dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Väljaminev kiriAvalik

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seisukoht põhimakseteenuste osutamise kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 5. mai 2020
Viit
1-9/2020/0938
Registreeritud
5. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Juhtimine, asjaajamine, arhiivitöö korraldus, suhtekorraldus 2020 - ...
Sari
1-9 Kirjavahetus isikute-, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-9/2020
Vastutaja
Rain Meristo (Kasutajad, Tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎1-920200938 05.05.2020 Väljaminev kiri.asice365 KB

Sisu (failidest)

Pr Ülle Madise Õiguskantsler [email protected] Meie 05.05.2020 nr 1-9/2020/0938 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seisukoht põhimakseteenuste osutamise kohta Olles tutvunud Teie märgukirjaga nr 6-1/191286/2001261 põhimakseteenuste tagamise kohta, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) enda seisukohti alljärgnevalt. 1. Põhimaksekontole juurdepääsu tagamine 1.1. TTJA jagab õiguskantsleri seisukohta, mille kohaselt on põhimaksekonto tänapäeva ühiskonna majandus- ja ühiskondlikus elus osalemisel hädavajalikuks eeltingimuseks ning põhimakseteenuste piiramine (sh pangakontode sulgemine) tähendab isiku juurdepääsu piiramist elutähtsale teenusele. Ühtlasi on tegemist selliste isiku põhiõiguste olulise piiramisega, mille teostamiseks on vajalik pangakonto olemasolu. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-le 7101 lg 2 kohustub pank sõlmima põhimakseteenuste osutamiseks lepingu Euroopa Liidus seaduslikul alusel viibiva tarbijaga, kui tarbijal on selle vastu põhjendatud huvi. TTJA valitsev seisukoht on siiani olnud, et pank võib keelduda isikule maksekonto avamisest, kui isikul on juba asjaomase liikmesriigi territooriumil tegutsevas pangas pangakonto, mis võimaldab kasutada põhimaksekontoga seotud teenuseid. Oleme siiani lähtunud krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 89 lg-st 9, mille kohaselt on pangal lubatud ise valida, keda ta soovib teenindada ja keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning maksekonto direktiivi art 16 lg-st 5, vaatamata sellele, et Eesti ei ole pidanud vajalikuks selle maksekonto direktiivi sätet üle võtta. TTJA seisukohta on suuresti mõjutanud ka pankade võimalus keelduda maksekonto avamisest või sulgeda maksekonto rahapesu kahtluse korral. Rahapesu kahtlus võimaldab pankadel sisuliselt ilma selgitusteta keelduda maksekonto avamisest (VÕS 7101 lg 6). Kuna TTJA ei ole pädev hindama, millistel juhtudel on tegemist rahapesu juhtumiga ning millisel juhul mitte, siis TTJA võimekus nimetatud rikkumiste üle järelevalvet teostada on piiratud, erinevalt Finantsinspektsioonist ja Politsei- ja Piirivalveametist. Leiame, et koostöös eelpool mainitud ning Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 muude pädevate asutuste või organisatsioonidega tuleks nimetatud probleemile lahendus leida. 1.2. Samuti nõustub TTJA seisukohaga, et pank peab tagama, et füüsiline isik saaks põhimakseteenuseid kasutada arestimata jäetud summa ulatuses. Täitemenetluse võlgnikule põhimakseteenuste osutamist ei tohi mingil moel piirata (sh tehingute arvu) ning makseteenuse lepinguga pakutavate teenuste ulatus peab jääma samaks võrreldes teenuse tavakasutajaga (VÕS § 7101 lg 9 ja lg 10). Tulenevalt sellest ei ole ka õiguspärane piirata täitemenetluse võlgniku õigust teha deebetkaardiga makseid, internetipangas ülekandeid ja võtta sularahaautomaadist raha. TTJA viis jaanuaris 2020 elutähtsat makseteenust pakkuvate pankade