Leping

KÄSUNDUSLEPING nr 4-7/0072-1 Tallinnas, 28.05.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10142, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Kaur Kajak (edaspidi käsundiandja) ja Mittetulundusühing Rahatarkus, registrikood 80371383, asukoht Põllu 47-4, 11620 Tallinn, mida esindavad juhatuse liikmed Leonore Riitsalu ja Heli Lehtsaar-Karma (edaspidi käsundisaajad), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käsunduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevate tingimuste kohaselt: 1. Teenuse objekt ja tähtaeg 1.1. Käsundisaaja kohustub lepinguga osutama käsundiandjale teenust, mis seisneb jätkusuutliku tarbijahariduse edendamise projekti välja töötamises ning projekti tegevuste ellu viimises 2020. aastal (edaspidi teenus). Tööülesannete täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 1.2. Teenusena käsitatakse kõiki tegevusi, sh lepingus nimetamata tegevusi, mis on vajalikud lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti teenuse vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toimingud. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine lepingu esemeks oleva teenuse osutamisel käsundisaaja poolt. 2.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest ning lepinguga reguleerimata juhtudel võlaõigusseadusest, Eesti Vabariigis kehtivatest muudest õigusaktidest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse käsundiandja läbiviidud väikehanke – "Tarbijahariduse edendamine“ − tulemusena ning vastavalt hankedokumentidele ning käsundisaaja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Käsundisaaja kohustub lepinguga osutama käsundiandjale kokkulepitud teenust ning käsundiandja kohustub tasuma käsundisaajale teenuse osutamise eest lepinguga kokkulepitud tasu. 2.5. Käsundisaaja kinnitab, et tal on piisavad erialased teadmised ja võimed lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.6. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.  2.7. Eeldatakse, et käsundisaaja osutab teenust ning täidab lepingus sätestatud kohustusi isiklikult. Käsundisaajal ei ole õigust anda lepingust tulenevaid õigusi või kohustusi üle kolmandale isikule ilma käsundiandja nõusolekuta. Kolmanda isiku kasutamisel teenuse osutamisel vastutab lepingu täitmise eest käsundiandja ees käsundisaaja. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1. Käsundisaaja esitatud pakkumus 3. Käsundiandja õigused ja kohustused 3.1. Käsundiandjal on õigus: 3.1.1. nõuda käsundisaajalt teenuse nõuetekohast osutamist; 3.1.2. kontrollida lepingu kehtivuse ajal teenuse osutamise kooskõla käesoleva lepingu tingimuste ja muude nõuetega; 3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles või vähendada punktis 5 sätestatud tasu), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui käsundisaaja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muus lepingu juurde kuuluvas dokumendis sätestatud tähtaegadest, tingimustest, maksumusest, samuti kui käsundisaaja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi; 3.1.4. nõuda käsundisaajalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekkinud käsundisaaja poolt teenuse lepingus kokkulepitust erineval osutamisel. 3.2. Käsundiandja kohustub: 3.2.1. andma käsundisaajale teenuse osutamisega seonduvaid otseseid ja selgeid juhiseid ning esitama käsundisaajale kõik lähteandmed ja volikirjad ning muud dokumendid teenuse osutamiseks. Teenuse osutamiseks vajalikke juhiseid annab, asjakohast teavet jagab, teenuse kvaliteeti kontrollib ning võtab teenuse vastu käsundiandja poolt kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus, [email protected]. 3.2.2. juhtima viivitamata tähelepanu teenuse osutamisel käsundisaaja tegevuses ilmnevale puudusele ja tagama kõikide temast sõltuvate teenuse osutamise käigus kerkivate probleemide lahendamise 3 (kolme) tööpäeva jooksul probleemi kohta teate saamisest arvates. Kui probleemi ei ole põhjendatult või käsundiandjast olenemata asjaoludel võimalik lahendada eelmärgitud tähtaja jooksul, teatab käsundiandja sellest viivitamata käsundisaajale; 3.2.3. kinnitama käsundisaaja poolt esitatud aruande 15.10.2020 ja 30.12.2020 ja võtma teenuse üleandmis-vastuvõtmisakti alusel vastu, kui see on osutatud nõuetekohaselt; 3.2.4. maksma punktis 5 kokkulepitud tasu. 4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus:  4.1.1. saada käsundiandjalt temale teenuse osutamiseks vajalikke juhiseid, dokumente ja teavet; 4.1.2. seaduses sätestatud juhtudel kõrvale kalduda juhiste täitmisest, teavitades sellest viivitamata käsundiandjat lepingu punkti 4.2.4. kohaselt; 4.1.3. saada punktis 5 kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja kohustub: 4.2.1. osutama