23 Raplamaa 4 16 5 17 Saaremaa 1 1 2 15 Tartumaa 9 40 10 32 Valgamaa 4 18 5 21 Viljandimaa 1 5 2 6 Võrumaa 1 5 5 21 KOKKU 62 324 83 315 Nõuetele mittevastavused 2018a. tehti 268 järelevalvetoimingu kohta (vt p 4.1) 234 ettekirjutust. Kui 2017. aastal tehti kõige rohkem ettekirjutusi toidualase teabe, HACCP süsteemi, toidu jälgitavuse, proovide võtmise, enesekontrolliplaani eeltingimusprogrammide kohta, siis 2018ndal aastal on nimetatud ettekirjutuste liigid põhimõtteliselt samaks jäänud – esikohal oli ettekirjutused proovide võtmise osas. 201 8 . a tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa on toodud järgneval joonisel. Joonis 45 . Ettekirjutuste arv liikide kaupa 20 1 8 .a Muud järelevalvega seotud tegevused 2018ndal aastal alustati eraelamus toidukäitlejate analüüs i , eesmärgiga korrastada eraelamus toidukäitlejate nimekirja. Selleks paluti eraelamus toidukäitlejatel anda tagasiside eraelamus tegutsemise ning käideldavate valdkondade/toidugruppide, toodangu koguste kohta. Täidetud küsimustiku põhjal saadi teada, milline on ettevõtte tegutsemisaktiivsus (kas tootmine toimub aastaringselt, hooajaliselt või on tegevuse lõpetatud jms), mida ja kui palju toodetakse. Saadud info põhjal on võimalik eraelamus toidukäitlejad paigutada põhivaldkondade alla (piim, liha, kala, mitteloomne, toitlustamine). Eraelamus toidukäitlejate analüüs näitas, et suurem osa toidukäitlejatest tegutseb aastaringselt (630tk, ca 46%), hooajalisi käitlejaid on poole vähem (323tk, ca 23%). Ettevõtteid, kelle tegevus oli peatatud, oli 133tk ca 9,6%. Ettevõtteid, kelle tegevus ei olnud peatatud, kuid kes enam ei plaaninud ka käidelda, oli 115tk ehk 8,3% kõikidest eraelamus toidukäitlejatest. Kokku mitteaktiivseid käitlejaid seega 248tk. Eraelamus toidukäitlejate analüüs näitas, et peamiselt tegeletakse eraelamu ruumides mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemisega (valikpagaritooted, lihtpagaritooted, kondiitritooted jne). Teisel kohal on toitlustamine, seejärel kala, liha ja piimatoodete käitlemine. Järgnevalt on toodud analüüsi tulemusena saadud ettevõtete arv põhivaldkonniti ja põhivaldkondade jagunemine maakondade lõikes: Joonis 46. Ettevõtete arv põhivaldkonniti Joonis 47. Põhivaldkondade jagunemine maakondade lõikes Kokkuvõte Võrreldes aastaga 2017 näitab aasta 2018 eraelamust toidukäitlejate arv langust, mis on tingitud seoses valdkonna ettevõtete nimekirja korrigeerimisega – mitteaktiivsed toidukäitlejad eemaldati nimekirjast. Samas on käitlejate huvi eraelamus toidu valmistamise vastu jätkuvalt suur, mida kinnitab käitlejate poolt sage info küsimine nii telefoni kui ka kirja teel. Kõige enam on eraelamus toidukäitlejaid Harjumaal (27% kõikidest eraelamus toidukäitlejatest), järgneb Tartumaa (15%), Pärnumaa (9%), Lääne-Virumaa (8%). Aruande koostamise hetkel o li infosüsteemi andmetel eraelamus toidukäitlejaid, kes turustavad loomset toitu teisele käitlejale, kokku 8. 2018.a. viidi eraelamutes läbi 268 kontrolli ning kontrollide käigus tehti 234 ettekirjutust. Kui 2017. aastal tehti kõige rohkem ettekirjutusi toidualase teabe, HACCP süsteemi, toidu jälgitavuse, proovide võtmise, enesekontrolliplaani eeltingimusprogrammide kohta, siis 2018ndal aastal on nimetatud ettekirjutuste liigid põhimõtteliselt samaks jäänud – esikohal oli ettekirjutused proovide võtmise osas. 2018a võeti järelevalve käigus eraelamus toidukäitlemise kohtadest 83 proovi. Mikrobioloogiliste analüüside näitajateks olid: Listeria monocytogenes (esinemine ja arvuline), Salmonella spp., E. coli , koagulaaspositiivsed stafülokokid, Enterobacteriaceae jm. Mittenõuetekohaseks osutusid 3 joogivee analüüsi ( Coli -laadsed), 2 kaadiumi (Cd) analüüsi - uuritavaks toigugrupiks olid metsasseened ja 8 PAH analüüsi (1 kala, 8 liha). 2018ndal aastal alustati eraelamus toidukäitlejate analüüsi mist , eesmärgiga korrastada eraelamus toidukäitlejate nimekirja ning hinnata, kuidas toimub toidukäitlemise jagunemine nn põhivaldkonniti (mitteloomse- ja liittoidu, piima, liha, kala jt käitlemine). Eraelamus toidukäitlejate analüüs näitas, et suurem osa toidukäitlejatest tegutseb aastaringselt (46% kõikidest eraelamus toidukäitlejatest), hooajalisi käitlejaid on poole vähem (23%). Peamiselt tegeletakse eraelamu ruumides mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemisega (valikpagaritooted, lihtpagaritooted, kondiitritooted jne). Teisel kohal on toitlustamine, seejärel kala, liha ja piimatoodete käitlemine. 3 .1.7.12 . Enesekontrolliproove analüüsivate laboratooriumite järelevalve Käitlejate enesekontrolli raames võetavate proovide (edaspidi enesekontrolliproov ) analüüsimiseks tuleb rakendada vastavalt toiduseadusele asjakohast kvaliteedisüsteemi. Enesekontrolliproove analüüsivad käitlejatele kuuluvaid laboratooriume oli 201 8 . aastal arvuliselt 67 ja nende poolt tehtavad analüüsid puudutavad piima, liha, kala, mitteloomse toidu (sh kombineeritud toidu ja alkoholi ) käitlemisega seotud enesekontrolli proovide keemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse. 2018 .aastal oli enim EK-laboratooriumite tegevusega hõlmatud ametnikke Harjumaal - kokku 5 inimest. Tartumaal ja Lääne-Virumaal oli aasta jooksul sellega seotud 3 ametnikku, teistes maakondades oli valdkonnaga seotud ametnikke vähem. Hiiumaal ja Läänemaal käitlejatele kuuluvaid EK-laboratooriume ei olnud. Aasta jooksul 2 ametnikku lahkus valdkonnast erinevatel põhjustel (ametnik lahkus töölt või siirdus pikemale puhkusele ). Joonis 4 8 . Järelevalveametnike arv maakondades 201 8 . a. Enesekontrolliproovide analüüsimiseks peavad käitlejad rakendama asjakohast kvaliteedisüsteemi (edaspidi: laboratooriumi ) ja selle hindamist teostavad üldjuhul maakonna järelevalveametnikud. Järelevalve korraldamise aluseks 2018 . aastal oli VTA peadirektori 03.02.2015 .a. käskkiri nr 31 Käitleja enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks läbiviidavate ametlike kontrollide korraldamise korra ning dokumendivormide kinnitamine . Enesekontrolliproovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi hindamise planeerimine ja aruandlus toimub vastavalt käskkirjale Toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemisega tegelevate ettevõtete ametlike kontrollide planeerimine ja kontrollitulemuste sisestamine Järelevalve infosüsteemi ning ametlike kontrollide kohta aruandluse koostamine . Enesekontrollilaboratooriumite kontrollimise valdkonnas on kontrollid e planeerimine seotud põhivaldkonna kontrollimisega ja seda teevad üldjuhul ka samad järelevalveametnikud. Erandiks on mõned maakonnad, kus käitleja enesekontrolli laboratooriume hindavad teist valdkonda kureerivad järelevalveametnikud . Hindamiste planeerimiseks koostati JVIS-is maakonna ametnike poolt 201 7 . aasta plaanid , mille käigus planeeriti teha 40 laboratooriumi kontrollimist ja teostati 38 . Hindamise mitteläbiviimise d, olid tingitud kas käitleja tegevuse lõpetamisest või tema tegevuse seisakust. Ühel juhul kontroll küll tehti, kuid akti vormistuse kuupäev langes järgmise aasta algusesse, mistõttu 2017. aasta andmete väljavõtetes läbiviidud kontroll ei kajastunud. Aastaaruande päringuid JVIS-ist tehakse alates 2015. aastast süsteemi Business Objects (edaspidi BO) kaudu. Käitlejate enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi hindamisel kasutati järelevalveametnike poolt nõuetele vastavuse hindamise töölehti ja leitud mittevastavused esitati kontrollaktis. 2018 .aasta tehtud ettekirjutuste arv sõltus laboratooriumi tegevusalast, selle suurusest, tehtavatest analüüsidest, jms. Enim ettekirjutusi tehti Saare ja Ida-Viru maakondades . Joonis 4 9 . Ettekirjutiste arv liigiti 201 8 . aastal. Diagrammilt nähtub, et 2018.a. tehti enim ettekirjutusi laboratooriumite poolt enesekontrolliproovide analüüsimiseks dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi kohta. Ettekirjutusi ei tehtud seadmete-mõõtevahendite ja nendega seotud väga laialdast temaatikat (nt seadmete/mõõtevahendite kontroll, kalibreerimised, juhendid nende teostamiseks, mõõtevahendite täpsus, jne) puudutavate teemade osas. Ettekirjutusi ei tehtud ka analüüsitulemuste dokumenteerimise kohta. Üksikud ettekirjutused tehti analüüsitulemuste kvaliteedi tagamise, kasutatavate analüüsimeetodite, dekontamineerimise/desinfitseerimise, dokumentatsiooni, etalonide ja etalonainete, reaktiivide ja toitekeskkondade kohta. Rohkem puudusi toodi välja analüüsimise, analüüsimiseks kasutatava vee ja ruumide /keskkonnatingimuste kohta. 2018.aastal toimus EK-laboratooriumite hindamisega seotud ametnikele koolitusi ei tehtud. See oli tingitud peamiselt selle valdkonna järelevalve ümberkorraldamisest. 3 .1. 8 Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkelisi nakkushaiguspuhanguid uurivad oma pädevuse piires Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduametijärelevalveametnikud. Vajadusel kaasatakse teiste valdkondade spetsialiste. Puhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused. VTA kohaliku asutuse spetsialistid viivad läbi toidukäitlemisettevõtte (vajadusel ka tootmisettevõtte, ladustamisettevõtte, söödakäitlemisettevõtte, loomapidamisettevõtte) erakorralise kontrolli. Kontrolli käigus hinnatakse toidukäitlemise hügieeni, enesekontrollisüsteemi toimimist, toidu jälgitavust, toidu säilitamist, vajadusel võetakse laboriuuringuteks proove jne. 201 8 . aastal menetleti Veterinaar- ja Toiduameti poolt 5 juhtumit, kus menetluse käigus tuli välja selgitada haigestumise seos tarbitud toiduga. Nendest kolmel juhul oli Terviseameti poolt leitud tõenäoline seos toiduga. Terviseameti andmetel registreeriti 201 8 . aastal 15 toidutekkelise päritoluga haigestumis kahe ja enama haigusjuhuga, neist kõik salmonelloosi d . Kokku haigestus 146 inimest, hospitaliseeri mist vajas 55 ( 37,6 %) , surmaga lõppenud juhud puudusid. 3 .1. 9 Riiklikud seired ja järelevalve 3 .1 . 9 .1 . Zoonooside seire Zoonooside seiret korraldab VTA . Seire läbiviimisel tehakse koostööd Terviseametiga inimestel levivate zoonooside epidemioloogia osas. Zoonooside s eire loomadel ja toidus hõlmab järgmisi zoonoose ja zoonoosse i d haigusetekitaja i d: Brutselloos ja selle tekitajad Kampülobakterioos ja selle tekitajad Ehhinokokoos ja selle tekitajad Listerioos ja selle tekitajad Salmonelloos ja selle tekitajad Trihhinelloos ja selle tekitajad Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis Verotoksiline Escherichia coli Gripiviirus (lindude gripp) Marutaud Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis on teatud zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamiseni lõpptarbijale. Informatsioon iga-aastaste zoonooside aruannete kohta on leitav aadressil: eesti keeles http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=820 , inglise keeles Euroopa Toiduohutusameti ( EFSA ) koduleheküljel: http://www.efsa.europa.eu/en/zoonosesscdocs/zoonosescomsumrep.htm . Salmonella seire loomse päritoluga toidus 2002- 201 8 Kooskõlas põllumajandusministri 27. mai 2013 . a määruse nr 39 “ S almonellooside tõrje eeskiri” § 3 koostab Veterinaar-ja Toiduamet Salmonella kontrollprogrammi, rakendab ja kontrollib selle täitmist. Salmonella seireplaan loomse päritoluga toidus hõlmas 201 8 aastal: värske liha (siga, veis) seiret tapamajas ; värske liha seiret linnutapamajas ; värske liha (siga, veis) seiret lihalõikusettevõttes ; värske liha seiret linnuliha lihalõikusettevõttes . Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes tuleb välja selgitada ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ja need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldada. Veterinaar- ja Toiduamet teostab Salmonella seiret alates 2002. aastast . Tabel 54 . Salmonella seire aastatel 2002-20 1 8 . Allikas: VTA Aasta Uuritud proovide arv Positiivsete proovide arv % 2002 1404 5 0,36 2003 1649 14 0,85 2004 1718 5 0,29 2005 1893 28 1,48 2006 1846 7 0,38 2007 1703 8 0,47 2008 1473 15 1,02 2009 1634 23 1,41 2010 1542 36 2,33 2011 1494 19 1,27 2012 1435 30 2,1 2013 1149 27 2,35 2014 1227 30 2,44 2015 1045 18 1,72 2016 930 16 1,72 2017 994 9 0,91 2018 1033 20 1,94 201 8 . a Salmonella positiivseteks proovideks osutusid 3,5 % searümba pinnaproovi ( 2017 – 1,74%, 2016 – 3,6%, 2015 – 3,8%, 2014 – 3,12%), 1,1 % sealiha proovi ( 2017 – 0,4%, 2016 – 1,6%, 2015 – 1,1%, 2014 – 0,7%) ning 0,9% veiseliha proovi (2017-2016 – 0, 2015 – 1%) . Jo onis 50 . Salmonella - positiivsete proovide arv aastatel 2002-20 1 8 . Allikas: VTA Joonis 51 . 20 1 8 . aasta l isoleeritud Salmonella serotüü pide jaotus . Allikas: VTA Aastate jooksul Salmonella Derby oli leitud Salmonella serotüüpidest esikohal. Aastal aga 2017 oli antud serotüüp ainuke, mida leiti sigadelt võetud proovidest. Leitud oli ka üks S . Dublin veiselihas. Aastal 2016 oli leitud serotüüpidest esikohal S . Derby (60%), millele järgnes S . Typimurium (19%), S . Infantis (19%) ja S . Mbandaka (6%). Aastal 2015 serotüüpide jaotus oli järgmine: S . Derby 38,9%, S . Infantis 38,9%, S . enterica subsp. salamae 16,7% ja S . Typhimurium 5,6%. Informatsioon Salmonella seire kohta 2002-201 8 asub VTA kodulehel aadressil: https://vet.agri.ee/static/body/files/1958.Salmonella%20seire%202002-2018.pdf . Kampülobakteri seire linnutapamajas 201 8 Kampülobakteri seireprogrammi läbiviimise eesmärgiks on koguda teavet termotolerantse Campylobacter spp. leviku kohta broilerite tapapartiide seas linnutapamajades. 2018. aastal uuriti 12 broileri rümbaproovi. Esimest korda lisaks Campylobacteri tuvastamisele teostati ka Campylobacter spp. arvulist määramist. Uuritud proovides Campylobacter spp. ei leidnud. 2017. aastal uuriti 12 broileri rümbaproovi. Kaelanaha proovidest 8,3% osutusid Campylobacter spp. positiivseteks. Ühes proovis tuvastati Campylobacter jejuni . 2018. aastal 85 broilerite umbsoolte proovi uuriti mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire raames. 4 proovi osutusid Campylobacter spp. positiivseks. Informatsiooni kampülobakteri seire kohta 2005-201 8 on leitav aadressil: https://vet.agri.ee/static/body/files/2077.Kamp%FClobakteri%20%20seire%202005-2018.pdf Salmonella spp. ja Campylobacter spp. uuringuid teostati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Aruandlus Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Aruanded Euroopa Toiduohutusametile: - Zoonooside aruanne 201 7 .a. Kokkuvõte, järeldused Proovide võtmine seire raames toimus plaani järgi. Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal kampülobakterenteriit , millele järgneb salmonelloos . Arvestades ülaltooduga on asjakohane koguda andmeid Campylobacter spp. ja Salmonella spp . esinemise kohta loomse päritoluga toidus ning teha nakkusallikas selgeks. Salmonella seire loomses toidus näitab , et Eestis on sealiha kõige rohkem S almonella - ga saastunud . Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella - ga saastunud loomaliik. 2018. aastal registreeriti Eestis inimestel 323 salmonelloosi haigusjuhtu, nendest kolmel juhul haigustekitjaja oli S . Derby. Võrreldes 2017. aastaga suurenes inimeste haigestumine salmonelloosi 15,8% võrra. Campylobacter- i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter -i levimus E esti broilerilihas on väga madal. Vaatama sellele, tuleks tapamajades pöörata tähelepanu sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumis t soolesisaldisega. Campylobacter -positiivsetest karjadest pärit linde tuleb tappa teistest karjadest eraldi või tööpäeva lõpus viimasena. Vajalik on farmi põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine ning sanitaarse keskkonna säilitamine . 2018. aastal registreeriti inimestel 411 kampülobakterenteriidi haigusjuhtu. Võrreldes 2017. aastaga suurenes haigestumine 18,4% võrra. Zoonoossetest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest Eestis on olnud aastate jooksul esikohal salmonelloos, millele järgnes kampülobakterenteriit. Olukord muutus aastal 2013, kui kampülobakterenteriit tuli esikohale. 3.1.9.2. Mikroobide antibiootikumi resistentsuse seire Mikroobide antibiootikumires i stentsuse all mõeldakse mikroorganismide võimet jääda ellu või isegi paljuneda antimikroobse aine teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire korraldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsus ele 12. november 2013, zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta (2013/652/EL) . Seire raames võeti broilerite umbsoolte proovid tapamajast ning broileriliha proovid jaekaubandusest. Umbsoolte proovides isoleeriti ja identifitseeriti : Escherichia coli (indikaatorbakterid , edaspidi E.coli ) Campylobacter spp. Enterococcus faecalis Enterococcus faecium oletuslikult laiendatud spektriga β-laktamaasi või AmpC-tüüpi β- laktamaasi (edaspidi ESBL või AmpC) tootev E.coli * Laia s pektriga β-laktamaasi tootev E. coli (ESBL E. coli) on resistentne penitsilliinide, 1.,3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide ja monolaktaamide suhtes * AmpC-tüüpi β-laktamaasid tekitavad resistentsuse penitsilliinidele, 1. ja 3. põlvkonna tsefalosporiinidele ja tsefamütsiinidele ning on stabiilsed klavulaanhappe suhtes * ESBL/AmpC tootva E.coli isoleerimiseks kasutati selektiiv agarit (McConkey agar, mis sisaldab 3nda põlvkonna tsefalosporiini selektiivses kontsentratsioonis). oletuslikult karbapenemaasi tootev E.coli * Karbapenemaasi tootev E.coli – bakter on äärmiselt resistentne paljude antibiootikumide, sh viimase valiku antibiootikumide – karbapeneemide – suhtes. * karbapenemaasi tootva E.coli isoleerimiseks kasutati selektiivset eelrikastamist ja sellele järgnevalt kasvatamist karbapeneemi sisaldaval selektiivsöötmel (chromID CARBA SMART agar). Värske liha proovides isoleeriti ja identifitseeriti : oletuslikult ESBL või AmpC tootev E.coli oletuslikult karbapenemaasi tootev E.coli . Lisaks määrati 2018 aastal järelevalve ja seirete ra a mes veistelt, sigadelt, lammastelt ja kodulindudelt ning nendelt pärinevatelt loomsetelt saadustelt isoleeritud Salmonella spp. tüvede antibiootikumiresistentsus . Antibiootikumitundlikkus määrati mikrodilutsiooni meetodil ning u uringud viidi läbi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. S eire alla kuuluvad mikroobivastased ained, resistentsuse künnisväärtused EUCASTi alusel ja uuritavad kontsentratsioonivahemikud on toodud Euroopa Komisjoni rakendusotsuses 2013/652/EL. E. coli ja Salmonella spp. antibiootikumitundlikkuse hindamine 2018. aastal hinnati E.coli , Salmonella spp. ja oletuslikult E SBL või AmpC ja karbapenemaasi tootva E.coli isolaatide tundlikkust 14 antibiootikumi suhtes : ampitsilliin gentamütsiin tetratsükliin tsiprofloksatsiin nalidiksiinhape tsefotaksiim tseftasidiim kolistiin trimetopriim sulfametoksazool klooramfenikool meropeneem asitromütsiin tigetsükliin. Kõiki oletuslikult ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvaid E.coli isolaate, Salmonella spp. ja E.coli , mis osutusid resistentseteks tsefotaksiimi, tseftasidiimi ja meropeneemi suhtes, lisaks testimisele ülalpool toodud antibiootikumite suhtes testiti ka järgmiste antibiootikumite suhtes: tsefoksitiin tsefepiim tsefotaksiim +klavulaanhape tseftasidiim +klavulaanhape meropeneem temotsilliin imipeneem ertapeneem tsefotaksiim tseftasidiim . E.coli ja Salmonella spp. isolaatide testimiseks kasutati TREK EUVSEC mikroplaate ja siis tsefotaksiimi või tseftasidiimi või meropeneemi resistentsete tüvede testimiseks kasutati TREK EUVSEC2 mikroplaate. Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium antibiootikumitundlikkuse hindamine Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium isolaatide tundlikkust hinnati kokku 12 antibiootikumi suhtes: ampitsilliin gentamütsiin tetratsükliin tsiprofloksatsiin klooramfenikool tigetsükliin erütromütsiin vankomütsiin teikoplaniin, kinupristiin/dalfopristiin linesoliid daptomütsiin Testimiseks kasutati TREK EUVENC mikroplaate. Campylobacter spp. antibiootikumitundlikkuse hindamine Campylobacter spp. isolaatide tundlikkust hinnatakse kokku 6 antibiootikumi suhtes: gentamütsiin tetratsükliin tsiprofloksatsiin nalidiksiinhape streptomütsiin erütromütsiin. Testimiseks kasutati TREK EUCAMP2 mikroplaate. Seire tulemused 2018. aastal s eire raames uuriti broilerite tapamajast võetud 85 broilerite umbsoole proovi (1 proov karja kohta aastas) ning jae kaubandusest võetud 75 broileriliha proovi . Tabel 55. Nimetatud proovidest isoleeriti: Proovi nimetus Bakter Isolaatide arv B roilerite umbsool E.coli 85 B roilerite umbsool Enterococcus faecalis 34 B roilerite umbsool Enterococcus faecium 83 B roilerite umbsool ESBL/AmpC E. coli 69 Broilerite umbsool Campylobacter jejuni Campylobacter coli 3 1 Broileriliha ESBL /AmpC E. coli 38 Antud tüved olid uuritud antibiootikumiresistentsuse suhtes. Tabel 56. Lisaks määrati seire, järelevalve ja kontrollprogrammide kägus võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. tüvede antibiootikumiresistentsus: Proovi nimetus Bakter Isolaatide arv Toidust võetud proovid Salmonella spp. 25 L oomadelt võetud proovid Salmonella spp. 70 Kokku 201 8 . aastal uuriti 40 8 isolaatide antibiootikumiresistentsust . I BROILERITE UMBSOOLED Broilerite umbsooltest isoleeritud E.coli antibiootikumiresistentsus 2018. aastal Broilerite umbsool t est isoleeritud 85 st E. coli isolaadist 9,4 % (n=8) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ning 90,6% (n=77) osutusid resistentseks vähe malt ühe antibiootikumi suhtes. Multiresistentsete (üheaegne resistentsus kolme ja enama antibiootikumi suhtes) isolaatide osakaal oli 61,2% (n = 52). E. coli antibiootikumiresistentsus Joonis 52. Väga kõrge resistentsuse tase oli arenenud ampitsilliini, tsiprofloksatsiini ning nalidksiinhappe suhtes. Tsefalosporiinide suhtes resistentsust ei tuvastatud. Broilerite umbsooltest isoleeritud E.coli antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016 . a ja 2018. a a stal Joonis 53 . * testitud isolaatide arv: 2014 – 71, 2016 – 73, 2018 – 85. Tüvede osakaal, mis olid resistentsed ampitsilliinile vähenes 16,9% võrreldes aastaga 2014, kuid resistentsuse tase on jäänud ikkagi väga kõrgeks (70% 2018 aastal). Kõige suuremaks probleemiks võib pidada ülikõrget resistentsuse osakaalu (ligikaudu 90% uuritud tüvedest) fluorokinoloonide suhtes. Isoleeritud tüved omasid ka kõrget resistentsuse taset (30-45%) sulfametaksosooli ja trimetopri i mi suhtes. E. coli isolaatide r esisten t sust 3nda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes ei tuvastatud 2016 ja 2018 aastal. E.coli antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016 . a ja 2018. aastal Joonis 54 . * multiresistentsete tüvede osakaal on arvutatud võttes aluseks tüvede arvu, mis olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Võrreldes 2014 aastaga ei ole resistentsete isolaatide osakaal oluliselt muutunud. Multiresistentsete isolaatide osakaal on natukene vähenenud, kuid see ei ole statistiliselt oluline muutus. Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecalis resistentsus 2018. aastal 34st uuritud Enterococcus faecalis isolaatidest 23% ( n = 8 ) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ning 7 6,4 % (n = 2 6 ) olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Joonis 55 . Resistentsuse tase tetratsükliini ja erütromütsiini suhtes on jää nud väga kõrgeks . Broilerite umbsooltest isoleeritud E nterococcus faecalis antibiootikumiresistentsus suhtes 2014 . a, 2016 . a, 2018 . aastal Joonis 56 . * t estitud isolaatide arv: 2014 – 53, 2016 – 37, 2018 – 34. Kõrgeks jääb resistentsuse tase tetratsükliinile ja erütromütsiinile. E nterococcus faecalis antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016 . a ja 2018. a a stal Joonis 57 . * multiresistentsete tüvede osakaal on arvutatud võttes aluseks tüvede arvu, mis olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes . Kolme aasta võrdluses on resistensete isolaatide osakaal jäänud väga kõrgeks . Resistentsete isolaatide osakaal v ähenes 2016 aastal võrreldes aastaga 2014 , aga 2016 aastal võrreldes astaga 2018 on jäänud peaaegu sama ks. M ultiresistensete tüvede osakaal vähenes. Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faec ium antibiootikumi resistentsus 2018. aastal 83st u uritud isolaatidest 19,3 % (n = 16 ) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes ning 80,7 % (n = 67 ) olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Multiresistentsete isolaatide osakaal kõikidest resistentsetest isolaatidest oli 16,4 % (n=11). Joonis 58 . Resistentsuse tase t siprofloksatsiinile on suurenenud 11% võrreldes aastaga 2016. E nterococcus faecium resistentsus ravimite suhtes 2014 . a, 2016 . a ja 2018 aastal Joonis 59 . * testitud isolaatide arv: 2014 – 17, 2016 – 64, 2018 –83. Oluliselt on tõusnud enterokokkide resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes. E nterococcus faecium antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016 . a ja 2018 a a stal Joonis 60 . * multiresistentsete tüvede osakaal on arvutatud võttes aluseks tüvede arvu, mis olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes . Resistentsete isolaatide osakaal suureneb aastate jooksul, kuid multiresistentsete isolaatide arv vähenes võrreldes aastaga 2016. Broilerite umbsooltest isoleeritud Campylobacter coli ja Campylobacter jejuni antibiootikumiresistentsus 2018. aastal Uuriti 3 Campylobacter jejuni ja üks Campylobacter coli . Kõik Campylobacter jejuni isolaadid olid resistentsed fluorokinoloonidele ning üks lisaks ka tetratsükliinile. Campylobacter coli isolaat tundlik kõikide testitud antibiootikumite suhtes. Broilerite umbsooltest isoleeritud oletuslikult ESBL/AmpC tootva E.coli antibiootikumi resistentsus 2018. aastal Kokku tuvastati 85 st umbsool t e proovist 69 ( 81,2% ) E. coli isolaati, mis olid resistentsed kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes (st isoleeriti ESBL/AmpC tootvat E.coli ) . Nendest isolaatidest 50,7% (n=35) osutusid multiresistentseteks. Joonis 61 . Kokku omas 76,8% (n=53) E. coli isolaati dest ESBL fenotüüpi, 21,7% (n=15) AmpC fenotüüpi ning ühel isolaadil tuvastati nii ESBL kui AmpC fenotüüp. 31,9% uuritud isolaatidest osutusid resistentseteks fluorokinoloonidele. Võrreldes aastaga 2016 tunduvalt suurenes broilerite umbsooltes isoleeritud ESBL/AmpC tootva E.coli isolaatide arv (resistentsed kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes): 38,4%→81,2% . On vähenenud multiresistentsete isolaatide arv, kuid nende osakaal jääb ikka kõrgeks. ESBL/AmpC tootva E. coli resistentsus ravimite suhtes 2016 ja 2 018 aastatel Joonis 62 . Võrreldes 2016 aastaga, vähenes 2018. aastal fluorokinoloonide, sulfametoksasooli, tetratsükliini ja trimetopriimi suhtes resistentsete tüvede osakaal. II BROILERILIHA Seire raames võeti 75 broileriliha proovi ja e kabandusest. Broileri liha päritolu ja proovide arvud päritolu lõikes : Joonis 63 . Jae kaubandusest võetud broileriliha proovidest isoleeritud ESBL/AmpC E.coli resistentsus 2018. aastal Kokku tuvastati 75st broileriliha proovist 38 ( 50,7% ) E.coli isolaati, mis osutusid resistentseteks kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes (st isoleeriti ESBL/AmpC tootvat E.coli ): 12 Eesti, 15 Leedu ja 11 Läti päritolu broilerilihast isoleeritud. Nendest isolaatidest 89,5% (n=34) olid multiresistentsed ning 73,6% uuritud isolaatidest osutusid resistentseteks fluorokinoloonidele. Joonis 64 . Tuvastati, et 55,3 % (n = 2 1 ) tüvedest omab ESBL ning 44,7 % (n = 17) AmpC fenotüüpi. B roileriliha pro ovidest isoleeritud ESBL/AmpC E coli resistentsus broleriliha päritolu järgi 2018. aastal Joonis 65 . III SALMONELLA Toidust võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. A ntibiootikumiresistentsus Tabel 57. Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid Pinnaproov searümbalt 10 S .Derby 2 S .Agona 2 monofaasiline S .Typhimuruim 1 S .Typhimuruim 1 S. Enteritidis 1 S. Worthington Sealiha 2 S .Derby 36,8% (n=7) uuritud Salmonella spp. isolaatidest osutus id resistentseks vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Nendest isolaatidest kaks ( S .Typhimuruim ja monofaasiline S. Typhimuruim) olid multiresistentsed. 31,6% (n=6) tüvedest osutusid resistentseteks ampitsilliinile, 5,3% (n=1) fluorokinoloonidele, 10,5% (n=2) kloraamfenikoolile, 21% (n=4) sulfametoksasoolile, 10,5% (n=2) tetratsükliinile ja 5,3% (n=1) trimetopriimile. Tabel 58. Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid Pinnaproov veiserümbalt 1 S .Mbandaka 1 S .Typhimuruim Veise liha 1 S .Mbandaka Tabel 59: S .Typhimuruim isolaat osutus resistentseks sulfametoksasoolile ja tetratsükliinile. Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid Pinnaproov lambarümbalt 1 S .Derby Tabel 60: Uuritud isolaat oli tundlik kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid Vutiliha 1 monofaasiline S .Typhimuruim 1 S .Typhimuruim Kõik uuritud Salmonella spp. iso laadi d olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumi d e suhtes. Loomadelt võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. antibiootikumi resistentsus Veised – 13 Salmonella spp. : 7 S .Dublin, 4 S .Typhimurium 2 monofaasilist S .Typhimuruim . 38,5% (n=5) isolaatidest osutusid resistentseteks vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Nendest üks monofaasiline S .Typhimuruim osutus multiresistentseteks. 33,3% (n=4) uuritud isolaatidest olid resistentsed sulfometoksasoolile ja 41,7% (n=5) tetratsükliinile. Üks isolaat oli resistentne ampitsilliinile. Sead – 9 Salmonella spp. : 5 S .Derby 2 S .Agona 2 monofaasilist S .Typhimuruim . Kaks monofaasilist S. Typhimur i u m isolaadi osutusid multiresistentseteks: olid resistentsed ampitsilliinile, sulfometoksasoolile ja tetratsükliinile ning üks isolaat oli lisaks ka resistentne kloraamfenikoolile. Lambad - 33 Salmonella enterica subsp. Diarizonae Kõik isolaatid olid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumite suhtes. K anad – 7 Salmonella spp. : 5 S .Enteritidis 1 S .Seftenberg 1 S .Typhimurium. Üks Salmonella Enteritidis osutus resistentseks fluorokinoloonidele ja kolistiinile. Pardid – 2 Salmonella Enteritidis. Kõik isolaatid olid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumite suhtes. Põldvutid – 6 Salmonella spp. : 2 S .Infantis 4 monofaasilist S .Typhimuruim. Kõik isolaatid olid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumite suhtes. Aruandlus Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Aruanded Euroopa Toiduohutusametile: - Zoonooside aruanne 2017. a. Kokkuvõte, järeldused Proovide võtmine seire raames toimus plaani järgi. Antimikroobsed ained, nagu antibiootikumid, on nende kasutuselevõtust järsult vähendanud nakkushaigustest tingitud surmajuhtude arvu. N imetatud ainete liig- ja väärkasutuse tõttu on aga paljud mikroorganismid muutunud nende suhtes resistentseks. Ravimresistentsuse s eire on koordineeritud ning kaasfinantseeritav Euroopa Komisjoni poolt. Ühtlustatud (koordineeritud) seire on vajalik, et saada võrreldavad ravimresistentsuse andmed nii liikmesriikide tasandil, kui ka liikmesriikide vahel. Iga aasta esitatakse ravimresistentsuse seire tulemusi Euroo pa Toiduohutusametile (EFSA). EFSA analüüsib tulemusi ning väljastab raporti. Seire tulemused näitavad, et Eestis on üle 90% b ro ilerite umbsooltest isoleeritud E. coli tüvedest resistentsed ning olukord ei ole muutunud võrreldes aastatega 2014 ja 2016. Üle 80% E. coli tüvedest on resistentsed fluorokinoloonidele . Multiresistentsete tüvede osakaal on väga kõrge ( üle 60% ).Võrreldes aastatega 2014 ja 2016 olukord ei ole olulis e lt muutunud . Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecalis resistentsete tüvede osakaal on üle 70% . Multiresistentsete tüvede osakaal jäi samale tasemele nagu oli aastal 2016. Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecium resistentsete tüvede osakaal on ü le 70% ja olukord ei ole muutunud võrreldes aastatega 2014 ja 2016. Multiresistentsete tüvede osakaal on vähenenud 14% võrra. On suurenenud Enterococcus faecium tüvede resistentsus tsiprofloksatsiinile (0% → 20,3% → 31,3%). Fluorokinoloonid (tsiprofloksatsiin, nalidiksiinhape) on sünteetilised laiatoimelised antibiootikumid. Antud antibiootikumid on väga olulised humaanmeditsiinis, sest võivad teatud bakteriaalsete infektsioonide ravis olla üheks vähestest efektiivsetest antibiootikumidest. Võrreldes aastaga 2016 on väga suurenenud broilerite umbsooltest isoleeritud ESBL/AmpC tootvaid E. coli tüvede osakaal (38,4% → 81,2% ). M ultiresistentsete tüvede osakaal on aga natukene vähenenud (96,4% → 50,7%). K arbapenemaasi tootva E. coli broilerite umbsoolte proovidest kui ka broileriliha proovidest ei isoleerunud. 50,7% jaemüügist võetud broileriliha proovidest isoleeriti ESBL/AmpC tootvaid E. coli tüved (2016 – 30,7%). M ultiresistentsete tüvede osakaal ei ole muutunud võrreldes aastaga 2016 (2018 - 89,5%, 2016 – 90,4%). 2014 ja 2016 seire tulemused broilerite umbsoolest isoleeritud E. coli resistentsuse kohta näitavad jätkuvat kõrget resistentsuse ja multiresistentsuse taset. Resistentsuse tase ampitsillini ja fluorokinoloonide suhtes on jäänud endiselt kõrgeks. Samuti pole eriti muutunud Enterococcus spp. kõrge resistentsuse tase. Jaemüügist võetud broileriliha proovidest isoleeritud E. coli osutus resistentseks 3. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes. On väga vaja tugevdada antibiootikumite kasutamise järelevalvet broilerikasvatuses. Seire tulemused näitasid, et Salmonella spp. resistentsete tüvede osakaal suurenes võrreldes aastaga 2016 (8% → 25,3% ). 2016. aastal ei tuvastatud ühtegi multiresistentset Salmonella spp. isolaati , kuid aastal 2018 tuvastati 5 multiresistentset Salmonella spp. Antimikroobsete ainete liig- ja väärkasutuse tõttu on kahjuks paljud mikroorganismid muutunud nende suhtes resistentseks. VTA teadvustab antud probleemi ning 2019 aastal on mikroobide antibiootikumiresistentsuse küsimus üks VTA järelevalve prioriteetidest. Prioriteedi määramisel arvestati ka riikliku mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskavaga. 2019. aastaks koostati riskipõhine kontrollivalim kutsetegevuse loaga veterinaararstidest, kelle tegevuse hindamiseks teostatakse kalendriaasta jooksul ametlik kontroll. Üheks peamiseks riskikriteeriumiks on kriitiliste antibiootikumide kasutamine (müügiandmed on saadud ravimite hulgimüüjatelt) veterinaararstide poolt. Kriitilisteks antibiootikumideks loeme kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiine, fluorokinoloone ja teised kinoloone ning polümüksiine. Lisaks kontrollime järelevalve käigus suunatult ka pleuromutilliinide kasutamist seakasvatussektoris. Ametlikul kontrollil kontrollitakse kutsetegevuse loaga veterinaararsti ravimiarvestust, dokumentide säilitamist, antibiootikumide kasutamise põhjendatust (diagnoosimine, antibiogramm, haiguslood, laboriuuringud jm.), ravimite väljastamist loomapidajatele, kaskaadi kasutamist, ravijuhendite tundmist, aegunud ja kõlbmatute antibiootikumide käitlemist, ravimsööda retseptide väljastamist ja kasutamist. Ametlike kontrollide tulemusel saame hinnata, kas veterinaararstid jälgivad oma tegevustes antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtteid. Lisaks on VTA 2019 tegevustes prioriteediks määratlenud ka bioohutustaseme tõstmise loomakasvatuses. Oleme selle küsimuse sidunud otseselt mikroobide antibiootikumiresistentsuse teemaga. Selleks, et jõuda antibiootikumide tarvitamise vähendamiseni loomakasvatussektoris on väga oluline bioohutuse taseme üldine parendamine. Teadlikkuse suurendamine on siin oluline märksõna. Muu 2018. aasta jooksul täien dati VTA kodulehel avaldatavat informatsiooni, mis puudutab zoonoose (eestikeelne zoonooside aruanne 2017). 3 .1. 9.3. G eneetiliselt muundatud (GM) toidu seire Vastavalt Euroopa Parlameni ja nõukogu määrustele (EÜ) 1829/2003 ja (EÜ) 1830/2003 ei pea olema teavet geneetilise muundamise kohta toodete puhul, mis sisaldavad GMOdest koosnevat, neid sisaldavat või neist toodetud materjali alla 0,9% toidu üksikutes koostisosades või ühest komponendist koosnevas toidus. Proovid võeti toodetest, mis ei olnud märgistatud, kui GMOsid sisaldav , nendest koosnev või nendest toodetud toode, kontrollimaks toodete märgistuse õigsust. Kokku analüüsiti 201 8 . aastal 11 tooteproovi (tabel 6 1 ). Proovid sojast ja maisist võeti toodetest, mis ei olnud märgistatud, kui GMOsid sisaldav nendest koosnev või nendest toodetud toode, kontrollimaks toodete märgistuse õigsust. Tooted peavad olema vastavalt märgistatud, kui need sisaldavad GMOdest koosnevat, neid sisaldavat või neist toodetud materjali 0,9% või rohkem (alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1829/2003 ja nr 1830/2003). Analüüsid teostati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kaudu allhankena Eurofins GeneScan GmbH laboris Saksamaal. Kõik 201 8 . aastal võetud GMO toidu proovid olid nõuetekohased. Ta bel 6 1 . 201 8 . aastal võetud GMO proovid . Allikas: JVIS Toode Tulemus 1 Konserveeritud mais ei tuvastatud GMOd 2 Maisitang ei tuvastatud GMOd 3 Maisitang ei tuvastatud GMOd 4 Maisiterad (popkorniks) ei tuvastatud GMOd 5 Sojagraanul GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%) 6 Sojaisolaat GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%) 7 Sojajahu GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%) 8 Sojajahu ei tuvastatud GMOd 9 Sojajahu GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%) 10 Sojakaste ei tuvastatud GMOd 11 Sojaproteiin GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%) 3 .1. 9.4 . Toidu l isaained VTA Toidu lisaainete seire kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. detsember 2008 määruse nr 1333/2008 artiklist 27 toidu lisaaine tarbimise j ä relevalve kohta, mis kohustab liikmesriike looma riskipõhist süsteemi toidu lisaainete tarbimise ja kasutamise k ontrollimiseks. Proove võtavad VTA piirkondlike keskuste järelevalveametnikud, kellel on proovide võtmiseks pädevus ja spetsiaalne ettevalmistus. Toidu lisaained on ained, mida olenemata selle toitev ää rtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva toiduna v õ i toidule iseloomuliku koostisainena ja mille tahtlik tehnoloogilisel eesm ä rgil lisamine toidule selle tootmisel, t öö tlemisel, valmistamisel, k ä itlemisel, pakendamisel, transpordil v õ i ladustamisel viib v õ i v õ ib p õ hjendatud oletusel viia selleni, et lisaaine ise v õ i tema k õ rvalsaadused muutuvad otseselt v õ i kaudselt selliste toitude koostisosaks. Säilitusained ehk konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikroorganismide p õ hjustatud riknemise eest ja/v õ i mis kaitsevad patogeensete mikroorganismide kasvu eest. Bensoehappel ja tema sooladel bensoaatidel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Sorbiinhapet ja sorbaate lisatakse toidule peamiselt seetõttu, et nad hävitavad pärm- ja hallitusseeni või pidurdavad oluliselt hallitusseente arengut. Oma heade antiseptiliste omaduste tõttu on üsna levinud säilitusained ka sulfitid, mida kasutakse laialdaselt näiteks kuivatatud puuviljade ja veinide säilitamiseks. Sulfiteid võib tekkida ka käärimisprotsessis kõrvalproduktina. Toiduvärvid on aineid, mis annavad toidule värvuse või taastavad selle; need võivad olla toidu loomulikud komponendid või looduslikud allikad, mida tavapäraselt toiduna ega toidule omaste koostisainetena ei kasutata. 201 8 . aastal Veterinaar- ja Toiduameti poolt läbi viidud toidus sisalduvate lisaainete koguste Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1333/2008 nõuetele vastavuse kontrollimisel analüüsiti 4 8 toidu proovi . Uuriti sulfitite, sorbiinhappe ja sorbaatide , bensoehappe ja bensoaatide , askorbiinhappe ja askorbaatide ning nitritite sisaldust toidus ja kolmes plaanivälises proovis keelatud värvainete koguseid (tabel 6 2) . VTA kasutab proovide analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 201 8 . aastal tehti koostööd Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi laboriga . Tabel 6 2 . 201 8 . aastal analüüsitud vastavatesse lisaainete gruppidesse kuuluvad lisaained. Säilitusained Sulfitid Sorbiinhape ja sorbaadid Bensoehape ja bensoaadid Askorbiinhape ja askorbaadid Nitritid E220 E200 E210 E300 E249 E201 E202 E211 E301 E250 E202 E203 E212 E302 E203 E213 E304 E204 E206 E207 E208 201 8 . aastal võetud 32-st lisaainete määramiseks võetud järelevalveproovist 46 proovi vastas nõuetele ja 2 proovi olid nõuetele mittevastavad (tabel 6 3) . Ühes Eesti päritolu kalandustoote proovis tuvastati, et toote valmistamisel on kasutatud liiga palju bensoaate. Määruse 1333/2008 alusel on töödeldud kala ja kalatoodete puhul puhul lubatud bensoehapet ja bensoaate kasutada maksimaalselt 2000 mg/kg, kuid analüüsitulemus ületas antud kasutamise koguse piirväärtust. Teine mittenõuetekohane proov võeti plaaniväliselt järelevalvemenetluse käigus ja India päritolu tšillipipras tuvastati keelatud värvaine Sudan I kasutamine. Tabel 6 3 . 201 8 .aastal lisaainete uurimiseks võetud proovide arv vastavalt toidugrupile ja nõuetele vastavusele. Toidugrupp Ei vasta Vastab KOKKU Kalandustooted ja mereannid 1 20 21 Köögivili ja köögiviljatooted 9 9 Kali 5 5 Nisujahu Maitseained ja vürtsid 1 10 2 10 3 KOKKU 2 46 48 Uuritud 48 -st proovist teostati kokku 6 2 analüüsi. Analüüsitud toidud kuulusid erinevatesse toidugruppidesse, millest erinevate lisaainete sisalduse koguseid kontrolliti (tabel 6 4) . Bensoehapet ja bensoaate ning sorbiinhapet ja sorbate analüüsiti kalandustoodetest ja mereandidest ning kaljast . Sulfiteid uuriti nii kooritud kartulitest kui kuumtöötluse läbinud sulfiteeritud kartulitest, et hinnata valmistoidu sulfitite sisaldust ning ühel juhul uuriti sulfiteid ka mereandidest. Nitriteid uuriti kalandustoodetes . Askorbiinhapet ja askorbaate uuriti nisujahus, kus märgistusel neid välja polnud toodud, et uurida, kas ja millises koguses need tooted sisaldavad askorbiinhapet või askorbaate. Tabel 6 4. 201 8 . aastal analüüsitud toidugrupid ja analüüsitulemuste vastavus. TOIDUGRUPP / ANALÜÜSITAV LISAAINE Ei vasta Vastab KOKKU Kalandustooted ja mereannid Bensoehape ja bensoaadid 1 14 15 Sorbiinhape ja sorbaadid 11 11 Sulfitid Nitritid 1 4 1 4 Köögivili ja köögiviljatooted Sulfitid 9 9 Kali Bensoehape ja bensoaadid Sorbiinhape ja sorbaadid 4 5 4 5 Nisujahu Askorbiinhape ja askorbaadid 10 10 Maitseained ja vürtsid Sünteetilised toiduvärvid 1 2 3 KOKKU 2 60 62 3. 1. 9.5 . Saasteainete seire loomses toidus Riiklik saasteainete seireprogramm viiakse läbi iga-aastaselt. Seire aluseks on põllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid“ (arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 96/23/EÜ ja Euroopa Ühenduse Komisjoni otsuseid 97/747/EÜ ning 98/179/EÜ). Põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 on antud uuritavate proovide/prooviliikide miinimumarvud. Peamiselt sõltub proovide arv seireplaani koostamise aastale eelnenud aastal tapetud põllumajandusloomade arvust, toodetud loomset päritolu saaduste kogusest ning möödunud perioodil avastatud nõuetele mittevastavuse juhtudest. Mõningatel juhtudel on proovide arv suurem, kui miinimumnõuded ette näevad. Saasteained, mille suhtes seireprogrammi raames võetavaid proove analüüsitakse, jagatakse A- ja B-gruppi. A-gruppi kuuluvad anaboolse toimega ja keelatud ained. A-grupi ainete hulka kuuluvad stilbeenid, stilbeeni derivaadid ning nende soolad ja estrid; türeostaatikumid; steroidid; resortsüülhappe laktoonid nende hulgas zeranool; β-agonistid; põllumajandusloomade suhtes kasutamiseks keelatud ained nagu klooramfenikool, nitrofuraanid, nitroimidasoolid, dapsoon. B-gruppi kuuluvad veterinaarravimid ja saasteained. B-grupi ained jagatakse omakorda kolmeks alagrupiks: B1 - antibakteriaalsed ained sh sulfoonamiidid, kinoloonid jne , B2- muud veterinaarravimid (nt anthelmintikumid, koktsidiostaatikumid, sedatiivid, mittesteroidsed põletikuvastased ained jne) ja B3 – mujal nimetamata saasteained ja keskkonna saasteained ( nt kloororgaanilised ühendid, fosfororgaanilised ühendid, keemilised elemendid, mükotoksiinid, värvained jne). Järgnevas tabelis on toodud laboratooriumid, kus analüüsitakse saasteainete seire käigus võetavaid proove. Tabel 6 5 . Saasteainete seire proove analüüsivad laboratooriumid. Allikas: VTA Veterinaar- ja toidulaboratoorium Tartu osakond Kesklaboratoorium Aadress Kreutzwaldi 30 Tartu 51006 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel raskemetallide määramise valdkonnas histamiin B3c B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP) Tallinna osakond Aadress Väike-Paala 3 Tallinn 11415 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel ravimijääkide määramise valdkonnas A1, A2, A3, A4, A5, A6, B1, B2a, B2b, B2d, B2e, B2f, B3e , B1 (Bacillus subtilis, NAT skriining; Delvo-SP) Saaremaa osakond Aadress Tallinna mnt. 81 Kuressaare 93818 B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP) Rakvere osakond Aadress Neffi 2, Piira Rakvere 44305 B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP) Terviseameti kesklabor Aadress Paldiski mnt 81 Tallinn 1 0617 B2c, B3a, B3b Terviseameti Tartu labor Aadress Põllu 1a Tartu 50303 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel loomset päritolu toidus esinevate taimekaitsevahendite jääkide ja kloororgaaniliste keskkonna saasteainete määramise valdkonnas B2c, B3a, B3b Keskkonnaameti Kiirgusosakond Aadress Tallinn Kopli 76 B3f (tseesium-137) Põllumajandusuuringute Keskus Aadress Teaduse 6, Saku Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel mükotoksiinide määramise valdkonnas B3d 201 8 . aastal oli saasteainete seire raames plaanis uurida kokku 1736 proovi Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Proovide kogused arvutati 201 6 . a vastavate tootmismahtude põhjal, kasutades põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 toodud j uhtnööre . Tabel 6 6 . 201 6 . aastal tapetud loomade arv ud ja toodetud loomsete saaduste kogused ning 201 8 . aastal planeeritud proovide arv ud . Allikas: VTA Loomaliik Tapaloomade arv, tk Toodang, t Proovide arv 2018. a Antibakteriaalsete ainete suhtes analüüsitavate proovide arv 2018. a** Veised 37701 - 151 38 Sead 524227 - 263 275 Lambad 6774 - 20 - Ulukid 11317 - 100* - Küülikud - - 0 - Kodulinnud - 18810 200* - Kalad - 867,7 18 - Piim - 783155 30 9 * 125 Mesi - 1097,1 37 - Munad - 12538 200* - Farmiulukid 14 - 0 - * Põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 on ette antud ulukite, kodulindude, piima- ja munaproovide minimaalne arv ** Antud proovid hõlmavad neeru- ja piimaproove, mis võetakse lisaks põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 kehtestatud proovidele ja mida analüüsitakse mikrobioloogilise sõelmeetodiga ( NAT- skriining; Delvo-SP) Võrreldes 2017. aastaga vähenesid veistelt (-19 proovi), sigadelt (-126 proovi) kui ka piimast (-125 proovi) võetavate proovide arvud ning vähenes ka meest (-1 proovi) võetavate proovide arv – vt tabel nr 67. Nimetatud asjaolu oli tingitud nii tootmismahtude muutustest kui ka sellest, et hakkasime vähem proove võtma mikrobioloogilise sõelmeetodiga proovide uurimiseks . Tabel 6 7 . 201 5 - 201 8 . a. planeeritud seireproovide arvud . Allikas: VTA Loomaliik Proovide arv 2015 Proovide arv 201 6 Proovide arv 201 7 Proovide arv 2018 Veis 171 186 208 189 Siga 665 652 664 538 Lammas 20 20 20 20 Broiler 200 200 200 200 Kalad 17 17 18 18 Piim 659 559 559 434 Munad 200 200 200 200 Ulukid 100 100 100 100 Mesi 34 39 38 37 201 8 . aastal uuriti saasteainete seire raames kokku 1714 proovi , st 22 proovi vähem kui algselt planeeritud. Vahe tulenes peamiselt vähem võetud ulukite proovide arvelt. Proovide arv liigiti on toodud järgnevas tabelis . Tabel 6 8 . 201 8 . a planeeritud ja tegelikult uuritud proovide arv liigiti . Allikas: VTA Loomaliik Planeeritud proovide arv Tegelik proovide arv Nõuetele mittevastavad tulemused Veised 189 190 - Sead 538 537 1 Lambad 20 20 - Ulukid 100 76 - Kodulinnud 200 200 - Kalad 1 8 18 - Piim 434 437 1 Mesi 37 37 - Munad 200 199 - Seire käigus võeti proove elusloomadelt ja söödast farmis ning tapetud loomadelt tapamajas. Proovivõtumaatriksiks olid liha s , neer, maks, kilpnääre, rasv ja neerurasv, plasma, seerum, uriin , karvad ja sööt. Samuti võeti proove nii piimafarmide kui piimakäitlemisettevõt etesse saabunud toorpiimast, kanamuna - ja vutimuna proovid võeti nii pakenduskeskustest kui farmidest ning meeproovid võeti tegevusloaga/teatamiskohustusega meekäitlejalt. Ulukit e proovid võeti põtradelt , metskits edelt , metss igadelt ja hirve delt . Farmikaladest uuriti vikerforelli, karpkala, angerjat . Tabel 69 . 201 8 . a nõuetele mittevastavad tulemused. Allikas VTA A grupi ühendid Nõuetele mittevastav tulemus Edasine tegevus Tiouratsiil – 5 , 61 μ g/kg – uriin - siga Peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist teostati päritolufarmi kontroll. Ühtegi tõendit selle kohta, et selles farmis oleks tiouratsiili kasutatud ei leitud. Saastumise põhjus: Tiouratsiili leidumist sellises väikeses koguses võib seostada sellega, et loomadele antud sööt sisaldas ristõielisi taimi, st tegu on loodusliku saastumisega. B grupi ühendid Nõuetele mittevastav tulemus Edasine tegevus Veised 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Sead 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Kodulinnud 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Lambad ja kitsed 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Piim Diklofenak- 1, 1 2 µg/kg- piim MRL 0,1 µg/kg piim veised Proov võeti piimatööstusest ning sisaldas 12. farmist pärit piima. Järelevalveametnikud viisid farmides läbi inspekteerimise, leidmaks nõuetele mittevastava tulemuse andnud proovi põhjust. Farmides kontrolliti: viimasel kolmel kuul esinenud haigusi; ravimite, ravimsöötade kasutamist ja nende kasutamise registreerimist; keeluaegadest kinni pidamist; nende loomade märgistust, kellele on kehtestatud keeluaeg; söötade kvaliteeti, söödalisandite kasutamist viimase kuue kuu jooksul. Farmide kontrollil ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et farmides oleks diklofenakki sisaldavaid ravimeid kasutatud. Kõikidest farmidest võeti kordusproovideks piimaproovid. Kahest väiksest farmist (ühes farmis oli 8 lüpsilehma ja teises 7 lüpsilehma) võetud piimaproovidest leiti diklofenakki koguses 0,41 µg/kg ja 0,19 µg/kg. Peale laborivastuseid võeti mõlemast farmist käitleja kulul uued proovid, mis esimese farmi puhul andis korras tulemuse , kuid teise farmi puhul leiti järjekordselt diklofenakki 0,40 µg/kg ! Võeti veel üks piimaproov käitleja kulul, mis andis korras tulemuse. NB! Kuna diklofenakki sisaldavaid ravimeid kasutatakse laialdaselt ka humaanmeditsiinis (geelid, nahaspreid, salvid jne), siis on võimalik, et diklofenaki jäägid sattusid piima ristsaastumise kaudu inimese kätelt. Munad 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Kalad 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Ulukid 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Mesi 201 8 . aastal nõuetele mittevastavaid proove ei esinenud Informatsioon iga-aastaste seireplaanide ja nõuetele mittevastavate proovide kohta on leitav aadressil: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=823 . Lisaks on võimalik tutvuda Euroopa Liidu liikmesriikides läbiviidud loomse toidu ja elusloomade saasteainete seire tulemuste kokkuvõtetega, mida avaldab Euroopa Komisjon oma kodulehel . Eelpool nimetatud andmed on leitavad aadressil: http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/residues/control_en.htm . Aruandlus Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivi 96/23 artiklitele 5 ja 8 esitavad liikmesriigid iga aasta 31. märtsiks Euroopa Komisjonile käesoleva aasta seireplaani kava ja eelmise aasta seiretulemused. Seda tehakse Euroopa Komisjoni poolt hallatava andmebaasi RESIDUES Application kaudu. Lisaks tuleb esitada koos seirekavaga dokument: „General information on the national residue plan of ESTONIA for the products of animal origin for the year of 201 8 ” . Peale seireplaanide esitamist hindab Komisjon, kas need vastavad antud direktiivi nõuetele ja positiivse hinnangu korral kiidetakse plaanid heaks. Alates 2018. a tuli raporteerida 2017. a seire raames võetud proovide andmed EFSA-le. Tegu on proovipõhise andmete edastusega. Antud andmete raporteerimise täht aeg o li 31. j uuni. Nende andmete põ hjal genereerus kokku National Re port : Veterinary Medicinal Product Residues , mida tuli tekstiosadega igal liikmesriigil endal täiendada . National Re pordi esitamise tähtaeg oli 31. august. 201 8 . a esitati Eesti saasteainete seire 201 7 . a tulemused ja 201 8 . a seireplaan õigeaegselt. Seirekava kiideti Komisjoni poolt heaks. 201 7 . aastal oli saasteainete seire raames plaanis uurida kokku 2007 proovi Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Tegelikult uuriti kokku saasteainete seire raames 1992 proovi, so 1 4 proovi vähem. Kokkuvõte 201 8 . aastal oli loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire raames plaanis uurida kokku 1736 proovi Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Tegelikult uuriti kokku saasteainete seire raames 1 714 proovi, so 22 proovi vähem kui algselt planeeritud. Vahe tulenes peamiselt vähem võetud ulukite proovide arvelt. 201 8 . aastal oli kokku k aks nõuetele mittevastavat tulemust. Ühest seauriinist leiti tiouratsiili. Tiouratsiili leidumist sellises väikeses koguses võib seostada sellega, et loomadele antud sööt sisaldas ristõielisi taimi, st tegu oli loodusliku saastumisega. Eelmisel aastal leiti ka ühest piimaproovist diklofenakki. Farmide kontrollil selgus, et diklofenakki sisaldavaid ravimeid ei kasutatud. Kuna diklofenakki sisaldavaid ravimeid kasutatakse laialdaselt ka humaanmeditsiinis (geelid, nahaspreid, salvid jne), siis on võimalik, et diklofenaki jäägid sattusid piima ristsaastumise kaudu inimeste kätelt. 3 .1. 9.6 . Saasteainete kontrollprogramm ja järelevalve mitteloomses - ja loomses toidus Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) põhimäärusest tuleneb kohustus korralda da ja teosta da järelevalvet toidu ja toitu käitlevate ettevõt e te üle, et hinnata toidu nõuetele vastavust ja ohutust. Selleks kavandab VTA igal aastal erinevaid proovivõtte, et saada infot kohaliku toidutootja tegevuse nõuetekohasuse kohta ning samuti turuloleva kaubeldava ja imporditud toidu nõuetekohasuse kohta. Proovid on võetud erinevatest käitlemisetappidest, hõlmates esmatootmise, mitteloomse ja loomse toidu käitlemise, toidu hulgimüügi ja jaekaubanduse tasandit. Toidus sisalduvate saasteainete kontrollimise kohustus tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toidus. Proove võtavad proovivõtuplaanides ja –juhendites kirjeldatud ning õigusaktides kehtestatud korra kohaselt VTA piirkondlike keskuste järelevalveametnikud. Samuti võetakse teatud saasteainete sisalduse kontrollimiseks proove importi reguleerivate õigusaktide alusel mitmetes Eesti piiripunktides pisteliste kontrollide käigus. Veterinaar- ja Toiduamet kasutab proovide analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 201 8 . aastal tehti koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori, Terviseameti Tartu labori ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga. 201 8 . aastal võeti loomsest, mitteloomsest ja liittoidust saasteainete uurimiseks 110 . Analüüsiti raskmetalle (arseeni, elavhõbedat, kaadmiumi ja pliid), ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH). 201 8 . aastal võeti 110 toiduproovi erinevate saasteainete sisalduse uurimiseks. Teatud proovidest teostati mitme erineva saasteaine analüüsimist. Kokku teostati 110 -st proovist 186 analüüsi. 110 -st proovist 15 proovi ei vastanud uuritava saasteaine osas nõuetele - 11 suitsutatud lihatoote proovi ning üks suitsutatud kalatoote proov ei vastanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1881/2006 kehtestatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH-id) piirnormidele , k ahes metsaseente proovis ning ühes koorikloomade proovis tuvastati kaadmiumi ülenormatiivsed tulemused. Saasteainete uurimiseks võeti proove nii Eesti päritolu toidust, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja Euroopa majandustsooni riikidest pärit toodetest, kui ka imporditud toodetest. Kõige enam an alüüsiti Eestist pärit toitu (tabel 7 0) . Tabel 7 0 . 2017.aastal analüüsitud toiduproovide hulk vastavalt toidu päritoluriigile. Belgia 3 Eesti 84 Euroopa Liit 1 Holland 1 Itaalia 5 Kambodža 1 Kreeka 1 Leedu 1 Läti 1 Poola 2 Venemaa 1 Vietnam 3 Pakistan 1 Gröönimaa 1 Myanmar (Birma) 4 KOKKU 110 Uurimiseks võeti proove üheteistkümnesse erinevasse toidugruppi kuuluvatest toitudest (tabel 7 1) . Kõige enam analüüsiti kalandustooteid ning köögivilja ja nendest valmistatud tooteid. Tabel 7 1 . 201 8 . aastal võetud saasteainete kontrollprogrammi proovide arv vastavalt toidugrupile. Toidugrupp Ei vasta Vastab KOKKU Kalandustooted ja mereannid 1 32 33 Köögivili ja köögiviljatooted 10 10 Lihatooted 11 22 33 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 26 26 Seened 3 5 8 KOKKU 15 95 110 Tabel 7 2 . 201 8 .aastal teostatud erinevate saasteainete analüüside arv vastavalt toidugrupile. TOIDUGRUPP / UURITAV NÄITAJA / ANALÜÜSIDE ARV Ei vasta Vastab KOKKU Kalandustooted ja mereannid 2 90 92 Arseen (As) 20 20 Elavhõbe (Hg) 20 20 Kaadmium (Cd) 1 19 20 PAH 1 11 12 Plii (Pb) 20 20 Köögivili ja köögiviljatooted 19 19 Kaadmium (Cd) 10 13 Plii (Pb) 9 13 Lihatooted 11 22 33 PAH 11 22 33 Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 26 26 Arseen (As) 26 26 Seened 2 14 16 Kaadmium (Cd) 2 6 8 Plii (Pb) 8 8 KOKKU 15 171 186 3.1. 10 Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogramm Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ja Põllumajandusamet (edaspidi PMA) teostavad iga-aastaselt kontrollprogramme taimekaitsevahendite jääkide (edaspidi TVKJ) uurimiseks toidus. Põllumajandusamet võtab proove Eesti esmatootjate toodangust, Veterinaar- ja Toiduamet võtab proove TKVJ uurimiseks Eestis müüdavast toidust, st nii Eesti päritolu kui mitte-Eesti päritolu toidust. 201 8 . aastal võeti analüüsideks kokku 3 14 proovi, millest 1 87 proovi võttis Veterinaar- ja Toiduamet ning 1 27 proovi võttis Põllumajandusamet (joonis 6 6) . Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA) kasutavad proovide analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 201 8 . aastal tehti koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori ja Terviseameti Tartu laboriga. Joonis 6 6 . Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti poolt 2018.aastal võetud taimekaitsevahendite jääkide proovide hulk ja osakaalud Proove võeti nii tavatoidust kui ka mahetoidust. VTA võttis 166 proovi tavatoidust ja PMA 61 proovi tavatoidust (joonis 6 7) . Tavatoidu proovides uuritakse taimekaitsevahendite jääke eesmärgiga kontrollida, et toidus sisalduda võivate TKVJ sisaldused jääksid alla neile jääkidele kehtestatud piirnorme (MRL- maximum residue level ). MRL-id on õigusaktidega määratud piirnormid taimekaitsevahendite jääkide sisaldusele toidus. MRL on kõrgeim seadusega lubatud taimekaitsevahendi jäägi sisaldus toidus, kui taimekaitsevahendit on kasutatud korrektselt ja vastavalt heale taimekaitsetavale (GAP- Good Agricultural Practice ). Taimekaitsevahendite kasutamise reeglite mõistes tähendab hea taimekaitsetava kõikide taimekaitsevahendi kasutamist käsitlevate nõuete järgimist ning võimalusel asjakohaste suuniste järgimist. Joonis 6 7 . VTA ja PMA poolt 2018.aastal tavatoidust võetud TKVJ proovide hulk ja osakaalud . Mahetoidust võetakse proove TKVJ uurimiseks eesmärgiga kontrollida, et mahetoidus ei esineks taimekaitsevahendite jääke. Mahetoit ei tohi sisaldada taimekaitsevahendite jääke, kuna vastasel juhul ei ole tegemist mahetoiduga. Juhul, kui ilmneb, et mahetoit sisaldab mõnda taimekaitsevahendi jääki, siis sellisel juhul ei ole tegemist mahetoiduga ja seda ei tohi mahetoidu nime all müüa. 2018.aastal võeti taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks kokku 87 proovi mahetoidust. VTA võttis 21 proovi mahetoidust ja Põllumajandusamet võttis 66 proovi mahetoodete kontrollimiseks. Veterinaar- ja Toiduameti poolt võetud proovidest olid 89% tavatoidu proovid ja 11% mahetoidu proovid. Põllumajandusameti poolt võetud proovidest olid 48% tavatoodete proovid ja 52% mahetoodete proovid. Põllumajandusamet võtab proove vaid Eesti esmatootjate toodangust, aga Veterinaar- ja Toiduamet võtab proove erinevatel toidukäitlemise etappidel Eestis müüdavast toidust, seega nii Eesti päritolu kui mitte-Eesti päritolu toidust (joonis 6 8) . Joonis 6 8 . VTA ja PMA poolt võetud proovide hulk ja osakaalud vastavalt analüüsitud toidu päritolule. 201 8 . aastal analüüsiti mitteloomset, sh imikutoitu, ja loomset toitu, mis kuulusid erinevatesse toidugruppidesse. VTA poolt võetud proovidest moodustasid suurema osa proovid, mis võeti vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/660, ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrollprogrammi kohta aastateks 2018-2020, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega. Rakendusmäärusega kehtestatakse liikmesriikidele igaks aastaks nimekiri toidugruppidest ning taimekaitsevahendite toimeainetest, mida nendes toidugruppides peab uurima. 2018.aastal olid kohustuslikud uuritavad toidugrupid: lauaviinamarjad, banaanid, greibid, baklažaanid, spargelkapsas, melonid, kultuurseened, paprika, nisuterad, neitsioliivõli, veiserasv, kanamunad ja teraviljapõhised töödeldud imikutoidud. Igas rakendusmäärusega määratud toidugrupis tuli võtta vähemalt 12 proovi, v.a. teraviljapõhised töödeldud imikutoidud, millest tuli võtta 10 proovi. Euroopa Liidu välistest riikidest imporditud toidugrupid, millest 2018. aastal TKVJ analüüse tehti olid: banaanid, paprika, granaatõunad, viinamarjad, greibid, melonid, spargelkapsad, murelid. 2018.aastal võetud 227-st tavatoidu proovist ei leitud ühtegi TKV jääki 101-st proovist (45%), vähemalt ühte TKV jääki leiti 114-st proovist (50%). 6-s proovi (2,5%) puhul hinnati tulemus <MRL, kui võeti arvesse mõõtemääramatust, 5-e proovi (2,5%) puhul tuvastati MRLide ületused (tabel 7 3) . MRLi ületused tuvastati järgmistes proovides: Eesti päritolu kurk Türgi päritolu granaatõun Türgi päritolu 2 greipide proovi Leedu päritolu šampinionid Tabel 7 3 . 