Eelnõu kooskõlastamiseks

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU 06.05.2024 Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 146 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik (edaspidi koos vanglateenistuse ametnik). Vanglateenistuse ametniku ja töötaja suhtes, kes puutub oma tööülesannete käigus kokku kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega või kelle põhiülesanne on tegeleda kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega, kohaldatakse § 8 lõike 7 punkti 9 ja määruse lisas 1 „Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu“ psüühiliste haiguste kohta sätestatut. (2) Vanglas sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule tehakse terviseuuringuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 2. peatükk Tervisenõuded § 2. Tervise üldnõuded (1) Vanglateenistuse ametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma vanglateenistusele pandud kohustusi ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Vanglateenistuse ametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrge vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine; 5) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 6) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 7) relva kandmine ja kasutamine; 8) sidevahendite kasutamine; 9) töö kuvariga. § 3. Nägemisnõuded (1) Vanglateenistuse ametniku nägemine peab vastama järgmistele nõuetele: 1) korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas; 2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine. (2) Vanglateenistuse ametnikul on lubatud kanda kontaktläätsi ja prille. § 4. Kuulmisnõuded (1) Vanglateenistuse ametniku kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid. (2) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriva isiku nõutav kuulmine on tervisekontrollil ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 30 dB (0–30 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 Hz ja 40 dB (0–40 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 Hz ja 60 dB (0–60 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz. (3) Perioodilises tervisekontrollis on vanglateenistuse ametniku nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. § 5. Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired (1) Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb vanglateenistuse ametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse lisas 1. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku vanglateenistusse võtmise või vanglaametniku erialale õppima asumise. (3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning vanglateenistuse ametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole vanglateenistuse ametnikul esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel, võib vanglateenistuse ametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui tervisekontrollis on tal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus. 3. peatükk Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli kord § 6. Tervisekontrolli tegija (1) Tervisekontrolli teeb Terviseameti väljaantud töötervishoiu tegevusluba omav tervishoiuasutus või Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarst, kes kaasab psühhiaatri ning vajaduse korral teisi eriarste ja spetsialiste. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping vangla, Justiitsministeeriumi või Sisekaitseakadeemia ja lõikes 1 nimetatud tegevusluba omava tervishoiuasutuse või töötervishoiuarsti vahel. § 7. Tervisekontrolli perioodilisus (1) Vanglateenistuse ametnik peab määruses ettenähtud tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (2) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõikes 1 nimetatud vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli sagedust. (3) Vangla direktoril, Justiitsministeeriumil või Sisekaitseakadeemial on õigus muuta lõikes 1 sätestatud tervisekontrolli sagedust vanglateenistuse ametniku, tema struktuuriüksuse juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud ettekande alusel. (4) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriv isik peab määruses ettenähtud tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne vanglateenistusse võtmist või õppima asumist. Vanglateenistuses olev ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli käesoleva määruse alusel ja kellel on kehtiv tervisetõend, ei pea vanglaametniku erialale õppima asudes läbima uuesti tervisekontrolli. (5) Isik, kes on läbinud tervisekontrolli vanglaametniku erialale õppima asudes, ei pea vanglateenistusse võtmisel läbima vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, kui kontrollist on möödunud vähem kui kolm aastat ja isikul on kehtiv tervisetõend ning kui teenistusse võttev asutus ei otsusta teisiti. Isikut