teenust kooskõlas lepinguga ja heade kommetega ning järgima teenuse osutamisel kõiki käsundiandja juhiseid ning hoiduma toimingust, mis võiks raskendada lepingu esemeks olevate eesmärkide saavutamist; 4.2.2. tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja teenuse olemusest tuleneva vajaliku hoolsusega, oma teadmiste ja võimete kohaselt käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale; 4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena lepingu kehtivuse ajal ja ka peale seda mis tahes lepingu täitmisega seotud või selle käigus teatavaks saanud teavet, mis võib kahjustada käsundiandja huve; 4.2.4. teavitama viivitamata käsundiandjat temalt saadud teabe, lähteandmete, dokumentide vms puudulikkusest ja muu asjaolu ilmnemisest, mis mõjutab või võib oluliselt mõjutada kokkulepitud toimingute teostamist, tingida käsundisaaja õiguse juhise täitmisest keelduda või ajendada käsundiandjat muutma teenuse osutamiseks antud juhiseid, põhjendades, milles võib seisneda kahjulik tagajärg käsundiandjale ja mis alustel on käsundisaaja sunnitud juhise täitmisest keelduma. Seejärel on käsundisaaja kohustatud ära ootama käsundiandja otsuse või uued juhised, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks; 4.2.5. hüvitama hooletusest või tahtlusest käsundiandjale teenuse osutamisel tekitatud varalise ja mittevaralise kahju; 4.2.6. esitama käsundiandjale aruande teenuse osutamise kohta 15. oktoobril ja 15. detsembril 2020. Aruandes tuleb kajastada vastaval perioodil teostatud tööd ja eelarve; 5. Tasu 5.1. Pooled lepivad kokku, et käsundiandja kohustub tasuma käsundisaajale lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest tasu vastavalt punktis 4.2.6 toodud aruandekohustuse täitmise järel, mitte rohkem kui 35 000 eurot (hind koos käibemaksuga). 5.2. Käsundiandja kohustub tasu maksma käsundisaaja arvelduskontole nr EE167700771001404921 LHV Pangas hiljemalt 20 päeva jooksul arvates aruande kinnitamisest käsundisaaja esitatud arve alusel. 5.3. Käsundisaaja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse käsundiandja dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud käsundiandja kontaktisik.  5.4. Käsundiandja ja käsundisaaja ühisel kokkuleppel on käsundiandjal õigus teha välja makseid ka varasemalt kui 5.2 nimetatud kuupäevadel, juhul kui projektis on lõppenud oluline tegevusetapp. 6. Vastutus 6.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 6.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast 0,02% päevas. 6.3. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, on lepingu punktis 6.2. nimetamata kohustuste rikkumise korral teisel poolel õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu konkreetse etapi teenuste eest ette nähtud maksimaalsest tasust. 6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista käsundiandja õigust kasutada käsundisaaja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.5. Käsundiandjal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada käsundisaajale maksmisele kuuluva tasuga. 6.6. Lepingus sätestatud viivise ja leppetrahvide tasumine ei vabasta poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 7. Kohustuste rikkumise vabandatavus (vääramatu jõud) 7.1. Pool vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud ettenägematu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 7.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teatama teisele poolele viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1. Pool kohustub teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui:  8.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronpostiga digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 8.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3. Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 8.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 5 (viie) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisa allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2. Pooltel on õigus lepingut muuta kirjaliku kokkuleppega, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine või kui muutmisega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Lepingu muutmisel ei või käsundiandja võtta täiendavaid kohustusi, mis summeerituna esialgse lepingu kogumaksumusega oleks võrdne või ületaks lihthanke piirmäära (30 000 eurot ilma käibemaksuta). 