2018.aastal VTA ja PMA poolt võetud TKVJ proovid tavatoodetest. Analüüsitud proovide arvud vastavalt tulemustele . Toidugrupp Proovitulemuse hinnang Kokku Märkused TKV-sid ei tuvastatud TKV jäägi/jääkide sisaldus <MRL TKV jäägi/jääkide sisaldus <MRL, arvestades mõõtemääramatust (+/- 50%) TKV jäägi/jääkide sisaldus >MRL KÖÖGIVILJAD Baklažaan 2 9 11 Hernes 2 2 Kaalikas 2 2 Paprika 1 8 1 10 Spargel 11 1 12 Kartul 5 4 9 Kurk 6 4 1 11 Omethoate> MRL ja Dimethoate> MRL Küüslauk 1 1 2 Porgand 5 5 Kapsas 3 3 Porrulauk 2 2 Tomat 3 3 SEENED Kultuurseened (šampinionid) 3 6 1 10 Hexaflumuron> MRL TERAVILI Kaer (tera) 1 1 Nisu (tera) 9 1 10 PUUVILJAD JA MARJAD Banaan 12 12 Granaatõun 1 1 1 1 4 Acetamiprid> MRL ja Dodine>MRL Greip 1 8 2 2 13 Mõlemas proovis Fenthion>MRL Hurmaa 2 2 4 Kirss 1 2 3 Melon 3 7 10 Murel 4 1 5 Viinamari 12 12 Maasikas 2 15 17 Õun 6 6 Vaarikas 1 1 ERITOIT Imiku-ja väikelaste toidud 9 9 ÕLID, ÕLISEEMNED Oliivõli 9 3 12 Rapsiseemned 2 2 LOOMNE TOIT Kanamunad 11 11 Veis(rasv) 12 12 MUU Vein 1 1 KOKKU 101 114 6 5 227 Joonis 6 9 . 2018. aastal taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud tavatoidu proovide jaotus vastavalt toidus sisaldunud jääkide kogustele. 2018.aastal võetud 87-st mahetoodete proovist ühes Eesti päritolu nisu proovis leiti TKV jääki. Tuvastatud jäägi sisaldus ei olnud üle MRL-i, aga kuna mahetootes ei tohi sisalduda TKV jääke, siis algatati tootja suhtes kontrollmenetlus n (tabel 7 4) . Tabel 7 4 . 2018.aastal VTA ja PMA poolt võetud TKVJ proovid mahetoodetest. Proovide jaotus toidugruppide kaupa: Toidugrupp Võetud proovide arv TKV jääke ei leitud TKV jääke leiti Köögiviljad Kartul 8 8 Juurseller 1 1 Kõrvits 1 1 Porgand 1 1 Mugulsibul 2 2 Punapeet 2 2 Hernes 3 3 Uba 1 1 Kapsas 2 2 Tomat 1 1 Puuviljad ja marjad Õun 2 2 Maasikas 4 4 Must sõstar 5 5 Astelpaju 1 1 Pirn 1 1 Pohl 1 1 Teraviljad Kaer (tera) 17 17 Rukis (tera) 4 4 Nisu (tera) 12 11 1 Oder (tera) 2 2 Tatar 1 1 Mais 1 1 Õliseemned Rapsiseeme 10 10 MUU Vein 1 1 Kanamunad 1 1 Imiku-ja väikelaste toit 1 1 Kuivatatud marjade segu 1 1 KOKKU 87 86 1 Joonis 70 . 201 8 . aastal analüüsitud tava toidu proovide arv vastavalt toidugrupile ning toidus sisaldunud taimekaitsevahendite jääkide kogusele. ( Joonisel: MRL ( Maximum Residue Level ) ehk maksimaalne lubatud jäägi kogus toidus, TKV ehk taimekaitsevahendi jääk. TKV < MRL ehk jääk on üle määramispiiri ehk numbriliselt määratav, kuid jääb alla maksimaalse lubatud piirnormi; TKVJ > MRL ehk jäägi kogus on suurem kui maksimaalne lubatud kogus (ehk toit ei vasta nõuetele)). Kõige enam, 281 proovi, võeti PMA ja VTA poolt 2018.aastal TKVJ sisalduse määramiseks taimset päritolu toidust. 24 proovi võeti aga loomset päritolu toidust, 9 proovi võeti imiku- ja väikelapse toitudest. Loomset päritolu toidu puhul analüüsiti kanamunasid ja veise rasva. Kõik imiku- ja väikelaste toidud ning uuritud loomse toidu proovid vastasid kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormidele. Kõige enam võeti 2018. aastal taimekasevahendite jääkide uurimiseks proove maasikatest, greipidest ja teraviljadest. 3 .1. 11 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed R iiklikku järelevalvet korraldab ja koordineerib keskasutuse tasandil t oiduosakon d . Kohalikes asutustes on määratud toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjalide ja esemete ( edaspidi lühendiga: TKM ) valdkonna üle järelevalvet tegevad järelevalveametnikud. Järelevalve koordineerimisel ja teostamisel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, t oiduosakonna põhimäärusest, järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest. Järelevalve korraldus Vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) 2023/2006 artikkel 2, kuuluvad TKM valdkonna alla kõik materjalide ja esemetega seotud sektorid ning materjalide ja esemete kõik valmistamis-, töötlemis- ja turustamisetapid kuni lähteainete tootmiseni, mis on välja arvatud. Valdkonna järelevalve paremaks korraldamiseks ja koordineerimiseks eristab VTA kaht e suuremat valdkonna osa: Ettevõtted, kes käitlevad toitu ja toidukäitlemise osana käitlevad ka TKM-e Ettevõtted, kes käitlevad TKM-e toitu käitlemata Käesoleva s aruandes kajastatud TKM valdkonna järelevalve alla arvestatakse ettevõtted, kes käitlevad TKM-e toitu käitlemata. Ettevõtetes, kus käideldakse toitu ja osana sellest ka TKM-e teostatud kontrollide tulemused TKM osas kajastuvad toidukäitlemisettevõtete vastavate valdkondade aruannetes. Tootmisettevõtete puhul on tegemist alajaotusega valmistatava toote materjalirühma järgi. Eestis on esindatud: p lastist toodete tootjad ; k eraamikast toodete tootjad ; k laasist toodete tootjad ; m etallist toodete tootjad ; p uidust toodete tootjad ; p aberist/papist toodete tootjad ; trükitööstus. TKM valdkonna järelevalve maakondades toimub piirkondliku jaotuse alusel. Piirkondlikes keskustes kokku töötab kuus (seisuga 01.01.2019) TKM valdkonna piirkondlikku järelevalveametnikku, kelle tööülesannete hulka kuulub ka toidukäitlemisettevõtete järelevalve asukoha-maakonnas. Järelevalve korraldamisel 201 8 . aastal kehtis 22.11.2016 käskkiri nr 142 riskihindamise kohta ning 18.12.2014 käskkiri nr 205 järelevalveplaani ja aruande koostamise kohta. Riskianalüüsi põhiselt omistati TKM-tootmise (sh töötlemise) ja TKM-ladustamisega tegelevatele ettevõtetele riskitase, mis määras ettevõttes läbiviidavate kontrollide minimaalse sageduse aasta jooksul. Vastavalt kehtestatud korrale ei teostata plaanilisi kontrolle TKM-jaemüügi ja -üksnes turuleviimise, väikeses mahus käsitööna toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud keraamilisi ja puidust esemeid valmistavate ettevõtete ja mesilasvahast kärjepõhjade valmistajate üle. Nende ettevõtete kontrolle teostatakse plaaniväliselt lähtudes laekunud vihjetest ja RASFF teadetest. TKM-jaemüügist teostasid ametnikud osaliselt ka TKM proovivõttu. Järelevalve tulemused Järgnevas tabelis on esitatud TKM valdkonnas plaanitud ja teostatud kontrollide arv 201 8 . aastal. Valdkonnas kokku on plaanitud kontrollidest teostatud 87 % (2015.a 69%, 2016.a 74% , 2017.a 75% ). Plaanilistele kontrollidele lisandusid proovivõtuga seotud kontrollid (peamiselt TKM-jaemüük). Joonis 71 . Kontrollide arvuline jaotus 201 8 . a. Allikas: VTA Keskmine järelevalvetoimingu kestvus oli 2,5 tundi. 201 8 . aastal tehti TKM-käitlemisettevõtetele kokku 89 (2015.a 110, 2016.a 144 , 2017.a 79 ) ettekirjutust, millest tootmisettevõtetele 40 (2015.a 41, 2016.a 66 , 2017.a 36 ) ja TK hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele 49 . TKM valmistajate (sh töötl ejate ) järelevalve TKM- valmistajate (sh töötl ejate ) puhul tehti enim ettekirjutusi nõuetekohasuse esitamise osas, kokku 35% (2015.a 39%, 2016.a 38%, 2017.a 20%). Järgnesid ettekirjutused seoses lähtematerjalide, pooltoodete ja toodete osas, kokku 25% (2015.a 10%, 2016.a 9%, 2017.a 9%). 15% ettekirjutustest tehti hea tootmistava mittenõuetekohasuse osas (2015.a 22%, 2016.a 29%, 2017.a 41%). Ettekirjutuste jaotus on esitatud järgneval joonisel. Joonis 7 2 . TKM valmistajatele (sh tööt lejatele ) tehtud ettekirjutuste protsendiline jaotus 201 8 . a astal . Allikas:VTA TKM hulgimüügi järelevalve TKM hulgimüüjatele tehtud ettekirjutused lähtuvalt ettekirjutuse liigist on esitatud alltoodud joonisel . TKM hulgimüüjate puhul tehti enim ettekirjutusi nõuetekohasuse esitamise osas, kokku 51% (2015.a 58%, 2016.a 54%, 2017.a 40%) ettekirjutuste koguarvust. Jälgitavusega seoses tehti 16% ettekirjutusi (2015.a 3%, 2016.a 11%, 2017.a 5%). 10% ettekirjutustest tehti nii hea tootmistava kui järelkontrolli osas. Joonis 7 3 . TKM hulgimüügi g a tegelevate ettevõtete ettekirjutuste protsendiline jaotus 201 8 . aastal . Allikas:VTA Järelevalveproovid Järelevalveproovid võeti järelevalveametnike poolt vastavalt proovivõtuplaanile. Proovide jaotus ja proove võtnud keskuste jaotus on esitatud järgnevates tabelites . Tabel 7 5 . Järelevalveproovide arvuline jaotus materjalirühmade ja analüüside järgi . Allikas: VTA Proovi liik Materjalirühm Materjali liik Analüüsitav näitaja Proovide arv Järelevalve Plast MF Formaldehüüd 4 Järelevalve Keraamika Keraamika Pb, Cd, Al, As, Co, Cr 35 KOKKU: 39 Tabel 7 6 . Järelevalveproovide arvuline jaotus VK-s . Allikas: VTA Keskus Järelevalveproovid KOKKU MF Keraamika Harjumaa 1 7 8 Hiiumaa-Saaremaa 7 7 Virumaa 1 7 8 Pärnumaa 1 7 8 Jõgevamaa-Tartumaa 1 7 8 KOKKU: 4 35 39 Aastal 2018 analüüsitavatest näitajatest on piirnormid kehtestatud formaldehüüdile plastis (15 mg/kg) ning kaadmiumile (0,07 või 0,3 mg/dm 2 olenevalt esemest) ja pliile (0,8 või 4,0 mg/dm 2 olenevalt esemest) keraamikas. Kõik analüüsitud plastesemed vastasid nõuetele (formaldehüüdi migratsioon jäi alla kehtestatud piirnormi). Keraamiliste esemete puhul tuvastati 4 mittevastavat eset (so 10% kõigist proovidest): suur taldrik, Pb üle normi; kruus, Cd üle normi; müslikauss, Cd üle normi; kauss, Cd ja Pb üle normi. Võrdlusena aastal 2017 vastasid kõik prooviks võetud esemed nõuetele. 2016. aastal tuvastati üks mittenõuetekohane ese 30-st prooviks võetud esemest (so 3,3%). 2015. aastal tuvastati kaks mittenõuetekohast eset 31-st prooviks võetud esemest. Kokkuvõte Käesoleva aruande põhjal tulemusi koondades võib teha järgmised kokkuvõtted: Järelevalveametnike töö Plaanitud kontrollidest teostati 87%, mis tähendab, et võrreldes eelmiste aastatega (2017 75%, 2016 74%, 2015 69%) on plaani täitmise ulatus paranenud. Keskmine järelevalvetoimingu kestvus oli 2,5 h. Järelevalve tulemused 2018 aastal tehti TKM ettevõtetele kokku 89 ettekirjutust, neist 40 TKM valmistajatele (sh töötlejatele) ja 49 hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele. Enim ettekirjutusi tehti nõuetekohasuse esitamise kohta (35% ettekirjutustest TKM valmistajatele, 51% ettekirjutustest TKM hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele). Nõuetekohasuse esitamise osas suur ettekirjutuste arv viitab vajadusele efektiivsemalt kehtivate nõuete selgitamist ja vajadusel juhendmaterjalide koostamist (nt vastavusdeklaratsiooni koostamise osas). Aastal 2018 võeti kokku 39 järelevalve proovi (neist 4 plast, 35 keraamika). Analüüsitavate näitajatena vaadeldi formaldehüüdi plastis ja raskemetalle (Pb, Cd, Al, As, Co, Cr) keraamikas. Piirnormid nimetatud näitajatest on kehtestatud vaid formaldehüüdile plastis ning pliile ja kaadmiumile keraamikas. Formaldehüüdi migratsioon jäi alla kehtestatud piirnormi kõigis analüüsitud plastesemetes. Keraamiliste esemete puhul tuvastati 4 mittevastavat eset. 3 .1. 1 2 . Laboratooriumide volitamine VTA Laboratooriumide volitamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt toimub Toiduseaduse §52 lõike 4 alusel ja veterinaarkorralduse seaduse §34¹ lõike 4 alusel ja vastab määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 12 sätestatud nõuetele. Erandina võib pädev asutus määrata vastavalt Komisjoni rakendus määruse (EL) 2016/1843 artiklile 2 järelevalve analüüside tegemiseks ka tapamajade või ulukiliha töötlemisettevõtte juures asuva laboratooriumi kuni määruse artiklis 1 nimetatud üleminekuaja lõpuni (kuni 31.detsembrini 2020) . Seda erisust kasutavad akrediteerimata laboratooriumid peavad esitama pädevale asutusele rahuldavad tagatised selle kohta, et ametlike kontrollide jaoks tehtavate analüüside kvaliteedikontrolli kavad on olemas. Andmed Toiduseaduse ja Veterinaarkorralduse seaduse alusel järelevalve proovide analüüsivate volitatud laboratooriumite kohta on toodud tabelis 77 . Tabel 77 . Ülevaade VTA poolt kuni 31.12. 2018 . a volitatud laboratooriumidest. Allikas: VTA Nr Uuringu liik Laboratooriumide arv Märkused laboratooriumi akrediteerituse kohta 1. Trichinella uuring (EL) 2015/1375 Lisa 1, I ptk 2 Akrediteerimata; kasutab erisust määruse (EL) 2016/1843 lg 1 alusel 2. Järelevalve proovide analüüsid toiduseaduse alusel (sh teostab 9 laborit Trichinella uuringuid) 25 Akrediteeritud 3. Järelevalve proovide analüüsid veterinaarkorralduse seaduse alusel 3 Akrediteeritud 3 . 2. Mahepõllumajandus e valdkonna kontrollisüsteem PMA S eaduses määratud ülesannete täitmist , sh ettevõtete tunnustamist ja järelevalvet taime- ja loomakasvatus e, sh vesiviljeldus ja mesindus, üle korraldab Põllumajandusamet i ( PMA) mahepõllumajanduse ja seemne osakond , kes vastutab ühtlasi ka mahepõllumajanduse riikliku registri haldamise eest. Järelevalvel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest , osakonna põhimäärusest, ameti järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest. Oma ülesannete täitmisel tehakse koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute K eskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Statistikaametiga. Mahepõllumajanduse registrisse on seisuga 31.12.201 8 kantud 1949 ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga tõusis mahepõllumajandustootjate arv 4% . Joonis 74. Mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete arv 1999-2018 2018. aastal suurenes mahepõllumajandusliku maa pind võrreldes 2017 . aastaga 5%, ning moodustab üle 210 000 hektari (Joonis 6). Viimase 5 aastaga on mahepõllumajanduslik maa suurenenud 25%. Joonis 75. Mahepõllumajanduslik maa pindala (ha) 1999-2018 Üleminekuaja läbinud ehk mahe-maad oli 174 321 hektarit, mis moodustab 83% kontrollitavast pinnast. Saaduste korjamisega tegeles 35 ettevõtet ning korjet korraldati 174 034 hektaril . Kokkuvõttes on põllukultuuride arvestuses teravilja kasvupind püsirohumaade järgi teisel kohal, kolmandaks jäävad lühiajalised rohumaad. Viljapuuaedades, mida oli 548 hektarit, kasvatati valdavalt õunapuid, vähem ploome, kirsse ja pirne. Marjakultuuridest oli suurima kasvupinnaga astelpaju, mis moodustas 76% marjaaedade pinnast, mida oli kokku 1 902 hektarit. Kasvatati veel mustsõstart (203 ha), mustikat (107 ha), arooniat (45 ha) ja vaarikat (29 ha). Maasika kasvatus suurenes 18%, kasvupind kokku oli 49 hektari t. Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb kokku 1246 ettevõtet. Lihaveisekasvatus on järjepidevalt kasvanud. Vastupidine trend on piimalehmakasvatuse puhul, mis jätkuvalt väheneb. Võrreldes 2017. aastaga vähenes ka lamba- ja kitsekasvatus 6% . Ülevaade viimasel kolmel aastal läbiviidud kontrolltoimingute kohta on toodud tabelis nr 78. Tabel nr 78. Läbiviidud kontrolltoimingud ja tehtud ettekirjutused ning menetletud väärteod 2016-2018. Allikas: PMA Toiming/aasta 201 6 201 7 2018 Maheettevõtte tunnustamine 220 232 142 Mahetootmisega jätkaja taotluse menetlemine 1550 1656 1807 Taimekasvatuse kontroll 2181 2483 2622 Maheseemne ja paljundusmaterjali kontroll 24 28 36 Loomakasvatuse kontroll 1244 1294 1342 Mahetootmise erisuse nõusoleku andmine 399 435 603 PRIA-le maheloomade keskmine 112 106 124 Ettekirjutused 12 6 7 Proovide võtmine 81 88 98 Mahetoodangu arvestuse pidamine 1417 1585 1686 Mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmise kontrollimiseks võeti 2018. aa stal 98 proovi, mis on kooskõlas seaduses määratud kohustusega (5%). Võetud proovidest 4 osutusid positiivseks, millest 3 võeti suvinisu ja 1 talirüpsi kasvavatest taimedest . Kõigis proovides tuvastati fungitsiidi Folicur toimaine Tebukonasooli jääk, mida kasutatakse lehti ja viljapäid kahjustavate haiguste tõrjeks suvinisul ning seenhaiguste tõrjeks ja kasvu reguleerimiseks talirüpsil. Ettevõtte talirüpsi põld tunnistati tavapõlluks ja sealt 2019. aastal saadav toodang on tunnistatud mittemahepõllumajanduslik uks . 1 k aera põllul tuvastati glüfo saadi jääk. Tegemist oli kõrval oleva tava-põllu pritsimisega, mille käigus toimus tuuletriiv, saastunud osa põllust viidi esimese aasta üleminekusse ja sealt saadav toodang tunnistati mittemahepõllumajanduslikuks. Kahe ettevõtte suvinisu toodangust leitud taimekaitsevahendi jäägi puhul tunnistati põllud mittemahepõllumajanduslikeks ja ettevõtete kogu toodang tunnistati tavatoodanguks. Viimastest ü he ettevõtte puhul leitud jääk oli nii suur, et sellest võis järeldada, et tegemist oli tahtliku taimekaitsevahendi kasutamisega ning selle ettevõtte mahepõllumajanduslik tunnustatus tunnistati kehtetuks. Ettekirjutused ja väärteod Vormistati 7 ettekirjutust (2017. aastal – 6) . Põhilised rikkumised olid: l õaspidamine – 3 juhul , p uudulikult täidetud raamatupidamisdokumendid – 1 juhul ja l oomade märgistamine – 3 juhul Loomakasvatuses oli üheks riskipõhise inspekteerimise aluseks ettevõtted, kus peeti loomi lõas. Talveperioodil ja varakevadel teostatud etteteatamata kontrolli tulemustena avastati 3 nõuete rikkumist, kus ettevõttes peeti lõas rohkem kui 20 loomühikule vastaval hulgal loomi. Rikkumiste arv peaks edaspidi vähenema, sest alates 2019. aastast võib ettevõttes lõas pidada kuni 50 veist, v.a. noorloomad. Väärtegusid ei menetletud Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks ning koolitused ja lähetused 2018. aastal jätkusid IT arendused ja valmis sai aastalõpu seisuga mahetoodangu ning maheloomade arvu kohta andmete esitamise teenus. Tootjad said lisaks taotlustele (mahetootmisega alustamiseks ja jätkamiseks teabe esitamine, muudatustest teavitamine, erisuste nõusolekute taotlemine) esitada ka muud nõutud andmed läbi MeM-i kliendiportaali. Jätkuvalt esitasid taotlused Põllumajandusametile PRIA-st toetusi mittetaotlevad tootjad. Võrreldes eelmise aastaga vähenes maakonna spetsialistide töökoormus peamiselt toodanguandmete PMAISi automaatse ülekandmise arvelt. K ontrollisüsteemi tõhustamiseks viidi läbi riskipõhised lisakontrollid 10% ulatuses tootjate arvust. Kontrollivalimi aluseks võeti riskikriteeriumid: mahee ttevõtted, kellel on mahe tootmisettevõtte kõrval ka tava- tootmise ettevõtted; m aheettevõtted, kes majandavad ühiselt (kuivatid, sorteerid, laod); lõaspidamine; varasemad rikkumise d. Auditid ja hindamised Auditeid mahepõllumajanduse valdkonnas läbi ei viidud. Maakonna p easpetsialistide töö tulemuslikkuse hindamisi tehti 10. Kõik hindamised toimusid koos peaspetsialistiga ettevõttes, hinnates tööd kontrollisituatsioonis. Sisulisi puudusi töös ei tuvastatud. 4 juhul anti peaspetsialisti töö hinnanguks „hea“ ja 6 juhul „väga hea“. Koostöö teiste riigiasutustega ja avalikkuse teavitamine. MEM, VTA ja PMA mahepõllumajanduse valdkonna ametnike vahel kolm kvartaalset kohtumist, kus arutati järelevalvetoimingute tõhustamise ja ühtlustamise ning infovahetuseparendamise teemadel. Mahepõllumajanduse registri volitatud töötlejana koondati ja avalikustati lisaks PMA andmetele VTA käitlejate registri andmed. PRIA-le edastati kõik andmed läbi x-tee liidese. Statistikaametile esitati jaanuaris aruanded taime- ja loomakasvatuse kohta ning juulis toodangu andmete kohta. Samad andmed esitati ka PMK-le seirete läbiviimiseks. Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil http://www. pma. agri.ee/index.php?id=102&sub=973 VTA Mahetoidu järelevalve R iiklikku järelevalvet korralda s ja koordineeri s 2018a lõpuni keskasutuse tasandil t oiduosakon d, alates 2019 a 1. jaanuarist kalapüügi ja turukorralduse osakond . P iirkondlikes keskustes on määratud mahepõllumajanduse valdkonna üle järelevalvet tegevad järelevalveametnikud, keda 201 8 . aastal oli kokku 3 1 . Järelevalve koordineerimisel ja teostamisel lähtut i valdkonda reguleerivatest õigusaktidest , Toidu osakonna põhimäärusest, järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest. Ülevaade 9. aprilli 2019 seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 388 tunnustatud ettevõtet , nendest 2 ettevõtet tegelesid ainult valdkonnas mahesööda tootmine turule viimiseks . Kuna 20 18 aasta märtsi kuust hakati mahevaldkonna andmeid JVISi sisse kandma ja tegevuskohtade ning käitlemisvaldkondade andmete sisestamise osas lähenemine muutus ning andmete väljavõtte võimalused on erinevad, siis ei ole andmed enam varasemate aastatega võrreldavad. 201 8 . aastal väljastati esmane tõendav dokument 74 ettevõttele, tegevuse lõpetas 35 mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevat ettevõtet , neist 23 ettevõtet esitasid tegevuse lõpetamise taotluse ja 12 ettevõtet lõpetasid tegevuse VTA poolse algatusega . Tabel 79 . Ettevõtete jaotus maakondade lõikes on ebaühtlane. Suurem osa ettevõtetest asuvad Harjumaal (19 1 ) , järgnevad Tartumaa (4 7 ) ja Pärnumaa (22) . Joonis 7 6 . Ettevõtete jaotus maakondade lõikes Maheettevõtete jaotumine tegevusvaldkondade alusel Maheettevõtete tegevusvaldkondade jaotus aastal 201 8 on toodud järgneval skeemil. Üks ettevõte võib tegutseda mitmes valdkonnas. Kõige enam ettevõtteid so 235 ettevõtet, tegutses 201 8 aastal mahetoidu ettevalmistamise valdkonnas, neist 51 üksnes pakendasid toitu, 172 tegelesid toidu valmistamise valdkonnaga ja 12 ettevõte t tegeles id üksnes mahepõllumajandusele viitava märgistuse lisamisega, märgistuse muutmisega). Mahetoote (nii toit kui sööt) turuleviimise (ladustamise ja üksnes turu stamise ) valdkonnas tegutses kokku 213 7 ettevõtet . Pakendamata to ote jaemüügi valdkonnas tegutses 29 ettevõtet. 8 ettevõtet tegutsesid valdkonnas - mahepõllumajanduslike koostisosade kasutamine tavatoodete valmistamisel . Mahetoote interneti- ja/või postimüügi valdkond oli tunnustatud 6 ettevõttel ning maheloomade kogumiskeskusi oli 2. 201 8 aastal teg eles mahepõllumajandus liku toidu impordiga 3 3 ettevõtet ja ekspordiga 1 6 ettevõtet. Mahesööda tootmise valdkond oli tunnustatud 6 ettevõttel. Nedest 6 söödatootmise ettevõttest, 2 olid sellised ettevõtted, kes tegelesid üksnes sööda tootmisega, ülejäänud 4 töötlesid ka toitu. Joonis 7 7 . Ettevõtete jaotus tegevusvaldkondade lõikes. LINK Excel.Sheet.12 "\\\\pmin.agri\\pmin\\Melon\\VTA peamaja\\Toiduosakond\\Mahepollumajanduslik ettevalmistamine\\Aruanded\\Kontrollimise aruanded\\2013\\Koondaruanne.xlsx" "Sheet3!R46C1:R47C5" \a \f 5 \h \* MERGEFORMAT Maheettevõtete toodangumahud Alljärgnevas tabelis on toodud 201 8 aastal valmistatud mahetoodete mahud t ootegruppide kaupa. Tabel 80 . 201 8 aastal valmistatud mahetoodete mahud tootegruppide kaupa. Alljärgnevas tabel is on toodud töötlemismahtude võrdlus 2017 -2018 aastal. Tabel 8 1 . Mahetoodete töötlemismahtude võrdlus 2017 –2018, tonni des **Erinevalt eelmisest aastast on siin puu- ja köögivilja ning marjajoogid kajastatud jookide all. Järelevalvetoimingud ettevõtetes Ettevõtete kontrollimine 2018. aastal teostati mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevates ettevõtetes 384 kontrolli. Planeeritud kontrollimisi oli 251, tunnustamisele eelnevaid kontrollimisi oli 107. Lisakontrolle teostati 57 korral. Kontrollide arv on näha tabelis 8 2 , milles Ida-Virumaa andmed ja Lääne-Virumaa andmed on liidetud ühe Virumaa keskuse alla. Tabel 8 2 . mahekontrollide arv ja ettevõtete arv Maakond Ettevõtete arv 2018 Kontrollide arv 2018 Harjumaa 191 153 Tartumaa 47 63 Virumaa keskus 18 20 Pärnumaa 22 26 Viljandimaa 16 21 Valgamaa 11 11 Läänemaa-Raplamaa 17 18 Põlvamaa 11 12 Saaremaa 12 12 Hiiumaa 6 7 Võrumaa 19 20 Järvamaa 11 13 Jõgevamaa 7 8 Kokku 388 384 Ettevõtete ning kontrollide arv piirkonniti on esitatud järgneval graafikul Joonis 7 8 . Ettevõtete ja kontrollide arv piirkonniti 2018 aastal Mahealaste õigusaktide alusel tehtud ettekirjutused ettevõtetes Kokku tehti 2018 aastal ettevõtetele 54 ettekirjutust. Tabel 8 3 . Ettekirjutused 2018 aastal Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv liigiti Mahesööt - jälgitavus 1 Mahetoit - arvestuse pidamine 6 Mahetoit - enesekontrollisüsteem 4 Mahetoit - Eristatavuse tagamine 1 Mahetoit - ettevalmistamine 2 Mahetoit - hankimine ja/või vastuvõtmine 10 Mahetoit - importimine 1 Mahetoit - jälgitavus 15 Mahetoit - ladustamine 2 Mahetoit - märgistamine 12 KOKKU: 54 Koolitus 2018 aastal algas mahevaldkonna töö ümberkorraldamine, seoses sellega 2018 aastal ühiskontrolle läbi ei viidud, kuna ei olnud selge, millised ametnikud mahekontrollide teostamisega jätkavad. Kogu info muudatuste kohta, meeldetuletused, ühtsema järelevalve tagamiseks mõeldud info jms asjakohane info edastati e-posti teel kõigile maheametnikele jooksvalt
[email protected] kaudu, ka arutelud ametnikega toimusid kõik mahelisti kaudu. Käsitletavad teemad 2018a olid järgmised: Saatedokumentides on tarnija või müüja üle järelevalvet teostava kontrollasutuse nimi ja/või tunnuskood ? 834/2007 artikkel 30, selgitused paakumisvastase ainega soola kasutamine mahekäitlejate "must nimekiri" koostisosade loetelu mahe alkohoolsel joogil ei nõuta mahedana märgistatud maitsestatud vesi mahe e-poodide tunnustamisest mahetoote märgistusel kasutatav mahelogo ja päritolu märkimine 2 keeles Mahedale viitamine brändinimes 2018 aasta jooksul osalesid järgmised ametnikud erinevatel mahevaldkonna BTSF koolitustel : Tabel 8 4 . Mahevaldkonna BTSF koolitustel osalejad Eesnimi Perekonna- nimi Koolituse teema Koolitaja Koolituse algus Koolituse lõpp Kairi Sisask mahepõllumajanduse BTSF koolitus BTSF 24.04.2018 27.04.2018 Kristi Kallip BTSF - Session 12, Training on Organic Farming Scheme BTSF 13.03.2018 16.03.2018 Kristi Kallip TRACES use at import of organic products BTSF 13.11.2018 16.11.2018 Tiia Tõnts Training Course on “Organic Farming Scheme“ BTSF 4.12.2018 7.12.2018 Kristi Gruft BTSF workshop on “The Organic Farming Scheme“ BTSF 15.05.2018 18.05.2018 Inna Tali BTSF TRACES use at import of organic products BTSF 29.05.2018 1.06.2018 Proovivõtt Mahetoidust võeti 2018 aastal 21 proovi, millest analüüsiti taimekaitsevahendite jääke. Ühes proovis (nisuterad) leiti antrakinooni, tulemus oli 0,017mg/kg kohta. Kui arvestada laiendmääramatust (15,9%, k=2), siis teeb see tulemuseks 0,0085 mg/kg kohta. Tegemist ettevõtte enda poolt kasvatatud mahenisuga. Eelnevatel aastatel on sellest ettevõttest võetud proovid kõik nõuetele vastanud ja jääke ei ole leitud. Tegemist oli juhusliku saastumisega. Uurimisel selgus, et Eesti registreeritud TKV registris seda toimeainet pole. Võimalikud saastumise kohad: Antakinoon on erimärgistatud diislikütuse värvaine koostises. Käitleja on teinud oma teraviljakombainile korrosioonitõrjet: käigukastiõli vedeldab selle erimärgistatud diisliga ja pihustab kompressori abil pindadele, kuhu see jääb tilkadena katma. Tõenäoline variant. Kasutab ise kätekreemi nahalõhede vastu, sest jahu kuivatab käenahka. Antrakinoon on Aloe vera kreemi koostises. See nisu on uutes Hiina päritolu PP big bag kottides (Pakendikeskusest ostetud). Ehk saastumine pakkematerjalist. Nisuterad kaotasid mahestaatuse ja turustati tavanisuna. Võetud proovide arv on toodud alljärgnevas tabelis 8 5 . Tabel 8 5 . Mahetoidu proovid Toote nimetus vastavalt märgistusele Toote päritoluriik Proovi hinnang Organic corn Eesti Vastab Purustatud kuivatatud õunad Eesti Vastab külmutatud mahe mustsõstar Eesti Vastab Kaeraterad Eesti Vastab Mahe pirn William`s Argentina Vastab Kanamuna Eesti Vastab Tomat Hispaania Vastab Organic Rapeseed Ukraina Vastab ConO Sur Organico Cabernet Sauvignon Carmenere Tšiili Vastab Mustsõstar RUBEN Eesti Vastab PÕNN: Neljaviljapuder banaani ja mustikaga Eesti Vastab Mahe pohl Eesti Vastab Külmutatud mahe maasikas Poola Vastab Kartul 2018 saak Eesti Vastab Mahe õlikanepiseeme Eesti Vastab Kartul Eesti Vastab Mahe toidunisu Eesti Vastab Öko lillkapsas Eesti Vastab Külmutatud maheastelpajumarjad Eesti Vastab NISUTERA Eesti Anthraquinone Mahe kartul Eesti Vastab Mahesööda järelevalve Riiklikku järelevalvet mahesööda tootmise ja turuleviimise üle korraldas ja koordineeris keskasutuse tasandil loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna söötade büroo. Kohalikes asutustes on määratud sööda mahepõllumajanduse valdkonna üle järelevalvet tegema järelevalveametnikud, keda 2018. aastal oli kokku 4. Ülevaade Aprill 2019 seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 23 tunnustatud sööda tootmise ja turuleviimisega tegelevat ettevõtet, neist 6 tegelevad tootmise ja turuleviimisega ja 20 ainult turuleviimisega. 6 tootjast 4 tegelevad ka mahetoiduga, 2 tootjat tegelevad ainult sööda tootmisega turule viimise eesmärgil. 2018 aastal teostati 33 kontrolli, millest 25 olid plaanilised kontrollid, 5 olid seotud tunnustamise eelse kontrolliga ja 3 juhul oli tegemist plaanivälise kontrolliga. Kontrollproove võeti 11, millest analüüsiti taimekaitsevahendite jääkide olemasolu. Kõik proovid olid nõuetele vastavad. Tabel 86 . Mahesööda proovid Toote nimetus Toote päritoluriik Proovi hinnang Rukis Eesti Vastab Nisu Eesti Vastab Kaer Eesti Vastab Kanep Eesti Vastab Põlduba Eesti Vastab Kaer Eesti Vastab Suhkruroog Eesti Vastab Kaer Eesti Vastab Oder Eesti Vastab Raps Eesti Vastab Kanep Eesti Vastab 3 . 3 . Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem 3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. Hinnang hetkeolukorrale Eesti Riigikogu poolt väljaantud Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika Rakendamise Seaduse § 105 lõige te 11,15, 1 6 alusel teostab Veterinaar- ja Toiduamet ( edaspidi VTA ) riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete ( edaspidi geograafiliste tähiste ) spetsifikatsioonile vastavuse ja registreeritud nimetuste nõuetekohase kasutamise üle. Järelevalve tegevust koordineerib ning koordineerib VTA kalapüügi ja turukorralduse osakon d. Järelevalvet teosta sid piirkondlike keskuste ( edaspidi Keskuste ) järelevalveametnikud. Ametlikke kontrolle teostata ti jaekaubanduses asukohajärgsete jaekaubandusettevõtete riskipõhise hindamise tulemusel koostatud järelevalveplaani alusel. Riskipõhine hindamine toimu s iga järelevalveaasta alguses ja seda teosta sid keskuste järelevalveametnikud. Plaaniväliseid kontrolle teostata ti vihje alusel. Ametlike kontrollide läbiviimise lihtsustamiseks on osakonna poolt välja töötatud järelevalve protseduur. Protseduuri on viimati muudetud ja ajakohastatud detsembrikuul 2018. Lisaks protseduurile on välja töötatud kontrolli läbiviimise küsimustik ja kokkuvõtlikud juhendmaterjalid, mis lihtsustavad ametniku tööd ja samas tõustavad kontrolli tulemusi. Ülevaade järelevalvetulemustest Tulenevalt erisusest, et DOOR, E-Bacchus ja E-Spirit-Drinks registrites ei ole registreeritud ühtegi eesti päritolu toodet on kogu järelevalve suunatud teiste EL liikmesriikide ning lepingupõhiste kolmandate riikide registreeritud geograafiliste tähiste kaitse tagamisele. Tulenevalt olukorrast, et Eesti päritolu tooteid ei ole seni registreeritud on kogu järelevalve suunatud EL teiste liikmesriikide päritolu registreeritud kaitstud päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega ja garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toodete nimetuste kaitsele. Järelevalve käigus kontrollitakse tootegruppide järgi : Eesti käitlejate poolt toodetud põllumajandustoodete ja toidu märgistust; EL päritolu põllumajandustoodete ja toidu märgistust; kolmandate riikide päritolu põllumajandustoodete ja toidu märgistust; Kontrolli käigus on tähelepanu suunatud järgmistele aspektidele. kaitstud nimetuste väärkasutamisele ja jäljendamisele; kaitstud nimetuse maine kaubanduslikul eesmärgil ärakasutamisele; kaitstud nimetuse tõlkimisele; eksitavatele märgetele toote pakendil, reklaammaterjalides ja dokumentides, Tabel 8 7 . Geograafiline tähis- järelevalve plaani täitmine (keskuste vaade 2018 .a.) Allikas: VTA 2018 a plaan I-IV kv arv I-IV kv % Harjumaa 30 30 100 Hiiumaa 2 2 100 Ida-Virumaa 7 14 200 Jõgevamaa 4 4 100 Järvamaa 5 6 120 Läänemaa 5 9 180 Lääne- Virumaa 6 8 133 Põlvamaa 6 5 83 Pärnumaa 7 7 100 Raplamaa 6 9 150 Saaremaa 6 5 83 Tartumaa 10 18 180 Valgamaa 7 7 100 Viljandimaa 6 5 83 Võrumaa 6 6 100 Kokku 113 135 119 Joonis 7 9 . Geograafilise tähise järelevalveplaani täitmine 2018.a. Põllumajandustoodete ja toidu kaitstud geograafiliste tähiste, kaitstud garanteeritud eritunnuse ning kaitstud traditsioonilise too dete ( edaspidi geograafilise tähisega põllumajandustooted ) k ontrolle viidi läbi 2018 aastal geograafiliste tähistega põllumajandus toodete osas 11 maakondlikus keskuses 30 korral. Rikkumisi avastati kontrollide teostamise käigus 16 . Kõigil 16 korral oli rikkumise põhjuseks erinevate kaitstud nimetuse väärkasutamisega. Olulisemateks kaitstud nimetusteks oli - „ Feta“ , „ Parmigiano Reggiano “ , „ Münchener Bier “ , „C iauscolo “ ning „ Kölsh “ otsene väärkasutamine müüginimetuses . Lisaks puudused saatelehtedel , hinnasiltidel ning reklaamimaterjalidel. Veterinaar – ja Toiduametile laekus (17.04.2018) Itaalia järelevalveasutuselt märgukiri seoses eestis toodetava lihatoote “Parmesani snack“ kohta. Kirja sisuks on kaitstud päritolunimetusega toote „Parmigano Reggiano” maine kui intellektuaalse omandi ärakasutamine ja seoste tekitamine ning Itaalia lipu kasutamine toote märgistusel. Kiri on täiendavalt esitatud ka Euroopa Komisjonile ning „Parmigano Reggiano” konsortsiumile. Veterinaar- ja Toiduametile laekus Itaalia järelevalveasutuselt ( 15. 