osas läbi järelevalvemenetlused. Tegemist oli täiendavate kontrollidega juba 2019. a juunis alustatud järelevalvemenetluste osas. Menetluste eesmärgiks oli kontrollida, et kas pangad on likvideerinud takistused, mis piirasid täitemenetluse võlgnikel põhimakseteenuste kasutamist (kaardimaksed, ülekanded internetipangas jms). Nimetatud järelevalvemenetlustega tehti kindlaks, et ainult üks elutähtsat makseteenust pakkuv pank (SEB Pank) ning Coop Pank AS (ei ole elutähtsa teenuse osutaja) on täielikult eemaldanud makseteenuse kasutamise piirangud täitemenetluse võlgnikel, kellede konto on arestitud. Ülejäänud pankade seisukohad olid järgnevad: LHV Pank AS ei plaani enne 2021 puuduste likvideerimist ning nad on seisukohal, et ei piira kliendil maksete teostamist, kuna klient saab kõik oma arved ja maksete soovid edastada pangale (kas e-kirja teel või kontorisse tulles) ning pank teostab ülekanded kliendi eest. Luminor Bank AS-i ATM lahenduse (sularaha automaadist) valmimine ning tarbijatele kätte saadavaks tegemine on planeeritud juulis 2020. Swedbank AS üritab avada 2020. aasta lõpuks internetipanga kasutamise võimaluse täitemenetluse võlgnikele, kellel pangakonto on arestitud, ning maksekaartide kasutamise võimekus erinevate maksetehingute tegemiseks püütakse teha klientidele võimalikuks hiljemalt 2021. aasta lõpus. 1.3. TTJA nõustub õiguskantsleriga ka selles osas, et pankade üldtingimuste punktid võivad olla täitemenetluse võlgnikku ebamõistlikud kahjustavad (VÕS § 42), kui need piiravad maksekontoga seotud põhimakseteenuste kasutamist arestimata jäetud summa ulatuses. Tüüptingimuste täiendamise osas olid pangad pigem tagasihoidlikud, kuid nimetatud muudatuste tegemine on otseselt seotud pankade pakutavate põhimakseteenuse lahendustega. Nimetatud rikkumise osas on TTJA-l võimalus samuti sekkuda ning teha rikkujale ettekirjutus. TTJA hinnangul on pankade poolne huvi probleemiga tegeleda vähene ning võimalikud rikkumiste likvideerimiste tähtajad ebamõistlikult pikad. Ainsana on aktsepteeritav Luminor Bank AS-i poolt esitatud piirangute likvideerimise tähtaeg, mis on juuli 2020. 2. TTJA edasised järelevalve alased tegevused TTJA alustas elutähtsat makseteenust pakkuvate Pankade suhtes järelevalvemenetlused jaanuaris 2020, mis on veel käimas. SEB Pank ja Coop Pank AS suhtes, kes on põhimakseteenuse kasutamise piirangud likvideerinud, lõpetab TTJA menetlused esimesel võimalusel. LHV Pank AS, Luminor Bank AS ja Swedbank AS suhtes järelevalvemenetlus jätkub, kuna nimetatud pangad piiravad jätkuvalt täitemenetluse võlgnike põhimakseteenuse kasutamist. Lisame, et TTJA lähtub järelevalvemenetluste teostamisel enda varasemast praktikast, edastades pankadele õigusrikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemise hoiatuse, millega ühtlasi kaasneb isikutele selgituste andmise võimalus enda tegevuse ja etteheidetud õigusrikkumise osas. Kui pank jätkab peale ettekirjutuse tegemise hoiatuses määratud tähtaega VÕS § 710¹ sätestatud rikkumist, teeb TTJA tarbijakaitseseaduse (TKS) alusel ettekirjutuse ning nõuab rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist (TKS § 65 lg 2). Ebamõistlikult kahjustavate 2 (3) tüüptingimuste (VÕS § 42) kohta saab TTJA teha nii ettekirjutuse, millega kohustada panka enda tüüptingimustesse sisse viima muudatusi, et need ei piiraks täitemenetluse võlgnikel põhimakseteenuse kasutamist, kui ka pöörduda hagiga kohtusse (TKS § 64, § 65 lg 3). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Rain Meristo 620 1919 [email protected] 3 (3)
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →