Avalik konsultatsioon

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 08.05.2020 {regDateTime} nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-9/20/0109/0967 {regNumber} delta_docName \* MERGEFORMAT delta_docName \* MERGEFORMAT Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1 ) Määrusega kehtestatakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord. (2 ) Määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL ) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL ) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18 ) (edaspidi üldine grupierandi määrus ), artiklile 52 lairibataristule antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. ( 3 ) Määruse alusel ei anta toetust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel. ( 4 ) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond moodustub määruse lisas loetletud aadressiobjektidest. § 2. Toetusmeetme eesmärk ja oodatav tulemus (1 ) Toetusmeetme eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal ülikiire lairibateenuse kasutamist. (2 ) Toetus antakse avaliku konkursi käigus valitav ate le juriidilis t ele isiku te le investeeringutoetusena kohustusega rajada järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu g a liitumise võimalus võimalikult paljudele abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele vastavalt määruses, toetuse andmise otsus t es ja toetuse kasutamise lepingu te s sätestatud tingimustele. Rajatava juurdepääsuvõrgu omanikuks jää vad toetuse saaja d . (3 ) Toetuse kasutamise ja kulude abikõlblikkuse periood lõppeb 31. oktoobril 2021. § 3. Toetusmeetme rakenda ja Avaliku konkursi korraldaja, toetuse andja ja selle kasutamise üle järelevalve teostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 4. Terminid (1) Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk ) käesoleva määruse tähenduses on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja vähemalt kiire lairibateenuse optilise või samaväärse tehnoloogiaga elektroonilise side võrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et tagada kiire lairibateenuse tegelik pakkumine. ( 2) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga. (3) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja ) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega. ( 4 ) Kiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus ), mis võimaldab usaldusväärset ja tagatud andmeedastust igale lõppkasutajale igal ajahetke l allalaadimiskiirusega 30 kuni 100 megabitti sekundis. ( 5 ) Ülikiire lairibateenus on sideteenus, mis võimaldab usaldusväärset ja tagatud andmeedastust igale lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis. ( 6 ) Kaablikanalisatsioon on maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks. ( 7 ) Passiivne lairibataristu on ilma ühegi aktiivse komponendita juurdepääsuvõrgu osa (edaspidi juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu ) , mis koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest. ( 8 ) Juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistuspiirini või selle vahetusse lähedusse ilma liini välja ehitamiseta. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini ilma majasiseste liinide välja ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini ilma liini de välja ehitamiseta. ( 9 ) Aktiivseadmed on seadmed, mis on vajalikud lairibateenuse osutamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega. ( 10 ) Hulgimüügitasandi juurdepääs on juurdepääs, mis võimaldab elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5 tähenduses sideettevõtjal kasutada toetusmeetme abil rajatud juurdepääsuvõr k u sidetee nus e osutamiseks oma lõppkasutajatele. ( 11 ) Füüsiline eraldamine tähendab kliendiliini, alamkliendiliini ja liini elektroonilise side seaduse tähenduses füüsilist eraldamist ja tervikuna ehk kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele sideettevõtjale sideteenus e osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal pakkuda lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust. (1 2 ) Lõppkasutaja käesoleva määruse tähenduses on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on loodud juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimalus vastavalt määruse § 4 lõikele 8 ning aadressiobjekt on sellega liitunud. (1 3 ) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7. (1 4 ) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 6. (1 5 ) Avaliku konkursi veebileht on toetusmeetme ettevalmistusi ja toetuse andmist käsitlev info avaldamise koht, mis asub aadressil www. t tja.ee/lairiba -teine-etapp . (1 6 ) Avalik konsultatsioon on menetlus, mille käigus selgitatakse sideettevõtjaid kaasates välja aadressiobjektid, kus puudub vähemalt kiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu seda kuni 2023. aasta lõpuni ei plaanita rajada. 2. peatükk Toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sellega liitumisele esitatavad tingimused § 5. Toetatavad tegevused (1 ) Toetatavateks tegevusteks on : 1) abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine, ehitamine koos selleks vajalike materjalidega ja omanikujärelevalve läbiviimi sega , arvestades §- de s 6 ja 16 sätestatud tingimusi ; 2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete (va. lõppkasutaja terminal seadmed) ostmine ja paigaldamine (2 ) Määruse raames ei toetata rajatava juurdepääsuvõrgu haldamisega seotud tegevusi. (3 ) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu. § 6. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused (1 ) Toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõr k peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele: 1 ) võimaldama seda kasutada soovivatel sideettevõtjatel ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust garanteeritud allalaadimiskiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis; 2 ) tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise; 3 ) juhul kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. (2 ) Toetusmeetme abil rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis toetusmeetme abil juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimalust ei saa. (3 ) Toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõr k peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt: 1 ) ülekandevõr k ja juurdepääsuvõr k on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde, nagu trasside rajamine ja seadustamine, teostamist; 2 ) ülekandevõrk, millega juurdepääsuvõr k on ühendatud, peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda . Piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab toetuse taotleja toetuse saamiseks demonstreerima alternatiivseid hulgitasandi juurdepääsu tingimusi ülekandevõrgu osas, millega luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele ; 3 ) olemas on jaotuspunktid , vajadusel koos elektriühenduse ning väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks liitumise võimaluse saanud aadressi objektidel. Väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed. § 7. Juurdepääsuvõrgu ehitamine, liitumine ja juurdepääs (1 ) Toetusmeetme abil tuleb juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimalus luua kõigile toetuse taotluses märgitud aadressiobjektidele (2) Toetusmeetme abil valminud juurdepääsuvõrgu le tuleb tagada aadressiobjektide omanike ja kasutajate liitumine §-s 16 sätestatud tingimustel. (3) Toetusmeetme abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule tuleb tagada sideettevõtjate juurdepääs §-s 24 sätestatud tingimustel. 