Pöördumine

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Meie 13.07.2026 nr 8-1/5309-1 15161, Tallinn Seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Justiits- ja Digiministeerium esitab teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (sideandmete säilitamine ja kasutamine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. SK Lisa 1 – VV määruse kavand 4. SK Lisa 2 – VV määruse kavand 5. SK Lisa 3 – märkuste tabel 6. SK Lisa 4 – märkuste tabel arvamused Illimar Pärnamägi 5391 1687 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  13.07.2026 Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta Eestis sidetehniliste andmete (edaspidi sideandmete) kogumise korda nii, et inimeste põhiõigused oleks kaitstud vastavalt Euroopa Liidu õigusele. Selleks lõpetatakse senine riigi sunnil laiaulatuslik sideandmete kogumine ning tühistatakse senine elektroonilise side seaduse paragrahv 1111. Süüteomenetlustes tohib edaspidi tõendina kasutada üksnes ärilisel eesmärgil kogutud sideandmeid ning konkreetse kuriteo uurimiseks vajalikke andmeid (nn quick freeze ehk sideandmete kiirsäilitamine). Väärteomenetlustes piiratakse sideandmete kasutamine üksnes raskete või organiseeritud väärtegudega. Äärmuslikele, kogu ühiskonna turvalisust ja riigi püsimist ohutavatele olukordadele nähakse igaks juhuks ette võimalus üksnes valitsuse põhjendatud otsusega ning riigikogu kaasates otsustada lühiajaline laialdasem, ent endiselt piiratud sideandmete kogumine. Nende eesmärkide täitmiseks muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), väärteomenetluse seadustikku (VTMS), elektroonilise side seadust (ESS) ja mitut teist seadust. Lisaks lahendatakse praktikas tekkinud probleemid, mis puudutavad sideandmete päringuid ja sideandmete kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Eelnõu puudutab üksnes tehniliste sideandmete pärimist sideettevõtjatelt, täpsemalt lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete ning liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ja pärimist. Eelnõuga ei reguleerita juurdepääsu sideseansside sisule (näiteks sõnumite, kõnede ega alla ja üleslaaditud failide sisule). Kehtiva õiguse kohaselt saab Eestis kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada sideandmeid, mis on sideettevõtjatelt saadud üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse alusel. Sideandmed on elektroonilise side teenuse osutamisega seotud andmed, mis annavad teenuse kohta tausta- või lisateavet ning mis luuakse või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis. Sellised andmed on näiteks sõnumi või muu suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukohaandmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, samuti muud elektroonilise side metaandmed. Sideandmed hõlmavad ka andmeid, mis ei ole abonendiandmed, kuid mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja lõpetamisega, sealhulgas teenuse kasutamise kuupäev ja kellaaeg ning teenusesse sisse- ja väljalogimine. Sideandmed ei puuduta edastatavate sõnumite sisu. Euroopa Liidu Kohus ja Riigikohus on leidnud, et üldiselt ja ühetaoliselt säilitatud liiklus- ja asukohaandmete kasutamine süüteomenetluses ei ole lubatud, sest see ei vasta Euroopa Liidu isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse nõuetele. Erandiks on üksnes elektroonilise side teenuse kasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed ja IP-aadresside andmed. Täpsemalt selgitatakse kohtuotsuste sisu seletuskirja järgmises peatükis. Eelnõu eesmärk on tagada, et sideandmete päringud ja selle tulemusel saadud andmete kasutamine oleksid Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste 1 töökorraldust ja tõendite kogumise viise ning tugevdab inimeste põhiõiguste kaitset ja aitab tagada Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Muudatused annavad inimeste sideandmetele selgema kaitse ning loovad õiguskaitseasutustele selged protseduurireeglid selle kohta, kuidas sideandmeid kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada. 1) Edaspidi säilitatakse üldiselt ja ühetaoliselt üksnes elektroonilise side teenuse kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid ja IP-aadresside andmeid. Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutamisega seotud liiklus- ja asukohaandmete (kehtiv ESS § 1111 lg 2) üldine säilitamiskohustus kaotatakse. 2) Edaspidi saavad õiguskaitseasutused kriminaal- ja väärteomenetluses teha päringuid kasutaja tuvastamiseks vajalike sideandmete kohta ning kasutada ka neid sideandmeid, mida sideettevõtjad säilitavad oma ärilisel eesmärgil. 3) Selleks, et tagada sideettevõtja poolt ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kättesaadavus konkreetses menetluses, nähakse ette võimalus, et pädev asutus saab taotleda nende andmete kiirsäilitamist konkreetse menetluse raames (quick freeze). 4) Samuti nähakse ette täiendavad erandlikud ja lühiajalised alused andmete säilitamiseks väga raske kuritegevuse (nt inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod, terroriakt ja sellega seotud kuriteod, inimkaubandus, riigivastased kuriteod, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine, korruptsioonikuriteod, rahapesu, kuritegelikku ühendusse kuulumine, relvade, laskemoona ja lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine, muud kuriteod, mille puhul on tegemist ohtliku või organiseeritud kuritegevusega) vastu võitlemise ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Väga raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil nähakse ette sihistatud ajutise säilitamiskohustuse võimalus Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, lähtudes konkreetsetest geograafilistest piirkondadest, kus on faktiliselt tavapärasest oluliselt kõrgem raske kuritegevuse tase. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nähakse ette võimalus andmete ajutiseks säilitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, kui riigi julgeolekut ähvardab kõrgendatud või vahetu oht. Julgeoleku tagamise eesmärgil säilitatud andmeid süüteomenetluses kasutada ei saa, need on kasutatavad riigi julgeoleku tagamise eesmärgil läbi viidavas haldusmenetluses. 1.2.Halduskoormuse suurenemine ja vähendamine Sideettevõtjate halduskoormus suureneb, kuna nähakse ette senisest erinev säilitamiskord. Kui siiani pidid sideettevõtjad säilitama kõiki andmeid ühetaoliselt, siis uue regulatsiooni kohaselt tuleb neil eristada kasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamist ning sideteenuse liiklus- ja asukohaandmete säilitamist, sealhulgas nende andmete võimalikku sihistatud säilitamist kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ja üldist võimalikku säilitamist julgeoleku tagamiseks. Halduskoormus kaasneb uue regulatsiooni jõustamiseks vajalike muudatustega ning säilitamise ja eri juurdepääsudega seotud püsikuludega. Kui eeldada, et päringute tegemise ja neile vastamise viis ei muutu senisest keerukamaks, on lisanduv koormus ajutine. Ka praegu kehtib kord, kus sideettevõtjad säilitavad andmeid nii riigi kehtestatud säilitamiskohustuse alusel kui ka ärilistel eesmärkidel. Sideettevõtjatel tuleb seadusemuudatusest lähtudes üle vaadata ja uuendada olemasolevad andmete säilitamise protsessid ja reeglid, samuti tuleb muutunud õiguskeskkonnas vaadata üle päringute tegemise ja andmete väljastamise reeglid. Lisaks võib tekkida vajadus ajakohastada päringute tegemiseks kasutatavaid elektroonilisi ühendusi. Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks senisel kujul ESS §- §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustus, on vaja korrastada ja muuta ära viited nii ESS-i teistes paragrahvides kui ka mitmes teises seaduses. Lisaks täpsustatakse ESS-is muid sideandmete 2 kasutamisega seotud sätteid ning nähakse ette põhjalikum järelevalve sideandmete päringute tegemise üle, mida teostavad Prokuratuur ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Seoses halduskoormuse suurendamisega on ette nähtud ka eraldiseisvad lahendused halduskoormuse vähendamiseks. Kuigi eelnõuga kaasneb sideettevõtjate senisest keerukam sideandmete säilitamise ja andmetele juurdepääsu raamistik, valmistab Justiits- ja Digiministeerium samal ajal ette menetlusseadustike muudatusi, mille eesmärk on vähendada kohtutes üldist bürokraatiat ning lihtsustada e-toimiku kasutamist. Muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määrust nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“. Halduskoormuse vähenemine seisneks selles, et normi adressaadid saaksid edaspidi materjalidest koopiaid ega peaks iga kord jälitustoimiku materjalidega tutvumiseks minema kohapeale jälitustoimingut teinud uurimisasutusse. See vähendaks erasektori, sealhulgas ettevõtete ja vabaühenduste halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]). Lisaks toimusid eelnõu koostamisel kohtumised huvirühmadega ning eelnõu lõppversiooni panustasid olulisel määral Kristian Pärt (Siseministeerium), Monika Silvet (Siseministeerium), Margit Gross (Kaitseministeerium), Mari Liis Tori (Kaitsepolitseiamet), Jaana-Helen Luik (Välisluureamet), Ene Ginter (Politsei- ja Piirivalveamet), Ivo Päeske (Politsei- ja Piirivalveamet), Roger Kumm (Politsei- ja Piirivalveamet), Taavi Pern (Riigiprokuratuur), Keilin Tammepärg (ITL), Kristiina Maasik (Telia), Laura Laid (Telia), Allan Aedmaa (Elisa), Taivo Kendla (Tele2), Silver Reinsaar (Walless, Eesti Advokatuur), Andri Rohtla (Levin, advokatuur), Kristel Niidas (Justiits- ja Digiministeerium), Andreas Kangur (Justiits- ja Digiministeerium), Georg Teiter (Justiits- ja Digiministeerium), Kristi Värk (Justiits- ja Digiministeerium), Mari-Liis Sööt (Justiits- ja Digiministeerium), Illimar Pärnamägi (Justiits- ja Digiministeerium), Eleri Kästik (Justiits- ja Digiministeerium). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 03.06.2026, 11, väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 30.06.2026, 111, elektroonilise side seaduse redaktsiooni RT I, 03.07.2026, 12, Kaitseväe korralduse seaduse redaktsiooni RT I, 03.02.2026, 11, korrakaitseseaduse redaktsiooni RT I, 07.04.2026, 7, maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 5, politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni RT I, 03.06.2026, 17, relvaseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2026, 98, strateegilise kauba seaduse redaktsiooni RT I, 07.05.2025, 8, tolliseaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 18, toote nõuetele vastavuse seaduse redaktsiooni RT I, 11.03.2025, 3, tunnistajakaitse seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2012, 46, vangistusseaduse redaktsiooni RT I, 26.06.2025, 20, välismaalaste seaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2026, 103 ja väärtpaberituru seaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2025, 7. Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 3 Eelnõu tugineb Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aastal ettevalmistatud eelnõule ning hilisematele põhjalikele aruteludele huvirühmadega. Eelnõu varasem versioon on kättesaadav eelnõude infosüsteemis EIS (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0190ae85-18e3- 44e4-8e86-18faced4854a). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (ptk 7.2: „Õigusriik“: „Loome kriminaalmenetlusse võimaluse teha päring elektroonilise side tehniliste andmete kohta, mida sideettevõtjad omal algatusel säilitavad“). Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga viiakse sideandmete säilitamine ja kasutamine kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ning täpsustatakse sideandmete päringute tegemist ja kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Lisaks nähakse Euroopa Liidu Kohtu praktikaga kooskõlas ette andmete kiirsäilitamine, andmete sihistatud säilitamine raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ning andmete ajutine säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisel tekkinud probleemide lahendamisega. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud järgmistest sideandmete regulatsiooni olulisemalt mõjutanud kohtuotsustest. Tabel 1. Olulisemad sideandmete regulatsiooni mõjutavad kohtuotsused Euroopa Kohtu otsused Riigikohtu otsused 2014, C-293/12, C-594/12, Digital Rights Ireland 18.06.2021, 1-16-6179 2016, C-203/15, C-698/15, Tele2/Watson 20.03.2026, 1-23-1551 2020, C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, La Quadrature du 27.04.2026, 1-24-4898 Net* 2021, C-746/18 Prokuratuur, 2022, C-140/20, Garda Siochana* 2022, C-793/19, C-794/20, SpaceNet 2022, C-339/20, C-397/20, VD SR 2024, C-470/21, La Quadrature du Net 2* * Mõjukaimad otsused, mida on seletuskirjas põhjalikumalt käsitletud. C-511/18, C-512/18, C-520/18, La Quadrature du Net Ei ole lubatud seadusandlikud meetmed, milles on ennetava meetmena ette nähtud liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata säilitamine. Riigid ei tohi kohustada sideoperaatoreid ennetavalt ja igaks juhuks kõigi kodanike liiklus- ja asukohaandmeid (kes kellele helistas, millal, kus asus) massiliselt salvestama. Lubatud on IP-aadresside üldine ja vahet tegemata säilitamine riigi julgeoleku kaitsmise, raskete kuritegude vastu võitlemise ja avalikku julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või vahetu ohu ennetamise eesmärgil ajavahemikuks, mis on piiratud tingimata vajalikuga. 4 Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis näevad ette riigi julgeoleku kaitsmise, kuritegevuse vastu võitlemise ja avaliku julgeoleku kaitsmise eesmärgil elektroonilise side vahendite kasutajate identiteediga seotud andmete üldise ja vahet tegemata säilitamise. Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis võimaldavad riigi julgeoleku kaitse eesmärgil teha elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse säilitada liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata olukordades, kus liikmesriik seisab silmitsi riigi julgeolekut ähvardava ohuga, mis osutub tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks, kusjuures ettekirjutuse tegemise otsust võib kontrollida kas kohus või sõltumatu haldusasutus. Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis näevad ette riigi julgeoleku kaitsmise, raskete kuritegude vastu võitlemise ja avalikku julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või vahetu ohu ennetamise eesmärgil liiklus- ja asukohaandmete eesmärgipärase säilitamise, mis on objektiivsete ja mittediskrimineerivate asjaolude alusel piiritletud vastavalt andmesubjektide kategooriatele või geograafilise kriteeriumi põhjal ja ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga, mida on võimalik pikendada. C-140/20, Garda Siochana Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis näevad raske kuritegevuse vastu võitlemise ja avalikku julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või vahetu ohu ärahoidmise eesmärgil ette:  liiklus- ja asukohaandmete eesmärgipärase säilitamise, mis on objektiivsete ja mittediskrimineerivate asjaolude alusel piiritletud vastavalt andmesubjektide kategooriatele või geograafilise kriteeriumi põhjal ja piiratud ajavahemikuga, mis on tingimata vajalik, kuid mida on võimalik pikendada;  sideühenduse lähtepunktile omistatud IP-aadresside üldise ja vahet tegemata säilitamise ajavahemikuks, mis on piiratud tingimata vajalikuga;  elektroonilise side vahendite kasutajate identiteediga seotud andmete üldise ja vahet tegemata säilitamise ning  võimaluse teha pädeva asutuse otsusega, mille suhtes tehakse tõhusat kohtulikku kontrolli, elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse nende valduses olevaid liiklus- ja asukohaandmeid kindlaksmääratud aja jooksul kiirsäilitada, kui need meetmed tagavad selgete ja täpsete reeglitega, et kõnealuste andmete säilitamisel järgitakse sellega seotud materiaalõiguslikke ja menetluslikke tingimusi ning et andmesubjektidel on tõhusad tagatised kuritarvituste ohu vastu. Riigikohtu 18.06.2021. a otsus 1-16-6179 Arvestades et ESS § 1111 lõige 2 ja KrMS § 901 lõige 2 on Euroopa Liidu õigusega vastuolus, on kehtiva seaduse kohaselt välistatud kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete säilitamine ja kasutamine kuni ajani, mil eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõige 1 (vt Euroopa Kohtu otsuse p 15) viisipäraselt, sealhulgas Euroopa Kohtu tõlgenduspraktikat arvestades, Eesti õigusesse üle võetakse. Õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamiseks lubade andmine ja andmete kasutamine on pärast La Quadrature du Neti otsust välistatud. Selle otsusega kinnitati, et liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata ennetav säilitamine on mitme liikmesriigi, sealhulgas Eesti argumentidest hoolimata direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõikega 1 vastuolus ning seda sõltumata juurdepääsule seatud tingimustest. Päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lõikes 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi päringud) ega juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113 tingimuste kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lõikes 2 nimetatud tingimuste olemasolul. 5 Riigikohtu 20.03.2026. a otsus 1-23-1551 Ärilisel eesmärgil salvestatud sideandmete kasutamine süüteomenetluses ei ole põhimõtteliselt välistatud. Sellisel juhul peab aga olema muu hulgas tuvastatav, et andmed on salvestatud ja säilitatud justnimelt teenuse turustamiseks, arvete esitamiseks ja/või lisaväärtusteenuste osutamiseks vajalikul määral ja vajaliku aja jooksul . See tõendamiskoormis lasub tõendi esitajana Prokuratuuril. Andmete kogumise ja säilitamise õiguspärasuse tõendamiseks ei ole piisav esitada pelgalt väide, et küsiti vaid ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid. Olukorras, kus riik on kohustanud sideettevõtjaid säilitama aastase perioodi jooksul järjepidevalt isikustatud kujul klientide erisuguseid sideandmeid, peab olema kohtumenetluses võimalik selgelt eristada, millised andmed on säilitatud õiguspäraselt ja millised isiku põhiõigusi rikkudes. Riigikohtu 27.04.2026. a otsus 1-24-4898 Euroopa Liidu Kohus ei ole pidanud kasutaja identiteeti puudutavate andmete säilitamisega kaasnevat riivet üldjuhul raskeks. Nimetatud teabe säilitamine ning sellele juurdepääsu andmine on lubatav üldisel kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgil üksnes siis, kui selle eesmärk on ainult kasutaja tuvastamine ja kui seda teavet ei ole võimalik seostada toimunud sidet puudutavate muude andmetega. Seadusandliku meetmega pandud kohustus tagada IP-aadresside üldine ja vahet tegemata säilitamine võib olenevalt olukorrast olla põhjendatud eesmärgiga võidelda süütegude vastu üldiselt, kui on täielikult välistatud, et selline säilitamine võiks kaasa tuua andmesubjekti eraelu raskeid riiveid. Raske riive võib tekkida siis, kui IP-aadressid seostatakse sideettevõtja poolt säilitatud muu liiklus- ja asukohaandmete kogumiga, tehes selle kaudu andmesubjekti eraelu kohta täpseid järeldusi. Kui liikmesriik soovib kehtestada elektroonilise side teenuste osutajatele IP-aadresside üldise ja vahet tegemata säilitamise kohustuse selleks, et saavutada süütegude vastu võitlemisega seotud eesmärk üldiselt, peab säilitamiskorraldus tagama eri liiki andmete kindla eraldatuse, avaliku sektori asutuse korrapärase järelevalve säilitamise üle ning ka säilitamise kestuse piiratuse. Tegemist on pigem lõppkasutaja identiteedi-, mitte tavapäraste liiklusandmetega. Nende andmete säilitamise ja neile juurdepääsu lubatavuse kasuks räägib nii vajadus tuvastada kuriteos kahtlustatav kui ka see, et selle teabe säilitamine ega kasutamine ei toonud kriminaalasja materjalist nähtuvalt kaasa süüdistatava õiguste rasket riivet. Eeltoodud otsustest nähtub, et praegu on kehtiv õigus vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktika selle osaga, mis puudutab üldiselt ja ühetaoliselt liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ning nende kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Seetõttu on vaja nii KrMS-i, VTMS-i kui ka ESS-i muuta, et näha ette võimalus sideandmete päringuks ja sideandmete kasutamiseks viisil, mis vastab Euroopa Kohtu praktikale, tagab isikute põhiõiguste kaitse ning võimaldab efektiivselt võidelda kuritegevusega. Seadusemuudatustega nähakse ette selge alus juurdepääsuks sideandmetele ning nende kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. Kuna eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks senine ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustus, siis on vaja muuta nii ESS-i kui ka teiste seaduste sätteid, milles praegu viidatakse ESS §-le 1111. Need muudatused on oma olemuselt ühetaolised ja tehnilist laadi ega loo juurde uusi aluseid sideandmete päringuteks. Välisriikide näited 6 Eesti järgib nende Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat (nt Austria, Saksamaa, Holland, Rumeenia, Sloveenia), kes on juba varem loobunud üldisest sideandmete säilitamisest, tuginedes kõrgemate kohtute otsustele ja põhiseaduslikkuse põhimõtetele. Mõne teise riigi (nt Belgia, Taani) keeruka ja kulusid suurendava süsteemi rakendamine ei ole Eesti turu väiksust ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades põhjendatud. Sellised lahendused tooksid kaasa märkimisväärse tehnilise ja rahalise koormuse nii sideettevõtjatele kui ka riigieelarvele. Läti Kehtib üldine sideandmete säilitamiskohustus. Soome Soome seadus näeb jätkuvalt ette üldise ja ühetaolise säilitamiskohuse sideettevõtjatele. Siseministeerium otsustab täiendavalt, millistele ettevõtjatele see kohustus laieneb. Praegu on see kohustus kehtestatud suuremate ettevõtete kohta. Kehtib üldine säilitamiskohustus telefoni- ja internetiteenuse osutamisel tekkinud andmete kohta, ent säilitamise tähtajad on erinevad:  telefoniteenus – 12 kuud;  internetitelefoniteenus – 6 kuud;  internetiteenus – 9 kuud. Andmete kasutamine on lubatud nii raskete kuritegude uurimise kui ka riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Rootsi Rootsi seadus näeb jätkuvalt ette üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse, kuigi seadust muudeti pärast Euroopa Liidu Kohtu otsuseid C-203/15, C-698/15 Tele2/Watson. Telefoni- ja mobiiltelefoniteenusega seotud andmeid säilitatakse 6 kuud, sealhulgas asukohaandmeid üksnes 2 kuud. Internetiteenusega seotud andmeid säilitatakse 10 kuud. Belgia Belgia on loonud sideandmete säilitamiseks keerulise ja kihilise raamistiku, mis näeb ette sideandmete üldise säilitamise geograafiliste piirkondade kaupa järgmiselt:  kõrge kuritegevuse tasemega piirkonnad ning säilitamise tähtaeg sõltub konkreetse piirkonna kuritegevuse tasemest. Säilitamise tähtajad on vastavalt 6, 9 või 12 kuud;  piirkonnad, kus võib esineda kõrge oht riigi julgeolekule. Säilitamise tähtaeg on 12 kuud.;  piirkonnad, kus võib esineda oht riigi julgeolekule või raske kuritegevuse oht (nt valitsusasutuste, lennujaamade ja sadamate asukohad). Säilitamise tähtaeg on 12 kuud. Lisaks säilitatakse üldiselt kasutaja tuvastamisega seotud andmeid tähtajaga 12 kuud. Andmete kasutamine on lubatud raskete kuritegude uurimise ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Prantsusmaa Kehtib üldine sideandmete säilitamise kohustus riigi julgeoleku tagamiseks. Andmeid säilitatakse 1 aasta. Andmete kasutamine on lubatud julgeoleku tagamise ja raskete kuritegude uurimise eesmärgil. Taani Politseil on seaduse kohaselt õigus kohustada sideettevõtjaid säilitama andmeid isiku, terminalseadme või geograafilise piirkonna tunnuse alusel järgmiselt:  3 aasta jooksul isiku puhul, keda on karistatud vähemalt kolmeaastase vangistusega;  5 aasta jooksul isiku puhul, keda on karistatud vähemalt kuueaastase vangistusega; 7   10 aasta jooksul isiku puhul, keda on karistatud vähemalt kaheksa-aastase vangistusega;  1 aasta telekommunikatsiooniseadmete kohta, mis on olnud pealtkuulamise ja jälgimise all, samuti seadmete kohta, mis on olnud kontaktis eelnimetatud seadmetega ning nende seadmete kehtivate või varasemate omanike kohta;  1 aasta jooksul andmeid geograafiliste piirkondade (3 km x 3 km) kohta, kus registreeritud kuritegevuse tase on vähemalt 1,5 korda kõrgem riigi keskmisest. See arvutatakse viimase 3 aasta kuritegevuse statistika alusel;  1 aasta jooksul andmeid geograafiliste piirkondade kohta, kus süüdimõistetud elanike arv on vähemalt 1,5 korda kõrgem riigi keskmisest;  1 aasta jooksul andmeid kõrge turvariskiga geograafiliste piirkondade ja objektide kohta nagu kuningliku pere residentsid, peaministri residents, saatkonnad, politseiasutused, vanglad, sillad, tunneli- ja praamiühendused, liiklussõlmed ja peamised maanteed, piiriületuspunktid, bussiterminalid, kaugliinirongiterminalid, linnalähiliinide rongijaamad, sõjaväelised objektid, kriitilise infrastruktuuri ettevõtted, lennuväljad;  Kohtu loal 1 aasta jooksul andmeid isikute, terminalseadmete ja geograafiliste piirkondade kohta, kui on alust arvata, et need on seotud kuritegude toimepanemisega, mille eest võib mõista karistusena vähemalt kolmeaastase vangistuse.  Justiitsministril on õigus kehtestada reeglid, mille kohaselt peavad sideettevõtjad sideandmeid säilitama üldiselt ja ühetaoliselt, kui asjaolude põhjal on alust arvata, et riigi julgeolekut ähvardab tõsine ja vahetu oht. Sellised reeglid võib kehtestada kuni 1 aastaks ning andmeid tuleb säilitada 1 aasta jooksul. Praegu ei ole sideandmete säilitamise kohustust järgmistes EL liikmesriikides: Austria, Saksamaa, Holland, Rumeenia, Sloveenia. Austrias, Rumeenias ja Sloveenias tunnistasid kõrgemad kohtud vastavad sätted kehtetuks juba 2014. a ning Hollandis 2015. a. Saksamaal peatati seaduse rakendamine ja andmete säilitamine 2017. a. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 p-d 1–4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 1-24-1694 tulenevalt on praktikas tekkinud olukord, kus ESS §-s 1111 loetletud sideandmeid ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses kasutada. Prokuratuur on osaliselt loobunud sideandmete päringute tegemisest kehtiva KrMS § 901 alusel ning uurimisasutustel ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses neid andmeid kuriteo tõendamise eesmärgil kasutada. Kuna ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ei ole tõendina kriminaalmenetluses lubatud, on vaja muuta nii KrMS-i kui ka ESS-i, et uurimisasutustel oleks võimalik teha kriminaalmenetluse jaoks päringuid nii sideandmete kohta, mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel sõltumata riigi kehtestatud säilitamiskohustusest, kui ka andmete kohta, mida säilitatakse käesoleva eelnõuga kehtestatava kohustuse alusel, sealhulgas raske kuritegevuse vastase võitlemise eesmärgil. 