Määruse muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 15.05.2024 nr 21 Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 91 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Määruse „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse sisu Märkuse kommentaar KOOSKÕLASTUSRING Kliimaministeerium Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste ettepanekutega: Mittearvestatud. Ettepaneku eesmärk on asjakohane, kuid nõue ei sobi 1. Täiendada määruse nr 63 § 4 lõiget 1 lausega: „Supluskohas peavad suplusvee määrusesse ja seda on ka veeseaduse alusel määruse tervikteksti olema pealt suletavad prügikastid, mida tuleb tühjendada kehtestamisel (RT I, 08.10.2019, 4) põhjendatud järgmiselt: regulaarselt.“. „Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt peab supluskoht enne suplushooaja avamist ja Selgitus: Seoses Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisega selle vältel olema hooldatud ja korrastatud. Kehtiva korra kohaselt peab (meede BALEE-M047 Jäätmekäitluse keskkonnasäästlik korraldamine supluskoht enne suplushooaja avamist olema hooldatud, korrastatud ja üleujutusriskiga rannikul ja randades) ning tulenevalt vastvalminud varustatud piisaval hulgal vajalike riietuskabiinide, tualettruumide ning Eesti mereala seisundihinnangust, kus rannaprügi osas (ega ka prügiurnidega. Eelnõu kohaselt peab supluskoht olema hooldatud ja mereprügi tunnuses tervikuna) pole head keskkonnaseisundit korrastatud terve suplushooaja vältel (mitte ainult enne avamist) ning enam saavutatud, on põhjendatud täiendada määrust nr 63 nõuetega ei nõuta riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu. prügikastide ja -koristuse osas supelrandades. See aitab vältida Muudatuse tingib asjaolu, et kehtiva korra kohaselt tekitab eelnimetatud mereprügi teket (jäätmeseadus § 21 lg 2 p 7). Tehniline nõue suletavate prügikastide kohta aitab vältida nendest prügi laialilendumist tuulega esemete nõudmine praktilises elus paljudel supluskohtade valdajatel ning ka lindude-loomade poolt prügi laiali kandmist prügikastidest. probleeme ning takistab seega supluskoha asutamist. Seetõttu ei ole supluskoha valdaja kohustatud ka veeproove tegema. Tulemuseks on olukord, kus inimesed käivad suplemas supluskohas, mis ei vasta nõuetele. Terviseamet saab vajaduse korral rakendada üldsuse teavitamise meetmeid (suplemiskeeldu või soovitust mitte supelda). Tihti aga käivad reaalses elus inimesed sellest olenemata oma harjumuspärastes kohtades suplemas. Suplema minemist amet aga takistada ei saa. Kuna määruse eesmärk on eelkõige tervisekaitse tagamine, on oluline kehtestada miinimumnõuded, mille rakendamine ei tekita valdajale ülemääraseid kulutusi. Muudatuse mõjul ei kao kõikidest supluskohtadest riietuskabiinid, prügiurnid ega tualetid, sest praktiline elu on näidanud, et supluskohtade valdajad on motiveeritud oma supluskohad puhtana hoidma ja piirkonna elanike heaolu tagama. Nii näiteks on mitmes supluskohas ka rannavalve, mis ei ole määrusega nõutud. Lisaks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muu hulgas heakorda ja jäätmehooldust. Pigem annab muudatus paindlikkuse, et ka vähem võimekad valdajad saaksid oma supluskohas suplusvee ohutuse tagada. Muudatus on kooskõlas suplusvee direktiiviga, mis ei nõua supluskohas tualettruumide, riietuskabiinide ega prügiurnide olemasolu.