3. peatükk Avaliku konkursi läbiviimine, toetuse taotlemine, nõuded taotlusele ja taotlejale § 8. Avaliku konkursi eelarve, läbiviimise aeg ja põhimõtted (1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuulutab avaliku konkursi välja 30 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumisest. (2 ) Taotluste esitamise tähtaeg on vähemalt 60 kalendripäeva avaliku konkursi väljakuulutamisest arvates . (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb taotlus i 45 kalendri päeva jooksul taotluste esitamise viimasest tähtpäevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib menetlemise tähtaega ühekordselt pikendada 30 kalendripäeva võrra. ( 4 ) Avaliku konkursi algusest , toetusmeetme eelarvest ja taotluste menetlemise täpsemast korrast teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikkust avaliku konkursi veebilehel ja vähemalt ühes üle eestilise levikuga ajalehes. ( 5 ) Avaliku konkursi korraldamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65 – 242 ) üldpõhimõtetest. § 9 . Taotlejale esitatavad nõuded (1 ) Toetuse taotleja: 1 ) peab olema juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris; 2 ) ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3 ) ei tohi omada riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu-, keskkonnatasu või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 4 ) ei tohi olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18; 5 ) ei tohi olla ettevõtja, kes pole tagastanud varasemalt ebaseaduslikuks kuulutatud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a; 6 ) võib käesoleva määruse ja määruse [ Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kor d] alusel antavatest toetustest saada ühtekokku mitte rohkem kui 2 500 000 eurot toetust. Juhul kui ühest kontsernist taotleb toetust mitu sideettevõtjat, siis kehtib nimetatud maksimaalse toetuse määr kõigile kontserni sideettevõtjatele ühiselt. (2 ) Kui toetuse taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks, peab ta avaliku konsultatsiooni ajal olema teavitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit sellest taristust, selle asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest ja andnud selle taristu kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldaks ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel antud taristut juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks mõeldud toetuste taotlemisel kasutada. (3 ) Ühest kontsernist võib toetust taotleda ainult üks toetuse taotleja. § 10 . Taotlusele esitatavad nõuded (1 ) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1 ) taotlus on esitatud ettenähtud tähtajal koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2 ) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 3 ) taotluse on allkirjastanud toetuse taotleja volitatud esindaja; 4 ) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele; 5 ) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi vahenditest; 6 ) toetust ei taotleta investeeringule, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks . (2 ) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1 ) juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv ja nimekiri ; 2 ) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 6 sätestatud tehnilistele tingimustele; 3 ) juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide katmise finantsanalüüs, milles on kajastatud toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu kogumaksumus (sh. kogumaksumuse arvutamisel arvesse võetud tööde ja materjalide kirjeldus ) ja paigaldatud aktiivseadmete kogumaksumus ; 4) küsitava toetuse suurus ühele aadressiobjektil e liitumise võimaluse loomise eest; 5 ) toetusmeetme abil ehitatava juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg; 6 ) juhul kui toetuse taotleja ei ole Eesti äriregistri s registreeritud juriidiline isik, toetuse taotleja kinnitus koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest, et ta vastab § 9 lõike 1 punktides 1 – 3 sätestatud tingimustele; 7 ) toetuse taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal esitan ud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 8 ) toetuse taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse määruse § 23 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmisel; 9 ) teave toetuse taotlejale dokumentide ja teabe kättetoimetamise viisi kohta; 10) nõusolek Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile; 11) toetuse taotleja volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri; 12 ) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. § 11 . Taotluste menetlemine ja hindamine (1 ) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest, toetuse andmise otsusest või taotluse rahuldamata jätmise otsusest. (2 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab toetuse taotleja nõuetele vastavaks, ku i toetuse taotleja vastab §-s 9 sätestatud nõuetele. (3 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotluses ei esine sisulisi kõrvalekalde id §-s 10 sätestatud nõuetest ja esitatud tehniline lahendus vasta b §-s 6 sätestatud tingimustele . (4 ) Toetuse taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral ei osale taotlus enam edasises menetluses ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused . ( 5 ) Taotluste hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluses küsitava toetuse suurus est ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest . ( 6 ) Kahe või enama taotluse korral moodustatakse lõikes 5 nimetatud kriteeriumi alusel pingerida, milles e simesena saab toetuse väikseimat toetust küsiv taotlus, seejärel suuruselt järgmist toetust küsiv ja nii edasi kuni ettenähtud eelarve ammendumiseni. ( 7 ) Kui kahes või enamas taotluses on liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osas kattuvusi, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet paremuselt järgmisele taotluse esitanud taotlejale võimaluse kolme tööpäeva jooksul kas: 1 ) oma taotlust korrigeerida eemaldades eelnevalt toetuse saanud taotluses olnud aadressiobjektid oma nimekirjast ning soovi korral korrigeerides ka taotluses küsitava t toetuse suurust ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest , või 2 ) võtta oma taotlus tagasi . ( 8 ) lõikes 7 sätestatud protseduuri korratakse kuni ettenähtud eelarve ammendumiseni või kuni kõik taotlused on menetletud. § 12 . Toetuse andmine ja taotluse rahuldamata jätmine (1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse andmise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2 ) Toetuse andmise otsuses märgitakse: 1 ) toetuse saaja nimi; 2 ) toetuse summa; 3 ) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest; 4 ) juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv; 5) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri; 6 ) juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg . (3 ) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1 ) toetuse taotleja nimi; 2) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 3 ) toetuse taotluses küsit ud toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. (4 ) T oetuse andmise otsus ja taotlus e rahuldamata jätmise otsus edastatakse toetuse taotlejale taotluses märgitud kontaktaadressile. (5) Toetuse andmise otsus ei anna taotlejale õigust saada toetust. Toetuse saamise õiguse annab §-s 14 nimetatud lepingu sõlmimine. § 13 . Avaliku konkursi luhtunuks kuulutamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuulutab avaliku konkursi luhtunuks, kui: 1 ) avalikule konkursile ei laeku mitte ühtegi taotlust või 2 ) kõik taotlused jäetakse rahuldamata. 4. peatükk Toetuse kasutamine ja juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine § 14 . Lepingu sõlmimine toetuse saajaga (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu, milles lepitakse kokku vähemalt järgmine: 1 ) toetuse kasutamise ja kulude abikõlblikkuse lõpptähtaeg ; 2 ) poolte õigused ja kohustused järgida määruse 6 . ja 7 . peatükis sätestatud nõudeid; 3 ) asjaolu, et toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses. § 15 . Juurdepääsuvõrgu ga liitumine (1 ) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimalusest, tingimustest ja taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust igas konkreetses asustusüksuses. (2 ) Juurdepääsuvõrgu ga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii paberil kui elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud toetuse saaja saadetud teavitust. