Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/407 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_kobar_toostused_juuni26.pdf; 2. Lisa 2 Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid, Lisa_2_mikro_vaike_muutmine_juuni26.pdf; 3. Lisa 3 Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid, Lisa_3_keskm_suur_muutmine_juuni26.pdf; 3. Seletuskiri, SK_kobar_toostused_juuni26.pdf. Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kalev Karisalu 625 6517 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 16.06.2026 MÄÄRUS (kuupäev digiallkirjas) nr ….. Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel. § 1. Regionaal- ja põllumajandusministri 9. augusti 2024. a määruse nr 52 „Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ muutmine Regionaal- ja põllumajandusministri 9. augusti 2024. a määruse nr 52 „Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise investeeringutoetus“ § 14 lõike 5 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma hinnapakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste esitamise tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“. § 2. Regionaal- ja põllumajandusministri 5. novembri 2024. a määruse nr 65 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus“ muutmine Regionaal- ja põllumajandusministri 5. novembri 2024. a määruses nr 65 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev;“; 2) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“. 1 § 3. Regionaal- ja põllumajandusministri 19. augusti 2025. a määruse nr 73 „Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetus“ muutmine Regionaal- ja põllumajandusministri 19. augusti 2025. a määruse nr 73 „Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetus“ § 14 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma hinnapakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste esitamise tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“. § 4. Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“ § 17 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool pakkumuste esitamise tähtajast, ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“. § 5. Regionaal- ja põllumajandusministri 28. juuli 2025. a määruse nr 67 „Perioodi 2023– 2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetus“ muutmine Regionaal- ja põllumajandusministri 28. juuli 2025. a määruse nr 67 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetus“ § 26 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma hinnapakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste esitamise tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“. § 6. Regionaal- ja põllumajandusministri 9. augusti 2024. a määruse nr 53 „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus“ muutmine Regionaal- ja põllumajandusministri 9. augusti 2024. a määruse nr 53 „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus“ § 15 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma hinnapakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste esitamise tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“. § 7. Regionaal- ja põllumajandusministri 13. augusti 2025. a määruse nr 72 „Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Regionaal- ja põllumajandusministri 13. augusti 2025. a määruse nr 72 „Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“ § 8 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: 2 „6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma hinnapakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste esitamise tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“. § 8. Regionaal- ja põllumajandusministri 27. juuni 2025. a määrust nr 60 „Perioodi 2023– 2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“ muutmine Regionaal- ja põllumajandusministri 27. juuni 2025. a määruses nr 60 „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 4 ja § 12 lõike 6 punktis 1 asendatakse sõnad „taotluse esitamise hetkel toodetud“ sõnadega „toodetud taotluse esitamise päevast arvates“; 2) paragrahvi 8 lõike 5 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui toetuse taotleja alustab ostumenetlust enne taotluse esitamist, peab ta arvestama § 4 lõikes 6 sätestatut.“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Lõikes 6 sätestatud nõudele ei pea vastama toetuse taotleja, kes on taotluse esitamise hetkel tegutsenud § 9 lõikes 2 sätestatud tegevusalal vähem kui kolm majandusaastat ning kelle müügitulu oli taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal vähemalt 1 000 000 eurot ja kelle kogu müügitulust üle 50 protsendi moodustas ekspordist saadud müügitulu ning kes on majanduslikult jätkusuutlik.“; 5) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „andmed“ sõnadega „asjakohased andmed ja dokumendid“; 6) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „alginvesteering või uut majandustegevust tekitav alginvesteering“ sõnaga „investeering“; 7) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) teave toetuse taotleja taotluse esitamise aasta või sellele vahetult eelnenud aasta müügitulu ja ekspordist saadud müügitulu kohta ning toetuse taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust tõendav dokument, kui toetust taotletakse § 10 lõikes 7 sätestatud juhul.“; 8) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „äriregistrist“ tekstiosaga „, välja arvatud § 10 lõikes 7 sätestatud juhul“; 9) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „dokumentidega“ tekstiosaga „hiljemalt 31. märtsil 2029“; 10) määruse lisad 2 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 3 (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa Kantsler Lisad: Lisa 2 Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid Lisa 3 Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid 4  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr 60 „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“ Lisa 2 MIKRO- JA VÄIKEETTEVÕTJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID 1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 1.1. Kõrgema lisandväärtusega toodete 1.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult 3 tootmiseks tehtud investeering eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet1, mis on pakendatud müügipakendisse2 ja mida on realiseeritud jaekaubanduses3 1.1.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult 1 eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mida on tema kaubamärgi4 all realiseeritud jaekaubanduses5 1.1.3. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas ISO 2 22000, ISO 9001, ISO 14001, FSSC 22000, HALAL, SFQ, BRC või 1 Toote töötlemiseks loetakse algset toodet oluliselt muutvat tegevust, sealhulgas kuumutamist, keetmist, suitsutamist, soolamist, laagerdamist, kuivatamist, marineerimist, ekstraheerimist, ekstrudeerimist või nende protsesside kombinatsiooni. Töötlemata toode on töötlemata toit, sealhulgas jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud toit. 2 Müügipakendi mõiste on sätestatud pakendiseaduse § 3 lõike 1 punktis 1, mille kohaselt on müügipakend ehk esmane pakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka pakendiseaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend. 3 Jaekaubandus on toiduseaduse § 6 lõike 3 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus. Jaekaubanduse osaks loetakse ka e-kaubandus ehk kaugmüük. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 4 Toetuse taotlejal on registreeritud kaubamärk või on toetuse taotleja esitanud kaubamärgi registreerimise avalduse. Registreeritud kaubamärk on kaubamärgiseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 kohaselt kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärgi registreerimise avaldus peab olema esitatud kaubamärgiseaduse 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 5 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 1  IFS standardi järgimist tõendav sertifikaat või toetuse taotleja on tunnustatud pardavarude kokkuleppeline tarnija6 1.2. Suurema omafinantseeringuga Toetatava tegevuse toetuse määr on7: investeering – 15,00% kuni 30,00% 2 – üle 30,00% kuni 50,00% 1 1.3. Töötlemisega alustamiseks või uue Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena 2 töötlemisettevõtte rajamiseks tehtud hakkab ta tegutsema põllumajanduslike toodete töötlejana või rajab investeering uue ettevõtte, kus töödeldakse toitu 1.4. Toetatava tegevuse suurem mõju Toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu8: regionaalselt tasakaalustatud arengule – Tallinnas või Tallinnaga piirnevas Jõelähtme, Harku, Kiili, Rae, 1 Saku, Saue või Viimsi vallas 2 – Tallinnaga mittepiirnevas vallas 3 – saarel, Kagu-Eestis või Ida-Virumaal9 Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 13 6 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane sertifikaat või Transpordiameti tunnustamise otsus. 