teenistusse võttev asutus võib saata isiku enne teenistusse võtmist tervisekontrolli, et veenduda tema nõuetele vastavuses ka teenistusse võtmise ajal. § 8. Tervisekontrolli tegemise kord (1) Tervisekontrolli tulemusena teeb tervisekontrolli tegija kindlaks, kas vanglateenistuse ametnikul esineb või ei esine lisas 1 sätestatud tervisehäireid. (2) Vanglateenistuse ametniku suunab tervisekontrolli vangla, Justiitsministeerium või Sisekaitseakadeemia. Vanglaametniku erialale õppima asuda soovija suunab tervisekontrolli vangla Justiitsministeeriumi korralduse alusel. (3) Tervisekontroll tehakse tööajal. (4) Vanglateenistuse ametnikul peab tervisekontrolli tulles kaasas olema isikut tõendav dokument ning alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid: prillid, kontaktläätsed, kuulmise abivahend jms. (5) Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst täidab määruse lisas 2 toodud tervisekontrolli kaardi esimese osa „Üldandmed”. (6) Tervisekontrolli kaardi teise osa „Töötaja tervisedeklaratsioon” täidab vanglateenistuse ametnik ning kinnitab selle oma allkirja ja kuupäevaga töötervishoiuarsti juuresolekul. (7) Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli käigus tehakse järgmised terviseuuringud: 1) antropomeetria; 2) vere kliiniline analüüs; 3) veresuhkru ja kolesterooli määramine; 4) uriini analüüs; 5) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine; 6) toonaudiomeetria; 7) elektrokardiogramm (EKG); 8) spiromeetria; 9) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 10) kopsude radiograafiline uuring, välja arvatud juhul, kui isikule on kopsude radiograafiline uuring tehtud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja eelmisest uuringust on möödunud vähem kui üks aasta. (8) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 7 nimetatud. (9) Tervisekontrolli käigus nõustatakse vanglateenistuse ametnikku tervishoiualaselt. (10) Tervisekontrolli läbinud vanglateenistuse ametniku kohta koostab töötervishoiuarst määruse lisas 3 toodud tervisetõendi, mis sisaldab otsust vanglateenistusse sobivuse kohta. (11) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab vanglateenistuse ametnikule tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust ning võtab vanglateenistuse ametnikult selle kohta tervisetõendile allkirja. (12) Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli suunanud asutusele. 4. peatükk Kulude hüvitamine § 9. Tervisekontrolli kulude hüvitamine Vanglateenistuse ametniku määruses ettenähtud tervisekontrolli kulud tasub tema tervisekontrolli suunanud asutus. 5. peatükk Rakendussätted § 10. Tervisekontrolli tegemine ja nõuete kohaldamine (1) Vanglateenistuse ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli enne käesoleva määruse jõustumist, suunatakse tervisekontrolli tema järgmise tervisekontrolli aja saabumisel. (2) Vanglateenistuse ametniku puhul, kes oli 26. jaanuari 2013. aasta seisuga vanglateenistuse ametikohal, on määruse lisas 1 nimetatud värvitaju häired suhteliseks vastunäidustuseks. Madis Timpson justiitsminister Tõnis Saar kantsler Lisa 1 Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Lisa 2 Tervisekontrolli kaart Lisa 3 Tervisetõend  Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 1 Vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Meditsiinilised vastunäidustused: A – absoluutne vastunäidustus; B – suhteline vastunäidustus, vajadusel eriarsti konsultatsioon. Meditsiiniline vastunäidustus Meditsiiniline vastunäidustus PSÜÜHILISED HAIGUSED Orgaanilised, sh sümptomaatilised psüühikahäired A Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või A käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A Meeleoluhäired: A - bipolaarsed ja maniakaalsed meeleoluhäired A - muud meeleoluhäired B Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired B Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste teguritega B seotud käitumissündroomid Raskekujulised isiksus- ja käitumishäired A Sõltuvus alkoholist, kannabioididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest A lahustitest NÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED Närvisüsteemi orgaanilised haigused püsivate ja väljendunud funktsioonihäiretega (sclerosis multiplex, epilepsia, Parkinsoni A tõbi) Peaaju, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi orgaanilised või traumaatilised kahjustused liikumis-, koordinatsiooni- ja A tundlikkushäiretega ALLERGILISED HAIGUSED B VERE- JA VERELOOMEELUNDITE HAIGUSED B ONKOLOOGILISED HAIGUSED Healoomulised ja pahaloomulised kasvajad B Pahaloomulised kasvajad pärast radikaalset ravi B Lümfogranulomatoos ja leukeemia B NAKKUSHAIGUSED Tuberkuloos (aktiivsed vormid sõltumata lokalisatsioonist) A HINGAMISTEEDE HAIGUSED Bronhiaalastma B Krooniline