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei o le toetuse saaja kohustatud § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel arvestama. (3 ) Toetuse saaja edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud taotluste esitamise protseduuri lõppu nimekirja asustusüksustest ja seal asuvatest aadressiobjektidest, kuhu toetuse saaja on saatn ud lõikes 1 nimetatud teavituse ning nimekirja aadressiobjektidest, mille omanikud või kasutajad on esitanud ettenähtud tähtajaks juurdepääsuvõrgu ga liitumise taotlused. § 16 . Juurdepääsuvõrgu ga liitumise tingimused (1 ) Juurdepääsuvõrgu ga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on esitanud liitumise taotluse vas tavalt § 15 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna piires tagama juurdepääsuvõrgu ga liitumise. (2 ) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires tähendab juurdepääsuvõrgu ga liitumine vähemalt järgmist: 1 ) liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 2 ) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; 3 ) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist i ga aadressiobjekti omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt. (3 ) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata. (4 ) Toetuse saaja ei tohi: 1 ) seitsme aasta jooksul toetuse andmise lepingus sätestatud juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtajast arvates võtta sellega liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt täiendavaid ühekordseid tasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde teostamise eest; 2 ) võtta juurdepääsuvõrgu ga liitunud lõppkasutaj atelt regulaarset tasu nimetatud taristu valmisoleku või kasutamise eest. 5. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 17 . Toetuse maksetaotlus (1 ) Toetuse maksmine toimub toetuse saaja taotluse alusel maksimaalselt kahel korral aastas. (2 ) Toetuse saaja esitab koos toetuse väljamaksmise taotlusega alljärgnevad dokumendid: 1 ) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega; 2 ) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrgu ga liitunud aadressiobjektidest; 3 ) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega, mis näitab, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 6 sätestatud tingimustele; 4 ) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid; 5 ) kuludokumendid, mis näitavad toetuse väljamaksmise taotluses nimetatud tööde ja nende eest tasutud kulude vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud töödele ja tegevustele; 6 ) arve teo statud tööde eest vastavalt § 18 lõike 3 punktile 1. § 18 . Toetuse väljamaksmine (1 ) Toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule ning toetuse andmise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest. (2 ) Toetus makstakse välja ainult nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõr k on valminud kogu asustusüksuse ulatuses va stavalt toetuse saaja poolt § 15 lõike 3 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud nimekirjale ja see vastab §- s 6 sätestatud nõuetele ning kus kõigile soovijatele on ehitatud välja liitumine vastavalt §-s 16 sätestatud tingimustele. (3 ) Toetus makstakse välja kahes osas: 1 ) 80 protsenti toetuse andmise otsuses sätestatud toetuse suurusest ühele aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimalus e loomise eest vastavalt §-le 17 pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimist lõikes 2 nimetatud tingimustel; 2 ) 20 protsenti p ärast juurdepääsuvõrgu ga liitumise võimaluse loomist kõigile toetuse andmise otsuses nimetatud aadressiobjektide le . (4 ) Enne toetuse maksmist viib Tarbijak a itse ja Tehnil ise Järelevalve Amet läbi §-s 19 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli. (5 ) Toetuse väljamaksmine toimub 30 tööpäeva jooksul alates juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli lõ ppemisest. (6 ) Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli käigus ilmnes puudusi, makstakse toetus välja hiljemalt 60 tööpäeva jooksul p ärast puuduste kõrvaldamist ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti täiendavat kontrolli. § 19 . Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine (1 ) Enne toetuse maksmist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus. Tarbijakaitse ja Tehnil ise Järelevalve Amet võib lisaks § 17 lõikes 2 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. (2 ) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt 10 tööpäeva ette. (3 ) Kohapealne kontroll teostatakse koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed. (4 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta kontrollakti, millega loetakse juurdepääsuvõrgu valmiduse kontroll lõppenuks. (5 ) Lõikes 4 nimetatud kontrollaktis fikseerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruses sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mis põhjustel asustusüksuses teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. § 20 . Ülemäärase toetuse tagasimaksmine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendab toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu osas järelevalvet selle ehitamis ega seotud tulude ja kulude kohta ning mõistliku ülemäärase toetuse määra ületamise korral rakendab toetuse saaja suhtes tagasimaksekohustust. (2) Mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu ehitamisel ja aadressiobjektide liit u misel on maksimaalselt 5 protsenti. (3) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse toetuse kasutamise lepingus sätestatud tähtajaks valminud juurdepääsuvõrgu osas, võttes aluseks toetuse saaja tehtud investeeringu d, § 18 alusel makstud toetuse ja aadressiobjektide liitumisest saadud tulud. (4) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse järgnevalt: ÜTM = (T – K) / K , kus T = MT + LT ÜTM on ülemäärase toetuse määr T on tulud K on §-s 5 sätestatud toetatavate tegevuste kulud MT on § 18 alusel makstud toetus LT on lõppkasutajate makstud liitumistasud (5) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra ületav summa tuleb toetuse saajal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel tagastada riigieelarvesse kolme kuu jooksul pärast vastava otsuse tegemist. 6. peatükk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja toetuse saaja õigused ning kohustused § 21 . Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine (1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku konkursi veebilehe. (2 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab avaliku konkursi veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1 ) määruse tekst; 2 ) avaliku konkursi ja toetuse andmisega seotud dokumendid ja otsused; 3 ) toetuse saaja te nim ed ja registrikood id ; 4 ) toetus t e summa d ; 5 ) toetus t e osakaal ud toetusega rajatava te juurdepääsuvõr kude ehitusmaksumuses; 6 ) juurdepääsuvõr kudes kasutatava te tehnoloogiate kirjeldus ed . (3 ) Lõike 2 punktide s 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatak se pärast §-s 14 sätestatud toetuse kasutamise lepingu sõlmimist. § 22 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused (1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus: 1 ) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist abikõlblikus sihtpiirkonnas, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2 ) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3 ) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal teadlikult esitan ud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe e sitamata või on teadlikult rikkun ud toetuse kasutamisega seotud nõudeid ; 4 ) nõuda toetuse saajalt tagasi üle määrane toetus vastavalt §-le 20 . (2 