Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotlusvooru hindamisjuhendi kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 31.03.2023 nr 92 Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotlusvooru hindamisjuhendi kinnitamine Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja kultuuriministri 16. mai 2022. a määruse nr 7 „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 4 alusel: 1. Kinnitan taotlusvooru „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine“ hindamisjuhendi. 2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 23. mai 2022. a käskkirja nr 93 „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotlusvooru hindamiskomisjoni moodustamine ja taotlusvooru hindamisjuhendi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  Versioon 2 Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotluste hindamisjuhend 1. Taotluste hindamine 1.1. Taotlusi hindab hindamiskomisjon, kaasates vajadusel hindamisprotsessi hääleõiguseta eksperte. 1.2. Kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse punktis 2 kirjeldatud hindamiskriteeriumite ja nende alakriteeriumite lõikes hindeskaalade alusel. 1.3. Taotluste hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus täiendavalt saadud lisateave, samuti muud hindamiskomisjoni liikmetele ja ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 1.4. Taotluste hindamise lõplikud tulemused sisestatakse Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi https://toetused.kul.ee 2. Hindamiskriteeriumid ja hindamisskaalad 2.1. Taotluste hindamisel lähtutakse järgmistest hindamiskriteeriumidest ja nende alakriteeriumidest ning hinnangut põhjendatakse alakriteeriumide lõikes: Kriteerium Alakriteerium Hinde- skaala 1. Uurimisprobleemi ja  Kuivõrd selgelt on uurimisprobleem ja -eesmärk 1 kuni 5 -eesmärgi püstitus püstitatud ning kirjeldatud?  Mil määral vastavad uurimisprobleem ja -eesmärk loovuurimuse distsipliinile? 2. Teoreetiline ja  Kuivõrd selgelt ja arusaadavalt on sõnastatud 1 kuni 5 metoodiline loovuurimuse teoreetilised lähtekohad (sh teooria, põhjendatus, sh kontseptsioon, mudel vms)? multidistsiplinaarsus  Kuivõrd selgelt ja arusaadavalt on sõnastatud loovuurimuslikud uurimismeetodid?  Kuivõrd selgelt ja arusaadavalt on sõnastatud uurimisküsimused?  Kuivõrd on mõtestatud ja tasakaalus loovuurimuslike ja teaduslike komponentide seos?  Kuivõrd on tegemist multidistsiplinaarse loovuurimusega? 3. Oodatud tulemuste  Kuidas ja mil määral on tulemused potentsiaalselt 1 kuni 5 potentsiaalne rakendatavad Eesti kultuuri, ühiskonna või rakendatavus Eesti majanduse edasi arendamiseks? kultuuri, ühiskonna  Kuidas ja mil määral on tulemused potentsiaalselt või majanduse rakendatavad edaspidises uurimistöös? kontekstis ning edaspidises uurimistöös 1  Versioon 2 4. Projektimeeskonna  Kuivõrd on meeskond võimeline projekti teostama 1 kuni 5 kvalifikatsioon ja ja püstitatud eesmärki saavutama, arvestades loovuurija roll meeskonnaliikmete panust ja seniseid saavutusi, sh: projektimeeskonnas o avaldatud, sh eelretsenseeritud loovuurimuslikud tööd; o preemiad või nominatsioonid konkurssidel, riiklikud või rahvusvahelised tunnustused; o kureeritud näitus(ed) või esitus(ed), tööstusomand, osalus innovaatiliste lahenduste ja teenuste väljatöötamisel; o loovuurimuslike või loominguliste projektide juhtimine ja multidistsiplinaarne koostöö; o loovuurimuslikes või loomingulistes projektides osalemine.  Mil määral osaleb loovuurija uurimistöös, sh: o panustab teooria ja metoodika väljatöötamisse; o kogub, analüüsib ja tõlgendab andmeid; o reflekteerib; o on kaasatud tegevustesse kogu projekti vältel. 5. Teadusandmete  Kuivõrd selge ja põhjalik on taotluses esitatud 0 kuni 1 haldamine ja andmehaldusplaan, millest juhindutakse tulemuste andmehalduse juriidiliste nõuete tagamisel (nt avalikustamine tundlike andmete kogumine, haldamine, säilitamine ja hävitamine; valdkonnaspetsiifilised andmekaitse nõuded jne), ja selgitus, kuidas neid nõudeid projekti jooksul täidetakse?  Kuivõrd põhjalikult, hoolikalt ja asjakohaselt on andmehaldusplaanis kirjeldatud teadusandmete haldamisega seotud küsimusi, sh teadusandmete säilitamist, kaitsmist, andmetega seotud õiguste küsimusi, (asutusesiseseid) avaandmete reegleid jne?  Kuivõrd selgelt ja põhjalikult on taotluses kirjeldatud uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaan ja teadusandmete avalikustamise viisid? 6. Teaduseetika ja  Millises ulatuses on taotluses käsitletud 0 kuni 1 eetilised riskid teaduseetika küsimusi (nt inimeste osaluse ja loomadega seotud küsimused; soolise, vanuselise, kultuurilise jmt mitmekesisuse küsimused; poliitilised, usulised, ühiskondlikud, ajaloolised ja teised tundlikud teemad; loodusliku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnaalane sekkumine jne)? 2  Versioon 2  Kui põhjalikud on taotluses tegevuskava, millest juhindutakse teaduseetika juriidiliste nõuete tagamisel (nt eetikakomitee kooskõlastus, uuringuprotokollid jne), ja selgitused, kuidas neid nõudeid projekti jooksul täidetakse?  