MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus Tallinn juuni 2026 Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõigetele 4 ja 5 ja § 221 lõigetele 1 ja 5 ning MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus põhikirja punktidele 4.3.4, 4.3.7 ja 4.14 otsustab MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosolek: 1. Kinnitada Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a majandusaasta aruanne. 2. Kehtestada alates 01.07.2026 juhatuse liikme tasud järgmiselt: 2.1 Juhatuse esimehe tasu: 720.- eurot kuus 2.2 Juhatuse liikme tasu: 480.- eurot kuus (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Oliver Väärtnõu Hando Sutter Majandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Kommunikatsiooniministeerium Lisa: MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne.  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025 nimi: Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus registrikood: 80120020 Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, postiaadress: Mäealuse tn 2/3 postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6055052 faks: +372 6055070 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 15 Bilanss 15 Tulemiaruanne 16 Rahavoogude aruanne 17 Netovara muutuste aruanne 18 Raamatupidamise aastaaruande lisad 19 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 19 Lisa 2 Raha 21 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 22 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 23 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 24 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 25 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 26 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 26 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 26 Lisa 10 Liikmetelt saadud tasud 27 Lisa 11 Annetused ja toetused 27 Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 28 Lisa 13 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 28 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 28 Lisa 15 Tööjõukulud 29 Lisa 16 Seotud osapooled 29 Lisa 17 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus 29 29 Aruande allkirjad 31 Vandeaudiitori aruanne 32 2 Tegevusaruanne 2025 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi MTÜ) alustas tegevust 1. aprillil 2000. MTÜ tegutseb toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti standardimisorganisatsioonina ja Eesti akrediteerimisasutusena. MTÜ tegevuse eesmärk on koostada ja levitada standardeid, osutada standardimisalaseid info- ja koolitusteenuseid, luua standardimistegevuseks sobiv keskkond ning esindada Eesti huvipoolte seisukohti Euroopa ja rahvusvahelises standardimises. Samuti on MTÜ eesmärk korraldada vastavushindamisasutuste akrediteerimist, viia läbi akrediteerimisi kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades ning hinnata ja tõendada mõõtjate erialast pädevust. MTÜ liikmed on Eesti Vabariik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. Liikmeskonnas 2025. aastal muutusi ei toimunud. MTÜ juhatus oli 2025. aastal kolmeliikmeline, juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kaks aastat. MTÜ igapäevast tegevust juhib tegevdirektor. MTÜ keskmine töölepinguga töötajate arv oli 2025. aastal 37. MTÜ oli 2025. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) liitunud liige. MTÜ osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelised standardid Eestis kättesaadavaks. Samuti on MTÜ Euroopa Akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) liige ning on liitunud EA vastastikuse tunnustamise lepetega (MLA) kalibreerimislaborite, katselaborite ja inspekteerimisasutuste akrediteerimise ning kõigi sertifitseerimistegevuste (tooted, isikud, juhtimissüsteemid) akrediteerimise valdkonnas. Lisaks on EAK EA MLA liige kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimise valdkonnas. Alates 2023. aastast on MTÜ ka Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni (ILAC) liige. 2025. aastal otsustati ILAC likvideerida ning aasta teises pooles asutati selle asemel uus rahvusvaheline akrediteerimisalane koostööorganisatsioon Global Accreditation Cooperation Incorporated. EAK otsustas uue organisatsiooniga liituda ning esitas 2025. aasta lõpus liitumisavalduse. Seega on MTÜ alates 2026. aastast ka uue rahvusvahelise akrediteerimisalase koostööorganisatsiooni liige. 2025 majandustulemused 2025. aastal oli MTÜ põhitegevuse tulu kokku 3 390 543 eurot. Võrreldes 2024. aastaga kasvas tulu 5,3%. 2025. aasta põhitegevuse tuludest moodustas 2 089 429 eurot tulu standardimistegevusest ja 1 301 114 eurot tulu akrediteerimistegevusest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas standardimistegevuse tulu 4,1% ja akrediteerimistegevuse tulu 6,6%. 2025. aasta standardimistegevuse tulust moodustas 83% standardite müügist ja levitamisest ning standardimisalaste koolituste korraldamisest saadud tulu, 17% moodustasid erinevad sihtotstarbelised eraldised standardimistegevuseks. Akrediteerimisteenuste tulust moodustas 95% akrediteerimisteenuste ja akrediteerimisega seotud koolituste müük ning 5% riigi sihtotstarbelised toetused. 2025. aastal kasutasime riigi sihtotstarbeliste eraldiste toetuslepingute raames riigilt saadud vahendeid standardimise korraldamiseks Eestis 350 000 euro ulatuses ja akrediteerimistegevuste korraldamiseks 69 847 euro ulatuses. Tulude kasvu arvutamisel kasutati järgmist valemit: Tulude kasv = (2025. aasta tulu – 2024. aasta tulu) / 2024. aasta tulu × 100 Standardimistegevused Standardite koostamine ja standardimise korraldamine 2025. aasta jooksul avaldasime 1565 uut standardit ja tegime kättesaadavaks 162 standardilaadset dokumenti. Kehtetuks tunnistasime või asendasime 1155 standardit ja 124 standardilaadset dokumenti. Kehtivate Eesti standardite arv oli 2025. aasta lõpuks 29 731. Kehtivatest standarditest moodustavad enamiku (97,8%) Eesti standarditeks üle võetud Euroopa standardid. Aasta lõpu seisuga kehtis 270 algupärast Eesti standardit. 