06. 2018 ) . kiri nimetuse „CIAUSCOLO“ õigusvastase kasutamisega (tootmise ja müügiga s.h. e- müügikeskkonnas) Eesti päritolu salaami tootel. Itaalia järelevalveasutuse pöördumine adresseeriti täiendavalt ka Euroopa Komisjonile . Kõnealuse toote müüginimetuseks on „My Vegan Italian HOME MADE VEGAN SALAMI CIAUSCOLO“. Kõigile asjaomastele ettevõtetele esitati meilitsi märgukirjad, milles juhiti tähelepanu kaitstud nimetuse õigusvastasele kasutamisele . Ettevõtted tegid sellest omad järeldused ning korrektuurid - lõpetasid nõuetele mittevastavate toodete tootmise ja jaemüügis turustamise Leidude arv suurenes tänu järelevalveametnike kompetentsusele ning koostööle teiste riikide järelevalveasutustega. Igal aastal korraldatakse maakondades vastavaid koolitus-ühisinspekteerimisi. Koolitamine koos ühisinspekteerimistega on andnud positiivseid tulemusi. Kaitstud nimetuse „Kölch“ osas loobuti nimetuse registreerimisest Riiklikus Alkoholiregistris. Tabel 8 8 . Ülevaade põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitse kontrollide arvu ja kontrollitulemuste kohta 201 5 - 2018. aastal. Allikas: VTA Aasta Plaan Täitmine Ettekirjutused/tähelepanu juhtimised 2015 20 21 12 2016 21 21 7 2017 21 21 6 2018 20 30 16 Joonis 80 . Geograafilise tähisega põllumajandustoodete ja toidu järelevalve ülevaade vahemikus 201 5 - 2018 Geograafilise tähisega piiritusjookide plaaniline kontrollide arv oli 18 Ettekirjutusi vormistati 2 korral, kokku 2 toote kohta. Ettekirjutuste põhjusteks olid seoste tekitamine ja õigusvastane kaitstud nimetuse kasutamine ,tooteliikide vead saatedokumendil ja toote esitlemisel hinnasildil. Tabel 8 9 . Ettekirjutuste arv aastatel 201 5 – 2018 Aasta Plaan Täitmine Ettekirjutused/tähelepanu juhtimised 2015 12 13 6 2016 14 13 5 2017 14 14 4 2018 16 18 2 Joonis 8 1 . Geograafilise tähisega piiritusjookide järelevalve ülevaade vahemikus 2015- 2018 Geograafilise tähisega veinitoodete plaaniline kontrollide arv oli 8 7 , Ettekirjutusi vormistati 63 toote kohta. Ettekirjutused Tabel 90 . Ettekirjutuste arv aastatel 201 4 – 2018 Aasta Plaan Täitmine Ettekirjutused/tähelepanu juhtimised 2014 72 76 182 2015 72 88 168 2016 77 80 113 2017 77 80 94 2018 77 87 63 Joonis 8 2 . Geograafilise tähisega veinitoodete järelevalve ülevaade vahemikus 201 5 - 2018 Ettekirjutuste põhjusteks olid tooteliikide vead saatedokumendil ja toote esitlemisel hinnasildil ja reklaammaterjalides. Tootespetsifikatsioonivastavuse kontrolle teostati ühel korral seoses garanteeritud traditsioonilise toote ja selle nimetuse „Karjalanpiirakka„ vastavuse kontrolliga. Toode ei vastanud sätestatud koostis-kvaliteedinõuetele ja toidu käitlejale tehti ettekirjutus. Toode nimetati ümber riisipirukaks. Igal aastal on turukorralduse büroo maakondades vastavatele järelevalveametnikele korraldanud koolitus- ühisinspekteerimisi, millega seonduvalt on tõusnud ametniku kompetentsuse tase. Kompetentsuse taseme tõus peegeldub järelevalve tulemustes. Geograafiliste tähiste osas teostati kokku 81 ettekirjutust või tähelepanujuhtimist (põllumajandussaadused 16, piiritusjoogid 2 ja veinitooted 63). Peamised puudused olid kaitstud nimetuste õigusvastane kasutamine ja seoste tekitamine toote välisvormistusel (märgistusel, reklaamimisel, hinnasildil ja tootega seotud dokumentidel) E- kauplemine Kõikide plaaniliste kontrollide raames kontrolliti ka vastava ettevõtte kodulehel oleva informatsiooni vastavust. Kuuel korral tuvastai kaitstud nimetuse väärkasutamisi ettevõtete kodulehtedel, mille osas tehti ettekirjutus või tähelepanujuhtimine . Koolitused 2018. aastal koolitati maakondade järelevalveametnikke geograafilise tähise kaitse valdkonnas 4 korral. Koolitused korraldati erinevates maakondades, milles osalesid ümberkaudsete maakondade järelevalveametnikud. Väiksema osavõtjate arvu korral on võimalik paremini välja selgitada järelevalveametnike teadmiste taset ja vastavalt vajadustele tegeleda iga järelevalveametnikuga individuaalselt. Koolitusprogramm koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline koolituse osa lõppes koolitusel räägitu kontrolliga, selgitamaks järelevalveametniku kompetentsust antud teema valdkonnas. Praktilise õppuse käigus teostati näitlikke ühisinspekteerimisi. Eraldi koolitus toimus maakondade lihaametnikele seoses geograafilise tähise kasutamisega liittoodetes, kus osalesid kõik asjaomased järelevalveametnikud. Lisaks koolitustele toimus ka tootjate ja maaletoojate nõustamine. Tootjad on pöördunud VTA poole enne toote turuleviimist toote nimetuse õiguspärase kasutamise kahtluse korral. Nõu on küsinud ka maaletoojad sisseostetava toote nimetuse ja tootjamaa vastuolu kahtluse korral geograafilise tähise kaitse seadusega. Tabel 9 1 . VTA järelevalveametnikele korraldatud koolitused 2018. aastal. Allikas: VTA Toimumise koht Koolituse teema: Geograafiliste tähiste kaitse järelevalvealane koolitus ja ühisinspekteerimine Esindajad maakondadest Kestus (päeva) Pärnu (27.02) Hiiumaa Saaremaa Pärnumaa Raplamaa Läänemaa 1 Paide(26.04) Viljandimaa Järvamaa Valgamaa Põlvamaa Võrumaa 1 Jõgeva(27.04) Tartumaa Jõgevamaa Ida- Virumaa Lääne-Virumaa 1 Tallinn (30.10) Harjumaa (koolitus jäi ära seoses struktuurse muudatusega, mille järgi 2019.a. hakkavad kontrolle jaemüügietapis läbi viima kaks ametnikk kogu Eesti Vabariigis. 0 Tulevikustrateegia ja –eesmärgid Järelevalve eesmärk on välistada mitteõiguspärase geograafilise tähisega Eesti päritolu toodete sattumine Eesti või teiste liikmesriikide turule ning vältida teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit mitteõiguspärase geograafilise tähisega toodete müük Eesti turul. Oleme seadnud ka eesmärgiks vältida kaitstud geograafiliste tähistega seotud vale või eksitava teabe esitamist tarbijale hinnasiltidel ja reklaammaterjalides. Eesmärgi saavutamise nimel koolitatakse järelevalveametnikke ka edaspidi regulaarselt. Ühisinspekteerimised lisavad praktilisi teadmisi ja oskusi kontrolli tõhusaks läbiviimiseks. Nimetuste paljususe tõttu on järelevalve tõhusus samaaegselt kõiki-tooteliike kontrollides komplitseeritud, mistõttu oleme kontrollitavad tooteliigid jaganud gruppidesse. Kõik kohalikud asutused ei kontrolli järelevalveaasta jooksul samasid tootegruppe, vaid need vahetuvad aastate lõikes. 3 . 4 . Kauplemi s e ning impor di ja ekspor di kontrollisüsteem (v.a Taimetervis) 3 . 4 .1. Kauplemine 3 . 4 .1.1. Loomne toit Järelevalve korraldamisel kehtib VTA peadirektori 13.02.2017 käskkiri nr 38 „Järelevalve teostamise korra sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle ning loomse toidu nõuetekohasuse veterinaarkontrolli tegemise korra sihtkohas kinnitamine“ Täpsustatud tingimused sihtkoha vastuvõtjana (isik, kes sertifikaadil või muul saatedokumendil on näidatud kaubasaadetise saajana sihtkohas) tegutsemisel on kehtestatud VTA peadirektori 06.02.2017 käskkirjaga nr 34 „Sihtkoha vastuvõtjana tegutsemise ja kaubasaadetiste saamisest teavitamise täpsustatud tingimuste ning kaubasaadetiste saamisest teavitamise dokumentide vormide kinnitamine“. Kauplemisel, kui loomne toit tuuakse teisest liikmesriigist Eestisse, peab sihtkoha vastuvõtja (isik, kes sertifikaadil või muul saatedokumendil on näidatud kaubasaadetise saajana sihtkohas) esitama asukohajärgsele veterinaarkeskusele majandustegevusteate . Järelevalvet sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle teostatakse reeglina siseriiklike nõuete kontrollimise käigus ja sama sagedusega või vastavalt vajadusele sihtkohas (näiteks: hulgilaos või muud liiki ettevõttes pisteliselt mittediskrimineerival viisil ) . 2018 . aastal kontrolliti 96 korral käitlemisettevõtteid, mille üheks tegevusvaldkonnaks on loomse toidu vastuvõtmine teistest Euroopa liidu liikmesriikidest. Sihtkoha vastuvõtja kohustuste nõuete mittetäitmise kohta koostati ettekirjutusi 1 korral (ei ole teavitanud sihtkoha vastuvõtjana tegutsemisest) , mitte- Eesti päritolu loomse toidu kä itlemis t kontrolliti 47 korral ning kontrollimisel koostati 7 ettekirjutust (jälgitavuse nõuete mittetagamine , nõuetele mittevastav / puudulik märgistus ). VTA keskasutuse peaspetsialisti poolt hinnati 201 8 . a järelevalve korraldust sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle ning loomsete saaduste veterinaarkontrolli teostamist sihtkohas üheksas maakonna keskuses - Pärnumaa- , Hiiumaa-, Saaremaa-, Harjumaa- , Läänemaa- , Jõgevamaa-, Lääne- Virumaa- , Võrumaa-, Tartumaa keskus ) . 2018. aastal korraldatud teabepäev maakonna keskuste järelevalveametnikele. 3 . 4 .1.2. Elusloomad Elusloomade veterinaarkontrolle sihtkohas teostati osakonna koordineerimisel kokku 630 korral . Peamised puudused loomade sihtkoha kontrollil olid sihtkoha vastuvõtjate poolt teavitamata jätmine või hiline teavitamine loomade sihtkohta saabumisest. Suurema osa teistest liikmesriikidest Eestisse toodud loomadest moodustasid veiseid ( 397 ), sead ( 17620 ) , lambad ( 121 ), kitsed ( 15 ) , kanad (noorkanad, tibud) – 4788325 , ning eksootilisematest loomadest naaritsad ( 1 00 ) ja alpakad (4) . Põhilised lähte-liikmesriigid, kust loomi Eestisse tuuakse, on Taani, Soome, Rootsi, Saksamaa, Austria, Tsehhi, Prantsusmaa, Holland, Läti, Leedu ja Belgia, Norra. Teistesse liikmesriikidesse Eestist saadeti 201 8 . aastal 54578 veist (tapaloomad ja nuumloomad), 12230 lammast (tapaloomad ja nuumloomad ), 3 sig u ( aretuseks ) , kanu ( 183913 ). Piiripunktide veterinaar- ja toidukontrolli büroode töökorraldus on osakonna keskasutuse töötajate poolt aasta jooksul kontrollitud vähemalt korra , m aakondade veterinaarkeskus tes , seda just liikmesriikide vahelise kaubavahetuse ja ekspordi aspektist. 20 1 8 . a . teostati sisekontrolli järgmistes VTA keskustes: Hiiumaa, Saaremaa, VTA Läänemaa ja Raplamaa keskus asukohaga Läänemaal, Jõgeva- ja Tartumaa keskustes;VTA Virumaa keskus asukohaga Lääne-Virumaal, Võrumaal , Pärnumaal, Harjumaal . 201 8 .a. viidi läbi ka teabepäev maakondade loomatervise spetsialistidele 3.4.2. Import 3.4.2.1. Loomne toit ja elusloomad Eesti Vabariigi välispiiril on 5 nõuetekohaseks tunnistatud veterinaar- ja toidukontrolli piiripunkti: Narva ja Luhamaa piiripunktid Eestit Venemaaga ühendaval maanteel, Koidula raudtee piiripunkt ning Muuga ja Paldiski sadamates asuvad piiripunktid. Joonis 8 3 Eesti ja EL välispiiril asuvad nõuetekohaseks tunnistatud piiripunktid Tabel 9 2 . Tootekategooriad, mille kontrollimiseks on piiripunktid nõuetekohaseks tunnistatud Kaubaliik Muuga Narva Luhamaa Koidula HC FR, CH, NT FR, CH, NT FR, CH, NT FR, CH, NT NHC FR, NT NT FR, CH, NT FR, NT A - - EQ, O - HC – inimtoit ; NHC- mitte- inimtoit ; A- elusloomad ; FR – külmutatud ; CH – jahutatud ; NT- tavatemperatuur ; EQ- hobuslased ; O - muud loomad Kõik piiripunktides töötavad ja kontrolle läbi viivad ametnikud on veterinaararsti haridusega . Kokku kontrolliti Eesti piiripunktides sisseveol Euroopa Liidu välistest riikidest 201 8 . a asta l 1679 loomset päritolu saadetist. Sellest 794 saadetist tunnistati sobivaks vaba ringluse eesmärgil, 129 saadetist transiidi eesmärgil. Erinevatel põhjustel peeti piiril kinni ning tehti ettekirjutus 31 -le saadetisele, kinnipidamise peamiseteks põhjusteks olid puudused kauba saatedokumentides. Kinnipeetud saadetistest saadeti tagasi lähteriiki 3 partii d , 6 nõuetele mittevastav at saadetis t saadeti hävitamisele . Elusloomade sisseveol 3-ndatest riikidest teostati kontrolle 182 -le , väljaveol 241 -le elusloomapartiile. Seoses nakkushaiguste puhangutega (Sigade aafrika katk) Venemaal ; Valgevenes ja Ukrainas teostati Venemaalt sisenevate tühjade loomaveokite puhastuse- ja desinfitseerimise kontrollimist. Niisuguseid kontrolle teostati piiripunktides 20-l korral. Eksporditavatele loomsetele saadustele teostati piiripunkti des 193 kontrolli . Kokku teostati piiripunktide veterinaarjärelevalveametnike poolt 2060 erinevat kontrolli . Lisaks sellele kontrolliti ristkontrolli käigus Eesti sadamatesse saabuvate laevade lastimanifeste ning manifestidel teostati 65910 saadetise või konteineri kontrolli, tuvastamaks saadetise tollistaatust ning saadetise sisu. Tabel 9 3 . 2018 aastal Eesti piiripunktides kontrollitud loomsed saadetised . Import 794 Transiit sisse 64 Transiit välja 65 Võetud proove 82 Re-import 10 Elusloomad väljavedu 241 Elusloomad sissevedu 182 Tühjade loomaveokite kontroll sisenemisel 20 art. 12 ladude kontroll 4 kauplemine 217 1679 Joonis 8 4 . 201 8 aastal Eesti piiripunktides kontrollitud loomsed saadetised Tabel 9 4 . Kontrollid piiripunktide kaupa 2018 Luhamaa Koidula Narva Muuga Kokku Import 245 268 281 794 Transiit sisse 3 61 64 Transiit välja 52 9 4 65 Kauba kontroll art. 12 laos 5 5 Võetud proove 4 10 68 82 Re-import 4 1 5 10 Elusloomad väljavedu 211 30 241 Elusloomad sissevedu 182 182 Tühjade loomaveokite kontroll sisenemisel 20 20 art. 12 ladude kontroll 4 4 kauplemine 217 217 Eksport 1 192 193 KOKKU 763 9 525 763 2060 Manifestide ristkontroll/kontrollitud konteinerite arv 65910 65910 201 8 . aastal loomsete toodete importimisel võetud proovid Aasta jooksul võeti piiril loomsest toidust ja söödast 82 proovi. Võetud proovidest avastati nõuetele mittevastavusi 4 korral. Tabel 9 5 . Piiripunktides 201 8 .a laboranalüüsides tuvastatud nõuetele mittevastavused PÄRITOLUMAA KAUBA NIMETUS UURITUD NÄITAJA NÕUETELE MITTEVASTAVATE PROOVIDE ARV Venemaa Kala jahutatud kalaparasiidid 2 (1 koha, 1 ahven) Hiina Kuivatatud kalmaari ribad Listeria monocytogenes 2 proovi 5-st Tabel 9 6 . 201 8 . aastal imporditud loomset päritolu saadused päritoluriikide kaupa PÄRITOLUMAA TOOTENIMETUS ASJASSEPUUTUV TEAVE Albaania konservid vähkidest Süvameregarneelid (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de) Ameerika Ühendriigid Külmutatud kala, kalafileekalatooted, kalaõli, Toidulisandid jäätis Lõhelised (metsikult püütud), mintai, siig, Kalaõli inimtoiduks Kalaõli- ja piima sisaldavad toidulisandid, jäätis Ecuador kalakonservid vööttuun Hiina Külmutatud kala ja molluskid, tooted kalast ja molluskitest linnusuled, mesi, linnulihatooted, lemmikloomatoit Vaikse ookeani tursk, kalmaarid, garneelid, humboldti suurkalmaar, meriahven, merluusid, ebakalmaarid, mintai , skumbria, vene tuur, kaheksajalad, harilik lintsaba, angerjad, India Külmutatud kala lemmikloomatoit vannamei viburhännik (kasvandusest) lemmikloomatoit(ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de) Indoneesia kalakonservid Vööttuun, kulduim tuun Kanada Külmutatud kala, kalafilee, krevetid, Lemmikloomatoit Krevetid , siiad, merluusid, garneelid, lõhelised Kõrgõzstan jahitrofeed Bovidae (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de) Lõuna- Aafrika Vabariik jahitrofeed Bovidae (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de) Maroko kalakonservid Euroopa anšoovis Moldova kalakonservid tuur Namiibia jahitrofeed Bovidae, Suidae, Equidae (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de) Peruu Külmutatud kalafilee, külmutatud kalmaarid, tooted kalmaaridest, Merluusid, kalmaarid, Tai Kala ja kalatooted, kalakonservid, kalakastmed Vööttuun, makrell e. skumbria, makrellild, india anšoovis, stolefoorlased, kuldvööt-selaroid Tšiili Molluskid, lõhe rannakarbid, lõhe kasvandusest Türgi vikerforell kasvandusest Ukraina Külmutatud kanaliha, linnulihakonservid, kala, kaaviarikonservid, lemmikloomatoit, Mesi kondenspiim kanalihatükid , kuivatatud ja suitsutatud kala, kaaviariasendaja, koha, gorbuuša mari, ahven, latikas, särg, tursk jäätis (ei ole imporditud Eesti BIp-ide kaudu) Uus- Meremaa Külmutatud kala, kalafilee ja karbid; lambaliha, lambalihatooted Piitsmerluus, siniuim- merekukeke, ahven, tursk, karbid, luts, karekala, teleskoop- süvakardinal, merijänes, sriolell, püstsuu, suursilm- liftahven lambaliha Valgevene kondenspiim kalajahu Ei ole imporditud Eesti BIP-ide kaudu Venemaa Jahutatud ja külmutatud kala ja kalafilee, kondenspiim, lastetoit (liittoit) koha, ahven, rääbis, mintai, ,siig tursk kondenspiim Vietnam Külmutatud kalafilee, kuivatatud kala, molluskid niituimed, vaikse ookeani krevett kulduim-tuunad, niiluse tilaapia Peamised imporditud kaubagrupid ja kaupade päritolumaad 201 8 a. Kala- ja tooted: RU, AR, CA, CL, MR, PE, US, CN, NZ, VN, TH Liha- ja tooted: NZ(lambaliha); UA (kanaliha); Piimatooted: RU; BY Mesi- ja mesindussaadused : UA , CN Lemmikloomatoit: CA , CN Suled: CN Transiiti teostati peamiselt kalatoodetele. Elusloomadest veeti sisse peamiselt ratsahobuseid. Lisaks mõned tsirkuseloomad (koerad, kassid ) ja loomaaialoomad 3 . 4 .2 .2. Mitteloom ne toit Kõrgendatud riskitasemega m itteloomse toidu ja sööda impordikontrolli, kui seda näeb ette EL õigusakt, teostatakse enne vaba ringluse vormistamist. 201 8 . a. teostati kontroll e kokku 111 saadetisele, s ealhulgas identsus kontrolle viidi läbi 31 saadetise puhul ning füüsiline kontroll (sh labora toorsed analüüsid) teostati 28 saadetise le . Kõik 28 saadetist , millest võeti proovid vastasid nõuetele. Tabel 9 7 . Impordikontrolli läbinud mitteloomse toidu saadetiste arv aastatel 201 4 - 201 8 . Allikas: VTA 2014 2015 2016 2017 2018 Kontrollitud saadetiste arv 183 87 89 94 111 J oonis 8 5 . Impordikontrolli läbinud mitteloomse toidu saadetiste arv aastatel 20 1 4 -201 8 . Allikas: VTA Tulenevalt komisjoni määrusest 669/2009 teostati kõrgendatud riskitasemega mitteloomse toidu impordikontrolli kokku 1 1 saade tise le . Kontrollitud saadetised jagunesid vastavalt: 8 Türgi päritolu rosina saadetist, 2 Türgi päritolu aprikoosi saadetist ning 1 Hiina päritolu tee saadetis. Joonis 8 6 . Vastavalt määruse le 669/2009 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas: VTA Sealhulgas identsus- ja füüsiline kontroll (sh laboratoorsed analüüsid) viidi läbi 2 saadetise puhul. Nendest 1 proov võeti ohratoksiin A analüüsimiseks, 1 proov sulfitite sisalduse määramiseks. Kõik teostatud analüüsid vastasid nõuetele. Va stavalt komisjoni määrusele 884/2014 viidi impordieelne kontroll läbi 64 saadetise puhul . 2 4 saadetist olid Türgi pärit olu sarapuupähklid , 19 saadetist sisaldas India päritolu t šillipipraid , 9 saadetises olid Argentiinast pärit maa p ähklid , 4 saadetis t sisaldas Indoneesiast pärit muskaatpähklid , 4 saadetist sisaldas Türgi päritolu maapähkleid, 3 saadetist sisaldas Aserbaijaani maapähkleid ning 1 saadetis Brasiilia päritolu maapähkleid . 9 saadetise puhul teostati ka identsus kontroll ning 7 saadetise puhul füüsiline kontroll (laboratoorsed analüüsid), mis kõik vastasid nõuetele. Joonis 8 7 . Vastavalt määrusele 884/2014 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas : VTA Komisjoni rakendusotsusele 2011/884 kohalduvaid tooteid ei vormistatud 2018 aastal Eestis vabasse ringlusesse . Tulenevalt Nõukogu määrusele 733/2008 kontrolliti kokku 21 saadetist määrusega kehtestatud kolmandate riikide põllumajandustooteid . Suurema osa moodustasid Venemaalt pärit kukeseened (16 saadetist) . Lisaks imporditi Venemaalt veel 3 saadetist jõhvikaid ning 2 saadetist mustikaid. Joonis 8 8 . Vastavalt määrusele 733/2008 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas : VTA Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärus e st 2016/6 , millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes, teostati 3 saadetis e dokumentide kontroll, mis osutusid nõuetele vastavaks. Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 2015/949, millega tunnustatakse teatavates kolmandates riikides tehtud teatavate toiduainete ekspordieelset kontrolli teatavate mükotoksiinide sisalduse suhtes, teostati 10 USA päritolu mandli saadetisele dokumentide kontroll . Kontrollide tulemused osutusid nõuetele vastavaks. 1 saadetisele teostati ka identususe- ja füüsiline kontroll. Analüüsitulemused vastasid nõuetele. Komisjoni rakendusmääruse le 885/2014 kohalduvaid tooteid ( eritingimused, mida kohaldatakse Indiast pärit söödava muskushibiski ja karrilehtede impordi suhtes ) 2018 aastal Eestis vabasse ringlusesse ei vormistatud. Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 2017/186, millega sätestatakse eritingimused mida mikrobioloogilise saastumise tõttu kohaldatakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu toodavatele saadetiste suhtes kontrolliti 3 saadetist. 1 saadetise puhul teostati ka identsus - ja füüsiline kontroll (sh lab oratoorsed analüüsid), mis vastas nõuetele. M itteloomse toidu impordikontrolliks on kontrollivatele ametnikele KIEO poolt koostatud juhendavad materjalid, mis tagavad tõhusa kontrolli ning vajalike meetmete rakendamise. Juhendmaterjalid on kooskõlastatud ka MTA-ga, mis omakorda tagab, et kontrollialused kaubad läbivad enne tollivormistuse lõpetamist kindlasti ka vajalikud ametlikud kontrollid. 201 8 . aastal ajakohastati juhendmaterjali mitmel korral. 3 .4.2.3. Toiduga kokkupuutuvad esemed Vastavalt Komisjoni määrusele 284/2011, millega kehtestatakse impordi eritingimused Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvikutele teostati 9-le saadetisele määrusest tulenev kontroll. Identsuse- ja füüsiline kontroll teostati 1 saadetisele mille tulemused vastasid nõuetele. 3 saadetisel ei vastanud dokumentide kontroll nõuetele ning 2 juhul saadeti kaup hävitamisele ja 1 juhul lähetajariiki tagasi. 3 .4.2.4 . Mahepõllumajanduslikud tooted Vastavalt Komisjoni määrusele 1235/2008 kontrolliti 201 8 . a kokku 57 mahepõllumajandusliku toote saadetist. 100%-liselt teostati dokumentide kontroll ning pistelistelt identuskontroll. K oguseliselt kõige rohkem imporditi mahepõllumajanduslik ku banaanipüreed Ecuadorist . Mahepõllumajanduslikest toodetest imporditi 201 8 . a astal veel rapsiseemet ,maisi ja toiduõli Ukrainast, mahlakontsentraate Venemaalt, veine Tšiilist ja Argentiinast, erinevaid kakao tooteid Peruust, kookosõli ja kookospiima Sri Lankalt, teed Jaapanist, Indiast ja Sri Lankalt, , ning chia seemneid Mehhikost . Joonis 8 9 . Mahepõllumajanduslike toodete import 201 6 , 2017 ja 2018 a astal. Joonis 90 . Mahe põllumajanduslike toodete impordi saadetiste arv 201 6, 2017 ja 2018 aastal 3 . 4 .2. 5 . Mitteloomne sööt Alates 01.04.2008 tegeleb mitteloomsete söötade impordiga k auplemise ning impordi ja ekspordi osakond. Vabasse ringlusse vormistati 2018 aastal 488 partiid. Päritoluriikideks Ukraina, Venemaa, Valgevene, , Malaisia, Indoneesia ning Hiina. Imporditud söödast on möödunud aastal võetud 12 proovi , millest mittenõuetekoha seks ei tunnistat ud mitte ühtegi saadetist. . Saadetisi uuriti : taimekaitsevahendite jääkide , aflatoksiinide, raskemetallide (As, Hg, Cd, Pb), lenduva sinepiõli ja Salmonella spp suhtes . Peadirektori 03.11.2017 käskkirja nr 150 „Täiendavate loomatauditõrje abinõude kehtestamine seoses sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku diagnoosimisega naaberriikides“ põhjal on keelatud importida kuumtöötlemata sööta Venemaa, Ukraina , Valgevene ja Moldova riikide piirkondadest, kus on viimase 3- aasta jooksul esinenud sigade Aafrika katku ja sigade klassikalist katku. 3 . 4 .3. Eksport Järelevalve loomade ja loomsete saaduste väljaveo l Eestist seisnes valdavalt veterinaarsertifikaatide väljastamise õiguspärasuse kontrollimises ja koordineerimises. Ekspordieelset kontrolli teostavad VTA kohalikud asutused, reeglina enne laadimist lähtekohas. Nii on veterinaarsertifikaatide väljastamine ühtselt korraldatud ning selle tulemusena on 201 8 . aastal väljastatud loomadele ja loomsetele saadustele kokku 3 827 eksportsertifikaati . Eksporditavatest kaubaartiklitest on esikohal kala ja kalatooted. Endiselt moodustavad valdava osa eksportsertifikaatidest Ukrainasse eksporditavale kalale väljastatud sertifikaadid - 2076 tk. Vene Föderatsiooni eksporditavatele toodetele väljastatud sertifikaati arv on mõnevõrra tõusnud seoses impordipiirangute eemaldamisega ühelt Eesti kalakäitlemisettevõttelt ent püsib seoses piirang st tingituna endiselt madalal ( väljastatud on 267 sertifikaati- elusveised, pizzad ja imikupiimaasendajad ja kalatooted ) . Elusloomadele väljastatud ekspordisertifikaatidest moodustas valdava osa Türgi Vabariiki eksporditavatele elusveistele väljastatud sertifikaadid ( 46 tk). VTA keskasutuse järelevalveametniku poolt hinnati 201 8 . a järelevalve korraldust loomade ja loomsete saaduste väljaveol kümnes piirkondlikus keskuses: Harjumaa, Hiiumaa, Saaremaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Ida- ja Lääne Virumaa, Võrumaa, Läänemaa ja Raplamaa keskus asukohaga Läänemaal, Pärnumaa . 201 8 .a. viidi läbi ka teabepäev loomadele ja loomsete saaduste väljaveole eelneva veterinaarkontrolli ning eksportsertifikaatide väljastamisega tegelevatele maakondade järelevalveametnikele 3 . 4 .4. Koolitused Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna spetsialistid on 201 8 . aastal osalenud ning läbi viinud mitmeid koolitusi. 3 . 5 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) RASFF ( toidu - ja sööd aalane kiirhoiatussüsteem )- kiirhoiatussüsteemi tegevus t korraldab ja koordineerib, ning on kontaktisikuks, VTA k auplemise ning impordi ja ekspordi osakond. 2018 . aastal edast ati kiirhoiatussüsteemi kaudu Eestist Euroopa Komisjonile 14 RASFF teadet , mis koostati eesmärgiga teavita da teisi süsteemi liikmeid inimeste tervisele toidust , söödast või TKM-st tulenevatest riskidest . Joonis 9 1 . 2015 – 2018 Eestis koostatud RASFF teadete arv 2018 . aastal Eestis koostatud t eated liigitati järgnevalt: 5 ohu-, 8 info - ja 1 piiritagastus teade . T eadetes nimetatud toodete päritolumaa oli 8 korrale EL riik ning 6 korral kolmas riik. Joonis 92. 201 8 . a Eestis koostatud RASFF teated tooteliikide järgi Joonis 93 . 201 8 . a Eestis koostatud RASFF teated ohuliigi järgi 2018 aastal menetleti Eestis 68 Euroopa Komisjoni poolt edastatud RASFF teadet ( 43 ohu- , 9 info teadet tähelepanuks ja 16 infoteadet järelteateks ) , kus ühe toote sihtriigina oli märgitud Eesti. Teadetes nimetatud toodete päritolu riikide järgi jagunesid teated järgnevalt: EL päritolu 46 korral ( näit. Poola 12 , Saksamaa 5, –Belgia 4 , Holland 4 , Leedu 4, Prantsusmaa 4 ) ning kolmandate riikide päritolu 22 korral (näit. Hiina - 8 , Türgi 4 ). Joonis 94 . 2018 . a Eestis menetletud RASFF teated tooteliikide järgi Joonis 95. 201 8 . aastal Eestis menetletud RASFF teated ohuliigi järgi Eesti päritolu toodete kohta koostati ja edastati RASFF süsteemis 2018 . aastal 12 RASFF teade t : kala- ja kalatooted (Listeria monocytogenes; elavhõbeda piirnormist kõrgem sisaldus); vegantoode sisaldab kaseiini, munajääke; sealiha ( Salmonella spp.). Joonis 96. 2018. aastal päritolumaa Eesti Joonis 97. 2018. Eesti päritolu tooted ohu järgi 3 . 6 Söötade kontrollisüsteem Söötade ametlikke kontrolle teostatakse s öödaseaduse ja selle rakendusaktide ning ühenduse otsekohalduvate õigusaktide alusel. 3 . 6 .1 Söödakäitle jad riigi toidu ja sööda käitlejate registris Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded, alusel registreeritakse söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse ( edaspidi register ). Registr is töödeldakse andmeid toidu ja sööda käitlejate ja nende tegevuste kohta, kellel on tegevusluba või kes on esitanud majandustegevuseteate toidu või sööda käitlemiseks, eesmärgiga pidada nende üle arvestust ning t eostada ametlik u kontroll i . 201 8 . aasta lõpuks oli registris se kantud 3 385 söödakäitlejat , nendest 2 3 omavad ka tegevusluba. S öödakäitleja taotluse alus e l on tegevust alustanud 198, tegevuse lõpetanud 59 , tegevuse peata n ud 3 ning tegevus t muu tnud 69 söödakäitleja t . 201 8 . aasta lõpuks oli menetletud ja väljastatud 8 lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmise ja /või söötmise luba. Registri andmed on avalikustatud VTA veebilehel koos üksikasjadega iga ettevõtte erinevate tegevuskohtade ja tegevusalade kohta . 3.6.2 Ametlikud kontrollid Kokku teostati nelja järelevalve ametniku ja peamaja ametniku poolt siseriikliku järelevalve raames 201 8 . aastal 4 23 kontrollimist (tabel 9 8 ), millest 33 kontrolli tehti mahe valdkonna nõuete kontrollimiseks. Tavasööda kontrollidest 3 68 olid plaanilised, 13 plaanivälised ja 9 järelkontrollid . Tabel 9 8 . 201 8 . a söötade valdkonna järelevalveametnike poolt teostatud kontrollimised. Allikas: VTA Teostatud kontrolle kokku Pärnu keskus Tartu keskus Järva keskus Harju keskus VTA peamaja Kokku Kokku Tava Mahe Kokku Tava Mahe Kokku Tava Mahe Kokku Tava Mahe Kokku Tava Mahe Kokku Tava Mahe Sööt 101 2 103 85 18 103 111 7 118 92 6 98 1 0 1 390 33 423 Plaaniline kontroll 99 2 101 81 13 94 104 6 110 84 4 88 0 0 0 368 25 393 Paaniväline kontroll 0 0 0 4 2 6 2 0 2 6 1 7 1 0 1 13 3 16 Järelkontroll 2 0 2 0 0 0 5 0 5 2 2 0 0 0 9 0 9 Tunnustuse taotlemine 0 0 0 0 3 3 0 1 1 0 1 1 0 0 0 0 5 5 Tegevusl oaga ettevõtetes viidi läbi 2018. aastal 13 kontrollimist ja 19 auditeerimist. Tegevusloaga tootja auditeerimisel osales ka peamaja ametnik. 2 . Proovid 201 8 . aastal võeti siseriikliku ametliku kontrolli käigus kokku 207 söödaproovi. Söötade valdkonna ametnike poolt kontrolliti 163 Eestis toodetud, 1 3 Euroopa Liidus toodetud ja 23 kolmandatest riikidest pärit sööta. Võeti 8 keskkonnaproov i , et kontrollida Salmonella spp esinemist sööda käsitlemise ruumides. Järgnevas tabelis on välja toodud söötade järelevalveametnike poolt võetud söödaproovid. Antud tabel ei sisalda andmeid sööda impordil võetud proovide kohta. Tabel 9 9 . 201 8 . aastal söötade valdkonna ametnike poolt võetud söödaproovid. Allikas: VTA Võetud söödaproove va import ja saasteainete seire Kokku 207 Eestis toodetud söötadest 163 Sealhulgas sigade söötadest 29 Mäletsejaliste söötadest 25 Lindude söötadest 12 Muudest söötadest 2 Söödamaterjalidest 95 EUs toodetud söötadest 13 Sealhulgas sigade söötadest 0 Mäletsejaliste söötadest 2 Lindude söötadest 1 Muudest söötadest 3 Söödamaterjalidest 7 Kolmandates riikides toodetud söötadest 23 Segasöödast 1 Söödamaterjalidest 22 Keskkonna proov 8 Riikliku loomatauditõrje programmi raames v õeti 116 proovi, neist 49 kontrollimaks loomset proteiini ja 67 kontrollimaks Salmonella spp . esinemist söödas. S ööda ametnike poolt võetud proovidest (207) oli nõuetele mittevastavaid 7 (3,5%). Mittevastavatest proovidest 4 olid Eestis toodetud ja 3 kolmandatest riikidest pärit söö dad. Laboratoorseid uuringuid söötade ohutuse ja nõuetekohasuse hindamiseks tellitakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist ja Põllumajandusuuringute Keskusest. Siseriikliku järelevalve käigus võetud sööda proovidest analüüsiti: jälgelemente, soovimatuid aineid, raskmetalle, taimekaitsevahendite jääke, mükotoksiine, keelatud antibiootikume, koktsidiostaatikume, geneetiliselt muundatud organisme ja dioksiine ( joonis 98) . Joonis 9 8 . Analüüside jaotus ja arv 2018. aastal. Veterinaar- ja Toiduameti poolt siseriikliku järelevalve raames tellitud analüüsidest ei vastanud nõuetele raua, tsingi, vase ja seleeni sisaldused (Eesti päritolu söödad) ning GMO ja Salmonella ssp (kolmandatest riikidest pärit söö dad). Joonis 9 9 . Analüüside jaotus ja arv 2018. aastal. 