Kuivõrd piisavalt on taotluses käsitletud võimalikke teaduseetikaga seotud riske (nt tõendid ja autorsuse küsimused, andmete ja intellektuaalomandi omandiõigus jne) ja nende maandamistegevusi? 7. Projekti tegevuskava  Kuivõrd on taotluses kirjeldatud tegevuskava 0 kuni 1 ja projektijuhtimise kooskõlas uurimisprobleemide ja püstitatud riskianalüüs eesmärkidega?  Kuivõrd põhjalikult ja realistlikult on tegevus- ning ajakava koostatud?  Kuivõrd põhjalikult on koostatud riskianalüüs ning kuivõrd asjakohased on riskide maandamistegevused? 8. Projekti  Kuivõrd on projekti kulud põhjendatud ja 0 kuni 1 kuluefektiivsus, selgitatud? ressursid ja taristu  Kuivõrd on projekti hinnanguline kulu püstitatud eesmärkide saavutamiseks optimaalne?  Mil määral toetavad täiendavad ressursid projekti plaanipärast ja tulemuslikku elluviimist ning eesmärkide saavutamist?  Mil määral toetab taristu projekti plaanipärast ja tulemuslikku elluviimist ning eesmärkide saavutamist? 2.2. Viieastmelist hindamisskaalat kasutatakse 1., 2., 3. ja 4. kriteeriumi hindamisel järgmiselt: • suurepärane (5); • väga hea (4); • hea (3); • rahuldav (2); • mitterahuldav (1). 2.3. Kolmeastmelist hindamisskaalat kasutatakse 5., 6., 7. ja 8. kriteeriumi hindamisel järgmiselt: • sobiv (1); • osaliselt sobiv (0,5); • mittesobiv (0). 2.4. Hinnete tõlgendus 1., 2., 3. ja 4. kriteeriumi osas on: 3  Versioon 2 2.4.1. Mitterahuldav (1) – taotluses on hindamiskriteeriumide mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on tõsiseid puudusi. 2.4.2. Rahuldav (2) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke aspekte käsitletud väga üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid puudusi. Taotluse parandamiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi. 2.4.3. Hea (3) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke aspekte käsitletud hästi, aga esineb mitmeid puudusi. Mitmeid olulisi aspekte oleks vaja põhjalikumalt ja selgemalt käsitleda. Korralik, aga mitmete küsitavustega uurimisprojekt. 2.4.4. Väga hea (4) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke aspekte käsitletud väga hästi ning esineb vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused ja täpsustused. 2.4.5. Suurepärane (5) – taotlus on väga hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumide kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Erakordselt tugev taotlus kõigis selle aspektides. 2.5. Hinnete tõlgendus 5., 6., 7. ja 8. kriteeriumi osas on: 2.5.1. Sobiv (1) – puudusi ei esine. 2.5.2. Osaliselt sobiv (0,5) – esineb mõningaid puudusi või küsitavusi. 2.5.3. Mittesobiv (0) – esineb väga olulisi puudusi. 3. Taotluse punktisumma kujunemine ja kvalifitseerumislävendid 3.1. Taotluse punktisumma saamiseks summeeritakse kriteeriumide hinded. Punktisumma võib olla 4 kuni 24 punkti. 3.2. Taotluste hindamisel kasutatakse kvalifitseerumislävendit. Kriteeriumide 1, 2, 3, ja 4 kvalifitseerumislävend on 3 punkti (hea), mis annab kokku 12 punkti. Kriteeriumide 5, 6, 7 ja 8 kvalifitseerumislävend on 0,5 punkti (osaliselt sobiv), mis annab kokku 2 punkti. 3.3. Taotlus ei kvalifitseeru rahastamisele juhul, kui selle lõplik punktisumma jääb alla 14 punkti või kui vähemalt ühe kriteeriumi hinne jääb alla lävendi. 4. Lõpliku hinnangu kujunemine ja paremusjärjestuse moodustamine 4.1. Hindamiskomisjon jõuab ühise arutelu tulemusel konsensusliku otsuseni. Eriarvamuste korral toimub hääletus. Otsus on positiivne, kui poolt hääletab üle poole koosolekust osavõtnud komisjoni liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on määravaks esimehe hääl. 4.2. Tuginedes taotluste lõplikele punktisummadele moodustab hindamiskomisjon taotluste paremusjärjestuse. Alla kvalifitseerumislävendite jäänud taotlusi paremusjärjestusse ei lisata. 4.3. Taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel. Kui taotlusvooru eelarvest ei ole võimalik rahuldada kõiki kvalifitseerumislävendeid ületanud taotlusi, lähtub hindamiskomisjon rahastusettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest: 4.3.1. kui taotlus jääb paremusjärjestuses viimasele kohale ja selle täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve jäägi tõttu võimalik, võib taotluse rahuldada osaliselt; 4  Versioon 2 4.3.2. võrdse punktisummaga taotlused seatakse paremusjärjestusse hindamiskriteeriumides antud hinnete järgi, lähtudes järgmisest hindamiskriteeriumide järjekorrast: 4, 3, 8, 1, 2, 7, 6 ja 5; 4.3.3. taotlused, mis jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.3.2 kirjeldatud tegevust, seatakse paremusjärjestusse, eelistades taotlusi, mille valdkond on paremusjärjestuses eespool olevate taotluste seas vähem esindatud; 4.3.4. taotlused, mis jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.3.3 kirjeldatud tegevust ning kuuluvad rahuldatavate taotluste hulka, seatakse paremusjärjestusse loosimise teel. 5