Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a

Rahandusministeerium [email protected] Meie 08.05.2024 nr 1.1-8/1188-1 Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a Lugupeetud rahandusminister Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-de 3 ja 5 alusel esitavad sotsiaalkaitseminister ning terviseminister seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsevas äriühingus ja riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2023. aastal (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister /* (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023. a Kelly Otsman 5913 8740 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 2023.a Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ......... 2 1.1. AS Hoolekandeteenused ......................................................................................... 2 2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta ..................................................................................................................................... 5 2.1. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ........................................................................... 5 2.2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla .............................................................................. 6 2.3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum ...................................................................................... 7 2.4. SA Viljandi Haigla .................................................................................................... 8 2.5. SA Jõgeva Haigla .................................................................................................... 9 2.6. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus .............................................10 Sissejuhatus Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsetavas äriühingus ja riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2023. aastal. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on üks äriühing, AS Hoolekandeteenused on 100%-liselt riigi omandis. Käesoleval aastal teostab asutajaõigusi Sotsiaalministeerium kuues sihtasutuses: SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Liikmeõigusi ei teosta Sotsiaalministeerium üheski mittetulundusühingus. 1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 1.1. AS Hoolekandeteenused AS Hoolekandeteenused on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev äriühing, mille põhitegevus on psüühiliste erivajadustega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste pakkumine. Aktsiate arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia kohta Osalus, % Osaluse omanik 133 092 65 100% Sotsiaalministeerium Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud osaluste võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid 1.1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele AS Hoolekandeteenused põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Ettevõtte missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See tähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks. Ettevõttes on kogemustega, mitmekesiste teadmistega ja muutuste juhtimise oskustega töötajad, kompetentne teenuste arendusi vedav tiim ja tõhusalt korraldatud kinnisvara haldamine, toitlustuskorraldus ning juhtimisteenused. Ettevõte on suutnud klientide elutingimusi parandada. 2023 aasta lõpuks on reorganiseeritud teenusekohti 1648-le kliendile. AS Hoolekandeteenused on saanud investeerimiseks ja muudatuste ellu viimiseks Euroopa regionaalfondist (ERF) ja riigieelarvest sihtfinantseeringuid ligi 68,5 mln eurot ning lisanud aastatel 2015 kuni 2023 ka omavahendeid 6,6 mln euro ulatuses. 2  Teenuse nimetus Kohtade Kohtade arv arv 31.12.2022 31.12.2023 Ööpäevaringne erihooldusteenus 1046 1041 Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga 12 4 inimestele Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele 214 214 Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel 72 64 Kogukonnas elamine 380 380 Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna 16 10 Igapäevaelu toetamine 6 12 Kokku 1746 1725 Tabel 1: 2023. a osutatavad teenused Lisaks eelnimetatud erihoolekandeteenustele pakkus ettevõtte loodud sihtasutus Hea Hoog tööhõiveteenused kuni 600 erivajadusega inimesele. Kuni 100 koha ulatuses pakkus ettevõte majutusteenust rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja pagulastele Vaos ja Vägeval. Sõmerale ja Võisikule loodud Ukraina sõjapõgenike majutuskeskustes teenuste osutamine lõppes 2023 aastal. Sõmeral elab üürilisena 121 põgenikku tähtajatu üürilepingu alusel. 1.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta AS Hoolekandeteenused põhikirjaline eesmärk on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude teenuste osutamine sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2). 