3. Ettekirjutused 201 8 . aastal koostati 21 -le söödakäitlejale söötade valdkonna ametnike poolt kokku 28 ettekirjutust. Kõige rohkem koostati ettekirjutusi HACCP põhimõtetel koostatud enesekontrolliplaanide (32%) ja märgistamise nõuete ning kasutatavate väidete kohta (29%). Järgnesid ettekirjutused üldise sööda ohutuse ( 11 %), mahesööda märgistamise ja jälgitavuse (1 1 %) , mittevastavate analüüsitulemuste (7%), kvaliteedikontrolli (4%), sööda hankimise ja kasutamse (4%) ja GM sööda käitlemise (2%) kohta (joonis 100) . Joonis 100 . 201 8 . aastal koostatud ettekirjutused. 3 . 7 . Loomatervise kontrollisüsteem 3 . 7 .1. Riiklik Loomatauditõrje Programm Riiklike l oomatauditõrje programmide (RLTP) rakendusmeetmete raames uuriti 201 8 . aastal Eesti loomakarju 3 2 haiguse suhtes. Kokku teostati 1 06 1 05 diagnostilist uuringut. Loomakasvatusettevõtteid kontrolliti 4248 korral. Kokku tuvastati veterinaarnõuete rikkumisi 282 karjas. 201 8 . aastaks kavandatud riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetes planeeritud järelevalve toimingud ning diagnostilised uuringud loomataudide avastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks viidi läbi tähtaegselt ning tulemuslikult . Alates 1994. aastast, kui diagnoositi üks sigade klassikalise katku juhtum, kuni 2007. aastani ei olnud Eestis ühtegi eriti ohtlikku loomataudi puhangut. 2007. aastal oli Eestis kaks Newcastle haiguse puhangut . Alates 2014 tegeldakse intensiivselt sigade Aafrika katku tõrjemeetmetega. 2018. a ei diagnoositud ühtegi sigade Aafrika katku juhtumit kodusigadel ning v õrreldes 2017nda aastaga, on sigade Aafrika katki positiivsete juhtumite arv metssigadel oluliselt vähenenud. 201 8 . a säilitas Eesti ametlikult brutselloosivaba ( B. Melitensis ) ning ametlikult veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosivaba liikmesriigi staatuse. Alates 2014. aasta juulist on Veterinaar- ja Toiduamet saanud veiste ensootilise leukoosi (VEL) vaba maa staatuse Euroopa Komisjonilt . Vaba staatus võimaldab edaspidi vähendada rutiinseid seiremahte, lihtsustab ühendusesisest veistega kauplemist ning ära jäävad täiendavad diagnostilised uuringud enne kaubeldavate loomapartiide moodustamist. Sarnaselt eelnenud aastatele rakendati ka 201 8 . aastal Eesti s veiste, lammaste ja kitsede populatsiooni de uurimist TSE (transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate) suhtes. Eestis pole ühtegi BSE juhtu mit diagnoositud. Lähtudes EFSA teaduslikust arvamusest, võttis vastu Euroopa Komisjon rakendusotsuse nr 2013/76/EL, millega muudetakse otsust nr 2009/719/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid. Tulenevalt antud EK rakendusotsusest, VTA peadirektori 22.02.2013.a käskkirjaga nr 50 alates 1.märtsist 2013 peatati Eestis tervena tapetud veiste kontrollimine BSE suhtes. BSE seire käigus kontrollitakse kolme ohustatud alampopulatsiooni kuuluvaid loomi. Need on: hukkunud loomad, hädatapmise korra s tapetud loomad ja tapaeelsel kontrollil tuvast atu d erinevate haiguste kliiniliste tunnuste ga loomad. Olenemata looma vanusest on näidustatud võtta proove BSE/TSE kliinilise kahtlusega loomad elt . 201 8 . a astal uuriti BSE-le kokku 3604 veise piklikaju proov i ning kõi k uuringute tulemused olid negatiivsed. Alates 2014. a asta maikuust on OIE määra nud Eestile väheolulise BSE-riskiga riigi kategooria staatuse. Skreipile uuriti 201 8 . aastal kokku 264 lam ba ja kitse piklikaju proovi . Kõik ide proovide uuringute tulemused olid negatiivsed. Alltoodud ülevaates on esitatud BSE ja skreipi uuringud 201 8 . aastal loomaliigi ja riskigrupi järgi: Tabel 100 . BSE ja skreipi uuringud ajavahemikul 01.01.-31.12. 201 8 .a . Allikas: VTA Liik Haigena tapetud loomad Hädatapetud loomad Surnud loomad Terved loomad KOKKU Veis 55 159 3390 0 3604 Kits 0 0 11 0 11 Lammas 0 5 248 0 253 Aretusühingute koostatud ja VTA poolt heakskiidetud aretusprogrammidega liitunud loomapidajatel on võimalus täiendavalt liituda aretusprogrammi suunaga, mille eesmärk on lammaste TSE resistentsuse saavutamine (TSE programm). TSE programmi eesmärgiks on suurendada ARR-alleeli esinemissagedust lambakarjades, vähendades vastuvõtlikkust skreipile. Aretusprogrammi edu mõõdetakse ARR/ARR genotüübiga (s.o 1. riskigruppi kuuluvate) lammaste sageduse tõusuga. TSE programmiga liitunud karjades määratakse paarituses kasutatavate jäärade PrP genotüüp enne nende kasutamist aretuseks. Uttede uuringuvajadus hinnatakse vastavalt sellele, millist TSE resistentsuse taset soovitakse saavutada. 2018 aastal on aretusprogrammide raames uuritud 122 looma (17 jäära ja 105 utte). ARR/ARR genotüüp määrati 73% ja ARR/ARQ genotüüp 25% uuritud loomadest (R1 ja R2 riskigrupid). Lähtudes 2016. aastal ja hiljem Norras avastatud hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse ( CWD ) juhtumi te st ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitusel on Euroopa Komisjon määranud Põhja- ja Baltimaadele läbi viia uue kohustusliku CWD seire. Seire kestab kolm aastat, aastatel 2018-2020. Seiret alustati mitmes Euroopa Liidu Liikmesriigis (osalevad: Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Poola ja Soome). Eestis on 2018. aasta jooksul uuritud 128 metskitse, 84 põdra ja 5 punahirve ajuproovi , kokku 217 proovi. Proovide võtmisel eelistatakse hirvlaste riskiloomi: surnud, hädatapetud ja auto alla jäänud loomi. Lisaks on proove võetud ka jahimeeste poolt tervelt kütitud loomadelt. Kõiki de proovide uuringutulemused olid negatiivsed. Veeloomataudidest uuriti 201 8 . aastal riikliku loomatauditõrje programmi raames 139 vikerforelli delt võetud koondproovi viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale (VHS) ja nakkuslikule vereloome nekroosile (IHN) . Igas koondproovis on kuni 10 kala kokku. VHS/IHN veeloomataudide seire käigus diagnoositi kahes kalakasvatuses IHN veeloomataud (kokku oli 7 positiivset koondproovi). Lisaks maismaa kalakasvanduste uuringutele, teostati 201 8 .a Läänemere kalade (räim, kilu) uuringu i d viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale . Kokku 30 koondproovi mis võeti kahes sadamas . Kõik uurimistulemused olid negatiivsed. 2013. aastal Venemaal ja Valgevenes ning 2014. aastal ka Lätis, Leedus, Poolas ja Eestis diagnoositud sigade Aafrika katku puhangutega seoses taotles Eesti ka 201 8 . aastal Euroopa Liidust kaasfinantseerimist täiendavate erakorraliste meetmete programmi jaoks. Tabel 10 1 . Sigade Aafrika katku uuringud 01.01.201 8 -31.12.201 8 . Allikas: VTA Loomaliik Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv Kodusiga 6989 0 Metssiga 4961 284 Võrreldes 201 7 . aastaga on sigade Aafrika katkule positiivsete metssigade osakaal langenud 9. 1 %-lt 5.7 %-le. 2018. a ei diagnoositud sigade Aafrika katku kodusigadel. Jahimeestega sõlmiti koostööleping surnuna leitud metssigade ja sigade Aafrika katku suhtes positiivseks osutnud kütitud metssigade kõrvaldamisek s ning emiste küttimiseks , kokku kõrvaldasid jahimehed 302 metssiga ning küttisid 1549 emist . 201 8 . aasta jooksul uusi taudistunud alasid ei lisandunud, kokku oli 2018. a lõpuks 36 taudistunud ala ehk kogu Eesti mandriala ja Saaremaa on taudistunud aladega kaetud. 201 8 . aasta lõpuks ei olnud SAK diagnoositud ainult veel Hiiumaal . 201 8 .aasta jooksul diagnoositi SAKi metssigadel peamisel t Põhja-Eestis ning Saaremaal. Leitud on nii SAK antikeha kui ka viirus positiivseid loomi , ligi 90% SAK positiivsetest loomadest olid antikeha-positiivsed . Linnugripile uuriti 201 8 . a astal 236 proovi kodulindudelt ja 230 metslindu. Kõik uurimistulemused olid negatiivsed. 3.7.2 . Marutaud Eestis läbi viidav riiklik marutauditõrje programm lähtub loomatauditõrje seadusest ja marutaudi tõrje eeskirjast ning selle koostamisel on võetud arvesse rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide ning teadusasutuste (WHO, OIE, EFSA, Euroopa Komisjon) soovitusi. Kuni 2004. aastani rakendunud riiklik marutaudi tõrje programm oli suunatud koerte ja kasside, ohu korral ka põllumajandusloomade, regulaarsele ennetavale vaktsineerimisele marutaudi vastu ning kõikide marutaudikahtlaste loomade uurimisele marutaudi suhtes. Senini toimuva lemmikloomade süstemaatilise vaktsineerimise tulemusel vähendatakse oluliselt riski, et marutaudi võiks nakatuda inimene. Kuna Eestis esinev marutaud oli looduskoldeline, hõlmati selleks, et haigust riigist välja tõrjuda, alates 2005 a. sügisest vaktsineerimisprogrammiga ka metsloomad, s.o. marutaudi looduslikud kandjad punarebased ja kährikkoerad. Aastatel 2006-2010 külvati Euroopa Liidu kaasrahastamisel kogu riigi territooriumile kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) lennukitelt spetsiaalseid tahkeid pruunikaid marutaudivastaseid vaktsiinsöötasid. Vähendamaks koduloomade ja inimese kontakti võimalust vaktsiinsöötadega viidi vaktsineerimiskampaaniate ajal läbi infokampaania elanikkonna teavitamiseks. Teostatud üleriigilise metsloomade vaktsineerimise tulemusel toimus kiire positiivne murrang Eesti marutaudialases olukorras. Kui viimase ligi poole sajandi jooksul esines metsamarutaudi rohkearvuliselt kõikides riigi piirkondades, siis alates 2008 aasta kevadest on haigust diagnoositud vaid neljal isendil- kolmel rebasel 2009 . aasta suvekuudel ning ühel kährikul 2011 . aasta jaanuaris. Kõik eelpoolmainitud nakatunud metsloomad leiti vähem, kui viie kilomeetri kaugusel Eesti-Venemaa riigipiirist. Veterinaar-ja Toiduamet esitas 2013 aasta aprilli alguses Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas riigi ametlikult marutaudist vabaks. OIE rahuldas vastava taotluse ning avaldas asjakohase informatsiooni oma kodulehel ( http://www.oie.int/en/publications-and-documentation/bulletins-online / (ametlikud teadaanded nr 3, 2013, lk 58-61)). Hoolimata püstitatud eesmärgi saavutamisest jätkub metsloomade vaktsineerimise programm, kuna marutaudioht riigi idapiiril on püsivalt suur. Kaitsmaks riiki taasnakatumise eest külvati aastatel 2011-2014 metsloomadele mõeldud peibutussöötasid 9 325 km2 suuruses puhvertsoonis 20-50 km ulatuses riigi lõuna- ja idapiirist. Seoses sellega, et Läti Vabariik on marutaudi Eestiga piirnevatel aladel likvideerinud, on alates aastast 2015 vaktsineerimisprogramm suunatud vaid 6 100 km2 alale riigi kirde- ning kagupiiril, kust ohustab nakkuse riiki taasleviku risk Venemaalt pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel. Pidev marutaudialase olukorra seire on jätkunud kogu riigis. Alates 2015 aasta kevadest on marutaudi uurimisgrupist täielikult välja jäetud terved rebased ja kährikud, kuna antud isendite hulgas on nakatunud looma leidmine äärmiselt ebatõenäoline. Haigusalased uuringud viiakse läbi nakkuskahtlaste kodu-ja metsloomade ning marutaudi riskiloomade (hukkunud, haigete, käitumishälvetega ning inim- või loomapelguse kaotanud rebaste-kährikute) hulgas. 201 8 aastal teostati 1 0 81 4 marutaudi uuringut (neist 979 riskiloomal ning 102 marutaudikahtlasel loomal) ning ühelgi isendil marutaudi ei leitud. Lisaks marutaudialase olukorra hindamisele kogu riigis kaasneb vaktsineerimisprogrammiga iga-aastane vaktsineerimise efektiivsuse hindamine vaktsineeritaval alal. Selleks uuritakse vaktsiinis sisalduva markeraine esinemist rebaste ja kährikute hammastes ning marutaudivastaste antikehade tiitri taset vereseerumis. Puhvertsooni aladelt kogutud sihtgrupi loomade proovidest teostatud vaktsiini söömuse uuringute tulemused 201 7 aastal kinnitasid, et keskmiselt on vaktsineerimise järgselt vaktsiini tarbinud 81% ning täieliku kaitse haiguse vastu omandanud 67 % uuritud rebastest-kährikutest. 2018 a proovide uurimine ei ole veel lõppenud. Olemasolevad , (½ uurimisvalimi loomadest hõlmavad ) andmed näitavad, et vakstiini söömus on 68% juures, täieliku immuunkaitse on saavutanud 42% uuritud loomadest. Piirialade vaktsineerimisega jätkatakse, kuni marutaudi taasnakatumise oht püsib. Võimalusel laiendatakse Euroopa Komisjoni rahalisel toel metsloomade vaktsineerimise tsooni riigipiirist edasi Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Eestiga piirnevatele aladele. Eelpoolloetletud meetmete tulemusel on Eesti suutnud ametlikult marutaudivaba maa staatuse säilitada. 3 . 7 .3. Loomapidamisettevõtete loomatervishoiualane järelevalve Seoses sigade Aafrika katkuga pöörati 201 8 ndal aastal varasemast veelgi suuremat rõhku loomapidamisettevõtete registreerimise nõuetekohasuse järelevalvele .ning bioohutusele sigade pidamisel. 2018.a a asta jooksul kontrolliti 39 24 ehitist ning teostati neis kokku 4248 kontrolli. Kontrollitud loomade koguarv oli 1200618 . Kontrollimis t e käigus avastati rikkumisi kokku 282 karjas : identifitseerimise ja registreerimise ga seotud rikkumisi tuvastati 2 2 7 , muid loomatervishoiualaseid rikkumisi 1 09 ning muid kõrvalekaldeid nõuetest tuvastati 70 korral . PRIA väljastab VTA-le regulaarseid identifitseerimise ja registreerimisealaseid aruandeid ja teeb vajadusel VTA-le ühekordseid päringuid registriandmetest. Aruanded sisaldavad muu hulgas loomade identifitseerimise ja registreerimise nõudeid rikkunud loomapidajate andmeid kontrollide teostamiseks ning vajadusel sanktsioonide rakendamiseks. VTA-l on v õi mal us teha päringuid PRIA andmekogudest ning VTA töötajatel ja volitatud veterinaararstidel on juurdepääs loomade registri andmetele. Põllumajandus loomade statistilised registreerimise andmed on esitatud tabelis 10 2 . Tabel 10 2 . Põllumajandus loomade statistilised registreerimise andmed seisuga 31.12.20 1 8 . Allikas: PRIA Elusloomad Karjad Loomapidamiskohad V eised 2 51 809 3 00 1 L ambad 7 1614 1 779 K itsed 508 5 5 54 L ammaste/kitsede segakarjad 2 06 S ead 30 2 2 40 1 25 Kana kohtade arv 1 63 96 1 1 61 Veiste arv viimastel aastatel ei ole oluliselt muutnud, kuid vähenenud on mõnevõrra karjade arv – kui aastal 2018.a oli kokku 3001 karjas, siis 2017.a kokku 3261 karja; 2016.a kokku 3484 karja. Seega on keskmiselt karjas olevate loomade arv suurenud. Kui aastal 2016.a oli seapidamise kohtade arv 216, siis 2018.a seisuga on see arv vähenenud peaagu poole võrra. Tegevuse on lõpetanud peamiselt sellised väiksed seapidamiskohad. Sigade üldarv ei ole oluliselt muutunud. Tulenevalt EL õigusnormidest ja e esti seadusandlusest , jätkati ka 201 8 . aastal Eestis vesiviljelusega tegelevate ettevõtete registreerimist PRIAs ja tegevuslubade andmist Veterinaar- ja Toiduamet i poolt . Seisuga detsember 201 8 oli vesiviljeluse valdkonnas 33 tegevusloaga kalak asvandust ja 25 tegevusloaga vähikasvandust. Tegevusloa andmine toimub ehitise põhiselt. 3 . 7 . 4 Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted Tapamajades ja toidukäitlemisettevõtetes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogumise, identifitseerimise ja kõrvaldamise üle teostavad järelevalvet piirkondliku keskuse toiduhügieeni järelevalveametnikud. Kontrolle teostatakse toiduhügieeni kontrollide raames ning vastavalt ettevõtte tegevusele määratud minimaalse järelevalvesagedusega. Tapamajades ja toidukäitlemisettevõtetes 201 8 ndal aastal läbiviidud kontrollide käigus tuvastati kokku 65 loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuete rikkumist sh 27 jaemüügisektoris, 13 kalakäitlemisettevõtetes, 2 3 lihakäitlemisettevõtetes (sh tapamajad), 1 toidu hulgimüügiettevõttes ja 1 eraelamus paiknevas toidukäitlemisettevõttes . Loomapidamisettevõtetes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste (eelkõige surnud ja tapetud loomade korjuste) kogumise, identifitseerimise ja kõrvaldamise üle teostavad järelevalvet piirkondliku keskuse loomatervishoiu valdkonna järelevalveametnikud . Kontrolle teostatakse karjade kontrollide raames vastavalt ettenähtud sagedusele . Loomapidamisettevõtetes 201 8 ndal aastal viidi läbi 4248 kontrolli (kontrolliti kokku 39 28 karja). Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuete rikkumisi tuvastati kokku 7 korral sh 4 rikkumist veisefarmis, 1 rikkumine lambafarmis, 1 rikkumine segaframis ja 1 rikkumine muus farmis Loomsete kõrvalsaaduste edasise käitlemisega (kogumise, kasutamise, hävitamise jm) ja selle tulemusena saadud toodete käitlemisega tegelevate ettevõtete üle teostavad järelevalvet piirkondliku keskuste loomatervishoiu valdkonna järelevalveametnikud (üldjuhul igas maakonnas üks järelevalveametnik). Loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemisettevõtete (sh kasutajate) arv seisuga 1. jaanuar 201 9 . a oli kokku 245 . Neist 54 tunnustatud (tegevusloa alusel tegutsevat) ettevõtet ja 191 registreerimise eesmärgil teavitatud ettevõtet/kasutajat. Tabel 10 3 . loomsete kõrvalsaaduste valdkonna ettevõtted/kasutajad tegevusala järgi Tegevusala 2017 2018 Muutus Töötlemisettevõte 5 5 0 Biogaasijaam 5 5 0 Komposteerimisettevõte 7 6 -1 Lemmikloomatoidu tootmisettevõte 10 13 3 Põletamisettevõte sh rasva soojuskatlas põletamine 11 9 -2 Ladustamis- või peale kogumist käitlemisettevõte 9 10 1 Toodete ladustamisettevõte 5 4 -1 Väetiste tootmisettevõte 5 4 -1 Transpordiettevõte 71 88 17 Vahendusettevõte 12 18 6 Tehniline ettevõte 10 12 2 Lõpp-kasutajad (maapinnale, väetiste kasutamine) 38 42 4 Kunstitegevuse kasutamine 1 1 0 Teaduses ja hariduses kasutamine 1 1 0 Kogumiskeskus 2 2 0 Karusloomadele söötmine 2 3 1 Loomaaialoomade söötmine 2 3 1 Röövlindude söötmine 3 2 -1 Varjupaiga kasside ja koerte söötmine 1 1 0 Muu tegevus (sh väetiste jaemüük) 45 45 0 KOKKU 245 274 29 201 8 nda aasta lõpuks oli Eestis tunn i statud kaks piirkond a kõrvaliseks piirkonnaks loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamiseks – Hiiu maakond ja Kihnu saar . Loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid käitlevate (sh kasutavate, töötlevate, hävitavate) ettevõtete uuendatud loetelu on kättesaadav veterinaar- ja toiduameti kodulehelt. 201 8 . a teostati loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetes kokku 98 kontrolli. Ettekirjutusi koostati kokku 18. P eamised rikkumised olid seotud enesekontrollisüsteemiga (5) , jälgitavusega (2) ja hügieenitingimustega (2) , ristsaastumisohuga seoses tehti 1 ettekirjutus, muul põhjusel kokku 8 ettekirjutust. Sunniraha hoiatusi 201 8 ndal aastal ei tehtud, väärtegusid samuti ei algatatud. Järelevalveproove võeti loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemisettevõtetest riikliku loomatauditõrje programmi rakendamise raames . Proovid võeti kompostist, biogaasi käärimisjääkidest, töödeldud sõnnikust, lemmikloomatoidust ning orgaanilistest väetistest ja mullaparandusainetest (Salmonella spp) . Lisaks võeti proovid I ja II kategooria lihakondijahust püsimärgistusaine sisaldus e uurimiseks . Mittevastavusi tuvastati 3 korral (Salmonella spp leidumine). Koolitamine 27.-28. november 2018 toimus loomatervishoiu ja loomakaitse valdkonna järelevalveametnike nõupidamine-koolitus, mille üks koolituse teemasid oli „Loomsed kõrvalsaadused farmides“. Koolitus toimus rühmatöö, ettekande ja arutelu vormis. 3.8. Loomade heaolu kontrollisüsteem Loomakaitsealasel järelevalve teostamisel juhindutakse l oomakaitseseadusest , selle rakendusaktidest ning Euroopa otsekohalduvatest määrustest, mi lle eesmärk on loomade kaits mine inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab loomade heaolu ning võib põhjustada neile välditavaid vaimseid või füüsilisi kannatusi. VTA kontrollib loomade heaolu käsitlevate nõuete täitmist plaaniliste kontrollide raames põllumajandusloomadega tegelevates ettevõtetes, tapamajades, elusloomade veol, katseloomadega tegelevates ettevõtetes, loomaaedades ja varjupaikades. Plaanilisi kontrolle teostavad reeglina maakondade veterinaarjärelevalveametnikud. Lisaks plaanilistele kontrollidele teostatakse kontrollkäike VTA vihjetelefonile saabunud informatsiooni kontrollimiseks. 2018 a registreeriti VTA-s 273 loomaheaolu käsitlevat kaebust, millest 177 olid seotud lemmikloomade pidamisega. Erinevaid kõrvalekaldumisi õigusaktidega sätestatud loomade heaolu käsitlevatest miinimumnõuetest tuvastati , kaebuste põhjal teostatud kontrollidel, kokku 86 korral. Plaanilise j ärelevalve teostamise käigus kontrolliti 201 8 . aastal 46 29 loomakasvatusettevõtet, mille käigus avastati 147-s ettevõttes puudus i . Enim puudusi esines veiste pidamise juures. Suuremateks probleemideks olid ehitiste ja ruumide nõuetele mittevastavus , sööda le ja joogiveele ligipääsu puudumine ning loomade ülevaatus . Elusloomade veo l kehtivate minimaalsete heaolunõuete täitmist hinnati erinevate kontrollide käigus 8321 korral ning lähtekohas teostatavate kontrollide käigus tuvastati 4 5 korral mittevastavus ed . Suurimaks probleemiks loomade mittesobivus veoks. 3 . 9 . Taimetervise kontrollisüsteem PM A Seaduses määratud ülesannete täitmist , sh seirete läbiviimist , taimede ja taimsete saaduste sisse- ja väljaveo kontrolli ja järelevalve teostamist taimetervise ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas ning seemnekartuli sertifitseerimist korraldab Põllumajandusamet i taimetervise ja aianduse osakond. Osakond täidab Rahvusvahelisest Taimekaitse Konventsioonist (IPPC) tulenevaid riigi taimekaitseteenistuse ja EL seadusandluses sätestatud pädeva asutuse ülesandeid ohtlike kahjustajate esinemise ja leviku tuvastamisel ning tõrjemeetmete kohaldamisel, samuti taimede ja taimsete saaduste ning muude kontrolliobjektide sisse- ja väljaveo, tootmise ja turustamise järelevalve korraldamisel. Osakond haldab taimetervise riiklikku registrit. Oma ülesannete täitmisel tehakse koostööd Maksu - ja Tolliameti, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri , Keskkonnainspektsiooni, Riigi Metsamajandamise Keskuse, Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise- ja mikrobioloogia laboratooriumiga. Ülevaade viimase 3 aasta jooksul läbi viidud toimingute kohta on toodud tabelis nr 104 . Tabel 104. Läbiviidud toimingud 201 6 -201 8 Toiming/aasta 201 6 201 7 201 8 Taimetervise registri taotlused 230 340 367 Puiduettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamise taotlused 23 27 26 Puiduettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamise kehtetuks tunnistamise taotlused 1 1 2 Ohtliku materjali erilubade taotlused 3 4 6 Taimepassi väljastamise õiguse taotlused 1 2 3 Menetletud taotlusi KOKKU 186 373 404 Tootmise kontroll 323 236 232 Seired 1462 1433 1440 Turustamise kontroll 355 203 227 Seadusest tulenevate kohustuste kontroll 356 288 302 Sisseveo kontroll (sh puidust pakkematerjali kontroll) 18192 17680 19616 Väljaveo kontroll 683 911 676 Puidutöötlemisettevõtete kontroll 118 162 158 Seemnekartuli põldtunnustamine 152 167 162 Seemnekartuli kvaliteedikontroll 168 200 212 Läbiviidud kontrolle KOKKU 21809 21163 23025 Väljastatud taimepasse seemnekartulile 54482 60681 76888 Väljastatud taimepasse taimedele 5936 3127 6496 Väljastatud taimepasse KOKKU 60418 63808 83384 Väljastatud fütosanitaarsertifikaate 7864 9261 10272 Laborianalüüside arv 3985 3771 4368 Ettekirjutused 109 60 69 Väärtegude menetlemine KOKKU 0 0 0 Taimetervise register Paljundusmaterjali ja tarbekartuli tootmisega tegelevad isikud peavad olema kantud riiklikku taimetervise registrisse (TTR). 31.12.201 8 .a seisuga on TTR-i kantud kokku 1752 ettevõtjat, kellest enamuse ( 83 %) moodustavad tarbekartuli tootmise ja turustamise või impordi ja ekspordiga tegelevad ettevõtted (jooni s 101 ) . Loodud võimalus esitada taotlusi registrisse kandmiseks läbi MeMi hallatava kliendiportaali on teinud suhtluse ametiasutusega oluliselt lihtsamaks. Kliendiportaali mugavad kasutusvõimalused on tõstnud klientide üldist rahulolu teenuse kvaliteediga, kuna andmeid ja dokumente ei pea enam edastama paberkandjal või e-postiga. 2018. aastal esitati v aldav enamus taotlusi ja andmeid kliendiportaali kaudu, ainult 5 teadet laekusid paberkandjal. Joonis 101 . Taimetervise registrisse kantud ettevõtjad 31.12.2018 seisuga Täpsemad a ndmed taimetervise registrisse kantud isikute kohta on avalikustatud aadressil: https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis Taimekahjustajate riski haldamine Kõrge aasia siku sissetoomise ohu tõttu Hiinast, mis seostub eelkõige imporditud kaupade transportimiseks kasutatava puidust pakkematerjaliga, suurendas PMA 2018. aastal valmisolekut tegutsemiseks olukorras, kus selle ohtliku taimekahjustaja leid tuvastatakse looduses. Koostati vastav kriisiplaan ning koostöös Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuriga toimus ka asjakohane staabiõppus. Aasia siku staabiõppuse eesmärk oli eelkõige harjutada valmisolekut kriisiolukorra lahendamiseks, koostööd asutuste vahel ja meeskonnatööd ühtse juhtimise all, ressursi ja töökeskkondade kasutamist ja avalikkuse operatiivset teavitamist. Sissevedu Ohtlike taimekahjustajate sisseveo ja leviku vältimiseks kontrolliti 201 8 . a astal Ühenduse välispiiril sisseveetavate taimede, taimse saaduste ja muu taimse materjali taimetervise nõuetele vastavust , sh puidust pakkematerjal, kontrolliti 19 616 (2017. a astal - 17680) korral ehk 10,5% rohkem võrreldes eelmise aastaga. . Taimetervise kontrollile kuuluvaid kolmandatest riikidest sisseveetavaid taimi ja taimseid saadusi kontrollitakse 100%. Joonis nr 102 annab ülevaate kontrollitud partiide arvust aastate lõikes. Joonis 102 . Kontrollitud partiide arv aastate lõikes Sarnaselt 2017. aastale moodustab suurema osa piiril kontrollitavast kaubast erinevatest riikidest pärinev puit (saematerjal ja puidust tooted – 95,4%) . Venemaalt pärit puit toimetatakse Eestisse Narva piiripunkti kaudu (11860 partiid), millele järgnevad Luhamaa (6668 pa rtiid) ja Paldiski (14 partiid) . Sisseveokontrolli käigus peeti kaubasaadetised nõuetele mittevastavuste tõttu kinni kokku 108 korral (Narvas – 22, Luhamaal – 32, Muugal – 22). Meritsi Eestisse toimetatud USA-st, Kanadast ja Uus- Meremaalt pärit puidu, Hiinast pärit kivide ja metalltoodete pakkematerjali ning puu- ja köögivilja sisseveo kontrolle piiril teostatakse Muuga piiripunktis, kus 2018. a astal kontrolliti 491 kaubasaadetist , millest 319 oli saematerjal, 15 puu- ja köögiviljad (sh 3 partiid Lõuna-Aafrika Vabariigist KOM rakendusotsuse 2016/715/EL alusel) ja 157 puidust pakkematerjal (sh 153 partiid Hiinast pärit kivimitega toimetatud puidust pakkematerjali). Suurenenud on kauba Eestisse toimetamine lennutranspordi ja postisaadetistega. Lennujaama kaudu toimetati kolmandatest riikidest Eestisse 48 kaubasaadetist (2017. aastal – 8), Postisaadetistega Eestisse toimetatud taimset materjali kontrolliti 17 korral (2017. aastal - 4 korral ) . Ugandast Eestisse toimetatud mangode viljalihast tuvastati elusad Sternochetus mangiferae kahjustajad ja Ceratitis (Ceratalaspis) cosyra (Walker) eluvõimelised vaglad, saastunud mangod hävitati Maksu- ja Tolliameti järelevalve all. Aserbaidžaanist sissetoodud vürtsbasiiliku taimedel tuvastati lehtedelt kaevandikärbse Liriomyza trifolii eluvõimelised vastsed, saastunud taimed hävitati Maksu- ja Tolliameti järelevalve all. Nigeeriast eraisikule saabunud postisaadetises tuvastati kaunviljade kahjurid Callosobruchus sp. Ametliku kontrolli korras, sh sisseveo kontrolli raames, võeti puidust 93 proovi männi-laguussi ( Bursaphelenchus xylophilus )tuvastamiseks. Teostatud analüüsid kinnitasid ohtlike taimekahjustajate puudumist. Ohtlike taimekahjustajatega saastunud puidust pakkematerjal on juba põhjustanud mitmete puidukahjurite levikut Euroopa Liidu liikmesriikides ja suurt majanduslikku kahju. Eestis teostatakse j ätkuvalt sissetoodud puidust pakkematerjali kontrolli koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetatud puidust pakkematerjal peab vastama Rahvusvahelisele Fütosanitaarmeetmete Standardi ( ISPM -15) nõuetele. K olmandatest riikidest pärineva puidust pakkematerjali nõuetele vastavust kontrolliti kokku 206 korral , standardi nõuetele mittevastavat puidust pakkematerjali tuvastati 25 korral (2017. aastal – 12 korral) . 87 Hiina kivimite partiid suunati puidust pakkematerjalile piiratud ligipääsu tõttu kohustuslikule lisakontrollile kauba mahalaadimiskohas. ISPM 15 standardi kohase märgistusega puidust pakkematerjalist tuvastati 4 korral elusad puidukahjustajad (siklaste vastsed sh Anoplophora glabripennis vastsed ja mardikas põderpõrniklaste Lucanidae sugukonnast) , mis kinnitab, et kohustuslik töötlus ei olnud läbi viidud nõuetekohaselt . Puidust pakkematerjal oli markeeritud standardi vastavusmärgistusega CN-37049 HT; CN-37145 HT; CN-42017 HT. Kogu ISPM 15 nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal hävitati põletamise teel PMA järelevalve all . Eestis on kasutusel e võetud Euroopa Liidu elektrooniline sertifitseerimise infosüsteem TRACES-NT ( Trade Control and Expert System ). Kõikidele kaubasaadetistele, mille sihtkohaks oli Euroopa Liidu liikmesriik, vormistati antud süsteemis ühtne sisenemisdokument (CHEDPP) , mis tõendab, et kontrollitava kauba suhtes on EL sisenemise piiripunktis teostatud ettenähtud taimetervise kontrolltoimingud. Süsteemis on loodud ka link tuvastatud nõuete eiramistest teabe edastamiseks Europhyt andmebaasi. Väljavedu 2018. aastal sertifitseeris Eesti erinevaid taimseid saadusi 82 sihtriiki. Väljastatud 10 272 fütosanitaarsertifikaadist 3 108 olid adresseeritud Euraasia Majandusühenduse riikidele (Vene Föderatsioon, Valgevene, Kasahstan, Armeenia, Kõrgõstan), 1273 Hiinale, 1053 Austraaliale, 534 Ukrainale ja 277 Indiale. Nelja viimase aasta jooksul on väljastatud fütosanitaarsertifikaatide arv kasvanud (Joonis 103). Joonis 103. Väljastatud fütosanitaarsertifikaatide arv 2015-2018 V õrreldes 2017. aastaga oli suurenemine 10,9% võrra, mis on eelkõige tingitud järjest suurenenud saematerjali (20%), turba (3,4%) ja kakaoubade (2,4%) ekspordist. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid puit (saematerjal, ümarpalk, puittooted), turvas, kakao- ja kohvioad, vähesel määral ka teravili (Joonis 104). Joonis 104 . Enim eksporditavad kaubaartiklid Olulisemad m uutused toimusid ekspordil Euraasia Majandusühenduse liikmesriikidesse (ЕAЭС) seoses sealsete seaduse muudatustega . Kasutusele võeti ЕAЭС (Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõstan, Armeenia) üh tne ohtlike taimekahjustajate nimekiri. Nõuete muutumisega tekkis mitmetel ettevõtjatel probleeme kaubasaadetiste toimetamisel nimetatud riikidesse, kuna kehtestatud nõuded on olulises osas vastuolus rahvusvaheliste (IPPC) reeglitega , sh esitavad erinevad riigid imporditavale kaubale erinevaid nõudeid . Tulenevalt PMA poolt osutatud abisti eri riikide tegelike nõuete väljaselgitamisel k okkuvõttes kaubavood Eestist Euraasia Majandusühenduse riikidesse siiski ei vähenenud. Paljundusmaterjali t ootmine ja turustamine ja taimepasside väljastamine Taimetervise ja aianduse osakonna poolt väljastati taimedele 6496 taimepassi , mis võrreldes eelmise aastaga oli oluliselt rohkem (2017. aastal – 3127 taimepassi) ja viitab tootmismahtude kasvule. Taimepassi väljastamise õiguse taotlusi laekus 201 8 . aastal 3 , mis ka rahuldati. Euroopa Liidu liikmesriikidest sisse toodud ohtlike kahjustajate peremeestaimi, kui kõrge riskiga kaubagruppi, kontrolliti kokku 18 turustuskohas. Kokku viidi läbi 38 kontrolli , mille käigus võeti 24 proovi laboratoorseks analüüsiks peamiselt rododendroni istikutelt. 