Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPE nr 5-4/151-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja Keskkonnaamet, registrikood 70008658, asukoht Roheline tn 64, 80010 Pärnu linn, mida esindab peadirektor Rainer Vakra (edaspidi asutus), edaspidi koos nimetatud pooled ja eraldi pool, sõlmivad koostöökokkuleppe (edaspidi koostöölepe) järgnevas. 1. Koostööleppe objekt 1.1. Koostööleppe objekt on asutuse poolt koostööleppe lisas 2 nimetatud tegevuste elluviimine. 1.2. 2026. aastal MKM-le teadus- ja arendustegevuse investeeringuteks ette nähtud riigieelarvelisi vahendeid, mis riigi eelarvestrateegia 2026-2029 koostamise käigus anti 235 000 euro ulatuses üle asutuse eelarvesse ja juhul, kui 2026. aasta riigieelarve seadust muudetakse selliselt, et MKM- le teadus- ja arendustegevuse investeeringuteks ette nähtud riigieelarvelistest vahenditest suunatakse täiendavalt 45 000 eurot asutuse eelarvesse, kasutab asutus lisas 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks. 2. MKMi õigused ja kohustused 2.1. MKM-il on õigus küsida asutuselt teavet ja dokumente lisas 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks tehtud kulude tõendamiseks. 2.2. MKM kohustub jagama koostööleppe täitmiseks asutusele vajalikku informatsiooni. 3. Asutuse kohustused 3.1. Asutus kohustub: 3.1.1. viima tähtajaliselt ellu lisas 2 nimetatud tegevused lähtudes majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 30.09.2020 käskkirjaga nr 200 "Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“1 kinnitatud reaalmajanduse visioonist. 3.1.2. lähtuma koostööleppe täitmisel teadus- ja arendustegevuse juhendmaterjalist Frascati käsiraamatust 2, dokumendist „Tehnoloogilise valmiduse tasemed, TVT (Technology Readiness Levels)3 ja lisades märgitud dokumentidest; 3.1.3. esitama kord kvartalis koostööleppe täitmise kohta aruande MKM volitatud esindajale koostööleppe täitmisega seotud tegevuste kohta vahetult kvartalile järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks lisas 1 sätestatud vormil; 3.1.4. MKM järelepärimisel andma lisainformatsiooni (sh teavet ja dokumente tehtud kulude tõendamiseks) lisas 2 teostatud ja planeeritud tegevuste kohta ning arvestama MKM volitatud esindaja tehtud ettepanekuid; 3.1.5. lisas 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks tehtud kulud oma raamatupidamises eristama wbs koodi4 alusel; 1 Leitav: Reaalajamajanduse visioon 2020-2027 (eesti keeles).pdf 2 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page1, FrascatiManual2015_2ptk.pdf (etag.ee) 3 Technology-readiness-levels.pdf (etag.ee) , Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf (etag.ee) 4 WBS (Work Breakdown Structure) on finantsarvestus tarkvaras SAP kasutatav lühend, mida kasutatakse projektide märgistamiseks. 3.1.6. ise lisas 2 nimetatud tegevused ellu viima, kuid juhul, kui asutusel peaks tekkima vajadus nende elluviimiseks kaasata partnereid (v.a partnerid, kelle asutus kaasab hankekorras), kohustub asutus selleks eelnevalt saama MKM nõusoleku; 3.1.7. viima lisas 2 nimetatud tegevused ellu hiljemalt 31.12.2026 või põhjendatud juhul hiljemalt 31.12.2027; 3.1.8. kaasama MKM esindaja hanke ettevalmistamise etapis (tehnilise kirjelduse koostamine) ning vajadusel hankekomisjoni juhul, kui teenuseid või asju tellitakse hankemenetluse raames alates lihthanke piirmäärast. 4. Koostööleppe tegevuste rahastamine 4.1. Asutus viib lisas 2 nimetatud tegevused ellu 2026. aasta riigieelarve seadusega talle eraldatud vahenditest. 4.2. Vahendite kasutamisel lähtub asutus lisas 2 esitatud eelarvest. 5. Koostööleppe kehtivus 5.1. Koostöölepe kehtib kuni koostööleppes toodud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 5.2. Pool võib koostööleppe ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 päeva. 6. Volitatud esindajad ja teadete edastamine 6.1. MKM volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Viktoria Bõstrjak- Butorina, tel: +372 5341 7002 , e-post: [email protected], või teda asendav isik. 6.2. Asutuse volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Rave Vahemets, tel +372 513 3075, e‑post [email protected], või teda asendav isik. 6.3. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine ja ühepoolne ülesütlemine. 6.4. Informatiivsete teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel. Juhul kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. 6.5. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada koostööleppes sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 7. Koostööleppe lisad Koostööleppe juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: Lisa 1 – Tegevuse aruande vorm; Lisa 2 – Reaalajamajanduse projektide tööplaani tegevuste kirjeldus koos prognoositava 2026 eelarvega. MKM Asutus (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) LISA 1 KOOSTÖÖKOKKULEPPELE Tegevuse aruande vorm 1) Kulu Nimetus Numbriline väärtus Jääk Kommentaar/seos tegevusega Tööjõukulu Majandamiskulu Investeering 2) Seni tehtud tegevuste ülevaade ja vastavus lisas 2 märgitud eelarvele ja tegevuste ülevaatele. 3) Järgmiseks kvartaliks plaanitud tegevused.  Lisa 2 - reaalajamajanduse projektide tööplaani tegevuste kirjeldus koos prognoositava 2026 eelarvega. 2026 prognooskulud Vald- Projekti nimi / RTE alameesmärgi 2026 eelarve Asutus Asutuse roll Tulem 2026 Mõju Majandus Personali kond seos* kokku kulu** kogukulu Andmepõhise tootjavastutuslahenduse KAUR Asutuse projektijuhtimine. 1. Teenus on disainitud ja kõik vajalikud Sihtgrupp: Eesti ettevõtted kellele laieneb tootjavastutuse süsteemi nõue turul tegutsemiseks (pakend, probleemtooted, loomine (pakend, probleemtooted, Automatiseeritud äriprotsessi mudelil põhineva alusanalüüsid prototüüpimise käivitamiseks on tekstiil) tekstiil) ja automatiseeritud tootjavastutuse tervikteenuse ja andmepõhise lahenduse valminud (algus 2025); Mõju ettevõtjatele: Väheneb halduskoormus ja bürokraata valdkonnas tegutsemiseks alates turule laskmisest lõpetades äriprotsessimudelil põhineva teenusele loomine koostöös erinevate ministeeriumite ja nende 2. Tehniline eksperimentaalarenduse ärianalüüs aruandluskohustustega. Ideaalis on võimalik mitmeid tänaseid toimekorraldusi hakata lahendama once-only põhimõttel ning üleminek allasutustega aastaks 2028. Skoobis probleemtooted, on valmis ja hankeleping sõlmitud arendusse ettevõtete jaoks tekib automatiseeritud äriprotsessimudelil põhinevad teenused nii enda tegevuste efektiivistamiseks kui ka Tootjavastutus tekstill ja pakend liikumiseks; riigi ees kohustuste täitmiseks. Kuna hetkel alles alusanalüüs on käimas on raske hinnata ajalist mõju kuna mingis osas see 3. Tekstiil, pakend, probleemtoodete korralduse väheneb kui mingis osas see ka tõuseb, nt andmepõhine lahendus ise eeldab, et ettevõtja hakkab tihedamini andmeid (registreering, volitus, turule laskmine jmt) ja esitama aruandluste revisjon valmis ning prioritiseeritud Mõju avalikule sektorile: tekivad lahendused seadusest tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ning puudub teemablokkide kaupa koos täpsema aja- ja vajadus käsitöö lahenduste järele. Lisaks annab tõuke ettevõtjate hoolsuskohustuse tõusuks tegevuskavaga, sh taksonoomia vaade Üldine mõju: täna eraldiseisvad toimekorraldused ja lahendused liidetakse ühtse tervikliku lahenduse alla ning luuakse nii 4. Esimesed taksonoomiad on valminud - ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile automatiseeritud äriprotsessimudelil