2023. a hinnangu järgi on osaluse säilitamine vajalik AS Hoolekandeteenustes ka järgmistel perioodidel. Osaluse säilitamine on vajalik erihoolekandeteenuse osutamiseks (avalikust huvist lähtuv eesmärk) riigis. Kuna psüühilise erivajadusega isikute erihoolekandeteenused on riiklikud teenused ja riik on teinud teenusekeskkonda suuremahulisi investeeringuid, on riigil otstarbekas korraldada nende pakkumist ise, tagades sellega baastasemel teenuste kättesaadavuse kogu riigis, asjakohase info teenuste tulude ja kulude ning majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. AS Hoolekandeteenused põhitegevus on seotud Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud „Heaolu arengukavaga“ ja ning reguleeritud „Sotsiaalhoolekande seadusega“. AS Hoolekandeteenused on alates asutamisest omanud pikaajalist visiooni ettevõtte ja teenuste arengust ja hetkel kehtiv strateegia aastateks 2024-2029 2.0. kinnitati ettevõtte nõukogus 28. novembril 2023.a. Omanik on sõnastanud ettevõttele ootused tegeleda efektiivse majandustegevusega, et tagada erihoolekande teenuste areng ja jätkusuutlikkus, täita strateegilised eesmärgid ja olla eeskujuks juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja ärikultuuri osas. Ettevõttelt eeldatakse erihoolekandeteenuste pakkumist kokkulepitud mahus ja kvaliteedis, isikukesksete ja kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste mudelite väljatöötamist ja rakendamist, kogemuste jagamist ja ühiskonnas teadlikkuse suurendamist. Samuti on oluline finantseesmärkide täitmine: igapäevaselt majandada nii, et teenuste osutamisest saadav tulu kataks tegevusega seotud kulud. Kuna riik omanikuna finantseerib AS-ilt Hoolekandeteenused tellitavaid teenuseid, on omaniku esmane ootus teenuste osutamise kvaliteet ja alles seejärel minimaalse omakapitali hinna (8,8%) järgimine. Optimaalse omakapitali proportsiooni 90-95% koguvaradest eesmärk on täidetud. 3 AS Hoolekandeteenused on 2023. aastal täitnud talle seatud ülesanded. Üldkoosolek on 2023 aasta majandus- ja tegevustulemused heaks kiitnud, majandusaasta aruande kinnitanud 24. aprillil.2024.a. AS Hoolekandeteenused nõukogu on andnud 2. aprillil 2024 toimunud nõukogu koosolekul 2023 majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke tegevustulemustega ja eelarvet majandustulemustega. Tulemused vastavad omaniku ootustele ja kehtivale strateegiale. Ettevõte teenindas 2023. a kokku üle 1800 kliendi 70-s teenuseüksuses ja 12-s sihtasutuse Hea Hoog töökeskuses üle Eesti. Täistööajale taandatud töötajate arv ettevõttes oli 2023 aastal 840, millest 84% ehk 709 olid klienditöötajad. Ettevõte majandas 2023.aastal hästi. Müügitulu oli 28,9 miljonit eurot, tegevuskulud 28,4 miljonit eurot ja tegevuskasum ilma sihtfinantseerimise mõjuta oli 0,5 miljonit eurot. Sihtfinantseerimisega loodud uued teenusekohad kajastuvad kasumiaruande sihtfinantseerimise tuluna summas 2 miljonit eurot ja kulud 3,1 miljonit eurot. Kokkuvõttes kujunes konsolideerimisgrupi aruandeaasta puhaskahjumiks –0,7 miljonit eurot. Prioriteetsete ülesannetena jätkati ERF-i projektide elluviimist. Aasta jooksul avati viimased kolm kaasaegset teenuseüksust ööpäevaringse teenuse klientidele, kokku 60 kliendikohaga. Sellega on ERF vahenditega toetatud reorganiseerimise teine etapp edukalt lõpetatud. 1.1.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud. 4  2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2.1. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPIFond) toetab valdkonna õiglast ja võrgustikku kaasavat rahastamist. EPIFondi nõukogus kujundatakse valdkonna rahastuspõhimõtted ning strateegilised suunad. EPIFondi nõukogu on hästi tasakaalustatud, esindades võrdselt nii riigi kui ka kolmanda sektori huve. EPIFondi tegevus ja sektori finantseerimise põhimõtted on loonud Eestis laiaulatusliku puuetega inimeste võrgustiku. 2.1.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta EPIFondi põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. EPIFondi tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. EPIFond on vahendanud tegevustoetust puuetega organisatsioonide võrgustikule ning psüühikahäiretega inimeste organisatsioonidele kogusummas 1 353 449 eurot, viinud edukalt läbi koostööprojektide taotlusvooru summas 43 000 eurot ja digitugiisikute koolitustsükli, mis sisaldas endas kolmepäevast koolituslaagrit. Koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga koostatud ja esitatud Erasmus+ kaheaastane rahvusvaheline projekt puuetega inimeste digipädevuste arendamiseks sai rahastuse ning alustas. Aastal 2023 jätkati EPIFondi koostöölepinguga LHV pangaga. Läbi LHV koostööleppe on kogutud üle kaheteist tuhande euro. Et tagada valdkonna rahastuse läbipaistvus ja andmete analüüsi võimekus rahastatavate puuetega inimeste organisatsioonide kaupa, on fond arendanud välja ja võtnud kasutusele avaliku statistikamooduli, mis on oluliselt lihtsustanud organisatsioonidel avalduste esitamist ja aruandlust ja taganud hea ülevaate erinevate organisatsioonide rahastusest. 2.