2018. aastal avastati Phytophthora ramorum Harju maakonnas ühest ning Tartu maakonnas kahest EL liikmesriikidest Eestisse saabunud rododendroni partiidest. Saastunuks tunnistatud taimed hävitati purustamise ja põletamise teel. Xylella fastidiosa esinemist kontrolliti kahjustaja peremeestaimede turustamiskohtades. Erilist tähelepanu pöörati Itaaliast, Hispaaniast ning Prantsusmaalt toodud peremeestaimedele, kuna nimetatud liikmesriikides esineb mitmeid Xylella fastidiosa koldeid. Kahjustajat ei tuvastatud. Sertifitseeritud seemnekartuli kogused on viimase 3 aasta jooksul jäänud 2000 - 2500 tonni piiresse. 2017. aasta saagist sertifitseeriti 212 seemnekartuli partiid, kokku 2554 tonni ning väljastati 76888 etiketti/taimepassi. Endiselt on oluline tihe koostöö tootjate ja turustajate ga, et tõst a nende teadlikkust ohtlike taimekahjustajate Eestisse sissetoomise ja levikuga seotud riskidest. Eelkõige on nende tegutsemine eelduseks ohtlike taimekahjustajate kiireks tuvastamiseks ning varajaseks tõrjemeetmete rakendamiseks. Puidutöötlemisettevõtete kontroll 01.01.2019 seisuga on Eestis kokku 128 nõuetele vastavaks tunnistatud ettevõtet, kes tegelevad puidu kuivatamise/kuumtöötlemise, kuumtöödeldud puidust toodete valmistamise ning parandamisega. 2018. aastal võeti vastu 26 taotlust ja väljastati 23 nõuetele vastavaks tunnistamise otsust. Esmakordseid taotlejaid oli kokku 12, neist 5 ettevõttes tunnustati kambrid, kus on võimalik nii saematerjali kui ka pakendeid kuumtöödelda ja 7 ettevõttes tegeletakse kuumtöödeldud puidust pakkematerjali valmistamisega. Seemnekartuli sertifitseerimine ning seemne- ja tarbekartuli tootmise ja turustamise kontroll Seemnekartuli tootmiseks kasutatav põld peab olema vaba kartuli-kiduussist. 2018. aastal võeti seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud 56 põllult kokku 1416 mullaproovi, esmakordselt avastati kahvatu kartuli-kiduussi ( Globodera pallida) üks elujõuline tsüst ühel seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põllul (17,8 ha) Harjumaal. Saastunud põllul keelati seemnekartuli tootmine ning tootmisüksuses rakendati kartuli-kiduussi tõrjeabinõud. Seemnekartulist kartuli-ringmädaniku ja –pruunbaktermädaniku esinemise kontrolliks võetud mugulaproovides avastati Viljandi maakonnas ühes mugulaproovis kartuli-ringmädanikku tekitavaid baktereid. Ettekirjutusega kehtestati piirangud saastunud ja saastumiskahtlase kartuli käitlemisel ning keelati ettevõttes seemnekartuli tootmine. Tarbekartuli bakterhaiguste monitooringu käigus võetud mugulaproovides avastati 2 partiis kartuliingerjas. Saastunud kartulipartiid hävitati ning tootmisüksustes rakendati tõrjeabinõud. Siiski on kartuliingerjaga saastunud partiide arv viimasel aastal vähenenud. Väga oluline selle ohtliku kahjustaja tõrjel on sertifitseeritud seemnekartuli kasutamine ja viljavaheldus. Teistest liikmesriikidest toodi seemnekartulit Saksamaalt, Hollandist, Lätist ja Soomest. Kontrolliti kõiki partiisid ning kartuli ringmädaniku ja pruunbaktermädaniku kontrolliks võeti 5 mugulaproovi. Ohtlikke taimekahjustajaid ei tuvastatud. Tarbekartulit toodi Eestisse 10 riigist: Lätist, Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Egiptusest, Itaaliast, Hispaaniast, Marokost, Kreekast ja Poolast. Kokku võeti sissetoodud tarbekartulist 16 mugulaproovi kartuli ringmädaniku ja pruunbaktermädaniku kontrolliks. Egiptuse päritolu kartuli partiis võetud mugulaproovis avastati kartuli-pruunbaktermädanikku tekitavaid baktereid. Analüüsi tulemuste saabumise ajaks oli kartul hulgilaost ja kauplustest müüdud, mis kinnitab veel kord, et sellise kartuli mahapanek kujutab endast olulist riski, sh koduaedades. Vastavalt EL erinõuetele seoses kartuli bakterhaiguste levikuga riigis , peab Poolast saabunud partiidega olema alati kaasas CMS sertifikaadi originaal. Poolast pärit t arbekartulist võetakse alati mugulaproovid , n elja partii kohta oli PMK laborist saabunud eelinfo, et nendes esineb ohtlikke taimekahjustajaid, siiski kinnitasid lõplikud analüüsitulemused ohtlike taimekahjustajate puudumist. Seired Seired ja monitooringud Euroopa Nõukogu ja Komisjoni määruste ja otsuste ning taimekaitseseaduse täitmiseks viiakse läbi seireid ohtlike taimekahjustajate tuvastamiseks ning teostatakse järelevalvet nende leviku üle. 2018. aastal viidi läbi 19 Euroopa Komisjoni kaasrahastatud kohutuslikku ja 2 riiklikku seiret (tabel 105). Tabel 105 . 2018. aastal läbiviidud ohtlike taimekahjustajate seired KARTULIKAHJUSTAJAD Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus Kartuli ringmädanik Ralstonia solanacearum Kartuli pruunbaktermädanik Globodera pallida ja Globodera rostochiensis Kartuli-kiduuss Epitrix spp. Synchytrium endobioticum Kartulivähk Candidatus liberibacter solanacearum METSATAIMEDE KAHJUSTAJAD Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus Agrilus anxius Agrilus planipennis Saare-salehundlane Dendrolimus sibiricus Siberi kedrik Anoplophora chinensis Hiina sikk Anoplophora glabripennis Aasia sikk Monochamus spp. Puidusikud Bursaphelenchus xylophilus Männi-laguuss Gibberella circinata Polygraphus proximus Niineürask MUUD TAIMEKAHJUSTAJAD Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus Diaporthe vaccinii Erwinia amylovora* Viljapuu-bakterpõletik Phytophthora ramorum* Tamme-äkksurm Pseudomonas syringae pv. actinidiae Tomato leaf curl New Delhi virus (ToLCNDV) Xylella fastidiosa * - ei ole Euroopa Komisjoni kaasrahastatud O htlike kahjustajate seirete käigus tuvastati 1 kartuli-kiduussi ja 2 kartuli-ringmädaniku kollet . Täpsem ülevaade seiretest ja monitooringutest ning nende tulemustest on esitatud PMA 201 7 . a tegevuskava täitmise aruandes: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973 Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks ja koolitused Valmis avalik päring taimetervise registrist, mis võimaldab kõigil saada infot taimetervise registrisse kantud ettevõtete kohta. Järelevalvetoimingute sujuvaks korraldamiseks ja kaubasaadetise piiril kinnipidamise aja vähendamiseks teavitati importijaid õigusakti muudatustest enne uue Komisjoni rakendusotsuse 2018/1137/EL jõustumist. Viidi läbi teabepäev teemal „Puidust pakkematerjali kontrolli teostamine Komisjoni rakendusotsuse 2018/1137/EL alusel“ ettevõtjatele, kes toovad sisse kaupa Valgevenest ja Hiinast, kus jagati informatsiooni muutunud nõuete ja kontrolli teostamise kohta. Rahvusvahelises koostöös ettenähtud ülesannete täitmiseks ja oma kvalifikatsiooni hoidmiseks osalesid osakonna ametnikud ja valdkonna peaspetsialistid järgmistel töökohtumistel: Balti-Põhjamaade Taimekaitseteenistuste töökohtumine EPPO nõukogu aastakoosolek EPPO seminar kahjustajate riskianalüüsi läbiviimisest EPPO seminar kriisiplaanide ja simulatsiooniharjutuste läbiviimisest Ohtlike taimekahjustajate Agrilus anxius ja A. planipennis konverents BTSF programmi raames taimetervisealased koolitused Europhyt-Outbreaks ja arendamise töögrupi kohtumine Europhyt-Surveys arendamise töögrupi kohtumine Europhyt töögrupi kohtumine TRACES töögrupi kohtumine IMSOC töögrupi kohtumine 10 DG SANTE Taimetervise Alalise Komitee kohtumist 2 EN taimetervise vastutavate ametnike (COPHS) kohtumist 5 taimetervise seadusandluse alamaktide väljatöötamise töörühmade kohtumist EFSA ekspertide võrgustiku kohtumine riskihindamise teemal Rahvusvaheline koostöö toimus ka BTSF koolituste osas: Tallinnas toimunud puidust pakkematerjali teemalisel koolitusel oli PMA üks läbiviijatest. Ülevaade valdkonna ametnike koolitustest on toodud Tabelis nr 106. Tabel 106 . 2018. aastal toimunud taimetervise valdkonna koolitused Toimumise aeg Teema Sihtgrupp Läbiviimise koht Osalejate arv 09.01. TRACES koolitus piiri peaspetsialistid Tartu 7 11.01. TRACES koolitus piiri peaspetsialistid Tartu 7 01.02. TRACES koolitus piiri peaspetsialistid Muuga 7 27.02-01.03. BTSF Imports piiri ja maakonna peaspetsialistid London 2 14-15.03. Taimetervise valdkonna õppepäevad maakonna peaspetsialistid Tartu 25 10.-11.04. Järelevalvetoimingud sisseveol piiri peaspetsialistid Värska 11 17.-18.04. Järelevalvetoimingud sisseveol piiri peaspetsialistid Värska 11 7.05-10.05. BTSF Wood Packaging Material Kadri Alev osaleb Tallinn 1 28.05-01.06. BTSF course 11: Taimetervise kontrollid ja haiguspuhangute haldamine piiri peaspetsialistid Itaalia 2 16.05. Õppepäev Muuga piiripunkti inspektoritele piiri peaspetsialistid Saku 5 30.-31.05. Taimetervise õppepäevad. Puiduettevõtete järelevalve maakonna peaspetsialistid Värska 4 11.-15.06. BTSF Course 12 Surveillance & Outbreak Management (Forestry and Environment) maakonna peaspetsialistid Viin 1 04.-05.07. Seemnekartuli põldtunnustamine maakonna peaspetsialistid Põlva 4 03.-06.09. BTSF course 13: WPM piiri peaspetsialistid Tallinn 2 24-28.09. BTSF Course 14. Taimetervise kontrollid ja haiguspuhangute haldamine maakonna peaspetsialistid Itaalia 2 06.-07-11. Taimetervise valdkonna õppepäevad maakonna peaspetsialistid Saku 25 Seoses Euroopa Komisjoni poolt rahastatavate seirete aruandlusega on nõutud kõikide seirete asukohakaartide koostamine. Selleks kogut i 2018. aastal kõikides seirekohtades asukoha koordinaadid ning koostat i iga ohtliku kahjustaja seire kohta kaart, kasutades MapInfo tarkvara. Lisaks juba varem kasutusel olevatele Europhyt Interceptions ja Europhyt Surveys portaalidele on EL liikmesriikidel kohustus teavitada Komisjoni kõikidest ohtlike taimekahjustajate leidudest oma territooriumil teavituskeskkon na Europhyt Outbreaks kaudu. Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele edastati kokku 81 notifikatsiooni, millest 50 juhul olid põhjuseks puudused ja vead fütosanitaarsertifikaatide vormistamisel või nõuetekohaste dokumentide puudumine, 6 korral elusate taimekahjustajate tuvastamine ja 27 juhul puidust pakkematerjali nõuetele mittevastavused . Ajakohastati 14 monitooringu läbiviimise juhendit, 3 korral versioneeriti taimetervise käsiraamatu üldosa. Ettekirjutused ja väärteod Taimetervise valdkonnas koostati 201 8 . a astal kokku 6 9 ettekirjutust ( 201 7 . a astal 60 ). Ühendusevälisest riikidest Eestisse toimetatud mittenõuetekohase puidust pakkematerjali hävitamise kohta koostati 25 ettekirjutust, millega koos esitati ühel juhul sunniraha nõue ettevõtjale, kes korduvalt eiras ISPM 15 standardi nõudeid kaupade eksportimisel Ukrainasse, tuues sellega kaasa ametlikud notifikatsioonid Eestile. Nõuetele vastavaks tunnistatud puiduettevõt etele koostati 3 ettekirjutust , kus rikuti vastavusmärgi HT kasutamise nõuet ning ei teavitatud uute kuivatite ja tootmi shoonete kasutusele võtmisest. Taimekaitseseaduses isikule pandud 20% kartuli istutusmaterjali uuenduse kohustuse täitmata jätmise tõttu tehti 13 ettekirjutust. Tarbekartuli tootmise kontrolli käigus vormistati 3 ettekirjutust, neist 1 kartuli kiduussi avastamise kohta ning 2 isikutele, kelle tootmises avastati kartuliingerjas. Seemnekartuli kontrolli käigus vormistati 4 ettekirjutust, neist 1 tõrjemeetmete kohaldamiseks seoses kartuli-kiduussi ja 3 seoses kartuli-ringmädaniku avastamisega. Kartuli ringmädaniku avastamisel vormistati ettekirjutused kahele isikule, kuna hoidlas, kus hoiustati seemnekartuli tootja kartuli-ringmädanikuga saastunud kartulit, hoiustati ka teise tootja tarbekartulit. Kuna seemnekartuli tootja ei täitnud esmase ettekirjutusega määratud kohustust peatada saastumiskahtlaseks tunnistatud kartuli turustamine, rakendati tema suhtes sunnivahendina sunniraha 5000 eurot. T oodetud seemnekartul kuulub kas hävitamisele või kasutamiseks toiduks. Samuti keelati isikul seemnekartuli tootmine. Tarbekartuli tootja kohustat i realiseerima hoiustatud kartul söödaks või toiduks. 15. jaanuariks taimetervise registri pidajale andmete (tootmises kasutatavate pindalade suurus, tootmisk ohad, kasvatatavad kultuurid) esitamise kohustuse täitmata jätmise kohta koostati 2 ettekirjutust ja üks sunniraha hoiatus. Paljundusmaterjali turustamise järelevalve käigus koostati 14 ettekirjutust. Võrreldes eelmise aastaga oli tuvastatud rikkumiste arv oluliselt suurem (2017. aastal 3 ettekirjutust). 3 korral koostati ettekirjutused seoses ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma (P. ramorum) tuvastamisega teistest EL riikidest pärinevatel rododendroni taimedel. Ettevõtted kohustati saastunud taimed hävitatama. R ododendronite hävitamiseks kasutati 2 korral jäätmekäitleja teenust ning 1 korral hävitas ettevõtja taimed ise. 1 juhul koostati ettekirjutus seoses mittenõuetekohase tootekirjeldusega taimede turustamise l . Ettevõte jättis talle määratud kohustused täitmata ja vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus. 9 ettekirjutust koostati seoses teistest EL liikmesriikidest saabunud taimedel nõuetekohaste taimepasside või viljapuu bakterpõletiku perem eestaimede kaitstava piirkonna nõuetele vastavate taimepasside puudumise tõttu. Saastumiskahtlased taimed hävitati ( 4 juhtumit) või saadeti tagasi tarnijale ( 5 juhtumit). Üks ettekirjutus koostati turustamiskohas, kus Eesti päritolu taimedel puudusid taimepassid. Taimede müüja kohustati hankima nõuetekohased taimepassid taimede tootjalt, kohustus täideti tähtaegselt. Väärtegusid s eoses seaduses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 201 8 . a astal ei menetletud. Kinnitatud situatsiooniplaanid ja eriolukorra tegevuskavad Taimetervise valdkonnas on kinnitatud: Ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamise situatsiooniplaan (kinnitatud 16.09.2010) Männi-laguussi tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 17.09.2010) Viljapuu-bakterpõletiku tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 07.09.2016) Xylella fastidiosa tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 06.07.2017) Aasia siku tõrjemeetmete tegevuskava (eelnõu). Auditid ja hindamised Jaanuaris toimus Euroopa Komisjoni audit, mille eesmärgiks oli kontrollida impordi kontrolli protseduuride, sh puidust pakkematerjali kontrolli läbiviimise, nõuetele vastavust. Auditi lõppraportis antud hinnang taimetervise impordikontrollile oli positiivne. Arvestatud oli ka PMA poolt esitatud selgitusi Hiinast sissetoodavate kaupade puidust pakkematerjali kontrolli kohta, mille audit hindas piisavaks. Soovitusi PMAle ei tehtud. Osakonna ametnike poolt viidi läbi 7 maakonna- ja 11 piiri-peaspetsialisti töö tulemuslikkuse hindamist. 9 juhul hinnati tulemus ’väga heaks’, 8 juhul ’heaks’ ja 1 juhul ’rahuldavaks’. Koostöö teiste riigiasutustega ja avalikkuse teavitamine 2018 – 2020. aastal osaleb PMA partnerina Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) programmis saare salehundlase ( Agrilus planipennis ) liikmesriikidele ühtse seirejuhendi väljatöötamiseks. EFSA-PMA k oostööleping allkirjastati 2018. aasta septembris ning sama aasta viimases kvartalis alustati ettevalmistusi 2019. aasta algul toimuvaks rahvusvaheliseks töötoaks, mille korraldamise eest vastutab PMA taimetervise ja aianduse osakond. Osaleti Keskkonnaameti metsakaitse õppepäeval, kus anti ülevaade aktuaalsemast ohtlike metsakahjustajate valdkonnas ning viidi läbi praktiline ohtlike metsakahjustajate männi-laguussi proovide võtmi s e ja aasia siku püüniste paigaldami s e koolitus metsanduse valdkonna kolleegidele . Seoses muudatustega puidust pakkematerjali impordi kontrollil alates 1. oktoobrist 2018 ning uue EL taimeterviserežiimi rakendamiseks valmistumisega toimus rida töökohtumisi Maksu-ja Tolliametiga (EMTA) eesmärgiga leppida kokku erinevad tegevused ja infomaterjali de ettevalmistamine seoses uue Komisjoni rakendusotsuse 2018/1137/EL jõustumisega. Lisaks koostati taimede ja taimsete saaduste sissevedu puud utav infomaterjal (e-kaubandus), mis edastati ka EMTA-le avaldamiseks kodulehel. Plaanis on teavitamiskampaania koostöös EMTA esindajatega turismimessil „Tourest 2019“ seoses kõigi taimede ja taimsete saaduste EL sisseveokeelu (k.a reisija pagasis) jõustumisega 14. detsembrist 2019 Internetikaubanduse vahendusel liigub Eestisse igal aastal istutamiseks mõeldud taimi ja muud taimset materjali, mis võivad kanda ohtlikke kahjustajaid. Inimeste ning kaupade vabama liikumisega seotud ohtusid on väga keeruline prognoosida, nagu ka kontrollida. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks on info taimse materjali sisseveotingimustest avaldatud ka Välisministeeriumi Reisi Targalt veebilehel. Ohtlikest taimekahjustajatest teadlikkuse tõstmiseks ja vältimaks nende sissetoomist postisaadetisega avaldati info (e-kaubandus) taimetervise kontrollile kuuluva saadetise tellimise kohta Omniva kodulehel. Narva maantee ja Luhamaa piiripunkti reisija terminalides on PMA teavitusplakat „Ära riski“ leitav elektroonilisel teavitusekraanil. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine ohtlikest taimekahjustajatest ja nendega kaasnevatest riskidest on teema, millele on vaja järjest enam tähelepanu pöörata. Jätkati koostööd Turismifirmade Liiduga ning arutati edasisi koostööplaane reisijate teavitamisel turismimessil, kus ka taimekahjustajate teemasid avalikkusele laiemalt tutvustatakse. Taimsete saaduste eksportijate teadlikkuse tõstmiseks ja kaubavahetuse lihtsustamiseks on Euraasia Majandusühenduse Komisjoni otsused avaldatud PMA kodulehel. Info uute nõuete kohta edastati ettevõtjatele, kellele selgitati ka mitmeid küsimusi seoses kaupade ekspordiga Euraasia Majandusühenduse liikmesriikidesse. Alates 14.12.2019 muutub Euroopa Liidus tervikuna TRACES NT süsteemi kasutamine nii järelevalveasutustele kui ettevõtetele kohustuslikuks. Juba praegu on kõikidel importijatel/ kaubasaadetise eest vastutavatel isikutel võimalik teavitada partii saabumisest TRACES NT kaudu, mida kõik aga ei kasuta. Seetõttu jätkatakse ettevõtjate teavitamisega veelgi intensiivsemalt 2019. aastal, et tagada valmisoleks uute EL taimetervise- ja kontrollimääruse jõustumiseks. Info TRACES NT kohta avalikustati ka PMA kodulehel. Toimus teabepäev teemal „Puidust pakkematerjali kontrolli teostamine Komisjoni rakendusotsuse 2018/1137/EL alusel“. Samuti teavitati e ttevõtjaid enne Komisjoni rakendusotsuse 2018/1959/EL jõustumist muudatustest Kanadast ja USA-st saare saematerjali impordi nõuetes. Ettevõtete ja avalikkuse teavitamiseks avaldati järgmised pressiteated: Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus Hiinast ja Valgevenest pärit puidust pakkematerjali Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus Hiinast ja Valgevenest pärit puidust pakkematerjali. Täiendatud! Varajases Egiptuse kartulis avastati ohtlik taimekahjustaja Põllumajandusamet tuvastas Eesti tarbekartuli põldudel kaks uut kartuli ringmädaniku haiguskollet Põllumajandusamet testib valmisolekut ohtliku taimekahjustaja leiu korral Eesti loodusest Põllumajandusamet tuvastas Eestis uue ohtliku kartulikahjustaja Osaleti Maaeluministeeriumi poolt paljundusmaterjali tootjatele ja turustajatele korraldatud teabepäevadel aprillis ja novembris, kus tutvustati taimede paljundamise ja sordikaitseseaduse muutmise ning uue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu taimetervise (2016/2031/EL) määruse ja selle rakendusaktide jõustumisega kaasnevaid muudatusi. Jooksvalt ajakohastati muud asjakohast teavet PMA kodulehel : https://www.pma.agri.ee Kokkuvõte ja järeldused Eesti fütosanitaarset seisundit saab jätkuvalt lugeda heaks ja kontrollisüsteemi toimivaks. 2018. aastal tuvastati 3 ohtiku kahjustaja kartuli ringmädaniku kollet, 1 kartuli-kiduussi ja 1 kartuli-ingerja kolle. Ettevõtjad kohustati kohaldama tõrjemeetmed ja järgima kehtestatud piiranguid. Jätkusid probleemid teistest liikmesriikidest toodavate taimedega kaasasolevate taimepassidega, samuti on endiselt probleemiks teistest liikmesriikidest pärit ohtlikust kahjustajast tamme-äkksurmast ( Phytophtora ramorum) saastunud taimede toimetamine Eestisse. Efektiivse järelevalve tagamiseks ja võimalike taimetervisega kaasnevate riskide ennetamiseks on jätkuvalt vajalik tihe koostöö klientidega, et tagada nii nende suurem teadlikkus kui ka optimaalne ressursikasutus järelevalve teostamisel. Oluline on tõhustada veelgi tööd avalikkuse teavitamisel ohtlikest kahjustajatest ning nende sissetoomise ja levikuga kaasnevatest tagajärgedest. Sisseveol on jätkuvalt põhiliselt probleemiks Venemaalt saabuv nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal. 6 korral tuvastati puidust pakkematerjalis elusad taimekahjustajad, mis kinnitab, et selle töötlus eksportivas riigis ei ole vastavuses ISPM-15 nõuetega ja tegemist on nõuete eiramisega. Väljavedu mõjutas kõige enam uute nõuete kehtestamine Euraasia Majandusühenduses, mis tõi kaasa tõrkeid kaubavahetuses ja tingis jätkuva ettevõtjate täiendava nõustamise vajaduse. Uus infosüsteem ( PMA IS) koos kliendiportaaliga hõlbustas oluliselt ettevõtjate suhtlust PMAga erinevate teenuste saamiseks. Samuti võimaldab süsteem lihtsamat andmetöötlust ja tõhusamat kontrollide suunamist. Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973 3 . 10 . Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus 3.10.1. Põllumajandusuuringute Keskus 3 . 10 .1.1. Teostatud analüüside mahud Ametliku kontrolliga on seotud kõik PMK laborid. Analüüside tellijateks on VTA ja PMA: VTA-le teostatakse nii sööda kui ka toidu valdkonna analüüse järgmiselt: Söötade kvaliteedi kontroll – jääkide ja saasteainete labor ning söötade ja teravilja labor Taimekaitsevahendite jääkide ja mükotoksiinide sisalduse määramine loomasöötades – jääkide ja saasteainete labor Makro- ja mikroelementide ning raskemetallide sisalduse määramine loomasöötades – agrokeemia labor Taimekaitsevahendite jääkide määramine puu- ja köögiviljades, teraviljades (seires) – jääkide ja saasteainete labor Saasteainete, sh mükotoksiinide, nitraatide ja raskemetallide sisalduse määramine taimset ja loomset päritolu toidus ja toidutoormes – jääkide ja saasteainete labor ning agrokeemia labor. PMA-le teostatakse järgmiste valdkondade analüüse: Väetiste kvaliteedi kontroll – agrokeemia labor Mikroelementide ja raskmetallide sisalduse määramine väetistes – agrokeemia labor Taimse materjali kontroll taimehaigustele ja kahjuritele – taimetervise ja mikrobioloogia labor Seemnete kvaliteedi kontroll – s eemnekontrolli labor Taimekaitsevahendite jääkide määramine puu- ja köögiviljades, teraviljades, taimses materjalis, sh mahetoodangus – j ääkide ja saasteainete labor . 2018. a teostati PMK laborites riikliku järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüse alljärgnevalt: VTA tellimusel: Laborianalüüside üleandmise-vastuvõtmise akt 23. jaanuar 2019 nr 7-10.1/2: Toidu järelevalve laboratoorsed analüüsid: (i) taimekaitsevahendite jäägid (163 proovi, 531 analüüsi); (ii)); (iii) mükotoksiinid (9 proovi, 16 analüüsi), Se 1 proov; Cs 134,137 1 proov Söötade järelevalve laboratoorsed analüüsid – 302 analüüsi Riikliku saasteainete seireplaanis ettenähtud laboratoorsed uurimised – 18 proovi mükotoksiinidele, Sn (3 proovi) Toidu impordi kontrolli raames: mükotoksiinid (9 proovi, 9 analüüsi), Cs 134,137 1 7 proov i. PMA tellimusel: Analüüse kokku teostatud 5 valdkonnas: (i) seemned 2950 analüüsi ; (ii) taimetervis 4368 analüüsi; (iii) väetised 414 analüüsi; (iv) taimekaitse ja mahe 364 analüüsi. Analüüside arvus viimastel aastatel märkimisväärseid muutusi ei ole, kuna rahalised vahendid riikliku järelevalve kontrollproovide analüüsideks tagatakse asutusele eraldatud riigieelarvega. VTA proovide analüüside struktuuris vähenes söötade järelevalve analüüside arv . PMA proovide analüüside struktuuris suurenes 2017. aastaga võrreldes märgatavalt taimetervise kiduussi ja Plum Pox Viiruse analüüside arv ja taimekaitsevahendite jääkide määramine mahedalt kasvatatud kultuurides. 3 . 10 .1.2. Analüüsimeetodite arendus ja akrediteering Akrediteerimisulatuse laiendamiseks ja uute analüüsimeetodite kasutusele võtuks tehakse PMK laborites ulatuslikku metoodilist arendustööd. 24.-25. aprillil 2018 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit, mis tunnistati edukaks. Akrediteeriti 2 uut analüüsimeetodit, laiendati juba akrediteeritud meetodite määramisulatusi ja maatrikseid. Uued analüüsimeetodid: * taimekaitsevahendi toimeaine tsüromasiini (cyromazine) jäägi määramine ; * mükotoksiinide DON, ZON, T2 ja HT2 ühine määramine . 4.oktoobril 2018 toimus seemnekontolli laboris Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) audit, mis oli edukas. Seemnekontrolli labor on jätkuvalt akrediteeritud ISTA poolt. 2018 . a jätkus analüüsimeetodite juurutamine ja in-house valideerimine: PMK laborite ühtne kvaliteedisüsteem on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt 10. mail 2006. a vastavalt standardile EVS EN ISO 17025. PMK laborite akrediteeritud meetodite nimekirja leiab EAK koduleheküljelt http://www.eak.ee Lisaks EAK akrediteeringule omab seemnekontrolli laboratoorium ISTA (Internationl Seed Testing Association) akrediteeringut alates 2000. aastast. 3 . 10 .1.3. Tegevused referentlaboratooriumina PMK on volitatud riiklik referentlaboratoorium järgmistes valdkondades: Toidu valdkonnas: loomset päritolu toidus esinevate mükotoksiinide jaoks; teraviljas ja teraviljatoodetes esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; puu- ja köögiviljades esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; mükotoksiinide jaoks. Loomasööda valdkonnas: söödas esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; söödas sisalduvate raskmetallide jaoks; mükotoksiinide jaoks; loomasöödas kasutatavate söödalisandite jaoks (amiinihapped ja jälgelemendid). 2018. a osaleti järgmistel rahvusvahelistel ja Euroopa Liidu referentlaborite (EURL) töökoosolekutel/seminaridel: mükotoksiinide EURLi seminar, Wageningen, Holland ; mükotoksiinide analüüs LC-MS/MS-ga 1 nädalane praktiline koolitus, Wageningen, Holland ; Euroopa Taimetervise Referentlaborite konsortsium i viroloogia ja bakterioloogia valdkondade töökohtumine Prantsusmaal Pariisis; taimekaitsevahendite jääkide EURLide 2 seminari – Almeria, Hispaania ja Kopenhaagen, Taani ; söötadealane EURL-FA seminar. Teised koolitused: 12. Euroopa pestitsiidijääkide seminar, EPRW 2018 – München, Saksamaa ; M ass-spektromee tria konverents – Varssav, Poola; GC-MS/MS praktiline koolitus – Resana, Itaalia ; Söötade kvaliteedialane seminar Nordic-Baltic Feed Control Meeting 2018 Norras; [COST] Action FA1407 Technical workshop on Plant virus diagnostic application of RNA high throughput sequencing Itaalia, Locorotondo ; Power of Viruses: a mixed program combining COST specific workshops and the scientific meeting Horvaatia, Porec ; COST Action 1407 Final meeting Belgia, Liege ; Põhja-Baltimaade Taimetervise laborite võrgustiku töökohtumine Läti, Riia ; PMA taimetervise monitooringutega seotud k oolitus „Identification of plant-parasitic nematodes” Holland, Wageningen ; PMA taimetervise monitooringuga seotud p raktiline laborikoolitus „Xylella fastidiosa diagnostic training workshop“ , ANSES Prantsusmaa; Taimetervise bakterioloogia valdkonna Dickeya ja Pectobacterium koolitus Soome s , Helsin gis; Labori juhtide mitmeosaline ja põhjalik juhtimiskoolitus, Invicta; PMK sisekoolitajate mitmeosaline koolitus, MeM haldusala koolitus . Lisaks väliskoolitustele osalesid PMK laborite töötajad rohkem kui 20 erineval siseriiklikul koolitusel ja PMK sisekoolitustel. Osalemine nendel koolitustel on igati kasulik, kuna saadakse uut infot analüüsimeetodite kohta ja kogemusi vahetada teiste laboritega. PMK labori töötajad tegid ettekanded: ettekande taimekaitsevahendite jääkidest Eesti toidus , Kuusiku põllupäev; Webinar „Mida me sööme – Hallituse ilu ja valu“; Webinar "Eestis levivad kartuliviirused, nende olemus ja ohtlikkus" ; "Kvaliteetne silo ja selle tootmine" - PMK ja ETKI poolt korraldatud infopäev ; „Silo kui loomakasvatuse põhisööt ning selle kvaliteet viimastel aastatel“ - EPKK infopäev ; Aiakahjurite-alased ettekanded hobiaednikele; Põhja- ja Baltimaade laborite ja inspektorite töökohtumistel ettekanded; Taimetervise labori peaspetsialistid koolitasid PMA taimetervise inspektoreid ohtlike taimekahjustajate tuvastamise alal. 3 . 10 .1.4. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes 2018. a osaleti järgmistes võrdluskatsetes ( proficiency tests ) ja analüüsimeetodite valideerimistes ( validation of a method ): AKL – EURL, UKZUZ ja BAM võrdluskatsed, kokku 11 proovi elementide määrami seks. JSL – EURL - ide võr d luskatsete proove oli kokku 12 , mis jagunesid: t aimekaitsevahendite jääkide analüüs – 8 proovi, maksimaalselt 228 analüüti proovis; m ükotoksiinide sisalduse määramine – 4 proovi. FAPAS - e (Inglismaa) võrdluskatsete proove oli kokku 8 , mis jagunesid: m ükotoksiinide sisalduse määramine – 3 proovi, maksimaalselt 6 erinevat mükotoksiini proovis; t aimekaitsevahendite jääkide analüüs – 4 proovi ; nitraatiooni määramine – 1 proov. S KL – os aleti 4 ISTA ja 1 DLF-i poolt korraldatud võrdluskatses. STL –osaleti 4 rahvusvahelises võrdluskatses. Tšehhi Põllumajanduskeemia Instituut (UKZUZ) – söötade võrdluskatse - 3 söödaproovi, 29 näitajat . Tšehhi Põllumajanduskeemia Instituut (UKZUZ) – õ likultuuride seemnete võrdluskatse - 3 õlikultuuri seemnete proovi, 8 näitajat ; Gafta – 2 söödaproovi, 1 0 näitajat ja 2 teravilja, 4 näitajat . TTML – kokku osaleti 12 võrdluskatses, 4 nendest organiseeris TTML ise, kuna ei olnud võimalik leida muud organiseerijat: Viroloogias 5 võrdluskatset; Nematoloogias 2 võrdluskatset; Mükoloogias 2 võrdluskatset; Bakterioloogias 2 võrdluskatset; Entomoloogias 1 võrdluskatse . Tulemused on olnud valdavalt head ja väga head. 3.10.1.5. Teadus- ja arendustegevus TTML peaspetsialist-viroloogi Piret van Der Sman doktoriõpe , (juh endajad Maria Cecilia Sarmiento Guerin ja Lilian Järvekülg ) , teema: „ Eestis enamlevinud kartuliviiruste ja nende erinevate tüvede esinemin e, määramine ja iseloomustamine“ , Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Keemia ja biotehnoloogia instituut . TTML osale s kahes Euphresco projektis – Kartuli haigusetekitaja Candidatus Liberibacter solanacearum bioloogia ja epidemioloogia (3-aastane projekt koostöös Eesti Maaülikooliga) ; 2015-B-148 – Ringtest kartuli viirus Y tüvede avastamiseks ja määramiseks täiustatud meetoditega (2-aastane projekt koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga) . Viirusprojekt lõppes aastal 2018 ja Candidatuse projekt lõpeb 2019 aastal ; ning ühes COST-projektis – „J ärgmise põlvkonna sekveneerimise kasutamine taimsete viirushaiguste uurimiseks ning määramiseks põllumajanduses “, mis lõpeb 2019 aastal . 2018. aastal viidi PMAIS-i üle ka taimekaitsevahendite jääkide alane info, st.proovide kaaskirjad ja analüüside teostamise katseprotokollid . Lisaks toimus aasta jooksul laborites uute metoodikate juurutamine/valideerimine ja vanade metoodikate täiendamine/parendamine . Ilmunud teadusartiklid: Malle Järvan, Lea Lukme, Ilme Tupits, Ann Akk „The productivity, quality and bread-making properties of organically and conventionally grown winter rye“, Zemdirbyste-Agriculture (Leedu), Vol.105, No.4, 2018; Malle Järvan, Lea Lukme, Ando Adamson &Ann Akk „Responses of wheat yield, quality and breadmaking properties on the sulphur fertilization“, Acta Agriculturae Scandinavica, Section B – Soil&Plant Science, 2017. 