(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid Õiguskantsleri Kantselei Meie: 29.03.2023 Statistikaamet nr 7-2/23-00518-1 „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu kooskõlastamine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks "Eesti 2035" uuendatud tegevuskava eelnõu ja seletuskirja. Ootame teie kooskõlastusi hiljemalt 17. aprilliks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Eili Lepik 693 5619 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  "Eesti 2035" Vabariigi Valitsuse tegevuskava EELNÕU 29.03.2023 1. Oskused ja tööturg Vajalik muutus Kestliku arengu Tegevused Eestvedaja Kaasvastutajad eesmärgid A. Muudame haridussüsteemi Formaalhariduse lõimimine mitteformaalse õppega HTM KAM, KUM, SIM õppijast lähtuvaks ja paindlikuks Ühtse keskharidussüsteemi kujundamine HTM RAM Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine koostöös kohalike HTM RAM omavalitsustega ning nende võimestamine põhihariduse võrgu ülevaatamisel ja korrastamisel Õppekavade ümberkujundamine õppijast lähtuvaks HTM KAM, KEM, KUM, MEM, MKM, SOM Kvaliteetse, nutika ja ligipääsetava digitaalse õppevara ja - metoodika HTM MKM arendamine ning õpianalüütika rakendamine õppeprotsessis kõikidel haridustasemetel B. Viime inimeste teadmised, Täiskasvanuhariduse süsteemi uuendamine HTM MKM, KUM, RM, oskused ja hoiakud kooskõlla SOM tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega Erinevate sihtrühmade haridussüsteemi ja tööturule naasmise toetamine HTM, SOM KUM, MEM, SIM, ning inimeste konkurentsivõime parandamine JUM Koostöös tööandjatega töökohapõhise õppevormi sihtrühma ja erialade HTM MKM, MEM, valiku laiendamine (eriti noorte sihtrühmale) ning praktika ja SOM, SIM, KEM töökohapõhise õppevormi kvaliteedi tagamine Lk 1  Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt Eesti haridus- ja kutsesüsteemis HTM Kutsesüsteemi reform (sh ametipõhisuselt oskustepõhisusele üleminek HTM MKM, SOM ning tööjõuprognooside koostamisel võimalusel regionaalsete eripärade arvestamine Digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste pakkumise suurendamine, HTM MKM, KEM, SOM õppekavade arendamine ning vastavate sektorite oskustööjõu kasvatamine Kirde- ja Kagu-Eesti tööturgude toetamine regionaalse tasakaalu SOM, RM KEM, HTM tagamiseks C. Valmistume tulevikutööks Sotsiaalkaitseskeemide kohandamine uusi töövorme arvestavaks SOM RM, KUM Tööõiguse ja töökeskkonna reeglite vajaduspõhine ajakohastamine SOM lähtudes töövormide muutumisest Tulevikutööks vajalike teadmiste ja oskuste kujundamine, õpetajate, HTM õppejõudude ja koolitajate valmiduse suurendamine ja õppekeskkondade ajakohastamine uuendatud õppekavade rakendamiseks Ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse arendamine kõikidel haridustasemetel HTM ja -liikides, sh õppijate ettevõtluse alustamiseks valmisoleku suurendamine D. Parandame kõrghariduse Kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine kindlustades õiglase HTM kvaliteeti ja tõhustame selle ligipääsu kõrgharidusele ning selle vastavus ühiskonna ja tööturu rahastamist vajadustele (sh rahastamise ja üliõpilaste toetussüsteemi ülevaatamine) Lk 2  Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine HTM Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse pakkumine ning nende HTM RM funktsioonide laiendamine arvestades regionaalpoliitilisi eesmärke E. Loome talendisõbraliku