põhinev tootjavastutuse tervikteenus, kuhu on kinnitamine tervikpaketina 2027 võimalik hilisemas faasis hakata ka teisi valdkondi jurude integreerima (nt vesi) 5 250 99 000 104 250 KEMIT 200 000 105 000 305 000 Purgimise digiteenuse prototüüp KLIM Projektijuhtimine Purgimise digiteenuse prototüüp valdkonna Üldine: Reovee kohtkäitluse probleemide lahendamiseks on kavas veeseaduses kohustada purgimisteenust pakkuval ettevõtjatele ettevõtjal koostada e-veoselehte. Selle asemel et luua purgijatele nn lisakoormus andmete esitamiseks on kavas luua andmepõhise aruandluse lahendus, kus purgija täidab teenuse osutamisel andmed nn ühe korra ja selle tulemusel on kaetud nii e-veoselehe andmestik, kui ka täiendav andmevajadus. Projekti tulemusel toimuvad tehingud andmetega eri osapoolte vahel reaalajas või minimaalse viitega ning haldustoimingud asenduvad automaatse andmevahetusega. Sihtrühm on 17% elanikkonnast (vähemalt 230 000 elanikku), kes ei ole ühiskanalisatsiooni kasutajad, ehk sihtrühma kuulub umbes 100 000 kinnistuomanikku, kelle kinnistul asub kohtkäitlussüsteem; kõik 79 kohalikku omavalitsust; purgijad (2020. aasta seisuga oli Eestis vähemalt 132 purgijat) ja purglaid haldavad vee-ettevõtted (2020. a seisuga oli neid 49). Purgimine (Vesi) Reovee kohtkäitluse ja äraveo probleemistikule on tähelepanu juhtinud ka Õiguskantlser. Käesolev projekt on äärmiselt oluline reovee kohtkäitkuse ja äärave probleemide lahendamisel. Lisaks on projekt oluline uuesti sõsnastatud asulareovee direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks. Projekti tulemusel väheneb halduskoormus ja bürokraata valdkonnas alates reovee äravoest kuni aruandluskohustustega. Mõju ettevõtetele (vee-ettevõtted ja purgimisteenude osutajad): väheneb halduskoormus ja tekivad paremad võimalused turu ja ettevõtte laiendamiseks ning investeeringute planeerimiseks. Mõju avalikule sektorile: Tekivad lahendused asulareovee direktiivist ning seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Tekivad alused riskipõhiseks järelevalveks, investeeringute ja toetuste planeerimiseks ning suunamiseks ning õigusloome kujundamiseks. Annab kohalikule omavalitsusele võimaluse luua ülevaade, kas kohtkäitlussüsteemidesse kogutav reovesi jõuab nõuetekohaselt reoveepuhastisse ja saab nõuetekohaselt puhastatud, kes osutab purgimisteenust, kas ühiskanalisatsiooniga katmata alad ehk kanaliseerimata alad on varustatud nõuetekohaste kohtkäitlussüsteemidega ja purgimisteenusega, millised on kanaliseerimata aladel tekkiva reovee kogused ja millised kohtkäitlussüsteemid on kasutusel. Ülevaade annab kohalikule omavalitsusele võimaluse tõhusamalt täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg st 1 200 000 65 000 265 000 KOTKAS-DIWASS analüüs KEA Projektijuhtimine Projekti tulemusena valmib detailanalüüs mis tulenevattulemusena Projekti ülesannet korraldada veevarustust valmiv detailanalüüs ja kanalisatsiooni annab võimaluse tehaning on vajalik riiklikul ka otsus tasandil keskkonnaohu vältimiseks. DIWASS süsteemiga uurib Keskkonnaotsuste infosüsteemi ning automaatühenduse loomise osas. Tehnilise lahenduse olemasolul oleks võimalik vältida olukorda kus jäätmevedajad on DIWASS infosüsteemi omavahelise suhtluse sunnitud samasid andmeid paralleelselt esitama mitmesse erinevasse infosüsteemi. tehnilisi võimalusi. Detailanalüüs analüüsib Sihthrupp: Jäätmete riikidevahelise veoga seotud ettevõtted ja ametnikud keerukaid DIWASSi nõudeid sõnumivahetusele, et Mõju ettevõtjale: Tagab, et rakendatav lahendus on toimiv ja arvestab reaalseid protsesse. Vähendab riski täiendavaks tuvastada veaohtlikud kohad, et vältida teenuse halduskoormuseks ja mitme süsteemi paralleelseks kasutamiseks. Jäätmed katkemist