378 Eesti standardit olid üle võetud rahvusvahelised standardid, mida ei ole Euroopa standardina avaldatud. Eesti standarditest 2072 (7%) olid avaldatud eesti keeles. Aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete standardite arv 36 võrra. Kokku avaldasime 2025. aastal 176 eestikeelset dokumenti. 2025. aasta jooksul algatasime 1438 standardi arvamusküsitluse ja 161 standardi tõlke kommenteerimise. Arvamusküsitluste korraldamisel kasutame peamise vahendina standardite avaliku kommenteerimise portaali, mis asub veebiaadressil https://komport.evs.ee/. Arvamusküsitluste tulemusena esitati meile standardite kommenteerimisportaali kaudu 957 kommentaari 60 standardi kohta 67 eksperdilt. Standardite koostamisega tegeles 2025. aastal 60 registreeritud EVS-i tehnilist või projektkomiteed, milles tegutses kokku üle 500 eksperdi. 2025. aastal asutasime järgmised uued standardimiskomiteed: • EVS/TK 86 Mänguväljakud • EVS/TK 87 Tekstiilmaterjalid ja tekstiiltooted • EVS/TK 88 Selge keel 2025. aastal jätkasime standardimises osalejatele erinevate standardimisaspektide tutvustamiseks lühikoolituste korraldamist. Selleks viisime 2025. aastal läbi kolm virtuaalset lühikoolitust standardimisalastes küsimustes: • „Ülevaade Euroopa ja rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide IT-vahenditest“ • „Algupärase standardi koostamine“ • „Standardite online koostamine“ Lühikoolitused on standardimises osalejate hulgas endiselt küllaltki populaarsed. Läbiviidud koolitustel osales kokku 166 komitee-eksperti. 2025. aasta septembris korraldasime komiteede liikmetele traditsioonilise komiteede infopäeva. Infopäeval tutvustasime EVS-i uuemaid arenguid ja tegevusi. Komiteede infopäeva raames tunnustasime EVS-i teenetemärgi ja tänukirjaga EVS/TK 61 „Müra ja ehitusakustika“ pikaajalist esimeest Reet Pruuli panuse eest komitee töösse ja valdkonna eestikeelsete standardite koostamisse ning EVS/TK 73 „Piksekaitse“ esimeest Lauri Pähklimäge panuse eest komitee töösse ja piksekaitse valdkonna eestikeelsete standardite koostamisse. 2025. aasta lõpus komiteede liikmete hulgas korraldatud rahulolu-uuringu tulemuste põhjal on 99% komiteede liikmetest rahul EVS-i pakutava igapäevase toega ning 90% hindab standardi koostamise võimalusi heaks. Standardite kommenteerimise võimalustega kommenteerimisportaali vahendusel on rahul 94% küsitlusele vastanud komiteede liikmetest. Samuti on 93% komiteede liikmetest rahul komiteede töökeskkonnaga. Seega püsib komiteede liikmete rahulolu meie teenustega endiselt kõrgel tasemel. Osalemine Euroopa standardimises Arvestades, et valdav enamik Eesti standardeid on üle võetud Euroopa standardid, moodustab osalemine Euroopa standardimisorganisatsioonide töös olulise osa EVS-i tegevusest. 2025. aastal võtsime Eesti standarditeks üle 1423 Euroopa standardit ning tegime kättesaadavaks 153 CEN-i ja CENELEC-i standardilaadset dokumenti. EVS võttis 2025. aastal tähtajaks üle 100% CEN-i ja CENELEC-i standarditest, mille tekstid olid meile kättesaadavad. EVS teeb endiselt Euroopa standardid ja standardilaadsed dokumendid Eestis kättesaadavaks nende avaldamisest arvates küllalt lühikese aja jooksul – keskmine ajavahe Euroopa standardi teksti kättesaadavaks tegemise ja selle Eesti standardina avaldamise vahel oli 2025. aastal 16,7 päeva. 2025. aastal jätkasime Eesti sisendi andmisega Euroopa standardite koostamise protsessis. CEN-i ja CENELEC-i täisliikme kohustuste kohaselt täitsime Euroopa standardite kohustuslikke koostamisprotseduure, algatades muu hulgas 1342 Euroopa standardikavandi arvamusküsitluse. Arvamusküsitluste tulemusena edastasime nimetatud standardimisorganisatsioonidele Eesti seisukohana 1257 komiteede sisendiga hääletusotsust ja 30 standardikavandi kohta kommentaarid. Aasta jooksul registreerisime Eesti eksperdid osalema 29 standardite koostamisega seotud koosolekule. Euroopa standardikavandite hääletamisel püsis 2025. aastal antud Eesti häälte arv endiselt üsna kõrgel tasemel. Tehniliste komiteedega kaetud standardimisvaldkondades andsime hääle 96% hääletustest (2024. aastal näitaja oli 91%). Seoses kohustusega avaldada teavet Euroopa õigusaktidega seotud harmoneeritud standardite kohta, avaldasime 2025. aasta jooksul EVS Teatajas teated 143 harmoneeritud standardi kohta. Samuti tõlkisime avaldamise eesmärgil 182 harmoneeritud standardi pealkirja. Eestikeelsed ja algupärased standardid 2025. aastal avaldasime eesti keeles 176 standardit 8302 leheküljel. Avaldatud 176 standardist 164 olid standardite tõlked eesti keelde ning 12 olid algupärased standardid. 2025. aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete standardite koguarv 36 standardi võrra – 2036 standardilt 2072 standardini. Seoses vajadusega vaadata algupäraste standardite ajakohasus iga viie aasta tagant üle, jätkasime 2025. aastal algupäraste standardite regulaarse ülevaatusega. Alustasime 33 algupärase standardi ülevaatust ning jõudsime 37 algupärase standardi puhul ülevaatusotsuseni. Eesti standardite koostamist ja tõlkimist toetasime standardite koostajatele, tõlkijatele ja ekspertidele makstud 168 983 euroga. Standardite ja õigusaktide vahelise kooskõlaga seotud tegevused Jätkasime õigusaktide eelnõude seiret eesmärgiga juhtida vajaduse korral ametkondade tähelepanu ebakorrektsetele standardiviidetele ning tagada õigusaktide ja standardite omavaheline kooskõla. Aasta jooksul konsulteerisime ebakorrektsete viidetega seoses 42 korral erinevaid riigiasutusi. Samuti konsulteerisime aasta jooksul mitut riigiasutust standardite ja õigusaktide seoste küsimustes. Uuendasime koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga õigusaktide