01.01.2022 jõustunud KrMS § 901 muudatustega täpsustati sideandmete päringute tegemise tingimusi, sätestades muu hulgas kohtu loa nõude. Nimetatud eelnõu (kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE) Riigikogu kolmandaks lugemiseks koostatud seletuskirjas selgitati, , et Euroopa Liidu Kohtu praktika, eelkõige Eesti suhtes tehtud otsuse C- 746/18, ning Riigikohtu 18.06.2021. a otsuse nr 1-16-6179 kohaselt ei ole keelatud teha kohtu loal päringut nende sideandmete kohta, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustusest. Sideettevõtjad töötlevad andmeid ka äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks, muuks äriliseks infovahetuseks, sideteenuse nõuete täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Selline andmetöötlus ei ole seotud riigi kehtestatud andmete säilitamise kohustusega. Seetõttu leidis 8 seadusandja juba toona, et kui päring tehakse ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete kohta, on sideettevõtja kohustatud edastama üksnes need, mitte aga ESS § 1111 alusel säilitatud andmeid. Samas jäi ESS § 1111 senisel kujul kehtima. See võimaldas Tartu Ringkonnakohtul eeldada, et andmed on esitatud ja saadud tulenevalt seadusega pandud säilitamiskohustusest – või et lausalise säilitamiskohustuse tõttu ei ole võimalik välistada, et edastati just selliselt säilitatud andmeid. Riigikohus leidis 20.03.2026. a otsuses nr 1-23-1551, et kriminaalmenetluses on lubatud kasutada andmeid, mida sideettevõtja on säilitanud ärilisel eesmärgil sõltumata ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustusest. Samas lasub Prokuratuuril kohustus tõendada, et kasutatud andmed on säilitatud just ärilisel eesmärgil. Praktikas on juba näha, et seda tõendamiskohustust on keeruline, kui mitte võimatu täita, kuna sideettevõtjad säilitavad andmeid ühtses süsteemis ega suuda neid säilitamise eesmärkide alusel eristada. Riigikohus on 27.04.2026. a otsuses nr 1-24-4898 leidnud, et lubatud on kasutada kasutaja tuvastamist võimaldavaid andmeid ja IP-aadresside andmeid. Mõlema kategooria puhul on ka Euroopa Liidu Kohus oma otsuses C-470/21 leidnud, et nende andmete säilitamine ja kasutamine on vajalik ja lubatud. KrMS § 901 lõike 1 muutmise eesmärk on ühtlustada seadustes kasutatavaid termineid. Seetõttu jäetakse sõnastusest välja viide identifitseerimistunnustele ning viidatakse edaspidi üksnes lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikele andmetele. KrMS § 901 lõike 2 muutmise eesmärk on lahendada kohtupraktikas tekkinud olukord, kus sideandmete päring ja sideettevõtja poolt andmete edastamine seoti ESS § 1111 alusel säilitatud andmetega. Sellega tekkis olukord, et ka ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete puhul võis tekkida kahtlus, et tegemist on samade andmetega, mida sideettevõtja talletas riigi pandud säilitamiskohustuse tõttu. Seetõttu muudetakse eelnõuga senist ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustust ja korrastatakse vastavad viited teistes seadustes. Muudatusega sõnastatakse ümber kehtiv § 901 lõige 2 ja jäetakse sellest välja viide ESS §-le 1111, mis näeb ette elektroonilise side ettevõtja kohustuse andmeid säilitada. KrMS §-s 901 sätestatakse, et päringut võib teha elektroonilise side ettevõtjale lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete (lg 1) ning muude sideteenuse osutamisega seotud andmete kohta (lg 2). Need andmed võivad olla säilitatud kas ärilisel eesmärgil või eelnõus sätestatud säilitamiskohustuse alusel. Samuti täpsustatakse sõnastust nii, et kohtumenetluses saab päringu teha ka kohus. See võib olla vajalik näiteks kaitsja taotlusel tõendite saamiseks. Uurimisasutusel puudub kohtumenetluses roll, mistõttu ei ole kehtiv sõnastus selles osas kooskõlas menetluse üldise loogikaga. Seepärast tehakse asjakohased muudatused ka sama paragrahvi lõigetes 5 ja 6. Eelnõu § 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Eelnõuga muudetakse VTMS § 312 lõiget 1, ühtlustades selle sõnastust KrMS-iga ja jäetakse välja viide identifitseerimistunnustele. Samuti lisatakse kohtuvälise menetlejana Kaitsevägi, kelle pädevuses on menetleda väärtegusid Kaitseväe korralduse seaduse ja lennundusseaduse alusel. VTMS § 312 lõike 2 muudatus on sarnane eeltoodud KrMS § 901 lõike 2 muudatusega. Paragrahvis asendatakse senine viide ESS §-le 1111. Muudatuse eesmärk on võimaldada 9 päringute tegemine elektroonilise side ettevõtja ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta nagu seda võimaldab ka KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud päring. Eelnõuga jäetakse välja senine üksikpäringu nõue, kuna praktikas võib väärteo toimepannud isiku tuvastamiseks olla vaja koguda mitut liiki või suuremas mahus andmeid. Samas kitsendatakse võrreldes kehtiva õigusega päringu tegemise aluseid ning eelnõu kohaselt on sideandmete päring võimalik vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab väärteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Sarnaselt kehtiva õigusega jääb alles ka kohtu loa nõue. Muudatuse eesmärk on tagada proportsionaalsus ning näha sarnaselt KrMS-iga selgelt ette päringute tegemiseks ultima ratio nõue, mille kohaselt hindab kohus iga kord päringu vajalikkust ja põhjendatust. Seega ei oleks edaspidi põhjendatud päringud väärtegude puhul, mis oma raskuse ja laadiga ei õigusta sideandmete päringu tegemist ja sellega seotud isiku õiguse riivet. Näiteks ei oleks edaspidi põhjendatud sideandmete päringud väheoluliste avaliku korra rikkumiste ega varavastaste väärtegude puhul. Samal ajal jääb alles võimalus menetleda raskemaid väärtegusid, mis on seotud näiteks Euroopa Liidu õigusest tulenevate rikkumistega. Sama kehtib juhtudel, kus teoga on põhjustatud tõsine oht või tekitatud kahju ühiskonna turvalisusele, majandusele või keskkonnale. Üheks põhjuseks, miks sideandmete nõudmine võib olla vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks, võib olla ka see, et väärtegu on toime pandud sidevahendi abil või selle vastu. Näiteks ei oleks sideandmete kasutamine üldjuhul põhjendatud väheväärtusliku asja vastu suunatud varavastase väärteo, näiteks pisivarguse korral. Põhjendatud võib see olla aga siis, kui tegemist on süsteemse ja organiseeritud tegevusega, näiteks tellimusel toime pandud vargustega, mille puhul on vaja tuvastada korraldajad. Sama loogika kehtib näiteks loata kalapüügi või püügikeelu ajal toime pandud rikkumiste kohta. Üksikjuhtumi korral ei oleks sideandmete kasutamine tõenäoliselt põhjendatud. Ent organiseeritud tegevuse puhul, iseäranis füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosneva võrgustiku korral võib see olla vajalik osalejate tuvastamiseks. Igal juhul peab vastava hinnangu sideandmete kasutamise lubatavuse kohta andma kohus. Eelnõu § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine ESS-i muudatuste peamine eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu ja Riigikohtu otsustega sideandmete säilitamise ja kasutamise kohta. Riigikohus leidis oma 20.03.2026. a otsuses nr 1-23-1551, et kriminaalmenetluses on lubatud kasutada andmeid, mida sideettevõtja on säilitanud ärilisel eesmärgil. Samuti on Riigikohus oma 27.04.2026. a otsuses nr 1-24-4898 leidnud, et lubatud on kasutada kasutaja tuvastamist võimaldavaid andmeid ja IP-aadresside andmeid. Ka Euroopa Liidu Kohus on otsuses C-470/21 leidnud, et nende andmekategooriate säilitamine ja kasutamine võib olla vajalik ja lubatud. Eelnõuga kaotatakse senine seadusest tulenev üldine ja ühetaoline liiklus- ja asukohaandmete säilitamiskohustus telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osas (kehtiv ESS § 1111 lg 2). Samas jääb alles kohustus säilitada andmeid, mis on vajalikud elektroonilise side teenuse lõppkasutaja tuvastamiseks, samuti IP- aadresside andmeid. Lisaks nähakse ette võimalus säilitada andmeid ajutiselt ja sihistatult raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ning ajutiselt ja üldiselt riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Selliseid 10 sideandmete säilitamise aluseid on pidanud võimalikuks ka Euroopa Liidu Kohus otsustes La Quadrature du Net jt (C-511/18, C-512/18 ja C-520/1) ning Garda Siochana (C-140/20). Edaspidi on sideandmeid võimalik kuritegevuse avastamiseks kasutada järgmistel viisidel. 1) Ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed – juurdepääsu on võimalik taotleda, kui andmed on sideettevõtjal juba olemas tema enda teenuse osutamiseks. Need on andmed, mida sideettevõtja säilitab tavapärase äritegevuse jaoks, näiteks arveldamiseks, kliendivaidluste lahendamiseks, teenuse kvaliteedi tagamiseks või tehniliste rikete tuvastamiseks. Kriminaalmenetluses võib selliste andmete kasutamine tulla kõne alla näiteks sidevahendi kaudu toime pandud kelmuste uurimisel, kui on vaja tuvastada kõne teinud isik ja tema asukoht. Riik ei kohusta sideettevõtjaid sellise konkreetse kuriteoliigi tõttu andmeid säilitama. Seetõttu ei pruugi sideettevõtjal neid andmeid kriminaalmenetluse alustamise ja päringu tegemise ajaks enam alles olla. 2) Raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärk – andmeid kasutatakse raskete kuritegude avastamiseks ja suure kuriteoriskiga olukordades. Sellisel juhul ei sõltu andmete säilitamine üksnes sideettevõtja ärilisest vajadusest, vaid toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ajutiselt ja sihistatult. Vabariigi Valitsus võib ohuhinnangu alusel kehtestada säilitamiskohustuse näiteks riigipiiri lähedal asuvate tugijaamade levialas või muus konkreetses piirkonnas, kus Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul on põhjendatud raske kuritegevuse oht. 3) Quick freeze ehk andmete kiirsäilitamine - pädev asutus saab kohustada sideettevõtjat ajutiselt säilitama juba olemasolevad andmed. Eesmärk on vältida olukorda, kus andmed kustutatakse või kirjutatakse üle enne, kui asutus jõuab taotleda neile juurdepääsu. Kiirsäilitamine on alati konkreetse kuriteokahtlusega juhtumi põhine ja seda saab kasutada siis, kui menetlust on juba alustatud. See ei loo uut üldist säilitamiskohustust kõigi kasutajate kohta, vaid kohustab mitte kustutama konkreetse menetlusega seotud piirkonnas või isikute kohta sideettevõtjal ettekirjutuse hetkel olemasolevaid andmeid. Punktiga 1 muudetakse §-i 951, asendades selles viited, kuna ESS § 1111 muudetakse ning lisatakse §-d § 1112 – 1114. Punktide 2 ja 3 kohaselt muudetakse ESS § 102 lõiget 2 ning lisatakse lõige 21, millega nähakse ette õiguslik alus ja sideettevõtja selge kohustus avaldada pädevatele asutustele seaduses sätestatud korras sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud ja säilitatud andmeid. Muudatuse kohaselt saaks sideettevõtja väljastada andmeid, mis esitatakse muu hulgas KrMS- is ja VTMS-is sätestatud korras ja alustel. Kõnesolev muudatus on seotud nii KrMS § 901 muudatuse kui ka VTMS § 312 muudatusega, milles sätestatakse tingimused ja alused sideandmete saamiseks sideettevõtjale esitatava päringu kohta. ESS § 102 näeb ette andmetöötluse põhimõtted ning koos ESS §-dega 103 ja 104 sideettevõtja õiguse töödelda andmeid ärilisel eesmärgil, sealhulgas teenuse kvaliteedi tagamiseks ning arveldamiseks. Kehtiv ESS § 102 näeb ühtlasi ette juhtumid, kui on lubatud kliendi nõusolekuta andmeid kättesaadavaks teha. Tagamaks selgus, et vastavaid andmeid on kohustuslik seaduses sätestatud juhul avaldada pädevatele asutustele, sealhulgas kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, Prokuratuurile ja kohtule, lisatakse paragrahvi uus lõige. Punktides 4 ja 5 muudetakse §-e 105 ja 106, asendades nendes viited, kuna ESS § 1111 muudetakse ning lisatakse §-d § 1112 - –1114. ESS § 1111 muutmine 11 Eelnõu punktiga 6 muudetakse ESS §-i 1111. Senine säilitamiskohustus tunnistatakse kehtetuks. Konkreetsete kuritegude uurimiseks luuakse piiratud võimalus konkreetsete andmete kiirsäilitamise ehk nn quick freeze lahendusega. Muudetud ESS §-s 1111 kohaselt on Prokuratuuril, Politsei- ja Piirivalveametil ning julgeolekuasutusel õigus kohustada sideettevõtjat säilitama kindlaksmääratud aja vältel andmeid, mis on sideettevõtjal juba olemas ja mida võib konkreetses menetluses vaja minna. Kuna ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete puhul ei sätesta seadus kindlaid säilitamistähtaegu ning see aeg sõltub konkreetsest sideettevõtjast, võib teatud juhtudel olla vaja tagada konkreetse kuriteo uurimisega seotud andmete hilisem kättesaadavus. Andmete kiirsäilitamine on vajalik eelkõige olukordades, kus on küll teada kuriteosündmuse toimumise koht, kuid pole veel piisavalt tõendeid kogutud, et saaks taotleda kohtult luba sideandmete päringuks. Sellisel viisil andmete säilitamine on võimalik ka Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastase konventsiooni1 ja Euroopa Liidu e-tõendite määruse2 kohaselt. Kuna meede puudutab üksnes konkreetse menetlusega seotud ja juba olemasolevate andmete ajutist säilitamist nendele hilisema juurdepääsu tagamiseks, siis on põhjendatud, et säilitamist saab taotleda Prokuratuur või pädev asutus. Oluline on rõhutada, et isegi kui andmeid säilitatakse kriminaalmenetluses Prokuratuuri määruse alusel, siis nendele juurdepääsuks uurimisasutuste poolt on endiselt vaja kohtu luba. Sarnane võimalus antakse Politsei- ja Piirivalveametile vahetu kõrgendatud ohu korral ning julgeolekuasutusele vahetu ohu tõrjumiseks riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale. Vahetu kõrgendatud oht tähendab KorS § 5 lg 4 ja lg 5 kohaselt, et käimas või kohe algamas on korrarikkumine, mis ohustab inimese elu, kehalist puutumatust, füüsilist vabadust, suure väärtusega varalist hüve, tuleneb suure keskkonnakahju tekkimise oht või oht, et toime pannakse esimese astme riigivastane kuritegu või üldohtlik kuritegu. Näiteks olukorras, kus inimene on kadunuks jäänud ja on andmeid, et tema elu võib olla ohus, võib hiljem olla vajalik tema tapjaid otsida just sideandmeid kasutades, kuid esialgu pole kriminaalmenetluse alustamiseks veel põhjust. Neil juhtudel tegeleb politsei esmalt akuutse ohuolukorra lahendamisega (nt kadunud inimese otsimisega), kuid selleks hetkeks, kui kannatanu leitakse, võivad ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmed olla juba kustutatud või üle kirjutatud, mistõttu andmete kiirsäilitamise ettekirjutus on põhjust teha juba korrakaitselise tegevuse faasis. Andmete säilitamise aluseks olevas määruses või ettekirjutuses tuleb esitada säilitamise alus ja eesmärk ning määrata kindlaks säilitatavate andmete liik ja ulatus. Kui on teada konkreetne abonent, kasutajatunnus, sidevahend või sideseanss, tuleb ka see informatsioon määruses või ettekirjutuses märkida. Sellisel viisil võib andmeid säilitada kuni kuus kuud, kuid määruses või ettekirjutuses võib ette näha ka lühema tähtaja. Punktidega 7-10 lisatakse ESS-i uued §-d 1112, 1113, 1114 ja 1115. Kasutaja tuvastamisega seotud andmete ja internetiteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise kohustus sätestatakse uues §-s 1112. Sama muudatusega on seotud ka ESS §-de 951, 105, 106, 112, 113, 114, 1141 ja 1841 muudatused, kuna nendes hetkel viidatakse praegu §-le 1111. ESS § 1112 Paragrahvis 1112 jätkatakse seni kehtinud Euroopa õiguse kohaselt lubatud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamise kohustusega nii telefoni-, mobiiltelefoni- kui ka 1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/550359 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1543&qid=1781861474929 12 internetiühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja jaoks. Nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta alates side toimumise ajast, kui need on sideteenuse osutamisel loodud või muul viisil tekkinud. Kitsendatud lahendus vastab nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Riigikohtu praktikale, kuna üldiselt ja ühetaoliselt on lubatud säilitada andmeid, mis on vajalikud lõppkasutaja tuvastamiseks, samuti IP-aadresse. Lõikes 1 on loetletud seni kehtinud õigusega võrreldes kitsendatult andmed, mida sideettevõtja peab säilitama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse kohta. Loetletud andmed puudutavad muuhulgas nii terminalseadme kui ka SIM-kaardiga seonduvaid tehnilisi andmeid ning arvestavad muuhulgas tehnilise arenguga. Kuna vajalik on ka omavahel seostada kasutatava terminalseadme ja helistaja unikaalsed tunnused, näiteks konkreetse telefoni ja SIM-kaardi seos, siis tuuakse eelnõus eraldi välja nendevahelise seose säilitamise kohustus. Kuna anonüümse ettemakstud kõnekaardi puhul sageli ei ole sideettevõtjal teavet lõppkasutaja kohta, siis olukordades, kus kaart on kas isikustatud või sideettevõtjal on andmeid selle kasutaja kohta, on vajalik ka need andmed säilitada. Internetiühenduse teenusega seoses on kohustus säilitada kasutajatunnuseid ja kliendi andmeid ja IP-aadressi ühes temale eraldatud lähtepordi andmetega. Euroopa Liidu Kohus on kohtuasjas C-470/21 toonud välja, et juhul kui üldiselt säilitatakse kasutajate identiteediga seotud andmeid on vajalik tagada, et säilitamisel ei loodaks osapoolte vahelisi seoseid ega tehtaks järeldusi seadmete kasutuse ja lõppkasutaja käitumise kohta. ESS § 1113 Paragrahviga 1113 nähakse ette liiklus- ja asukohaandmete sihistatud säilitamine raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil. Raske kuritegevuse vastu võitlemise all peetakse silmas KrMS § 1262 lõikes 2 loetletud kuritegusid (nt inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod, terroriakt ja sellega seotud kuriteod, inimkaubandus, riigivastased kuriteod, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine, korruptsioonikuriteod, rahapesu, kuritegelikku ühendusse kuulumine, relvade, laskemoona ja lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine, muud kuriteod, mille puhul on tegemist ohtliku või organiseeritud kuritegevusega) ning nende avastamist, tõkestamist, menetlemist ja karistuse täideviimist. See tähendab, et sideettevõtja peab sellesisulise Vabariigi Valitsuse korralduse alusel lisaks lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikele andmetele säilitama ka sideteenuse liiklus- ja asukohaandmeid. Eelnõu kohaselt nähakse sihistatud ajutise säilitamise täpsem ulatus ette Vabariigi Valitsuse korraldusega. Euroopa Liidu Kohus on asjas Tele2 Sverige ja Watson (C-203/15 ja C-698/15) leidnud, et üldine ja valimatu andmete säilitamine on keelatud, kuid liikmesriigid võivad kehtestada sihistatud säilitamise, kui see on rangelt vajalik, piiratud ning suunatud raske kuritegevuse vastu võitlemisele. Samuti on Euroopa Liidu Kohus asjas La Quadrature du Net jt (C-511/18, C-512/18 ja C-520/18) leidnud, et Euroopa Liidu õigusega ei ole vastuolus õigusnormid, mis võimaldavad meetme suunata isikutele, kelle liiklus- ja asukohaandmetest võib avalduda kas või kaudne seos raskete kuritegudega, või mis võimaldavad ühel või teisel viisil võidelda raskete kuritegudega või ära hoida suurt ohtu avalikule julgeolekule või ohtu riigi julgeolekule. Kuigi kehtiv ESS ei defineeri praegu eri andmekategooriaid, on eelnõus kasutatud mõisteid, mis tulenevad Euroopa Liidu e-privaatsuse direktiivist3. Direktiivi kohaselt on: 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32002L0058&qid=1781860436306 13 - liiklusandmed andmed, mida töödeldakse side edastamiseks elektroonilises sidevõrgus või sellise edastamisega seotud arveldamiseks; - asukohaandmed elektroonilises sidevõrgus töödeldavad andmed, mis näitavad üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kasutaja lõppseadme geograafilist asukohta. Eelnõus on lähenetud geograafilisele säilitamisele teatud piirkondades asuvate tugijaamade asukoha põhjal, sest geograafiline säilitamine konkreetsete objektide või haldusüksuste piirides ei oleks tehnoloogiliselt teostatav. Samas on võimalik kindlaks määrata konkreetses piirkonnas olevate tugijaamade asukoht ja leviala ning säilitamiskohustus kehtestatakse üksnes hõlmatud tugijaamade levialas töödeldud andmete puhul. Eesti riigipiiri mõiste on sätestatud riigipiiri seaduse § 2 lõikes 1 ning selle kohaselt on Eesti riigipiir katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. ESS § 1113 lõike 2 kohaselt võidakse säilitamiskohustus ette näha Vabariigi Valitsuse korraldusega põhjendatud juhtudel järgmistes geograafilistes piirkondades: 1) riigipiirist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala; 2) konkreetse ohuhinnangu alusel teatud geograafilises piirkonnas asuvate tugijaamade leviala; 3) alaliselt või ajutiselt kaitstavast olulise tähtsusega objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala; 4) elutähtsa teenuse osutaja tegevuskohast või tema valduses olevast objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala; 5) saartel asuvate tugijaamade leviala. Riigipiirist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala sideandmete säilitamine on põhjendatud, kuna nendes geograafilistes piirkondades on alaline oht piiriülese kuritegevuse näol. Vastavalt riigipiiri seaduse §-le 61 on piirivöönd kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole. Arvestades tugijaamade võimalikku paiknemist, on otstarbekas määratleda nende kaugus riigipiirist kuni kahekordse piirivööndi ulatusega. Selleks, et tagada ühtlane lähenemine andmete säilitamise kohustusele, lähtutakse samasugustest ulatusest ehk kaugus kuni kümme kilomeetrit, ka muude eelnõus hõlmatud objektide puhul. ESS § 1113 eesmärk on võimaldada liiklus- ja asukohaandmete sihistatud säilitamist, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, väldib üldist ja valimatut andmete säilitamist ning võimaldab samas tõhusalt võidelda raske kuritegevuse vastu. ESS § 1113 lõikes 2 toodud juhtudel esitab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku Vabariigi Valitsusele, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti ohuhinnangutest, ning nende pinnalt võib Vabariigi Valitsus otsustada ka säilitamiskohustusega hõlmatud piirkonnad. See tagab vajadusel andmete ajutise sihistatud säilitamise, arvestades reaalseid kuritegevusega seotud riske. Kuritegevuse oluline tõus mõnes piirkonnas võib olla ettepaneku aluseks juhul, kui raske kuritegevuse oluline tõus nähtub muu hulgas Politsei- ja Piirivalveameti kuritegevuse ohuhinnangust, sealhulgas selles koondatud statistikast, Politsei- ja Piirivalveameti analüütilistest materjalidest ning riiklikest riskihinnangutest, mis kajastavad kuritegevuse liike, levikut ja arengusuundi. 14 Alaliselt või ajutiselt kaitstavast olulise tähtsusega objektide asukohast kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala sideandmete säilitamine on põhjendatud, juhul, kui see on seotud nendega kaasneva ohuga ning nende kaitse vajadusega. Kehtiva riigikaitseseaduse § 83 kohaselt on riigikaitseobjekt maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Riigikaitseobjektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse: 1) avaliku võimu organi kasutuses olev riigikaitseobjekt; 2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjekt; 3) avaliku korra tagamiseks oluline riigikaitseobjekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht; 4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses; 5) julgeolekuasutuse kasutuses olev riigikaitseobjekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku tähenduses; 6) sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjekt. Samas eelnõus on juba otstarbekas arvestada 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega, millega tunnistatakse muu hulgas senine riigikaitseseadus kehtetuks ning seega kaotatakse ka riigikaitseobjekti mõiste ja asendatakse see kaitstava olulise tähtsusega objekti mõistega. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 kohaselt võib määrata maa-ala, ehitise või seadme alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega. Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Lubatud on ka põhjendatud juhtudel elutähtsa teenuse osutaja tegevuskohast või tema valduses olevast objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas liiklus- ja asukohaandmete säilitamine. Elutähtsate teenuste toimimise katkestus võib otseselt ohustada inimeste elu ja tervist ning võib põhjustada laiaulatuslikku majandus- ja julgeolekumõju. Elutähtsate teenuste puhul tuleb arvestada, et need võivad endast kujutada raskete kuritegude sihtmärki (nt sabotaaž, küber- või füüsiline rünne) ning sideandmete olemasolu tagamine sellises piirkonnas on süüdlaste tuvastamiseks ülitähtis. Seda, milliste elutähtsa teenuse osutaja tegevuskohtade või objektide piirkonnas sideandmeid on vaja säilitada, otsustab Vabariigi Valitsus lähtuvalt PPA ja Kaitsepolitsei ohuhinnangutest ja analüüsist. Põhjendatud juhtudel on lubatud ka saartel asuvate tugijaamade levialas liiklus- ja asukohaandmete säilitamine. Saared võivad olla seotud piiriüleste kuritegude ja 15 julgeolekuriskidega, kuid konkreetsel saarel andmete säilitamise vajadus ning põhjendused saavad eelkõige tuleneda eelnimetatud ohuhinnangutest. Erakordse vajaduse korral saab Vabariigi Valitsus korralduse andmisel tugineda ka muudele hinnangutele, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangutele või küber- või muu valdkonna ohuhinnangutele (nt Riigi Infosüsteemi Ameti ohuhinnangud), mis on toetatud sellistel juhtudel PPA ja Kaitsepolitseiameti hinnangutega. Oluline on, et Vabariigi Valitsuse korraldus piirkondade määramiseks tuleneb valdkonna eest vastutava ministri ettepanekust ning tugineb ohuhinnangutele ja riskianalüüsidele ning on seega objektiivselt põhjendatud ja igal juhul proportsionaalne. Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt ja see peab Vabariigi Valitsuse seaduse § 26 lõike 2 kohaselt vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva või korraldus tuleb teatavaks teha vastavalt haldusmenetluse seadusele. Vabariigi Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras, välja arvatud korraldused, milles on märgitud teistsugune teatavaks tegemise kord. Samuti on vastavalt haldusmenetluse seadusele Vabariigi Valitsuse korraldus vaidlustatav halduskohtus. Vabariigi Valitsuse korralduses tuleb muu hulgas nimetada andmete säilitamise eesmärk, täpne ulatus ja selged põhjendused. Kuna detailset ja tehnilist loetelu andmekategooriatest, mida tuleb säilitada, ei ole otstarbekas seaduse tasandil, muu hulgas tehnoloogia kiire arengu tõttu, kehtestada, siis nähakse seaduses ette volitusnorm, mille alusel seaduse jõustumisel kehtestatakse andmete täpsem loetelu eraldi Vabariigi Valitsuse määrusega. Selliste andmekategooriate sätestamine määruses, mille puhul võib säilitamiskohustuse kehtestada, annab ühtlasi õiguskindluse sideettevõtjatele, kes saavad arvestada sellega, mida neilt säilitamiskohustuse kehtestamisel eeldatakse. Vabariigi Valitsuse korralduse võib anda kuni üheks aastaks ja seda võib pikendada kuni ühe aasta kaupa. Siinkohal on oluline tagada õiguskindlus ning vältida liigset halduskoormust, mida korralduste rakendamine ja nende ülevaatamine kaasa toovad. Samuti on vaja teatud stabiilsust sideettevõtjate jaoks, et nad ei peaks andmete säilitamisega seoses pidevalt oma infosüsteemides muudatusi tegema. Samas juhul, kui Vabariigi Valitsuse korralduse aluseks olnud asjaolud ära langevad, on võimalik korraldus ka varem kehtetuks tunnistada. Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid üks aasta alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või või muul viisil tekkinud. Kui andmete säilitamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus, säilitatakse andmeid üks aasta korralduse saamisest, kui korralduses ei ole ette nähtud lühemat säilitamise tähtaega. Selleks, et tagada avalikkuse teavitamine andmete säilitamisega hõlmatud piirkondadest, on lisaks valitsuse korralduse avalikkusele vajalik, et valdkonna eest vastutav minister avaldab igal aastal ülevaate andmete geograafilisest säilitamisest. ESS § 1114 Paragrahviga 1114 nähakse ette võimalus säilitada andmeid ajutiselt riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Euroopa Liidu Kohus on asjas La Quadrature du Net jt (C-511/18, C-512/18 ja C-520/18) leidnud, et üldjuhul ei ole EL õigusega vastuolus seadusandlik meede, mis lubab pädevatel asutustel kohustada elektroonilise side teenuste osutajaid säilitama elektroonilise side vahendite kõikide kasutajate liiklus- ja asukohaandmeid piiratud aja vältel, kui esinevad piisavalt konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et asjaomane liikmesriik seisab 16 silmitsi riigi julgeolekut ähvardava suure ohuga ning mis osutub tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks. Selline andmete säilitamine peab olema ajaliselt piiratud, kuigi ei saa välistada pikendamist, ning asjakohast otsust peab saama kontrollida kas kohus või sõltumatu haldusasutus. Eelnõu kohaselt on sellisel juhul liiklus- ja asukohaandmete säilitamise aluseks julgeolekuasutuse (Kaitsepolitseiamet ja/või Välisluureamet) üleriigiline ohuhinnang ning otsuse andmete säilitamise ulatuse ja säilitamise aja kohta teeb julgeolekuasutuse ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Julgeolekuasutuse ohuhinnangu alusel esitab vastava ettepaneku Vabariigi Valitsusele asjaomase valdkonna eest vastutav minister, kes lähtub otsuse tegemisel Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukohast korralduse ettepaneku ulatuse, kestuse ja põhjenduste kohta. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on loodud julgeolekuasutuste seaduse § 36 alusel ning tema ülesanne on muu hulgas teha järelevalvet julgeolekuasutuste ja jälitusasutuste tegevuse üle. Seega on otstarbekas ka komisjoni kaasamine ning seisukoha andmine andmete säilitamise otsustusprotsessis. Kui Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamise aluseks olnud asjaolud ära langevad, tunnistatakse korraldus vastava valdkonna ministri ettepanekul kehtetuks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punktis 13 sätestatakse Riigikantselei ülesanne juhtida riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist ning riigikaitse planeerimist. Selle alusel koostöös julgeolekuasutuste ja ministeeriumidega koostatavates riigiülestes julgeolekuolukorra analüüsides ja ohuhinnangutes arvestatakse reaalset olukorda ning neid muudetakse jooksvalt, kuid ka see toimub üldjuhul harvem kui kaks korda aastas. Need ohuhinnangud peavad arvestama julgeolekupoliitika aluseid (riigi julgeolekustrateegiat) ja muid Riigikantselei koordineerimisel koostatavaid asjakohaseid dokumente, sealhulgas strateegilist ohuhinnangut. Ohuhinnang põhineb suures plaanis küll julgeolekuasutuse analüüsil, kuid olulist ja samas ka tasakaalustavat rolli mängib Riigikantselei julgeoleku- ja koordinatsioonibüroo, mille ülesandeks on muuhulgas peaministri nõustamine riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimuses, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine ning riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimine. Julgeolekuohu hindamisel ja riigi julgeolekupoliitika kujundamisel lähtutakse Eesti julgeolekupoliitika alustest, mis on riigi julgeolekupoliitika keskne strateegiline raamdokument. Julgeolekupoliitika alused koostatakse Vabariigi Valitsuse eestvedamisel ja selle kiidab heaks Riigikogu. Tegemist on dokumendiga, mis määratleb julgeolekukeskkonna hinnangu, riigi julgeolekupoliitika eesmärgid ja peamised tegevussuunad ning on aluseks valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisel. Kehtiva julgeolekupoliitika aluste kohaselt uuendatakse dokumenti vähemalt iga nelja aasta järel, arvestades julgeolekukeskkonnas toimunud muutusi või muutusi Eesti suutlikkuses oma julgeolekut tagada. Andmete säilitamise kohustus ei kehti määramata ajaks, vaid on seotud regulaarse ja süsteemse julgeolekuohu hindamisega riigi kõrgeimal strateegilisel tasandil. Vabariigi Valitsuse korraldus andmete säilitamiseks antakse üheks aastaks ja seda võib pikendada ühe aasta kaupa. Nagu eespool märgitud, on siinkohal oluline ka vältida liigset halduskoormust ja kulu, mida korralduste rakendamine ja nende muutmine kaasa toob. Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse: 1) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused; 2) andmete kogumise periood ja vajaduse korral säilitamise täpsem tähtaeg; 3) vajaduse korral muud andmed. 17 Kuna Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 7 lõike 5 punkti 3 kohaselt on julgeolekuasutuse poolt koostatud ohuhinnangud salajase tasemega riigisaladus, mis salastatakse 50 aastaks, siis tuleb Vabariigi Valitsuse korralduse põhistamisel arvestada teatud üldistatuse määraga. Paragrahvi 1114 eesmärk on luua selge õiguslik alus liiklus- ja asukohaandmete säilitamiseks olukordades, mis ei ole seotud konkreetse kriminaal- või väärteomenetlusega, vaid laiemalt riigi julgeoleku tagamisega. Muudatus on muu hulgas vajalik julgeolekuasutuste ennetava tegevuse tõhustamiseks. Riigi julgeolekut ähvardavad ohud, sealhulgas terrorism ja hübriidohud, eeldavad võimalust koguda ja säilitada sideteenuse andmeid ajaliselt ettevaatavalt ja süsteemselt. Paragrahv 1114 võimaldab riigil meedet olukordades, kus ohu realiseerumine võib olla kiire ja ulatuslik ning kus hilisem andmete kättesaadavus ei ole tagatud. Muudatus tagab proportsionaalsuse. Andmete säilitamise kohustus ei teki automaatselt ega püsivalt, vaid üksnes Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, mis on ajaliselt piiratud, põhjendatud ja seotud konkreetse ohuhinnanguga. Korralduses tuleb määratleda säilitamise eesmärk, periood ja tähtaeg, samuti säilitatavate andmete ulatus ja andmeliigid, hõlmatud isikute ring ning piirkond. Säilitatavate andmete täpne koosseis kehtestatakse määrusega, kuna tehnilisi standardeid ei ole otstarbekas seaduse tasandil käsitleda. Regulatsioon tagab, et meede on läbipaistev, kontrollitav ja ajaliselt piiratud. Kui Vabariigi Valitsuse korralduse aluseks olnud asjaolud ära langevad, on võimalik korraldus varem kehtetuks tunnistada. Samuti tasakaalustab Riigikogu erikomisjoni arvamus võimalikku riski, et korraldus kehtestatakse liiga kergekäeliselt või Eesti inimeste õigusi riivavalt. Paragrahvi 1114 alusel säilitatavad andmed on eelkõige seotud julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisega ning nende avaldamine on piiratud vastava seadusliku eesmärgiga, mis aitab tagada isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse. Kokkuvõttes loob § 1114 kehtestamine tasakaalustatud ja põhiseaduspärase raamistiku, mis võimaldab riigil reageerida tõhusalt julgeolekuohtudele, tagades samal ajal andmete säilitamise ja kasutamise selged piirid ning õigusselguse. ESS § 1115 Paragrahvis 1115 nähakse ette §-des 1112–1114 nimetatud andmete säilitamise tingimused. Tingimused on osaliselt samad nagu kehtivas §-s 1111 ning need jäävad ka senisel kujul kehtima. Täiendavalt nähakse ette, et sideettevõtjal on lubatud erineva säilitamise alusega andmeid säilitada tehniliselt ühtses süsteemis. Sama paragrahvi lõikes 3 nähakse täiendavalt ette tingimused, mis on seotud Euroopa Kohtu praktikaga, eelkõige otsuses C-470/21 tooduga. Selle kohaselt peab sideettevõtja muu hulgas tagama, et eri andmekategooriate vahel ei võimaldata luua seoseid ning et andmekategooriad oleksid eraldatud. Paragrahvi lõikes 4 reguleeritakse sideettevõtjal tekkivate kulude hüvitamist. Sarnaselt kehtiva õigusega ei hüvitata sideettevõtjale kulusid, mis tekivad kasutaja tuvastamist võimaldavate andmete ja IP-aadresside säilitamisega. Kuna riigi julgeoleku tagamise eesmärgil on võimalik näha ette üldine ja ühetaoline säilitamiskohustus, siis see on võrreldav seni kehtiva olukorraga ning sellega seonduvaid kulusid ei hüvitata. Arvestades aga asjaolu, et eelnõuga nähakse kuritegevusvastase võitluse eesmärgil ette senise regulatsiooniga võrreldes keerulisem sihistatud säilitamiskohustus, on seal sideettevõtjatele säilitamisega seotud kulude hüvitamine põhjendatud. 18 Seega hüvitab eelnõu kohaselt riik ainult uue sihistatud säilitamise ehk ESS § 111³ rakendamise kulud ning need kaetakse Siseministeeriumi eelarvest. Sideettevõtjatele ei hüvitata kasutaja tuvastamiseks vajalike andmete, IP-aadresside säilitamise, andmete kiirsäilitamise ega riigi julgeoleku eesmärgil ajutise üldise säilitamisega tekkivaid kulusid. Kulude hinnang sideandmete regulatsiooni muutmisel on paratamatult ebamäärane, kuid selge on, et need võivad ulatuda miljonitesse eurodesse aastas ning koosneda nii arendus- kui ka püsikuludest. Esialgse hinnangu järgi oleks kolme suurema sideettevõtja kogukulu ligikaudu 3–5 miljonit eurot aastas, hõlmates süsteemide arendamist, ööpäevaringse päringutele vastamise võimekuse loomist ning süsteemide hooldust. Kulud tekivad eelkõige sihistatud säilitamise võimekuse loomisel, kuna selleks on vaja kohandada olemasolevaid süsteeme (nt lisada uusi andmevälju ja töödelda andmeid teistsugusel kujul) ning tagada operatiivne võimekus pädevate asutuste taotlustele kiiresti reageerida. Punktides 11–17, ja 19–20 täpsustatakse päringute tegemise ja andmete esitamisega seotud norme, samuti terminalseadme asukoha tuvastamisega seotud norme. Kehtivas seaduses on terminalseadme asukoha tuvastamine sätestatud §-s 112, mis reguleerib päringute tegemist ja nendele vastamist. Samas on õigusselguse huvides otstarbekas see säte tuua eraldi §-i § 1122, sätestades sealjuures selgelt päringute ja teabe saamisega seotud logifailide säilitamise, samuti kohustuse tagada päringute õiguspärasus ja järelevalve teostamise. Kuna juba olemasolevad normid tõstetakse uude paragrahvi, siis sisulisi muudatusi see kaasa ei too. ESS §-des 112-–114 asendatakse peamiselt viited tulenevalt muutunud ESS-i paragrahvidest. Kuna nimetatud §-s 112 muudetakse mitut lõiget, siis esitatakse paragrahvi uus terviktekst. Selleks, et parandada järelevalvet sideandmete päringute üle, nähakse ette Prokuratuuri ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni järelevalve jälitus- ja julgeolekuasutuste tegevuse üle ning õigus tutvuda sideandmete päringute ja nendega seotud logifailidega. Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas sideettevõtja poolt päringutele vastamise tähtaega. Sideettevõtja on kohustatud kiireloomulise päringu korral vastama esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kaheksa tunni möödumisel. Kehtiva õiguses nähakse ette vastamine kuni kümne tunni möödumisel. Muudatus on vajalik, et ühtlustada tähtaeg Euroopa Liidu e-tõendite määruse4 poolt nõutavaga. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ESS § 1121, mis oli varem seotud Euroopa Liidu direktiivi 2006/24/EÜ5 rakendamise ja Euroopa Komisjonile sideandmete päringute statistika esitamisega. Kuna Euroopa Liidu Kohus tunnistas direktiivi 2014. aastal kehtetuks, on paragrahv muutunud sisutühjaks. Punktiga 18 muudetakse §-i 114 lõiget 3 ning nähakse ette, et Justiits-ja Digiministeeriumi asemel hüvitatakse ESS-is sätestatud juhtudel sideettevõtjale riist- ja tarkvara maksumus, samuti hoolduskulud edaspidi riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Samuti läheb Siseministeeriumile üle kohustus kooskõlastada riist- ja tarkvara väljavahetamise vajadus, 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ 19 soetamise viis ja maksumus, hoolduskulud. Samuti makstakse teenustasusid edaspidi Siseministeeriumi ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingute alusel. Kehtiva ESS § 114 kohaselt hüvitatakse sideettevõtjale tema kantud kulud, mis on seotud sideandmete päringute, mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamisega reaalajas, samuti sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise ja sõnumi jälitus- või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kuulub hüvitamisele sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse kandmisega seotud riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud. Nimetatud kulud on senini hüvitatud sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Samuti on seni kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumiga riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus. JDM-i juures on seni tegutsenud ka kulude põhjendatuse hindamiseks moodustatud asjatundjate komisjon. Kulude hüvitamise detailsem regulatsioon on toodud Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määruses nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“. Riigieelarves on 2026. aastal JDM-il ESS § 114 lõikes 3 sätestatud kulude hüvitamiseks ette nähtud 300 000 eurot. Kuna riigieelarve on tekkepõhine, siis riik ei saa võtta kalendriaasta jooksul rohkem kohustusi, kui on riigieelarves nimetatud kulude hüvitamiseks raha eraldatud. RES 2027-–2030 raames on JDM-i eelarvesse programmi tegevusele "„Sideturg ja ühendused"“ planeeritud igaks aastaks 300 000 eurot. Eelnõu kohaselt läheb kogu sideandmete säilitamisega seotud kulude hüvitamise haldamine üle Siseministeeriumi alla. Muudatus on vajalik, et edaspidi korraldada kulude hüvitamise otsustamine ja nende hüvitamine SiM-i poolt, kellel on ühtlasi vastav ekspertiis vastava riist- ja tarkvara vajaduse ja nende funktsionaalsuse hindamisel. Eelnõu jõustumisel hüvitatakse eelnimetatud kulud edaspidi SiM-i eelarvest. Selleks, et hüvitada sideettevõtjate kulud 2027. aastal, on vajalik planeeritud vahendid SiM-i eelarvesse ümber tõsta. Muudatuse tulemusena on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määrust nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“. Samuti on vaja tunnistada kehtetuks justiits- ja digiministri 24. septembri 2025. a käskkiri nr 68 „Asjatundjate komisjoni moodustamine“ ning kehtestada sarnase sisuga käskkiri siseministri poolt. Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse ja asendatakse viited §-s 1141, mis näeb ette kohtu üksikpäringu andmete saamiseks. Kohtul on jätkuvalt õigus esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras sideettevõtjale päringuid. Samas, kuna senine ESS § 1111 lõike 2 säilitamiskohustus kaob, siis telefoni- ja mobiiltelefoniteenusega seoses on võimalik edaspidi saada andmeid, mida on säilitatud ärilisel eesmärgil. Punktis 20 asendatakse viide ning § 1111 asemel viidatakse edaspidi §-des 1112–1114 sätestatud säilitamiskohustusele. Eelnõu §-d 4–16 Eelnõu §-dega 4-–15 muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, korrakaitseseadust, maksukorralduse seadust, politsei ja piirivalve seadust, relvaseadust, strateegilise kauba 20 seadust, tolliseadust, toote nõuetele vastavuse seadust, tunnistajakaitse seadust, vangistusseadust, välismaalaste seadust ja väärtpaberituru seadust. Muudatused on nende kõikide eelnõude puhul sarnased. Nende peamine eesmärk on ühelt poolt asendada viited ESS §-le 1111. Samuti nähakse ette, et olukordades, kus varem andis sideandmete päringuks loa Prokuratuur, annab edaspidi lube kohus. Seega ühtlustatakse eelnõuga ka muudes menetlustes sideandmete päringuteks lubade andmine. Eelnimetatud eriseaduste alusel on päringuid tehtud aastas üksikuid ning märkimisväärset halduskoormuse kasvu see endaga ei too. Eelnõu § 16 näeb ette seaduse jõustumise. Tulenevalt sideettevõtjate vajadusest muudatustega kohaneda kavandatakse eelnõu jõustumine mitmes osas. ESS § 1113 jõustub üldises korras ning see võimaldab julgeolekuasutustel alustada ettevalmistusi ohuhinnangu esitamiseks Vabariigi Valitsusele ning Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamist ja vastuvõtmist. Ülejäänud eelnõu jõustuks 1. detsembril 2026 ning see tagaks ühtlasi selle, et Vabariigi Valitsuse korraldus ja ülejäänud eelnõu jõustuks samal ajal ning julgeolekuasutustel ei tekiks lünka andmetele juurdepääsul. ESS § 1113 ja seal sätestatud sihistatud säilitamise rakendamine eeldab sideettevõtjatelt ettevalmistusi ning seetõttu jõustub see 1. jaanuaril 2028. Eelnõu § 3 punkt 15 jõustub 1. jaanuaril 2027. Kuna muudatuse tulemusena hüvitatakse edaspidi ESS-is sätestatud juhtudel sideettevõtjatele kulud riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu, siis otstarbekas on muudatuse jõustumine uuel kalendriaastal. See võimaldaks ühtlasi ka vajalike muudatuste tegemise ministeeriumite eelarvetes. 3.1. Seaduseelnõu kooskõlast põhiseadusega Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused, millal kriminaal- ja väärteomenetluses on lubatud esitada päringuid sideandmete saamiseks. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus kooskõlla ka Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mis puudutab sideandmete päringuid ja nende kasutamist. Kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses kehtib juba praegu kohtu loa nõue. Väärteomenetluses lisatakse sellele vältimatu vajalikkuse nõue, väärteo raskuse ja laadi arvestamine ning keeld riivata põhjendamatult isiku õigusi. Need tingimused vastavad ultima ratio põhimõttele. Eelnõu puudutab põhiseaduse mõttes eeskätt PS §-s 26 tagatud perekonna- ja eraelu puutumatust, PS §-s 43 tagatud sõnumisaladust, PS § 13 lõikest 2 tulenevat kaitset riigivõimu omavoli eest ning sideettevõtjate puhul ka PS §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust. Kuna sideandmed võimaldavad teha järeldusi isiku suhtlusvõrgustiku, liikumismustrite, harjumuste ja sotsiaalsete seoste kohta, võib nende töötlemine riivata põhiõigusi ka ilma sõnumi sisule juurdepääsuta. Eelnõu ei reguleeri sõnumi sisu kättesaadavaks tegemist. Säilitamise ja kasutamise raamistik eristab andmeliike ja eesmärke, mis vähendab üldist riivet võrreldes senise lausalise säilitamiskohustusega. Eelnõu täidab PS §-st 26 tuleneva proportsionaalsuse nõude. Esiteks kaotab eelnõu üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse andmete puhul (kehtiv ESS § 111¹ lg 2), asendades selle kitsamalt piiritletud kohustusega säilitada üksnes kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid ning Interneti-teenuse osutamisega seotud andmeid (uus ESS § 111²). Uued ESS §-d 111³ ja 1114 näevad ette täiendavad alused andmete säilitamiseks raske kuritegevuse vastu võitlemiseks ning riigi julgeoleku tagamiseks. Mõlemal juhul saab andmete säilitamise kehtestada Vabariigi Valitsuse korraldusega. Raske kuritegevuse vastu võitlemise 21 osas nähakse ette võimalus kehtestada sihistatud säilitamine geograafiliste piirkondade alusel. Riigi julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või vahetu ohu korral saab kehtestada andmete üldise säilitamiskohustuse. Meetmed tuginevad Euroopa Liidu Kohtu otsustele, sealhulgas La Quadrature du Net (C-511/18, C-512/18 ja C-520/18) ja Garda Siochana (C- 140/20), mis lubavad sihistatud säilitamist raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ning erakorralist andmete säilitamiskohustust riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Eelnõuga ei laiendata süüteomenetluses juurdepääsu sideettevõtjate säilitatavatele andmetele. Erinevalt kehtivast ESS-ist ja selle §-ga 1111 kehtestatud sideandmete säilitamiskohustusest, võimaldatakse edaspidi juurdepääs üksnes andmetele, mida sideettevõtjad säilitavad tulenevalt senisest piiratumast säilitamiskohustusest või ärilisel eesmärgil, näiteks arveldamiseks, teenuse osutamiseks ning teenuse kvaliteedi tagamiseks. Ka varem on rõhutatud , et ESS § 1111 alusel säilitatavad andmed ei ole sideettevõtjatele sellises mahus ega sedavõrd pika aja jooksul enda ärilisel eesmärgil vajalikud. Seega saavad menetlusasutused eelnõu tulemusena süüteomenetluses juurdepääsu eelduslikult senisest väiksemale andmehulgale, sest sideettevõtjad ei pea enam sellises mahus ega senise ajavahemiku jooksul neid säilitama. Muudatuse tulemusena tugevneb eelduslikult isikute põhiõiguste, eeskätt perekonna- ja eraelu puutumatuse kaitse, kuna süüteomenetluses ei ole võimalik enam saada juurdepääse sedavõrd ulatuslikule andmehulgale. Praktikas tähendab see, et väheneb võimalus saada isiku eraelu puudutavaid andmeid, sealhulgas kõneeristusi ja asukohaandmeid. Kokkuvõttes aitab muudatus paremini kaitsta eraelu puutumatust. Seetõttu on eelnõu kooskõlas PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse kaitse nõuetega. Eelnõu ei ole vastuolus ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega ega sea sellele täiendavaid piiranguid võrreldes juba kehtivate õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete töötlemist ja kaitset puudutavas osas. Nii Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 kui ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 näevad ette isikuandmete töötlemise põhimõtted, sealhulgas minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted.6 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti b ja IKS § 14 punkti 2 kohaselt kogutakse isikuandmeid kindlaksmääratud eesmärkidel. IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c ja IKS § 14 punkti 3 kohaselt peavad andmed piirduma sellega, mis on nende töötlemise seisukohalt vajalik. Sellest tulenevalt võivad sideettevõtjad töödelda ja säilitada üksnes neid andmeid, mis neil on vajalikud ärilisel eesmärgil. Sellest tulenevalt peavad sideettevõtjad, olenemata seadusega kehtestatud säilitamiskohustusest, selgelt hindama ja määratlema, milliseid andmekategooriaid nad ärilisel eesmärgil töötlevad ja kaua neid säilitavad. Füüsilisel isikul, kes kasutab sideteenuseid ja kelle andmeid sideettevõtja töötleb, on võimalik pöörduda teenuseosutaja kui andmetöötleja poole. Samuti saab ta tutvuda enda kohta talletatud andmetega ja saada selgitusi nende säilitamise eesmärgi, ulatuse ja tähtaja kohta. Eeltoodust lähtuvalt on sideettevõtjatel juba praegu kohustus järgida isikuandmete kaitse nõudeid. Eelnõu ei too neile selles osas kaasa täiendavaid piiranguid ega ole seetõttu vastuolus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. 6 https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootluse-pohimotted 22 Eelnõu tugevdab ka järelevalvet päringute tegemise üle. Prokuratuur kontrollib päringuid ja logifaile, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon aga vastavate asutuste tehtud päringuid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga täiendatakse KrMS-i, VTMS-i, ESS-i ja teiste seaduste regulatsiooni, et tagada sideandmete kohta päringute tegemise õiguspärasus ning viia Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga loodavat õiguslikku raamistikku sideandmete säilitamise ja kasutamise kohta kirjeldab alljärgnev ülevaade. Millal Mida see Alus Näide Oluline piirang kasutatakse? tähendab? Kui sideettevõtjal on andmed Telefonikelmuse Riik ei kohusta neid Andmete olemasolu teenuse uurimisel küsitakse andmeid säilitama, sõltub sideettevõtja osutamiseks, kohtu loal, kas kuid kui need on ärilisest vajadusest ja Ärilisel arveldamiseks, konkreetne number sideettevõtjal säilitustähtajast eesmärgil kliendivaidluste helistas kannatanule õiguspäraselt Võimalus, et selleks säilitatavad lahendamiseks, kindlal ajal, kui olemas, saab neid ajaks, kui pädev andmed teenuse sideettevõtjal on see seaduses asutus päringu teeb, kvaliteedi info arvelduse või sätestatud on need andmed tagamiseks või teenuse osutamise tingimustel küsida. juba kustutatud. tehniliste rikete tõttu veel alles. tuvastamiseks. Kui on Politsei tuvastab Pädev asutus saab konkreetne küberkuriteo See ei anna veel kohustada menetlus, uurimisel IP-aadressi õigust andmeid sideettevõtjat sündmus või oht ja ajavahemiku. Enne sisuliselt kasutada, ajutiselt säilitama ja on alust arvata, kohtu loa taotlemist vaid juurdepääsuks Quick freeze juba olemasolevad et vajalikud teeb Prokuratuur on vaja eraldi ehk andmete konkreetsed ärilisel eesmärgil määruse õiguslikku alust ja kiirsäilitamine andmed, et neid ei säilitatavad kiirsäilitamiseks, et üldjuhul kohtu luba. kustutataks ega andmed võivad sideettevõtja ei Samuti ei loo see uut kirjutataks üle enne enne päringuks kustutaks üldist juurdepääsu loa saamist olla olemasolevaid säilitamiskohustust. taotlemist. kustutatud. andmeid. Kuritegevusega Kui raske Sideettevõtjale Andmeid võib Meede peab olema seotud kuritegevuse oht tekib Vabariigi säilitada riigipiiri objektiivselt 23 sihistatud on seotud kindla Valitsuse lähedal asuvate põhjendatud, säilitamine piirkonna, korraldusest tugijaamade levialas, ajaliselt ja ulatuselt objekti, teenuse tulenev kohustus erinevate piiratud ning seotud kasutusviisi või säilitada teatud geograafiliselt kuritegevuse kasutajagrupiga. liiklus- ja määratletud tõkestamise, asukohaandmeid piirkondades ja avastamise või sihistatult, mitte kaitstavate objekti menetlemisega. üldiselt kõigi piirkonnas. kasutajate kohta kõikjal. Kui riigi Julgeolekuasutuse Vabariigi Valitsus julgeolekut hinnangul on võib See on erandlik ja ähvardab suurenenud julgeolekuasutuse ajutine meede, mis ettearvatav, terrorismi-, sabotaaži- ohuhinnangu alusel peab põhinema kõrgendatud või või hübriidoht ja kehtestada ajutise konkreetsel Riigi julgeoleku vahetu oht ja valitsus kehtestab andmete julgeolekuohu erand üksnes ajutise säilitamise hinnangul, olema tavapärased või säilitamiskohustuse, kohustuse riigi põhjendatud, sihistatud et tagada julgeoleku kontrollitav ning meetmed ei julgeolekuasutustele tagamise ajaliselt piiratud. pruugi olla vajalik andmete eesmärgil. piisavad. kättesaadavus. Sihtrühm Muudatuste sihtrühm on Eestis sideteenuseid kasutavad inimesed ja ettevõtted, kelle põhiõiguste kaitse paraneb. Lisaks on muudatuste sihtrühmaks kuritegude ning raskete väärtegude ohvrid, kes ootavad õiglast menetlust, ning kohtuvälised menetlejad, uurimisasutused, Prokuratuur ja kohtud, kuna muudatustega nähakse ette võimalused esitada sideandmete päringuid kriminaal- ja väärteomenetluses. Kriminaalmenetluses võivad päringu teha KrMS § 31 lõikes 1 loetletud uurimisasutused7. Väärteomenetluses on päringu tegemise õigus VTMS § 312 lõikes 1 loetletud kohtuvälistel menetlejatel8. Võrreldes praegu seaduses sätestatuga on sideandmete saamise võimalused edaspidi piiratumad. Samas, arvestades Eestis kujunenud kohtupraktikat, kus viidates Euroopa Kohtu praktikale on sideandmete pärimine ja saadud sideandmete kasutamine tõendina praktiliselt üldse võimatuks muutunud, annab eelnõuga tekitatav selge õiguslik alus taas võimaluse süüteomenetluses sideandmeid tõendina kasutada. Senine praktika on siiski näidanud, et sideandmete päringuid kriminaalmenetluse eesmärkidel tehakse suhteliselt erandlikult ning päringute on arv aastas järjest vähenenud. 2022. aastal esitati 377 taotlust, 2023. aastal 321 taotlust 2024. aastal 167 taotlust ja 2025. aastal 83 taotlust sideandmete päringuks. 7 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla. 8 Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet. 24 Muudatus puudutab ka julgeolekuasutusi9, kuna senist andmete säilitamise regulatsiooni muudetakse ning nähakse ette võimalus sideandmete ajutiseks säilitamiseks riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Kuigi eelnõu puudutab ka teisi asutusi, ei mõjuta muudatused nende poolt neile seadusega pandud ülesannete täitmist, sest eriseadustes tehakse üksnes tehnilised muudatused ning ei muudeta nende õiguseid sideandmetele juurdepääsu osas. Muudatuste sihtrühm on ka sideettevõtjad10, kellel tekib kohustus päringute alusel edastada andmeid, mida nad säilitavad tulenevalt seaduses ette nähtud säilitamiskohustusest ning lisaks andmeid, mida säilitatakse ärilistel eesmärkidel. Arvestades asjaolu, et seni on kehtinud üldine säilitamiskohustus ning samal ajal on säilitatud andmeid ka ärilisel eesmärgil, siis eelnõus sätestatud muudatuste rakendamiseks võivad olla vajalikud arendused elektroonilise liidese kaudu päringute tegemise osas. Sideettevõtjad peavad arvestama andmetele juurdepääsu võimaldamisel, et andmeid, mis on säilitud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, võib väljastada ainult julgeolekuasutustele. Sihtrühmaks saab lugeda ka andmesubjekte ehk isikuid, kes kasutavad elektroonilise side teenuseid ning kelle andmeid sideettevõtjad saavad vastavalt seadusele säilitada. Eelnõuga laiendatakse andmesubjektide eraelu puutumatuse kaitset. Päringute tegemise alused nii KrMS-is, VTMS-is, JAS-is kui ka muudes seadustes jäävad endiseks ning asutuste ring, kellel on õigus päringuid teha, ei muutu. Päringute objektiks on edaspidi andmed, mida sideettevõtjad säilitavad tulenevalt seaduses sätestatud säilitamiskohustusest ja andmed, mida säilitatakse nende omal algatusel ärilisel eesmärgil. 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid, kuna sellega kehtestatakse selged reeglid sideandmete päringuteks ning luuakse võimalus kasutada neid andmeid eelkõige kriminaal- ja väärteomenetluses, samuti riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. See aitab lahendada kohtupraktikas kujunenud olukorda, kus Eesti seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktika vahelise vastuolu tõttu on sideandmete kasutamine tõendina praegu praktiliselt võimatu. Päringute võimaldamine tõhustab ühtlasi kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd, aitab paremini võidelda piiriülese kuritegevusega ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid. 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja kuritegude avastamisele Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi ega põhimõttelisi muudatusi asutuste, sealhulgas kohtuväliste menetlejate, uurimisasutuste, Prokuratuuri ja kohtute töökorralduses. Päringute tegemise alused on jätkuvalt KrMS-is, VTMS-is ja eriseadustes, kuid muutub õiguslik alus andmete väljastamiseks sideettevõtjate poolt. Selge õiguslik alus päringute tegemiseks aitab edaspidi vähendada vaidlusi ja kaebusi sideandmete päringute ja saadud andmete kasutamise kohta. Samas kaasneb muudatusega risk kuritegude avastamise efektiivsusele. Kui andmeid ei säilitata enam riigi kehtestatud kohustuste alusel, tuleb edaspidi tugineda sideettevõtjate ärilisel 9 Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. 10 ESS § 2 p 5 – elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, st nt Elisa, Telia, Tele2. 