3 . 10 .1. 6 . Kokkuvõte 20 1 8 . a tööst 24.-25. aprillil 201 8 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit, mis tunnistati edukaks. Akrediteeriti 2 uut analüüsimeetodit ja laiendati juba akrediteeritud meetodite määramisulatusi. 5. oktoobril toimus seemnekontrolli laboris ISTA audit, mis tunnistati samuti edukaks. Osalemine EURL-ite poolt organiseeritud võrdluskatsetes on olnud edukas kõikides analüüsivaldkondades. Taimekaitsevahendite jääkide määramiste osas toimub EURL-ide poolt laborite kvalifitseerimine vastavalt osalemise edukusele. 2018 .a anti PMK j ääkide ja saasteainete labori osalemistele järgmised hinnangud: Taimekaitsevahendite EURL-ide poolt korraldatud kõikides võrdluskatsetes hinnati JSL-is saadud tulemused kõrgema kategooria A väärilisteks märkega „Good“ . Ka kõikide teiste valdkondade võrdluskatsetes osalemine on olnud edukas. Tulemused on olnud valdavalt head ja väga head. 3 . 10 .1. 7 . Planeeritavad tegevused edaspidiseks Jätkata analüüsimetoodikate arendustegevust järgmistes valdkondades: AKL – taotleda rahvusliku reflabori staatust muldade analüüsi alal; JSL – uuele kromatograafile L C-MS/MSile meetodite loomine ning töösse juurutamine rutiinanalüüside teostamiseks taimekaitsevahendite jääkide määramis eks üksikmeetoditega ja multimeetodiga JSL – juurutada multimeetodisse 15 uue toimeaine jäägi määramine; JSL – juurutada glüfosaadi ja etefooni jäägi määramiseks uus analüüsimeetod, valideerida, taotleda akrediteeringut; JSL – juurutada tsüromasiini ja kvaatide määramiseks ühine analüüsimeetod, valideerida, akrediteerida; JSL – tsitriniini määramise meetodi juurutamine ; JSL – tagada teostatavate analüüside kvaliteet seoses märgatava proovide mahtude kasvuga TTML – EAK järelevalvevisiidi käigus akrediteerida Erwinia amylovora määramise analüüsimeetod; ; TTML – selleks, et järgida uue Kontrollimääruse nõudeid aastaks 2022, koostada taimetervise metoodikate akrediteerimise plaan; osaleda võimalikult paljudes ringtestides ning ise neid korraldada ; teha tihedat koostööd eelkõige Põhja- ja Baltimaade koostöövõrgustiku liikmetega ; TTML – erinevate kahjustajate määramiseks uute metoodikate juurutamine/valideerimine, uuteks monitooringuteks valmistumine ( Theko p s ora minima, Agrilus planipennis , Spodoptera frugiperdae , Melodogyne spp , Dickeya, Pectobacterium jne ) , v anade metoodikate täiendamine/parendamine (sh kartuli bakterhaiguste esmaseks määramismeetodiks PCR) . TTML – 2019-2020 mikrobioloogia kollektsiooni arendustööd; TTML - Eesti rahvusliku taimetervise referentlabori staatuse taotlemine ; Euroopa Liidu taimetervise referentlaborite võrgustikuga seotud töökohtumistel , koolitustel ning vastavate alusdokumentide väljatöötamisel osalemine; TTML – 2019. aastal algavas 4-aastases EUPHRESCO koostöö projekti s “Development of molecular test for simultaneous detection of potato viruses Y, M, L, S, X, A and potato tuber spindle viroid (PSTVd) in potato seed tubers” osalemine ( partnerid ETKI, EMÜ, PMK , Poola, Eesti, Leedu, Norra, Venemaa ja Prantsus maa); AKL – akrediteerida C org määramine mullas; AKL – akrediteerida raskemetallide määramine mullas ja tuhas ICP-MS–ga ; STL – lämmastiku/toorproteiini Kjeltec 8400 destillaatori ja põletusploki kasutuselevõtt; Jätkata reflabori tegevust nii praegustes valdkondades kui ka taimetervise valdkonnas. PMK kui NRL esindajatel on kohustuslik osaleda EU-RL-ide poolt korraldatud töökoosolekutel, koolitustel, osaleda nende poolt organiseeritud võrdluskatsetes PMK tihedam koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega - EPPO, EFSA, FAO, ISTA jt. Osalemine nende korraldatud töögruppides ja projektides; . Tagada riiklike ülesannete täitmine kõrgel tasemel, st vajalik on riikliku tellimuse stabiilsus ja PMK piisav rahastamine riigieelarvest nende tellimuste täitmises. 3 . 10 .2. Tervise amet Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti vahel sõlmiti 201 8. a kaks töövõtulepingut (nr 55 ja nr 56 ), mis puudutavad laboratoorsete uuringute teostamist TA volitatud laborites. Töövõtulepinguga määrati kindlaks uuritavate proovide ja neist tehtavate analüüside mahud, kasutatavad analüüsimeetodid, katseprotokollidel esitatavad andmed, aruandluse ning analüüside eest tasumise kord. Tabel 10 7 . TA laboritele antud volitused toiduproovide analüüsimiseks, riiklike referentlaborite funktsioonid Allikas: TA Terviseameti Tartu labor Põllu 1a 50303 TARTU Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. Labor on samuti: 1) referentlaboratoorium loomset päritolu toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks; 2) referentlaboratoorium taimekaitsevahendite jääkide üksiku jäägi meetodite jaoks; 3) referentlaboratoorium polükloreeritud bifenüülide jaoks; 4) referentlaboratoorium polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jaoks. Terviseameti Kesklabori Keemialabor Paldiski mnt 81 1 0617 TALLINN Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. Labor on samuti referentlaboratoorium toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete osas. Terviseameti Kesklabori Nakkushaiguste labor Paldiski mnt 81 1 0617 TALLINN Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. Terviseameti Kohtla-Järve labor Kalevi 10 30322 KOHTLA-JÄRVE Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide analüüsimiseks. TA Tartu labori tegevu s toidukontrolli valdkonnas 2018 . a. Tabel 10 8 . TA Tartu labori tegevu s toidukontrolli valdkonnas 2018 . a. Allikas: TA Analüüsi liik VTA tellimus, proovide arv Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, s.h. benso(a)püreen) 43 (neist 19 puhul esitati k äitlejatele arved) Kloororgaanilised pestitsiidid, polükloreeritud bifenüülid loomses toidus 36 Püretroidid, karbamaadid loomses toidus 5 Taimekaitsevahendite jäägid imiku- ja väikelastetoidu proovides (GC/MS multimeetod, LC/MS/MS multimeetod, GC/MS ditiokarbamaadid) 10 Taimekaitsevahendite jäägid loomsetes proovides 24 Glüfosaadi analüüs mees (analüüsid telliti allhankena Eurofins Dr. Speht Laboratorien laborist Saksamaal) 6 Referentlabori funktsioonide täitmine 2018. a: labori analüütilise suutlikkuse tõstmine, s.h. referentsmaterjalide ostmine, kromatograafide tarvikute ja varuosade hankimine ning hooldus; mittedioksiinilaadsete PCB-de analüüs – GC/MS määramismetoodika valideerimine, meetodi üleviimine uuele seadmele; polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) analüüs - GC/MS analüüsimetoodika täiendav valideerimine; taimekaitsevahendite jääkide GC/MS ja LC/MS/MS analüüs taimses materjalis ja imikutoidus - multimeetodite arendamine vastavalt Komisjoni rakendusmääruse 2017/660 nõuetele, uute ühendite lisamine, GC/MS meetodi üleviimine uuele seadmele; taimekaitsevahendite üksikjääkide LC/MS/MS määramismeetodid - metoodikate arendus vastavalt Komisjoni rakendusmääruse 2017/660 nõuetele, metoodikate täiendav valideerimine, uute ühendite lisamine; taimekaitsevahendite jääkide analüüs loomses toidus - GC/MS ja LC/MS/MS multimeetodi arendus vastavalt Komisjoni rakendusmääruse 2017/660 nõuetele, uute ühendite lisamine, GC/MS meetodi üleviimine uuele seadmele; osalemine EU-RL-de korraldatud töökoosolekutel ja teaduskonverentsidel; aruannete ja kokkuvõtete koostamine; võrdluskatsetes osalemine ja tulemuste analüüs; CCMAS töökoosoleku te l osalemine. 2018 . a meetodiarendus toiduanalüüsi valdkonnas: Taimekaitsevahendite jäägid G C /MS multimeetodi üleviimine uuele seadmele ; LC/MS/MS ja GC/MS meetodite täiendamine taimsete maatriksite analüüsiks; LC/MS/MS ja GC/MS meetodi täiendamine loomsete maatriksite analüüsiks; LC/MS/MS üksikjäägimee todite arendus, s.h. flonikamiidi metaboliidi TFNG analüüs ning glüfosaadi määramise lisamine akrediteerimisulatusse. 2018 . a akrediteerimiskeskuse visiit: EAK akred iteerimisvisiiti Tartu laboris ei toimunud seoses TA laborite ühtse juhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamisega. TA laborite ühine visiit toimus 2019.a. veebruaris. Kokku on laboril akrediteeritud 88 meetodit, nende hulgas 29 toidu keemilise analüüsi, 13 toidu mikrobioloogilise analüüsi ning 28 veeanalüüsi meetodit. Akrediteerimisulatus: http://eak.ee/index.php?pageCus=akr&id=22 Osavõtt võrdluskatsetest Toidu anal üüside osas on osaletud 13-s võrduskatses: EU PT SRM 13, üksikjäägimeetoditel määratavad taimekaitsevahendid sojaubades EU PT AO 13, taimekaitsevahendite jäägid piimapulbris EU PT FV 20, taimekaitsevahendite jäägid rohelistes ubades EURL for dioxins and PCBs in Feed and Food, PCB sojajahus EURL for dioxins and PCBs in Feed and Food, PCB veiselihas EU-RL PC Akrüülamiid leivas Muva kepten - Niiskus, valk, rasv keeduvorstis Keedusool, tiitritav happesus kurgikonservis DRRR RVEP 1805601, 1 80562 - Niiskus, valk, rasv, vitamiinid B1, B2, B6, foolhape, A, C, E imikupudrupulbris DRRR RVEP 180011 - Vitamiin D imikupudrupulbris FAPAS PT 1668 - Patuliin õunamahlas Gabinete De servicios GSCNI/2018 M1 - Nitraat lehtpeedipürees VTL - Toidu uuringud (Salmonella) Vee analüüside osas on osaletud võrdluskatsetes: EKUK, põhjavee keemilised näitajad Mangaan põhjavees FAPAS DWC036/ DWC1011 - Pestitsiidid joogivees FAPAS DWM027 - Mikrobioloogilised näitajad joogivees LGC QWAS WT 263 - Mikrobioloogilised näitajad mineraalvees Personali koolitus Kokku osaleti 26-l koolitusüritusel . Osaletud on viiel EU-RL töökoosolekul, ühel rahvusvahelisel konverentsil ning kahel EU-RL poolt korraldatud koolitusel: EURL Workshop for NRLs for dioxins and PCBs in feed and food 2018-01, 08.-09.05.2018, Dublin, Iirimaa 12th European Pesticide Residue Workshop, 22.-25.05.2018, München, Saksamaa (2 osalejat) Joint EURL/NRLs (FV-SRM) Pesticide Residues Workshop 2018, 27.-28.09.2018, Almeria, Hispaania EURL/NRL-AO-Workshop and a Training Course, 09.10.-11.10.2018, Freiburg, Saksamaa EURL SRM-Training on SRM Methods, 15.-17.10.2018, Fellbach, Saksamaa Second workshop of EURL/NRL-network for halogenated POPs, 30.-31.10.2018, Freiburg, Saksamaa EURL/NRL Workshop – Processing Contaminants in Food, 14.-15.11.2018, Kopenhaagen, Taani Training course on determination of BFRs (PBDEs and HBCDDs), 27.11.2018, Freiburg, Saksamaa Lisaks võeti osa Codex Alimentarius CCMAS töörühma koosolekutest: Codex Alimentarius’e analüüsimeetodite komitee EL ettevalmistav kohtumine 23.04.2018, Brüssel, Belgia Codex Alimentarius’e analüüsimeetodite komitee 39. kohtumine 7.-9.05.2018 Budapestis, Ungaris Seoses uute seadmete (HPLC ja GC/MS) soetamisega viidi läbi seadme kasutajakoolitused tarnijafirmade poolt kummagi seadme jaoks kolmele töötajale. Auditid Terviseameti laborid TA Tartu laboris on 2018 . aasta jo oksul vastavalt auditiplaanile läbi viidud 7 siseauditit vastavalt ISO EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Auditite kohta on koostatud protokollid, leitud mittevastavused ja rakendatud parandusmeetmed on dokumenteeritud. Auditite käigus leitud puudused ei avaldanud mõju katsetulemustele. TA kesklabori keemialabori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 8 . a. Laboratoorium on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt alates 19.02.2001 (akrediteerimistunnistuse nr L042): http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L042.pdf Tabel 1 09 . TA kesklabori keemialabori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 8 . a. Allikas: TA Analüüsi liik VTA tellimus, proovide arv Maaelu ministeeriumi seire tellimus, proovide arv Fosfororgaanilised pestitsiidid loomsetes proovides (GC/MS multimeetod) 1 7 Kloororgaanilised pestitsiidid loomsetes proovides (GC/MS multimeetod) 1 7 Püretroidid ja karbamaaadid loomsetes proovides (HPLC meetod) 8 TKM – Formaldehüüd melamiinist 4 proovi TKM – sensoorne analüüs 1 proov TKM - erimigratsioon raskemetallid keraamikast Keraamikas – 34 proovi, igast proovist 6 elementi Märkus: TKM – toiduga kokkupuutuvad materjalid Tabel 11 0 . Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes 201 8 . a . Nr. Näitaja Maatriks Võrdluskatse korraldaja 1. Cl- ja P-orgaanilised pestitsiidijäägid ning püretroidid Piimapulber EUPT A0-13 2. Oligomeeride massifraktsiooni määramine Toidusimulant D1 EURL FCM 3. Al, Ni, Sb, Zn massifraktsiooni määramine Toidusimulant B EURL FCM 4. Sünteetilised toiduvärvid Karastusjook FAPAS 03146 5. Primaarsed aromaatsed amiinid 3% äädikhape FAPAS 1289 Osalemine Euroopa Liidu referentlaborite töökoosolekutel: Osavõtt CRL-NRL FCM (toiduga kokkupuutuvate materjalide referentlaborid) plenaaristungi st Belgias 15 - 17.10.2018. a. 201 8 . a akrediteerimiskeskuse visiit: 10.05.2018 . a. toimus EAK uushindamise visiit, mille tulemusena selgus, et labor vastab peale tuvastatud mittevastavuste kõrvaldamist jätkuvalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõuetele. 19.02.2016 väljastati keemialaborile akrediteerimistunnistus L042, mis kehtib kuni 18.02.2021.a. Hetkel on laboris akrediteeritud ( 79 +4) metoodikat., nende hulgas 21 toidu keemilise analüüsi, 8 toiduga kokkupuutuvate materjalide analüüsi ning 34 ja Hiiumaal 4 veeanalüüsi meetodit. Akrediteeritud metoodikad on kirjas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt välja antud tunnistuse L042 lisas. Personali koolitus: Kokku osalesid labori töötajad 12 seminaril/koolitusel. Koolitusürituste kestus oli kokku 65 päeva, neist 51 päeva saadi koolitust Eestis ja 14 päeva välismaal. Terviseameti laborid TA Tartu laboris on 201 8 . aasta jo oksul vastavalt auditiplaanile läbi viidud 8 siseauditit vastavalt ISO EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Auditite kohta on koostatud protokollid, leitud mittevastavused ja rakendatud parandusmeetmed on dokumenteeritud. Auditite käigus leitud puudused ei avaldanud mõju katsetulemustele. Keemialabori EAK visiit 201 8 toimus 10.05 .2018 . TA kes klabori keemia laboris on 2018 . aasta jooksul läbi viidud 17 7 siseauditit vastavalt ISO /IEC 17025 nõuetele, 4 katsemetoodikate vertikaalauditit toimus Hiiumaal. Auditite kohta on koostatud aruanded, auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud, mittevastavused ei mõjutanud uuringute kvaliteeti. TA Nakkushaiguste laboris viidi 2018. a läbi 14 siseauditit. Neist 1 toimus Hiiumaa laboris. Auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud. Mittevastavused ei mõjutanud uuringute kvaliteeti. TA Nakkushaiguste labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 8 . a. Nakkushaiguste labor teostab mikrobioloogilisi ja viroloogilisi uuringuid haigustekitajate ning nende omaduste kindlaksmääramiseks, toodete ja keskkonna terviseohutuse hindamiseks, Tabel 11 1 . TA kesklabori nakkushaiguste labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 201 8 . a. Allikas: TA Analüüsitav näitaja VTA tellimus Hiiumaa laboris, analüüside arv Analüüsid liha käitlemisega tegelevates ettevõtetest: Salmonella spp. 20 E.coli 20 Listeria monocytogenes 5 Aeroobsed mikroorganismid 10 E. coli joogivees 3 Kokku 58 Analüüsid mitteloomse ja kombineeritud toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetest E.coli 11 Salmonella spp. 10 Aeroobsed mikroorganismid 1 Enterobacteriaceae 1 Bacillus cereus 1 Listeria monocytogenes 15 Kokku 39 Analüüsid jaekaubandusega sh toitlustamisega tegelevates ettevõtetes E.coli 6 Salmonella spp. 11 Listeria monocytogenes 7 Aeroobsed mikroorganismid 5 Kokku 24 Analüüsid eraelamus toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetes E.coli 5 Bacillus cereus 1 Koagulaaspositiivsed stafülokokid 5 Listeria monocytogenes 20 Kokku 31 Analüüsid kala käitlemisega tegelevates ettevõtetes Listeria monocytogenes 14 E.coli 2 Bakterite üldarv 2 Kokku 18 Analüüsid - zoonooside seire Salmonella spp. 4 Salmonella spp.(rümba pind, käsn) 4 Kokku 8 Analüüside arv kokku 178 TA Nakkushaiguste Tallinna laboril on akrediteeritud 20 toidu ja vee mikrobioloogilise analüüsi meetodit ja Hiiumaa laboril – 12 toidu ja vee mikrobioloogilise analüüsi meetodit. Labori akrediteering EN ISO/IEC 17025 järgi kehtib kuni 29.06.2019. Osavõtt võrdluskatsetest 201 8 . a. TA nakkushaiguste labori kvaliteedipoliitika kohaselt toimub metoodikate kaupa osalemine laboritevahelistes võrdluskatses 1 kord 5 aasta jooksul. Aastal 201 8 võttis Terviseameti Nakkushaiguste labor osa LGC poolt pakutavast pinnavee võrdluskatsest (1 proov) coli -laadsete bakterite, E.coli , enterokokkide ja legionella näitajatele, toidust L. monocytogenes ’e arvukuse määramisele. Eelnevale lisaks osales labor VTL (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) poolt korraldatud Salmonella spp. võrdluskatses. V õrduskatsete tulemused olid kokkulangevad . Personali koolitus 201 8 . a. Laborisiseselt osales laboripersonal bioohutuse ja desinfitseerimisvahendite koolitusel. Väljaspool laborit toimusid järgnevad personali täienduskoolitused: Veterinaar- ja Toiduameti teabeüritus ed. ELMÜ töökoosolekud ja Tallinna Perearstide Seltsi kevadkonverents koostöös Eesti Infektsioonihaiguste Seltsiga, WHO poolt korraldatud Biorisk Management programmi koolitus Muud tööalased koolitused/seminarid/koosolekud 3 . 10 .3. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium 3.10.3.1 Ametliku kontrolli analüüsid tulenevalt VTA tellimusest Ametliku kontrolli uuringute tegemiseks on VTA ja VTL vahel sõlmitud koostööleping nr 3-17/03-2017. 2018. aasta novembris muudeti nimetatud lepingut kuna 01.09.2018 jõustus VTA uus põhimäärus, millega seoses muutusid VTA osakondade nimetused ja 25.05.2018 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, mistõttu täiendati lepingut vastavate punktidega. Vastavalt koostöölepingu iga-aastastele kokkulepetele teostas VTL 201 8 . aastal riikliku tellimusega seotud uuringuid ja analüüse loomade haiguste diagnoosi määramiseks ning toidu, alkoholi ja sööda ohutuse ja kvaliteedi kontrollimiseks järgmistes valdkondades: toidu järelevalve; turukorralduse järelevalve (turukorraldustoetuste, alkoholi, linnuliha turustusnormide ning piimatoodete koostise- kvaliteedi alane järelevalve); saasteainete seire elusloomades ja loomses t oidus; zoonoossete haigustekitajate uuringud (sh. ravimresistentsus); söötade järelevalve; loomatervishoiu järelevalve, sh riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmed; metsloomade suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise programmi järelkontrolli uuringud; valmisolek eriti ohtlike loomataudide diagnoosimiseks ning põllumajandusloomade diagnostiliste uuringute läbiviimine. Riikliku tellimuse täitmiseks ette nähtud rahalised vahendid laekusid VTL-le peamiselt riigieelarvest, millele teatavate loomahaiguste diagnostiliste uuringute ning zoonoossete haigustekitajate uuringute osas lisandus EK toetus. Toidu- ja söödavaldkond Ametliku kontrolli käigus võetud toidu-, sööda-, alkoholi-, vee- ja hügieeniproovidest (kokku 7687 proovi) teostati kokku 11981 keemilist ja mikrobioloogilist analüüsi. 20 18 . aastal langesid ametliku kontrolli analüüsimahud võrreldes eelmise aastaga kokku ligikaudu 3% (joonis 103 ). Langus puudutas mikrobioloogilisi analüüse, mida tehti ligikaudu 5 % vähem kui eelmisel aastal. Riiklikke analüüse keemilistele näitajatele oli 100 võrra rohkem kui 2017 aastal (joonis 10 5 ). Joonis 10 5 . Ametli ku kontrolli analüüsid 2013-2018 . Allikas: VTL Ülevaade ametliku kontrolli analüüside jaotusest (% analüüside koguarvust) valdkond ade kaupa on esitatud joonisel 10 6 . Joonis 10 6 . Ametliku kontrolli analü üside osakaalud valdkonniti 2018 . Allikas: VTL. Võrreldes eelmise aastaga vähenesid enim toidukäitlemise järelevalve raames teostatud uuringute mahud puudutades kõiki suuremaid toidugruppe, v.a kalatooted (tabel 114). Alkoholi riikliku järelevalve raames teostatud analüüside maht on viimase 5 aastaga võrrelduna langenud üle kolme korra. Ametliku kontrolli analüüsid teostatakse VTL laborites akrediteeritud metoodikatega. Analüüsid, mille tegemiseks VTL laborites puudub vastav kompetents s.t. vastavaid metoodikaid ei ole juurutatud, tellitakse vastavalt allhanke korrale teistest nõuetele vastavatest EL liikmesriikide laboratooriumitest. 201 8 . aastal kasutati püsiva allhankena järgmiste laborite teenust: Eurofins WEJ Contaminants GmBh kanaliha sisalduse ja sudaanvärvide määramiseks;makroliidid, aminoglükosiidid söödast Eurofins Gene Scan GmbH (Freiberg) GMO sõelanalüüs ja kvantifitseerimine „BIOR“ dioksiinide ja PCB-de määramiseks, steroidide (rühm A3) gruppi kuuluvate ühendite 17 α -Methyltestosteron, 17 β -Testosteron, β -T renbolon, α -Trenbolon määramiseks lihasest/vikerforell ja toidulisanditest tsitriniini määramiseks GALAB labor 17 β -estradioli määramiseks lihasest/vikerforell Saksamaa Qualiti Services International GmBH QSI Lab mee autentsuse määramiseks Tartu Ülikool, geenivaramu, Genoomika Instituut - toidupatogeenide sekveneerimine (Salmonella Derby, Salmonella Enteritis ja E.coli) Tabel 11 2 Toidu riikliku järelevalve ja seirete analüüside arv 201 3 -201 8 . Allikas: VTL Lisaks riiklikule tööle uuriti 2018 . aastal 43 629 proovi, millest tehti 99 743 keemilist, mikrobioloogilist ja parasitoloogilist (trihhinella) analüüsi toidu- ja veekäitlemisettevõtetele ning eraisikutele. Käitlejate enesekontrolli raames tellitud analüüside mahud tõusid võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 2 % Loomahaiguste valdkond Loomahaiguste riikliku järelevalve eesmärgil teostati 2018.a 65 812 uuringut (Joonis 10 7) . Kõige enam mõjutasid 2018.a valdkonna töö mahtu jätkuvalt sigade Aafrika katku (SAK) uuringud. SAK diagnoositi Eestis esmakordselt 2014.a septembris ning aastatel 2015-2017 jätkus haiguse laialdane levik metssigade populatsioonis. 2017.a lõpu seisuga oli vaid üks maakond (Hiiumaa) haigusest puutumata. Siiski tõi 2018.a esimesed märgid epideemia vaibumisest metssigade populatsioonis, vähenesid nii uuringute kui ka positiivsete leidude arvud. Lisaks metssigadele diagnoositi ajavahemikul 2015-2017 haigus 27 kodusigade farmis, 2018.a SAK kodusigade farmides ei leitud. SAK uuringuarvude vähenemine mõjutab otseselt ka sigade klassikalise katku (SKK) seiret, sest kõik SAK-le uuritavad kütitud metssead uuritakse ka SKK-le. Ainuke uus seireprogramm 2018.a oli kroonilise kurtumustõve (CWD) mitmeaastane programm hirvlastel. Tegemist on veiste BSE ning lammaste ja kitsede skreipi kõrval kolmanda TSE-de gruppi kuuluva haigusega. Joonis 10 7 . Riiklike järelevalveuuringute mahud 2010. - 201 8 . aastal . Allikas: VTL Käesoleval ajal võib loomahaiguste riikliku järelevalve uuringud jagada tinglikult nelja suuremasse gruppi, EK poolt kaasrahastatavad SAK, TSE-de (BSE , skreipi ja CWD ) ning marutaudi uuringud ning kõik ülejäänud uuringud. Loomahaiguste järelevalveuuringute mahud ning nende jaotus gruppid e lõikes on esitatud joonistel 10 7 ja 10 8 . Joonis 10 8 . Loomahaiguste järelevalveuuringute jaotus 201 8 . Allikas: VTL Kõigist 201 8 . aastal VTL-s teostatud loomahaiguste alastest uuringutest annab detailse ülevaate tabel 11 3 kus on esitatud järelevalveuuringute mahud loomaliikide ning uuritavate haiguste lõikes. Lisaks on tabelis võrdlevalt kajastatud 201 5 .-2017.aasta uuringuid. Tabel 11 3 . Riikliku loomatauditõrje programmi raames 201 5 .-201 8 .a teostatud uuringute mahud loomaliikide ja haiguste lõikes. Allikas: VTL Riiklikele järelevalveuuringute kõrval viidi VTL loomahaiguste diagnostika valdkonnas 201 8 . aastal läbi 28 124 uuringut loomadega kauplemise, karjatervise uurimise, vaktsineerimise tõhususe kontrolli ja muudel eesmärkidel. 3.10.3.2 Metoodiline töö ja akrediteerimisulatuse laiendus Akrediteerimisulatuse laienduseks esitati 4 loomahaiguste diagnostilist uurimismetoodikat: Veiste enzootilise leukoosi viiruse (BLV) antikehade määramine (individuaal- või kuni 10 looma koondproovis) ELISA meetodil (5DS-TJ-49); Veiste enzootilise leukoosi viiruse (BLV) antikehade määramine (individuaal- või tankipiima proovis) ELISA meetodil (5DS-TJ-50); Paratuberkuloosi tekitaja Mycobacterium avium subsp. paratuberculosis antikehade määramine veiste, kitsede, lammaste ja pühvlite vereseerumis või plasmas ELISA meetodil (5DS-TJ-48); Ajakohastatud / uusvalideeritud Linnugripi viiruse M, H5, H7 ja N1 geenide määramise reaalaja PCR meetod (5MA-TJ-63); Toiduohutuse valdkonnas laiendati akrediteerimisulatust kokku 25 metoodikatega , mida kasutatakse ametliku kontrolli proovide analüüsimiseks. Neist 16 olid mikrrobioloogilised analüüsimetoodikad, mida uuendati seoses standardite uusversioonide jõustumisega 2017 aastal. VTL Tartu Elementide sisalduse määramine ICP-MS meetodil ( 5KI-TJ-201, paindlik ulatus) Tetratsükliinide määramine LC-MS/MS meetodil loomses toidus (5KI-TJ-202, paindlik ulatus); A-rühma kuuluvad ühendid – stilbeenide määramine LC-MS/MS meetodil loomses materjalis (5KI-TJ-203, paindlik ulatus); Rühm A3 - Steroidid määramine LC-MS/MS meetodil uriinis ja seerumis (5KI-TJ-204 LC-MS/MS). Kolistiini määramine lihaskoes LC-MS/MS meetodil (5KI-TJ-205 LC-MS/MS). Reaalaja PCR meetod S.Typhimuriumi , monofaasilise S.Typhimuriumi ja S.enteritidise määramiseks ( 5MA-TJ-70); Reaalaja PCR meetod Ruminantse proteiini määramiseks loomasöödas (5MA-TJ-31); Reaalaja PCR meetod Yersinia Enterocolitica patogeensusmarkeri määramiseks sealihas (5MA-TJ-72); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod ( EVS-EN ISO 11290-1:2017); Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod. (EVS EN ISO 11290-2:2017) Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Salmonella tuvastamiseks, loendamiseks ja serotüpiseerimiseks. Osa 1: Horisontaalmeetod Salmonella spp. Tuvastamiseks (EVS-EN ISO 6579-1:2017) Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Cronobacter spp . Tuvastamiseks (EVS EN ISO 22964:2017); Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod patogeense Yersinia enterocolitica tuvastamiseks (EVS-EN ISO 10273:2017); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Enterobacteriaceae tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS EN ISO 21528-2:2017); Toiduahela mikrobioloogia. Horistontaalmeetod Campylobacter spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod (EVS-EN ISO 10272-1:2017); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Campylobacter spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS-EN ISO 10272-2:2017); Tallinna VTL Escherichia coli ja kolibakterite loendamine MPN meetodil joogivees /olmevees; (EVS-EN ISO 9308-2); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod ( EVS-EN ISO 11290-1:2017); Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod. (EVS EN ISO 11290-2:2017); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Salmonella tuvastamiseks, loendamiseks ja serotüpiseerimiseks. Osa 1: Horisontaalmeetod Salmonella spp. Tuvastamiseks (EVS-EN ISO 6579-1:2017); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Enterobacteriaceae tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS EN ISO 21528-2:2017); Saaremaa VTL Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod ( EVS-EN ISO 11290-1:2017); Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod. (EVS EN ISO 11290-2:2017); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Salmonella tuvastamiseks, loendamiseks ja serotüpiseerimiseks. Osa 1: Horisontaalmeetod Salmonella spp. Tuvastamiseks (EVS-EN ISO 6579-1:2017); Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Enterobacteriaceae tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS EN ISO 21528-2:2017); Akrediteerimisulatusest võeti maha kokku 12 metoodikat (Tartu 9 , Tallinn 8 (vet.ravimijäägid), Saaremaa 1 ). 04.01.2019 seisuga oli VTL akrediteerimisulatuses kokku 367 metoodikat, neist 275 VTL Tartu laboris , millest 54 instrumeentaalanalüüsi osakonnas Tallinnas (veterinaarravimiijägid) ja 1 1 toidumikrrobioloogia osakonnas asukohaaga Rakveres , 53 Tallinna VTL-s ja 39 Saaremaa VTL-s. VTL vastab standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor loomahaiguste diagnostiliste uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside valdkonnas. EAK on väljastanud 25.06.2018 akrediteerimistunnistuse L005, mille kohaselt kehtib VTL akrediteeritus kuni 04.07.2020. Laborite akrediteerimistunnistus nr L005 ja LISAD (lisa 1 VTL Tartu, lisa 2 Tallinna VTL , lisa 3 Saaremaa VTL) on kättesaadavad http://www.vetlab.ee/?a=page&page=tutvustus&subpage=4c440946c0fd965082b40 . 3.10.3.3 VTL-i tegevus riikliku referentlaboratooriumina 201 8 . a jätkas VTL referentvolituste täitmist loomatervishoiu- ja elusloomade alal senises volituste ulatuses. Aasta vältel pälvis enim tähelepanu ja tegevusi jätkuvalt sigade Aafrika katku (SAK) valdkond, kuna 2014. aasta septembris diagnoositi Eestis esmakordselt SAK ning nii aastatel 2015-201 8 epideemia jätkus. VTLi ning Euroopa Liidu referentlaboratooriumi (EURL) CISA-INIA vahel toimus aasta vältel tihe sisuline koostöö. Siseriiklikult toimus SAK teemal tihe koostöö kolleegidega VTAst, EMÜ ekspertidega, suhtlus loomaarstide ja jahindusorganisatsioonidega, ettekanded jm. Jätkus koostöö Saksamaal asuva FLIga. 2018.a diagnoositi kahes Eesti kalakasvanduses kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN), mis on kaladel esinev ohtlik loomataud. Haiguse esimese kolde diagnoos kinnitati Euroopa Liidu referentlaboratooriumis kalade haiguste alal asukohaga Taani Tehnikaülikoolis (DTU). Teise kalakasvanduse diagnoos koos puhangu tekitajate molekulaarse võrdlusega teostati VTLs. Meetodi juurutamise ning referentvõimekuse arendamise eesmärgil viidi 2018.a molekulaaranalüüsi osakonna poolt esmakordselt läbi Salmonella spp bakterite täisgenoomne sekveneerimine (NGS). Meetod võimaldab senisest oluliselt paremini hinnata haigustekitajate levikut loomapopulatsioonis ning liikumist toidutootmise ahelas, lisaks on võimalik saada ülevaade tüvede resistentsuse kohta. Toiduvaldkonna referenttegevuses toimusid muudatused seoses uute ELRL-de nimetamisega ja ühe ELRL-i tegevuse lõpetamisega. Alates jaanuarist 2018 ei ole ühenduse tasemel enam tegutsevat referentlaboratooriumi piima- ja piimatoodete jaoks. Osad liikmesriigid on algatanud valdkonna riiklike laborite koostöö jätkumise, kuid see on iga liikmesriigi otsustada, kas edasisi tegevusi taolise mitteametliku koostöö raames rahastada. Kuna tegemist ei olnud analüütilises mõttes keerulise valdkonnaga, siis pigem ei mõjuta võrgustiku tegevuse lõppemine riiklike volitatud laborite suutlikkust. Muudatus toimus ka keemiliste elementide määramise valdkonna ühenduse referentlaborite volitustes. Endise Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) asemel nimetati Taani Tehnikaülikool (DTU) referentlaboratooriumiks metallide ja lämmastikuühendite jaoks. Viimase osas ei ole VTL veel volitust taotlenud, kuid plaanib seda teha 2019. aastal. 2018. a veebruaris organiseeris VTL toiduvaldkonna referenttegevuse raames volitatud laboritele, ettevõtte enesekontrolli laboritele ja kolmanda osapoole laboritele laboritevahelise võrdleva katse Salmonella spp. tuvastamiseks broileriliha proovidest. Osavõtjaid oli 14-st laborist, kokku on selles valdkonnas tegutsevaid laboreid 17. Teistes valdkondades võrdluskatseid ei korraldatud, samuti ei toimunud ühtegi kokkusaamist (ümarlauda). Jätkus koostöö ELRL-dega kõikides valdkondades, osaleti nende poolt korraldatud koolitustel ja töökoosolekutel (koolituse alapeatükis täpsem ülevaade). 