ettevalmistajatele mõeldud „Standarditele viitamise juhendit“. Juhend on muu hulgas avaldatud meie kodulehel järgmisel veebiaadressil: https://www.evs.ee/images/uploaded/Infomaterjalid/Standarditele_viitamise_juhend_2025.p df 2025. aasta lõpu seisuga oli 278 kehtivat õigusakti, mis sisaldasid viidet standarditele. Nendest 189 sisaldas korrektseid viiteid ning 89 sisaldas ebakorrektseid viiteid. Võrreldes 2022. aastaga on ebakorrektseid viiteid sisaldavate õigusaktide arv vähenenud 45 võrra. Seega on viimaste aastate töö tulemusena vähenenud ebakorrektseid viiteid sisaldavate õigusaktide arv kolmandiku võrra. Standardite levitamine ja infoteenused 2025. aastal jätkus standardite levitamise valdkonnas mõõdukas kasv. 2025. aastal oli standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügist saadud tulu 1 687 793 eurot (2024. aastal 1 570 223 eurot), kasvades 2024. aastaga võrreldes 7,5%. Kasv tuli suuresti müügimahtude suurenemisest, Eesti standardi hinda me 2025. aastal ei tõstnud. Standardite müügitulust tuli 17,7% Eesti klientidelt ja 82,3% väljaspool Eestit tehtud tellimustelt. Standardite ostmiseks esitati 2025. aastal 29 044 tellimust (2024. aastal 28 709). Tellimused jaotusid esitamise viisi järgi järgmiselt: • e-poe kaudu 28 899, • e-posti teel 115, • klienditeeninduses kohapeal 30. Seega on peaaegu kogu standardite müügitegevus kolinud elektroonilistele teenustele. Ööpäev läbi toimiv automatiseeritud ostuprotsess ja võimalus laadida elektroonilised standardid ostu sooritamise järel kohe alla, samuti elektrooniliste dokumentide kasutamise suurem paindlikkus, on asendanud peaaegu täielikult varasemalt kasutusel olnud alternatiivsed ostuvõimalused. Klienditeeninduses kohapeal käijate arv on kahanenud sisuliselt olematuks. Valdav enamik standardite kasutajaid eelistab standardeid osta e-poest erinevates elektroonilistes formaatides. Standardite tellimused paberkandjal moodustasid 2025. aastal üksnes 2% kõigist standardite ostmiseks tehtud tellimustest. Lisaks võimalusele osta standardeid e-poest eraldi eksemplaridena, kas üksik- või hulgilitsentsiga, jätkus ka standardite e-kogude lugemisteenuste müük. 2025. aastal müüsime kogudega seotud teenuseid 84 709 euro eest. 2024. aasta näitaja oli 67 835 eurot. Seega on kollektsiooni- ja lugemisteenuste kasutamine jätkuvalt kasvutrendis. Enamik lugemisteenuste müügist tuli standardite kollektsioonide veebilugemisteenuste arvelt. 2025. aastal oli EVS-i e-poe kaudu võimalik soetada enam kui 100 000 erinevat standardit ja standardilaadset dokumenti. Suurendamaks standardimuudatuste kasutusmugavust jätkasime standardimuudatuste konsolideerimist ning jälitatud muudatustega konsolideeritud (redline-)standardite koostamist ja klientidele pakkumist. 2025. aastal konsolideerisime 16 eestikeelset standardimuudatust ning lisasime oma redline-toodete kollektsiooni 136 uut redline-toodet. Kokku oleme aastate jooksul koostanud ja klientidele kättesaadavaks teinud 1133 jälitatud muudatustega redline- versiooni. Toote nõuetele vastavuse seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks jätkasime klienditeeninduse ruumides standardite tasuta tutvumise võimaluse pakkumist. MTÜ klienditeenindust külastas 2025. aastal standarditega kohapeal tasuta tutvumise eesmärgil 30 klienti (2024. aastal oli kliente 25). Seega on standardite lugemise eesmärgil klienditeeninduse külastuste arv püsinud viimastel aastatel väga madalal tasemel. Tasuta infoteenustest jätkasime standardite infoteenuse ja standardite monitooringuteenuse osutamist. 2025. aasta lõpuks kasutas standardite infoteenust 4697 klienti. Standardite monitooringuteenusesse oli vähemalt ühe standardi lisanud ligikaudu 49 600 klienti. MTÜ standardimisalaste tegevuste jooksvaks kajastamiseks avaldasime veebis 72 eestikeelset ja 36 ingliskeelset uudist. Samuti jätkasime MTÜ standardimistegevuste kajastamist sotsiaalmeedias, tutvustades oma tegevusi Facebookis ja LinkedInis. Aasta jooksul kasvas meie jälgijate arv Facebookis 32% ja LinkedInis 30%. 2025. aasta lõpus korraldasime standardeid kasutavate klientide hulgas kliendiküsitluse. Kliendiuuringu tulemused näitavad, et standardite kasutajate rahulolu meie teenustega püsib endiselt väga kõrgel tasemel. Rohkem kui 97% standardeid kasutavatest klientidest andis uuringus hinnangu, et EVS-i teenused rahuldavad neid täielikult või enamasti. Samuti ollakse endiselt väga rahul meie pakutavate standardite ostmise võimalustega (99% on rahul) ning meie klienditeeninduse päringutele vastamise kvaliteediga (98% on rahul). Eesti klientide jaoks on endiselt murettekitav aspekt meie teenuste kasutamisel eestikeelsete standardite vähesus – ligikaudu 27% Eesti klientidest häirib see asjaolu suurel määral. Samas on eestikeelsete standardite vähesusest tuleneva rahulolematuse osakaal aasta-aastalt vähenenud. Samavõrd häiriv on klientide jaoks asjaolu, et kõigist muudetud standarditest ei ole saadaval konsolideeritud tekste. Rahvusvaheline standardimisalane koostöö EVS-i esindajad osalesid 2025. aastal CEN-i ja CENELEC-i tehnilise nõukoja töös ning võtsid osa standardite levitamisküsimusi arutava foorumi (EFSD) tööst. Lisaks nende organite ja töögruppide tegevusele osaleti pidevalt ka mitme väiksema töögrupi ja -rühma töös, olenevalt arutatavate teemade aktuaalsusest ja olulisusest. Rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ISO ja IEC tööga seoses osalesime IEC peaassambleel, samuti mitmel teisel virtuaalsel koosolekul ning võtsime vajalikus ulatuses osa nende organisatsioonide igapäevatööst. Balti riikide standardimisalase koostöö raames osalesime 2025. aastal Leedu kolleegide korraldatud Balti Standardifoorumil Anykščiais. Balti Standardifoorum on pika traditsiooniga kohtumine, mille raames Eesti, Läti, Leedu ja Poola kolleegid vahetavad omavahel standardimisalaseid kogemusi. Euroopa harmoneeritud standardite kättesaadavus 2024. aastal langetas Euroopa Kohus kohtuasjas C-588/21 otsuse, mille kohaselt tuleb Euroopa Komisjonil määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel väljastada soovijatele harmoneeritud standardeid tasuta. Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga korraldatakse soovijatele kohtuotsuse alusel harmoneeritud standarditega tasuta tutvumist rahvuslike standardimisorganisatsioonide kaudu. Rahvuslikud standardimisorganisatsioonid, sealhulgas EVS, teevad Euroopa Komisjonilt küsitud harmoneeritud standardid tasuta lugemiseks kättesaadavaks oma selleks eraldi ettenähtud veebilehtedel. 2025. aasta alguses tegime EVS-i harmoneeritud standardid kättesaadavaks Prantsusmaa standardimisorganisatsiooni AFNOR platvormil. 2025. aastal töötasime harmoneeritud standarditega tasuta tutvumise võimaldamiseks EVS-i veebilehe osana välja oma portaali ning alates 2025. aasta sügisest teeme tasuta kättesaadavaks tegemist vajavad EVS-i harmoneeritud standardid kättesaadavaks oma platvormil. 2025. aasta lõpuks olime teinud tasuta tutvumiseks kättesaadavaks 429 CEN-i ja 24 CENELEC-i harmoneeritud standardit. 2025. aastal oli huvi portaali vahendusel harmoneeritud standarditega tutvuda äärmiselt tagasihoidlik. Seetõttu ei mõjutanud harmoneeritud standardite tasuta kättesaadavus 2025. aastal märkimisväärselt standardite müügist saadavat tulu ega seega meie võimekust standardimistegevust finantseerida ja ellu viia. Siiski tuleb ka 2026. aastal jätkuvalt jälgida harmoneeritud standardite tasuta kättesaadavuse mõju standardimisorganisatsioonide võimele standardimistegevust edaspidi ellu viia ja finantseerida. Olenevalt olukorrast tuleb jätkata koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ning Euroopa Komisjoni ja Eesti riigiga arutelusid Euroopa standardimise jätkusuutlikuks korraldamiseks. Koolitused, infopäevad ja messid 2025. aastal jätkasime tasuliste koolituste korraldamist. 2025. aastal korraldasime kokku 15 koolitust (9 standardimisega ja 6 akrediteerimisega seotult). Standardimisega seotud koolitustest olid populaarsemad valgustusstandarditega seotud koolitused. Akrediteerimise valdkonnas jätkasime erinevate akrediteerimisstandardite (ISO/IEC 17025, ISO/IEC 17020) tutvustamist, viisime läbi koolitused siseauditi läbiviimise nõuete tutvustamiseks, korraldasime koolituse katse- ja kalibreerimistulemuste esitamise nõuete tutvustamiseks ning jätkasime erialaassessoritele mõeldud modulaarse koolitusprogrammiga. Koolitusteenustest saadud tulu oli 47 580 eurot. Rahulolu meie korraldatud koolituste kvaliteediga püsis 2025. aastal kõrgel tasemel – koolituste keskmine hinne viiepallisüsteemis oli 4,8. Akrediteerimistegevused Akrediteerimine 2025. aastal jätkas MTÜ struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) tegutsemist Eesti akrediteerimisasutusena, viies läbi akrediteerimisi ja mõõtjate erialase pädevuse hindamisi ning jätkas akrediteeritud klientide ja erialaselt pädevate mõõtjate teenindamist ning nende üle akrediteerimisalase järelevalve teostamist. 2025. aastal viisime lõpule 6 esmast akrediteerimishindamist. Esmahindamised viisime läbi kahe katselabori, kahe inspekteerimisasutuse ning kahe toote sertifitseerimisasutuse osas. Seoses viie aasta möödumisega esma- või uushindamisest tegi EAK 2025. aastal 41 positiivset uushindamise otsust, sealhulgas 24 katselabori, 5 meditsiinilabori, 5 inspekteerimisasutuse, 2 toote sertifitseerimisasutuse, 3 isikute sertifitseerimisasutuse ja 2 juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuse osas. Lisaks esma- ja uushindamistele viisime läbi kokku 50 akrediteerimisulatuse laiendamise hindamist: 24 katselabori, 9 meditsiinilabori, 3 kalibreerimislabori, 3 inspekteerimisasutuse, 2 toote sertifitseerimisasutuse ja 9 juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuse osas. Aruandeperioodil tunnistasime kehtetuks nelja katselabori ja ühe kalibreerimislabori akrediteeringu, kahe inspekteerimisasutuse akrediteeringu ning ühe isikute sertifitseerimisasutuse akrediteeringu. Ühe inspekteerimisasutuse ja kolme katselabori akrediteering lõppes tähtaja möödumise tõttu. 2025. aastal viisime akrediteeritud asutustes läbi 171 järelevalvehindamist, sealhulgas 91 katselabori, 9 kalibreerimislabori, 12 meditsiinilabori, 37 inspekteerimisasutuse, 5 juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuse, 8 toote sertifitseerimisasutuse, 5 isikute sertifitseerimisasutuse, 2 EMAS-tõendamisasutuse, 1 kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendamisasutuse ja 1 pädevuskatsete korraldaja osas. Aasta lõpu seisuga oli kehtiv EAK akrediteering kokku 213 vastavushindamisasutusel: 10 kalibreerimislaboril, 113 katselaboril, 17 meditsiinilaboril, 44 inspekteerimisasutusel, 5 juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutusel, 7 isikute sertifitseerimisasutusel, 13 toote sertifitseerimisasutusel, 2 EMAS-tõendamisasutusel, 1 kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutusel ning 1 pädevuskatsete korraldajal. Seega akrediteeritud asutuste arv aasta jooksul oluliselt ei muutunud. Akrediteeritud asutuste loetelu on avaldatud EAK veebilehel. Peamine akrediteerimise taotlemise ajend on Eesti õigusaktides (ligikaudu 60 seaduses ja määruses) akrediteerimise sätestamine kohustusliku eeldusena asutuste volitamiseks teatud konkreetsete ülesannete täitmiseks või teatud tegevusalal tegutsemiseks. Mõõtja erialase pädevuse hindamine ja tõendamine Analoogselt akrediteerimistegevustega jätkasime EAK struktuuriüksuses erialaselt pädevate mõõtjate pädevuse hindamist majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ kohaselt. 2025. aastal viisime õigusaktidega reguleeritud alal läbi 58 asutuse mõõtjate erialase pädevuse hindamise ja tõendamise. 