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta EPIFondi põhikirjaline eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist (RVS § 10 lg 1 p 2). EPIFond, mille nõukogus on esindatud nii riigi kui kolmanda sektori esindajad, on olnud riigi tööriist valdkonna õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel. EPIFondi nõukogus on kujundatud valdkonna rahastuspõhimõtted, mis on tänaseks hästi sissetöötatud ning fondi eraldiseisev eksisteerimine ei ole enam vajalik. EPIFondi tegevus jätkub 2025.a lõpuni, misjärel minnakse riigieelarvelise toetuse asemel 2026.a algusest puuetega inimeste valdkonnas üle strateegilise partnerluse mudelile. 2.1.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 5  2.2. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga. PERH osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine kaal ehk CMI PERH-is on 2023. aastal 1,58 (Eesti haiglate keskmine1,20). Vältimatut arstiabi osutatakse kõikidele abivajajatele. PERH-i koosseisus on kokku seitse kliinikut koos 33 erialakeskusega. PERH moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp). 2.2.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta PERH põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud investeeringud. Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2023. aastal mõjutas PERH-i ja grupi haiglate poolt osutatud ravi maht ning ehitusprojektidega seotud sihtfinantseeringud. Suuremad kasvud tervishoiuteenuste tuludes tulenevad ravi mahu ning teenuse hinna tõusust. Kulude kasvu mõjutas inflatsioon, mille tulemusena kasvasid põhiteenuste- ja üldhalduskulud ning tööjõutasude tõus, mis oli tingitud keskmiselt 20% palgakasvust. Kõrgemat majandusaasta tulemit mõjutab suurelt riigi sihtasutusele kohalduv arvestuspõhimõte, millest juhindudes sihtfinantseeringud kajastuvad perioodi tulus, kuid soetatud varad avaldavad mõju kuludele pikema aja jooksul, lähtuvalt kasutusele võtust ja amortisatsioonist. 2023 sealhulgas 2022 sealhulgas PERH PERH Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/lühiajaliste kohustustega) 1,5 1,5 1,3 1,2 Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustised) 0,3 0,3 0,4 0,3 Netovara suhtarv (netovara/vara) 63,9 57,4 61,5% 55,9% % % Netovõlakoormus ((võlakohustused- 11,2 14,9 likviidsed varad)/tegevustulud)) 13,3% 17,1% % % ROA ((aruandeaasta 13,5 3,6 tulem/vara)*100) 10,9% 3,1% % % 6 Tabel 2: Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupi majanduslikud näitajad Põhja-Eesti Regionaalhaigla grupis jõudsid lõpule suured kinnisvaraarendused, mis suures osas rahastati välisvahenditest (sihtfinantseering). Laekunud sihtfinantseeringute summad avaldavad positiivset mõju grupi tuludele ning aruandeaasta tulemile. Struktuurfondidest ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 2023. aastal oli summas 48,5 mil eurot. Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2023. aastal ei toimunud. 2023. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2023. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 58,8 (2022: 21,5) miljoni euro ulatuses. Sihtfinantseeringutest suurima osa moodustas struktuurifondide ehitusinvesteeringute sihtfinantseerimine 48,5 miljonit eurot (2022: 13,5). Residentide töötasude sihtfinantseerimine moodustas 2023. aastal 5,5 (2022: 4,7) miljonit eurot. 2.2.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta PERHi põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni 3 omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga (RVS § 10 lg 1 p 2). PERH-i tegevuse jätkamine on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.2.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 2.3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on Eesti suurim haigla Tartus, mis toimib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppe- ja teadusbaasina. Kliinikum pakub laia valikut meditsiiniteenuseid, sealhulgas erakorralist abi, operatsioone ja diagnostikat. See on ka juhtiv teaduskeskus, kus tehakse mitmekülgseid meditsiinilisi uuringuid ning mängib olulist rolli Eesti tervishoiusüsteemi arengus. 2.3.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta Kliinikumi põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Eriarstiabi rahastamise 2023. aasta leping on täidetud nii ravijuhtude kui ka maksumuse osas. 2023. a jooksul suurenes Kliinikumi leping kokku 20 384 (103%) ravijuhtu summas 31 896 tuh eur (113% võrreldes aasta alguse lepinguga). Kliinikumi turuosa eriarstiabis moodustas 2023. aastal 23,65 % Tervisekassa vastavast lepingumahust. Võtmenäitaja 2019 2020 2021 2022 2023 Kliinikumi eriarstiabi 23,9% 23,8% 24,1% 23,6% 23,65% turuosa Eesti Tervisekassa eriarstiabi mahust Tulu-kulu suhe 1,05 1,02 1,00 1,03 1,03 Investeeringute maht 6,90% 9,46% 4% 14% 11,72% (osakaaluna kogukäibest) 7 Tabel 3: Finantstegevuse võtmenäitajad 2.3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta TÜK-i põhikirjaline eesmärk on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, kõrgetasemelise arstiabi osutamine, koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2). TÜK-i tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2023. a jooksul on toimunud läbirääkimised erinevate osapooltega parima võimaliku koostöövormi leidmiseks tütarhaiglatega. Tallinna keskuse projekt edeneb plaanipäraselt. Kasutusloa saamine peaks aset leidma 2024. suvel ja ravitegevust on plaan alustada 01.09.2024. Narva Haiglas toimuvad Kliinikumi arstide ambulatoorsed vastuvõtud. Väljaspool Tartut tehtud vastuvõttude arv on aasta lõikes kasvanud. 