7 Toetatava tegevuse toetuse määr ümardatakse täisarvuni. Kui toetuse taotleja taotleb toetust kahe või enama toetatava tegevuse kohta, millel on erinev toetuse määr, siis on toetuse määraks nende tegevuste toetuse määrade kaalutud keskmine, mis ümardatakse täisarvuni. Näiteks kui toetust taotletakse kahe seadme soetamiseks, millest ühe maksumus on 10 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on 25% ning teise maksumus on 40 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on 50%, siis arvutatakse toetatava tegevuse toetuse määr hindepunktide andmisel järgmiselt: (25 × 10 000 + 50 × 40 000) / (10 000 + 40 000) = 45 ehk toetatava tegevuse toetuse määr on 45%. 8 Kui toetuse taotleja viib toetatavad tegevused ellu eri asukohtades, siis antakse hindepunktid üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 9 Kui toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu saarel, siis antakse talle kolm hindepunkti olenemata sellest, millisesse kohaliku omavalitsuse üksusesse saar kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Kagu-Eestis toetatava tegevuse elluviimise korral antakse toetuse taotlejale kolm hindepunkti, kui toetatav tegevus viiakse ellu Põlvamaal, Valgamaal või Võrumaal. 2  2. Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 2.1. Toetuse taotleja panus keskkonna- 2.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas selle ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse:10 parandamisse – keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument11 2 – toetuse taotleja enda tehtud toiduainetööstuse süsiniku jalajälje 1 hindamine12 10 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 11 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse eelkõige ettevõtjavälise eksperdi poolt selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, koostatud või toetuse taotlejale väljastatud: – roheauditit, mis on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ § 4 punkti 5 kohaselt protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse analüüsi; – energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne; – ressursiauditit, mis on kliimaministri 21. märtsi 2024. a määruse nr 24 „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ § 2 punkti 10 kohaselt ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes rakendusüksuse poolt eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud juhendi „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt; – standardi ISO 14001, ISO 50001 või standardisarja ISO 14064 järgimist tõendavat sertifikaati; – EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaati; – LCA (Life Cycle Assessment) analüüsi. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, milleks on audit, analüüs või sertifikaat. Ühte ja sama auditit, analüüsi või sertifikaati saab esitada vaid ühe hindamiskriteeriumi ja seejuures vaid ühe alakriteeriumi täitmise tõendamiseks. Audit ei tohi olla koostatud, analüüs tehtud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 12 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on teinud või on lasknud teha selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, süsiniku jalajälje hindamise, kasutades selleks süsiniku jalajälje hindamise tööriista, mis järgib rahvusvahelist kasvuhoonegaaside protokolli Greenhouse Gas Protocol standardit ja on kooskõlas Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeliga, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, mis sisaldab ülevaadet hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje 3  2.1.2. Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena 2 väheneb selle toiduainetööstuse süsiniku jalajälg, kus toetatav tegevus ellu viiakse13 2.2. Keskkonnasõbralike toodete 2.2.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult 1 tootmisesse panustav investeering eelnenud aastal tootnud või töödelnud mahepõllumajanduslikku toodet või riikliku või Euroopa Liidu kvaliteedikava raames toodetud toodet 2.2.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mille põhitooraine pärineb lähipiirkonnast14: – vähemalt 90,00% ulatuses 2 – vähemalt 50,00% ulatuses 1 Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 7 arvutamiskäiku ja -tulemust. Kui Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeli kohast kasvuhoonegaaside (KHG) heite hindamise mõjuala 3 (M3) ei ole võimalik hinnata, esitatakse selle hinnangust väljajätmise kohta põhjendus. Süsiniku jalajälje hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 13 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub selle toiduainetööstuse süsiniku jalajälje hindamine, kus toetatav tegevus ellu viiakse, milleks on kasutatud Kliimaministeeriumi välja töötatud mudelit, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg- jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendav asjakohane dokument peab sisaldama ülevaadet ettevõtte süsiniku jalajälje hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje arvutamiskäiku ja -tulemust nii toetatava tegevuse elluviimisele eelneva olukorra kui ka toetatava tegevuse elluviimise järgse prognoositava olukorra kohta, ning ettevõtte süsiniku jalajälje vähenemise selgitust. Kui Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeli kohast kasvuhoonegaaside (KHG) heite hindamise mõjuala 3 (M3) ei ole võimalik hinnata, esitatakse selle hinnangust väljajätmise kohta põhjendus. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 14 Lähipiirkonnaks loetakse selle toiduainetööstuse ümbritsevat piirkonda ligikaudu 300 kilomeetri raadiuses, kus toetatav tegevus ellu viiakse. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 4  3. Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 3.1. Toetuse taotleja panus Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas selle toiduainetööstuse toimepidevuse toiduainetööstuse varustuskindluse kohta, kus toetatav tegevus ellu tagamisest teadlikkuse viiakse15: parandamisse – ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnang16 2 – toetuse taotleja enda koostatud toimepidevuse plaan17 1 15 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 16 Toimepidevus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“ kohaselt suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus ettevõttele pandud ülesandeid täita. Toimepidevuse hinnanguks loetakse eelkõige ettevõtjavälise eksperdi poolt selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, koostatud või ettevõtjale väljastatud: – ISO 22301 sertifikaati, mis hõlmab rahvusvahelise talitluspidevuse juhtimissüsteemi standardit, kehtestades protsessid, protseduurid, otsused ja tegevused, et tagada ettevõtte tegevuse jätkumine; – energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit on koostatud või sertifikaat väljastatud. Ühte ja sama auditit või sertifikaati saab esitada vaid ühe hindamiskriteeriumi ja seejuures vaid ühe alakriteeriumi täitmise tõendamiseks. Audit ei tohi olla koostatud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 17 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, teinud toimepidevuse plaani, kasutades selleks RITA programmi („Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“) tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5 „Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele“ juhiseid, mis on kättesaadavad Eesti Maaülikooli veebilehelt https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b1c65970-53a0-4ae4-a9ad-0713b7b02973/content, või muud toiduainetööstuse toimepidevuse plaani, sealhulgas energia varustuskindluse hindamise tööriista. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et toiduainetööstuse toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse hindamine on tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 5  3.2. Taastuvenergia18 kasutamiseks Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena hakkab 3 tehtud investeering ta kasutama taastuvenergial toimivat energiasüsteemi 3.3. Riskide juhtimisega seotud 3.3.1. Toetuse taotleja teeb investeeringu elektrienergia 1 investeering salvestusseadmesse19 3.3.2. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana 1 kasutatavasse generaatorisse20 3.3.3. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana 1 kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud seadme või rajatise soetamiseks21 Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 8 4. Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid22 Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus Hindepunktid 18 Taastuvenergia all mõeldakse taastuvate energiaallikate kasutamist energia saamiseks. Elektrituruseaduse § 57 lõike 1 kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiaks loetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 kohaselt energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtuvad taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seadme summaarne nimivõimsus kilovattides ja kasutatava taastuvenergia liik. 19 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust nii elektrienergia salvestusseadme kui ka taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seadme soetamiseks. Elektrienergia salvestusseade peab tagama elektrienergia vähemalt ühetunnise salvestamise, kuid selle salvestusvõimsus ei tohi ületada seotud elektrienergia tootmisseadme võimsust. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtuvad elektrienergia salvestusseadme kogumahutavus kilovatt-tundides ja elektrienergia tootmisseadme võimsus kilovattides. 20 Ajutise vooluallikana kasutamiseks mõeldud seade on generaator, mis peab tagama võimaliku elektrikatkestuse korral toiduainetööstuse elektriga varustatuse. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab dokument, millest nähtuvad generaatori võimsus kilovattides ja toiduainetööstuse toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides. 21 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust ajutise vooluallikana kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud seadme või rajatise soetamiseks. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtuvad ajutise vooluallikana kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku kütusemahuti maht ning selle generaatori kütusepaagi maht ja täispaagiga tööaeg. 22 Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumite alusel ei anta hindepunkte toetuse taotlejale, kes taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud kahel aastal on eksportinud riiki, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone seoses agressiooniga Ukraina vastu või selle toetamisega. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu korraldatud eksporti. 6  Toodete välisturule müümise Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult 2 osakaalu suurendamisele suunatud eelnenud aastal oma toodetud või töödeldud toodet eksportinud23 investeering Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 2 5. Koostööle suunatud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 5.1. Toetuse taotleja koostöö teadus- ja 5.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise hetkeks sõlminud teadus- 2 arendusasutusega24 ja arendusasutusega lepingu, millega telliti toote- või tehnoloogiaarendusega seotud teadus- või arendustöö25 5.1.2. Toetuse taotleja ning teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud 2 lepingu alusel tehtud teadus- või arendustöö tulemusena töötati välja toode, mida toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud ja oma kaubamärgi all jaekaubanduses realiseerinud26 23 Ekspordina käsitatakse toetuse taotleja toodetud või töödeldud kauba väljavedu Eestist Euroopa Liitu või kolmandasse riiki. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu korraldatud eksporti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu korraldatud ekspordi toimumise lepingud või müügiarved. 24 Eesti teadus- ja arendusasutus peab vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõikes 3 sätestatule. Teise riigi teadus- ja arendusasutus peab olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. 25 Teadus- või arendustöö peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Nimetatud arengukava on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjalik leping. Teadus- või arendustöö ei tohi olla lõpetatud enne taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastat. 26 Hindepunktid antakse toetuse taotlejale, kelle teadus- ja arendusasutusega tehtud koostöö tulemusena töötati välja vähemalt üks uus toode, mida taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal toodeti ja tema kaubamärgi all jaekaubanduses realiseeriti, olenemata sellest, millal see toode koostöös välja töötati. Teadus- või arendustöö selle uue toote väljatöötamiseks peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Nimetatud arengukava on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi 7  5.2. Toetuse taotleja panus oma 5.2.1. Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise hetkel tunnustatud 1 positsiooni tugevdamisse tootjaorganisatsiooni, põllumajandusühistusse, kvaliteedikava tarneahelas rakendavasse tootjarühma või ühisturustusvõrgustikku27 5.2.2. Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise hetkel klastrisse või 1 organisatsiooni, kes tegutseb mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidutootmise valdkonna edendamine28 Koostööle suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6 6. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased kirjalikud lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 27 Tunnustatud tootjaorganisatsioon on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 75 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), sätestatud eesmärgil tegutsev sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoodete sektorites tegutsev tootjaid ühendav juriidiline isik, kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatud nõuetele. Kvaliteedikava rakendav tootjarühm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 kohaselt sama seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab välja kvaliteedikava ja rakendab seda. Ühisturustusvõrgustik on turustusviis, millega tootja või töötleja turustab oma tooteid otse tarbijale, kasutades selleks sel otstarbel loodud internetikeskkonda või muud kommunikatsioonivormi, mille kaudu tarbija saab oma tellimuse edastada otse tootjale, ilma et toode vahepeal omanikku vahetaks, ja mis ei ole loodud vaid ühe tootja või töötleja toodete turustamiseks. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud või muud dokumendid. 28 Klaster Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), artikli 35 lõike 1 punkti a kohase toetuse saamiseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt sama määruse artikli 2 punkti q tähenduses mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud või muud dokumendid. 8  6.1. Toetuse taotleja panus Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas selle digitaliseerimisest ja toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse29: automatiseerimisest teadlikkuse parandamisse – tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta 2 ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument30 – tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate 1 digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste kirjelduse, oodatava mõju ja maksumuse kohta toetuse taotleja enda koostatud dokument31 6.2. Uuendusliku tehnoloogia Toetatava tegevuse elluviimise tulemusena võtab toetuse taotleja kasutuselevõtuks tehtav investeering kasutusele tehnoloogia või tootmisprotsessi, mis on toiduainetööstuse valdkonnas uuenduslik32: 29 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 30 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse eelkõige ettevõtjavälise eksperdi poolt selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, koostatud: – digitaliseerimise auditit või diagnostikat, milles tuvastatakse tootmise kitsaskohad ja tõhusust alandavad tegurid ning pakutakse välja konkreetsed digitaliseerimise või automatiseerimise lahendused koos hinnangulise tasuvusajaga ja mõjuga ettevõtte tootmise tõhususele; – digitaliseerimise teekaarti, mis on majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ § 4 lõike 5 kohaselt ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele, ettevõtja äriprotsessidega seotud andmete kogumise ja kasutamise ning reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtu analüüsi ja ettepanekuid ning digitaliseerimise teekaardi elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit, diagnostika või teekaart on koostatud. Ühte ja sama auditit, diagnostikat või teekaarti saab esitada vaid ühe hindamiskriteeriumi ja seejuures vaid ühe alakriteeriumi täitmise tõendamiseks. Audit, diagnostika või teekaart ei tohi olla koostatud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 31 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on teinud selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, tootmisprotsessi kitsaskohtade ja nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste, sealhulgas lahenduste kirjelduse, maksumuse ja oodatava mõju hindamise, mille tegemisel on järgitud digitaalse teekaardi hea tava põhimõtteid, mis on kättesaadavad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehelt https://eis.ee/digitaliseerimise-teekaardi-hea-tava/. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et toetuse taotleja selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, on tootmisprotsessi kitsaskohtade ja nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamine tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 32 Uueks tehnoloogiaks loetakse tehnoloogia, mis adresseerib ühiskonna ootusi ja arenguid toidu ja tervise ning toidu raiskamise ja jäätmete osas. Uueks tehnoloogiaks on eelkõige kõrvalsaaduste ja jäätmete täielikule ärakasutamisele, toidu raiskamise vähendamisele, uuenduslike taimsete valgutoodete, sealhulgas söödavalgu toodete 9  – Eesti tasandil 2 – üksnes toetuse taotleja jaoks 1 Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 4 Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 40 Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 12 kasutuselevõtmisele ning innovaatiliste ja keskkonda vähem saastavate pakendite kasutamisele suunatud tehnoloogia. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase kirjeldusega selle kohta, milles seisneb toetatava tegevuse elluviimise tulemusena kasutusele võetava tehnoloogia uuenduslikkus toetuse taotleja jaoks või uuenduslikkus Eesti tasandil, ning milliseid protsesse need muudatused toiduainetööstuses mõjutavad ja kuidas mõjutavad tehtavad muudatused toetuse taotlejat. 10  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr 60 „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“ Lisa 3 KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJA JA SUURETTEVÕTJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID 1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 1.1. Kõrgema lisandväärtusega toodete 1.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele 3 tootmiseks tehtud investeering vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet1, mis on pakendatud müügipakendisse2 ja mida on realiseeritud jaekaubanduses3 1.1.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele 1 vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mida on tema kaubamärgi4 all realiseeritud jaekaubanduses5 1.1.3. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas ISO 2 22000, ISO 9001, ISO 14001, FSSC 22000, HALAL, SQF, BRC või IFS standardi järgimist tõendav sertifikaat 1 Toote töötlemiseks loetakse algset toodet oluliselt muutvat tegevust, sealhulgas kuumutamist, keetmist, suitsutamist, soolamist, laagerdamist, kuivatamist, marineerimist, ekstraheerimist, ekstrudeerimist või nende protsesside kombinatsiooni. Töötlemata toode on töötlemata toit, sealhulgas jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud toit. 2 Müügipakendi mõiste on sätestatud pakendiseaduse § 3 lõike 1 punktis 1, mille kohaselt on müügipakend ehk esmane pakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka pakendiseaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend. 3 Jaekaubandus on toiduseaduse § 6 lõike 3 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus. Jaekaubanduse osaks loetakse ka e-kaubandus ehk kaugmüük. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 4 Toetuse taotlejal on registreeritud kaubamärk või on toetuse taotleja esitanud kaubamärgi registreerimise avalduse. Registreeritud kaubamärk on kaubamärgiseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 kohaselt kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärgi registreerimise avaldus peab olema esitatud kaubamärgiseaduse 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 5 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 1  1.2. Lisandväärtuse suurenemisse Toetuse taotleja elluviidud toetatava tegevuse tulemusena puhas panustav investeering lisandväärtus töötaja kohta võrrelduna toetuse taotleja tegevusvaldkonna keskmise lisandväärtuse näitajaga on suurem6: – kuni 10,00% 1 – üle 10,00% kuni 20,00% 2 – üle 20,00% 3 1.3. Suurema omafinantseeringuga Toetatava tegevuse toetuse määr on7: investeering – 15,00% kuni 30,00% 2 – üle 30,00% kuni 50,00% 1 1.4. Toetuse taotleja panus 1.4.1 Toetuse taotleja on toiduseaduse alusel määratud toiduga 2 toidujulgeoleku tagamisse varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja8 1.4.2 Toetuse taotleja selle toiduainetööstuse põhitooraine aastane kogus, kus toetatav tegevus ellu viiakse, moodustab 6 Puhas lisandväärtus = (müügitulu – kulud kokku) + tööjõukulu. Puhta lisandväärtuse võrdluses vaadatakse toetuse taotleja kavandatud puhast lisandväärtust (tuhandetes eurodes töötaja kohta) ning võrreldakse seda toetuse taotleja tegevusala keskmise puhta lisandväärtusega. Tegevusvaldkonna keskmise puhta lisandväärtuse suuruse arvutab PRIA, võttes aluseks Statistikaameti andmebaasis taotluse menetlemise ajal olemasolevad lühiajastatistika andmed (statistikatöö EM0411). Puhta lisandväärtuse arvutamisel vaadatakse sektori (vastavalt sellele, milline on toetuse taotleja tegevusala statistikatöös EM0411) puhast lisandväärtust (tuhandetes eurodes) ja keskmist tööga hõivatud isikute arvu. Näiteks kui tegevusalal „Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine“ oli ühe kvartali puhas lisandväärtus 13 000 (tuhandetes eurodes) ja keskmine tööga hõivatud isikute arv 3000, siis arvutatakse puhas lisandväärtus ühe töötaja kohta järgmiselt: 13 000 / 3000 = 4330 eurot inimese kohta. Saadud tulemus ümardatakse sajandikeni. Lisaks tuleb tehtavat arvutust ja saadud tulemust põhjendada. 7 Toetatava tegevuse toetuse määr ümardatakse täisarvuni. Kui toetuse taotleja taotleb toetust kahe või enama toetatava tegevuse kohta, millel on erinev toetuse määr, siis on toetuse määraks nende tegevuste toetuse määrade kaalutud keskmine, mis ümardatakse täisarvuni. Näiteks kui toetust taotletakse kahe seadme soetamiseks, millest ühe maksumus on 10 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on 25% ning teise maksumus on 40 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on 50%, siis arvutatakse toetatava tegevuse toetuse määr hindepunktide andmisel järgmiselt: (25 × 10 000 + 50 × 40 000) / (10 000 + 40 000) = 45 ehk toetatava tegevuse toetuse määr on 45%. 8 Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja on toiduseaduse § 464 lõike 3 kohaselt toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutajaks määratud ettevõtja. 2  taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolme aasta keskmisest Eestis toodetud vastava tooraine kogutoodangust9: 1 – kuni 10,00% 2 – üle 10,00% kuni 20,00% 3 – üle 20,00% 1.5. Toetatava tegevuse suurem mõju Toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu10: regionaalselt tasakaalustatud arengule – Tallinnas või Tallinnaga piirnevas Jõelähtme, Harku, Kiili, Rae, Saku, Saue või Viimsi vallas 1 – Tallinnaga mittepiirnevas vallas 2 – saarel, Kagu-Eestis või Ida-Virumaal11 3 1.6. Uue töötlemisettevõtte rajamiseks Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena tehtud investeering rajab uue ettevõtte, kus töödeldakse toitu 3 Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 22 9 Toetuse taotleja selle toiduainetööstuse põhitooraine aastase kogusena, kus toetatav tegevus ellu viiakse, arvestatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaastal toetuse taotleja toiduainetööstuses toodete tootmiseks kasutatud põhitooraine kogust, mida tõendavad asjakohased ostulepingud ja -arved või muud dokumendid. Andmed taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolme aasta keskmise Eestis toodetud vastava tooraine kogutoodangu arvutamiseks saadakse Statistikaameti andmebaasis taotluse menetlemise ajal olemasolevast aastastatistikast (statistikatööd PM100 ja PM0281). Liha puhul arvestatakse koguseid tapakaalus. Kui toetuse taotleja töötlemisettevõttes kasutatakse toodete tootmiseks põhitoorainena töödeldud toodet, mille kohta Eesti kogutoodangu andmeid Statistikaameti statistikatöödes PM100 või PM0281 ei esitata, kuid mille kogus on nimetatud statistikatöödes sisalduva toote koguseks teisendatav (näiteks jahukogus teraviljakoguseks, rapsiõlikogus rapsikoguseks), antakse hindepunkte teisendatud põhitooraine koguse alusel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse sellisel juhul täiendava selgitusega teisendamise arvutuskäigu kohta. 10 Kui toetuse taotleja viib toetatavad tegevused ellu eri asukohtades, siis antakse hindepunktid üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 11 Kui toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu saarel, siis antakse talle kolm hindepunkti olenemata sellest, millisesse kohaliku omavalitsuse üksusesse saar kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Kagu-Eestis toetatava tegevuse elluviimise korral antakse toetuse taotlejale kolm hindepunkti, kui toetatav tegevus viiakse ellu Põlvamaal, Valgamaal või Võrumaal. 3  2. Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 2.1. Toetuse taotleja panus keskkonna- 2.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas selle ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse12: parandamisse – keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument13 2 12 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 13 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse eelkõige ettevõtjavälise eksperdi poolt selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, koostatud või toetuse taotlejale väljastatud: – roheauditit, mis on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ § 4 punkti 5 kohaselt protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse analüüsi; – energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne; – ressursiauditit, mis on kliimaministri 21. märtsi 2024. a määruse nr 24 „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ § 2 punkti 10 kohaselt ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes rakendusüksuse poolt eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud juhendi „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt; – standardi ISO 14001, ISO 50001 või standardisarja ISO 14064 järgimist tõendavat sertifikaati; – EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaati; – LCA (Life Cycle Assessment) analüüsi. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, milleks on audit, analüüs või sertifikaat. Ühte ja sama auditit, analüüsi või sertifikaati saab esitada vaid ühe hindamiskriteeriumi ja seejuures vaid ühe alakriteeriumi täitmise tõendamiseks. Audit ei tohi olla koostatud, analüüs tehtud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 4  – toetuse taotleja enda tehtud toiduainetööstuse süsiniku jalajälje 1 14 hindamine 2.1.2. Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena 2 väheneb selle toiduainetööstuse süsiniku jalajälg, kus toetatav tegevus ellu viiakse15 2.1.3 Toetuse taotleja teeb kõik investeeringud, mis on ette nähtud 1 selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis16 2.2. Keskkonnasõbralike toodete 2.2.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult 1 tootmisesse panustav investeering eelnenud aastal tootnud või töödelnud mahepõllumajanduslikku toodet või riikliku või Euroopa Liidu kvaliteedikava raames toodetud toodet 14 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on teinud või on lasknud teha selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevuse ellu viiakse, süsiniku jalajälje hindamise, kasutades selleks süsiniku jalajälje hindamise tööriista, mis järgib rahvusvahelist kasvuhoonegaaside protokolli Greenhouse Gas Protocol standardit ja on kooskõlas Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeliga, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, mis sisaldab ülevaadet hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje arvutamiskäiku ja -tulemust. Kui Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeli kohast kasvuhoonegaaside (KHG) heite hindamise mõjuala 3 (M3) ei ole võimalik hinnata, esitatakse selle hinnangust väljajätmise kohta põhjendus. Süsiniku jalajälje hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 15 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub selle toiduainetööstuse süsiniku jalajälje hindamine, kus toetatav tegevus ellu viiakse, milleks on kasutatud Kliimaministeeriumi välja töötatud mudelit, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg- jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendav asjakohane dokument peab sisaldama ülevaadet ettevõtte süsiniku jalajälje hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje arvutamiskäiku ja -tulemust nii toetatava tegevuse elluviimisele eelneva olukorra kui ka toetatava tegevuse elluviimise järgse prognoositava olukorra kohta, ning ettevõtte süsiniku jalajälje vähenemise selgitust. Kui Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeli kohast kasvuhoonegaaside (KHG) heite hindamise mõjuala 3 (M3) ei ole võimalik hinnata, esitatakse selle hinnangust väljajätmise kohta põhjendus. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 16 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust kõikide nende tegevuste elluviimiseks, mis toodi välja selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis. Auditiks või muuks dokumendiks loetakse alakriteeriumis 2.1.1 nimetatud keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditit, raportit, analüüsi või muud dokumenti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase auditi, raporti, analüüsi või muu dokumendi esitamisega koos sinna juurde kuuluvate selgitustega, milliseid puuduseid või kitsaskohti toetatavate tegevuste elluviimisega lahendatakse. 5  2.2.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mille põhitooraine pärineb lähipiirkonnast17: – vähemalt 90,00% ulatuses 2 1 – vähemalt 50,00% ulatuses Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 8 3. Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 3.1. Toetuse taotleja panus 3.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas selle toiduainetööstuse toimepidevuse toiduainetööstuse varustuskindluse kohta, kus toetatav tegevus ellu tagamisest teadlikkuse viiakse18: parandamisse – ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnang19 2 17 Lähipiirkonnaks loetakse selle toiduainetööstuse ümbritsevat piirkonda ligikaudu 300 kilomeetri raadiuses, kus toetatav tegevus ellu viiakse. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 18 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 19 Toimepidevus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“ kohaselt suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus ettevõttele pandud ülesandeid täita. Toimepidevuse hinnanguks loetakse eelkõige ettevõtjavälise eksperdi poolt selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, koostatud või ettevõtjale väljastatud: – ISO 22301 sertifikaati, mis hõlmab rahvusvahelise talitluspidevuse juhtimissüsteemi standardit, kehtestades protsessid, protseduurid, otsused ja tegevused, et tagada ettevõtte tegevuse jätkumine; – energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit on koostatud või sertifikaat väljastatud. Ühte ja sama auditit või sertifikaati saab esitada vaid ühe hindamiskriteeriumi ja seejuures vaid ühe alakriteeriumi täitmise tõendamiseks. Audit ei tohi olla koostatud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 6  – toetuse taotleja enda koostatud toimepidevuse plaan20 1 3.1.2. Toetuse taotleja teeb kõik investeeringud, mis on ette nähtud 1 selle toiduainetööstuse varustuskindluse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnangus21 3.2. Taastuvenergia22 kasutamiseks Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena hakkab 3 tehtud investeering ta kasutama taastuvenergial toimivat energiasüsteemi 3.3. Riskide juhtimisega seotud 3.3.1. Toetuse taotleja teeb investeeringu elektrienergia 1 investeering salvestusseadmesse23 3.3.2. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana 1 kasutatavasse generaatorisse24 20 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, teinud toimepidevuse plaani, kasutades selleks RITA programmi („Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“) tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5 „Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele“ juhiseid, mis on kättesaadavad Eesti Maaülikooli veebilehelt https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b1c65970-53a0-4ae4-a9ad-0713b7b02973/content, või muud toiduainetööstuse toimepidevuse plaani, sealhulgas energia varustuskindluse hindamise tööriista. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et toiduainetööstuse toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse hindamine on tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 21 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust kõikide nende tegevuste elluviimiseks, mis toodi välja selle toiduainetööstuse varustuskindluse kitsaskohtade kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnangus. Toimepidevuse hinnanguks loetakse alakriteeriumis 3.1.1 nimetatud toiduainetööstuse varustuskindluse kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnangut. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase toimepidevuse hinnangu esitamisega koos sinna juurde kuuluva selgitusega, milliseid kitsaskohti toetatavate tegevuste elluviimisega lahendatakse. 22 Taastuvenergia all mõeldakse taastuvate energiaallikate kasutamist energia saamiseks. Elektrituruseaduse § 57 lõike 1 kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiaks loetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 kohaselt energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtuvad taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seadme summaarne nimivõimsus kilovattides ja kasutatava taastuvenergia liik. 23 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust nii elektrienergia salvestusseadme kui ka taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seadme soetamiseks. Elektrienergia salvestusseade peab tagama elektrienergia vähemalt ühetunnise salvestamise, kuid selle salvestusvõimsus ei tohi ületada seotud elektrienergia tootmisseadme võimsust. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtuvad elektrienergia salvestusseadme kogumahutavus kilovatt-tundides ja elektrienergia tootmisseadme võimsus kilovattides. 24 Ajutise vooluallikana kasutamiseks mõeldud seade on generaator, mis peab tagama võimaliku elektrikatkestuse korral toiduainetööstuse elektriga varustatuse. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab dokument, millest nähtuvad generaatori võimsus kilovattides ja toiduainetööstuse toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides. 7  3.3.3. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana 1 kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud seadme või rajatise soetamiseks25 Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 9 4. Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid26 Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid Toodete välisturule müümise 4.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult 2 osakaalu suurendamisele suunatud eelnenud aastal oma toodetud või töödeldud toodet eksportinud27 investeering 4.2. Toetuse taotlejal on olemas terviklik ekspordi sihtturu analüüs ja 2 ekspordiplaan28 4.3. Toetuse taotlejal on ekspordi edendamise eest vastutav personal 1 (ekspordijuht)29 25 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust ajutise vooluallikana kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud seadme või rajatise soetamiseks. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtuvad ajutise vooluallikana kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku kütusemahuti maht ning selle generaatori kütusepaagi maht ja täispaagiga tööaeg. 26 Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumite alusel ei anta hindepunkte toetuse taotlejale, kes taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud kahel aastal on eksportinud riiki, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone seoses agressiooniga Ukraina vastu või selle toetamisega. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu korraldatud eksporti. 27 Ekspordina käsitatakse toetuse taotleja toodetud või töödeldud kauba väljavedu Eestist Euroopa Liitu või kolmandasse riiki. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu korraldatud eksporti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu korraldatud ekspordi toimumise lepingud või müügiarved. 28 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad toetuse taotleja toiduainetööstuse kohta koostatud ekspordi sihtturu analüüs ja ekspordiplaan. Sihtturu analüüs peab muu hulgas sisaldama ülevaadet sihtturu potentsiaalist, turuosalistest ja eksporditava toote konkurentsieelistest võrreldes põhiliste konkurentidega, lõpptarbija ootustest ning sihtriigi tehnoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest arengusuundumustest. Sihtturu analüüs võib olla ekspordiplaani osa. Ekspordiplaan peab muu hulgas sisaldama toiduainetööstuse ja tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, eksporditava toote kirjeldust, potentsiaalsete sihtturgude analüüsi, ärikeskkonna analüüsi, turundusstrateegiat ja ekspordiplaani elluviimise tegevuskava. 29 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab toetuse taotleja ehk tööandja ja töötaja vahel sõlmitud kehtiv tööleping või selle lisana ametijuhend, millest nähtub ametikoha otsene seotus toiduainetööstuse toodangu välisturgudele müügi planeerimisega ja korraldamisega. 8  4.4. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult 1 eelnenud kahel aastal välisriigis müügiedendustegevuse elluviimise kogemus30 4.5. Toetuse taotleja toodetud toodete ekspordi müügikäive taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aastal moodustab toetuse taotleja kogu müügikäibest31: – kuni 20,00% 1 – üle 20,00% kuni 50,00% 2 – üle 50,00% 3 Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 9 5. Koostööle suunatud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 5.1. Toetuse taotleja koostöö teadus- ja 5.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise hetkeks sõlminud teadus- 2 arendusasutusega32 ja arendusasutusega lepingu, millega telliti toote- või tehnoloogiaarendusega seotud teadus- või arendustöö33 30 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased välisriigis müügiedendustegevuse elluviimist kinnitavad lepingud, arved, tõendid (nt foto, artikkel, osavõtjate nimekiri) või muud dokumendid. 31 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu korraldatud ekspordi toimumise lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 32 Eesti teadus- ja arendusasutus peab vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõikes 3 sätestatule. Teise riigi teadus- ja arendusasutus peab olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. 33 Teadus- või arendustöö peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Nimetatud arengukava on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjalik leping. Teadus- või arendustöö ei tohi olla lõpetatud enne taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastat. 9  5.1.2. Toetuse taotleja ning teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud 2 lepingu alusel tehtud teadus- või arendustöö tulemusena töötati välja toode, mida toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud ja oma kaubamärgi all jaekaubanduses realiseerinud34 5.2. Toetuse taotleja panus oma 5.2.1. Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise hetkel tunnustatud 1 positsiooni tugevdamisse tootjaorganisatsiooni, põllumajandusühistusse või kvaliteedikava tarneahelas rakendavasse tootjarühma35 5.2.2. Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise hetkel klastrisse või 1 organisatsiooni, kes tegutseb mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidutootmise valdkonna edendamine36 Koostööle suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6 34 Hindepunktid antakse toetuse taotlejale, kelle teadus- ja arendusasutusega tehtud koostöö tulemusena töötati välja vähemalt üks uus toode, mida taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal toodeti ja tema kaubamärgi all jaekaubanduses realiseeriti, olenemata sellest, millal see toode koostöös välja töötati. Teadus- või arendustöö selle uue toote väljatöötamiseks peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Nimetatud arengukava on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased kirjalikud lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 35 Tunnustatud tootjaorganisatsioon on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 75 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), sätestatud eesmärgil tegutsev sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoodete sektorites tegutsev tootjaid ühendav juriidiline isik, kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatud nõuetele. Kvaliteedikava rakendav tootjarühm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 kohaselt sama seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab välja kvaliteedikava ja rakendab seda. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud või muud dokumendid. 36 Klaster Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), artikli 35 lõike 1 punkti a kohase toetuse saamiseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt sama määruse artikli 2 punkti q tähenduses mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud või muud dokumendid. 10  6. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 6.1. Toetuse taotleja panus 6.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise hetkel olemas selle digitaliseerimisest ja toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse37: automatiseerimisest teadlikkuse parandamisse – tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta 2 ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument38 – tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate 1 digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste kirjelduse, oodatava mõju ja maksumuse kohta toetuse taotleja enda koostatud dokument39 37 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 38 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse eelkõige ettevõtjavälise eksperdi poolt selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, koostatud: – digitaliseerimise auditit või diagnostikat, milles tuvastatakse tootmise kitsaskohad ja tõhusust alandavad tegurid ning pakutakse välja konkreetsed digitaliseerimise või automatiseerimise lahendused koos hinnangulise tasuvusajaga ja mõjuga ettevõtte tootmise tõhususele; – digitaliseerimise teekaarti, mis on majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ § 4 lõike 5 kohaselt ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele, ettevõtja äriprotsessidega seotud andmete kogumise ja kasutamise ning reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtu analüüsi ja ettepanekuid ning digitaliseerimise teekaardi elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit, diagnostika või teekaart on koostatud. Ühte ja sama auditit, diagnostikat või teekaarti saab esitada vaid ühe hindamiskriteeriumi ja seejuures vaid ühe alakriteeriumi täitmise tõendamiseks. Audit, diagnostika või teekaart ei tohi olla koostatud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 39 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on teinud selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, tootmisprotsessi kitsaskohtade ja nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste, sealhulgas lahenduste kirjelduse, maksumuse ja oodatava mõju hindamise, mille tegemisel on järgitud digitaalse teekaardi hea tava põhimõtteid, mis on kättesaadavad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehelt https://eis.ee/digitaliseerimise-teekaardi-hea-tava/. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et toetuse taotleja selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, on tootmisprotsessi kitsaskohtade ja nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamine tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne taotluse esitamist. 