25 eesmärgil säilitatavatele andmetele. See võib muuta tõendite kättesaadavuse ebaühtlaseks. Kuna andmete säilitamise aeg ja ulatus sõltuvad edaspidi iga konkreetse sideettevõtja ärilisest vajadusest (nt arveldustsükli pikkusest), võib tekkida olukordi, kus uurimiseks vajalikud andmed on menetluse alustamise hetkeks juba kustutatud või andmete koosseis pole piisav, et kuritegu tõendada. See võib pärssida eriti nende kuritegude avastamist, mis tulevad ilmsiks pikema aja möödudes (nt majandus- ja korruptsioonikuriteod, seksuaalkuriteod, küberkuriteod, organiseeritud kuriteod). Lisaks võib andmete koosseisu erinevus pakkujate kaupa muuta tõendite kogumise protsessi killustatuks ja vähem prognoositavaks võrreldes varasema ühetaolise süsteemiga. KrMS § 1262 lõikes 2 loetletud kuritegude puhul on võimalik pärida ka raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ehk ESS § 1113 alusel säilitatud andmeid, kuid ka neid andmeid säilitatakse teatud kriteeriumite alusel, mistõttu alati ei pruugi vajalikud andmed olemas olla. 6.3. Mõju sideettevõtjatele ja elektroonilise side teenuse kasutajatele (andmesubjektidele) Eelnõuga kaasneb sideettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuna senise üldise säilitamiskohustuse asemel tuleb hallata mitut erinevat andmete säilitamise alust ning tagada nende andmekogumite eristamine, säilitamine ja õiguspärane väljastamine. Samas kaob võrreldes kehtiva regulatsiooniga üldine liiklus- ja asukohaandmete säilitamiskohustus ning tugevneb andmesubjektide eraelu kaitse. Seetõttu ei tähenda eelnõu üksnes uute kohustuste lisandumist, vaid muudab ka säilitamiskohustuse ulatust, eesmärki ja ülesehitust. Täpsemalt muutub sideandmete säilitamise korraldus tehniliselt keerukamaks, kuna lisaks lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamisele nähakse ette eraldi reeglid raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil sihistatud säilitamiseks. Sideettevõtjatel tuleb selleks üle vaadata olemasolevad andmesäilituse protsessid, säilitusreeglid, andmete eristamise loogika, juurdepääsuõigused ning andmete väljastamise protseduurid. Samuti võib olla vajalik kohandada olemasolevaid elektroonilisi liideseid ja andmetöötlussüsteeme. Suurim mõju ja halduskoormus on seotud ESS § 111³ rakendamisega. Sätte kohaselt tuleb sideettevõtjatel luua võimekus säilitada liiklus- ja asukohaandmeid sihistatult, lähtudes muu hulgas geograafilistest piirkondadest ja tugijaamade aadressidest. See eeldab olemasolevate infosüsteemide arendamist ning andmete töötlemise ja säilitamise lahenduste kohandamist. Lisaks kaasnevad kulud süsteemide hoolduse, ajakohastamise ja käitamisega kogu nende kasutusaja jooksul. Sideettevõtjad on esialgselt hinnanud, et eelnõu rakendamiseks vajalike arenduste, süsteemide hoolduse ja täiendava tööjõu kogukulu võib kolme suurema sideettevõtja peale kokku ulatuda ligikaudu 3–5 miljoni euroni aastas. Hinnang hõlmab nii uute tehniliste lahenduste väljatöötamist kui ka nende püsivat käigushoidmist ning ööpäevaringse valmisoleku tagamist andmepäringutele vastamiseks. Tegemist on esialgse hinnanguga, mis võib muutuda pärast rakendusaktide vastuvõtmist ja tehniliste nõuete täpsustumist. Sideettevõtjate osutatavate elektrooniliste teenuste kasutajate seisukohalt suurendab muudatus õigusselgust. Praegu kohtupraktikas tekkinud mõnetine segadus lahendatakse selge regulatsiooniga, mille järgi on edaspidi arusaadav, milliseid sideandmeid ja millises mahus saab süüteomenetluses kasutada. Andmesubjektide, ennekõike inimeste jaoks, kelle andmeid talletatakse, tähendab muudatuste jõustumine seda, et sideteenuste osutamise käigus tekkivaid sideandmeid saab edaspidi süüteomenetlust toimetavatele asutustele edastada üksnes ulatuses, milles need andmed on sideettevõtjal olemas seaduses sätestatud säilitamiskohustuse või ärilise 26 eesmärgi tõttu. Võrreldes ESS §-s 1111 sätestatud lausalise säilitamiskohustusega on ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid vähem ning neid säilitatakse lühemat aega. Seetõttu on andmesubjekti eraelu puutumatus eelnõu jõustumise järel kaitstud senisest ulatuslikumalt. Samuti on andmete hulk väiksem sihistatud säilitamise puhul, kus säilitamise ulatuse, tähtaja ja hõlmatud piirkonnad otsustab põhjendatud juhtudel Vabariigi Valitsus. Seadusandja on juba varem väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses on võimalik päringuid teha ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta. Näiteks Riigikogu poolt 15. detsembril 2021 vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE11 kolmanda lugemise seletuskirjas on märgitud muu hulgas järgmist: See ei tähenda aga, et kriminaalmenetluse eesmärgil (ning kõnesoleva eelnõuga sätestatud tingimustel) ei võiks kohtu loal teha päringuid nende sideandmete osas, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. Nii näiteks töötlevad sideettevõtted sideandmeid ka ärilisel ning sideteenuse nõuete ja kvaliteedi põhimõtete järgimise eesmärgil (vt nt ESS § 87 lõike 1 punktid 1, 2, 3, 7 ja 10, § 102 lg 4 ja § 103) sõltumata riigi poolt sätestatud säilitamiskohustusest (vt ka Riigikohtu otsused 1-16-6179, p 75 ja 3-1-1- 51-14, p 22.3). Sideettevõtjad ei säilita andmeid, mida nad sideteenuse osutamise käigus ei loo ega töötle (ESS § 1111 lõige 4 esimene lause). Eelnõuga (392 SE) kavandatav KrMS § 901 lg 2 viitab küll ESS § 1111 lg-s 2 loetletud andmetele, kuid mitte ESS § 1111 lg 2 alusel säilitatud andmetele. Kuni sideandmete säilitamise regulatsiooni muutmiseni saab seega Riigikohtu otsusest nr 1-16-6179 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kõnesoleva eelnõuga kavandatud KrMS § 901 lg-s 2 sätestatud päringuga küsida välja üksnes andmeid, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. See kitsendus ei kohaldu KrMS § 901 lg-s 1 sätestatud nn identiteedipäringutele (vt ka 1-16-6179, p 106). Vastav muudatus jõustus 1. jaanuaril 2022 ning seda rakendati probleemideta kuni oktoobrini 2024, mil jõustus eespool märgitud Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 1-24-1694, millega välistati ESS §-s 1111 loetletud sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses. Seega ei ole arutelud ärilisel eesmärgil säilitatud andmete pärimisest ja kasutamisest midagi uut ja seninägematut ning vastav loogika toimis kuni oktoobrini 2024. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil võib Vabariigi Valitsus kehtestada ajutiselt üldise ja ühetaolise andmete säilitamise kohustuse kogu riigi territooriumil. Sellega kaasneb sideettevõtjate kohustus säilitada kõikide kasutajate sideandmeid kindlaksmääratud aja jooksul. Kuna eelnõuga nähakse lisaks ette andmete sihistatud säilitamine, mõjutab see edaspidi ka andmesubjekte, kes kasutavad sideteenust seaduse ja Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud geograafilistes piirkondades. Seega peavad nendes piirkondades viibivad isikud arvestama, et seal on ette nähtud andmete sihistatud säilitamine. Samas ei luba Euroopa Liidu Kohus üldist ja ühetaolist andmete säilitamist kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil. Seetõttu tuleb lähtuda sihistatud säilitamisest ulatuses, mis jääb kohtupraktikas lubatud piiridesse. Konkreetse geograafilise piirkonna alusel säilitamine on kohtupraktikas lubatud ning eelnõuga nähakse ette ka alused selliste piirkondade määramiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2- 3827044cfb50/kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus/ 27 Eelnõuga võib kaasneda riigi kulude kasv. Sideettevõtjatel on vaja tagada andmete säilitamine erinevatel alustel, sealhulgas sihistatult. Lisaks peavad sideettevõtjad üle vaatama säilitustähtaegu süsteemides ja arvestama äriliselt säilitatud andmete kohta tehtavate päringutega. Eelnõuga nähakse ette, et ESS § 1113 rakendamise ehk raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil liiklus- ja asukohaandmete sihistatud säilitamisega seotud kulude hüvitamine toimub riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Seetõttu on vajalik Siseministeeriumil koostöös sideettevõtjatega hinnata rakendamisega kaasnevate kulude mahtu ning planeerida kaasnevad kulud vastava aasta eelarvesse. Vajadusel esitab siseminister taotluse täiendavate kulude katmiseks riigi eelarvestrateegia protsessis. Kehtiva regulatsiooni järgi hüvitatakse sideettevõtjatele kulud, mis tekivad riigile andmete kättesaadavuse (päringutele vastamine, reaalajas asukoha tuvastamise võimaldamine) ning sidevõrgule juurdepääsu ja sõnumi ülekandmise eest jälgimisseadmesse. Kulud hüvitatakse osaliselt Justiits-ja Digiministeeriumi eelarvest ning osaliselt jälitus- ja julgeolekuasutuste eelarvest. ESS § 114 lõikes 3 tehtava muudatuse ning ESS-is sätestatud juhtudel läheb sideettevõtjate riist- ja tarkvaraga seotud kulude hüvitamine Justiits- ja Digiministeeriumilt üle Siseministeeriumile. Selleks tõstetakse seaduse jõustumisel alates 2027. a 300 000 eurot Siseministeeriumi eelarvesse. Eelnõu jõustumisel:  Jätkatakse sideettevõtjatele kulude hüvitamist sarnaselt kehtivale seadusele ja Vabariigi Valitsuse määrusele. Erinev on see, et kulude hüvitamine toimub edaspidi Siseministeeriumi eelarve kaudu.  Kulud, mis varasemalt hüvitati jälitus- ja julgeolekuasutuste poolt sideettevõtjatega sõlmitud lepingute alusel, jäävad ka edaspidi nimetatud asutuste kanda ning eelnõuga seda ei muudeta.  Täiendavalt hüvitatakse kulud, mis on seotud ESS § 111³ alusel säilitatavate andmete säilitamise või töötlemisega – s.o raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil säilitatavad liiklus- ja asukohaandmed, mille maksumuseks on sideettevõtjad hinnanud 3-5 miljonit eurot, millest suurema osa moodustavad püsikulud. Ka nende kulude hüvitamine toimub edaspidi Siseministeeriumi eelarve kaudu, milleks vajadusel esitab siseminister riigi eelarvestrateegia protsessis lisataotluse.  Riigi julgeoleku eesmärgil ajutine üldine säilitamine ehk ESS § 111⁴ ei ole sideettevõtjatele hüvitatav, kuna üldine säilitamiskohustus ei tohiks kaasa tuua lisakulutusi ning sideettevõtjad saavad sisuliselt samamoodi jätkata nagu praegu. Puudub alus arvata, et eelnõu mõjutaks riigi tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on vaja kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega säilitatavate andmete kategooriad, et sideettevõtetel oleks selge, milliste andmete säilitamist neilt võidakse valitsuse korraldusega kehtestatava ajutise säilitamiskohustuse raames nõuda. Andmekategooriad jääksid samaks võrreldes kehtiva olukorraga ja andmetega, mida sideettevõtjad hetkel säilitavad. Eelnõu jõustumisel on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määrust nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“. Samuti on 28 vaja tunnistada kehtetuks justiits- ja digiministri 24. septembri 2025. a käskkiri „Asjatundjate komisjoni moodustamine“ ning kehtestada sarnase sisuga käskkiri siseministri poolt. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu on kavandatud jõustuma mitmes osas. Eelnõu jõustub 01.12.2026, välja arvatud ESS § 1114, mis jõustub üldises korras, ESS § 114 lõike 3 muudatus, mis jõustub 01.01.2027 ning ESS § 1113, mis jõustub 01.01.2028. Tulenevalt sideettevõtjate vajadusest muudatustega kohaneda kavandatakse eelnõu jõustumine mitmes osas. ESS § 1113 jõustub üldises korras. Ülejäänud eelnõu jõustub 01.12.2026 ning see tagaks ühtlasi selle, et Vabariigi Valitsuse korraldus ja ülejäänud eelnõu jõustuks samal ajal ning julgeolekuasutustel ei tekiks lünka andmete juurdepääsu osas. ESS § 114 lõige 3 jõustub 01.01.2027. Kuna muudatuse tulemusena hüvitatakse edaspidi ESS-is sätestatud juhtudel sideettevõtjatele kulud riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu, siis otstarbekas on muudatuse jõustumine uuel kalendriaastal. See võimaldaks ühtlasi ka vajalike muudatuste tegemise ministeeriumite eelarvetes. ESS § 1113 ning kohustus säilitada andmeid sihistatult jõustub 01.01.2028 ning see on seotud sideettevõtjate vajadusega valmistuda sihistatud säilitamise rakendamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Eelnõu kohta esitasid arvamused Andmekaitse Inspektsioon, Riigiprokuratuur, Riigikohus, Kaitsepolitseiamet, Eesti Advokatuur, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas. ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 29  EELNÕU 09.07.2026 Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (sideandmete säilitamine ja kasutamine) § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 901 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „identifitseerimistunnustega seotud“; 2) paragrahvi 901 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elektroonilise side teenuse osutamisega seotud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib elektroonilise side ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal. Kohtumenetluses võib kohtumenetluse poole taotlusel vastava päringu teha kohus.“; 3) paragrahvi 901 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja kohtumäärus“; 4) paragrahvi 901 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või kohtu“. § 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad teha elektroonilise side ettevõtjale päringu andmete kohta üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete kohta. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab väärteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.“. § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 951 lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1111“ tekstiosaga „1112, 1113, 1114“; 1 2) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.“; 3) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid peab sideettevõtja ilma kliendi nõusolekuta avaldama seaduses sätestatud juhtudel ja korras.“; 4) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 104, 1051 ja 1111“ tekstiosaga „§-des 104, 1051, 1112, 1113 ja 1114“; 5) paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse §-s 1111 nimetatud andmed, § 1112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, §-de 1113 ja 1114 alusel säilitatud andmed ning §-de 112 ja 1122 kohaselt esitatud päringud ja antud teave tuleb kustutada viivitamata pärast § 1111 lõikes 5, § 1112 lõikes 4, § 1113 lõikes 7, § 1114 lõikes 7 ja § 1122 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.“; 6) paragrahv 1111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1111. Andmete säilitamine konkreetse menetluse tarbeks (1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama tema valduses olevaid elektroonilise side teenuse osutamise käigus loodud või tekkinud andmeid järgmistel juhtudel: 1) kohtueelses menetluses prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et andmed võivad olla vajalikud kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks; 2) Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutuse alusel, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks; 3) julgeolekuasutuse ettekirjutuse alusel, kui see on vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei säilitata sõnumi sisu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib säilitada üksnes neid andmeid, mis on vajalikud konkreetse menetluse eesmärgi saavutamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruses või ettekirjutuses märgitakse: 1) menetluse alus ja eesmärk; 2) säilitatavate andmete liik ja ulatus; 3) säilitamise tähtaeg. (5) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid kuus kuud alates määruse või ettekirjutuse saamisest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruses või ettekirjutuses ei ole ette nähtud lühemat säilitamise tähtaega.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 1112 järgmises sõnastuses: „§ 1112. Lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamine (1) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed: 1) sõnumi edastajat või helistajat tuvastada võimaldavad andmed; 2 2) lisateenuse kasutamise korral kliendi või lõppkasutaja nimi ja aadress; 3) mobiiltelefoniteenuse korral helistaja unikaalne tunnus (näiteks International Mobile Subscriber Identity – IMSI, Subscription Permanent Identifier – SUPI, Subscription Concealed Identifier – SUCI) ning sellega seotud kliendi või lõppkasutaja nimi ja aadress; 4) helistaja rahvusvaheline terminalseadme tunnus (näiteks International Mobile Equipment Identity – IMEI, Permanent Equipment Identifier – PEI); 5) andmed punktides 3 ja 4 nimetatud tunnuste vaheliste seoste kohta; 6) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg, ettemakse tegemise kuupäev, viis ja kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi või Interneti- protokolli aadress ettemakse tegemise ajal ja ettemakse tegemise viis, samuti teenuse lõppkasutaja isikuandmed. (2) Interneti-ühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed: 1) kasutajatunnused; 2) kliendi andmed koos temale side toimumise ajal eraldatud avaliku Interneti-protokolli aadressi ja lähtepordi, kasutajatunnuse või numbriga. (3) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmeid võib sideettevõtja töödelda üksnes lõppkasutaja tuvastamise eesmärgil ja keelatud on andmeid töödelda, sealhulgas avaldada viisil, mis võimaldavad teha järeldusi, mis ei ole vältimatult vajalikud lõppkasutaja tuvastamiseks, sealhulgas: 1) tuvastada side osapoolte vahelisi seoseid, suhtlusmustreid või suhtlusvõrgustikke; 2) teha järeldusi seadme kasutuse, lõppkasutaja käitumise, liikumise või suhtlusmustrite kohta. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või muul viisil tekkinud.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 1113 järgmises sõnastuses: „§ 1113. Andmete säilitamine kuritegevusvastase võitluse eesmärgil (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 1112 sätestatud andmete säilitamise kohustusele võib Vabariigi Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama sideteenuse liiklus- ja asukohaandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo tõkestamise, avastamise ja menetlemise ning sellise kuriteo eest mõistetud karistuse täideviimise eesmärgil. (2) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidel võib põhjendatud juhtudel Vabariigi Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama sõnumi edastaja või helistaja kõneside alustamise ajast ja kohast lähtudes järgmisi liiklus- ja asukohaandmeid: 1) Eesti riigipiirist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed; 2) ohuhinnangu alusel põhjendatud geograafilises piirkonnas asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed; 3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses alaliselt või ajutiselt kaitstavast olulise tähtsusega objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed; 4) elutähtsa teenuse osutaja tegevuskohast või tema valduses olevast objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed; 5) saartel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed. (3) Vabariigi Valitsuse korraldus antakse kuni üheks aastaks ja seda võib pikendada kuni ühe aasta kaupa. Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel tunnistatakse korraldus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtetuks. 3 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud korralduses märgitakse: 1) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused; 2) säilitatavate andmete ulatus, sealhulgas andmeliigid, piirkonnad ja objektid; 3) andmete kogumise periood ja vajaduse korral säilitamise täpsem tähtaeg; 4) vajaduse korral muud andmed. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustus kehtib ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele. (7) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid, mis on sideteenuse osutamise käigus loodud või muul viisil tekkinud, üks aasta alates side toimumise ajast või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korralduse saamisest, kui korralduses ei ole ette nähtud lühemat säilitamise tähtaega. (8) Valdkonna eest vastutav minister avaldab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud korralduse andmist veebilehel kaardi andmete säilitamise kohustusega hõlmatud piirkondade ja objektide kohta.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 1114 järgmises sõnastuses: „§ 1114. Andmete säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil (1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 1112–1113 sätestatud andmete säilitamise kohustusele võib Vabariigi Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama sideteenuse liiklus- ja asukohaandmeid riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. (2) Ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks teeb valdkonna eest vastutav minister, kes lähtub ettepaneku tegemisel julgeolekuasutuse ohuhinnangust. Valdkonna eest vastutav minister kuulab enne ettepaneku tegemist ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukoha korralduse ettepaneku ulatuse, kestuse ja põhjenduste kohta. (3) Vabariigi Valitsuse korraldus antakse üheks aastaks ja seda võib pikendada kuni ühe aasta kaupa. Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel tunnistatakse korraldus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtetuks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused; 2) andmete kogumise periood ja vajaduse korral säilitamise täpsem tähtaeg; 3) vajaduse korral muud andmed. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustus kehtib ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele. (7) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid üks aasta alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või muul viisil tekkinud.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 1115 järgmises sõnastuses: 4 „§ 1115. Andmete säilitamise tingimused (1) Käesoleva seaduse §-des 1111–1114 nimetatud andmeid säilitab sideettevõtja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. (2) Sideettevõtjal on lubatud §-des 1111–1114 nimetatud eesmärkidel säilitada andmeid tehniliselt ühtses süsteemis. (3) Paragrahvides 1111–1114 nimetatud andmete säilitamise korral peab sideettevõtja tagama: 1) sama kvaliteedi, turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise, mida kohaldatakse teistele elektroonilise side võrgus olevatele analoogsetele andmetele; 2) eri andmekategooriate vahel seoste loomise vältimiseks selliste tehniliste abinõude kasutamise, mis ei sea kahtluse alla andmekategooriate kindla eraldatuse tõhusust; 3) andmete kaitse nende juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise, loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest; 4) side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise. (4) Käesoleva seaduse §-des 1111, 1112 ja 1114 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seonduvaid kulusid sideettevõtjale ei hüvitata. Käesoleva seaduse §-s 1113 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seotud kulud hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.“; 11) paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 112. Teabe andmise kohustus (1) Käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid, välja arvatud edastatava sõnumi sisu, samuti ärilisel eesmärgil säilitatud liiklus- ja asukohaandmeid ning käesoleva seaduse §-s 1112 nimetatud andmeid peab sideettevõtja avaldama: 1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule; 2) julgeolekuasutuste seaduse kohaselt julgeolekuasutusele; 3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele, Keskkonnaametile, Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile; 4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile; 5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule; 6) Kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, vangistusseaduses ning välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel jälitusasutusele; 7) korrakaitseseaduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile; 8) konkurentsiseaduse kohaselt Konkurentsiametile. (2) Käesoleva seaduse §-s 1111 nimetatud andmeid peab sideettevõtja seaduses sätestatud juhul avaldama § 1111 lõikes 1 nimetatud asutusele. (3) Käesoleva seaduse §-s 1113 nimetatud andmeid peab sideettevõtja avaldama: 1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule; 2) Kaitseväe korralduse seaduse § 411 lõikes 1, maksukorralduse seaduse § 811 lõikes 1, politsei ja piirivalve seaduse § 749 lõikes 1, tolliseaduse § 12 lõikes 1, tunnistajakaitse seaduse § 181 lõikes 1 ja vangistusseaduse § 331 lõikes 1 sätestatud juhtudel jälitusasutusele; 3) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (4) Käesoleva seaduse §-s 1114 nimetatud andmeid peab avaldama julgeolekuasutuste seaduse kohaselt julgeolekuasutusele. 5 (5) Päring andmete kohta esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Nimetatud päringu sideettevõtjale võib teha kirjalikus lepingus sätestatud pideva elektroonilise ühenduse kaudu. Vastus päringule saadetakse kirjalikus või elektroonilises vormis või pideva elektroonilise ühenduse kaudu selle olemasolul. (6) Sideettevõtja on kohustatud kiireloomulise päringu puhul vastama esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kaheksa tunni pärast ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisust tulenevalt võimalik. (7) Käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud päringuid ja logifaile säilitatakse kaks aastat. Tehtud päringute õiguspärasuse tagamise ja nii päringute kui ka logifailide säilitamise kohustus on päringu esitajal. (8) Prokuratuuril on uurimisasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud päringute ja nendega seotud logifailidega.“; 12) paragrahv 1121 tunnistatakse kehtetuks; 13) seadust täiendatakse §-ga 1122 järgmises sõnastuses: „§ 1122. Terminalseadme asukoha tuvastamine (1) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud alusel mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada pideva elektroonilise ühendusega ning asjakohast riist- ja tarkvara kasutades. (3) Käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud päringuid ja logifaile säilitatakse kaks aastat. Tehtud päringute õiguspärasuse tagamise ja nii päringute kui ka logifailide säilitamise kohustus on päringu esitajal. (4) Prokuratuuril on uurimisasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringute ja nendega seotud logifailidega.“; 14) paragrahvi 113 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „teostamiseks või“ tekstiosaga „eraelu puutumatuse õiguse ning“; 15) paragrahvi 113 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 1111“ tekstiosaga „§-de 1112, 1113 ja 1114“; 16) paragrahvi 114 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 112 lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 112 lõigetes 5 ja 6 ning § 1122 lõikes 1“; 17) paragrahvi 114 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 112 lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 112 lõigetes 5 ja 6 ning § 1122 lõikes 1“; 18) paragrahvi 114 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumus ning hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Siseministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või 6 väljavahetamist. Teenustasu makstakse vastavalt Siseministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.“; 19) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sideettevõtja peab edastama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks käesoleva seaduse § 1112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid, samuti muid elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring andmete saamiseks konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.“; 20) paragrahvi 1841 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 1111“ tekstiosaga „§-des 1112, 1113 ja 1114“. § 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 411 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmed ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed.“; 2) paragrahvi 411 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel“; 3) paragrahvi 412 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmeid ning elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid“. § 5. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 35 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 ning § 112 lõikes 3“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-des 1111 ja 1112 sätestatud andmete, elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete ning elektroonilise side seaduse §-s 1122“. § 6. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 811 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 7 2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse § 1113 alusel säilitatavad andmed.“; 2) paragrahvi 811 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel“; 3) paragrahvi 812 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“. § 7. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 749 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse § 1113 alusel säilitatavad andmed.“; 2) paragrahvi 749 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel“; 3) paragrahvi 750 lõikes 1 ning § 752 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“; 4) paragrahvi 750 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Loa teha päring kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu ning elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete saamiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.“. § 8. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduse § 352 lõikes 1, § 671 lõikes 1 ja § 8331 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §- s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“. § 9. Strateegilise kauba seaduse muutmine Strateegilise kauba seaduse § 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“. 8 § 10. Tolliseaduse muutmine Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“; 2) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse § 1113 alusel säilitatavad andmed.“; 3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel“. § 11. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmeid, mis võimaldavad teha kindlaks veebilehe omanikku“. § 12. Tunnistajakaitse seaduse muutmine Tunnistajakaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 181 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse § 1113 alusel säilitatavate andmete“; 2) paragrahvi 181 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse §-s 1111 ettenähtud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“. § 13. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõikes 4 ja § 32 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse §-s 1111 sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-des 1112 ja 1122 sätestatud andmeid ning elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid“; 2) paragrahvi 331 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;“; 9 3) paragrahvi 331 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse § 1113 alusel säilitatavad andmed.“; 4) paragrahvi 331 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel“. § 14. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduse § 311 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“. § 15. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse § 2303 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“. § 16. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 9 jõustub üldises korras. (3) Käesoleva seaduse § 3 punkt 15 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 3 punkt 8 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … ………………. 2026 ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 10  EELNÕU 19.06.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Sideettevõtja säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete loetelu kinnitamine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1113 lõike 6 ja § 1114 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolevas määruses loetletakse elektroonilise side seaduse § 1113 lõikes 1 sätestatud sideettevõtja säilitamiskohustuse (edaspidi säilitamiskohustus) täitmiseks vajalikud andmed. § 2. Säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete loetelu (1) Numbripõhise ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse ning selle osutamiseks kasutatud võrguteenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed juhul, kui need sideteenuse osutamise käigus on tekkinud või saadud: 1) sideteenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg koos ajavööndiga ning selle ajal kasutatud Interneti-protokolli aadress ja lähteport; 2) sõnumi saatmise või kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi; 3) kasutatud isikutevahelise side teenus ja kasutatud internetiühenduse teenus; 4) kärjetunnus sõnumi edastamisel ja vastuvõtmisel, kõne alustamisel, selle ajal tugijaama vahetamisel ja selle lõpetamisel; 5) riik, kus rändlusteenust kasutati; 6) tugijaama geograafilise asukoha andmed koos kärjetunnusega side toimumise ajal; 7) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi ning kärjetunnus teenuse esmase aktiveerimise ajal; 8) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral kärjetunnus ettemakse tegemise ajal. (2) Internetiühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed juhul, kui need sideteenuse osutamise käigus on tekkinud või saadud: 1) sideseansi lähtepunkti avalik Interneti-protokolli aadress ja lähteport ning sihtpunkti Interneti-protokolli aadress ja sihtport; 2) kuupäev, kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi ning kärjetunnus Interneti-seansi alustamisel, selle ajal tugijaama vahetamisel ja selle lõpetamisel; 3) tugijaama geograafilise asukoha andmed koos kärjetunnusega side toimumise ajal. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub ... Kristen Michal Peaminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Keit Kasemets Riigisekretär  EELNÕU 19.06.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 114 lõike 5 alusel. § 1. Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmiseks vajaliku riist- ja tarkvaraga seotud kulude hüvitamine (1) Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmiseks vajaliku sõnumit jaotava liidese ning vastava riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud teenustasu makstakse fikseeritud maksetena üks kord aastas ajatatuna ühe soetatud eseme kohta mitte pikemale perioodile kui 10 aastat. Teenustasu makstakse vastavalt Siseministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule. (2) Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamis- ja hoolduskulud kooskõlastatakse Siseministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. (3) Riist- ja tarkvara kohta esitab sideettevõtja Siseministeeriumile kooskõlastamiseks vähemalt järgmised andmed ning dokumendid: 1) tarnija pakkumise riist- ja tarkvara funktsionaalsuse, koguse, maksumuse ning tarnetähtaja kohta; 2) jälitus- või julgeolekuasutuse kinnituse riist- ja tarkvara sobivuse kohta elektroonilise side seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud kohustuste täitmiseks; 3) riist- ja tarkvara hoolduskulude eelarve. § 2. Teabele juurdepääsu kulude hüvitamine (1) Jälitus- või julgeolekuasutus hüvitab sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud andmete kättesaadavuse tagamiseks loodud elektroonilise ühenduse eest jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingus üheks kalendrikuuks kindlaksmääratud summa, sõltumata järelepärimiste arvust või kättesaadavate andmete liigist ja mahust. (2) Elektroonilise side seaduse § 112 lõikes 1 ettenähtud andmete kättesaadavuse tagamiseks vajaliku elektroonilise ühenduse loomise kulud nähakse ette jälitus- või julgeolekuasutuse eelarves. § 3. Teabe andmise kulude hüvitamine (1) Paragrahvis 2 nimetatud elektroonilise ühenduse puudumise korral suuliste või kirjalike järelepärimiste esitamisel hüvitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kulud vastavalt temaga sõlmitud lepingule. (2) Üks järelepärimine hõlmab teavet: 1) liitumislepingus sisalduvate sõnumi edastaja ja vastuvõtja isikuandmete kohta; 2) sõnumi edastaja ja vastuvõtja asukoha kohta; 3) sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta; 4) sõnumite edastamise protsessis moodustuvate sõnumite edastamist kirjeldavate andmekogude ja nendes sisalduvate andmete kohta. § 4. Sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmisega seotud kulude hüvitamine Jälitus- või julgeolekuasutus hüvitab ühes kalendrikuus kulud elektroonilise side seaduse § 113 lõikes 3 nimetatud juurdepääsu kasutamise ja sõnumite ülekandmise eest sideettevõtjaga sõlmitud lepingus kindlaksmääratud summas, olenemata edastatavate sõnumite ja nende saladuse õiguse piiramise mahust. § 5. Hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine Siseministeeriumi või jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel käesolevas määruses ettenähtud hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine ei saa olla elektroonilise side seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud teabe edastamisest või § 113 lõikes 3 nimetatud sõnumite ülekandmise keeldumise aluseks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub ... Kristen Michal Peaminister Igor Taro Siseminister Keit Kasemets Riigisekretär  Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Kaitseministeerium 1. Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole eelnõus kavandatava ARVESTATUD süüteomenetlustes sideandmete pärimise õiguse sidumine konkreetse trahvimääraga eesmärgipärane, sest siseriiklikult Eelnõud on muudetud ning tuleb arvestada reaalse vajadusega väärtegusid menetleda ja karistusmäärad on sideandmete menetluses sideandmeid kasutada. Oluline on näiteks, et neid päringu lävendina välja jäetud. andmeid oleks võimalik kasutada, kui süütegu pannakse toime sideteenuse kasutamise abil või sideteenuse vahendi vastu. Eriseadustes karistusmäärade Selgitame, et mitmed karistusmäärad ei ole muutunud muutmine ei ole käesoleva eelnõu julgeolekuohte arvesse võttes enam aja- ega asjakohased, olles eesmärgiks, seetõttu siin neid ilmselgelt liiga leebed, mistõttu palume eelnõust välja jätta § 2 muudatusettepanekuid ei käsitleta. punkt 3, millega muudetakse väärteomenetluse seadustiku § 312 Leiame, et need küsimused lõiget 3 ning millega sätestatakse muu hulgas, et füüsilise isiku vajaksid eraldi arutelu ja vajadusel puhul võib sideandmeid pärida väärteomenetluses vaid juhul, eraldi eelnõus käsitlemist. kui trahvimäär on kuni 300 trahviühikut. Konkreetse trahvimäära sätestamine sideandmete pärimise eeltingimusena on problemaatiline mitmetest julgeolekuaspektidest lähtuvalt, sest näiteks riigipiiri seaduses Eesti riigipiiri piirirežiimi rikkumise eest võib määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Seetõttu palume eelnõust konkreetsed trahvimäärad välja jätta. Julgeolekuohud Eesti riigile või konkreetsemalt Kaitseväe julgeolekualale on selgelt suurema kaaluga kui täna riigipiiri seaduse § 176 lõikes 3 või Kaitseväe korralduse seaduse §-des 562 ja 566 sätestatud 200 trahviühikut, mis pärinevad aastast 2018. Seda arvestades teeme alternatiivselt ettepaneku täiendada eelnõu §-i 5 punktiga 4, millega muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, järgmises sõnastuses: „4) paragrahvis 562 ja 563 asendatakse number „200“ numbriga „300“. 2. Kavandatava elektroonilise side seaduse (ESS) § 1112 lõike 3 ANTUD SELGITUS kohaselt võib sideettevõtja töödelda ESS § 1112 alusel säilitatavaid andmeid üksnes lõppkasutaja tuvastamise See on täiendav kaitsemeede, et eesmärgil. Keelatud on andmeid töödelda, sealhulgas avaldada mustreid ja seoseid ei hakataks viisil, mis võimaldavad teha järeldusi, mis ei ole vältimatult looma. Vastav kohustus tuleneb vajalikud lõppkasutaja tuvastamiseks, sealhulgas tuvastada side muuhulgas EL Kohtu otsusest C- osapoolte vahelisi seoseid, suhtlusmustreid või 470/21. suhtlusvõrgustikke või teha järeldusi seadme kasutuse, lõppkasutaja käitumise, liikumise või suhtlusmustrite kohta. Tegemist on sideettevõtjale suunatud kohustusega. Kuna sättes on mainitud ka avaldamist, siis võib mõista sätet ka nii, et 1  sideettevõtja võib kavandatava ESS § 1112 alusel säilitatavaid andmeid avaldada neid küsinud asutusele vaid juhul, kui see asutus ei kasuta neid side osapoolte vaheliste seoste, suhtlusmustrite või suhtlusvõrgustike tuvastamiseks või järelduste tegemiseks seadme kasutuse, lõppkasutaja käitumise, liikumise või suhtlusmustrite kohta. Seletuskirjas ei ole sätte mõtet täpsemalt avatud, seetõttu jääb arusaamatuks, miks sellist sätet vaja on. Ainult kavandatava ESS § 1112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete pinnalt ei ole võimalik teha järeldusi seadme kasutuse, lõppkasutaja käitumise, liikumise või suhtlusmustrite kohta. Seega on küsitav sellise piirangu seadusega sätestamine. Kui kavandatava ESS § 1112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid kombineerida teiste andmetega, siis on seadme kasutuse, lõppkasutaja käitumise, liikumise või suhtlusmustrite kohta võimalik järeldusi teha ja see ongi üldjuhul ESS § 1112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete küsimise eesmärk. Näiteks kui julgeolekuasutus on selgitanud välja, et Eesti julgeolekut ohustava isikuga on suheldud mingilt telefoninumbrilt ja küsib sideettevõtjalt telefoninumbrit kasutava isiku isikuandmeid, siis kaudselt teeb ta sellega järeldusi ka isiku käitumise ja suhtlusmustrite kohta. Kaitseministeerium on seisukohal, et seda õigust ei tohi piirata, sest julgeolekuasutuse tegevuse eesmärk ongi tuvastada riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ohustavate isikute vahelisi seoseid, suhtlusvõrgustikke ja tegevust. Teeme ettepaneku ESS § 1112 lõige 3 eelnõust välja jätta või seda täpsustada. 3. Juhime tähelepanu, et Euroopa Kohus on öelnud, et raskete ARVESTATUD kuritegude vastu võitlemise eesmärgil võib sideandmeid Eelnõust on välja jäetud isikute säilitada piiratud ulatuses, näiteks konkreetsetes geograafilistes ringi ja geograafilise piirkonna alades või kindlate isikute osas. Julgeoleku tagamise eesmärgil määratlemine. võib sideandmeid säilitada ilma selliste piiranguteta. Vastasel juhul kehtestab Eesti riigisiseselt karmimad nõuded kui Euroopa Selgitame, et kuigi andmete Liidu õigus seda nõuab. Kavandatava § 1113 lõike 5 punkti 3 kategooriate loetelu antakse kohaselt märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses säilitatavate Vabariigi Valitsuse määrusega, on andmete ulatus, sealhulgas andmeliigid, hõlmatud isikute ring siiski vajalik ka Vabariigi Valitsuse ning piirkond. Sätetest nähtub, et Vabariigi Valitsuse korralduse korralduses märkida, et andmise menetluse raames peab hindama seda, milliseid missuguste andmekategooriate andmete liike ning milliste isikute või geograafiliste piirkondade osas säilitamiskohustus ulatuses säilitada tuleb. Kuna tulevikus toimuvaid sündmusi ei kehtestatakse. ole võimalik ette teada, ei ole Vabariigi Valitsuse korralduse andmise ajal võimalik kindlaks määrata, milliseid andmete liike nt Eesti julgeolekut ohustav isiku suhtlusringkonna ja külastatud piirkondade väljaselgitamiseks vaja läheb. Samuti ei ole võimalik ette näha isikute ringi, kelle andmeid on riigi julgeoleku tagamise eesmärgil vaja säilitada, kuna selle teadmine juba eeldab, et on kindlaks tehtud need konkreetsed isikud, kes võivad kujutada ohtu riigi julgeoleku või põhiseaduslikule korrale. 2  Arvestades Eesti väiksust leiab Kaitseministeerium, et ei ole otstarbekas piirata andmete säilitamist konkreetsete geograafiliste piirkondadega, kuna võimaliku luuretegevust Eesti suunal ei saa siduda konkreetse Eesti piirkonnaga. Lisaks juhul kui geograafilised alad, kus andmeid säilitatakse, saavad avalikuks, on Eesti julgeolekut ohustavatel isikutel võimalik neid alasid vältida. Suuremates riikides, kus julgeolekuohtu kujutab eelkõige näiteks terroristlik tegevus, võib olla mõistlik kehtestada sideandmete säilitamise kohustus vaid konkreetse piirkonna osas, kus terrorismi oht on kõrge, kuid eelnevalt toodud põhjendustest lähtuvalt see Eestis vajalik ei ole. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda eelnõust välja jätta geograafilise piirangu ja isikute ringi seadmise. Ühtlasi palume üle vaadata Vabariigi Valitsuse korralduse sisu, sest eelnõukohases ESS § 1113 lõike 5 punktis 3 nimetatud säilitatavate andmeliikide nõue on ülemäärane, kuivõrd säilitatavad andmeliigid määratakse lõike 8 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. Nende korralduses nimetamine ei ole vajalik. 4. Samuti palume teha muudatused kavandatava § 1113 lõikes 4, MITTEARVESTATUD pikendades Vabariigi Valitsuse antavat korraldust kuuelt kuult kuni kahele aastale, võimalusega pikendada omakorda Euroopa Liidu Kohtu praktika seda kahe aasta võrra, sest juhul, kui julgeolekuohu kestus on kohaselt saab tegemist olla ajutise tõenäoliselt pikaajaline, ei ole otstarbekas iga kuue kuu tagant iseloomuga meetmega. menetlust uuesti läbi teha. Juhul, kui julgeolekuohu kestus on Seetõttu leiame, et kaks aastat on tõenäoliselt lühiajalisem, saab Vabariigi Valitsus korralduse Vabariigi Valitsuse korralduse anda lühemaks ajaks. kehtivuse jaoks liiga pikk periood. Kavandatava ESS § 1113 lõike 5 punkti 4 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses märkida muu hulgas andmete Oleme eelnõus sätestanud, et säilitamise tähtaeg. Kavandatava § 1113 lõike 8 kohaselt korralduse kehtivus võiks olla üks säilitatakse andmeid 12 kuud alates side toimumise ajast, samas aasta. Vabariigi Valitsuse korraldusega võib määrata lühema säilitamise tähtaja. Andmete säilitamise tähtaja kehtestamisel tuleb arvestada, et Eesti julgeolekut ohustavad isikud tegutsevad varjatult ja kasutavad konspiratsioonivõtteid. Selliste isikute kontaktid teiste isikutega võivad aset leida pika ajaperioodi tagant, seega mida kauem andmeid säilitatakse, seda suurem on tõenäosus, et Eesti julgeolekut ohustavad isikud suudetakse tuvastada. 5. Samuti rõhutame, et sideandmeid on vaja kasutada ka MITTEARVESTATUD julgeolekukontrolli jaoks. Seetõttu palume eelnõukohases ESS § 1113 lõikes 6 ennistada varasemates versioonides kasutatud Leiame, et julgeolekukontrolli sõnastus, mille kohaselt andmeid võib avaldada teostamise alused vastav julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud regulatsioon vajab tervikuna ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe korrastamist. Seega, hetkel ei ole seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks võimalik sellisel kujul andmete julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras. töötlemist toetada. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 3 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku ARVESTATUD täiendada eelnõu § 2 punkti 3 (VTMS § 312 lõige 3) selliselt, et Eelnõud on muudetud, välja on ka edaspidi oleks Keskkonnaametil õigus teha päringuid jäetud lävend karistusmäärade elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side andmete osas. Seega on võimalik teha kohta, kui see on vajalik väärteomenetluse läbiviimiseks sideandmete päringuid ka kalapüüginõuete tõsise rikkumise tunnuste ilmnemise korral. käesolevas näites toodud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku väärteokoosseisu puhul. täiendada eelnõu § 2 punkti 3 (VTMS § 312 lõige 3) selliselt, et sellega oleks kaetud ka selline väärteokoosseis, mille eest võib füüsilisele või juriidilisele isikule määrata karistusena rahatrahvi vähemalt väärteo toimepanemise tulemusel saadud kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. Siseministeerium 1. Teeme ettepaneku ühtlustada valdkonna terminite kasutust. ARVESTATUD Eelnõu teksti on täpsustatud ning kasutavaid termineid ühtlustatud. Eelnõus kasutatavate liiklus- ja asukohaandmete selgitus on antud eelnõu seletuskirjas. Me ei pea vajalikuks ESS-s sätestada EL e-tõendite määruse terminoloogiat, sealhulgas põhjusel, et määrus reguleerib üksnes andmetele juurdepääsu ja rahvusvahelist koostööd kriminaalmenetluses. 2. Leiame, et KrMS §-ga 901 ei tohiks piirata andmete nõudmist ARVESTATUD sideettevõtjalt selliselt, et lubatud on vaid identifitseerimistunnustega seotud andmete ning ärilisel Eelnõu teksti on täpsustatud. eesmärgil säilitatavate andmete päringud 3. Palume vältida VTMS § 312 lõike 3 muutmisel ebaselgust / ARVESTATUD mitmeti tõlgendatavust. Eelnõu teksti on täpsustatud. 4. (Abonendiandmete ja) Lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike ANTUD SELGITUS andmete / identifitseerimistunnustega seotud andmete säilitamise regulatsioonis (kavandatav ESS § 1112) palume Euroopa Kohus on siinkohal hõlmata ka sõnumi või kõne vastuvõtja andmed. öelnud (liidetud kohtuasjad C- 511/18, C-512/18 ja C-520/18) punkt 157 jj, et lausaline ja üldine andmete säilitamine on lubatav üksnes kasutaja identiteediga seotud andmete ulatuses helistaja tuvastamiseks. 5. Teeme ettepaneku täiendada ESS-i paragrahviga, mis ARVESTATUD reguleerib andmete säilitamist raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil. Eelnõu teksti on täiendatud. 4 6. Teeme ettepaneku muuta eelnõus andmete säilitamise ARVESTATUD regulatsiooni riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Eelnõu teksti on täiendatud. 7. Teeme ettepaneku täiendada ESS-i §-i 112 sätetega, mis ARVESTATUD reguleerivad teabe andmise kohustust asutustele. Eelnõu teksti on täiendatud. Välja on siiski jäetud andmete kasutamine julgeolekukontrolli eesmärgil. Leiame, et julgeolekukontrolli teostamise alused vastav regulatsioon vajab tervikuna korrastamist. Seega, hetkel ei ole võimalik sellisel kujul andmete töötlemist toetada. 8. Siseministeerium ei toeta kavandatavat ESS § 114 lõike 3 ANTUD SELGITUS muudatust. Leiame, et otstarbekas on siiski see valdkond ja sideettevõtjate kulude otsustamise hüvitamine anda Siseministeeriumi vastutusalasse, kellel on muuhulgas olemas ka vastav vajalik tehniline ekspertiis. Muudatus haakub ka eelnõuga osas, mille kohaselt ESS § 1113 alusel andmete säilitamisega seotud kulud hüvitatakse sideettevõtjatele riigieelarvest Siseministeeriumi kaudu. Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu numeratsioonis puudub § 4. Eelnõu liigub §-st 3 otse §- ARVESTATUD ni 5, mistõttu tuleb paragrahvide numeratsioon üle kontrollida ja vajaduse korral eelnõu sätted ümber nummerdada. Eelnõu §- Eelnõu korrigeeritud s 17 viidatakse seaduse § 3 punktis 8 sätestatud §-le 111³, kuid ESS § 111³ lisatakse eelnõu § 3 punktiga 7. Palume viite korrigeerida. 2. ESS § 106 lõike 3 kavandatud sõnastus. Sättes on nimetatud § ARVESTATUD 111² ja § 111³ alusel säilitatavaid andmeid, kuid välja on jäänud § 111¹ alusel konkreetse menetluse tarbeks säilitatavad Eelnõusse on lisatud ka viide ESS andmed. Kui § 111¹ alusel säilitatavate andmete suhtes ei nähta § 1111 alusel säilitatud andmete ette selget kustutamiskohustust, võib tekkida õiguslüngaga kustutamise kohta. olukord. Samuti on samas sättes ekslik viide § 111² lõikele 3, kuigi säilitamistähtaeg on sätestatud § 111² lõikes 4. 3. Palume hinnata, kas ESS § 184¹ lõikes 1 peaks viide hõlmama ANTUD SELGITUS ka § 111¹. Eelnõu kohaselt asendatakse senine viide §-le 111¹ viitega §-dele 111² ja 111³, kuid § 111¹ jääb uues sõnastuses Eelnõus eristatatakse seaduse samuti säilitamiskohustust reguleerivaks sätteks. Kui eesmärk alusel pandud säilitamiskohustust ning konreetses menetluses 5  on hõlmata kõiki säilitamiskohustuse rikkumisi, tuleks viidata määruse või ettekirjutusega §-dele 111¹–111³. pandud kohustust. Väärteokaristus on ette nähtud üksnes juhul, kui rikutakse seadusega pandud säilitamiskohustust. 4. Vajab täpsustamist ESS § 112 lõike 4 ja § 112² lõike 4 sõnastus. ANTUD SELGITUS Praegune lauseehitus ei erista selgelt Prokuratuuri ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni Nii Prokuratuuril kui ka Riigikogu järelevalvepädevust. Selguse huvides võiks sõnastada sätte julgeolekuasutuste järelevalve näiteks nii, et Prokuratuuril on õigus tutvuda andmetega erikomisjonil on eristatud uurimisasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks ning järelevalvepädevus. Selguse Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil jälitus- huvides on teksti täiendatud. või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks. 5. Palume üle vaadata ESS § 111⁴ lõike 3 punkt 2. Kavandatud ARVESTATUD sõnastus viitab tehniliste abinõude kasutamisele „erinevate andmekategooriate vahel seoste loomiseks“, kuigi seletuskirja Eelnõu sõnastust on täpsustatud. järgi on eesmärk tagada andmekategooriate eraldatus ning vältida põhjendamatute seoste loomist. Soovitame sõnastust muuta nii, et norm kohustaks seoste loomist välistama või piirama ning tagama andmekategooriate tõhusa eraldatuse. 6. Palume täpsustada korrakaitseseaduse § 35 lõike 1 muutmise ANTUD SELGITUS sõnastust. Kehtivas sättes on ESS § 112 lõikele 3 viide seotud mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha Sarnaselt kehtiva õigusega reaalajas tuvastamist võimaldavate andmete saamisega. loetletakse juurdepääs erinevatele Eelnõuga viiakse vastav regulatsioon ESS §-i 112², kuid andmetele ühes lõikes ning nende kavandatud asendustekst seob ühte lausesse ESS §-des 111¹ ja eraldi välja toomine ei tooks kaasa 111² sätestatud andmed, ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed täiendavat lisaväärtust või ning ESS §-s 112² nimetatud terminalseadme asukoha õigusselgust. tuvastamise. Selguse huvides võiks KorS § 35 lõikes 1 need andmekategooriad ja terminalseadme asukoha reaalajas tuvastamise eraldi välja tuua, et oleks üheselt arusaadav, milliseid andmeid võib päringuga saada ja millisel alusel võib terminalseadme asukohta reaalajas tuvastada. 7. Maksukorralduse seaduse § 81² lõike 1 muutmise juhises ARVESTATUD tehniline viga: asendustekstis kordub sõna „tekstiosaga“. Palume muudatusjuhise sõnastuse korrastada. Eelnõu tekst korrastatud. 8. Palume hinnata ESS § 111¹ lõikes 5 sätestatud tähtaja ANTUD SELGITUS alguspunkti. Kavandatud sõnastuse järgi säilitatakse andmeid kuus kuud alates side toimumise ajast. Kuna konkreetse Käesoleva paragrahvi alusel menetluse tarbeks säilitamise määrus või ettekirjutus tehakse säilitatakse sideettevõtjal praktikas üldjuhul pärast side toimumist, võib säilitamistähtaeg olemasolevaid andmeid nende olla määruse või ettekirjutuse tegemise ajaks juba osaliselt või kustutamise või ülekirjutamise täielikult möödunud. Kui eesmärk on tagada nn quick freeze eest alates vastava määruse või mehhanismi toimivus, võiks kaaluda tähtaja arvestamist ettekirjutuse tegemisest. määruse või ettekirjutuse tegemisest arvates. Eelnõu teksti täpsustatud. 6  Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Andmekaitse Inspektsioon 1. Seoses andmesubjekti õiguste piiramise regulatsiooni ANTUD SELGITUS täpsustamise vajadusega jääme oma 16.09.2025 arvamuse nr 2.3-4/25/2674-2 punktis 1 toodu juurde. ESS §-ga 112 Nõustume märkusega, et isikute seonduvalt on jäänud täielikult tähelepanuta andmesubjekti teavitamise regulatsioon ei ole õiguste piiramise osa (sõltuvalt menetluse liigist kas IKÜM art hetkel täiesti selge. Samas 23 lg 2 ja IKS § 24 lg 2). rõhutame, et see ei ole ESS vaid Kavandatav ESS § 1111 lg 1 p 2 kohustab sideettevõtjad eriseaduste, sh KrMS säilitama andmeid lisaks kohtueelsele menetlusele ka PPA reguleerimisala küsimus ning ettekirjutuse alusel ehk sisuliselt haldusmenetluses. ESS § 112 teavitamine erinevatest päringutest lg 3 kohaselt säilitatakse järelepärimisi ja logifaile kaks aastat. ning isiku tutvustamine kogutud Tehtud järelepärimiste õiguspärasuse tagamise ja nii andmetega on horisontaalne järelepärimiste, järelepärimiste alusel antud teabe kui logifailide küsimus ning ei puuduta ainult säilitamise kohustus on järelepärimise esitajal. sideandmete päringuid. Seetõttu Lahtiseks jääb olukord, kuidas ja mida peaks sideettevõtja leiame, et vajalik oleks terviklik vastama inimesele, kes teeb sideettevõtjale IKÜM art 15 lahendus, samuti et need taotluse, et saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta. küsimused vajaksid eraldi arutelu Praktikas küsivad andmesubjektid välja ka logiandmeid, et ja vajadusel eraldi eelnõus veenduda oma isikuandmete töötlemise seaduslikkuses. käsitlemist. Sideettevõtja on kohustatud selle teabe väljastama, kui puuduvad alused sellele teabele juurdepääsu piiramiseks. Mis omakorda tähendab seda, et juhul, kui selline andmesubjekti kaebus jõuab inspektsiooni menetlusse ja regulatsioon jääb selliseks nagu hetkel kavandatud, oleme sunnitud kohustama sideettevõtjaid logid väljastama. Sideettevõtjad koguvad ja säilitavad andmeid omal algatusel enda süsteemides ärilisel eesmärgil. Samuti peab sideettevõtja andmetöötlejana tagama oma süsteemide turvalisuse ja toiminguid niikuinii logima st sideettevõtja säilitab logisid muuhulgas ka enda poolt seatud eesmärkidel. Kavandatav ESS (ega ka praegu kehtiv redaktsioon) ei sätesta sideettevõtjale selget alust ja kohustust logisid (sisuliselt päringu toimumise fakti) salajas hoida. Ebaselge on ka see, kas sideettevõtja on enda süsteemis järelepärimisega seotud logisid pidades logide suhtes vastutav töötleja või volitatud töötleja ning kuivõrd saab sideettevõtja tugineda KrMS § 214 lg-le 1 kui asuda seisukohale, et sideettevõtja peaks olema siiski vastutav töötleja (selles osas on inspektsioonil halduskohtus pooleli ka üks kohtuvaidlus, kus see ongi segadust tekitanud). 