2025. aasta lõpuks oli kehtiv mõõtja erialase pädevuse tõendus 103 organisatsioonil, mis on samas suurusjärgus 2024. aasta klientide arvuga. Info EAK hinnatud ja tõendatud pädevate mõõtjate kohta on esitatud EAK veebilehel. Osalemine Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni (EA) töös, ILAC-liikmelisus ja rahvusvaheline koostöö EAK oli 2025. aastal Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni (EA) liige ja Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni (ILAC) liige. EA mitmepoolsete kokkulepete (MLA) kohaselt tunnustatakse EAK akrediteerimisi Euroopas järgmistes valdkondades: • kalibreerimis-, meditsiini- ja katselaborite akrediteerimine; • inspekteerimisasutuste akrediteerimine; • toote, isikute ja juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuste akrediteerimine; • kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimine. 2025. aastal otsustati liita rahvusvahelised akrediteerimiskoostööorganisatsioonid ILAC ja IAF üheks uueks rahvusvaheliseks akrediteerimisalase koostöö organisatsiooniks Global Accreditation Cooperation Incorporated. EAK esitas 2025. aastal taotluse uue organisatsiooniga liitumiseks ning jätkab 2026. aastal selle organisatsiooni liikmena. Rahvusvaheline akrediteerimisalane koostöö toimus 2025. aastal jätkuvalt nii kaugtöö korras kui ka kohapealsetel koosolekutel osalemise kaudu. Sarnaselt varasemate aastatega osalesime 2025. aastal järgmiste EA töögruppide ja komiteede töös: • laborikomitee ja selle tervishoiu töögrupp, • horisontaalse harmoneerimise komitee, • inspekteerimiskomitee, • sertifitseerimiskomitee ning selle keskkonna, toidu ning valideerimise ja verifitseerimise töögrupid, • EA mitmepoolsete lepete nõukogu, • EA Communication Network töögrupp. Samuti osalesime EA peaassambleel. ILAC-i institutsioonide regulaarne koostöö toimus e-kirjade, MS Teamsi ja kohapealsetel koosolekutel osalemise teel. Osalesime 2025. aastal järgmiste ILAC-i töögruppide töös: • ILAC akrediteerimiskomitee,  • ILAC inspekteerimiskomitee. Samuti osalesime ILAC-i peaassambleel ning ILAC-i ja IAF-i liitmist käsitlevate ühiste töögruppide töös. Lisaks Euroopa tasandi koostööle osaleme Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalases koostöös. Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalase koostöö raames osalesime 2025. aastal Põhja- ja Baltimaade peaassessorite sertifitseerimis-, inspekteerimis- ja laborivaldkonna ühiskoosolekul ning Põhja- ja Baltimaade asutuste juhtide koosolekul Riias. 2025. aastal toimus EAK EA vastastikune hindamine. EAK EA poolne vastastikune hindamine toimus kahes osas: • 22.‒25.04.2025 – KHG valdkond • 05.‒09.05.2025 – kõik ülejäänud valdkonnad Evalueerimise käigus tuvastati 6 mittevastavust, mis suleti EA hindamisrühma poolt 13.08.2025. EA mitmepoolsete lepete komitee (EA MAC) otsusega säilitas EAK hindamise järgselt vastastikkuse tunnustamise lepped kõigis senistes valdkondades: • kalibreerimine (EN ISO/IEC 17025); • katsetamine (EN ISO/IEC 17025), sealhulgas meditsiinivaldkonna katsed (EN ISO 15189); • inspekteerimine (EN ISO/IEC 17020); • juhtimissüsteemide sertifitseerimine (EN ISO/IEC 17021-1); • toote sertifitseerimine (EN ISO/IEC 17065); • isikute sertifitseerimine (EN ISO/IEC 17024); • tõendamine (EN ISO/IEC 17029). Seega tunnustatakse ka edaspidi EAK poolt eespool nimetatud valdkondades akrediteeritud asutuste vastavushindamistulemusi teistes Euroopa riikides. Järgmine EA poolne vastastikune hindamine toimub 2029. aastal. Akrediteerimisalased arendus- ja tugitegevused Akrediteerimistegevuse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks on EAK-s rakendatud ja toimivana hoitud ISO/IEC 17011 nõuetele vastav juhtimissüsteem. 2025. aastal jätkus töö juhtimissüsteemi edasiarendamisega. Vaatasime üle mitmeid sisemisi juhendeid ja protseduure ning uuendasime vorme. 2025. aasta lõpus viisime läbi EAK juhtimissüsteemi juhtkonnapoolse ülevaatuse, mille tulemusena järeldasime, et EAK juhtimissüsteem on adekvaatne ja mõjus EAK-le kehtivate nõuete, sealhulgas standardi ISO/IEC 17011 nõuete, EAK juhtpõhimõtete ja EAK eesmärkide rakendamisel. Akrediteerimisskeemide arendamise tulemusena lisandus EAK pakutavate teenuste loetellu määruse (EL) 2019/1009 mooduli B kohane väetisetoodete vastavushindajate akrediteerimine. Traditsiooniliselt viisime läbi kliendipäeva erinevatele kliendirühmadele. 2025. aastal korraldasime kliendipäeva koos assessorite teabepäevaga 13. novembril PROTO avastustehases. Ürituse käigus andsime EAK klientidele ja assessoritele ülevaate EAK-s toimunud muudatustest ja arengutest; samuti tutvustasid EAK kliendid ja partnerid oma vaadet koostööle EAK-ga. Kliendi- ja assessorite teabepäeval osales ligikaudu 190 külastajat. Seoses vajadusega ühtlustada arusaama akrediteerimisnõuetest viisime läbi kaks EAK tehnilise komitee koosolekut: jaanuaris toimus EAK töökeskkonna mõõtmiste valdkonna tehnilise komitee koosolek ning juunis EAK kalibreerimislaborite valdkonna tehnilise komitee koosolek. 2025. aasta lõpus viisime läbi rahulolu-uuringu EAK klientide hulgas. Keskmine EAK tegevusele antud hinne oli 4,27, mis on üldjoontes võrreldav eelmise aasta uuringu tulemusega. Kliendid hindavad kõrgelt EAK konfidentsiaalsuse säilitamist asutustega suhtlemisel, peaassessorite teadmisi akrediteerimisest ning nende sõltumatust ja erapooletust, mis kinnitab jätkuvalt EAK hindamisrühmade kompetentsust. Madalamalt hinnati muudatustest teavitamist, vastamiskiirust ja taotlemise protseduuri. Pädevad mõõtjad hindavad kõrgelt peaassessori suhtlemisoskust, sõltumatust ja erapooletust ning hindamistel ajakavast kinnipidamist. Suhteliselt madalalt hindavad pädevad mõõtjad EAK vastamiskiirust. Üldine rahulolu EAK akrediteerimisteenusega on siiski püsivalt kõrge (viiepallisüsteemis üle nelja). Organisatsiooni üldised tegevused WTO infopunkt 2025. aastal jätkasime tegutsemist WTO infopunktina, vahendades TBT- ja SPS-teatisi ning avaldades neid EVS-i kodulehel. 