obstruktiivne või restriktiivne kopsuhaigus väljendunud A hingamisfunktsiooni langusega SEEDEELUNDITE HAIGUSED Mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand B Teised seedeelundite kroonilised haigused (sh pankreatiit, B haavandiline koliit) KUSEELUNDITE HAIGUSED Kroonilised neeruhaigused neerupuudulikkuse nähtudega B VERERINGEELUNDITE HAIGUSED Südame (endo-, müo- ja perikardi) haigused ägedas faasis või funktsiooni halvenemisega (sh müokardiit, perikardiit, endokardiit, B kardiomüopaatia) Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatiline klapirike), B mis põhjustavad sümptomeid või funktsiooni halvenemist Isikud, keda on opereeritud omandatud või kaasasündinud B südamerikke või südame isheemiatõve tõttu Hüpertooniatõbi B Südame rütmihäired B Südame isheemiatõbi B Perifeersete arterite, veenide ja lümfisoonte haigused B ENDOKRINOLOOGILISED HAIGUSED Insuliinsõltuv suhkurtõbi (I tüüp) B Insuliinsõltumatu suhkurtõbi (II tüüp) B Komplitseeritud rasvumus – kehamassiindeks >35, kaasub hüperlipideemia, arteriaalne hüpertensioon või muu tervisehäire, A mis on seotud rasvumusega Teised endokrinoloogilised haigused tugevate funktsioonihäiretega B LIHAS- JA LUUKONNA- NING SIDEKOEHAIGUSED Kutsetööd takistavate püsivate funktsioonihäiretega lihas- ja luukonna-, liigese- ja sidekoehaigused või traumajärgsed A kahjustused SILMA- JA SILMAMANUSTE HAIGUSED Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi A Muud silmahaigused, mis häirivad nägemisfunktsiooni A Värvitaju häired A Vaatevälja ahenemine A KÕRVA- JA NIBUJÄTKEHAIGUSED, KUULMISHÄIRED Eelneval tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi A Perioodilisel tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud B normi Püsivad tasakaaluhäired, sh Méniére´i haigus A MUUD TERVISEHÄIRED Ebaselge etioloogiaga teadvusekaotuse hood A Kaasasündinud anomaaliad väljendunud funktsioonihäirega A Ulatuslike operatsioonide (sh koos elundi kõrvaldamisega) A tagajärjed, mis takistavad kutsetööd Muud akuutsed või kroonilised haigused, kaasasündinud A väärarendid või arenguhäired, mis takistavad kutsetööd  Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 2 TERVISEKONTROLLI KAART I. Üldandmed Ees- ja perekonnanimi: ________________________________________________________ Isikukood: Elukoht: ____________________________________________________________________ Telefoninumber: _____________________________________________________________ Ametikoht: _________________________________________________________________ Tööandja nimi/nimetus, aadress: _________________________________________________ Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur: ____________________________________ Kaasnevad ohutegurid: ________________________________________________________ Töö laad (vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, muu): Töö kirjeldus: _______________________________________________________________ Varasemad tööandjad: Tööandja Töösuhte Tööga kaasnevad Ametikoht nimi/nimetus algus ja lõpp ohutegurid II. Töötaja tervisedeklaratsioon JAH EI Täpsustus (millal) Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli seoses kutsetööga? Kas Teil on arstliku ekspertiisikomisjoni poolt määratud püsiva töövõime osalist kaotust / puuet? Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus? Kas Teil on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kas olete viibinud haiglaravil viimase 5 aasta jooksul? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas olete hetkel suitsetaja? Kas olete suitsetanud? Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete kasutanud narkootilisi aineid? Täpsustus (millal Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi? JAH EI ja mis haigus) Kopsuhaigused, sh tuberkuloos Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas, rütmihäired Kõrgenenud vererõhk Mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi Maksahaigused, sh kollatõbi Neeru-kuseteede haigused, sh neerukivitõbi Suhkurtõbi Verehaigused, sh kehvveresus Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud Liigesehaigused (põletik) Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress, depressioon Krambihood, teadvuse kaotuse hood Tasakaaluhäired Sagedased peavalud, migreen Kõrvahaigused, sh kuulmislangus Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik Silmahaigused, sh värvipimedus Nahahaigused, sh ekseem Luumurrud Operatsioonid Muud kroonilised haigused Kinnitan andmete õigsust ja luban info saamiseks kõigi tervisehäirete kohta esitada päringuid arstidele, tervishoiuasutustele ja tervisekassale. Allkiri: Kuupäev:  Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 3 TERVISETÕEND Isiku ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Asutus, millele tervisetõend esitatakse: OTSUS: Tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud, et vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid ei esine/esineb. Järgmise tervisekontrolli aeg: ___________________________________________________ Piirangud ja ettepanekud: 1. Piirangud töötamisel: _______________________________________________________ 2. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Tervishoiuteenuse osutaja ees- ja perekonnanimi: Kontaktandmed (asutus, telefoninumber): “ ““ “ .a (arsti allkiri) tempel Olen tutvunud tervisekontrolli arstliku läbivaatuse, terviseuuringute tulemuste ja otsusega ning neid on mulle selgitatud. “ ““ “ .a __________________ (isiku allkiri)  Justiitsministri määruse „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse uus määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Kuni 31.03.2024. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 30.11.2000. a määrus nr 384 „Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikukandidaadi terviseuuringute tegemise tingimused, perioodilisus ja kord“ muutus vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (264 SE) vastuvõtmise ja jõustumisega alates 01.04.2024. a kehtetuks, kuna muutus selle määruse aluseks olnud volitusnorm. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud vanglate osakonna nõunik Keili Kondike- Neiland ([email protected]; 5191 2037). Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Varem kehtestas vangistusseaduse kohaselt vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Sarnaselt sisaldus politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) säte, mille järgi politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega. Alates 01.07.2022. a sätestab PPVS § 71 lõige 4, et nimetatud korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tervisenõuete kehtestamisel või muutmisel võetakse alati aluseks töötervishoiuarstide soovitused, nemad on kõige pädevamad otsustama, millistele tervisenõuetele peab mingil ametikohal olev teenistuja vastama. Ettepanek anda tervisenõuete kehtestamise volitus ministritele tuli eriteenistuste ühtlustamise töörühmalt ning vastavad muudatused tehti ka teistes seadustes.1 Nii on praegu lisaks politseiametnikele kehtestatud tervisenõuded siseministri määrusega ka päästeteenistujatele ja Kaitsepolitseiameti ametnikele. Kuna kõnesolevad tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm kehtivad üksnes vanglateenistuse ametnikele, tehti analoogne muudatus ka nende nõuete puhul ning need kehtestatakse justiitsministri määrusega. Kuna nõuded ei puuduta teiste haldusalade ametnikke, ei ole vaja neid kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega. 01.04.2024. a jõustus vangistusseaduse muudatus, mille kohaselt edaspidi kehtestab vanglateenistuse ametniku tervisenõuded valdkonna eest vastutav minister, kelleks on justiitsminister. Kuivõrd vangistusseaduse muudatusega ei muudetud volitusnormi sisu ega ulatust, siis muutus üksnes määruse andja. Seetõttu ei ole kõnesolevas eelnõus sisulisi muudatusi, vaid seni kehtinud Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse uuesti ministri määrusena. 1 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE, seletuskiri, lk 59: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015-95a394631bbb Määrus koosneb viiest peatükist ja kolmest lisast. Paragrahv 1 reguleerib määruse kohaldamist. Lõikes 1 on välja toodud isikud, kellele laienevad kehtestatavad tervisenõuded. Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik (edaspidi koos vanglateenistuse ametnik). Vanglateenistuse ametniku ja töötaja suhtes, kes puutub oma tööülesannete käigus kokku kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega või kelle põhiülesanne on tegeleda kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega, kohaldatakse § 8 lõike 7 punkti 9 ja vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelus (lisa 1) psüühiliste haiguste kohta sätestatut. Paragrahvid 2–4 sätestavad tervise üldnõuded, mis ei erine politsei ja piirivalve seaduse alusel politseiametnikule kehtestatutest. Paragrahv 5. Määruse lisas 1 tuuakse välja terviseprobleemid, mille korral on meditsiiniliselt vastunäidustatud vanglateenistuse ametnikuna töötamine. Meditsiinilised vastunäidustused jagatakse absoluutseteks ja suhtelisteks vastunäidustusteks. Kui absoluutse vastunäidustuse puhul on vanglateenistuse ametnikuna töötamine välistatud, siis suhtelise vastunäidustuse esinemise korral hindab eriarst, kas tervisehäire on selline, mis takistab isikul teenistuskohustusi täita. Lõikes 3 kehtestatakse kaalutlusruum olukorras, kus vanglateenistuses oleval ametnikul on absoluutse vastunäidustuse ilmnemise korral võimalik tööd jätkata. Sättes on loodud võimalus jätkata teenistust ka