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus: 1 ) anda toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2 ) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 3 ) menetleda toetuse väljamakseid ja teha kulude abikõlblikkuse kontrolli; 4 ) koguda toetuse andmi se ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada ülevaateid; 5 ) koguda toetuse saajalt kord aastas sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas; 6 ) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant kogu toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse väljamakse tegemist. § 23 . Toetuse saaja õigused ja kohustused (1 ) Toetuse saajal on õigus saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis o n seotud konkursi tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. (2 ) Toetuse saajal on kohustus: 1 ) ehitada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõr k viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse toetuse andmise otsuses sätestatud aadressiobjektide le kokkulepitud tähtajaks, arvestades määruses , toetuse andmise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimusi; 2 ) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele; 3 ) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4 ) pakkuda vastavalt §-le 24 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas ; 5 ) avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma kodulehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastada juurdepääsuvõrgu ga liitunud ja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide info Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi vähemalt iga kolme kuu järel; 6 ) pakkuda sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrgu ga seotud informatsioonile sellises formaadis, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud infot masintöödelda , ning vastavat infot tuleb uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant; 7 ) tagada hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele vastavalt §-le 24 ; 8 ) teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga koostööd hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel; 9 ) tõestada, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv; 10 ) esitada kord aastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas; 11 ) pidada enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgu osas alates toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest kuni seitsme aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu lõplikust valmimisest sihtpiirkonnas; 12 ) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse korral andmeid, mis võimaldavad tuvastada ülemäärase toetuse olemasolu; 13 ) maksta ülemäärane toetus tagasi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 14 ) teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist; 15 ) informeerida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest; 16 ) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas. 7. peatükk Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamise hinnakujundus § 24 . Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs (1 ) Toetuse saaja tagab pärast juurdepääsuvõrgu valmimist asustusüksuses teistele sideettevõtjatele juurdepääsu toetusmeetme abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise. (2) Juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, siis peab toetuse saaja tagama juurdepääsu ka bitivooühendusele . ( 3 ) Toetuse saaja peab tegema oma kodulehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis. ( 4 ) Toetuse abil abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitatavale juurdepääsuvõrgu le peab hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul. ( 5 ) Hulgimüügitasandi juurdepääs lõikes 4 sätestatud tingimustel peab olema võimaldatud vähemalt seitsme aasta jooksul toetuse kasutamise lepingus sätestatud lõpptähtajast a rv ates. ( 6 ) Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi olla ajaliselt piiratud. ( 7 ) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad oma veebilehel h iljemalt kolm kuud pärast §-s 14 sätestatud lepingu sõlmimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. ( 8 ) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud juurdep ääsu taotluse lairibataristule ja võimaldab selle kasutamis e alustamist hiljemalt kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused tuleb rahuldada nende laekumise järjekorras. ( 9 ) Toetuse saaja h ulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused ja hinnad peavad sarnastel hulgiteenustel olema kogu abikõlblikus sihtpiirkonnas ühetaolised. ( 10 ) Kui toetuse saaja pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid lõppkasutajatele, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud sihtpiirkonna juurdepääsuvõrgu opereerimisega. (1 1 ) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu le määratud juurdepääsu kohustused ja tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. § 25 . Hulgimüügitasandi tingimused ja hinnad (1 ) Hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja hindade vastavust määrusele kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja hindade kontrollimisel põhimõttest, et need peavad teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel. (3 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada toetuse saajale hulgimüügitasandi juurdepääsukulude ja hindadega seotud kohustusi ning kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, kui ta on tuvastanud, et hinnad on ülemäära kõrgel tasemel, moonutavad konkurentsi või kahjustavad lõppkasutajate huve. § 26 . Vaidluste lahendamine (1 ) Kui käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega seoses tekib toetuse saaja ja juurdepääsu taotleva sideettevõtja vahel vaidlus, on mõlemal poolel õigus pöörduda seisukoha saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. (2 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab vaidlusaluste küsimuste osas seisukoha kahe kuu jooksul kirjaliku avalduse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seisukoha koostamise aega mõistliku aja võrra pikendada. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister väliskaubandus - ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Lisa. Abikõlblik s ihtpiirkond -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 08.05.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-9/20/0109/0967 Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse riigi 2020.a. lisaeelarve seaduse § 1 jagu 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, infoühiskonna tulemusvaldkonna kohase kulumeetme „E-riigi ja sideturu arendamine” elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Määruse alusel antava toetus ega hüvitatakse abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate füüsilis t est ja juriidilis t est isikutest lõppkasutajatele kiiret lairibateenust võimaldavate kaabel- või traadita ( Fixed Wireless Access ) püsiühendusvõrkudega liitumisega seotud kulusid. Liitumisega seotud kulude hüvitamiseks antakse lõppkasutajatele toetust käesolevas määruses sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras. (3) Määruse alusel eraisikutele antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja Konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse vähese tähtsuse abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Toetusmeedet rahastatakse toetuse saajast lõppkasutaja elektroonilise side võrgu lõpp-punkti põhiselt toetuse saajast lõppkasutaja poolt valitud sideettevõtja kaudu. (5) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond moodustub määruse lisas loetletud aadressiobjektidest , k us käesoleva määruse vastuvõtmise ajal puudub vähemalt 30 megabitti sekundis allalaadimiskiirust võimaldav püsiühendus. § 2. Toetusmeetme eesmärk ja oodatav tulemus (1) Toetusmeetme eesmärk on läbi füüsilis t e ja juriidilis t e isikut e toetamise aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa aadressiobjektide liitumisele kiiret lairibateenust võimaldava te elektroonilise side juurdepääsuvõr kudega. (2) Meetme rakendamise oodatavaks tulemuseks on võimalikult suure arvu abikõlblikus sihtpiirkonnas asuva te aadressiobjektide liitumine kiiret lairibateenust võimaldavate kaabel- või traadita püsiühendusvõrkudega. (3) Toetuse kasutamise ja kulude abikõlblikkuse maksimaalne periood on 180 kalendripäeva alates § 11 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemise kuupäevast . § 3. Toetusmeetme rakendaja (1) Toetus meetme elluviija ja käesoleva määrusega sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise üle järelevalve teostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet . (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest käesoleva määruse alusel tehtavatest toetuse taotluse rahuldamise otsusest. § 4. Mõisted (1) Elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) käesoleva määruse tähenduses on üldkasutatava elektroonilise kaabel- või traadita sidevõrgu osa, mis tagab lõppkasutajale usaldusväärse lairibateenuse elektroonilise side võrgu lõpp-punkti kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumides või nendele piisavalt lähedal, et tagada kiire lairibateenuse tegelik pakkumine. (2) Kiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis võimaldab usaldusväärset ja tagatud andmeedastust igale lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis. (3) Juurdepääsuvõrguga liitumise teostamine tähendab ühenduspunkti või juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist lõppkasutaja aadressiobjekti ruumidesse lairibateenuse terminalseadme paigaldamisega, sinna liini välja ehitades või vähemalt lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini ilma liini välja ehitamata. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini ilma majasiseste liinide välja ehitamiseta. (4) Lairibateenuse terminalseadmed on seadmed, mis on vajalikud lairibateenuse kasutamiseks, sh kaabel- või traadita lairibavõrgu vastuvõtuseade (va. arvuti, sülearvuti , mobiiltelefon, tahvelarvuti jm) , modem või ruuter . (5) Lõppkasutaja siderajatised on tehnilised vahendid, rajatised jmt passiivtaristu, mis on vajalik lairibateenuse terminalseadmete ja/või liini ühendamiseks ühenduspunktiga aadressiobjektil, sh post, mast, kaablitoru, antennivarras ja seadmekapp või -kilp. (6) Lõppkasutaja käesoleva määruse tähenduses on füüsilisest või juriidilisest isikust klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on teostatud juurdepääsuvõrgu liitumine vastavalt määruse § 4 lõikele 3. (7) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7. 2. peatükk Toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sideettevõtjale esitatavad tingimused § 5. Toetatavad tegevused, toetuse suurus ja abikõlblikud kulud (1) Toetatavateks tegevusteks on abikõlblikus sihtpiirkonnas asuva lõppkasutaja juurdepääsuvõrguga liitumiseks teostatavad järgmised tegevused: 1) lairibateenuse terminalseadmete ost, nende paigaldamine, ühendamine, seadistamine, vooluvõrguga ühendamine jm kasutuselevõtuga seotud tegevused; 2) lõppkasutaja siderajatiste ost, nende paigaldamine, ühendamine, seadistamine jm kasutuselevõtuga seotud tegevused; 3) liini välja ehitamine juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja ühenduspunkti vahel, sh vastavate paigaldus-, kaeve-, ehitus- jm tööde teostamine ning vajalike vahendite ja materjalide ost, arvestades määruse § 6 sätestatud tingimusi. (2) Määruse raames ei toetata: 1) muude sideteenuste (v.a. lairibateenus) terminalseadmete ostu ja paigaldamist; 2) kohtvõrgu väljaehitamist lõppkasutaja ruumides, v.a. ulatuses, mis on vajalik lairibateenuse terminalseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks; 3) juurdepääsuvõrgu rajamise või haldamisega seotud tegevusi; 4) lõppkasutajale sideteenuse osutamist. (3) Lõikes 1 loetletud tegevustega seotud kulu d on abikõlblik ud , kui need on tekkinud abikõlblikus siht piirkonnas asuva lõppkasutaja aadressiobjekti liitumisel tingimustele vastava juurdepääsuvõrguga abikõlblikkuse perioodil. (4) Toetuse suurus on kuni 300 eurot ühe juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti kohta § 5 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud tegevuste teostamiseks. (5) Lõppkasutaja saab kasutada toetusmeedet liitumiseks ainult ühe juurdepääsuvõrgu lõpp-punktiga. § 6. Juurdepääsuvõrgule ja sideettevõtjale esitatavad tingimused (1) Toetusmeedet saab kasutada lõppkasutaja liitumise teostamiseks kaabel- või traadita juurdepääsu võrguga , mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1) võimaldama kiiret lairibateenust garanteeritud allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis; 2 ) juhul, kui liin rajatakse valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist. (2) Toetusmeedet juurdepääsuvõrguga liitumiseks kasutavale lõppkasutajale sideteenust osutav sideettevõtja peab: 1) toetust taotlevale lõppkasutajale juurdepääsuvõrguga liitumise eest esitavast arvest maha arvestama toetusmeetme summa selle määruse § 5 lõikes 4 kasutatud määras. 2) võimaldama lõppkasutajal liitumisel vabalt valida sobiva teenuspaketi, sh väiksema andmeedastuskiirusega lairibateenuse ning muid sideteenuseid sisaldava paketi; 3) mitte rakendama lõppkasutajatele põhjendamatut või diskrimineerivat hinnakujundust juurdepääsuvõrguga liitumisel ega sideteenuse osutamisel; 4) koostama lõppkasutajale juurdepääsuvõrguga liitumiseks esitatava arve ning paigalduse ja seadmete üleandmise akti selliselt, et sellel oleksid eristatavad toetusmeetme subjektiks olevad abikõlblikud kulud vähemalt määruse § 5 lõike 1 punktides 1-3 toodud liigenduses; 5) võimaldama lõppkasutajal liitumisel valida nii toetusmeetme maksimaalsest summast väiksema, kui ka suurema maksumusega terminalseadmeid; 6) võimaldama lõppkasutajal või selle esindusõigust omaval isikul koostada nõuetekohane volitus sideettevõtjale toetuse taotlemiseks ja vastu võtmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist enda nimel. 3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotluse esitajale ja taotlusele § 7. Toetuse andmise põhimõtted (1) Toetuse taotlejaks on lõppkasutaja, kes volitab talle sobivat juurdepääsuvõrguga liitumis t teostavat ja sideteenust osutavat sideettevõtjat enda nimel esitama taotluse toetuse saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning selle rahuldamisel ja pärast liitumise teostamist toetuse summa vastuvõtmiseks. (2) Toetusmeetme ga juurdepääsuvõrguga liitumise teostamiseks lõppkasutajatele peab sideettevõtja vastama § 8 lõikes 2 toodud tingimustele ning toetusmeetme programmis osalemiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuetekohase avalduse. (3) Toetusmeetmest toetuse saamiseks saab taotlusi esitada ja toetuse andmise otsuseid teha kuni 31. detsembrini 2020. ( 4 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab avalikkust käesoleva toetusmeetme käivitamisest 30 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumisest enda veebilehel ja vähemalt ühes üle-eestilise levikuga ajalehes. § 8. Toetuse taotlejale ja taotluse esitajale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks on määruse § 4 lõikes 6 nimetatud isik. (2) Toetuse taotluse esitaja: 1) peab olema juriidiline isik , kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris ; 2) omab toetuse taotluse esitamise ajal Majandustegevus e registris märget sideteenuste osutamise kohta; 3) osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust ; 4 ) omab määruse § 6 lõikes 1 toodud tingimustele vastavat üldkasutatavat elektroonilise side võrku Eestis või juurdepääsu nimetatud tingimustele vastavale võrgule; 5 ) tema majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 6 ) ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ; . 