liidestuse välja ehitamisel. Seotud aaruandlus jäätmearuandlus, RVJV Baseli ja EL Mõju avalikule sektorile: Annab selguse, kas ja kuidas on liidestus teostatav. Võimaldab hinnata arenduse mahtu, ajakulu ja aruanne.Sihtgrupp kõik isikud, kes on seotud maksumust. Toetab põhjendatud otsuste tegemist RVJV-ga, ametnikud, inspektorid Üldine mõju: Võimaldab teha teadliku otsuse liidestuse arendamise kohta. Vähendab projekti riske ja ebaefektiivseid kulutusi 0 KEMIT Analüüsi tellimine 30 000 30 000 Ökosüsteemiteenuste andmete KAUR Projektijuhtimine, ökosüsteemiteenuste andmete Ökosüsteemiteenuste andmete kogumine ja Andmed on sisendiks järgmistes aruannetes ja teenustes: automatiseerimine automatiseerimine (programmeerimine, andmehalduse töötlemine on digitaliseeritud, eelanalüüs Suurettevõtete kestlikkusaruandluse kohustuse täitmiseks, lisaks kõigile ettevõtetele, kes enda kestlikkust soovivad hinnata. korraldamine, metoodiline arendus). Kokku 1,0 FTE-d andmepõhisele aruandlusele ja otsustamisele Pankadel "roheliste" laenude andmise hindamisel. Metsandus üleminekuks läbi viidud, välja töötatud esialgne PRIA/ReM toetusskeem „ökosüsteemiteenused põllumaal“ toetuste abikõlblikusse hindamisel. teostus. Keskkonnamõjude hindajad ja kohalikud omavalitsused üldplaneeringute koostamisel. Statistikaamet keskkonnaarvepidamises riikliku statistika koostamisel. Kõik kasutusjuhud saavutavad ajalist ja rahalist kokkuhoidu iga-aastaselt aruannete koostamisel ja teenuste pakkumisel. 50 000 50 000 EMAS ja kestlikkusaruande täitmisele KLIM Ettevõtjate kestlikkusaruandluse ning EMASi määruse Kestlikkusaruandluse keskkonnastandardite (ESRS Kestlikkusaruande ning EMAS keskkonnaaruande kohustusega ettevõtete ning riigi järelevalve kohustuste halduskoormuse Kestlikkusaruandlus andmepõhise aruandluse rakendamine (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr E1-E5) infovajaduse kaardistus ning riigi vähenemine läbi standardiseerimise ning andmevahetusteenuste piloteerimise. 1221/2009) kohase keskkonnajuhtimissüsteemi keskkonnaandmete kasutamise väärindamine, nt taotlusprosessi ning EMASi keskkonnaaruande luues andmevahetusteenuse või -päringu digitaliseerimine süsteemi, mille abil saaksid ettevõtted andmepõhiselt pärida ja edastada keskkonnaandmeid. Projekti lõpptulemuseks on täiendavalt interaktiivsed juhendmaterjalid 7 950 7 950 keskkonnastandardite täitmiseks EMAS määruse  Pidevseire automatiseerimine KEA Projektijuhtimine 1. Tehnilise liidestamise katsetamine koostöös Sihtgrupp: pidevseire kohustusega tööstused. Automaatse mõõtesüsteemi AMS katsetamine ja mõjutatud ettevõtjatega. Automaatse Mõju ettevõtjatele: Väheneb aruandluse ja andmetöötluse administratiivne koormus. Töötundide kokkuhoid (1nädal/kuus). kütuseandmed ettevõtjatega liidestamise prototüüp mõõtesüsteemi (AMS) andmetöötlus ning Kogutud tagasisides on ettevõtjatel liidestamise huvi olemas. Andmed liiguvad hetkel .xls või .pdf formaadis. Välisõhu- ja reaalajas edastamine riigi andmekogusse. Mõju avalikule sektorile: 2. Ettevõtete poolne AMS pidevseire Automatiseerimisest oluline kvaliteedi tõus reaalajas andmete usaldusväärsuse tagamiseks. Ressursi kokkuhoid rakendamisel seadistamine. Ühtlustatud meetodid andmete ca 0,5FTE järelevalve amentiku. Võimalike rikkumiste avastamine varases staadiumis aitab vältida majanduslikke riske. töötlemisele ning esitamisele. Teatud mahus esitatavate heitkoguste täpsuse paranemine, mis mõjutab omakorda saastetasude laekumist riigieelarvesse. 175 000 60 000 235 000 KLIM Kliimaministeerium * RTE alameesmärgi täpsemad kirjeldused KOKKU 610 250 386 950 997 200 KEMIT Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus ** Käibemaksuta KAUR Keskkonnaagentuur KEA Keskkonnaamet