Riigikantselei Teie 19.06.2026 nr 2-5/26-01308;
[email protected] RIIGIKOGU/26-0750/-2T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 03.07.2026 nr 2-3/2255-2
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõule 970 SE vastuskiri
Riigikogu liikmete algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE)
eesmärgiks on keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil
munakanade pidamine puuris ning sätestada, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi
munakanade pidamisega alustamisel nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puure.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab kanade heaolu parandamise eesmärki.
Samas nähtub seletuskirjas esitatud mõjuanalüüsist, et kavandatava muudatusega kaasnevad
olulised majandus- ja konkurentsimõjud, mis eeldavad täiendavat analüüsi ning riskide
põhjalikumat käsitlemist.
1. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata mõju ettevõtjatevahelisele konkurentsile ja
analüüsida muudatustega kaasnevaid tagajärgi
Munakanade puuris pidamise keeld oleks majanduslikult tasakaalustatud eelkõige juhul, kui
see kehtiks ühtlaselt Euroopa Liidu riikides või vähemalt peamistes naaberriikides. Seletuskirja
kohaselt ei ole Lätis ja Leedus samaväärset keeldu kehtestatud ning Eesti toodab ligikaudu 0,2%
Euroopa Liidu munatoodangust. Eesti tootjad tegutsevad seetõttu hinnakujunduses piiratud
mõjuga turuosalisena ning sõltuvad ühisturu hinnasurvest. See asjaolu on oluline regulatsiooni
vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel.
Seletuskirjas esitatud andmete kohaselt on munadega isevarustatuse tase Eestis alla 60% ning
sõltuvus impordist, eelkõige Lätist, Leedust ja Poolast, on märkimisväärne. Kavandatav
muudatus võib viia olukorrani, kus kodumaise alternatiivsel pidamisviisil toodetud munade
osakaalu kasv ei pruugi katta turuvajadust ning suureneb odavamate importmunade osakaal.
See võib vähendada kohalike tootjate turuosa ning halvendada nende investeerimisvõimekust.
Seletuskirjas hinnatakse investeeringute kogumahuks ligikaudu 25–30 miljonit eurot.
Arvestades, et sektori kogukasum 2022. aasta andmetel oli 426 tuhat eurot, on investeeringute
maht võrreldes sektori kasumlikkusega märkimisväärne. Teeme ettepaneku koostada täiendav
kvantitatiivne stsenaariumianalüüs, mis käsitleks mõju Eesti tootmismahule ja turuosale
perioodil 2027–2035, impordimahu ja hinnasurve võimalikku kasvu, isevarustatuse taseme
muutust ning sektori finantsvõimekust kavandatavate investeeringute tegemiseks.
Seletuskiri viitab tarbijate kasvavale nõudlusele alternatiivsel pidamisviisil toodetud munade
järele. Teeme ettepaneku hinnata, mil määral turg juba suunab ettevõtjaid vabapidamisele ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
milline on realistlik arengutrend lähiaastatel ilma täiendava regulatiivse sekkumiseta.
Lisaks on Eesti suurimad munatootjad – Dava Foods Estonia AS, Eesti Muna OÜ, OÜ Linnu
Talu ja OÜ Sanlind – allkirjastanud hea tahte deklaratsiooni, millega võtsid kohustuse minna
hiljemalt 2035. aastaks üle puurivabadele pidamisviisidele.1 Arvestades, et nimetatud ettevõtted
toodavad valdava osa Eestis toodetavatest kanamunadest, teeme ettepaneku täiendavalt
kaaluda, kas eesmärgi saavutamiseks on vältimatult vajalik regulatiivne keeld või on võimalik
saavutada soovitud tulemus sektori kokkuleppeliste ja turupõhiste lahenduste kaudu.
2. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata mõju teistele toiduvaldkondadele ja tarneahelale
Kavandatav muudatus mõjutab kaudselt teisi toidutootmise ettevõtjaid, kuna kanamunad on
oluline sisend mitmetes toidutoodetes. Kohaliku tooraine hinnatõus või tootmismahu ajutine
vähenemine võib suurendada survet kasutada välismaiseid odavamaid mune või munatooteid.
Kuigi seletuskirjas käsitletakse mõju toiduainetööstusele, ei sisalda see detailset kvantitatiivset
hinnangut muudatuse mõjule toidutööstuse kulustruktuurile, lõpptoodete hinnatasemele ega
tarneahelate toimimisele. Teeme ettepaneku täpsustada mõjuanalüüsi, sealhulgas hinnata mõju
väiksematele töötlejatele, kelle kulustruktuur on hinnatundlikum.
3. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata eelnõu proportsionaalsust ja alternatiivseid
lahendusvariante
Seletuskirjas on esitatud proportsionaalsuse analüüs ning kavandatud järelhindamine hiljemalt
2030. aastaks. Samas ei nähtu seletuskirjast, et munakanade puuris pidamise keelustamisele
oleks eelnenud alternatiivsete lahendusvariantide võrdlev analüüs.
Arvestades muudatuse ulatust ning selle mõju ettevõtlusvabadusele ja omandi kasutamisele,
teeme ettepaneku viia läbi täiendav mõju- ja riskianalüüs. Eelkõige vajab täiendamist
alternatiivsete lahendusvariantide võrdlev analüüs, keelu ajastuse paindlikkuse hindamine ning
täiendavate riskimaandusmeetmete kaalumine. See võimaldaks tagada muudatuse
proportsionaalsuse ning tasakaalu loomade heaolu, ettevõtjate konkurentsivõime ja Eesti
toidujulgeoleku vahel.
Eeltoodust tulenevalt ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetada algatatud
eelnõu 970 SE ning peab vajalikuks täiendava mõju- ja riskianalüüsi läbiviimist enne eelnõu
vastuvõtmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Regina Karumaa +372 5305 3756
[email protected]
1
Eesti suurimad munatootjad allkirjastasid pidulikult kokkuleppe üleminekuks puurivabadele tootmisviisidele
hiljemalt 2035. aastaks | EPKK
2