“ Terviseameti andmetel ei ole olukord randades sellest muudatusest korrastuse ja hoolduse osas halvenenud. Teadaolevalt on rannavaldajad ka kursis, et prügikastid oleksid võimalikult suletud või suletavad. See, et prügikastid oleksid suletavad ja tühjendataks regulaarselt on pigem teadlikkuse tõstmise küsimus, kui antud määruse reguleerimise koht. Hetkel on 26 mereäärset supluskohta, kus hooaeg on avatud kolm kuud. See tähendab, et ka määruse nõuded rakenduvad vaid antud perioodi jooksul. Samas aga kasutatakse randasid puhkamiseks ja ajaveetmiseks põhimõtteliselt aastaringi. Samuti on palju (rohkem kui supluskohti) mererandu, mis ei ole supluskohad. Nõue, et supluskohas oleks prügikastid, mida tuleb regulaarselt tühjendada tähendaks sisuliselt ka seda, et Terviseamet hakkab viima läbi järelevalvet ja tegema ettekirjutusi omavalitsuste prügikastide tühjendamise kohta. Suplushooaja avamise nõuetes (§ 4 lg 3) on kaudselt juba ka supluskoha puhtus reguleeritud (ei tohi olla jäätmeid, vajadusel tuleb likvideerida). Selle nõude kaudu võib KOV leida parimaks lahenduseks just kinnised prügianumad. Samuti usume, et see nõue dubleeriks juba olemasolevat seadusandlust, mis reguleerib heakorda ja prügimajandust. Me ei näe me vajadust hakata eristama prügikaste supluskohas ja suplushooajal teistest omavalitsuse prügikastidest. Kokkuvõttes peaks konkreetne määrus jääma inimese tervise kaitsmise reguleerimiseks ja prügikastid KOV heakorra eeskirja ja jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide objektiks.  Selgitatud. Direktiivi ja määruse kohaselt ei ole § 4 lg 4 esitatud suplusvee 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas hakkab proovi mittevastavus takistuseks suplushooaja avamisel. Kui hooaja eelne toimuma supluskoha suplushooaja avamine kui määruse § 4 lg 4 proov ei vasta nõuetele, siis võetakse vajadusel uus proov (et kinnitada, kas nimetatud andmete esitamisel selgub, et supluskoht ei vasta nõuetele tegemist on lühiajalise reostusega) - see ei takista otseselt hooaja avamist ja määruse § 4 lg 5 kehtetuks tunnistamisel ei ole Terviseametil (ega ole ka Terviseametile aluseks hooaja avamist takistada). Kui lisa- ja otsustusõigust supluskoha suplushooaja avamise üle. Palume täiendada asendusproov ei vasta nõuetele, rakenduvad teised kehtima jäävad määruse seletuskirja. sätted, mis reguleerivad suplusvee kvaliteedi hindamist, klassifitseerimist ja üldsuse teavitamist (§ 7 ja § 9). Terviseametile jääb ka edaspidi õigus kehtestada supluskohale alaline suplemiskeeld või alaline soovitus mitte supelda (§ 7 lg 4). Teema ei puuduta otseselt eelnõuga tehtavat muudatust ja seega ei vaja seletuskiri täpsustamist. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalministri 03.10.2019 Mittearvestatud. Seirekalendri koostamise kohustus tuleneb suplusvee määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmise eelnõu direktiivist ja kooskõlastamist määrusest välja ei saa jätta. Seirekalender on ja teeb järgmise ettepaneku. kogu suplusvee seire ja kvaliteedihindamise aluseks. Suplusvee proovid tuleb võtta lähtuvalt seirekalendris toodud kuupäevadel (lubatud on vajadusel Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõige 5, mille võtta proov 4 päeva varem või hiljem kui ei ole mingil olulisel põhjusel kohaselt otsustab Terviseamet supluskoha suplushooaja avamise või võimalik võtta proovi ettenähtud kuupäevadel) ning proovide vaheline aeg sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast sama paragrahvi lõikes 4 ei tohi olla pikem kui 31 päeva. Seirekalendri kooskõlastamisel TA kontrollib nimetatud andmete esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest näiteks seda, et proovid on jaotunud hooajale ühtlaselt ning et ei tekiks kirjalikult. olukorda kus veekvaliteeti ei saa hinnata, et mõni proov on puudu või Samas jääks alles kehtiva määruse § 4 lõige 4, mis kohustab supluskoha proovivõtu sagedus ei vasta nõuetele. Peale hooaja lõppu lisatakse omanikul või valdajal koostada supluskoha seirekalender. andmekogusse vaid seirekalendri alusel võetud proovid (vajadusel asendatakse seireproov asendusprooviga kui on tõestatud, et on toimunud Seega teeme ettepaneku sõnastada määruse § 4 lg 4 järgmiselt: lühiajaline reostus). Suplusvee kvaliteedi hindamise teostab TA – koostades „(4) Supluskoha omanik või valdaja tagab kaks nädalat enne andmekogu, arvutades protsentiilid ja määrates protsentiilide alusel suplushooaja algust esimese suplusvee proovi võtmise, mis esitatakse kvaliteediklassi. Terviseametile.