Andekaid õppijaid toetava lõimitud formaalhariduse ja mitteformaalõppe HTM KUM, SOM, keskkonna terviksüsteemi arendamine koostöös KOVidega MKM Loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia valdkonna ja loovainete õppimise HTM KUM, SOM, soodustamine ning nende õpetamiseks vajalike õpetajate järelkasvu MKM, KEM tagamine kõigis vanuserühmades ja haridusliikides (sh mitteformaalses õppes) Talendipoliitika programmide (välistalentidele ja valisüliõpilastele suunatud MKM HTM, KUM, SIM meetmete) arendamine F. Suurendame ühiskondlikku Targa ja tasakaalustatud rände-, tagasipöördumis- ja lõimumispoliitika KUM, SIM HTM, SOM, sidusust ja võrdseid võimalusi kujundamine arvestades tööturu ja ühiskonna vajadusi ning rahvusriigi MKM, MEM, VM hariduses ning tööturul kestlikkuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisega Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimine alates HTM alusharidusest Lk 3 Eesti keelest erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õppekorralduse HTM KUM, SIM, SOM nüüdisajastamine alushariduses, üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja mitteformaalses õppes Erivajadusega inimestele võimaluste loomine (sh haridussüsteemi HTM, SOM ligipääsetavuse suurendamine ja tööturul osalemise toetamine) Soolise palgalõhe, stereotüüpide ja segregatsiooni vähendamine ning SOM, HTM MKM, RM vähemuste võrdsete võimaluste edendamine Lk 4 2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse Vajalik muutus Kestliku arengu Tegevused Eestvedaja Kaasvastutajad eesmärgid A. Kujundame tervikliku Sündimust ja vanemlust toetava mitmekesise perepoliitika arendamine, SOM MKM rahvastiku- ja perepoliitika mis arvestab perede erinevate soovide ja vajadustega kestliku rahvastiku ja heaolu Eesti kui rahvusriigi kestlikkust toetava rahvastikupoliitika elluviimiseks SOM tagamiseks valdkondade ülese koostöö suurendamine KOVi ja riigi partnerlusel põhineva ning lapse terviklikest vajadustest SOM lähtuva lastekaitsekorralduse väljatöötamine, selleks vajalike spetsialistide baas- ja täiendõppekoolituse arendamine ning lastekaitsetöö väärtustamine Laste heaolu suurendavate integreeritud teenuste ja sekkumiste SOM HTM, JUM väljaarendamine (sh erivajadusega, käitumisprobleemidega ja traumakogemusega lastele) ning institutsionaalse hoolduse asendamine perepõhisega Ühiskondlike hoiakute soodustamine põlvkondadevahelist sidusust SOM, KUM SIM, JUM väärtustavaks ning vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse ja väärika ning vägivallavaba vananemise toetamine (nt vanemaealiste ulatuslikum panustamine vabatahtlikku tegevusse) B. Kujundame elukeskkonna Valdkonnaüleste ja kogukondi kaasavate integreeritud ennetusmeetmete SOM, SIM KUM, HTM, KEM, ning inimeste hoiakuid ja ja nõustamisteenuste arendamine inimeste teadlikkuse parandamiseks MEM, JUM, RM, käitumist tervist ja keskkonda hoiakute ja käitumise muutmiseks ning õnnetuste ja vigastussurmade MKM hoidvaks ning vähendame ennetamiseks (sh vajalike toetavate digilahenduste arendamine) riskikäitumist Uimasteid (nikotiin, alkohol, narkootikumid) tarvitavate inimeste varajase SOM, SIM JUM, HTM märkamise süsteemi arendamine Inimeste liikumisaktiivsuse, sportimise ja ühistegevuse suurendamine ning SOM, KUM MEM, HTM, tasakaalustatud toitumise edendamine MKM Lk 5  Esmatasandi tervishoius varase sekkumise süsteemi arendamine ja SOM esmatasandi