Sotsiaalministeerium Teie 01.06.2026 nr 1.2-2/50-1;
[email protected] SOM/26-0653/-1K
Meie 03.07.2026 nr 2-3/1964-2
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud sotsiaalminister
Täname võimaluse eest anda tagasisidet sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku
üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõule. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium tunnustab eelnõu üldist eesmärki muuta
erihoolekandeteenuste taotlemise, hindamise ja suunamise protsessi lihtsamaks ning vähendada
halduskoormust. Samas vajavad mõned eelnõust ja seletuskirjast tulenevad küsimused eelkõige
rakendatavuse ja regulatsiooni sujuva toimimise tagamiseks täpsustamist, mistõttu
kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega.
1. Töövõimetoetuse arvestamine omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel
Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetava sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 74 lõike 6 teine lause
sätestab, et kui isiku tulu suurus muutub peale suunamisotsuse väljastamist, siis
Sotsiaalkindlustusamet otsustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise ümber pärast tulu
suuruse muutumist - see puudutab muu hulgas olukorda, kus muutub töövõime staatus ja sellest
tulenevalt töövõimetoetuse suurus. Sellest tulenevalt on vajalik täpsustada töövõimetoetuse
arvestamise põhimõtteid omaosaluse puudujääva osa hüvitamisel, sellega seotud õiguslikke
tagajärgi ning isiku teavitamisega seonduvat, samuti võimalikku andmevahetust Eesti
Töötukassaga.
1.1. Töövõime staatuse muutuse arvestamine kalendrikuu jooksul
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu üheselt, kuidas arvestatakse töövõimetoetuse teoreetilist
suurust juhul, kui isiku töövõime staatus muutub kalendrikuu jooksul (nt osalisest puuduvaks
või vastupidi). Palume täpsustada, kas sellisel juhul lähtutakse ühest staatusest kogu
arvestuskuu lõikes või nähakse ette erireegel staatuse muutumise kuu kohta.
1.2. Töövõime staatuse muutusest teavitamata jätmise õiguslikud tagajärjed
Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole ka üheselt arusaadav, milline on õiguslik tagajärg juhul, kui
isik ei teavita töövõime staatuse muutusest viivitamata. Seletuskirjast nähtub, et sellisel juhul
võib omaosaluse puudujääva osa hüvitamine jääda ajutiselt vale arvestusaluse põhjal
määratuks, kuid eelnõu ja seletuskiri ei täpsusta, kas ja kuidas toimub võimaliku enamhüvitise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ümberarvestus või tagasinõue. Palume seda eelnõus või seletuskirjas täpsustada.
1.3. Isiku teavitamine teavitamiskohustusest
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas teavitatakse isikut kohustusest anda
Sotsiaalkindlustusametile viivitamata teada töövõime staatuse muutusest või muudest
omaosaluse puudujääva osa hüvitamist mõjutavatest asjaoludest. Palume täpsustada, kas vastav
teave antakse isikule näiteks suunamisotsuses, eraldi teatises või muul menetluse käigus
arusaadaval viisil.
1.4. Andmevahetus Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti vahel
Palume hinnata automaatse andmevahetuse võimalikkust Eesti Töötukassa ja
Sotsiaalkindlustusameti vahel töövõimetoetuse saamise, selle lõpetamise ning töövõime
staatuse muutuse andmete osas. Tegemist on riiklikes registrites olemas olevate andmetega ning
automaatne infovahetus aitaks vähendada isiku teavitamiskoormust ja toetaks halduskoormuse
vähendamist.
2. Viidete korrastamine tööharjutuse teenuse osas
Eelnõu § 1 punktiga 11 jäetakse SHS § 70 lõikest 8 välja viide Eesti Töötukassa tööharjutuse
teenusele, kuna Eesti Töötukassa ei osuta enam alates 1. jaanuarist 2026. a tööharjutuse teenust.
Juhime tähelepanu, et ka SHS § 63 lõige 2 punkt 1 sisaldab viidet tööharjutuse teenusele.
Palume viited tööharjutuse teenusele seaduses läbivalt korrastada.
3. Teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest keeldumise alused
Palume kaaluda sätte täiendamist selliselt, et Sotsiaalkindlustusametil oleks õigus keelduda
teenuseosutajaga lepingu sõlmimisest ka juhul, kui teenuseosutaja ametile teadaolevalt ei täida
õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis on seotud erihoolekandeteenuse osutamise tingimuste,
ohutuse ja kvaliteedi tagamisega. Näiteks võiks keeldumise aluseks olla olukord, kus
teenuseosutajal on lahendamata ettekirjutused seoses ehitise ligipääsetavusnõuete,
tuleohutusnõuete või tervisekaitsenõuete rikkumisega. Selliste asjaolude selgitamiseks võiks
Sotsiaalkindlustusametil olla võimalus taotluse menetlemise käigus teha päringuid
asjakohastesse järelevalveasutustesse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Gloria Kiis +372 5354 4276
[email protected]
2