7 ) ei tohi toetuse taotluse esitamise ajal omada riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu-, keskkonnatasu või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt . 8) võib käesoleva määruse ja määruse [Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi rajamise toetusmeetme tingimused ja kord ] alusel antavatest toetustest saada ühtekokku mitte rohkem kui 2 500 000 eurot toetust. Juhul kui ühest kontsernist taotleb toetust mitu sideettevõtjat, siis kehtib nimetatud maksimaalse toetuse määr kõigile kontserni sideettevõtjatele ühiselt. (3) Toetusmeetme programmis osalemiseks peab sideettevõtja esitama koos § 7 lõikes 2 nimetatud avaldusega: 1) kinnituse selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse taotlemise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 2) nõusoleku, et teda kontrollitakse määruses sätestatud kohustuste täitmisel; 3) teabe talle dokumentide ja teabe kättetoimetamise viisi kohta; 4) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri; 5) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab vastu otsuse ja teavitab sellest avalduse esitanud sideettevõtjat hiljemalt 10 päeva jooksul peale avalduse nõuetekohast esitamist. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab sideettevõtja nõuetele vastavaks, kui see vastab § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele. § 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Lõppkasutaja poolt volitatud sideettevõtja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ile lõppkasutajate taotlusi toetuste saamiseks juurdepääsuvõrguga liitumiste jaoks mitte tihedamini kui üks kord kuus. (2) Toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud tähtajal koos nõutud andmete ja dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 3) taotluse on allkirjastanud toetuse taotleja või selle volitatud esindaja; 4) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele; 5) toetust ei taotleta sellise aadressiobjekti juurdepääsuvõrguga liitumisele, millele on toetust juba eraldatud; 6) toetust ei taotleta juurdepääsuvõrguga liitumisele, mis on tehtud või mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi liitumisega seotud tegevuste elluviimiseks enne abikõlblikkuse perioodi algust. (3) Toetuse t aotlus peab iga aadressiobjektina määratletud juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti kohta sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) l õppkasutaja poolt allkirjastatud taotlus t toetuse saamiseks; 2) nõuetekohane volitus lõppkasutaja poolt toetuse taotluse esitajale; 3) taotletava toetuse suurus aadressiobjektile liitumise loomise eest . § 10. Toetuse t aotluste menetlemine (1) Toetuse t aotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, toetuse taotluse esitaja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest, toetuse andmise otsusest või taotluse rahuldamata jätmise otsusest. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab toetuse taotluse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab § 5 ja § 9 lõi get es 2 ja 3 sätestatud tingimustele. (3) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral ei osale taotlus enam edasises menetluses ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused. § 11. Toetuste andmise otsus ja taotluse rahuldamata jätmine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse andmise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul peale taotluse esitamist. (2) Toetuse andmise otsuses märgitakse: 1) toetuse saajast lõppkasutaja nimi ja aadressiobjekt; 2) toetuse taotluse esitanud sideettevõtja nimi; 3) toetuse summa. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) toetuse saajast lõppkasutaja nimi ja aadressiobjekt; 2) toetuse taotluse esitanud sideettevõtja nimi; 3) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus. (4) Toetuse andmise otsus ja taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse toetuse taotluse esitajale taotluses märgitud kontaktaadressile. 5. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine § 12. Toetuse väljamaksmine (1) Toetuse väljamaksmine toetuse väljamakse taotluse esitanud sideettevõtjale toimub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i poolt toetuse väljamakse otsuse alusel maksimaalselt üks kord kuus. (2) Toetuse väljamakse taotlus peab iga aadressiobjektina määratletud juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti kohta sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid : 1) koopia lõppkasutajaga sõlmitud liitumislepingust taotletava aadressiobjektina määratletud juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti kohta; 2) koopia lõppkasutajale esitatud § 6 lõige 2 punktides 1 ja 4 toodud tingimustele vastavast arvest ja seadmete üleandmise aktist; 3) abikõlblike kulude kuludokumendid; ( 3 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse väljamakse hiljemalt 30 päeva jooksul peale toetuse väljamakse otsuse tegemist. § 13. Juurdepääsuvõrgu liitumise kontrollimine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet il on õigus enne toetuse väljamakse otsust kontrollida toetuse taotluse esitaja poolt esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu liitumise teostamises vastavalt määruses sätestatud tingimustele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet il on õigus kaasata kontrolli läbiviimisse ametiväliseid eksperte. (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse taotluse esitajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt 10 tööpäeva ette. (3) Kohapealne kontroll teostatakse koos toetuse taotluse esitaja esindajaga. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta kontrollakti, millega loetakse juurdepääsuvõrgu ga liitumise teostamise kontroll lõppenuks. (5) Lõikes 4 nimetatud kontrollaktis fikseerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruses sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused ja annab mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. § 14. Lairibateenuse osutamise kohustus ja tagasimaksed (1) Toetuse taotl use esitajal on kohustus osutada toetuse saanud aadressiobjektil lairibateenust vähemalt 24 kuud alates juurdepääsuvõrgu ga liitumise teostamises t. Selle kohustuse tagamiseks on toetuse taotl use esitajal õigus sõlmida lõppkasutajaga siduv leping. (2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral on toetuse taotl use esitaja kohustatud 30 kalendripäeva jooksul alates lairibateenuse osutamise lõpetamisest teavitama sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning tagastama saadud toetussumma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt näidatud pangaarvele. (3) Lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti siis, kui toetuse taotluse esitajaks on sideettevõtja, kes ise jaeteenuseid lõpp-kasutajatele ei paku. 6. peatükk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti ja toetuse taotluse esitaja õigused ning kohustused § 1 5 . Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku veebilehe. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni: 1) määruse tekst; 2) toetuste andmisega seotud dokumendid ja otsused; 3) toetusmeetme eelarve suuruse; 4 ) toetuste programmis osalevate sideettevõtjate nimed ja registrikoodid; 5 ) väljamakstud toetuste koondsummad sideettevõtjate kaupa . § 1 6 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i õigused ja kohustused (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet il on õigus: 1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ga liitumisi abikõlblikus sihtpiirkonnas, samuti toetuse taotluse esitanud sideettevõtjate raamatupidamist ning toetuse tingimuste täitmist; 2 ) kontrollida peale toetuse väljamaksmist § 14 l õikes 1 sätestatud kohustuse täitmist; 3 ) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja ja/või toetuse taotluse esitanud sideettevõtja on toetuse taotlemise või täitmise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. 