9.3. Pooltel on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt kokkuleppel või ühepoolselt järgmiselt: 9.3.1. käsundisaajal on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades sellest käsundiandjale kirjalikult ette vähemalt kaks kuud, kui käsundiandja on rohkem kui kaks korda rikkunud vähemalt üht lepingus nimetatud kohustust; 9.3.2. käsundiandjal on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades sellest käsundisaajale kirjalikult ette vähemalt kaks kuud, kui käsundisaaja on rohkem kui kaks korda rikkunud lepingus märgitud käsundisaaja ülesandeid või käsundisaaja osutatavad teenused ei ole lepingu tingimuste kohased; 9.3.3. etteteatamiseta võib lepingu lõpetada võlaõigusseaduse § 116 lõikes 2 ja §-s 631 nimetatud asjaoludel. 10. Vaidluste lahendamine ja lepingu tõlgendamine 10.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras käsundiandja asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.  10.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1. Lepingu alusel saadud teave on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandale isikule. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene teabe avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud teavet avaldama. 11.2. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1. Käsundiandja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel on tarbimiskeskkonna osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus, tel: +372 6 201 717, e-post [email protected] 12.2. Käsundisaaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on MTÜ Rahatarkus juhatuse liige Heli Lehtsaar-Karma, [email protected]. 12.3. Juhul, kui üks lepingu Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Käsundiandja: Käsundisaaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet MTÜ Rahatarkus Kaur Kajak Leonore Riitsalu, Heli Lehtsaar- peadirektor Karma  Lisa 1. MTÜ rahatarkus pakkumine TTJA-le Vastavalt 9. märtsil 2020 toimunud kohtumisel arutletule pakume tarbijahariduse projekti “Kolm sammu rahalise heaoluni“ loomist ja läbiviimist. Selle eesmärk on aidata Eesti inimestel vältida võlgadesse sattumist koroonast põhjustatud kriisi ajal ja järel ning toetada neid haavatavast rahalisest olukorrast kindlustatud tulevikuni jõudmisel. Prioriteetse sihtrühmana näeme 30-49aastaseid eesti ja vene keelt kõnelevad Eesti elanikke. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kirjeldab „pitsitatud keskklassi“ (the squeezed middle class) kui tarbimislaenude toel elavat segmenti, kes vähimagi muutuse korral majanduskeskkonnas kohe makseraskustesse satub. Nende hinnangul on enam kui 40% Eesti keskklassi peredest rahaliselt haavatavas seisus (OECD, 2019). Eesti Pank on kirjeldanud neid kui „peost suhu“ elavaid inimesi (Meriküll & Rõõm, 2019). Hoolimata heast haridusest ja sissetulekust on nad vähimagi sissetuleku languse korral kohe riskirühm. Paraku on koroonapuhang suurt muutust kaasa toomas. Seepärast soovitame alustada kolmeaastast tarbijahariduse projekti makseraskuste ennetamise ja vältimise teemal, teisel aastal püüda aidata jõuda palgapäevast palgapäevani elamisest rahalise puhvri omamiseni ning kolmandal edasi minna pensionivalikute ja rahalise tuleviku kindlustamise teemadega. 2020 „Miinusest nulli!“ Teemad: järelmaks, väikelaen, poekrediit; reklaamide kriitiline lugemine; eesmärkide seadmine ja eelarve tegemine; võlgade ennetamine ja lahendamine. MTÜ Rahatarkus loob taskuhäälingute (podcast) sarja, milles intervjueeritakse muu hulgas võlanõustajaid, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) jt teisi valdkonna eksperte, pankrotihaldureid, aga ka oma kogemusi jagavaid sihtrühma esindajaid. Podcastid pannakse üles Soundcloudi keskkonda ja neid levitatakse TTJA e-kanalite kaudu, samuti koostööpartnerite e-kanalite (nt Facebook, koduleht) kaudu. Samuti saadame teemakohaseid artikleid maakonnalehtedesse. Toetava materjalina koostame voldikud, milles sisalduvad ülalnimetatud teemadel enamlevinud küsimused-vastused elust enesest. Voldikud lähevad jagamisele TTJA ja võlanõustajate kontoritesse, Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustesse ning TTJA korraldatavatele üritustele. Nii saated, artiklid kui voldikud on eesti ja vene keeles. Samuti teeme koostööd Eesti Võlanõustajate Liidu ja Sotsiaalkindlustusametiga kogemuslugude saamiseks ja materjalide levitamiseks. Ajakava:  Mai 2020 - TTJA otsus, positiivse vastuse korral projekti detailide läbi arutamine ja koostöökokkuleppe sõlmimine.  Juuni – august 2020 – koostööpartnerite leidmine, kogemuslugude kaardistamine ning intervjuude ja artiklite ettevalmistamine.  September – November 2020 – Taskuhäälingute salvestamine ja tehniline toimetamine, infovoldikute loomine ja tootmine, maakonnalehtedele praktiliste artiklite saatmine. 1. vahearuanne ja arve.  Detsember 2020 – taskuhäälingute levitamine sotsiaalmeedia kanaleis ja koostööpartnerite kodulehtede kaudu, infovoldikute üleandmine ja aruandlus. 2. vahearuanne ja arve. Projekti maksumus: 35 000 eurot (sisaldab käibemaksu).