1  Seetõttu ongi vajalik õigusselguse ja andmesubjekti põhiõiguste tagamiseks eelnõus selgelt ja üheselt arusaadavalt reguleerida olukorrad juhuks, kus on vajalik andmesubjekti õigusi piirata. 2. Kavandatav ESS § 112 lg 1 sätestab, et sättes nimetatud ANTUD SELGITUS järelepärimise sideettevõtjale võib teha kirjaliku lepingu alusel pideva elektroonilise ühenduse kaudu. Sama regulatsioon Vastavalt kehtivale õigusele võib kehtib ka praegu, kuid siin tuleks täiendavalt täpsustada, et sideettevõtjale esitada päringuid sõlmida tuleb mitte lihtsalt leping vaid just IKÜM art 28 lg 3 ning muuhulgas võib päringute või IKS § 30 kohane leping. Seletuskirjas ei ole avatud, mis esitamise ja nendele vastamise lepingut silmas on peetud. Sellise andmetöötluslepingu tagada lepingu alusel pideva sõlmimise kohustus peaks olema seaduses täpsemalt elektroonilise ühenduse kaudu. reguleeritud, sest praegu pole selge, millises Eelnõu seda põhimõtet ei muuda. andmekaitseõiguslikus rollis sideettevõtja päringute Samas leiame, et kuna eelnõuga vahendamise ja sellega kaasneva logimise vaates on st kas muudetakse sideandmete sideettevõtjat tuleks teatud andmetöötlustoimingute puhul säilitamise ning ka nendele käsitleda volitatud töötlejana või vastutava töötlejana. Sellise juurdepääsu, siis selles valguses andmetöötluslepingu täpsem regulatsioon võimaldaks osaliselt vajavad ülevaatamist ka sõlmitud lahendada ka eelmises punktis kirjeldatud olukorda. lepingud. Lisaks on vajalik hinnata, et kes on selle elektroonilise ühenduse vastutav töötleja. Kaitsepolitseiamet 1. Kehtiva õiguse kohaselt käsitletakse sideandmete elektroonilise ARVESTATUD side seaduse (ESS) § 1111 lõigetes 2 (telefon- ja mobiiltelefoni teenuse andmed) ja 3 (internetiühenduse ja elektronposti Kasutatud terminoloogia on andmed) loetletud andmeid, mida sideettevõtjad peavad riigi ühtlustatud. jaoks säilitama. Rõhutame, et tegemist on side tehniliste ehk metaandmetega, mis kirjeldavad sideühenduse toimumist, mitte Euroopa Kohus on siinkohal kõne, sõnumi või muu kommunikatsiooni sisu. Samuti ei öelnud (liidetud kohtuasjad C- tähenda nende andmete kasutamine reaalajas jälgimist, vaid 511/18, C-512/18 ja C-520/18) tegemist on nö ajalooliste andmetega, mis võimaldavad punkt 157 jj, et lausaline ja üldine analüüsida juba toimunud side sündmusi tagantjärele. andmete säilitamine on lubatav Sideandmed hõlmavad muu hulgas: üksnes kasutaja identiteediga • infot selle kohta, kelle vahel side toimus (näiteks seotud andmete ulatuses helistaja telefoninumbrid, IP-aadressid); tuvastamiseks. • side alguse ja lõpu aega ning kestust; • kasutatud sidekanalit (kas tegemist on kõne, SMS, andmeside, internetiteenusega); • sidepidamiseks kasutatud seadme või ühenduse tehnilisi tunnuseid; • seadme või ühenduse ligikaudset asukohta side toimumise hetkel. Õigusselguse ja Euroopa Kohtu ning Riigikohtu praktika ühetaoliseks rakendamiseks on vaja selgelt eristada: a) lõppkasutaja tuvastamist võimaldavaid andmeid ehk subscriber data – lihtsustatult öeldes on tegemist lepinguliste andmetega, kust nähtuvad telefoni või internetiühenduse 2  teenuse numbri ja seadme omaniku andmed või muud tunnused; b) liiklusandmeid ehk traffic data – lihtsustatult öeldes on tegemist andmetega, kust nähtub, mis ajal konkreetne number helistas teisele numbrile; c) asukohaandmeid ehk location data – lihtsustatult öeldes on tegemist kärjeinfoga, kust selgub, millise mobiilimasti piirkonnas kõne alustati. Kui kehtiv ESS käsitleb sideandmetena ka lepingulisi andmeid ehk telefoninumbrit ja omanikku, siis Euroopa Kohus ei ole selliste andmete säilitamise ja kasutamise kohta etteheiteid teinud. Euroopa Kohus käsitleb üksnes liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ja kasutamist. Seetõttu toetame eelnõuga kavandatud ESS §-s 1112 sätestatud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete eraldi reguleerimist, kuid vastav paragrahv peab võimaldama ka kõne või sõnumi vastuvõtja isikuandmete tuvastamist. Ei saa tekkida olukorda, kus pädev asutus saab õiguslikult tuvastada ainult helistaja telefoninumbri omanikku, kuid ei saa kontrollida, kellele kuulub kõnet või sõnumit vastuvõttev number. Samuti leiame, et ESS-is ja kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) tuleb sideandmete kontekstis kasutada ühesuguseid termineid. Kehtivas KrMS § 901 lõikes 1 ja eelnõus KrMS § 901 pealkirjas kasutatakse sõnastust „identifitseerimistunnustega seotud andmed“. Seevastu kavandatud ESS muudatustes on kasutusel „lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed“. Olukorras, kus mõeldakse samu andmeid, tuleb terminid ühtlustada. Kaitsepolitseiameti ettepanek on kasutada „lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed“. 2. Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et Eesti Vabariigi ARVESTATUD põhiseaduse (PS) ja Euroopa Liidu aluslepingu artikli 4 lõikega 2 („riigi julgeoleku kaitse on iga liikmesriigi ainuvastutuses“) Täiendav alus sideandmete on kooskõlas sideoperaatorite poolt kõigi nende klientide ja säilitamiseks riigi julgeoleku teenuse kasutajate sideandmete (nii kliendi andmed kui liiklus- tagamise eesmärgil on eelnõu ja asukohaandmed) üldine ja ühetaoline säilitamine. teksti lisatud. Põhiõiguste kaitse kontekstis on oluline reguleerida nendele Siiski peame vajalikuks märkida, andmetele juurdepääs, sest üksnes sideandmete analüüsist on et kuna tegemist ajutise võimalik teha järeldusi isiku suhtluse kohta. Olukorras, kus iseloomuga meetmega, siis ei sideandmeid säilitavad sideettevõtted enda süsteemides ja riigi peaks Vabariigi Valitsuse poolt neid ei töödelda, on põhiõiguste riive minimaalne ning korralduse kehtivus olema kolm võimalike kuritarvituste vältimiseks peavad sideettevõtted aastat ning piisaks ka lühemast järgima e-privaatsuse direktiivis sätestatud nõudeid (direktiiv tähtajast. 2002/58/EÜ, artiklid 4–6, 9). Samuti märgime, et juhul kui Leiame, et Eesti Vabariigi iseseisvus, sõltumatus ja tegemist ei ole lühiajalise territoriaalne terviklikkus on ülekaalukad põhjendused, et kohustusega, siis ei saa seda anda tagada üldine ja ühetaoline sideandmete olemasolu. korraldusega, vaid tuleb anda Euroopa Kohus on 2020. aasta lahendis La Quadrature du Net määrusega. jt (C-511/18, C-512/18 ja C-520/18) leidnud, et riigi julgeoleku kaitse eesmärgil on kooskõlas seadusandlikud meetmed, kus 3  elektroonilise side teenuse osutajatele tehakse ettekirjutus säilitada liiklus – ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata olukordades, kus asjaomane liikmesriik seisab silmitsi riigi julgeolekut ähvardava suure ohuga, mis osutub tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks (p 168). Taoline kohtu seisukoht ei arvesta aga Venemaa Föderatsiooni (VF) sõjalisest doktriinist tulenevate pikaajaliste eesmärkidega. Tuleb arvestada, et VF on varasemalt initsieerinud mitmeid mõjutustegevuse operatsioone (sh erinevad katsed mõjutada valimistulemusi) ja agressiooni rünnakuid (nt Gruusia 2008, Ukraina 2014), mis 24.02.2022 eskaleerus Ukrainas täiemahuliseks sõjategevuseks ja kestab jätkuvalt. Olukorras, kus VF on sõjaliselt rünnanud Ukrainat ja pannud toime erinevaid hübriidrünnakuid Euroopas, on äärmiselt oluline mõista, et VF-ist lähtuv oht on pikaajaline, kus kasutatakse erinevaid meetodeid oma eesmärkide saavutamiseks. Eesti julgeolekupoliitika alustes1 on märgitud, et VF on Eestile ja Euroopale eksistentsiaalne oht. Kaitsepolitseiameti ülesanne on kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut ning nende ülesannete täitmiseks on vaja tagada ühetaoline ja üldine sideandmete olemasolu. Igasugune muude kriteeriumite alusel, nt geograafilised piirkonnad, isikute või ametialade loetelude põhine andmete säilitamine läheb meie hinnangul vastuollu PS §-s 12 sätestatud võrdsuse põhimõttega. Ühtlasi annab nö sihistatud või geograafiline säilitamine vaenulikule välisriigile võimaluse planeerida enda tegevusi selliselt, et nende tegevused ei jääks sideandmete säilitamise kohustuse alla. Juhul, kui seadusandja soov on loobuda seadusest tulenevast üldisest sideandmete säilitamiskohustusest ja kehtestada riigi julgeoleku eesmärgil andmete säilitamine Vabariigi Valitsuse korraldusega (eelnõu ESS § 1113), on kaitsepolitsei ettepanek sätestada vastava Vabariigi Valitsuse korralduse tähtajaks kaks aastat, mida on võimalik kahe aasta kaupa pikendada. Eesti julgeolekukeskkonda hindab kõige kõrgemal tasemel Riigikogu heakskiiduga dokument Eesti julgeolekupoliitika alused. Dokumendi julgeolekukeskkonna kirjeldus tugineb mh julgeolekuasutuste ohuhinnangutele, mida on viimastel aastatel koostatud kahe-kolme aastase välbaga. Meie hinnangul annab 2-aastane tähtaeg ka sideettevõtetele kindluse, et nad ei pea näiteks iga 3 või 6 kuu tagant tegema arendusi, mis on seotud andmete säilitamise ja mitte- säilitamise sisse-välja lülitamisega. Tuleb arvestada, et tekkinud kulud kantakse edasi riigile. 3. Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et uurimisasutused ei tohiks ARVESTATUD sideandmete puhul kuritegevuse vastases võitluses sõltuda sideettevõtete ärilistest eesmärkidest. Tuleb arvestada, et Täiendav alus sideandmete sideettevõtete äriks ei ole andmete säilitamine, mistõttu säilitamiseks raske kuritegevuse seadusest tuleneva kohustuse puudumisel ei pruugita enam vastu võitlemise eesmärgil on andmeid säilitada või säilitatakse oluliselt vähem andmeid ja eelnõu teksti lisatud. 4 lühema tähtaja jooksul. Samuti tuleb arvestada, et Eestis on kolm suuremat sideettevõtet, kelle peakontorid ei asu Eestis. Seadusest tuleneva andmete säilitamise kohustuse puudumine annab peakontoritele võimaluse kulude kokkuhoiu eesmärgil loobuda ärilistel eesmärkidel andmete säilitamisest. Samuti on oht, et erinevad ettevõtted säilitavad erinevaid andmeid ning erineva tähtaja jooksul. Taoline killustatud lahendus ei taga uurimisasutustele süütegude menetlemiseks ja tõendamiseks vajalikke andmeid. Seeläbi ei kannata mitte ainult kurjategijate tabamine, vaid kahjustada saavad ka kannatanute õigused, sest tulevikus võib teatud kuritegude lahendamine ja süüdlaste tabamine sõltuda sellest, millise sideettevõtte klient oli kahtlustatav ja/või kannatanu. Kaitsepolitseiameti hinnangul läheb taoline olukord vastuollu PS §-s 12 sätestatud võrdsuse põhimõttega. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada ESS-s ka kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil sideandmete säilitamise kohustus. Raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil andmete säilitamist võimaldavad ka Euroopa Kohtu otsused. Ka eelnevalt viidatud 2020. aasta lahendis La Quadrature du Net jt leidis kohus, et lubatud on: „seadusandlikud meetmed, mis näevad ette riigi julgeoleku kaitsmise, raskete kuritegude vastu võitlemise ja avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ennetamise eesmärgil liiklus- ja asukohaandmete eesmärgipärase säilitamise, mis on objektiivsete ja mittediskrimineerivate asjaolude alusel piiritletud vastavalt andmesubjektide kategooriatele või geograafilise kriteeriumi põhjal ja ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga, kuid mida on võimalik pikendada“ (p 168). Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil tuleb liiklus- ja asukohaandmeid säilitada järgmiste kriteeriumite põhjal: 1) Eesti riigipiiri piirkonnas (kuni 10 km) ja saartel asuvate tugijaamade leviala andmed; 2) riigikaitseobjektide ja teatud elutähtsate teenuste osutajate piirkonnas asuvate tugijaamade leviala andmed; 3) kuritegevuse statistika alusel põhjendatud piirkonnas asuvate tugijaamade leviala andmed; 4) anonüümse ettemakstud kõnekaardi sideteenuse andmed; 5) välisriigi abonendi rändlusteenuse kasutaja andmed. Punktides 1–3 nimetatud kriteeriumid määratakse kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti või siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt ning punktides 4 ja 5 nimetatud andmete puhul kehtib seadusest tulenev kohustus. Kaitsepolitseiameti hinnangul on raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil sideandmete säilitamiseks ja kasutamiseks õigusliku aluse loomine suurema ühiskondliku hüvega kui näiteks eelnõus sätestatud andmete säilitamine konkreetse menetluse tarbeks (§ 1111). 5 4. Arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu versioonis ei ole ARVESTATUD enam sätteid, mis reguleerisid, kellele peavad sideettevõtted andmeid edastama. Kuigi päringute õiguspärasuse eest vastutab Eelnõus nähakse ette loetelu päringu tegija, on õigusselguse huvides põhjendatud sätestada asutustest, kellele sideettevõtjad ESS-s asutused, kellele sideettevõte peab andmeid avaldama. peavad andmeid esitama. Pädevate asutuste välja toomine ESS-s annab sideettevõtetele selguse, kes ja mis seaduse kohaselt võivad neilt andmeid Leiame, et julgeolekukontrolli pärida. Samasugune põhimõte on kirjas krediidiasutuste teostamise alused vastav seaduses (KAS § 88). Arvestades asutuste ülesandeid ja regulatsioon vajab tervikuna sideandmete olulisust nende ülesannete täitmisel, tuleks ESS-s korrastamist. Seega, hetkel ei ole kindlasti sätestada teabe andmise kohustus: võimalik sellisel kujul andmete 1) uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule töötlemist toetada. kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt; 2) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks; 3) kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu vajab oluliselt muutmist ja täiendamist. Arvestades kohtupraktikast tulenevaid piiranguid sideandmete kasutamisele kriminaalmenetlustes on ennekõike vaja kiiret lahendust, et sideandmeid oleks võimalik tõendina kriminaalmenetlustes kasutada. Riigikohus 1. KrMS § 901 pealkirja muutmise vajadus jääb arusaamatuks. ARVESTATUD Paragrahvi pealkirja kehtivas redaktsioonis nähakse ette andmete nõudmine sideettevõtjalt. Missuguseid andmeid selle Terminite kasutus on eelnõus sätte alusel nõuda saab, selgub sätte sisust, pealkirja ühtlustatud. koormamine konkreetsete andmeliikide nimetustega ei ole vajalik. Lisaks kõneldakse uue redaktsiooni pealkirjas Selgitame, et sideettevõtjal on „identifitseerimistunnustega seotud andmetest“, eelnõuga lisaks otseselt sideteenuse loodav ESS § 1112 räägib aga „lõppkasutaja tuvastamiseks osutamisel tekkivatele või vajalikest andmetest“. Tarbetu segaduse vältimiseks peaks loodavatele andmetele ka muid mõistekasutus erinevates seadustes olema järjepidev. andmeid, millele juurdepääsu Ekslik on eelnõu seletuskirjas (lk 5) väljendatud arusaam, et seadus ei piira. Seega leiame, et KrMS § 215 alusel saab menetleja esitada päringuid mingite sellistele andmetele juurdepääs on „muude andmete“ – eelnõu konteksti arvestades ilmselt ikka jätkuvalt tagatud KrMS §-dega 32 sideandmete – osas, mis ei ole hõlmatud KrMS §-ga 901. KrMS ja 215. §-d 32 ja 215 ei anna uurimisasutustele juurdepääsu andmetele, mille nõudmist ja väljastamist piiravad muud õigusnormid (vt nt RKKK 08.06.2026, 1-22-7314/268, p 22). Sideandmete kriminaalmenetluses tõendamise eesmärgil välja nõudmist reguleerib ammendavalt KrMS § 901. 2. ESS-i praegu kehtiv redaktsioon ärilisel eesmärgil säilitatavate ARVESTATUD andmete mõistet ei sisalda, see termin on kasutusele võetud 6  kohtupraktika järgi. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse Eelnõud on täpsustatud ja teksti vaheldumisi määratlusi „ärilisel eesmärgil töödeldavad ühtlustatud. Päringuid on võimalik andmed“ ja „ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed“, esitada nii ärilisel eesmärgil selgitamata täpselt nende vahekorda ja võimalikku erinevust. säilitatud andmete kui ka andmete Seaduse süstemaatikat järgides mõeldakse ärilisel eesmärgil kohta, mille osas seadus näeb ette säilitatavate (ja töödeldavate?) andmete all ilmselt ESS § 102 säilitamise. lg-s 1 nimetatud teavet. See, et menetleja saaks KrMS § 901 lg 2 alusel nõuda just ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid, on võimalik järeldada ESS-ist viiteliselt erinevate sätete koosmõjus ja eelnõu seletuskirja abil. Seaduse kesksed mõisted tuleks hilisemate vaidluste vältimiseks defineerida siiski seaduses, kuna seletuskirjal ei ole seadusjõudu. Öeldut tuleks silmas pidada ka KrMS § 901 lg 2 muutmisel, kuna eelnõu tekstist jääb lõppastmes selgusetuks, missugust teavet selle normi alusel sideettevõtjalt ikkagi nõuda saab – kas üksnes ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid või lisaks ka eelnõu kohases ESS § 1111 lg 1 p-s 1 nimetatud ehk prokuratuuri määruse alusel säilitatavaid andmeid. Kui eelnõu jõustuks praeguses sõnastuses (välja saaks nõuda vaid ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid), siis oleks välistatud ESS § 1111 alusel säilitatud andmete väljanõudmine. Eelnõust ja seletuskirjast ei ole üheselt selge seegi, kas tegelik eesmärk on võimaldada KrMS § 901 lg 2 alusel välja nõuda ka ESS § 1111 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel (st seoses kõrgendatud või vahetu ohuga PPA või julgeolekuasutuse ettekirjutusel) säilitatavat teavet (vt ka allpool märkust eelnõu § 3 p 7 kohta). Kui KrMS § 901 lg 2 peaks sõnastatama nii, et välja saab nõuda just ESS § 1111 lg 2 p 1 alusel säilitatavat teavet, siis tuleb teadvustada järgmist: juhul kui näiteks isikuvastase, riigivastase või üldohtliku kuriteo puhul on menetluse algjärgus palunud sideettevõtjalt andmete säilitamist PPA või julgeolekuasutus p-de 2 või 3 alusel ja mitte prokuratuur p 1 alusel ning andmete ärilisel eesmärgil säilitamise aeg on möödas, siis ei pruugi saada seda teavet hiljem kriminaalasjas tõendina kasutada. Normitehniliselt oleks korrektne lg 2 teine lause sõnastada sarnaselt KrMS teiste normidega (nt KrMS § 12 lg 2, § 55 lg 1, § 268 lg 2), kus kohtumenetluses esitatud taotluse või lahendatava küsimuse otsustab kohus poolte taotlusel või omal algatusel. 3. Kehtiv VTMS § 312 lg 2 lubab väärteomenetluses teha ANTUD SELGITUS sideandmete üksikpäringu (ühe sideseansi andmed). Muudetud lõige eelnõus räägib üldiselt mistahes ärilisel eesmärgil Eelnõud on täpsustatud ning välja säilitatavatest andmetest. Miks on plaanis kaotada üksikpäringu on jäetud lävend, mis on seotud tingimus, seletuskirjast ei nähtu (vrd ESS § 1141: sanktsiooni ülemmääraga. tsiviilkohtumenetluses üksikpäring jääb). VTMS § 312 lg 3 uus Üksikpäringu nõue on jäetud välja, sõnastus säilitab küll vältimatu vajaduse nõude, aga asendab kuna praktikas on see osutunud üksikpäringu kitsenduse väärteo eest ettenähtud sanktsiooni liiga piiravaks. ülemmääraga. Puudub igasugune selgitus ja mõjuanalüüs selle 7  kohta, milline (sh kui ulatuslik) on pakutud muudatuse Samas nähakse KrMS eeskujul ette praktiline mõju sideandmete päringute tegemisele, vastavus ultima ratio nõue ning vajadus tegelikule tõendamisvajadusele ning kooskõla EL õigusega. hinnata kohtu poolt päringu põhjendatust arvestades ühtlasi kõne all oleva väärteo laadi ja raskust. 3. Eelnõus pakutud kujul ESS § 1112 (lõppkasutaja tuvastamiseks ANTUD SELGITUS vajalike andmete säilitamine) sätestamist on põhjendatud mh viitega RKKKo 1-24-4898 p-le 29. Siinkohal peame vajalikuks Käesoleva eelnõu puhul on juhtida eelnõu väljatöötaja tähelepanu sellele, et Riigikohus lähtutud EL Kohtu praktikast, väljendas nimetatud seisukohta konkreetse kriminaalasja mille kohaselt on lubatud üldiselt tehiolusid arvestades. Kas igal konkreetsel juhul on tegu EK ja ühetaoliselt säilitada praktika mõttes üksnes lõppkasutaja identiteedi-, mitte lõppkasutaja tuvastamist tavapäraste liiklusandmetega, sõltub andmete olemusest, võimaldavaid andmeid ning IP- mahust jm kaasuse asjaoludest. Lisaks on EK praktika pidevas aadresse (C-470/21). arengus, näiteks on sideettevõtjalt IP-aadresside küsimise ja süüteomenetluses kasutamise lubatavuse teemaga seotud EL Kohus on muuhulgas oma pooleliolev eelotsusetaotlus asjas nr C-427/25 (Uffida). otsustes ka öelnud, et juhul, kui Loodava ESS §-ga 1113 nähakse ette andmete säilitamine riigi andmeid on säilitatud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. julgeoleku tagamise eesmärgil, siis ESS 1113 lg 6 sätestab, et selle paragrahvi alusel säilitatavaid nende kasutamine kuritegevuse andmeid võib (sideettevõtja?) avaldada üksnes vastu võitlemisel ei ole lubatud. julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras. Eelnõu seletuskiri (lk 8) aga jätab lahtiseks, mida tähendab see, et ESS § 1113 alusel säilitatavad andmed on eelkõige seotud julgeolekuasutuste ülesannete täitmisega. Eelnõu ega seletuskiri ei anna selget vastust küsimusele, kas julgeolekuolekukaalutlustel säilitatavad sideandmed võivad jõuda tõendina kriminaalmenetlusse näiteks KrMS § 63 lg 11 kaudu. Samuti vajaks läbimõtlemist ja selgitamist ESS § 1113 lg 6 seos JAS §-ga 32. Prokuratuur 1. Küsimus selles, millisel moel on sideandmete kasutamine ARVESTATUD tõendina võimalik kriminaalmenetluses, on seadusandja valik. Prokuratuur toetab eelnõu edasist menetlemist, kuivõrd juba Täiendav alus sideandmete prokuratuurile kooskõlastamiseks edastatud eelnõus sätestatu säilitamiseks raske kuritegevuse lahendab olulisi menetluspraktikas tõusetunud vaidlusküsimusi. vastu võitlemise eesmärgil on Siiski palume sideandmete tõendina kasutamise küsimuse eelnõu teksti lisatud. reguleerimisel kaaluda ka küsimust, kas juba olemasoleva eelnõuga tuleks täiendavalt sätestada sideandmete säilitamise kohustus raske kuritegevuse vastaseks võitluseks. Nii võib olukord, kus kriminaalmenetluses saab tõendina kasutada vaid ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmeid luua olulisi riske kuritegevuse vastaseks võitluseks ning tuua kaasa olukorra, kus raskete kuritegude osas tõendite kogumine on oluliselt raskendatud või koguni välistatud. Prokuratuurile teadaolevalt on näiteks Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastamiseks saadetud eelnõu 8  väljatöötamisega seotud aruteludel pakkunud välja ESS §111'3 sõnastuses, mis tagaks võimaluse säilitada sideandmeid raske kuritegevusega võitluse eesmärgil arvesse võttes KrMS §126'2 loetletud kuritegevuse kataloogi. Selliselt väljapakutud eelnõu sõnastuses nähakse ette võimalust säilitada selliste kuritegudega võitlemise eesmärgil sideandmeid geograafiliste piirkondade määratlemise põhimõttel ning Eestis rändlusteenust kasutavate abonentidega seotud andmete säilitamise läbi. Euroopa Kohtu lahendiga kooskõlas oleva aluse loomist sideandmete säilitamiseks raske kuritegevuse vastaseks võitluseks toetab ka prokuratuur. Alternatiivina eelnevale toetab prokuratuur ka eelnõus väljapakutud sideandmete kiirsäilitamise regulatsiooni loomist. 2. Prokuratuur juhib tähelepanu järgnevale. Eelnõus märgitu ARVESTATUD kohaselt muudetakse KrMS § 901 lg 2 järgnevalt: „Elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel Eelnõu teksti sõnastust on eesmärgil säilitatavate andmete, mida ei ole nimetatud muudetud. käesoleva paragrahvi lõikes 1, kohta võib elektroonilise side ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal. Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.”. Eelnõu väljatöötamise faasis oli kõnealune säte sõnastatud nii: „Elektroonilise side seaduses sätestatud andmeliiklusandmete kohta võib elektroonilise side ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal. Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.” Nagu eelnevalt märgitud leiab prokuratuur, et ka käesoleva eelnõu jõustamise järel vajatakse jätkuvalt sideandmete säilitamiskohustuse kehtestamist kriminaalmenetluste tagamiseks. Seetõttu oleks otstarbekas ka KrMS § 901 lg 2 sõnastamine varasemalt väljapakutud sõnastuses. Samuti ei saa täielikult välistada võimalust, et ka KrMS §901 lg 2 tuginedes on vajalik tõendina kasutada selliseid sideandmeid, mida säilitatakse Euroopa Kohtu lahenditega lubatud piirides riigi poolt pandud säilitamiskohustuse alusel. 3. Prokuratuur peab vajalikuks tõstatada küsimuse ka selles, kas ANTUD SELGITUS internetiteenuse osutamisega seotud sideandmete säilitamiskohustuse kitsendamine eelnõus väljapakutud viisil Eelnõu näeb ette üldise ja on põhjendatud. Mõistetavalt ei pruugi kõikide kõnealuste ühetaolise säilitamiskohustuse teenuste kohta andmete säilitamine olla käesoleval ajal tehnika lõppkasutaja tuvastamist arengu tõttu asjakohane. Eelnõus väljapakutud ESS § 1112 lg 2 võimaldavate andmete ning IP- sõnastusest nähtub, et tulevikus säilitatakse internetiteenuse aadresside osas. osutamisega seotud andmeid praegusega võrreldes märgatavalt üldisemas mahus. Eelnõus väljapakutud sõnastusega Kuna osa varasemalt ESS §-s 1111 säilitatakse internetiteenusega seotud andmetena järgmiseid loetletud andmeid loetakse andmeid: liiklusandmeteks, siis selles osas 1. Kasutajatunnused enam üldist ja ühetaolist säilitamiskohustust ei jää ning nende andmete säilitamine on 9  2. Kliendi andmed koos temale side toimumise ajal eraldatud võimalik ESS-s sätestatud avaliku Interneti-protokolli aadressi ja lähtepordi, täiendavatel alustel. kasutajatunnuse või numbriga. Hetkel kehtiva ESS kohaselt kogutakse internetiteenusega KrMS sõnastust on muudetud ning seoses järgmiseid andmeid: „Interneti-seansi alguse ja lõpu võimalik on kasutada nii ärilisel kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos eesmärgil säilitatud andmeid kui Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud ka andmeid, kus nähakse ette Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega“. On küsitav, säilitamine. kas viidatud kehtivas ESS loetletud andmete näol on tegemist selliste andmesideliikluse või asukohaandmetega, millede säilitamise Euroopa Kohtu praktika välistab. Küll ei nähtu väljapakutud eelnõu sõnastusest, kas ka tulevikus on internetiteenuse osutajalt võimalik saada kõiki kehtiva korra järgi säilitatavaid andmeid ning vastuseta jääb küsimus, kas eelnõuga pandav säilitamiskohustus võib kaasa tuua olukorra, kus internetiteenuse osutamisega seoses säilivad andmed nii üldistatud tasemel (nt internetiseansi täpse toimumisaja määratluseta), et selliste andmete kasutamisväärtus on küsitav. Kui koos kasutajaandmetega säilitatakse säilitamiskohustuse raames ka nt internetiseansi aega määratleda aitavaid andmeid, ei saa tegemist olla aga selliste andmetega, mida saaks eelnõus väljapakutud sõnastuses kasutada tõendina kriminaalmenetluses, kuivõrd tegemist poleks siis mitte pelgalt ärilisel eesmärgil säilitatavate andmetega, vaid säilitamiskohustuse tõttu säilitatud teabega, mille kasutamiseks KrMS § 901 lg 2 väljapakutud sõnastuses volitust ei anna. 4. Eelnõus sätestatu kohaselt on võimalik julgeoleku tagamiseks ARVESTATUD andmeid säilitada kuni 6 kuud. Arvestades prokuratuuri menetluslikku kogemust riigi julgeolekuga seotud kuritegude menetlemisel leiab prokuratuur, et eelnõus väljapakutud aeg võib ka julgeoleku eesmärgil andmete säilitamiseks olla liiga lühike. Kehtiva regulatsiooni kohaselt säilitatakse sideandmeid ka julgeoleku tagamiseks vähemalt 12 kuud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1. Eelnõuga planeeritakse muuta elektroonilise side seaduses ANTUD SELGITUS (edaspidi ESS) sätestatud side teenuse kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmete säilitamise ja väljastamise nõudeid. TTJA Leiame, et selguse huvides on teostab ESS § 133 lg 1 kohaselt kehtestatud nõuete täitmise üle vajalik eristada sõnumi saatjat ja järelevalvet. Eeltoodud põhjusel peame oluliseks, et eelnõus helistajat, et tagada vastavus EL kehtestatud nõuded (sh säilitamisele kuuluvate andmete Kohtu praktikale, mis välistab loetelu) oleksid selged ja ühetaoliselt mõistetavad. vastuvõtja andmete säilitamise. Eelnõuga kavandatavas ESS §-s 1112 loetletakse telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutamisel säilitamisele kuuluvad Eesmärk on siiski lõppkasutaja andmed. ESS §-s 1112 lg 1 p 1 kohaselt esineb tuvastamine, mitte konkreetse säilitamiskohustus muu hulgas sõnumi edastajat või helistajat sõnumi saatja või helistaja isik. tuvastada võimaldavate andmete osas (sealhulgas kuulub säilitamisele sõnumi edastaja või helistaja ees- ja 10  perekonnanimi, number, kasutajatunnus, elektronposti aadress või aadress). Leiame, et antud sõnastuse puhul on oluline tähele panna, et sõnumi edastajaks või helistajaks ei pruugi olla sideteenuse klient, kelle andmeid teenuseosutaja tavapäraselt töötleb. Helistaja isiku tuvastamine eeldaks kõne sisu (hääle või vestluse) töötlemist, mis ei näi olevat eelnõu eesmärk. Seetõttu teeme õigusselguse tagamiseks ettepaneku muuta ESS §-s 1112 lg 1 p 1 sõnastust selliselt, et säilitamiskohustus oleks seotud telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse klienti tuvastada võimaldavate andmetega. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1. Eelnõu on liiga keeruline ja praktikas raskesti ellu viidav: ANTUD SELGITUS Eelnõu eesmärk on tagada Eesti õiguse kooskõla Euroopa Liidu õigusega ja leida tasakaal isikute privaatsusõiguse ja Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud olulistel eesmärkidel sideandmete riigiasutuste poolt nii EL Kohtu kui ka Riigikohtu kasutamise vahel. Selleks on kavas loobuda senisest üldisest ja praktikast ning nende poolt seatud ühetaolisest säilitamiskohustusest ja sideandmete säilitamise tingimustest. ning väljastamise nõudeid vähendada. Kooskõlastamisele esitatud eelnõuga on liigutud vastupidisesse suunda: sellesse on Kuna nimetatud kohtupraktika sisse kirjutatud väga palju erinevaid ja uusi sideandmete seab suhteliselt kitsad tingimused säilitamise ja väljastamise aluseid, mida eelnõu varasemates sideandmete säilitamise osas, siis versioonides ei olnud. See ei ole vastuvõetav lahendus ja peame nendest lähtuma ka lähenemisviis, kuna tähendab ühtlasi, et uue toimiva seadusemuudatuste juures. Kuna lahenduseni jõudmine võtab veel väga kaua aega. Niivõrd senine üldine ja ühetaoline keeruka lähenemise ellu rakendamine kujuneks väga säilitamiskohustus ei ole lubatud, ressursimahukaks nii ajalises kui ka kulude vaatest. siis selle asemel oleme eelnõus ette näinud täiendavad alused Eelnõu reguleerib elektroonilise side teenuse osutamisega sideandmete säilitamiseks, mis seotud andmete säilitamist. Lõppkasutaja tuvastamise puhul vastavad ühelt poolt eristatakse telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt kohtupraktikale ning teiselt poolt säilitavaid andmeid ning internetiühenduse ja masinatevahelise vajadustele tagada riigi julgeolek side teenuse osutaja poolt säilitatavaid andmeid. Selgitame, et ning võidelda raske kuritegevuse eelnõus pakutud erinevad kihilised sideandmete säilitamised on vastu. võimalikud vaid mobiilside teenuste puhul. Neid kohustusi ei ole võimalik täita fikseeritud sideteenuseid pakkudes. Ka Eelnõus sätestatud senistes aruteludes on käsitletud vaid mobiilsideteenuseid. Seda säilitamiskohustus saab kehtida eristust on väga oluline silmas pidada ning eelnõu tuleb sellest vaid andmete osas, mis lähtudes üle vaadata. sideettevõtjatel on olemas. Oleme seisukohal, et Eesti riik vajab tekkinud olukorra lahendamiseks oluliselt kiiremat ja lihtsamat lahendust kui Nõustume, et eelnõus sätestatud hetkel eelnõus ette nähtud, et sideandmeid oleks võimalik säilitamiskohustusega kaasnevad õiguspäraselt kriminaalmenetluses kasutada. Kui kehtestada täiendavad kulud. Sellega seoses kõik need erinevad säilitamise alused, mida eelnõu ette näeb ja nähakse eelnõus ka ette, et mida on juurde pakutud, siis tegelikkuses põhjustame suured sihistatud säilitamisega seonduvad arendus- ja halduskulud ja suurendame halduskoormust, aga kulud kaetakse riigieelarvest. sideandmete säilitamine printsiibis ei muutu oluliselt vähemaks. 11 2. Peame kõige olulisemaks, et Eesti sideandmete uus ANTUD SELGITUS regulatsioon vastaks järgmistele tingimustele: Õigusselgus: oluline on ennetada edasisi vaidluseid. See eeldab Eelnõu näeb ette senisest erinevad seaduses konkreetsete ja lihtsate säilitusnõuete fikseerimist ja sideandmete säilitamise alused, seejärel põhjalikku põhiõiguste analüüsimist, mida antud juhul mis vastavad kohtupraktikale. tehtud ei ole; Seeläbi tagatakse ühelt poolt Tehniliselt lihtsalt ja käesoleva aasta jooksul teostatav: tehnilise andmete säilitamise õiguspärasus lihtsuse all mõtleme ka seda, et lahendus on selgete ja lihtsate ning teiselt poolt pädevate asutuste andmekategooriate põhine ja automatiseeritult realiseeritav. juurdepääs ning võimalus andmeid Väga oluline on arvestada, et kõik nõuded sideettevõtja poolt kasutada, sealhulgas sideandmete säilitamise (sh atribuutide loetelu) ja väljastamise süüteomenetluse eesmärkidel. osas peavad olema selgelt seaduses või äärmisel juhul seaduse rakendusaktides kirjeldatud. On mõeldamatu ja lubamatu panna Seaduses nähakse ette selged sideettevõtjaid nö kohtuniku rolli ehk olukorda, milles nad alused andmete säilitamiseks ning peaksid asuma hindama uurimis- või julgeolekuasutuste detailsed andmekategooriad tegevuse ja taotluste õiguspärasust või proportsionaalsust. täpsustatakse hiljem Vabariigi Põhjendamatut halduskoormust vältiv: lahenduse ellu viimine Valitsuse määrusega. Samuti ja selle edasine haldamine ei tohi olla liiga keeruline ja nähakse ette senisest tõhusam ressursimahukas, olgu siis rahalises või ajalises plaanis. järelevalve sideandmete päringute Sideettevõtja tegevuse eesmärk ei ole uurimis- ja üle. jälitusasutustele andmete säilitamine või andmetöötlusteenuse pakkumine. Seetõttu ei tohi sideettevõtjatele pandavad Eelnõuga nähakse ette erinevad kohustused olla ülemäära koormavad ega tehniliselt keerulised alused sideandmete säilitamiseks. ning kulukad rakendada. Kui eelnõuga lisatakse koormavad Sihistatud säilitamise kui senisega kohustused, tuleb nende täitmine ettevõtetele riigi poolt võrreldes uue ja keerukama hüvitada; lahenduse puhul näeb eelnõu ette Range kontroll uurimisasutuste tegevuste üle, kuna vajalik on ka kulude hüvitamise. taastada ühiskonna usaldus. Märgime, et ei saa tekitada ootust, et eraõiguslikud sideettevõtjad oleksid nö kontrollorganiks uurimis- ja jälitusasutuste tegevuse osas. Vastavad ranged kontrollmehhanismid peab uurimis-ja jälitusasutuste suhtes nende poolt sideandmete pärimise ja kasutamise osas kehtestama ja ka seadusesse sõnaselgelt kirja panema riik. Hetkel neid selles eelnõus ei sisaldu ja juba ainuüksi seetõttu on see eelnõu poolik ja sellega ei saa edasi liikuda. 3. Leida lahendus, kus seadus sätestab konkreetse kohustuse ANTUD SELGITUS menetluste jaoks sideandmeid säilitada koos konkreetse tähtaja või tähtaegadega ning näeb ette erineva andmete väljastamise Eelnõus nähakse ette võimalus korra erinevateks menetlusteks ehk reguleeritakse peamiselt andmete kiirsäilitamiseks juhuks, sideandmete väljastamist ja kasutamist. kui on alust arvata, et vastasel juhul võidakse need kustutada. Muuhulgas on selline meede nähtud ette nii Euroopa Nõukogu küberkuritegevusvastases konventsioonis kui ka EL e- tõendite määruses. 4. Kui punktis 2.1 pakutud lahendus tõesti mitte kuidagi teostatav ANTUD SELGITUS ei ole, siis on alternatiiviks minna tagasi eelnõu versiooni 12  juurde, kus tunnistatakse kehtetuks ainult elektroonilise side Eelnõu autorite hinnangul ei seadise § 1111 lg 2 ehk kriminaalmenetluste jaoks jäävad selles pruugi üksnes ärilisel eesmärgil lõikes nimetatud andmed kättesaadavaks ainult juhul, kui need säilitatud andmed olla piisavad, on sideettevõtja poolt äriliselt säilitatud. sealhulgas riigi julgeoleku tagamisel ning raske kuritegevuse vastu võitlemisel. Sellel põhjusel nähakse eelnõus ette ka eraldi täiendavad alused sideandmete säilitamiseks. 5. ESS § 1111 - Andmete säilitamine konkreetse menetluse ANTUD SELGITUS tarbeks (nn quick freeze) Meile jääb eelnõus välja pakutud kiirsäilitamise ehk quick Eelnõus nähakse ette võimalus freeze lahenduse vajadus arusaamatuks. Arutelude käigus on andmete kiirsäilitamiseks juhuks, meile teadaolevalt ka ilmnenud, et see ei ole ühegi osapoole kui on alust arvata, et vastasel päris vajadus, kuna see leiaks kasutust vaid üksikutel juhtudel. juhul võidakse need kustutada. Pakutud lahendus ei ole mõistlik. See tekitaks peamiselt käsitööna lahendatava protsessi, mis ei ole proportsionaalne Tegemist on täiendava võimaluse sellise säilitusviisi puhul saadava kasuga. Leiame, et tagamaks ärilisel eesmärgil sideettevõtted ei pea osutama riigile jälitusandmete säilitamise säilitatavate andmete olemasolu teenust. ning vältida nende kustutamist Paralleelselt säilitatud andmed (just sellise kohustuse see nõue sideettevõtjate poolt. Tegemist on tekitab) võivad suurendada andmekaitse ja andmeturbe riske ja tõendite tagamise meetmega, mille sellise kohustuse kehtestamine ei oleks kooskõlas andmekaitse eesmärk on kindlustada andmete minimaalsuse põhimõttega. olemasolu vastava hilisema Säte tekitab palju küsimusi, mis muudavad sellise kohustuse päringu tegemise hetkel. kehtestamise enam kui küsitavaks: Näiteks kuidas saab vahetut ohtu tõrjuda 6 kuud hiljem? Lisaks märgime, et käesolev Miks on vaja julgeoleku jaoks seda alust ka, kui julgeoleku andmete kiirsäilitamine puudutab jaoks andmed säilitatakse teiste sätete alusel niigi? üksnes säilitamise hetkel Lisaks tekib küsimus, kuidas saab quick freeze aidata ohtude olemasolevaid andmeid ning see ei ennetamisel ja tõrjumisel, kuivõrd sündmused, mis sellise tähenda tulevikus tekkida võivate säilitusviisi praktikas käivitaks, pole veel esinenud. andmete kogumist ja säilitamist. Praktikas oleks selline sideandmete säilitamine võimalik meie hinnangul üksnes kriminaalmenetluses tagantjärele tõendite Muuhulgas on selline meede kogumiseks ja kuriteo uurimiseks (§ 1111 lg 1 p 1). nähtud ette nii Euroopa Nõukogu Säte on ebamõistlik ka seetõttu, et eelnõuga jääb alles mitmeid küberkuritegevusvastases teisi sideandmete säilitamise aluseid. Selline erandkorras konventsioonis kui ka EL e- kiirsäilitamise alus võiks ehk olla põhjendatud olukorras, kus tõendite määruses. seaduses pole ühtegi kohustust sideandmeid säilitada ning uurimis- ja julgeolekuasutuste ainuke võimalus menetluses sideandmeid kasutada oleks juhul, kui sideettevõtetel on need muudel õiguslikel alustel olemas. Eelnõuga on kavandatud mitu muud alust ehk sellist erakorralist vajadust, mille puhul kiirsäilitamisest päriselt abi oleks, ei paista. Ka Euroopa Liidu teiste riikide praktika kinnitab, et kiirsäilitamise nõue on praktikas kasutusel üksnes siis, kui kõik muud seadusest tulenevad sideandmete säilitamisalused on kehtetuks tunnistatud. Eestis me ei näe, et selline olukord saaks lähiaastatel tekkida, sest meie julgeolekuolukorras ei oleks 13  mõistlik loobuda julgeolekuotstarbelisest konkreetse tähtajaga säilitamisnõudest. Kui selline kohustus kehtestatakse, siis tuleb hüvitada sideettevõtjatele selle uue nõudega kaasnevad kulud. Tegemist oleks praktikas käsitööna elluviidava lahendusega. See tähendab, et sideettevõttes peavad olema töötajad, kes on valmis reageerima kiirsäilitamise korralduse saamisel ning korraldama taotletud andmete säilitamise. Kuna korraldus võib tulla 24/7 eeldab see vahetustega tööd või valveaega. Tuleb märkida, et kuna etteulatuvalt ei oska keegi hinnata, kui palju neid päringuid oleks, ei tule kõne alla ka kohene automaatse lahenduse arendamine. Pigem oleks vähemalt mõnda aega tegu käsitööga ning alles mõne aasta pärast saaks praktika põhjal kaaluda, kas on mõistlik ja tehniliselt võimalk midagi automatiseerida ja millised kulud ses osas tekivad. Kui selline kohustus kehtestaks, siis on oluline, et säilitatavate sideandmete kategooriad ehk andmete kataloog on ette teada. Iga asutus ei saa pöörduda sideettevõtte poole erineva nimekirjaga, milliseid andmeid tal vaja on. Samuti ei ole andmekaitsenõuetega (minimaalsusprintsiip, eesmärgipärasus jt) kooskõlas see, et sideettevõtja säilitab kõik, mis tal on, vaid säilitama peaks seda, mida uurimisasutusel uurimiseks vaja on. Vastasel juhul võib osutuda, et soovitu on tehniliselt teostamatu. Oluline on eelnõus ka rõhutada, et säilitatakse vaid neid andmeid, mis on olemas ehk andmeid juurde ei tekitata. See tähendab ka, et kiirsäilitamine saab olla vaid olukorra fikseerimine mingil kindlal ajahetkel. Näiteks et palutakse säilitada ühe tugimasti viimase ööpäeva andmed kuueks kuuks ehk tõsta need n-ö eraldi riiulile. See tähendab, et anda ei saa korraldust säilitada ühe tugimasti andmeid järgnevad kuus kuud ehk kõik andmed mis kuue kuu jooksul korralduse andmisest alates tekivad. Seega ükski selles osas antav korraldus ei saa olla tulevikku vaatav, vaid ainult korralduse väljastamise hetkel olemasolevate andmete säilitamine. Ettepanek: kustutada eelnõust ESS § 1111 6. ESS § 1114 lg 4 julgeoleku tagamise eesmärgil andmete ANTUD SELGITUS säilitamine Sättes sisalduv 6 kuud on väga lühike tähtaeg ja jääb Eelnõud on täpsustatud ning välja arusaamatuks: on jäetud sihistatud säilitamine Seletuskirja kohaselt põhineb antud sätte alusel antav korraldus geograafiliste piirkondade kaupa. 4 aasta vältel uuendataval ohuhinnangul. On ilmselge, et agressorriigi kõrval paiknedes ei muutu ohuolukord nii Arvestades asjaolu, et tegemist on lühikese aja nagu 6 kuu jooksul. Nii lühike tähtaeg põhjustab nö ajutise meetmega andmete sideettevõtetele halduskoormust ja kulusid. Kuuekuulise säilitamiseks, siis ei ole võimalik etteteatamisega muudatused (nt geograafiliste piirangute ette näha Vabariigi Valitsuse muutumine, hüpoteetiliselt mitte-säilitamise perioodil uuesti korralduse kehtivust väga pika aja säilitama hakkamine vms) tekitaks olulist koormust, mis ei ole jooksul. selgelt ettenähtavad (nt arendusvajadus ja ettevõtte enda arendusprioriteedid, inimressursi küsimused). Samas ei näe Leiame, et optimaalne tähtaeg eelnõu selleks ette leevendavaid meetmeid sideettevõtjatele (nt võiks siin olla 1 aasta. kulude hüvitamist). Halduskoormus on märksa väiksem juhul, 14  kui algselt anda pikem tähtaeg koos võimalusega seda lühendada olukorras, kui julgeolekuolukord ootamatult paraneb ja langeb ära vajadus julgeoleku huvides vastavaid andmeid säilitada. Leiame, et Eesti Vabariigi väiksust arvesse võttes on julgeolekuolukord ja ohuhinnang kogu riigis ühesugune, mistõttu pole asukohapõhine sideandmete säilitamine julgeoleku eesmärkidel kuidagi põhjendatud ega asjakohane ja vajab välistamist. Ettepanek: sätestada julgeoleku tagamise eesmärgil andmete säilitamise korralduse ülevaatamine 2 aasta tagant ning jätta sättest välja geograafiline sihistamine ehk võtta välja § 1113 lg 5 punktis 3 hõlmatud isikute ring ning piirkond. 7. Siseministeeriumi ettepanek: lisada eelnõusse andmete ANTUD SELGITUS säilitamine raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil ITL ei toeta eraldi aluse lisamist andmete säilitamiseks raske Sideandmete säilitamine raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil pakutud kujul. Mitme kuritegevuse vastu võitlemise eraldi aluse lisamine on väga keeruline ja aeganõudev eesmärgil on eelnõusse lisatud. lahenduses olukorras, mis vajab kiiret ja lihtsat lahendust. Eelnõu kohaselt nähakse ette Juhul, kui Justiits- ja Digiministeerium otsustab sihistatud säilitamine Siseministeeriumi palutud eraldi aluse lisada, siis teeme geograafiliste piirkondade alusel, järgmised ettepanekud: mis määratletakse osaliselt Jätta eelnõust välja nn kiirsäilitamise alus. Neid mõlemaid koos seaduse ning osaliselt määruse pole vaja. Täpsustada Vabariigi Valitsuse korraldusega kõik tasandil. Lisaks on meie hinnangul piirkonnad, kus tuleb sideandmeid säilitada, s.h kaugus põhjendatud ja vajalik säilitada riigipiirist. Määratleda geograafilised alad maakonna andmeid anonüümsete täpsusega. Geograafiliselt sihistatud säilitamine on tehniliselt ettemakstud kõnekaartide ning võimalik vaid tugijaama aadressi põhiselt. Seega õigusnormiga Eestis rändlusteenuse kasutajate saab öelda ette, millises geograafilises piirkonnas (nt kohta. maakonnas) asuvate tugijaamade andmed tuleb säilitada. Geograafiliselt sihistatud säilitamisel tuleb arvestada, et Oleme kursis, et nimetatud tugijaamades tekib vaid kärjeinfo ehk muid andmeid (nt lahenduse teostamisega kaasnevad kõneeristust) nii ei teki. Jätta eelnõust välja eraldi sideandmete kulud ning eelnõu kohaselt need säilitamine anonüümse ettemakstud kõnekaardi hüvitatakse. mobiiltelefoniteenuse ja välisriigi abonendi rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoniteenuse puhul: Ettemakstud kõnekaardi andmete säilitamine ei ole tehniliselt täna teostatav, kuna tugijaamade mõttes on tegu mobiiltelefoniteenuse kasutajaga. Tugijaamas ei eristata, kas tegemist on ettemakstud kõnekaardi või lepingulise kliendiga. Selline eristamine eeldaks täiendavaid andmetöötlustegevusi puhtalt kriminaalmenetluse jaoks andmete säilitamiseks ehk lisatööd. Samuti on tegemist praktikas muutuva teguriga, kuna kõnekaardilt minnakse üle lepingule ja vastupidi, kuid number jääb samaks. Tehniliselt probleemne on ka välisriigi rändlusteenuse kasutajate sideliikluse eristamine selle säilitamiseks. 15  Peame neid mõlemaid aluseid ka andmekaitse reeglite vaatest põhjendamatuteks ja kasutajaid alusetult diskrimineerivateks, kuna meie hinnangul ei ole õige eeldada, et nimetatud teenuseid kasutavad isikud on teistest kriminaalsemad. Selle kohta puudub meie teada igasugune statistika. Jätta eelnõust välja ka konkreetsete objektide põhine sideandmete säilitamine, kuna see on liiga keeruline. Oluline on arvestada, et tugijaamade asukohad on muutumises. Seega meie hinnangul on geograafiline sihistamine teostatav vaid tugijaamade aadresside põhiselt maakondade lõikes (lisaks vajadusel riigipiiri lähistel). Lisada eelnõusse kulude hüvitamine sideettevõtetele, kuna raske kuritegevuse vastase võitlus eesmärgil eraldi geograafiliselt sihistatult andmete säilitamine eeldab tehnilist arendust ning hilisemaid jooksvaid kulusid. 8. ESS § 1112 lg 3 ja § 1114 lg 3 sisalduvad andmekaitselised ANTUD SELGITUS lisanõuded sideettevõtetele. Leiame, et need nõuded on põhjendamatud. Näiteks ei ole Eelnõu ei piira sideettevõtja õigustatud piirata seadusega eesmärki, milleks sideettevõte ise andmete kasutamist, mida ta on võib sideandmeid kasutada. Sideettevõtja säilitab ja töötleb säilitanud oma ärilistel andmeid enda lõppkasutaja tuvastamiseks oma ärilistel eesmärkidel. Eelnõu piirab nende eesmärkidel vastavalt EL-i andmekaitse üldmääruses ja e- sideandmete kasutamist, mida ta privaatsuse direktiivis toodud nõuetele. Sellised piirangud on säilitanud tulenevalt riigi poolt saavad kõne alla tulla ja peavad olema seaduses sees hoopis pandud kohustusest. uurimisasutuste tegevuse suhtes. Hetkel uurimisasutuste suhtes vastavaid piiranguid eelnõus pole ja see on antud eelnõu olemuslik ning oluline puudus. Juhul, kui sellised piirangud seada, peaksid need paiknema kriminaalmenetluse seadustikus, kuna reguleerivad üldiselt uurimisasutuste tegevusi, mitte sideettevõtja omi. Ei ole arusaadav ega õiguslikult põhjendatud, miks peaks elektroonilise side seaduses lisama sideettevõtjale sellise piirangu ja kitsendama ettevõtja kui vastutava töötleja enda õigust otsustada, millisel viisil teenuse käigus tekkinud andmed on vajalikud. Sellise piirangu lisamist ei ole selgitatud ka seletuskirjas. Samuti on arusaamatu ja põhjendamatu § 1114 lg 3 p 2 sisalduv kohustus. Ka selle kohustuse kehtestamist ei ole seletuskirjas käsitletud. Ettepanek: Kustutada ESS § 1112 lg 3 ja § 1114 lg 3 p 2. Tegemist on kriitiliselt tähtsa muudatusega ja ilma selleta on eelnõuga edasi liikumine mõeldamatu. 9. ESS § 1112 lg 1 p 7 - Anonüümsete kõnekaartide isikuandmed ANTUD SELGITUS Jääb arusaamatuks, miks nõutakse anonüümsete ettemakstud kõnekaartide puhul teenuse lõppkasutaja isikuandmeid. Kui Eelnõus lähtutakse andmete tegu on anonüümse kõnekaardiga, siis selliseid andmeid säilitamise kohustuse panemisel sideettevõtjal ei ole. põhimõttest, et säilitada saab andmeid, mis sideettevõtjal on olemas ehk mis tekivad või 16  Lisaks on see säte vastuolus põhimõttega, mille kohaselt tuleb luuakse sideteenuse osutamise andmeid väljastada siis, kui need on teenuse osutamisel käigus. tekkinud ehk sideettevõttel olemas. Juhul, kui sideettevõtjal on olemas Ettepanek: kustutada ESS § 1112 lg 1 punktist 7 lõppkasutaja andmeid, mis aitab tuvastada isikuandmed. ettemakstud kõnekaardi kasutajat, siis neid andmeid on ta kohustatud säilitama. 10. Sideandmete väljastamist täpsustav säte ESS-is ARVESTATUD EL e-privaatsuse direktiiv (EPD) on eriseadus võrreldes muude isikuandmete kaitse normidega ning on näinud ette sideandmetele kõrgendatud kaitse. Täpsemini loetleb EPD artikkel 15 ka, millistel alustel /eesmärkidel on liikmesriigil õigus seaduses sätestada sideandmete konfidentsiaalsuse rikkumise lubamine. Seetõttu on vajalik ESS'is sätestada lisaks muudes seadustes sätestatud üldisele andmete nõudmise õigusele konkreetne alus sideettevõtjatele andmete väljastamiseks (antud küsimuses siis julgeoleku, kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse, maksumenetluse ja kohtumenetluse juhtudel). Kui sellist piirangut ei ole, siis võiksid sideandmeid nõuda ka kõik kohtutäiturid, pankrotihaldurid, kindlustusandjad jt, kellel on nende ülesannete täitmiseks seaduses antud üldine õigus andmeid kolmandalt isikult nõuda, kuid kelle tegevus kindlasti ei eelda sideandmete kasutamist (sh võttes arvesse ka sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavaid kohtulahendeid). Taolistel eesmärkidel ja menetlustes oleks sideandmete töötlemine päringu esitaja poolt meie hinnangul ebaproportsionaalne riive isikute põhiõigustele. Need juhtumid on ka praegu praktikas olemas ja sideettevõtja peab selgitama, et sideandmete väljastamisele kehtivad erireeglid. Ettepanek: sätestada samasugune loetelu asutustest, kellele sideettevõtja on kohustatud andmeid väljastama, nagu see on kirjas täna kehtivas ESS § 111' lõikes 11. Tulevikku vaatavalt peame oluliseks, et see loetelu vaadatakse üle ning seda isikute ringi kitsendatakse, et tagada sideandmete väljastamise kooskõla Euroopa Kohtu praktikaga. 11. Eelnõu jõustumisaeg ARVESTATUD Eelnõu jõustumisaeg 1.11.26 oli sobiv lahendus üksnes eeldusel, kui eelnõu oleks vastu võetud enne käesoleva aasta Eelnõu jõustumistähtaegu on suve ning eelmises eelnõu versioonis sätestatud vormis, mis korrigeeritud. eeldas sideettevõtjatelt oluliselt vähem muudatusi. Vajadusel tuleb need hiljem ITL-i ettepanek on jõustada väiksemad muudatused 9 kuu Riigikogu menetluses üle vaadata. möödumisel alates eelnõu vastuvõtmisest ja Riigi Teatajas avaldamisest. Suuremate muudatuste puhul on vaja ülemineku aega vähemalt 1,5 aastat, kuna muudatused eeldavad analüüsimist ja arendamist. Ei saa tekitada olukorda, kus lühikese seaduse jõustumisaja tõttu on sideettevõtjad sunnitud peatama enda põhitegevusega seotud kriitilised arendused, et 17  ellu viia uute säilitamisnõuete rakendamine ja seda seejuures olukorras, milles riik on vastavate seadusemuudatuste tegemist seni aastaid edasi lükanud. Üldkorras võib jõustuda üksnes nn julgeolekuerandit puudutav säte, mis annaks võimaluse ka selle muudatuse rakendamist ette valmistada. 12. Ettepanekud seletuskirja osas ARVESTATUD Lisada kiirsäilitamise osas on eelnõu seletuskirja põhiseadusele vastavuse analüüs. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. Eemaldada eelnõu seletuskirjast ekslikud väited, nagu ei tooks Antud selgitused andmete kiirsäilitamise aluse lisamine kaasa olulist halduskoormuse kiirsäilitamise, samuti kulude kasvu. Oluliselt on vajalik täiendada seletuskirjas ka muus osas tekkimise ning kulude hüvitamise mõju sideettevõtjatele. Hetkel ei kajastu seletuskirjas kõikide osas. eelnõus sisalduvate säilitamise aluste mõjud ja neid ei ole isegi analüüsitud. Kui need uued täiendavad alused ja koormavad lisakohustused peaksid sideettevõtjate suhtes sisse jääma kas või osaliselt, siis ei ole õige ja on olulises ulatuses eksitav seletuskirja lk 2 sisalduv väide: „Sideettevõtjate jaoks halduskoormus andmete säilitamise osas oluliselt ei suurene. Kaasneb ühekordne halduskoormus seoses uue regulatsiooni jõustamiseks vajalike muudatuste teostamisega. Kui eeldada, et iga-aastane päringute maht jääb samasse suurusjärku võrreldes senisega ja võrreldes senisega ei muutu koormavamaks ka päringutele vastamise ja nende tegemise viis, on vastav halduskoormuse kasv ajutine.“ Halduskoormus ei ole sel juhul ajutiselt suurem, vaid püsivalt. Eesti Advokatuur 1. Eelnõu on võrreldes varasemate versioonidega küll paranenud, ANTUD SELGITUS kuid tekitab jätkuvalt mitmeid olulisi õiguslikke ja sisulisi küsimusi. Need puudutavad eelkõige säilitamiskohustuste Eelnõu vastab EL Kohtu ulatust, kohaldamise lävendeid, sõltumatu kontrolli olemasolu praktikale, sealhulgas säilitamise ning regulatsiooni kooskõla Euroopa Liidu õigusega. aluste ja tagatiste osas. Positiivsena tuleb esile tõsta loobumist varasemast üldisest sideandmete säilitamiskohustusest ning liikumist lahenduse Eelnõu teksti on täpsustatud. poole, kus riik kasutab eelkõige andmeid, mida sideettevõtjad juba oma tegevuse käigus töötlevad ja säilitavad. See lähenemine vähendab võrreldes varasema regulatsiooniga põhiõiguste riive ulatust ning arvestab paremini Euroopa Kohtu praktikast tulenevaid nõudeid. Samas jääb eelnõu mitmes keskse tähtsusega küsimuses probleemseks. Esiteks on mitmed säilitamiskohustuste ja andmete kasutamise aluseks olevad lävendid liiga madalad ega piirdu piisavalt selgelt raske kuritegevuse või tõsiste julgeolekuohtudega. Teiseks on korrakaitselised eesmärgid määratletud liiga laialt, võimaldades meetmete kohaldamist ka olukordades, mis ei õigusta nii intensiivset põhiõiguste riivet. 18  Kolmandaks ei taga eelnõu piisavat sõltumatut eelkontrolli ning riigi julgeoleku erand ei ole piisavalt selgelt piiritletud. Nende puuduste tõttu tekivad tõsised küsimused regulatsiooni vastavuse kohta Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale. 2. Rõhutame, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevad väga selged ANTUD SELGITUS piirid sideandmete säilitamisele ja kasutamisele. Üldine ja vahet tegemata säilitamine on lubatav üksnes erandina riigi EL Kohus võimaldab julgeoleku kaitseks olukorras, kus esineb tõeline, tõsine ja liikmesriikidel võtta ettearvatav oht, ning sedagi ajutiselt ja rangete tingimuste seadusandlikke meetmeid, et näha alusel (vt liidetud kohtuasjad C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, ette võimalus sideandmete La Quadrature du Net jt.). Lisaks peab selline meede alluma üldiseks ja ühetaoliseks ning kohtu või sellega võrdsustatud sõltumatu asutuse eelkontrollile. ajutiseks säilitamiseks riigi Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et liiklus- ja julgeolekut ähvardava ohu korra. asukohaandmetele juurdepääsu saab õigustada üksnes võitluses raskete kuritegude vastu või avalikku julgeolekut ähvardava EL Kohus ei nõua eelkontrolli, suure ohu ennetamisel ning see peab üldjuhul puudutama vaid ütleb, et vastav säilitamise konkreetseid isikuid (C-746/18, H.K vs Prokuratuur). ettekirjutus peab olema Sellest lähtuvalt on problemaatiline eelnõus sisalduv lahendus, kontrollitav kohtu või sõltumatu mille kohaselt saab riigi julgeoleku huvides lausalise haldusasutuse poolt. sideandmete kogumise otsustada Vabariigi Valitsus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-511/18, C- Vabariigi Valitsuse korraldus kui 512/18 ja C-520/18, La Quadrature du Net jt) peab sellise haldusakt peab vastama otsuse tegema kohus või sõltumatu haldusorgan, milleks haldusmenetluse reeglitele ning Vabariigi Valitsus kui täidesaatva võimu organ ei kvalifitseeru. see on vaidlustatav ning Samuti on küsitav eelnõus sätestatud madal lävend („ohu halduskohtu poolt kontrollitav. ennetamine“) ning võimalus pikendada meetmete kohaldamist, mis võib viia erandi muutumiseni sisuliselt reegliks. Ka Konkreetseid isikuid kuuekuuline periood on ebaproportsionaalselt pikk, eriti puudutavatele andmetele arvestades, et kriminaalmenetluses, kus uuritakse juba juurdepääsuks näeb juba kehtiv konkreetseid kahtlustusi, on jälituslubade kestus KrMS ette kohtu loa nõude. märkimisväärselt lühem. Sihistatud säilitamise regulatsioon ESS § 111¹ alusel tekitab Oluline on siin lisaks eristada täiendavaid probleeme. Eelnõu võimaldab andmete säilitamist andmete säilitamist, sealhulgas mitte ainult kriminaalmenetluse, vaid ka korrakaitselistel konkreetse menetluse raames ning eesmärkidel, sealhulgas „korrarikkumise kõrvaldamiseks“. nendele andmetele hilisemat Selline lähenemine on jällegi vastuolus Euroopa Kohtu juurdepääsu, kus kehtivad praktikaga, mis lubab andmete säilitamist ja kasutamist üksnes kõrgemad menetluslikud garantiid. raskete kuritegude või tõsiste julgeolekuohtude korral. Korrakaitseline ohuennetamine hõlmab oma olemuselt ka väga Eelnõu teksti on täpsustatud. madala kaaluga rikkumisi ning ei saa õigustada ulatuslikku põhiõiguste riivet. Sama probleem puudutab ka julgeolekualast lävendit, kus kasutatakse „ohu“ mõistet üldises tähenduses, mis ei vasta Euroopa Kohtu nõudele käsitleda üksnes eriti tõsiseid ohte riigi julgeolekule. Lisaks ei ole eelnõus ette nähtud piisavat sõltumatut eelkontrolli. Säilitamiskohustust saab kehtestada prokuratuuri, PPA või julgeolekuasutuse otsusega, mis ei vasta Euroopa Kohtu praktikas nõutud sõltumatu kontrolli standardile. Ka kohtuloa olemasolu ei lahenda iseenesest probleemi, kui materiaalõiguslikud lävendid on liiga madalad või ebaselged. 