4 ) muuta § 8 lõikes 4 nimetatud otsust, kui toetuse taotleja on vähemalt viiel korral tõendatult esitanud toetuse taotlemise ajal ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid . (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet il on kohustus: 1) anda toetuse taotluse esitajale ja toetuse taotlejale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 2) koostata toetus taotluse ja väljamakse taotluse vormid või suunised toetuse taotluse esitajale; 3 ) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist; 4 ) menetleda toetuse väljamakseid ja teha kulude abikõlblikkuse kontrolli; 5 ) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada ülevaateid; 6 ) koguda toetuse taotluse esitanud sideettevõtjatelt kord aastas sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu liitumiste infot lõppkasutajate osas; 7 ) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant kogu toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse väljamakse tegemist. § 1 7 . Toetuse taotluse esitaja õigused ja kohustused (1) Toetuse taotluse esitanud sideettevõtjal on õigus saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustuste täitmisega. (2) Toetuse taotluse esitanud sideettevõtjal on kohustus: 1) rajada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu liitumised viisil, mis arvestab määruses ja toetuse andmise otsuses sätestatud tingimusi; 2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele; 3) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 4) esitada kord aastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu liitumiste infot lõppkasutajate osas; 5) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i taotluse korral andmeid, mis võimaldavad tuvastada ülemäärase toetuse olemasolu; 6) maksta ülemäärane toetus tagasi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet i tehtud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7) teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet it kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohustuste täitmist; 8) säilitada juurdepääsuvõrgu liitumiste ehituse dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat pärast juurdepääsuvõrgu liitumiste valmimist. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Lisa. Abikõlblik sihtpiirkond Vastavalt nimekirjale 08.05.2020 nr 1-9/20/0109/0967 Avalik konsultatsioon kiirete lairibaühenduste arendamise toetusmeetmete teise etapi ettevalmistamiseks Austatud sideettevõtjad ja huvitatud isikud Kiire ja stabiilse internetiühenduse omamine on tänapäeva maailmas muutunud elementaarseks vajaduseks töö tegemisel, riigiga asjaajamiseks, ostude sooritamiseks, meelelahutuseks ja suhtluseks. Seda tõestas varasemast veelgi ilmekamalt kogu maailma tabanud COVID-19 pandeemia, mis on sundinud inimesi senisest enam toetuma igapäevatöös ja õppetegevuses virtuaalsetele lahendusele, mille tulemusel on kogukonnad ja valitsused kõikjal maailmas mõistnud moodsate sideühenduste olulisust. Kuna elektroonilise side võrkudesse tehtavad investeeringud on küllaltki kapitalimahukad, siis selle tõttu on erasektor aktiivselt tegutsemas põhiliselt tiheasustusega piirkondades, kus konkurentsist tulenevalt on internetiühenduste kvaliteet parem, kui väiksema rahvaarvuga maapiirkondades. Euroopa Liidus on seatud eesmärk tagada aastaks 2025 kõigile Euroopa majapidamistele nii maa- kui ka linnapiirkondades internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (allalaadimiskiirus), mida saab suurendada 1 Gbit/s kiiruseni. Selleks, et vähendada „digitaalset lõhet“ linna ja maapiirkondade vahel, on Eestis alates 2010. aastast rajatud EL struktuurifondide toel lairiba baasvõrku kokku ca. 7000 km ulatuses. Sellele lisaks sõlmis riik 2018. aastal avaliku konkursi tulemusel Elektrilevi OÜ-ga lepingu, millega viimane kohustus 20 miljoni euro suuruse toetuse eest hiljemalt 2023. aasta lõpuks looma valguskaablitel põhineva juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse turutõrkepiirkondades asuvatele 40 016 aadressile. Vaatamata eelpool loetletud sammudele on Eestis jätkuvalt piirkondi, kus piisava võimekusega juurdepääsuvõrke ei ole ja lähimate aastate jooksul suure tõenäosusega ka ei rajata. Samuti tuleb sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt toetada vähekindlustatud leibkondi kiire internetiühendusega liitumisel. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada 2020. aasta lisaeelarvest kokku 15 miljonit eurot, millest - 6 miljonit eurot on ettenähtud investeeringutoetusega sideettevõtjatele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude rajamiseks ja seeläbi liitumise võimaluste loomiseks turutõrkepiirkondades; - 9 miljonit eurot on ettenähtud lõppkasutajate toetamiseks juurdepääsuvõrkudega liitumiseks. Nimetatud kahe toetusmeetme väljatöötajateks ja elluviijateks on Majandus- ja Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Toetusmeetmete tingimuste väljatöötamisel ja toetuste jagamisel lähtuvad MKM ja TTJA Euroopa Liidu õigusaktidest, sh: - Euroopa Komisjoni teatisest „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga“1 (edaspidi lairiba suunised) sätestatud kriteeriumitest ja juhistest; - Euroopa Komisjoni määrusest „nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks“2 (edaspidi grupierandi määrus); - väljatöötamisel olevatest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrustest, mille esialgsed kavandid on leitavad käesoleva kirja lisadest. Käesolev kiri tähistab avaliku konsultatsiooni algust vastavalt lairiba suuniste peatüki 3.4 punktile 78 b. Avalik konsultatsioon lõppeb 8. juunil kell 17:00. Avalik konsultatsioon valmistab ette järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi rajamise toetusmeetme elluviimist ja kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise korraldamist lõppkasutajatele. Üksikasjalik kaardistamine ja katvuse analüüs TTJA on välja töötanud sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi (edaspidi sideteenuse andmekogu), mis on avalikkusele kättesaadav veebiaadressilt www.netikaart.ee. Nimetatud andmekogu pidamise eesmärk on kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada aadressiobjektid, millel puudub juurdepääs andmesideteenusele. Sideteenuse andmekogu võimaldab seirata andmesideteenuste levikut ajas. Sideteenuse andmekogu puudutav on sätestatud elektroonilise side seaduse3 §-is 1002 (sideteenuse katvuse ja võimaluste võrdlus). Vastavalt § 1002 lõikele 5 „sideettevõtja esitab sideteenuse andmekogu põhimääruses määratud perioodilisusega sideteenuse andmekogusse andmeid andmesideteenuse geograafilise leviku, võimaluste ja võimekuse parameetrite kohta.“ Nimetatud andmekogusse esitatud sideettevõtjate andmed on olnud aluseks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valgete alade kaardistamiseks. Kaardistamise teadaolev olukord on leitav Exceli tabelina alljärgnevalt veebilehelt: https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp. Tabelis on kõik Eestis olevad aadressobjektid koos nendel aadressidel teadaolevalt pakutavate kaabelühenduse allalaadimise kiirustega ja täiendava geoinfoga, mis võimaldavad andmeid masintöödelda. Tabelis olevad aadressid, kus olemasolevate andmete põhjal jääb kaabelühendusega lairiba allalaadimise kiirus alla 30 Mbit/s, moodustavad valge ala. Käesoleva kirjaga palume kõigil sideettevõtjatel kontrollida tabelis oleva info õigsust ning informeerida TTJA-d aadressil [email protected] kõikidest neist aadressidest, kus teie ettevõte juba käesoleval ajal läbi järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu tingimustele4 vastava võrgu suudab pakkuda vähemalt 30 Mbit/s suurust allalaadimise kiirust, kuid mida tabelis siiski kajastatud pole. Andmed palume esitada TTJA poolt avalikustatud tabeli ja juhendi põhjal, mis on leitavad veebilehelt https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp. Siinkohale rõhutame, et sarnaselt 2018. aastal läbi viidud avalikule konsultatsioonile ei arvesta TTJA ja MKM järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude hulka neid juurdepääsuvõrke, mis ei suuda tagada lõppkasutajale 30 Mbit/s allalaadimiskiirust ja/või opereerivad osaliselt või täielikult sekundaarse kasutusega raadiosagedustel vastavalt Eesti raadiosagedusplaanile5. 