pärast seda, kui vanglateenistuse ametnikul on tuvastatud meditsiiniline vastunäidustus. Sama kaalutlusotsuse tegemise võimalus on ette nähtud ka päästeteenistujate2 ning politseiametnike3 tervisenõuete ja tervisekontrolli puhul. Kui tegemist on teenistujaga, kellel on spetsiifiline vanglateenistuse jaoks oluline kompetents, aga mingis osas mittevastavus tervisenõuetele, siis on vaja teha kaalutlusotsus, arvestades nii teenistuja tööülesandeid ja nende senist täitmist kui ka tervisehäiret, selle progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi. Selleks on sätestatud teenistuses jätkamise kohta kaalutlusotsuse tegemise võimalus, kui vanglateenistuse ametnikul ilmneb tervisekontrollis meditsiiniline vastunäidustus. Sätte eesmärk on vähendada tervisenõuetele mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamist, kui tervisehäire on adekvaatse raviga kontrollitav ning võimaldab teenistusülesandeid ohutult täita. Teenistuse jätkamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:  tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst annab loa teenistuses jätkata;  tagatud on töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ning  vanglateenistuse ametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole ametnikul esinenud takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmisel. 2 Siseministri 15. veebruari 2011. a määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/103102023015 3 Siseministri 20. juuni 2022. a määrus nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/122062022023 Enne otsuse tegemist on vaja põhjalikult analüüsida vanglateenistuse ametniku tööülesandeid ja võimalikke riske ning vanglateenistuse ametniku tööülesannete täitmist tervisekontrollide vahelisel ajal. Tervisekontrolli tegev arst võtab otsuse tegemisel aluseks teenistuja üldise terviseseisundi, treenituse, kaasuvad haigused, tööalased nõuded ja tööülesannetega toimetuleku. Tervisehäire kulg võib inimestel olla erinev ja oleneda paljudest teistest teguritest, mistõttu on otsuse tegemisel oluline arvestada individuaalsete asjaoludega. Peale meditsiiniliste nõuete täitmise peab ka vanglateenistuse ametniku vahetu juht kinnitama, et vanglateenistuse ametnikul ei ole töö tegemisel esinenud takistusi, ning asutusel peab olema võimalik tagada vanglateenistuse ametnikule töötervishoiuarsti nõutud töötingimused. Säte puudutab ainult teenistuses olevaid vanglateenistuse ametnikke. Kui absoluutne vastunäidustus tuvastatakse isikul enne vanglateenistusse astumist, siis ei saa ta vanglateenistuse ametnikuna tööle asuda, kuivõrd vanglateenistusel ei ole võimalik hinnata, kas vastunäidustus takistab töö tegemist. Paragrahv 6. Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst. Kuna tervisekontrolli üks eesmärk on hinnata üldisemalt inimese vaimse seisundi sobivust selleks tööks ja selline hindamine ei eelda alati psühhiaatrilist kontrolli, toimub tervisekontrollis vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine. Psühhiaatriline kontroll ei ole kohustuslik, aga kui tervisekontrolli tegija leiab, et terviseseisundi täpsustamiseks on vaja suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele uuringutele (sh psühhiaatrilisele uuringule), siis on seda võimalik teha § 8 lõike 8 alusel, mis sätestab, et terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 7 nimetatud. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli tegemise kord sarnaneb politseiametnike tervisekontrolli korraga. Ametnikku kontrolli saatev asutus sõlmib tervisekontrolli tegijaga lepingu. Paragrahv 7. Vanglateenistuse ametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel, kui töötervishoiuarst ei ole meditsiinilise näidustuse tõttu määranud teisiti. Ametniku teenistus- või õppekohaks olev asutus võib põhjendatud juhul saata ametniku tervisekontrolli varem kui tavapärasel ajal, näiteks põhjendatud kahtluse korral, et ametnik ei pruugi vastata kehtestatud tervisenõuetele. Näiteks võib ametniku struktuuriüksuse juhil olla teavet, mis viitab ametniku kuulmise või nägemise halvenemisele. Sellisel juhul on põhjendatud kahtluste kõrvaldamiseks ametnikku uuesti kontrollida. Tervisekontroll tuleb isikul läbida ka enne vanglaametniku erialale õppima asumist, et välistada hilisem teenistuses jätkamise võimatus. Kui vanglaametniku eriala lõpetava isiku tervisekontrollist ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat ja tema tervisetõend kehtib, siis üldjuhul ei pea isik vanglateenistusse võtmisel tervisekontrolli uuesti läbima. Samas jäetakse määruses asutusele võimalus isik siiski tervisekontrolli saata, et veenduda tema nõuetele vastavuses. Asutus peab olema veendunud, et isik vastab teenistusse võtmise ajal kehtivatele nõuetele. Erand nähakse ette vanglateenistuses juba töötavatele ametnikele, kes soovivad asuda õppima vanglaametniku erialal. Kui ametnik on vanglateenistuses olles tervisekontrolli läbinud ja tal on kehtiv tervisetõend, siis ei pea ta õppima asumisel kontrolli uuesti läbima. Väljastpoolt vanglateenistust vanglaametniku erialale õppima asujat eristatakse (võimalus saata tervisekontrolli) vanglateenistusest õppima asujast seetõttu, et teisel juhul on isik vanglateenistusele teada. Paragrahv 8. Sätestatakse uuringud, mille läbimine on vanglateenistuse ametnikule kohustuslik, et selgitada välja, kas vanglateenistuse ametnikul esineb või ei esine määruses sätestatud tervisehäireid. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 30.10.2003. a määrusest nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“ tulenevalt tuleb vähemalt üks kord aastas teha radiograafiline uuring vanglaametnikele ning valve- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad vahetult kokku arestialuste, vahistatute või kinnipeetavatega. Vanglaametnikud ning valve- ja tervishoiutöötajad, kes peavad radiograafilise uuringu tegema iga aasta möödumisel, määrab vangla direktor tulenevalt sotsiaalministri määrusest käskkirjaga. Kui vanglateenistuse ametnikule on kopsude radiograafiline uuring tehtud, siis tervisekontrolli käigus seda uuringut ei korrata. Paragrahv 9. Vanglateenistuses töötava ametniku tervisekontrolli kulu kannab vangla või Justiitsministeerium vastavalt sellele, kus asutuses ametnik teenistuses on ja kes ta kontrolli suunas. Sisekaitseakadeemias töötava vanglaametniku suunab tervisekontrolli Sisekaitseakadeemia. Vanglaametniku erialale õppima asuja suunab tervisekontrolli vangla, olles selleks saanud Justiitsministeeriumilt kirjaliku korralduse koos isikute nimekirjaga. Vastav korraldus antakse justiitsministri 04.08.2008 määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ kohaselt. Paragrahv 10. Vanglateenistuse ametnik suunatakse kõnesoleva määruse alusel tervisekontrolli tema tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõju on väike, sest volitusnormi muudatusest tulenevalt muutub üksnes määruse andja, mitte sisu ega ulatus. Vanglateenistuse ametnikele kehtestatakse tervisenõuded ja sätestatakse sellised tervisehäired, mille esinemise korral ei saa isik töötada vanglateenistuses. Määrusega kehtestatakse ka uuringud, mis viiakse läbi selleks, et selgitada välja, kas isikul esineb teenistusse võtmist välistavaid tervisehäireid. Sihtrühm. Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna muudatused mõjutavad vaid vanglateenistuse ametnikke. Määrus avaldab mõju Eesti vanglatele, st mõjutatud on kolm valitsusasutust (Tallinna Vangla, Tartu Vangla ja Viru Vangla), mis kokku moodustavad alla 5% kõikidest valitsusasutustest. Kaasnev mõju. Mõju sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele. Ühtlustatakse vanglateenistuse ametnikule ja politseiametnikule kehtivad tervisenõuded. Terviskontrolli käigus on võimalik selgitada välja, kas isikul esineb mõni tervisehäire, mis oleks vastunäidustus vanglateenistuse vastutusrikkal ametikohal töötamiseks. See omakorda aitab vältida teenistuses oleku ajal tõsise tervisehäire ilmnemist, mis võiks ohtu seada vangla julgeoleku ja kaudsemalt riigi sisemise rahu (nt kui ametnikule endale teada olev tervisehäire avalduks kinnipeetava vanglavälise saatmise ajal). Eelnõu mõjutab üksnes vanglateenistust, puudutades üksnes personali, ega mõjuta teisi valdkondi. Eelnõu ei mõjuta majandust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid ega ei too kaasa tulusid. Samuti ei ole vaja määruse rakendamiseks kavandada tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõustumine on piisav, sest määruse rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks vanglatele ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile.  Sotsiaalministeerium Siseministeerium Meie 09.05.2024 nr 8-1/4100-1 Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks justiitsministri määruse eelnõu „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Arvamuse palume esitada kahe nädala jooksul pärast saatmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson minister Lisad: justiitsministri määruse eelnõu ning seletuskiri Lisaadressaadid: Tartu vangla Tallinna vangla Viru Vangla Eesti Töötervishoiuarstide Selts Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Keili Kondike-Neiland 51912037 [email protected] EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/24-0490 - Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.05.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/255fedcf-0b5b-46c1-8361-b851cd244fed Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/255fedcf-0b5b-46c1-8361-b851cd244fed?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main