3.10.3.4 Personali koolitus 201 8 . aastal osalesid VTL loomahaiguste diagnostika valdkonna töötajad mitmel erineval üritustel, mis olid suunatud sigade Aafrika katkuga seonduvatele teemadele: SAK viiruse molekulaarse tupeerimis alased koolitused: WG1, WG2 ja WG4 kokkusaamised Tallinnas ; SVEPM Conference & Annual General Meeting of the Society Tallinnas ; 4th Annual GARA (Global ASF Reseach Alliance) Scientific Workshop Sardiiniaas ; Lätis „BIOR“-s Balti riikide vet.instituutide /laborite ja Saksamaa Friedrich-Loeffler–Institut esindajate vaheline kokkusaamine, kus käsitleti SAK uuringuid hõlmava koostöö võimalusi. Osaleti Portugalis toimunud IAEA korraldatud üritusel „ Regional workshop on Detection and Differentiation of Priority Vector Borne Disease (VBD) pathogens in Animal and Animal Vectors“; ning EURO-FBP COST Action FA1408 Training School rahastusega Riias toimunud üritusel „Molecular Methods used for Foodborne Parasite Diagnostics in Diffefent matrices“. Võeti osa Rumeenias toimunud Euroopa veterinaarpatoloogide konverentsist; osaleti ISHAM korraldatud veterinaarmükoloogia alasel töökoosolekul ja konverentsil Hollandis. Osaleti ka Riias „BIOR“ laboris väljaõppel „ Training of sedimentation and counting technique (SCT) for Escinococcus spp. detection in wildlife definitive hosts “. Toiduohutuse valdkonnas uuema mikrobioloogia alase info saamise eesmärgil osaleti Itaalias toimunud “ 10th International Symposium on VTEC“. Keemiliste analüüside valdkonnas osaleti väliskoolitustel Hispaanias ja Poolas, mis olid seotud LC-MS/MS alase väljaõppega. Osaleti CLIMVIB korraldatud laboratooriumi bioohutuse ja bioriskide alasel treeningkursusel Milaanos, mille järgselt on toimunud sisekoolitused VTL töötajatele tutvustamaks uuenenud bioturvalisuse nõudeid laboris. Lisaks väliskoolitustele osalesid VTL töötajad rohkem kui 20 erineval siseriiklikul koolitusel ja VTL sisekoolitustel. 3.10.3.5 Osalemine pädevuskatsetes Osalemisel pädevuskatsetes on lähtutud akrediteeritud metoodikatele esitatud nõuetest, mille kohaselt tuleb iga akrediteerimisulatuses oleva metoodikaga osaleda võrdluskatses vähemalt 1 x 5 aasta jooksul (rahuldavate tulemuste saamisel). Lisaks sellele osaleb VTL kui riiklik referentlaboratoorium Euroopa Liidu vastavate referentlaborite pädevuskatsete programmides. VTL Tartu labor osales 201 8 . aastal 168 võrdluskatses (pädevuskatses) / võrdlevas katses, neist 140 olid rahvusvahelised, millest 73 olid vastavate ELRL korraldatud. Pädevuskatsete raames tehti kokku rohkem kui 1000 analüüsi/uuringut konkreetsete analüütide / näitajate /haigustekitajate määramiseks. Tallinna VTL osales kokku 20 võrdluskatses, neist 17 olid rahvusvahelised, millest 4 olid vastavate ELRL (veterinaarravimijäägid) korraldatud. Saaremaa VTL osales 14 võrdluskatses, neist 8 olid rahvusvahelised. Saadud tulemused kinnitavad jätkuvalt labori võimekust sooritada uuringuid kvaliteetselt ja tagavad igapäevaselt tehtavate analüüside/uuringute tulemuste usaldusväärsuse. 3.10.3.6 Teadus- ja arendustegevus 201 8 . aastal osales VTL kahes teadusprojektis: Eesti Maaülikool - Sigade Aafrika katku uuringud (projekti kestvus 2016 8 -201 9 ); Projekti raames teostati VTLs 415 laboranalüüsi. Eesti Maaülikool - Teatud baktertüvede isoleerimine, samastamine ja ravimresistentsuse määramine (projekti kestvus 2017-2018). Projekti raames teostati VTLs 106 laboranalüüsi. 2018 aasta I poolaastaga lõppes INNUENDO projekt 2018 . aastal on VTLi spetsialistid on olnud autoriks või kaasautoriks järgmiste artiklite puhul: VTLi spetsialistid pidasid ettekandeid erinevatel erialakonverentsidel, koolitustel ja teabepäevadel, olulisemad ja suurema kaaluga ettekanded on loetletud allpool. Veel esinesid VTL spetsialistid Eestisisestel seminaridel ja kohtumistel ning viisid läbi loenguid ja seminare Eesti Maaülikooli üliõpilastele erinevatel loomade haiguste ning toiduohutuse teemadel. 4 . AUDITITE TULEMUSED Anda ametliku kontrolliga seotud pädevate asutuste: ülevaade auditi plaanist ülevaade auditi plaani täitmisest ehk läbiviidud auditid (sh plaanivälised auditid) ülevaade auditite tulemustes kokkuvõte, esitada järeldused ja suundumused edaspidiseks 2018 . aastal oli planeeritud pädevates asutustes läbi viia 3 auditit ja järeltoimingud varasema perioodi siseauditi ja FVO ettepanekute rakendamise kohta . 201 8 . aastal on läbi viidud 2 planeeritud auditit, üks 2018. aasta tööplaani audit kandus edasi 2019. aasta tööplaani. Auditite korraldust kontrollisüsteemide lõikes oleme kirjeld anud alljärgnevas tabelis nr 11 4 : Tabel 11 4 . Auditite korraldus kontrollisüsteemide lõikes 201 8 . a astal . VTA TKA MTA PMA PMK TA VTL Toidu kontrollisüsteem 3JT Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem 3 JT Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem Kauplemine, import ja eksport 2JT Söötade kontrollisüsteem 1JT Loomatervise kontrollisüsteem 1A 3 JT Loomade heaolu kontrollisüsteem 1 JT Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem 1A 2JT Tugifunktsioonid Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus 28 A** 39 A 32A*** A – audit JT – järeltoiming ** S.h 25 PMK auditit, 2 akrediteerimisaudit, 1 sertifitseerimis aud it , *** S.h 31 VTL auditit, 1 akrediteerimisaudit Toidu, mahepõllumajanduse, turukorraldusmeetmete järelevalve, kauplemise, impordi ja ekspordi, söötade, loomade heaolu ning tugifunktsioonide valdkonnas 2018. a auditeid läbi ei viidud. Loomade he aolu, loomade tervishoiu, sööda, turukorralduse ja taimekaitse valdkonnas 2015. auditeid läbi ei viidud. 4.1 T aimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem Taimetervise kontrollisüsteemi valdkonnas ei ole 2018. aastal auditeid läbi viidud. Taimekaitse valdkonnas viidi 2018. aastal läbi 1 audit PMA-s. PMA Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused Auditi objekt: Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve. Auditi eesmärk: Anda hinnang PMA taimekaitsevahendite valdkonna järelevalve korraldusele. Auditi raames hinnati ka 2016. a taimekaitsevahendite valdkonna auditi soovituste rakendamist. Auditi töörühm jõudis toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve korraldus on parandamist vajav; 2016. a taimekaitsevahendite valdkonna auditi soovitused on olulises osas rakendatud. Olulised tähelepanekud: osade nõuete kontrollid ei ole alati asjakohased, mille tulemusena ei pruugi olla tagatud kontrollide tõhusus; tuvastatud asjaolude kirjeldamisel kontrolliprotokollis ei ole järgitud kõiki nõudeid, mistõttu ei pruugi olla tagatud võimalus tuvastada tagasiulatuvalt või kolmanda isiku poolt, milline oli ettevõttes tegelikult valitsev olukord kontrolli hetkel; PMA taimekaitsevahendite kasutamise kontrollide planeerimisel ei ole tagatud tõhus kontrollisüsteemi toimivuse hindamine protsessi omaniku poolt tuvastamaks, kas kavandatud meetmed ja tulem on piisavalt tõhusad ja tulemuslikud ning kooskõlas planeeritud eesmärkidega (tähelepaneku raames anti kaks soovitust, millest üks on rakendatud ja teine rakendamisel); Olulised tähelepanekud, mille ga seonduvad soovitused on rakendatud (seisuga aprill 2019): taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve planeerimise tegelik tööjaotus ei ole täielikult kooskõlas PMA sisemistes kordades sätestatud põhimõtetega; PMA maakondlikes keskustes ei ole alati olemas asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud vahendid ja seadmed kontrollide läbiviimiseks; kontrollide käigus ei kontrollita alati kõiki alamnõudeid, mida on võimalik lähtuvalt olukorrast ettevõttes kontrollida; maakondlike peaspetsialistide lähenemine/arusaam mõnede nõuete vastavuse hindamisel on erinev. Kokkuvõte (järeldused ja suundumused edaspidiseks) Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja rakendatakse. 4. 2 Looma tervise kontrollisüsteem Looma tervise kontrollisüsteemi valdkonnas viidi 2018. aastal läbi audit VTA-s. VTA Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused Auditi objekt: VTA valmisolek taudipuhanguteks . Auditi eesmärk: Anda hinnang VTA valmisolekuks taudipuhanguteks . Auditi raames hinnati ka 2016. a auditi „VTA valmisolek sigade Aafrika katku tõrjeks“ soovituste rakendamist. Auditi töörühm jõudis toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et VTA valmisolek taudipuhanguteks on parandamist vajav; Maaeluministeeriumi 2016. aastal läbiviidud auditi aruandes „VTA valmisolek sigade Aafrika katku tõrjeks“ esitatud soovitused on olulises osas rakendatud. Olulised tähelepanekud: puudub asutusesisene kokkulepe suu- ja sõrataudi korral praktiliselt rakendatava ühtse hukkamismeetodi kasutamiseks; puuduvad alternatiivsed lahendused loomade hukkamiseks loomataudi ulatusliku leviku korral; puuduvad alternatiivsed lahendused loomade äraveoks, hävitamiseks ning matmiseks ulatusliku loomataudi leviku korral; puudub täpne määratlus eriolukordadeks, millal mitteveretu hukkamine on lubatud, millest tulenevalt ei ole võimalik hinnata ka vastavate olukordade esinemise tõenäosust ja teostada vajaliku ressursi (ini mesed, vahendid) planeerimist. Kokkuvõte (järeldused ja suundumused edaspidiseks) Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja rakendatakse. 4 . 3 Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus Põllumajandusuuringute Keskus Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise kinnitamiseks ja EVS-EN ISO /IEC 17025:2006 nõuetele vastavuse kontrolliks viidi vastavalt PMK laborite siseauditite plaanile laborites läbi 25 auditit. 2018. toimus EAK akrediteerimise järelevalvevisiit ning seemnekontrolli laboris ISTA akrediteerimisvisiit. Laborid võtsid arvesse EAK ja ISTA poolt tehtud märkused ning täiendasid oma protseduure ja tööjuhendeid. Kõik mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt. Auditite tulemusena leiti, et laborites on toimiv ja arenev juhtimissüsteem. Analüüside teostamine toimib vastavuses standarditele, juhenditele ja teistele normdokumentidele. Leitud mittevastavused ei ole mõjutanud laborite analüüsi tulemusi. PMK katsekeskustes toimus AS Metroserdi poolt läbiviidav sertifitseerimisaudit, kinnitamaks katsekeskuste juhtimissüsteemi vastavust standardile ISO 9001:2015. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise kontrollimiseks ja EVS-EN ISO /IEC 17025:2006 nõuetele vastavuse kontrolliks viidi VTL Tartu laboris siseauditid läbi vastavalt VTL siseauditi maatriksplaanile (mitmeaastane), piirkondlikes laborites vastavalt iga-aastasele plaanile. Siseauditeid viidi läbi nii VTL Tart us (kokku auditeeriti 17 valdkonda ) kui ka piirkondlik u s laboratooriumis Tallinnas (8 valdkonda ). Valdkonnad (kokku 6) , mille kohta ei vormistatud eraldi protokolle, kajastuvad VTL juhtkonna ülevaatus 201 8 protokollis . Auditeeritud valdkondadest mittevastavusi ei leitud, kuid fikseeriti mitmed tähelepanekud, mis vajasid parandusmeetmete rakendamist. VTL-s läbiviidud siseauditite tulemusena saab kinnitada, et katsetegevus VTL - s on kontrollitud ja vastab nõuetele. Keskkonnatingimused on nõutava sagedusega seiratud. Sisemise kvaliteedi kontrolli protseduurid on kehtestatud ja neid järgitakse; väline kontroll on nõutava sagedusega teostatud. Aparatuur on kontrollitud ja hooldatud, mõõteseadmed kalibreeritud. Auditite käigus leitud tähelepanekud (dokumentide ajakohastamine) ei ole otseselt mõjutanud katsetegevust ega selle kvaliteeti. VTL sh piirkondlikes laboratooriumites läbiviidud auditite tulemusena võib kinnitada, et VTL katsetegevus vastab jätkuvalt standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 Katse- ja kalibreerimislaborite üldnõuded ja VTL kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele . Terviseameti laborid TA Tartu laboris on 201 8 . aasta jo oksul vastavalt auditiplaanile läbi viidud 8 siseauditit vastavalt ISO EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Auditite kohta on koostatud protokollid, leitud mittevastavused ja rakendatud parandusmeetmed on dokumenteeritud. Auditite käigus leitud puudused ei avaldanud mõju katsetulemustele. Keemialabori EAK visiit 2018 toimus 10.05.2018. TA kes klabori keemia laboris on 2018 . aasta jooksul läbi viidud 17 siseauditit vastavalt ISO /IEC 17025 nõuetele, 4 katsemetoodikate vertikaalauditit toimus Hiiumaal. Auditite kohta on koostatud aruanded, auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud, mittevastavused ei mõjutanud uuringute kvaliteeti. TA Nakkushaiguste laboris viidi 2018. a läbi 14 siseauditit. Neist 1 toimus Hiiumaa laboris. Auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud. Mittevastavused ei mõjutanud uuringute kvaliteeti. 5 . N Õ UETELE MITTEVASTAVUSED JA TEGEVUSED NENDE PUHUL Anda valdkonnapõhiselt ülevaade nõuetele mittevastavuste: esinemise sag edusest liigist (ka klassifikatsioon , laad) esinemise kohast (st millises toiduahela etapis, ka ettevõtte liik); peamistest järeltegevustest nt piirangud/keelud turuleviimisel, impordil, ekspordil, kauplemisel; tagasikutsumine; tunnustamise/teavitamise peatamine; trahvid kokkuvõte, esitada järeldused ja suundumused edaspidiseks Nõuetele mittevastavuste peatükis võib käsitleda vihjet, kaebust, sunniraha, hoiatuse, trahvi rakendamist. 5 .1. Veterinaar- ja Toiduamet Aastal 2018 alustati 19 vä ärteomenetlust. Otsuseni jõuti 10 menetluses. Määrusega lõpetatud (otstarbekuse kaalutlusel) menetlused puuduvad. Kvalifikatsioon: LTTS § 58 5 lg 1 loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni või loomade kokku toomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise veterinaarnõuete rikkumise eest; trahv 300 € Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 1 lg 1; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise alustamisel; trahv 500 € Kvalifikatsioon: ToiduS § 53-6 lg 1; toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest; trahv 250 Kvalifikatsioon: MPõS § 20 lg 2; sellise toote mahepõllumajandusele viitava märgistusega teadva turustamise eest, mis ei ole toodetud või ette valmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt; trahv 500 € Kvalifikatsioon: ToiduS §53 1 lg 2; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise alustamisel; trahv 400 € Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest; trahv 1900 € Kvalifikatsioon: LKVetJS § 60 lg 2; Veterinaarnõuete rikkumise eest; trahv 800 € Kvalifikatsioon: ToiduS §53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1700 € Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1900 € 10) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53 2 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 800 € Vaidemenetlus VTA-s : 201 8 . aastal esitati VTA-le 15 vaiet. 3 vaiet rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata , 6 vaiet tagastati . Kaebuste menetlemine VTAs Kaebuste esitamiseks Veterinaar- ja Toiduametile on mitmeid võimalusi. Enim kasutatakse selleks telefoni, sh vihjetelefoni (automaatvastajat), ning e-posti. Lisaks on võimali k täita kodulehel olevat kaebuste esitamise vormi. Vihjet saavad jätta inimesed, kellel on pretensioone loomatervishoiu, loomakaitse või toidu ja selle kvaliteedi suhtes, või mõne muu valdkonna tegevuse suhtes, kus VTA järelevalvetoiminguid teostab. Kõik Veterinaar- ja Toiduametile laekunud kaebused salvestatak se ning registreeritakse. Kaebused , mille lahendamine jääb ameti pädevusest välja, edastatakse vastavalt kuuluvusele vajalikule asutusele. Haldusbüroo vanemspetsialist s elekteerib informatiivsed ning menetluskõlbulikud kaebused. Informatiivseteks kaebusteks peetakse vihjeid, mille sisust ei selgu kaebusaluse objekti täpsed andmed (nt toote täpne nimetus või loomapidaja asukoht) ning kontrolli teostamine ei ole seetõttu või malik. Menetluskõlbulikud kaebused suunab kaebuse registreerija resolutsiooni andjale, kelleks on vastava ala osakonna juhataja, kes omako rda määrab kaebus e menetlemise eest vastutavad ametnikud. Kaebuste menetlemist VTA-s reguleerib peadirektor i käskkirjaga kinnitatud kaebuste menetlemise kord. 201 8 . aastal laekus VTA-le 841 kaebust , mille hulk on võrreldes 201 7 . aastaga suurenenud 8%. Suurem osa 201 8 . aasta kaebustest ( 417 kaebust ehk 51 %) puudutas toi t u, 3 5 % (2 86 kaebust ) loomakaitse ja 1 3 % ( 105 kaebust ) loomatervis e valdkonda . 5 .2. Tarbijakaitseamet Ülevaade 2018.a. toiduseaduse alusel teostatud järelevalvest ja pöördumistest. Tarbijakaitseamet teostas riiklikku järelevalvet k auplejate tegevuse üle töökorraldusliku tegevuskava alusel lähtudes 2018 aasta osas kinnitatud ohuprognoosist ja tööplaanist. Järelevalve toimingute läbiviimisel on aluseks kehtiv seadusandlus ja õigusaktid, mis sätestavad nõuded konkreetsele kaubagrupile ja millega peab kauba pakkuja ja müüja arvestama ja mida peab järgima ning mis on kauplejale täitmiseks kohustuslikud. Tarbijakaitseameti poolt seoses struktuurimuudatusega on toiduseaduse alusel konkreetsele valdkonnale suunatud plaanilise järelevalve teostamine vähenenud. Peamiselt on järelevalvetoimingud läbi viidud tarbijatelt laekunud selgitustaotlustes oleva informatsiooni alusel või edastatud edasiseks menetlemiseks toidu käitlemist ja kvaliteeti puudutavates küsimustes Veterinaar- ja Toiduametile. Väärteomenetlusi toiduseaduse alusel 2018.a. läbi ei viidud. Toidukaupadega seotud kirjalikke pöördumisi ja selgitustaotlusi on Tarbijakaitseameti andmebaasis 2018.a. registreeritud 195, millest 21 juhul on tegemist toidu märgistusega seotud küsimustega ja 28 juhul on tegemist toidu kvaliteediga seotud küsimustega. Tarbijakaitseameti nõustamistelefonile ja vastuvõttudesse pöörduti 2018.aastal 299 korral seoses toidu osas ilmnenud probleemidega. Nõustamised jagunevad järgmiselt: 170 pöördumist üldistes küsimustes toidu osas; 34 pöördumist lihatoodetega seotud küsimustes; 34 pöördumist puu- ja köögiviljadega seotud küsimustes ja 19 pöördumist leiva- ja saiatoodetega seotud küsimustes; tervisetoidu ja toitaineliste lisanditega seotud küsimustes 26 korral ja mittealkohoolsete jookide osas 16 korral. Aruande perioodi jooksul Tarbijakaitseameti poolt toitlustusettevõtetes järelevalvetoiminguid ei teostatud. 5 .3. Terviseamet 2018. a kontrolliti 6 loodusliku mineraalvee ettevõtet ja ühte allikavee ettevõtet (sealhulgas laboratoorselt). Ettekirjutusi ei olnud. 2018. aastal turul kontrollitud looduslikud mineraalveed vastasid Sotsiaalministri 22. juuni 2004. määruse nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ kehtestatud nõuetele. 5 .4. Põllumajandusamet Taimekaitse valdkonnas laekus 6 vihjet seoses taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel mesilaste hukkumise kahtlusega, millest 3 osutusid põhjendatuks, kuna tegemist oli taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisega. Kuna õiguslikud alused rikkumiste menetlemiseks PMA-l puuduvad, anti materjalid tuvastatud rikkumiste kohta üle makseagentuurile (PRIA), kes toetuste vähendamist vastavalt PMA hinnangutele siiski ei kohaldanud. Antud soovituste kohaselt edastati 1 rikkumine menetlemiseks Keskkonnainspektsioonile, kes teavitas aga, et ka nendel vastvaid õiguslikke aluseid ei ole. Mahepõllumajanduse valdkonnas laekus 1 teavitus seoses Eestist pärit mahetoodangus taimekaitsevahendite jääkide tuvastamisega . Asjaolude tuvastamisek viidi läbi täiendavad kontrollid, mille käigus võrreldi vahendaja poolt ostetud koguseid maheettevõtetes tootmise arvestuse pidamisega. Allikat ei tuvastatud. Seoses õiguslike aluste puudumisega väärtegusid ei menetletud. Taimetervise valdkonnas kaebusi ei laekunud. Seoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega väärtegusid ei menetletud. 5 .5. Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliameti ülesanded, mis on seotud mitmeaastase riikliku kontrollikava valdkondadega ei ole muutunud. Maksu- ja Tolliamet ei rakendanud aruandval aastal olulisi muudatusi töömetoodikas. Aruandval aastal MTA teostas 55 194 erinevat liiki kontrolli, mille käigus tuvastati 14 175 erivat liiki rikkumisi. Sertifitseeritavate seemnete kontrolliga alustati 2015. aastal , esimene kontrollide täisaasta oli 2016. aasta .Kui 2015. aastal rikkumisi tuvastati kolmel korral ja peeti kinni 4,7 kg seemenid, siis ja esimesel täisaastal kogus hüppeliselt kasvas, siis järgnevatel aastatel rikkumiste kogus vähenes ja rikkumiste foon on olnud stabiilne . Seemnete rikkumiste kogused on vähenenud ja olnud stabiilne eelkõige tänu läbiviidud ennetustööle ning PMA poolt valmistatud ning kõikidesse piiripunktidesse paigaldatud plakatitele. Tabel 115. Sertifitseeritavate seemnete rikkumised Aasta Rikkumiste arv Rikkumise kogus 2015 3 4,7 kg 2016 32 2072 kg 2017 38 35,4 kg ja 980 jmp 2018 37 133 ,17 kg ja 77 jmp Taimekaitsevahendeid peeti kokki 10 korral kogumahus 49 jäemuugipakendit ja 4,76 kg. Ebaseaduslikke vätisi tuvastati 8 korral kogu mahus 15 liitrit ja 21,5 kg. Taimetervise rikkumisi avastati 4 korral rikkumise objektideks oli kartul (2 kg) ja saematerjal (25 tk). 201 8 . aastal viidi reisijate hulgas läbi 45 855 kontrolli, mille käigus konfiskeeriti muu hulgas 540 korral lihatooteid 1 340 kg , piimatooteid 500 kg , 0,5 kg musta kalamarja ja 6,6 kg mett . 5 .6. Ravimiamet Ravimiamet kontrollib ravimite toimivust, kvaliteeti ja ohutust ning annab ravimitele müügilubasid; kontrollib ravimite kliiniliste uuringute lubatavust ja valvab uuringus osalejate ohutuse järele; annab ravimite käitlemise ja vahendamise tegevuslubasid, valvab ravimite käitlemise nõuetekohasuse üle apteekides, ravimite hulgimüügi-, vahendamise- ja tootmisettevõtetes, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle; viib läbi ravimite kvaliteedi laboratoorset kontrolli ; jälgib ravimite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete liikumist üle Eesti piiri; ütleb, kas toode kuulub ravimite hulka või mitte; ütleb, kas ravim kuulub narkootiliste või psühhotroopsete ravimite, käsimüügi või retseptiravimite hulka; kogub ja analüüsib andmeid ravimitarbimise suundumuste kohta Eestis; kogub ja hindab teavet ravimite kõrvaltoimete kohta, korraldab sellealase teabe edastamist rahvusvahelistele organisatsioonidele; valvab rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise üle; valvab ravimite reklaami nõuetest kinnipidamise üle; valvab müügiloa hoidjate ravimiohutuse järelevalvesüsteemide toimivuse üle; annab hinnanguid apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loeteludesse kandmise taotlustele; korraldab Eesti esindajate osavõttu Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Farmakopöa komisjonides ja teistes kogudes; aitab kodanikel selgust saada kõikides ra vimeid puudutavates küsimustes. Kinnitus üldise tulemuslikkuse kohta Loomatervise valdkonnaga seotud Ravimiameti strateegiline eesmärk on tagada, et Eestis loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud . Müügiloa väljastamise eelse kontrolli läbivad eranditult kõik ravimid. Müügiloa väljastamise järgne kontroll põhineb riskipõhisel ravimite kvaliteedi kontrollil, ravimite ohutuse alasel seirel ning ravimite käitlemistegevusluba omavate ettevõtete järelevalvel. Ametlike kontrollide alane informatsioon ja arengusuunad Ravimi müügiluba Enne müügiloa väljastamist viiakse läbi r avimite toimivuse, kvaliteedi ja ohutuse hindamine. Hinnatakse kõiki müügiluba taotlevaid ravimeid. Müügiloa taotlemiseks on erinevad protseduurid: riiklik-, vastastikuse tunnustamise– ja detsentraalne protseduur, lisaks tsentraalne protseduur, mille puhul müügiloa dokumentatsiooni hindamist korraldab Euroopa Ravimiamet ja müügiloa väljastab Euroopa Komisjon. 201 8 . aastal väljastas Ravimiamet esmase müügiloa 73 veterinaarravimile, uuendas 33 veterinaarravimi müügiloa ja menetles 824 veterinaarravimite müügiloa muutuse taotlust. Veterinaarravimite registris on 201 9 . aasta 24. aprilli seisuga 1184 veterinaarravimit. Ravimite käitlemine Ravimite käitlemise järelevalve korraldatakse riskipõhiselt. Järelevalve põhimõtted on kirjas asutusesiseses tööjuhendis. Välja on toodud sisendid riskide hindamiseks ja järelevalve planeerimiseks. Koostatakse inspektsioonide aasta plaan . I nspektsioonid on enamasti ette teatamata . Inspektsioonide käigus kontrollitakse peamiselt ravimite käitlemise toimingute (nt hankimine, säilitamine, väljastamine, arvestus) vastavust kehtestatud nõuetele , lisaks teostatakse järelkontrolle ettekirjutuste täitmise üle . 2018. aastal väljastas Ravimiamet 20 esmakordset ravimite käitlemise tegevusluba, tegevusloa muutusi oli 12 6 tegevusloal. Kokku menetleti 146 erinevat tegevusloa taotlust. Tabel 11 6 . Eestis ravimite käitlemise tegevusluba omava ettevõtte 01.01. 2019 seisuga: Tegevusloa liik Tegevusloaga ettevõtteid Ravimite hulgimüügi tegevusluba 56 Humaanravimid 31 Humaan- ja veterinaarravimid 23 Veterinaarravimid 2 Apteegi tegevusluba humaan- ja veterinaarravimite müük 494 Põhiapteeke 350 Haruapteeke 144 Veterinaarapteegi tegevusluba 4 Ravimite tootmise tegevusluba 35 Veterinaarravimite tootmine 1 Ravimite tootmise tegevusluba ravimite pakendi märgistuse muutmiseks ja ümberpakendamiseks 9 Veterinaarravimite kvaliteedi kontroll Ravimite kvaliteedi kontrolli viib läbi Ravimiameti labor. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad müügiloaga kehtestatud kvaliteedinõuetele. Ravimite kvaliteedikontroll Ravimiameti laboris toimub vastavalt aastaplaanile. Lisaks humaanravimite pistelisele kontrollile kontrollitakse pisteliselt ka veterinaarravimeid. 2018. aastal analüüsis Ravimiameti labor 14 müügiloaga veterinaarravimit, ühte veterinaarravimite tootmiseks kasutatavat toimeainet ja ühte ühekordse sisseveoloa alusel maale toodud ravimit. Kvaliteedinõuetele ei vastanud 2 tsentraalse müügiloaga ravimit (tegemist ei ole Eesti turult analüüsiks võetud ravimite partiidega), üks toimeaine ja 1 ühekordse sisseveoloaga ravim. Ravimiametil on ligipääs andmebaasile, milles kajastuvad kõikide liikmesriikide ravimikontrolli laborites läbiviidud analüüsid tsentraalse-, detsentraalse- ja vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimite kohta. Detsentraalse- ja vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimitest analüüsiti ravimite kvaliteedikontrollilaborite koostöövõrgustikus 2018. aasta jooksul 78 veterinaarravimit, millel on ka Eestis müügiluba, kvaliteedinõuetele ei vastanud 4 ravimit. Nõuete rikkumise analüüs Veterinaarr avimite käitlemine Õigusaktide nõuete järgimise üldine tase on hea. Enamasti esines mittevastavusi ravimite käitlemisnõuete järgimise osas, mis suures osas võib olla tingitud nii omas ettevõttes kehtestatud juhiste, kui ka üldiste õigusaktide mittetundmisest ja mittejärgimisest. Nõuete rikkumise korral rakendatavad meetmed Ravimite käitlemine Inspekteeriti ühte v eterinaarravimeid käitlevat hulgimüügiettevõtet ja ühte nii veterinaar- kui humaanravimeid käitlevat hulgimüügiettevõtet . Ettekirjutusi ei tehtud. Veterinaarapteekide inspektsioone ei olnud. Veterinaarravimite tootjate inspektsioone ei olnud ; tootmise ja tootmise tegevusloa omaja pakendi märgistuse muutmiseks oli inspektsioone 3 ettevõttes , neist 2 veterinaarravimite vallas . Veterinaarteenuse osutaja juurde tehti 4 inspektsiooni. Ettekirjutus (sisaldab ühte või mitut kohustust) tehti 2 ettevõttele. Ressursid Rahastamine Ravimiametit rahastatakse ligi 80% ulatuses järelevalvatavatelt (peamiselt müügiloahoidjatelt) võetavatest tasudest, riiklik rahastamine moodustab ca 20% Ravimiameti eelarvest. Inimressursid Olulisi muutusi eelmise perioodiga võrreldes ei ole toimunud. Müügilubade osakonnas töötab 32 ametnikku ja 10 töötajat . Ravimohutuse osakonnas töötab 10 ametnikku. Inspektsiooniosakonnas on 12 inspektorit. Laboris töötab 8 ametnikku. Meetmed ametlike kontrolliasutuste töö tõhustamikseks Ravimiamet koostab ja teeb ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile seadusandluse muutmiseks; koostab ja saadab ringkirju ravimite käitlejatele, korraldab/osaleb erialaorganisatsioonide poolt korraldatavatel koolitustel. Meetmed mida võetakse sööda- ja toidukäitlejate töö tõhustamiseks Ei ole asjakohane L ISAD L ISA 1 . Lühendite/akronüümide tabel Lühend/akronüüm Selgitus AK Ametlikud kontrollid EAK Eesti Akrediteerimiskeskus EMÜ Eesti Maaülikool JAR Järelevalveanalüüside register JVIS Veterinaar- ja Toiduameti J ärelevalve Infosüsteem KKI Keskkonnainspektsioon K e A Keskkonnaamet KAUR Keskkonnaagentuur KKI MO Keskkonnainspektsiooni maakondlikud osakonnad KKM Keskkonnaministeerium MEM Maaeluminiseerium MTA Maksu- ja Tolliamet MVK Maakonna Veterinaarkeskus PM Põllumajandusministeerium PMA Põllumajandusamet PMK Põllumajandusuuringute Keskus PRIA Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni amet RASFF Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem / Rapid Alert System for Food and Feed RLTP Riiklik Loomatauditõrjeprogramm RM Rahandusministeerium SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet TAI Tervisearengu Instituut TAT Ter vise ameti talitused TKA Tarbijakaitseamet TKIS Toidukontrolli infosüsteem TTIS Taimetervise infosüsteem TTK Tallinna Tehnikakõrgkool VTA Veterinaar- ja Toiduamet VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne
Vastavalt nimekirjale 15.05.2020 nr 1.1-23/11229
Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku
kontrollikava 2019. a aruande ja selle
lühikokkuvõtte edastamine üle vaatamiseks
ning parandamiseks ja täiendamiseks
Austatud kolleeg
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 113 alusel tuleb
liikmesriigil igal aastal esitada komisjonile aruanne mitmeaastase riikliku kontrollikava
täitmise kohta.
Nimetatud mitmeaastase riikliku kontrollikava aruande koostamist koordineeriv asustus
Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.
Tänaseks on kätte jõudnud aeg erinevate seotud asutuste koostööna panna kokku Eesti
integreeritud mitmeaastase kontrollikava 2019. a aruanne (lisatud).
Aastaaruande koostamisel antakse ülevaade riiklikest tulemustest, mis põhinevad ametlike
kontrollimiste tulemuste analüüsil ja nendest tehtud järeldustel, ning on esitatud valdkondade
kaupa.
Selleks, et ametlike kontrolltoimingute tõhusust kirjeldavat teavet veelgi tõhusamalt koguda,
esitada ja analüüsida, st andmete koostamist ja töötlemist lihtsustada ning andmete esitamist
ühtlustada ja otstarbekamaks muuta, tuleb esitada 2019. a aruande lisana lühikokkuvõte
(lisatud).
Sellest tulenevalt palume seotud asutustel üle vaadata ning parandada ja täiendada 2019.
a aruannet ja selle lühikokkuvõtet.
Palume, et kõik muudatused ja parandused oleksid jälgitavuse huvides tehtud „track
changes“ töövahendit kasutades.
Palume aruande ja selle lühikokkuvõtte parandused ja täiendused edastada hiljemalt 20.
juuniks 2020 e-posti aadressile:
[email protected].
Lisaküsimuste korral palume pöörduda Katrin Valgma poole (
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väike - Paala 3 / 11415 Tallinn / 605 1710/
[email protected] / www.vet.agri.ee / Registrikood 70000094
Katrin Reili
Peadirektori asetäitja
peadirektori ülesannetes
Lisad:
1) Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2019.a aruande algversioon
2) 2019.a aruande lühikokkuvõte algversioon
3) Adressaatide nimekiri
4) Aruande suunised
5) Lühikokkuvõtte suunised
Katrin Valgma
[email protected]
2 (2)