1 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013XC0126%2801%29 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02014R0651-20170710 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020004?leiaKehtiv 4 Vt. lairiba suuniste peatüki 3.1 punkte 57 ja 58 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019006?leiaKehtiv 2 (5) Investeeringukavad kuni 2023. aastani EL riigiabi reeglite üks olulisi eesmärke on tagada, et avaliku rahaga tehtavad investeeringud ei asendaks ega suruks turult välja erasektori poolt kavandatavaid investeeringuid. Selleks peab lairiba suunistest lähtuvalt küsima ettevõtetelt nende investeeringukavasid vähemalt 3 aasta perspektiivis, eesmärgiga vältida riigiabi andmist neisse piirkondadesse, kus erakapital ise plaanib vajalikke investeeringuid teha. Arvestades ka 2018. aastal läbi viidud avalikku konsultatsiooni ning selle tulemusel antud riigiabi palumegi kõigil vähemalt 30 Mbit/s allalaadimise kiirust võimaldavaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke kavandatavatel ettevõtetel informeerida TTJA-d kuni aasta 2023 lõpuni kavandatavatest investeeringutest. Investeerimisplaanis on oluline, et see võtaks arvesse ka elanikkonna üleüldist maksevõimet ning senist sideettevõtete kogemust. Riik eeldab, et selleks on keskmiselt 200-300 eurot liitumise kohta. Kavandatavatest investeeringutest palume teatada aadressi täpsusega. Andmed palume esitada TTJA poolt avalikustatud tabeli ja juhendi põhjal (https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp). Oluline on ära näidata juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg vähemalt aasta täpsusega. Lähtudes lairiba suuniste peatüki 3.3 punktist 75, peab investeerimisplaan usutaval viisil tõendama ära ettevõtte kavatsused ja finantsilise ning tehnilise võimekuse lubatud investeeringute tegemiseks lubatud ajaperioodi jooksul. Sellest tulenevalt palume lisaks tabelile esitada ettevõtte juhatuse liikme poolt allkirjastatud kiri, milles kajastatud infot aluseks võttes saab TTJA hinnata ettevõtte investeerimisplaani usutavust. TTJA võib investeerimisplaani osas küsida täiendavaid andmeid. Edastatud infot käsitletakse vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktile 17 asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. Juhul, kui avaliku konsultatsiooni lõppemise ajaks pole vastava asustusüksuse kohta informatsiooni investeeringukavade kohta laekunud, loetakse antud piirkond valgeks alaks. Kavandatavate toetusmeetmete esialgsed põhimõtted ja eesmärgid Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi rajamise toetusmeede Toetusmeetme eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal ülikiire (vähemalt 100 Mbit/s allalaadimise kiirusega) lairibateenuse kasutamist. Toetatavateks tegevusteks on: 1) abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine, ehitamine koos selleks vajalike materjalidega ja omanikujärelevalve läbiviimisega; 2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete (va. lõppkasutaja terminalseadmed) ostmine ja paigaldamine. Samuti peab toetusega rajatav juurdepääsuvõrk võimaldama sideettevõtjatele jaeteenuste pakkumiseks hulgimüügitasandil passiivset juurdepääsu ning füüsilist teenuste eraldamist. Toetuse abil ehitatud võrgus peab hulgitasandi juurdepääs õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel olema tagatud kõigile seda taotlevatele sideettevõtetele6. Valikukriteeriumiks toetuse saajate välja selgitamisel on küsitava toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest. Juurdepääsuvõrguga liitumise hind lõppkasutajale võib olla maksimaalset 200 eurot liitumise kohta. Avaliku konkursi tulemusena välja valitud toetuse saajad peavad juurdepääsuvõrgu ehituse kõikides kokku lepitud sihtpiirkondades lõpetama hiljemalt 31. oktoobril 2021. Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumise toetusmeede Toetusmeetme eesmärk on läbi füüsiliste ja juriidiliste isikute toetamise aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa aadressiobjektide liitumisele kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side juurdepääsuvõrkudega. Toetatavateks tegevusteks on abikõlblikus sihtpiirkonnas asuva lõppkasutaja juurdepääsuvõrguga liitumiseks teostatavad järgmised tegevused: 6 Vt. lairiba suuniste peatüki 3.5 punkte 79-81 3 (5)  1) lairibateenuse terminalseadmete ost, nende paigaldamine, ühendamine, seadistamine, vooluvõrguga ühendamine jm kasutuselevõtuga seotud tegevused; 2) lõppkasutaja siderajatiste ost, nende paigaldamine, ühendamine, seadistamine jm kasutuselevõtuga seotud tegevused; 3) liini välja ehitamine juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti ja ühenduspunkti vahel, sh vastavate paigaldus-, kaeve-, ehitus- jm tööde teostamine ning vajalike vahendite ja materjalide ost. Kahe meetme peale kokku tohib üks sideettevõtja saada toetusi maksimaalselt 2 500 000 eurot. Mõlema meetme avamine on plaanitud juuniks 2020. Olemasoleva taristu kasutamine juurdepääsuvõrgu rajamiseks Selleks, et vähendada lairibavõrkude rajamise kulusid, tuleks võrkude rajamisel võtta kasutusele nii palju juba olemasolevat taristut (kanalisatsioon, elektripostid jne), kui tehniliselt võimalik. Samas tuleks konkurentsi edendamiseks võimaldada olemasolevat taristut kasutada ka teistel võimalikel pakkujatel omapoolsete pakkumiste tegemiseks. Vastavalt lairiba suuniste punktile 78 f peab iga sihtpiirkonnas lairibavõrkude rajamiseks sobivat taristut omav või kontrolliv operaator (hoolimata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse), ja kes soovib pakkumises osaleda, täitma järgmised tingimused: I. teavitama avalike konsultatsioonide ajal abi andvat asustust ja riiklikku reguleerivat asutust sellisest taristust; II. andma muudele pakkujatele kogu asjakohase teabe sellisel ajahetkel, mis võimaldaks neil kaasata selline taristu ka oma pakkumisse. Eelnevast lähtudes palume kõigil potentsiaalsetel pakkujatel, kes soovivad taotleda toetust järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu teise etapi rajamise toetusmeetmest, ja omavad või kontrollivad sihtpiirkonnas sellist taristut (aadressidel, kus allalaadimiskiirus on alla 30 Mbit/s, vastavalt TTJA avalikustatud tabelile https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp), teavitada TTJA-d avaliku konsultatsiooni lõpptähtajaks järgnevast: - andmebaasi asukoht ja juurdepääsuvõimalused, kust on võimalik taristu kohta andmeid saada, või masinloetaval kujul andmed, mis võimaldaks teistel osalejatel kaasata selline taristu oma pakkumisse; - taristule juurdepääsu andmise tingimused (nii tehnilised, majanduslikud kui operatiivsed tingimused); - kontaktandmed ja/või -isik, kellega küsimuste korral ühendust võtta. Eelnimetatud info palume edastada aadressil [email protected]. Kogu edastatud info avalikustatakse TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/lairiba_teine_etapp. Kõik informatsioon kavandatavate toetusmeetme ja kõigi nendega seonduvate materjalide kohta saab olema leitav aadressilt www.ttja.ee/lairiba-teine-etapp, mis saab olema keskne veebileht antud küsimuses. Valge ala väljaselgitamisega ning olemasoleva taristuga seotud küsimused ja tagasiside palume saata [email protected]. Toetusmeetme määruste kavanditega seonduv tagasiside palume saata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor 4 (5) Lisad: Juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeetme määruse kavand Lairiba püsiühendusega liitumise toetusmeetme määruse kavand Oliver Gailan 667 2080 [email protected] 5 (5)