11  6.1.2. Toetuse taotleja teeb kõik investeeringud, mis on ette nähtud 1 selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis40 6.2. Uuendusliku tehnoloogia Toetatava tegevuse elluviimise tulemusena võtab toetuse taotleja kasutuselevõtuks tehtav investeering kasutusele tehnoloogia või tootmisprotsessi, mis on toiduainetööstuse valdkonnas uuenduslik41: – rahvusvahelisel tasandil 3 – Eesti tasandil 2 – üksnes toetuse taotleja jaoks 1 Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6 Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 60 Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 18 40 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust kõikide nende tegevuste elluviimiseks, mis toodi välja selle toiduainetööstuse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse, tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis. Auditiks või muuks dokumendiks loetakse hindamiskriteeriumis 6.1.1 nimetatud tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele pakutavate digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditit, diagnostikat, teekaarti või muud dokumenti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase auditi, diagnostika, teekaardi või muu dokumendi esitamisega koos sinna juurde kuuluvate selgitustega, milliseid kitsaskohti ja kuidas toetatavate tegevuste elluviimine aitab lahendada. 41 Uueks tehnoloogiaks loetakse tehnoloogia, mis adresseerib ühiskonna ootusi ja arenguid toidu ja tervise ning toidu raiskamise ja jäätmete osas. Uueks tehnoloogiaks on eelkõige kõrvalsaaduste ja jäätmete täielikule ärakasutamisele, toidu raiskamise vähendamisele, uuenduslike taimsete valgutoodete, sealhulgas söödavalgu toodete kasutuselevõtmisele ning innovaatiliste ja keskkonda vähem saastavate pakendite kasutamisele suunatud tehnoloogia. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase kirjeldusega selle kohta, milles seisneb toetatava tegevuse elluviimise tulemusena kasutusele võetava tehnoloogia uuenduslikkus toetuse taotleja jaoks või uuenduslikkus Eesti või rahvusvahelisel tasandil, ning milliseid protsesse need muudatused toiduainetööstust mõjutavad ja kuidas mõjutavad tehtavad muudatused toetuse taotlejat. 12 13  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel. Eelnõuga sätestatakse teatav paindlikkus ostumenetluse tingimuste muutmisele riigihangete registris. Seega on eelnõuga kavandatavate muudatuste eesmärk eelkõige leevendada ettevõtjatele kehtivaid nõudeid ostumenetluse korraldamisel riigihangete registris ja vähendada ettevõtjate halduskoormust. Nimetatud muudatused tehakse järgmistes määrustes (edaspidi koos muudetavad määrused):  regionaal- ja põllumajandusministri 9. augusti 2024. a määrus nr 52 „Perioodi 2023–2027 bioressursside väärindamise investeeringutoetus“;  regionaal- ja põllumajandusministri 5. novembri 2024. a määrus nr 65 „Perioodi 2023– 2027 kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus“;  regionaal- ja põllumajandusministri 19. augusti 2025. a määrus nr 73 „Perioodi 2023– 2027 lühikeste tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetus“;  regionaalministri 4. juuli 2024. a määrus nr 45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“;  regionaal- ja põllumajandusministri 28. juuli 2025. a määrus nr 67 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetus“;  regionaal- ja põllumajandusministri 9. augusti 2024. a määrus nr 53 „Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus“;  regionaal- ja põllumajandusministri 13. augusti 2025. a määrus nr 72 „Perioodi 2023– 2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“;  regionaal- ja põllumajandusministri 27. juuni 2025. a määrus nr 60 „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 60). Samuti muudetakse eelnõuga määrust nr 60 peamiselt seetõttu, et edaspidi oleks võimalik seda toetust taotleda ka lühemat aega toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsevatel ekspordile suunatud ettevõtjatel, kellel on osutunud keeruliseks täita toetuse taotlemise üheks tingimuseks olevat majandusliku jätkusuutlikkuse koondhinnangu nõuet. Muudatuse tulemusena saavad edaspidi vähem kui kolm majandusaastat toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsenud ettevõtjad seda toetust taotleda, kui nad tõendavad täiendavalt oma võimekust toetatav tegevus ellu viia. Lisaks täpsustatakse eelnõuga määruse nr 60 taotluse hindamise kriteeriumeid. Määrus hõlmab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ tegevust KK2.1.2 „Taimlamajanduse arendamine“, sekkumist KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“, sekkumist 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“, sekkumist 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“, sekkumist 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu 1 (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“, sekkumist 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, sekkumist 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“, sekkumist 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“, sekkumist 8.2 „Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas“ ning sekkumist 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse“. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning sama osakonna nõunik Kalev Karisalu (625 6299, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Jänes (625 6539, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu §-des 1–7 ja 8 punktis 2 tehakse muudatus, mille kohaselt on edaspidi ostumenetluse oluliste tingimuste muutmine paindlikum. Muudetavates määrustes sätestatud sõnastuse kohaselt ei ole ostumenetluse käigus selle oluliste tingimuste muutmine lubatud, mis tähendab seda, et muuta ei või tellitava töö, teenuse või soetatava vara kirjeldust ja tehnilisi andmeid, samuti majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks määratud pakkumuste hindamise kriteeriume ning pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kui aga tegemist on ilmselge ebatäpsuse kõrvaldamisega, mis sisuliselt nimetatud tingimusi ei muuda, on sellise paranduse tegemine lubatud, sest seda ei käsitleta kui viidatud tingimuste muutmisena. Muudatuse tulemusena võimaldatakse edaspidi ostumenetluse olulisi tingimusi muuta, kuid üksnes juhul, kui antakse hinnapakkumuste esitamiseks täiendav tähtaeg, mis ei ole lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste esitamise tähtajast, ja endiselt ei tohi parima pakkumuse valimisel neist tingimustest kõrvale kalduda. Eelnõu § 8 punktides 1, 5, 6 ja 9 tehtud muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust, ühtlustades see strateegiakava raames antavate teiste toetuste määruste sõnastustega sätte sisu muutmata, et tagada õigusnormi sisu selgus ja üheselt mõistetavus. Eelnõu § 8 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 60 § 8 lõikega 9 õigusselguse huvides, et oleks üheselt mõistetav, et ka ostumenetluse läbiviimisel riigihangete registris peab arvestama määruse nr 60 § 4 lõikes 6 sätestatuga, mis tähendab, et toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Eelnõu § 8 punktidega 4, 7 ja 8 laiendatakse toetuse taotlejate sihtgruppi. Muudatuse tulemusel antakse edaspidi toetust ka toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale, kes on taotluse esitamise hetkel tegutsenud toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas alla kolme majandusaasta, kuid kelle tegevus on suunatud ekspordile (taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal oli müügitulu vähemalt 1 000 000 eurot ja kogu müügitulust üle 50% moodustas müügitulu ekspordist). Kuna strateegiakava kohaselt on toidutööstuste materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute puhul toetuse saajateks majanduslikult jätkusuutlikud ettevõtjad, siis peavad ka täiendavalt toetuse taotlejate sihtgruppi arvatud ettevõtjad olema majanduslikult jätkusuutlikud. Muudatuse tulemusena sätestatakse erand, mille kohaselt sellised toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsevad ekspordile suunatud ettevõtjad ei pea vastama määruse nr 60 lisa 1 „Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel” kehtestatud jätkusuutlikkuse koondhinnangule. Küll aga peavad need toetuse taotlejad (toiduainetööstuse 2 tegevusvaldkonnas alla kolme majandusaasta tegutsevad ekspordile suunatud ettevõtjad) esitama taotluses täiendava teabe taotluse esitamise aasta või sellele vahetult eelnenud aasta müügitulu ja ekspordist saadud müügitulu kohta, samuti dokumendid oma majandusliku jätkusuutlikkuse tõendamiseks (eelnõu § 8 punkt 7). Majanduslikku jätkusuutlikkust tõendavaks dokumendiks on mingi toetatava tegevuse elluviimisega kaasnevate kohustuste katmist ja täiendava kapitali hankimise võimaluse olemasolu kinnitav dokument, näiteks pangagarantii, ettevõtte omaniku garantii või tagatis. Eelnõu § 8 punktiga 10 kehtestatakse määruse nr 60 lisad 2 ja 3 uues sõnastuses. Määruse nr 60 lisas 2 on sätestatud mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamiskriteeriumid ning lisas 3 keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamiskriteeriumid. Nii mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamiskriteeriumites kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamiskriteeriumites hinnatakse taotluseid järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) majanduslikud hindamiskriteeriumid; 2) keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid; 3) sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid; 4) välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid; 5) koostööle suunatud hindamiskriteeriumid; 6) konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid. Need hindamiskriteeriumid jagunevad omakorda alakriteeriumiteks. Alakriteeriumite arv, sisu ja nende täitmise eest antavate punktide arv võivad lisades 2 ja 3 erineda. Hindamiskriteeriumis 1 „Majanduslikud hindamiskriteeriumid“ täiendatakse lisa 2 hindamiskriteeriumi 1.3 selliselt, et edaspidi saab hindepunkte ka see toetuse taotleja, kes toetatava tegevuse tulemusena rajab uue ettevõtte, kus töödeldakse toitu. Lisa 3 (keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamiskriteeriumid) alakriteeriumi 1.4.2 joonealust märkust täpsustatakse selliselt, et kui toetuse taotleja töötlemisettevõttes kasutatakse toodete tootmiseks põhitoorainena juba eelnevalt töödeldud toodet, mille kohta Statistikaameti statistikatöödes PM100 või PM0281 Eesti kogutoodangu andmeid ei esitata (nt jahu, rapsiõli), siis hindepunkte antakse nimetatud statistikatöödes toodud toote koguseks teisendatud põhitooraine koguse alusel (nt jahukogus teisendatud teraviljakoguseks, rapsiõli kogus teisendatud rapsikoguseks). Teisendamise arvutuskäiku peab toetuse taotleja täiendavalt selgitama. Lisas 3 täiendatakse „Majanduslikke hindamiskriteeriumeid“ ka uue alakriteeriumiga 1.6 „Uue töötlemisettevõtte rajamiseks tehtud investeering“, mille kohaselt hindepunkte antakse keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele, kes viivad ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena rajatakse uue ettevõtte, kus töödeldakse toitu. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas töötlemisega alustamisel või uue töötlemisettevõtte rajamisel on positiivne mõju nii kohaliku ettevõtluse ja maaelu arendamisele, kohaliku tooraine väärindamisele kui ka üldisele toidujulgeoleku tagamisele, mistõttu täiendavate hindepunktide andmine on põhjendatud. Hindamiskriteeriumis 2 „Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid“ täpsustatakse lisa 2 alakriteeriumite 2.1.1 ja 2.1.2 ja lisa 3 alakriteeriumite 2.1.1 ja 2.1.2 joonealuseid märkuseid, mis juhul antakse süsiniku jalajälje hindamise eest hindepunkte. Süsiniku jalajälje hindamise eest hindepunktide saamiseks tuleb jalajälje arvutamisel kasutada tööriista, mis järgib rahvusvahelist Greenhouse Gas Protocol standardit ja on kooskõlas Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud mudeliga. Kliimaministeerium kui süsiniku jalajälje ja selle hindamise osas pädev asutus on juhtinud tähelepanu mudeli kasutamisel süsiniku jalajälje 3 hindamise ulatuse arvestamisele. Kuna hetkel ei ole tagatud, et kõikidele toetuse taotlejatele oleksid kõik mudelis kasutatavad andmed mõistlikult või teatud juhtudel ka üldse kättesaadavad, siis on Kliimaministeerium seisukohal, et üldjuhul piisab süsiniku jalajälje arvutamisel mudelis mõjualade 1 ja 2 hindamisest ning mõjuala 3 hindamine on põhjendatud vaid juhul, kui see on sisuliselt oluline ning andmed kättesaadavad. Ka Greenhouse Gas Protocol standardi kohaselt peavad ettevõtjad vähemalt arvestama ja aru andma mõjualadest 1 ja 2 ning mõjuala 3 on valikuline aruandluskategooria (ettevõtja võib lisada asjakohaseid mõjuala 3 (M3) kategooriaid). Eelnevast tulenevalt täpsustatakse vastavate alakriteeriumite joonealuseid märkuseid selliselt, et kui süsiniku jalajälje hindamisel ei ole võimalik mõjuala 3 (M3) hinnata, esitatakse selle hinnangust väljajätmise kohta põhjendus. Hindamiskriteeriumis 4 „Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid“ täpsustatakse lisa 2 ja lisa 3 kõiki alakriteeriumeid, mis puudutavad hindepunkide andmist ekspordi eest. Muudatuse tulemusena ei anta nendele toetuse taotlejatele hindepunkte, kes oma toodangut ekspordivad või on hiljuti eksportinud riiki, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu sanktsioone seoses agressiooniga Ukraina vastu või selle toetamisega. Euroopa Liit on seoses agressiooniga Ukraina vastu või selle toetamisega kehtestanud sanktsioonid, sealhulgas laiaulatuslikud kaupade ja teenuste ekspordipiirangud, Venemaale1, Valgevenele2 ja Iraanile3. Kuigi toiduained humaansetel kaalutlustel sanktsioneeritud toodete nimekirja ei kuulu ja juriidiliselt on nende eksportimine neisse riikidesse võimalik, riivab selline tegevus siiski ühiskonna õiglustunnet ja kahjustab solidaarsust Ukrainaga. Võttes arvesse, et toiduainetööstuse investeeringutoetuse meedet finantseeritakse ka Euroopa Liidu eelarvest ja seetõttu toetuse andmist eelnimetatud sanktsioneeritud riikidesse toiduainete eksportijatele välistada ei saa, siis piiratakse selliste toetuse taotlejate hindepunktide saamist. Rohkem informatsiooni Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide kohta leiab Välisministeeriumi veebilehelt https://vm.ee/rahvusvahelised-sanktsioonid. Hindamiskriteeriumites 2, 3 ja 6 lisatakse lisa 2 alakriteeriumite 2.1.1, 3.1 ja 6.1 ning lisa 3 alakriteeriumite 2.1.1, 3.1.1 ja 6.1.1 joonealustesse märkustesse samasisuline täpsustus hindepunktide andmise kohta ettevõtjaväliste ekspertide koostatud auditite ja muude asjakohaste dokumentide eest. Taotluste hindamisel on kolme erineva hindamiskriteeriumi alusel võimalik saada hindepunkte ettevõtjaväliste ekspertide koostatud asjakohaste auditite või muude dokumentide esitamisel. Teatud auditi või muude dokumentidega saab tõendada mitmele hindamiskriteeriumile vastavust (nt energiaauditi või energiajuhtimissüsteemi standardi ISO 50001 eest on põhimõtteliselt võimalik punkte saada taotleja panuse eest keskkonna-ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse parandamisse või toiduainetööstuse toimepidevuse tagamisest teadlikkuse parandamisse). Eelnevast tulenevalt lisatakse joonealustesse märkustesse, et ühe ja sama auditiga või sertifikaadiga või muu dokumendiga saab tõendada vaid ühe hindamiskriteeriumi ja seejuures vaid ühe alakriteeriumi täitmist, et vältida nö topelt hindepunktide andmist. Ühe ja sama auditi või muu dokumendi eest hindepunktide saamise võimaluse välistamisega (mikro- ja väikeettevõtjatel ning keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel) vähendatakse ka keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjatel ehk lisa 3 alakriteeriumites 2.1.1, 3.1.1 ja 6.1.1 sätestatud ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditite ja muude asjakohaste dokumentide eest antavate hindepunktide arvu kolmelt kahele hindepuntkile, ühtlustades seega mikro- ja väikeettevõtjatest taotlejatele sama kriteeriumi eest antavate punktide arvuga. 1 Nõukogu otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229 31.07.2014, lk 13–). 2 Nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu (ELT L 134 20.05.2006, lk 1–). 3 Nõukogu määrus (EL) 2023/1529, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Iraani sõjalise toetusega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning relvastatud rühmitustele ja üksustele Lähis-Idas ja Punase mere piirkonnas (ELT L 186 25.07.2023, lk 1–). 4 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). Nimetatud Euroopa Liidu õigusakt on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur- lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Muudatused tagavad määruse rakendamisel parema õigusselguse. Muudatused loovad ettevõtjatele paremad ja selgemad tingimused toetuse taotlemiseks. Eelnõuga tehtavaks olulisimaks muudatuseks on, et edaspidi on teatav paindlikkus ostumenetluse tingimuste muutmisel riigihangete registris. Selle muudatustega toetuse taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene, samuti ei kasva Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) töökoormus. Määruses nr 60 üheks olulisemaks muudatuseks on sihtgrupi laiendamine, andes võimaluse edaspidi toetust taotleda ka toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale, kes on taotluse esitamise hetkel tegutsenud toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas alla kolme majandusaasta, kuid kelle tegevus on suunatud ekspordile. Toetuse taotlejate sihtgrupi laiendamisel on positiivne mõju, sest toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tehtavad investeeringud aitavad kaasa Eesti toiduainetööstuse tegevusvaldkonna konkurentsivõime suurenemisele ja toidujulgeoleku tagamisele. Arvestades, et muud toetuse saamiseks esitatavad nõuded ei muutu ning määruse nr 60 hindamiskriteeriumites tehtavad muudatused tagavad taotlejate võrdse kohtlemise ja loovad suurema õigusselguse, ei ole tegemist olulise mõjuga. Eelnõuga ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei kaasne sotsiaalset ja demograafilist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid ega tulusid ei lisandu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/26-0728 - Regionaalministri ning regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02cbeda7-8d43-4701-9b63-3c572a09fc87 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02cbeda7-8d43-4701-9b63-3c572a09fc87?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main