2025. aastal avaldasime 2049 TBT-teatist ja 1242 SPS- teatist. Avaldatud teatiste arv oli seega eelkõige TBT-teatiste osas 2024. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvanud. Endiselt pakume huvilistele võimalust tellida tasuta WTO teatiste infokiri. WTO infokirjaga on liitunud 56 kasutajat, kellele saadame igal nädalal välja WTO teatiste infokirja äsja ilmunud WTO teatiste infoga. Kolimine uutesse ruumidesse 2025. aasta lõpus kolisime uutesse ruumidesse aadressil Mäealuse 2/3, Tallinn. Plaanid 2026. aastaks 2026. aastal jätkab MTÜ tegutsemist Eesti rahvusliku standardimisorganisatsiooni ja riikliku akrediteerimisasutusena, osutades lisaks standardimise korraldamise ja standardite levitamisega seotud teenuseid ning vastavushindamisasutuste akrediteerimise ning mõõtjate erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teenuseid. 2026. aastal plaanime jätkata standardimistegevust 2025. aastaga võrreldavas mahus, suunates algupäraste standardite koostamisse ja standardite tõlkimisse ligikaudu 190 000 eurot. Eesti akrediteerimisasutusena tegutsemisel on suurem uus arendus EAK veebilehe www.eak.ee uue versiooni väljatöötamine. Loomulikult jätkame hindamisi analoogselt 2025. aastaga nii vastavushindamisasutuste akrediteerimise kui ka mõõtjate erialase pädevuse osas. Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 163 886 1 153 893 2 Finantsinvesteeringud 2 850 000 2 500 000 Nõuded ja ettemaksed 166 527 147 361 3 Kokku käibevarad 4 180 413 3 801 254 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 15 735 17 671 3 Materiaalsed põhivarad 4 805 11 041 5 Immateriaalsed põhivarad 4 697 19 755 6 Kokku põhivarad 25 237 48 467 Kokku varad 4 205 650 3 849 721 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 791 973 690 375 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 32 896 9 Kokku lühiajalised kohustised 791 973 723 271 Kokku kohustised 791 973 723 271 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 126 450 2 625 899 Aruandeaasta tulem 287 227 500 551 Kokku netovara 3 413 677 3 126 450 Kokku kohustised ja netovara 4 205 650 3 849 721 15 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 10 Annetused ja toetused 419 847 493 467 11 Tulu ettevõtlusest 2 957 366 2 712 856 12 Muud tulud 10 930 9 933 Kokku tulud 3 390 543 3 218 656 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -493 711 -512 432 13 Mitmesugused tegevuskulud -741 586 -613 063 14 Tööjõukulud -1 927 450 -1 679 347 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -21 294 -23 638 5,6 Muud kulud -6 -859 Kokku kulud -3 184 047 -2 829 339 Põhitegevuse tulem 206 496 389 317 Intressitulud 81 663 113 297 Muud finantstulud ja -kulud -932 -2 063 Aruandeaasta tulem 287 227 500 551 16 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 206 496 389 317 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 21 295 23 638 5,6 Kokku korrigeerimised 21 295 23 638 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -60 055 46 591 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 68 702 -1 179 7 Laekunud intressid 4 977 17 573 Kokku rahavood põhitegevusest 241 415 475 940 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 -4 705 5,6 soetamisel Laekunud intressid 119 510 54 167 Muud väljamaksed investeerimistegevusest -350 000 -1 500 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -230 490 -1 450 538 Kokku rahavood 10 925 -974 598 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 153 893 2 130 554 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 10 925 -974 598 Valuutakursside muutuste mõju -932 -2 063 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 163 886 1 153 893 2 17 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2023 2 625 899 2 625 899 Korrigeeritud saldo 2 625 899 2 625 899 31.12.2023 Aruandeaasta tulem 500 551 500 551 31.12.2024 3 126 450 3 126 450 Aruandeaasta tulem 287 227 287 227 31.12.2025 3 413 677 3 413 677 18 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Eesti Standardikeskuse 2025.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2025.aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, katkestatavaid tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 aastat. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigi ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse ümber operatsioonipäval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud kohustise väljamakse kirjendatakse väljamakse vahetuspäeva kommertspangakursiga.Kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse tulemiaruandes perioodi äritulu või ärikuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse mittetulundusühingu tavapärase standardite müügitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvu tõttu võimalik, hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumisi, antud laene ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse mittetulundusühingu varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Alates 20.02.2023 rakendatakse põhivara arvelevõtmise alampiirina 2500 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise alampiiri, kantakse kasutuselevõtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud varade viimiseks tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivarade gruppidele järgmised: Muu inventar , tööriistad ja sisseseade: 25%. Masinad ja seadmed: 25%. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsetel põhivaradel on 25%. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes põhivarade eeldatavast kasulikust elueast. Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või vara kasutusväärtus (rahavoogude nüüdisväärtus), vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi 19 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 2500 Rendid Renditehingut käsitletakse kapitalirendina kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine kui ettevõte on rentnik. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui ettevõttel pole õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansi kuupäeva või kui laenuandjal oli õigus aruande kuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslikuks kohustiseks liigitatakse need kohustised, mille realiseerimise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Tingimuslikud nõuded: vastavalt tehtud töödele CEN ja CENELEC tekib Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskusel nõue Euroopa Komisjoni vastu tõlketoetuste saamiseks. Nõue kajastatakse bilansis peale Euroopa Komisjoni poolt aruannete kinnitamist. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) on lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. Täiendavalt tehtud tööde osas toimub kajastamine tingimusliku nõudena kuni Euroopa Komisjoni poolt saadakse kinnitus täiendava finantseerimise kohta. Seejärel kajastatakse bilansis toetuse laekumiseni nõudena. Annetused ja toetused Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna laekumise hetkel. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna siis kui annetus/toetus muutub sissenõutavaks ja annetuse/toetusega kaasnevad tingimused on täidetud). Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimise laekumine loetakse praktiliselt kindlaks kui toetuse andja aktsepteerib kuludokumendid, mille eest sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui ühing on täitnud sellega kaasnevad tingimused. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses – s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5. Tulud Tulu standardite müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.Kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. 20 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Liikme- ja sisseastumismaksud ning muud mittesihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. Kulud Mittetulundusühingu sihtotstarbelised otsekulud on projektide kulud ja muude sihtotstarbeliste vahendite arvelt tehtud otsekulud, mis on aruandeaastal finantseeritud otsekulud (materjali ja teenuste kulu). Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel majanduslikel eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu. Kulusid kajastatakse samas perioodis, mil tekivad nendega seotud tulud. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusele mittetulundusühingute tulemit Eestis ei maksustata, seega pole ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustisi. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks kui ühel osapoolel on valitsev kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskuse seotud osapoolteks on: MTÜ liikmed, tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja isikud, nende lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Arvelduskontod 1 163 388 1 153 482 Kassa 498 411 Kokku raha 1 163 886 1 153 893 21 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 99 594 99 594 Ostjatelt 102 085 102 085 laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad -2 491 -2 491 nõuded Maksude ettemaksed 4 015 4 015 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 22 246 22 246 Intressinõuded 22 246 22 246 Ettemaksed 51 562 35 827 15 735 Tulevaste 18 156 18 156 perioodide kulud Muud makstud 33 406 17 671 15 735 ettemaksed Nõuded Kliimaministeeriumi 4 228 4 228 9 sihtfinantseering Muud nõuded 617 617 Kokku nõuded ja 182 262 166 527 15 735 ettemaksed 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 53 151 53 151 Ostjatelt 53 151 53 151 laekumata arved Maksude ettemaksed 2 684 2 684 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 65 071 65 071 Intressinõuded 65 071 65 071 Ettemaksed 33 954 16 283 17 671 Tulevaste 16 283 16 283 perioodide kulud Muud makstud 17 671 17 671 ettemaksed Nõuded Kliimaministeeriumi 4 944 4 944 9 sihtfinantseering Muud nõuded 5 228 5 228 Kokku nõuded ja 165 032 147 361 17 671 ettemaksed 2025.aastal Kliimaministeeriumile esitatud aruande alusel sihtfinantseering EMAS ja KHG akrediteerimisskeemide toetamiseks 4228 eurot 22 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne 2024.aastal Kliimaministeeriumile esitatud aruande alusel sihtfinantseering EMAS ja KHG akrediteerimisskeemide toetamiseks 4944 eurot Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 22 296 22 103 Üksikisiku tulumaks 26 834 22 229 Erisoodustuse tulumaks 1 952 1 690 Sotsiaalmaks 44 304 40 418 Kohustuslik kogumispension 2 373 1 537 Töötuskindlustusmaksed 2 810 2 448 Ettemaksukonto jääk 4 015 2 684 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 015 100 569 2 684 90 425 Maksuvõlad ja ettemaksed on kajastatud lisades 3 ja 7. Seisuga 31.12.2025 sisaldab käibemaksuvõlg: - kohustust detsembri KMD osas summas 16230 eurot - kohustust e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 3447 eurot - kohustust Ühendkuningriigi maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2446 eurot - kohustust Norra maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 173 eurot Maksuvõlad ja ettemaksed on kajastatud lisades 3 ja 7. Seisuga 31.12.2024 sisaldab käibemaksuvõlg: - kohustust detsembri KMD osas summas 16641 eurot - kohustust e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 3006 eurot - kohustust Ühendkuningriigi maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2135 eurot - kohustust Norra maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 321 eurot 23 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Arvutid ja arvutisüsteemid põhivarad 31.12.2023 Soetusmaksumus 11 676 54 868 66 544 17 310 83 854 Akumuleeritud kulum -4 617 -45 386 -50 003 -14 532 -64 535 Jääkmaksumus 7 059 9 482 16 541 2 778 19 319 Amortisatsioonikulu -2 918 -4 529 -7 447 -831 -8 278 