19  Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab ka kohtulik kontroll olema sisuline, mitte pelgalt formaalne, ning luba saab anda üksnes piisava raskusastmega juhtudel. 3. Eelnõu kõige haavatavamaks kohaks on mõiste „ärilisel ANTUD SELGITUS eesmärgil säilitatavad andmed“, millele kogu regulatsioon üles on ehitatud. Kuigi eristus ärilistel ja seadusest tulenevatel Eelnõus nähakse ette üldine ja põhjustel säilitatavate andmete vahel on kontseptuaalselt ühetaoline säilitamiskohustus ette arusaadav, tunnistab ka seletuskiri, et praktikas ei pruugi nende lõppkasutaja tuvastamiseks kahe kategooria vahel alati selget piiri olla. Kui tulevikus ei ole vajalike andmete ja IP-aadresside võimalik usaldusväärselt kindlaks teha ega tõendada, millisel osas. alusel konkreetseid andmeid säilitati, muutub kogu Senine säilitamiskohutus liiklus- ja regulatsiooni keskne eeldus küsitavaks ning järelevalve selle asukohaandmete osas (ESS § 1111 üle oluliselt raskendatuks. Sellest tulenevalt võiks kaaluda, kas lg 2) kaotatakse ning üldjuhul jääb süsteem ei peaks veelgi selgemalt lähtuma põhimõttest, et edaspidi pädevatele asutustele lisaandmete kogumine ja säilitamine on lubatud üksnes võimalus kasutada neid andmeid erandjuhtudel ning selgelt määratletud ja põhjendatud õigusliku juhul, kui need on säilitatud aluse olemasolul, mitte üldiseks ettenägemiseks või võimaliku ärilistel eesmärkidel. tulevase vajaduse katmiseks. Oluline on rõhutada ka seda, et kohtu loa olemasolu ei lahenda EL Kohus on oma otsustes iseenesest kõiki Euroopa Kohtu praktikast tulenevaid korduvalt öelnud, et sideettevõtjal probleeme. Euroopa Kohus ei ole keskendunud üksnes sellele, olemasolevaid andmeid võib kes loa annab, vaid ka sellele, millistel sisulistel tingimustel kasutada ka muudel eesmärkidel, tohib luba anda. Kohtulik kontroll ei tohi taanduda formaalseks sh menetlustes, kus seda nõuab EL kinnituseks. Juurdepääs liiklus- ja asukohaandmetele eeldab õigus (C-339/20, C-397/20). materiaalõiguslikult piisavalt kõrget lävendit. Euroopa Kohus Samuti lubab EL Kohus säilitada on kohtuasjas C 746/18 rõhutanud, et kuritegevuse vastu lõppkasutaja tuvastamiseks võitlemise eesmärgil peaks juurdepääs põhimõtteliselt vajalikke andmeid ja IP-aadresse piirduma nende isikute andmetega, keda kahtlustatakse raske ning kasutada neid ka muudel kuriteo kavandamises, toimepanemises või sellega seotud eesmärkidel kui raske olemises. Sellest tulenevalt peaks kohtul olema võimalik kuritegevuse vastane võitlus (C- luba anda üksnes olukorras, kus tegemist on piisava 470/21). raskusastmega kuritegevuse või sellega võrreldava ohuga. Vastasel juhul muutub kohtulik kontroll olemuslikult formaalseks. Just samast lähtepunktist vaadatuna tekitab tõsiseid küsimusi sideandmete kasutamine väärteomenetluses ning korrakaitselistel eesmärkidel. Euroopa Kohtu praktikast ei nähtu, et liiklus- ja asukohaandmete kasutamist oleks võimalik põhjendada pelgalt üldise ohuennetuse, korrarikkumise kõrvaldamise või tavapärase haldusjärelevalve vajadusega. Sellised eesmärgid ei vasta sellele raskusastmele, mida Euroopa Kohus peab vajalikuks sellise intensiivse põhiõiguste riive õigustamiseks. 4. Sarnased küsimused tekivad ka ESS § 111² alusel nimetatud ANTUD SELGITUS seadmetunnuste puhul. IMSI, IMEI, SUPI, SUCI ning muud võrguidentifikaatorid võivad praktikas võimaldada väga Tegemist on lõppkasutaja detailset seadmepõhist ja kaudselt ka isikupõhist profileerimist. tuvastamist võimaldavate Kuigi neid käsitletakse tehniliste andmetena, ei kõrvalda see andmetega ning üksnes nende nende potentsiaalset mõju isiku eraelu puutumatusele. andmete põhjal ei ole võimalik kasutaja detailne profileerimine. 20  Seetõttu vajab täiendavat põhjendamist nii sellise Selleks on vajalik oluliselt suurem andmekoosseisu vajalikkus kui ka see, milliste konkreetsete andmemaht ning lisaks ka meetmetega välditakse nende andmete kasutamist isiku liiklusandmed. käitumise, liikumismustrite ja suhtlusvõrgustiku detailseks profileerimiseks. Terminalseadme reaalajas Eraldi tähelepanu väärib ka reaalajas asukoha tuvastamise tuvastamise regulatsioon võrreldes regulatsioon. Liiklus- ja asukohaandmete põhjal on võimalik kehtiva õigusega sisuliselt ei teha väga ulatuslikke ja täpseid järeldusi inimese eraelu, muutu. Õigusselguse huvides on harjumuste, liikumiste, suhtlusvõrgustiku ja elustiili kohta. eelnõus tõstetud see regulatsioon Mida lähemale liigub meede reaalajas jälgimisele, seda eraldi paragrahvi. intensiivsem on põhiõiguste riive ning seda tugevamad peavad olema nii meetme põhjendus kui ka selle kohaldamise Vabariigi Valitsuse määrusega tingimused ja lävend. Sama tähelepanek kehtib ka Vabariigi nähakse ette detailsed Valitsuse määruse kavandis loetletud andmekoosseisu kohta. andmekategooriad, mis on seotud Kärjetunnused, tugijaamade asukohad, roaminguandmed, IP- eelnõus sätestatud aadressid ning sideseansside algus- ja lõpuaeg võimaldavad säilitamiskohustusega. Tegemist koos analüüsituna koostada inimese liikumisest ja on liiklus- ja asukohaandmetega suhtlusmustrist äärmiselt detailse ja tervikliku pildi. Seetõttu ei ning nende osas on ette nähtud ole küsimus üksnes selles, kas andmeid säilitatakse, vaid ka eraldi reeglid nende säilitamise ja selles, kui ulatuslikku isikuprofiili on nende andmete põhjal juurdepääsu osas. võimalik hiljem rekonstrueerida. Just see aspekt nõuab regulatsioonis eriti selget põhjendust ja ranget piiritlemist. 5. ESS § 112 regulatsioon tekitab olulisi küsimusi ka ANTUD SELGITUS isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) valguses. Sideettevõtjad peavad tagama, et andmete töötlemine, Päringute tegemine fikseeritakse sealhulgas edastamine, oleks seaduslik ja läbipaistev. Eelnõu ning elektrooniliselt tehtud võib aga panna nad olukorda, kus nad on sunnitud oma päringutest jääb alati maha logi. kohustusi rikkuma. Lisaks puudub piisav logimiskohustus sideettevõtja poolel, mistõttu ei ole hiljem võimalik kontrollida, Vastav kohustus logifaile säilitada milliseid andmeid, kellele ja millisel alusel edastati. See on päringu tegijal ning seadus näeb omakorda muudab andmesubjekti õiguste teostamise praktikas ette ka järelevalve teostamise äärmiselt keeruliseks. Seetõttu võiks kaaluda, kas ka päringute tegemise üle. sideettevõtjal peaks olema kohustus säilitada teave selle kohta, milliseid andmeid, kellele ja millisel õiguslikul alusel väljastati. Isikute teavitamise regulatsioon ei Lisaks on lahendamata andmesubjekti hilisema teavitamise ole ESS kohaldamisala küsimus, küsimus. Kui inimene ei saa kunagi teada, et tema andmeid vaid pigem eriseaduste kasutati, muutub ka õigusvastase kasutamise vaidlustamine reguleerimisala. Leiame, et suuresti teoreetiliseks. Teavitamine peaks vajadusel olema küll andmete päringutest teavitamine edasilükatav, kuid põhimõtteliselt automaatne. Teavitamata on oluliselt laiem kui sideandmete jätmine peaks olema põhjendatud erand, mis allub sõltumatule päringud ning seetõttu tuleks see kontrollile. küsimus lahendada hiljem eraldi eelnõuga. 6. Oluline probleem on andmete hilisema kasutamise võimalus. ANTUD SELGITUS Eelnõus tuleb selgelt välistada olukord, kus julgeoleku eesmärgil kogutud andmeid kasutatakse hiljem EL Kohtu praktika kohaselt ei ole kriminaalmenetluses nn tagaukse kaudu. Kui sideandmeid lubatud kriminaalmenetluses kogutakse ja säilitatakse JAS-i alusel, tuleb välistada ka kasutada andmeid, mis säilitati olukord, kus nende andmete kasutamiseks kriminaalmenetluses riigi julgeoleku tagamise koostatakse teabehanke kokkuvõte, mida seejärel KrMS § 63 eesmärgil. 21  lõike 1¹ alusel riigi peaprokuröri loal käsitatakse kriminaalmenetluses tõendina. Samuti ei nähtu Euroopa Kohtu Lõppkasutaja tuvastamist praktikast, et sideandmete kasutamine väärteomenetluses või võimaldavate andmete, samuti tavapäraste korrakaitseliste ülesannete täitmisel oleks lubatav. ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kasutamist ei ole EL Kohus keelanud muudel eesmärkidel. (C-339/20, C-397/20 ja C-470/21). 7. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et väga erinevatele ANTUD SELGITUS andmekategooriatele nähakse eelnõus ette ühesugune säilitamistähtaeg (ESS § 1111 lg 5). Eelnõust ei nähtu seejuures Eelnõu näeb ette erinevad andmete selgelt, millistel objektiivsetel kriteeriumidel põhineb selline säilitamise tähtajad. ühtne lähenemine ega miks peaksid eri laadi ja erineva Eelnõu üheks eesmärgiks on tundlikkusega andmeliigid alluma samale säilitusperioodile. muuhulgas luua sideettevõtjate Arvestades, et andmekategooriate olemus ja nendest tulenev jaoks selge ja lihtne raamistik, põhiõiguste riive intensiivsus võivad oluliselt erineda, eeldaks sealhulgas säilitamistähtaegade selline lahendus selget ja veenvat põhjendust. osas, et tagada pakutud regulatsiooni lihtne rakendamine praktikas. 8. Eelnõu eesmärk on saavutada sideandmete küsimuses ANTUD SELGITUS õigusselgus ja õigusrahu. Seda ei saavuta lihtsalt laussäilitamise teise sätte all jätkamisega. Liiklus- ja Eelnõuga nähakse ette selge asukohaandmete säilitamine ja kasutamine riivab intensiivselt raamistik, mis vastab eraelu puutumatust ning vajab seetõttu selgeid seaduslikke kohtupraktikale. lävendeid, sõltumatut kontrolli ja muid tasakaalustavaid meetmeid. Euroopa Kohus on seda lähtekohta järjekindlalt kinnitanud. Kohtuasjas Digital Rights Ireland (C-293/12 ja C-594/12, 8.04.2014, p-d 51, 59) rõhutas kohus, et liiklus- ja asukohaandmete põhjal saab teha väga täpseid järeldusi isiku eraelu kohta ning tegemist on ulatusliku põhiõiguste riivega. Kohtuasjas SpaceNet (C-793/19 ja C-794/19, 20.09.2022, p 61) kinnitas kohus, et nende andmete põhjal saab koostada isiku igapäevaelust, liikumistest ja sotsiaalsetest suhetest üksikasjaliku pildi. Samades lahendites selgitati neid põhimõtteid just nimelt säilitamise, mitte üksnes edastamise kontekstis. 9. Peame jätkuvalt vajalikuks juhtida tähelepanu probleemile, ANTUD SELGITUS millele saavad üksnes sideettevõtjad vastuseid anda - kuidas sideettevõtjad saavad praktikas eristada ärilisel eesmärgil Eelnõuga nähakse lõppkasutaja säilitatavaid andmeid nendest, mida säilitatakse riigi kohustuse tuvastamist võimaldavate osas ette alusel. Kui see eristus ei ole kontrollitav, muutub eelnõu üks üldine ja ühetaoline keskseid eeldusi ebakindlaks. Hiljem ei saa usaldusväärselt säilitamiskohustus ning liiklus- ja kontrollida, millisel alusel konkreetseid andmeid säilitati ja kas asukohaandmete puhul lähtutakse nende väljastamiseks oli piisav õiguslik alus. reeglina edaspidi andmetest, mis on säilitatud ärilisel eesmärgil. 22  Kuigi eelnõuga nähakse ette ka täiendavad säilitamiskohustused, siis need andmed on kasutatavad üksnes seaduses loetletud juhtudel ja eesmärkidel. 10. Advokatuur ei pea põhjendatuks Kaitsepolitseiameti lisamist ANTUD SELGITUS ESS § 1111 lg 1 p 2 juurde korrakaitseliste volituste kontekstis. Kaitsepolitseiameti ülesanded on sätestatud JAS §-s 6, millest Arvestades Kaitsepolitseiameti punktid 1-22 langevad ESS § 1111 lg 1 p 3 kohaldamisalasse ülesandeid ja kohustusi on ning JAS § 6 p 4 langeb ESS § 1111 lg 1 p 1 kohaldamisalasse. otstarbekas näha ette võimalus Kuivõrd Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses on üksnes andmete kiirsäilitamiseks kuriteod, mis on otseselt või kaudselt seotud JAS §-s 6 konkreetses menetluses ka nimetatud ülesannetega, on JAS § 6 p 3 alusel nende korrakaitse eesmärkidel. tõkestamine samuti hõlmatud ESS § 1111 lg 1 punktidega 1 ja 3. Seetõttu ei näe advokatuur vajadust anda KaPo-le õigust Rõhutame siinkohal, et oluline on andmete säilitamiseks nendes olukordades, kus oht ei tulene eristada andmete säilitamist ja KaPo JAS-is sätestatud ülesannetest. juurdepääsu. Lisaks puudutab see Kiirsäilitamine peab olema seotud konkreetse menetluse, meede ainult olemasolevaid konkreetse ohu või piisava raskusastmega kuriteoga, mitte andmeid ja tagab selle, et ärilisel üldise korrakaitselise vajadusega. Toetame seda, et eesmärgil säilitatud andmed on rakendusaktis sätestatakse täpne andmekataloog ning seaduses olemas kui neile taotletakse selgitatakse, et nõuda saab üksnes andmeid, mis on juurdepääsu. sideettevõtjal olemas ja mille säilitamine on konkreetse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Samaaegselt ei tohi Ärilisel eesmärgil andmete sideettevõtjad sellist andmekataloogi ise säilitada üksnes säilitamist hindab iga sideettevõtja selleks, et olla kooskõlas uue ESS-iga. Seetõttu tuleb ise, sealhulgas nii andmete seadusemuudatusega tühistada ka ESS § 1841 lg 1 vähemalt kategooriate kui ka tähtaegade ärilisel eesmärgil kogutud andmete osas. osas. ESS kohaselt on vastutus ette Lisaks on Euroopa Kohtu praktika kohaselt kiirsäilitamine nähtud üksnes juhtudel, kui lubatav üksnes pädevate asutuste ettekirjutusel (C-511/18, C- rikutud on seadusega kehtestatud 512/18, C-520/18, p 163). Siinkohal tuleb arvestada ka säilitamiskohustust. kohtuasja H.K. vs Prokuratuur (C-746/18, p-d 51–57), kus Euroopa Kohus leidis, et prokuratuur kui eeluurimismenetluse EL Kohus ei nõua andmete juht ei saa sõltumatult kaaluda isiku põhiõiguste rikkumise kiirsäilitamise puhul kohtu luba. kaalu, kui tema huvi on ise esitada riiklikku süüdistust. See Kohtu luba on vajalik andmetele järeldus ei erine kiirsäilitamise puhul, kuivõrd kiirsäilitamise juurdepääsu taotlemisel. Sarnane mõte on üksnes andmete täiendav säilitamine juhuks, kui neid regulatsioon on ette nähtud ka EL on vaja hiljem prokuratuuri tööülesannete täitmiseks. Sama e-tõendite määrusega, kus kehtib ilmselgelt ka teistele uurimisasutustele. Euroopa Kohtu andmete säilitamise taotlemiseks praktikaga kooskõla saavutamiseks tuleb see otsustus anda üle on piisav prokuröri luba või kellelegi teisele, päriselt sõltumatule asutusele või kohtule, või valideerimine. luua kriminaalmenetluses oleva läbiotsimise regulatsioonile sarnane regulatsioon, kus edasilükkamatu juhu puhul võib uurimisasutus ise teha kiirsäilitamise korralduse, kuid seda peab hiljemalt 24 tunni jooksul kontrollima sõltumatu haldusorgan või kohus. 11. Esmalt soovib advokatuur rõhutada Euroopa Kohtu järgnevat ANTUD SELGITUS seisukohta – liikmesriigid ei saa teha erandist reeglit, 23 kehtestades sellega liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet EL Kohus näeb ette võimaluse riigi tegemata säilitamise (C-140/20, p 84). julgeolekut ähvardava ohu korral Riigi julgeoleku eesmärgil laussäilitamine on juba eos väga võtta meetmeid sideandmete intensiivne põhiõiguste riive. Euroopa Kohus on expressis ajutiseks säilitamiseks. verbis selgitanud, et laussäilitamine, olgu see ka riigi julgeoleku jaoks, on siiski äärmiselt intensiivne põhiõiguste Eelnõu kohaselt nähakse riive (nt C-793/19, C-794/19, p-d 60-62). säilitamiskohustus ette Vabariigi Seega ei seisne riive ainult hilisemas andmetele juurdepääsus – Valitsuse korraldusega, mille ulatuslik andmekogu sideettevõtja juures suurendab ka kehtivus on ajaliselt piiratud ja mis väärkasutuse, lekke ja küberrünnaku riski. Teisisõnu - eelnõu on kohtulikult kontrollitav. tahab lubada sideandmete säilitamise ja kasutamise Eesti Vabariigi kaitseks, kuid kui lubada sideettevõtjatel koostada EL Kohus ei nõua sellise massiivseid ning äärmiselt detailseid andmekogusid kõigi säilitamiskohustuse puhul elanike kohta, tuleb täiendavalt kaaluda ka riski, et Eesti kohtulikku eelkontrolli. Vabariigile vaenulikud jõud kasutavad sedasama andmebaasi Eesti Vabariigi ja tema elanike vastu. Eelneva tõttu on väär ning Euroopa Kohtu praktikaga vastuolus ka 12.06.2026 kõlanud argumentatsioon, et justkui andmete massiivse säilitamise riive ei ole suur. Lisaks, seaduse säte ise peab sisaldama selget ja kontrollitavat lävendit, millest nähtub tõeline, tõsine ja vahetu või ettearvatav oht riigi julgeolekule. Pelk viide põhiseaduslikku korda ohustavale ohule ei ole piisav. Kohtuasjas La Quadrature du Net (C-511/18, C-512/18, C-520/18, p-d 135–139, 168) selgitas Euroopa Kohus, et üldine ja vahet tegemata liiklus- ja asukohaandmete säilitamine võib tulla kõne alla üksnes erandina riigi julgeoleku kaitseks, kui esineb tõeline, vahetu või ettearvatav ja piisavalt tõsine oht, ning meede peab olema ajaliselt piiratud. Kohtuasjas SpaceNet (C-793/19 ja C-794/19, 20.09.2022, p-d 66–74) kinnitas kohus sama põhimõtet ning rõhutas, et selline säilitamine ei ole lubatav kuritegevuse vastu võitlemise tavapärase meetmena. Samuti ei ole Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas 12.06.2026 kõlama jäänud plaan, et justkui ohu lävendiga seotud kohtupraktikale võib lihtsalt viidata seaduse seletuskirjas. Euroopa Kohus on rõhutanud, et proportsionaalsuse tagamiseks peavad kõik asjakohased piirangud ja tagatised olema sätestatud riigisiseses õigusaktis endas, mitte seletuskirjas või muudes mitteõiguslikes dokumentides. Kohtuasjas SpaceNet (C-793/19 ja C-794/19, 20.09.2022, p-d 69–70) kinnitas kohus, et õigusaktis peavad olema selged ja täpsed reeglid meetme ulatuse ja kohaldamise kohta ning selles tuleb märkida, millistel asjaoludel ja tingimustel võib meetme võtta. Ainult nii on tagatud, et riive piirdub vältimatult vajalikuga. Pelk seletuskirjas Euroopa Kohtu praktikale viitamine ei taga regulatsiooni kooskõla selle praktikaga. Samuti toetame võimalikult lühikest säilitamiskohustuse kestust. Euroopa Kohus on selgitanud (C-140/20, p 82), et eesmärgipärase säilitamise meetmete kestus ei või ületada seda, mis on taotletava eesmärgi ja meetmeid põhjendavate asjaolude seisukohast tingimata vajalik, ilma et see piiraks meetmete 24  võimalikku pikendamist, kui püsib vajadus andmete säilitamise järele. Kui eelnõus nähakse ette kahest kuust pikem tähtaeg, peab seadusandja seda eraldi ja veenvalt põhjendama – miks võib Vabariigi Valitsus äärmiselt intensiivselt riivata kõigi Eesti Vabariigi elanike põhiõigusi kordades rohkem kui jälitustegevusega KrMS või JAS alusel. Haldusmugavus, bürokraatia vältimine või partnerasutuste ootused ei õigusta riive kestuse pikendamist. Ka võimalus korraldust hiljem lühendada ei muuda riive esialgset iseloomu. Meie hinnangul peaks riigi julgeoleku eesmärgil kehtestatavale säilitamiskohustusele eelnema kohtulik kontroll. Euroopa Kohus on andmetele juurdepääsu andmise kontekstis selgitanud, et sõltumatu kontroll peab toimuma enne mis tahes juurdepääsu andmist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mil kontroll peab toimuma lühikese aja jooksul, ning seda ei asenda kohtulik järelkontroll (nt C- 746/18, p 58). Kuivõrd Euroopa Kohus on leidnud, et nii riigi julgeoleku erandi kui juurdepääsu andmise puhul on vajalik kohtulik kontroll, tuleb seda kohaldada mõlemal juhul samasuguselt – kohtuliku eelkontrolliga. Alternatiivina saab kaaluda üksnes sõltumatut kontrollimehhanismi, mille otsus on täitevvõimule siduv ning mis vastab Euroopa Kohtu praktikast tulenevatele nõuetele. Õiguskantsleri siduv arvamus oleks kaalutav juhul, kui seadus tagab selle menetluse sisulise ja sõltumatu iseloomu. Õiguskantsler on sisuliselt ainus põhiõiguslik institutsioon, kes kvalifitseeruks Vabariigi Valitsusest sõltumatuks asutuseks Euroopa Kohtu praktika mõttes (nt C-746/18, p 53). Viimaks, Vabariigi Valitsuse korraldus ei tohiks olla salajane, vaid avalikult kättesaadav. Vastasel puhul puudub isikul tegelik võimalus kontrollida meetme õiguspärasust ja pöörduda kohtusse. Seega on ka igasugune kohtulik kontroll üksnes näilik ning mitte tõhus, nagu Euroopa Kohus seda nõuab (nt C-511/18, C-512/18, C- 520/18, p 168). 12. Raskete kuritegude menetlemise eesmärgil andmete ANTUD SELGITUS säilitamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse ja minimaalsuse põhimõtetest. Euroopa Kohus on selgitanud, et ka Eelnõu näeb ette sihistatud eesmärgipärase säilitamise meetmete puhul on seaduslikkuse säilitamise geograafilise tunnuse eeltingimuseks proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ning alusel raske kuritegevuse vastu meetmete kestus ei või ületada seda, mis on taotletava eesmärgi võitlemise eesmärgil. ja meetmeid põhjendavate asjaolude seisukohast tingimata vajalik, ilma et see piiraks meetmete võimalikku pikendamist, EL Kohus on korduvalt oma kui püsib vajadus andmete säilitamise järele (C-140/20, p 82). otsustes öelnud, et selline Seega tuleb eelnõus võimalikult selgelt põhjendada kõik sihistatud säilitamine ei ole geograafilised alad või tugijaamad, mille suhtes vastuolus EL õigusega. säilitamiskohustust kohaldatakse. Täpsemalt peavad need Eelnõus nähakse ette kriteeriumid liikmesriigi õigusnormid ette nägema, millistel asjaoludel ja ja tingimused, millal on andmete milliste tingimuste kohaselt võib andmete säilitamise meetme säilitamine kohustuslik. Lisaks ennetavalt võtta, tagades seeläbi, et niisugune meede nähakse ette võimalus Vabariigi Valitsuse korraldusega 25 piirduks rangelt vajalikuga (C-203/15 ja C-698/15, p 109). säilitamiskohustuse ulatust Peame vajalikuks vältida lahendust, kus tihedama asustusega täpsustada. Ka see korraldus peab piirkondades elavad inimesed peavad püsivalt arvestama oma vastava haldusmenetluse nõuetele, sideandmete kogumisega üksnes seetõttu, et piirkonnas on olema põhjendatud ning on rohkem inimesi ning seega ka kuriteoteateid. Kõrgema kohtulikult kontrollitav. kuritegevusega piirkonna määratlemise alus peab olema objektiivne, kontrollitav ja ajakohane. Kohtuasjas Tele2 Lõppkasutaja tuvastamist Sverige (C-203/15 ja C-698/15, 21.12.2016, p-d 106–111) võimaldavate andmete, samuti selgitas Euroopa Kohus, et liiklus- ja asukohaandmete sihitatud ärilisel eesmärgil säilitatud säilitamine peab olema piiratud rangelt vajalikuga ning andmete kasutamist ei ole EL piiritlemine võib põhineda isikute kategoorial, geograafilisel Kohus keelanud muudel kriteeriumil või ajavahemikul, kuid kriteeriumid peavad olema eesmärkidel. (C-339/20, C-397/20 objektiivsed ja proportsionaalsed. Sama otsuse punktis 119 ja C-470/21). rõhutati, et juurdepääs peab olema piiratud raske kuritegevuse vastu võitlemisega. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tuleb selliseid piiranguid otsustada pädeval asutusel. Nagu ülal selgitatud, ei ole uurimisasutused selliseks asutuseks, kes suudaks erapooletult omavahel kaaluda isikute põhiõiguste riivet ning taotletava eesmärgi olulisust (C-746/18, p-d 54-55). Seega ka see otsustus tuleb teha Vabariigi Valitsusel, juhindudes kas kohtu või õiguskantsleri siduvast seisukohast. Juhime tähelepanu, et igasugune säilitatud andmete kasutamine, sh riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil säilitatud andmete kasutamine, peab olema allutatud eelnevale kohtulikule kontrollile (C-746/18, p-d 51-52). Julgeolekuasutuste puhul ei sätesta JAS sellist kohtulikku kontrolli. Seetõttu näeb advokatuur hädavajaliku muudatusena muudatust JAS § 27 lg 1 ja 2 muuta viisil, et see hõlmab ka JAS § 26 lg 3 p 4 alusel teostatut. Vastasel juhul on julgeolekuasutuste poolt teostatud andmete kasutamine automaatselt vastuolus EL õigusega. Meie hinnangul ei ole riigi sunnil säilitatavate liiklus- ja asukohaandmete kasutamine väärteomenetluses Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas. Ärilisel eesmärgil juba kogutud andmete kasutamine võib teoreetiliselt tulla kõne alla üksnes kitsalt piiritletud juhtudel, kui tagatud on kohtulik kontroll, selgelt kõrge lävend ja proportsionaalsus. Eelnõus tuleb vältida lahendust, mis võimaldab sideandmete kasutamist üldise ohuennetuse, tavapärase haldusjärelevalve või korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil. Kohtuasjas Prokuratuur (C-746/18, p-d 45, 50) rõhutas Euroopa Kohus, et ulatuslik juurdepääs liiklus- ja asukohaandmetele on kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil põhjendatud üksnes raskete kuritegude puhul. Kohtuasjas Tele2 Sverige (C-203/15 ja C-698/15, p-d 115–119) rõhutas kohus samuti, et juurdepääs peab olema piiratud rangelt vajaliku ja raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgiga. Sellest ei nähtu alust laiendada sideandmete kasutamist väärteomenetlusele või üldistele korrakaitselistele 26  eesmärkidele. Lugedes viidatud kohtulahendeid, ei ole üheselt selge, et Euroopa Kohtu seisukohad rakenduksid üksnes riiklikul sunnil kogutavatele andmetele, vaid kõigile sideettevõtjate poolt kogutud sideandmetele. 13. Peame andmesubjekti hilisemat teavitamist väga oluliseks riive ANTUD SELGITUS tasakaalustamise meetmeks. Kui teavitamise regulatsiooni praegusesse eelnõusse ei lisata, tuleb riive intensiivsust muude Teavitamise regulatsioon ei kuulu meetmetega oluliselt vähendada. Muidu jääb risk, et ESS kohaldamisalasse ning see on andmesubjekti õiguskaitsevahendid jäävad üksnes reguleeritud eriseadustes. teoreetiliseks, sest isik ei saa kunagi teada, et tema andmeid on kasutatud. Teavitamine võib olla edasilükatav üksnes siis, kui Kuna tegemist on horisontaalse see on konkreetse menetluse või julgeolekuhuvi kaitseks teemaga, mis puudutab mis tahes vältimatult vajalik. andmete päringuid, siis peame Kohtuasjas Tele2 Sverige (C-203/15 ja C-698/15, 21.12.2016, vajalikuks seda teemat käsitleda p 121) rõhutas Euroopa Kohus, et pädevad asutused peavad eraldi eelnõus. teavitama puudutatud isikuid andmetele juurdepääsust niipea, kui teavitamine ei kahjusta enam uurimist, sest teavitamine on vajalik tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamiseks. See põhimõte seondub põhiõiguste harta artikliga 47 ning nõuab, et teavitamata jätmine ei muutuks reegliks. 14. Palume eelnõu edasisel menetlemisel tagada, et sideandmete ANTUD SELGITUS säilitamise ja kasutamise regulatsioon sisaldaks selgeid seaduse tasandil sätestatud lävendeid, võimalikult lühikesi ja Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud andmekategooriate kaupa põhjendatud säilitamistähtaegu, EL Kohtu ja Riigikohtu lahenditest sõltumatut eel- või järelkontrolli, andmesubjekti hilisema ning nendega kehtestatud teavitamise regulatsiooni ning selgeid piiranguid andmete tingimustest. hilisemale kasutamisele muudes menetlustes. Ilma nende tagatisteta ei pruugi regulatsioon saavutada soovitud Eelnõuga nähakse ette õigusselgust ning võib kaasa tuua uued vaidlused andmete säilitamiskohustus ulatuses, kus säilitamise ja kasutamise lubatavuse üle ning kõigi osaliste see on lubatud kohtupraktikaga. jaoks kõige halvema tagajärje – igasuguse õigusliku aluse kadumise sideandmete säilitamiseks ja kasutamiseks. 27