“  Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ (edaspidi supluskoha määrus) tunnistatakse kehtetuks Terviseameti otsustusõigus avada supluskoha suplushooaeg. Eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust tegevuse arvelt, mis ei oma suurt sisulist mõju määruse tervisekaitseliste eesmärkide täitmisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 5918 5362) ja õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; tel 5918 9323). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse määruse Riigi Teatajas avaldatud redaktsiooni RT I, 08.10.2019, 4. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 4 sätestab nõuded suplushooaja avamisele. Näiteks peab supluskoht enne suplushooaja avamist ja selle vältel olema hooldatud ja korrastatud, seal ei tohi esineda jäätmeid ega reostust, üldsusele peab olema tagatud teave suplusvee ohutuse kohta jm. Määrusega tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 5, mille kohaselt otsustab Terviseamet supluskoha suplushooaja avamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete (enne suplushooaja algust võetud suplusvee proov) esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult. Terviseameti eelnimetatud otsus nõuab nii inspektori paikvaatlust (hindab, kas rand on puhas, vastavad rajatised ja asjakohane suplusteave olemas jm) kui ka dokumentide vormistamist, mis võtab kokku paar päeva tööaega. Eestis on umbes 55 supluskohta (igal hooajal ei pruugita kõiki supluskohti avada), kõikide supluskohtade hooaja alguse otsuse tegemine nõuab Terviseametilt palju ressursse. Tänaseks on selgunud, et sisuliselt pole sellel tegevusel väga suurt ohu ennetamise väärtust. Supluskoha valdaja peab nagunii täitma supluskoha määruse §-s 4 sätestatud suplushooaja avamise nõudeid ning supluskoha valdajal on eelduslikult motivatsiooni ja tahet, et hoida supluskoht hooldatud ja korrastatud ning täita muid §-st 4 tulenevaid nõudeid. Lisaks sätestab veeseaduse § 91 lõike 1 punkt 1, et supelranna omanik või valdaja tagab ohutud kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris veeseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Veeseaduse § 250 lõige 3 sätestab Terviseameti kohustuse teha riiklikku järelevalvet suplusvee ja supelranna kohta kehtestatud nõuete täitmise üle ehk igal juhul on supluskoha omanikul või valdajal kohustus tagada supluskoha korrasolek hooaja avamisel ja selle vältel, samuti säilib Terviseametil õigus kontrollida supluskoha nõuete täitmist, sealhulgas supluskoha korrasolekut. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.  2 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust ja seeläbi täita riigi kavandatud nulleelarve eesmärke. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, riigi julgeolekut ega välissuhteid, samuti ei avaldu sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muudatused mõjutavad Terviseameti töökoormust – ameti töökoormus väheneb. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga väheneb Terviseameti töökoormus ning seetõttu vähenevad ka ameti kulud (13 103 eurot aastas). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks Terviseametile. Eelnõu kooskõlastasid Kliimaministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit märkustega (leitavad märkustega arvestamise tabelis). Teised kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.