2.3.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 2.4. SA Viljandi Haigla Sihtasutus Viljandi Haigla on Eesti suurim üldhaigla, mis asutati Vabariigi Valitsuse 20.12.2001.a korraldusega nr 850-k eesmärgiga oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaigla ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. 2018. aastal võrgustas Viljandi haigla Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. 2.4.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta Sihtasutuse Viljandi Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Üheks olulisemaks eesmärgiks oli jätkata uue haigla- ja tervisekeskuse Tervikum projektiga. 2023. aastal muutus rahastusfond ja ehitaja, projekt jätkub ja Tervikumi valmimine on kavandatud 2025. a II poolaastasse. Tervikumiga seoses on oluline leida rahastus ka uue logistikakeskuse ehitamiseks, kuhu paigutada erinevad tugiteenused (sh köök, pesumaja, majandusladu ja logistika). Oleme esitanud mitmel korral rahastuse saamiseks taotluseid, kuid see eesmärk on senini jäänud täitmata. Jätkame võimaluste otsimisega. Haigla on tegelenud PAIK projekti edendamisega ja mobiilsete teenuste kättesaadavuse parandamisega. Lisaks on Viljandi haigla ülesanne olla üleriigilisel tasandil kompetentsikeskuseks sõltuvusravi, erihoolekande, kohtupsühhiaatrilise sundravi teenuste osas. 8  2.4.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta SA Viljandi Haigla põhikirjaline eesmärk on kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis ning lisaks vaimse tervise valdkonna unikaalseid teenuseid nagu sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab haigla erihoolekandeteenuseid, nagu ebastabiilse remissiooniga erihoolekanne ja kohtumäärusega erihoolekanne. Haigla eripäraks on ka mobiilsete kabinettide olemasolu, millega osutatakse ennetuse-, diagnostilisi-, ja ambulatoorseid teenuseid Eesti erinevates piirkondades. SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.4.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 2.5. SA Jõgeva Haigla Sihtasutus Jõgeva Haigla on asutatud Jõgeva Maavalitsuse poolt 12. detsember 2002. Sihtasutus alustas tegevust 1. aprillist 2003 riigi omanduses oleva ettevõtte Jõgeva Haigla järglasena. Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. 2.5.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Eelarve tasakaalus hoidmine oli edukas. Peamised tegevused 2023. aastal eesmärkide saavutamiseks: raviteenuste kvaliteedi jätkuv tõstmine lähtudes Tervisekassa auditite tulemustest; tervishoiuteenuste arendamine vastavalt Tervisekassa lepingu võimalustele ja COVID19 laialdasele leviku tingimustele; pidev osalemine erinevate elanikkonna gruppide COVID 19 vastases vaktsineerimises; diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine vastavalt võimalustele (soetati kapitalirendi tingimustel täisdigitaalse röntgenseade); elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine. 2.5.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirjaline eesmärk on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine ka järgnevatel aastatel on vajalik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele. 2.5.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 9  2.6. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) on Eesti suurim statsionaarse taastusraviteenuse osutaja, kuid arvestades tegevuse eesmärki pakutakse ka laia variatiivsust erinevaid Eestis võimalikke taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, olles sealjuures partneriks nii Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile kui Eesti Töötukassale. Haigla osutab teenuseid kõigile Eesti elanikele. 2.6.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta HNRK põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. 2.6.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta HNRK põhikirjaline eesmärk kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate muude teenuste ja sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes (RVS § 10 lg 1 p 2). Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse tekkimisel ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on sihtasutuse tegevuse jätkamine oluline Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele kaasa aitamisel, valdkonna teadus- ja arendustegevuse eestvedamisel ning valdkonna tippspetsialistide ja arstide koolitus ja arenguvajaduse täitmise kaasa aitamisel. HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.6.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 10