31.12.2024 Soetusmaksumus 11 676 52 463 64 139 15 534 79 673 Akumuleeritud kulum -7 535 -47 510 -55 045 -13 587 -68 632 Jääkmaksumus 4 141 4 953 9 094 1 947 11 041 Amortisatsioonikulu -2 919 -2 484 -5 403 -833 -6 236 31.12.2025 Soetusmaksumus 11 676 51 266 62 942 12 411 75 353 Akumuleeritud kulum -10 454 -48 797 -59 251 -11 297 -70 548 Jääkmaksumus 1 222 2 469 3 691 1 114 4 805 24 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2023 Soetusmaksumus 325 765 325 765 Akumuleeritud kulum -295 355 -295 355 Jääkmaksumus 30 410 30 410 Ostud ja parendused 4 705 4 705 Amortisatsioonikulu -15 360 -15 360 31.12.2024 Soetusmaksumus 320 463 320 463 Akumuleeritud kulum -300 708 -300 708 Jääkmaksumus 19 755 19 755 Amortisatsioonikulu -15 058 -15 058 31.12.2025 Soetusmaksumus 320 463 320 463 Akumuleeritud kulum -315 766 -315 766 Jääkmaksumus 4 697 4 697 25 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 45 170 45 170 Võlad töövõtjatele 198 378 198 378 8 Maksuvõlad 100 569 100 569 4 Muud võlad 117 949 117 949 Muud viitvõlad 117 949 117 949 Saadud ettemaksed 329 907 329 907 Tulevaste perioodide tulud 323 729 323 729 Muud saadud ettemaksed 6 178 6 178 Kokku võlad ja ettemaksed 791 973 791 973 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 30 894 30 894 Võlad töövõtjatele 182 714 182 714 8 Maksuvõlad 90 425 90 425 4 Muud võlad 80 886 80 886 Muud viitvõlad 80 886 80 886 Saadud ettemaksed 305 456 305 456 Tulevaste perioodide tulud 299 433 299 433 Muud saadud ettemaksed 6 023 6 023 Kokku võlad ja ettemaksed 690 375 690 375 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Töötasude kohustis 172 665 153 991 Puhkusetasude kohustis 25 713 28 723 Muud võlad töövõtjatele 0 0 Kokku võlad töövõtjatele 198 378 182 714 7 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 26 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne 31.12.2023 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2024 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 119 376 390 000 481 424 4 945 32 896 Valitsuselt Saadud EL 22 345 34 388 12 043 Standardiorganisatsioonidelt Kokku sihtfinantseerimine 22 345 119 376 424 388 493 467 4 945 32 896 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 22 345 119 376 424 388 493 467 4 945 32 896 toetused 31.12.2024 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2025 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 4 945 32 896 394 945 7 277 419 847 4 228 0 Valitsuselt Kokku sihtfinantseerimine 4 945 32 896 394 945 7 277 419 847 4 228 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 4 945 32 896 394 945 7 277 419 847 4 228 toetused Lisa 10 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2025 2024 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 2 400 2 400 Kokku liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 Lisa 11 Annetused ja toetused (eurodes) 2025 2024 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 419 847 493 467 Kokku annetused ja toetused 419 847 493 467 sh eraldis riigieelarvest 419 847 481 424 27 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2025 2024 Standardite müük 1 667 564 1 570 224 Akrediteerimisteenus 1 242 272 1 087 497 Standardimisalased koolitused 30 270 32 930 Akrediteerimisalased koolitused 17 260 22 205 Kokku tulu ettevõtlusest 2 957 366 2 712 856 Lisa 13 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Üür ja rent 14 112 14 643 Mitmesugused bürookulud 6 529 9 246 Lähetuskulud 21 697 25 812 Tööjõukulud 213 955 248 026 15 Kommunaalteenused 4 800 5 050 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 132 915 128 102 Muud 99 703 81 553 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 493 711 512 432 otsesed kulud Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2025 2024 Üür ja rent 108 414 106 688 Mitmesugused bürookulud 234 949 197 304 Lähetuskulud 10 827 11 975 Koolituskulud 12 907 11 681 Riiklikud ja kohalikud maksud 22 300 22 398 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 4 517 0 Kommunaalteenused 37 738 36 906 Infosüsteemide arendus 106 207 47 961 Muud 203 727 178 150 Kokku mitmesugused tegevuskulud 741 586 613 063 28 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2025 2024 Palgakulu 1 600 811 1 440 390 Sotsiaalmaksud 540 594 486 984 Kokku tööjõukulud 2 141 405 1 927 374 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 213 955 248 026 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 37 35 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2025 31.12.2024 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2025 31.12.2024 Võlad ja ettemaksed Asutajad ja liikmed 0 33 020 Kokku võlad ja ettemaksed 0 33 020 MÜÜDUD 2025 2024 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 2 454 700 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 2 454 700 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2025 2024 Arvestatud tasu 13 440 13 440 Lisa 17 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus Eesti Akrediteerimiskeksuse tulemiaruanne (eurodes) 2025 2024 Tulud 29 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2025. a. majandusaasta aruanne Annetused ja toetused 69 847 108 914 Tulu ettevõtlusest 1 239 315 1 109 703 Muud tulud 952 1 653 Kokku tulud 1 310 114 1 220 269 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -96 420 -109 413 Mitmesugused tegevuskulud -246 139 -151 065 Tööjõukulud -941 245 -896 001 Kokku kulud -1 283 804 -1 156 479 Põhitegevuse tulem 26 310 63 790 Muud ärikulud -755 Finantstulud- ja kulud 20 964 31 415 Aruandeaasta tulem 47 274 94 450 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus liikmetele Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Rahkama Vandeaudiitori number 614 Grant Thornton Baltic OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 3 Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141 05.06.2026