Vastus

Saatja: Margret Sisask <[email protected]> Saadetud: 13.05.2020 17:50 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: vastus mehitamata õhusõidukisüsteemide jaoks sagedusalade planeerimise kohta Manused: Mehitamata_ohusoidukid_vastus_TY_okoloogia_maateaduste_inst13052020.asice Lgp Aire Siinvert, Saadan Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vastuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjale nr 13.04.2020 nr 17-1/2020/784. Heade soovidega Margret Sisask juhiabi, õppekorralduse spetsialist ökoloogia ja maateaduste instituut Tartu Ülikool Tel 7375835, 55519904 Margret Sisask Assistant to the Head of Institute Institute of Ecology and Earth Sciences University of Tartu Vanemuise 46 Tartu 51003 Estonia +372 7375835, +372 55519904 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Teie: 13.04.2020 nr 17‐1/2020/784 Meie: 13.05.2020 nr 1‐14.4/RB‐11449‐1 Mehitamata õhusõidukisüsteemide jaoks sagedusala planeerimine 1. Milliste ülesannete täitmiseks näete vajadust oma organisatsioonis kasutada mehitamata õhusõiduki‐ süsteeme? Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kasutatakse droone lähifotogramm‐meetria metoo‐ dika arenduseks, erinevates seiretes, peamiselt seoses taimestiku ja kaevandustega aga ka soode niisku‐ režiimi jmt seires, geofüüsika taustauuringutes. Inimgeograafias rahvastiku tegevuste talletamiseks. 2. Kas pigem rendite teenusepakkujalt, kui tekib vajadus mehitamata õhusõidukisüsteemi kasutada või peate otstarbekaks soetada organisatsioonile enda oma? Kasutame instituudis olemasolevaid / meile kuuluvaid lennumasinaid (lennukid, multirootor kopterid). 3. Kas Teie ülesannete täitmiseks sobib masstoodangus olev kommertsdroon (poekaup) või vajate erila‐ hendustega professionaalseid droone (eritellimus)? Kasutame peamiselt enda ehitatud lennumasinaid aga ka eritellimusel valmistatud droone, samuti on olemas ja kasutuses mõned kommertsdroonid (dji). Reeglina salvestava kaamerana kasutame täienda‐ vaid vahendeid võrreldes kommertsdroonide standarkaameraga (ka multispektraalsed ja termokaame‐ rad) 4. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv maksimaalne kaugus mehitamata õhusõiduki ning piloodi (koht, kus juhitakse mehitamata õhusõidukit) vahel, mis on vajalik täitmaks Teie organisatsiooni üle‐ sannete (mida loetlesite esimeses punktis) täitmiseks vajalikke eesmärke? Lennuraadius on erinevate ülesannete ja erinevate masinate puhul erinev, fotogramm‐meetria lendudel jääb lennuulatus reeglina nähtavasse / silmside piirkonda, seirelendudel võib ulatuda kuni 4 kilomeet‐ rini. 5. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv kasutustihedus Teie organisatsiooni poolt mehitamata õhu‐ sõidukisüsteemide kasutamisel või mis koguses peate otstarbekaks omada mehitamata õhusõidukisüs‐ teeme enda ülesannete täitmiseks? Lennusagedus võib olla vegetatsiooniperioodil kord‐paar nädalas, muul ajal poole vähem. Vihmastel pe‐ rioodidel (sügis) ja talvel on lennusagedus veel hõredam. 6. Milline andmevahetus on vajalik mehitamata õhusõiduki ning piloodi vahel Teie ülesannete täitmiseks (juhtimine, videopilt, heli jne)? Juhtimine ja telemeetria on hädavajalik, muu on boonus. Fotogrammmeetria lendudel kasutame suhteli‐ selt palju eelplaneeritud lennuplaani (õhkutõus ja laskumine käsitsi, põhiosa lennust automaatrežiimil eelnevalt drooni sisestatud plaani järgi). Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 7. Kas mehitatud õhusõidukite juhtimiseks ja andmeedastuseks eelistate kasutada eraldi saatjaid või kombineeritud ühte saatjat? Kasutame telemeetria linki kahepoolseks suhtluseks. 8. Milliseid sagedusalasid ja ribalaiuseid eelistate kasutada mehitatud õhusõidukite juhtimiseks ja/või andmeedastuseks (150 MHz; 430 MHz; 1,6 GHz; 1,8 GHz; 2,0 GHz; 2,2 GHz; 2,4 GHz; 5,8 GHz jne)? Seni kasutame sagedusi 433 ja 868 MHz, 1.28 GHz, 2.4 GHz, 5.8 GHz, eelistuste kohta ei oska lisada. 9. Millised on eelnevate eelistatud sagedusalade häälestusvahemikud? Kasutame standardseid vahemikke. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarja Öpik Direktor Ökoloogia ja maateaduste instituut Kontakt: Tõnu Oja Professor [email protected], tel 5037049 2 (2)