tervishoiu meeskonna laiendamine terviseriskide vähendamise eesmärgil Tervist toetava elukeskkonna kujundamine (sh inimeste keskkonnaalase ja KEM, MEM, HTM tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning SOM tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) C. Toetame vaimset tervist Kvaliteetsete vaimse tervise teenuste tagamine elukaare ulatuses, SOM JUM, KUM, HTM ning psüühikahäiretega inimeste õiguste kaitse edendamine vähendame vaimset ja Varajase märkamise süsteemi arendamine elukaare ulatuses koostöös SIM, SOM JUM füüsilist vägivalda KOVide ja kogukondadega, ohvrite võrgustikupõhine abistamine, korduva vägivalla ennetusmeetmete arendamine ja radikaliseerumise ennetamine Korduvkuritegevuse vähendamine, noorte õiguskuulekuse tagamine, JUM SIM, SOM, HTM taastava õiguse põhimõtete juurutamine, alternatiivkaristuste välja töötamine ja laiem rakendamine ning taasühiskonnastavate tegevuste laiendamine Tõenduspõhiste ennetuslike sekkumiste ja sotsiaalsete-emotsionaalsete HTM, SOM, oskuste programmide sihtrühmade laiendamine ja meetmete arendamine SIM, JUM (sh valdkonnad nagu koolikiusamine, töökohal kiusamine ja muu riskikäitumine) koostöös KOVide, erasektori, tervishoiu- ja haridusasutustega D. Nüüdisajastame Tõhusa töötervishoiu süsteemi ja terviseohutuse teenuste kujundamine SOM töötervishoiu töötaja füüsilise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks ning tööturu tervist toetavaks ja osapoolte teadlikkuse suurendamine vähendame inimeste töövõimekadu Lk 6  Ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist toetava süsteemi SOM arendamine, et ennetada püsiva töövõimekao väljakujunemist E. Lõimime tervishoiu- ja Eesti tervishoiukorralduse terviklik arendamine, sh sotsiaal-, tervishoiu- ja SOM sotsiaalteenused töövaldkonnas lõimitud inimkesksete teenuste pakkumine koostöös inimesekeskselt KOVidega ning sündmuspõhiste teenuste arendamine Uue põlvkonna tervise infosüsteemi loomine SOM F. Lõimime Geeni- ja terviseandmete lõimimine tõenduspõhistesse SOM JUM, HTM, MKM personaalmeditsiini otsuseprotsessidesse ja nende rakendamine lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse Lk 7  Tervishoiuspetsialistide koolitamine, vastutusrollide uuendamine ning SOM inimeste ja ühiskonna teadlikkuse parandamine G. Uuendame sotsiaalkaitse Püsiva tervisekaotuse ennetamise süsteemi arendamine ja tervishoiu SOM RM, KUM korraldust, arvestades kestliku rahastuse tagamine (sh ravijärjekordade vähendamine, ravimite ühiskondlikke muutusi kompenseerimise ja kättesaadavuse süsteemi muutmine) Pensionireformi elluviimine, et tagada jätkusuutlik pensionisüsteem ja SOM RM, KUM pensionäride heaolu ( sh tööandjapensioni soodustamine ja inimeste pensionitarkuse parandamine) Vajaduspõhise sotsiaalkaitse kujundamine (sh pikaajalise hoolduse SOM RM, KUM pakkumise ja rahastamise tõhustamine) töötus- ja töökatkestushüvitiste skeemide paindlikkuse parandamine, tööõnnetus- ja kutsehaiguste süsteemi korrastamine H. Parandame erivajadusega Pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks teenuste süsteemi SOM KUM, SIM inimeste heaolu väljatöötamine (sh kogukonna võimestamine, varajase märkamise ja ühiskondlikku aktiivsust põhimõtte propageerimine, hindamissüsteemide ja -instrumentide ning tõhustame loomine) pikaajalise hoolduse süsteemi Hooldusteenuste (rõhuasetusega kodus/kogukonnas hooldamisele) SOM KUM, SIM arendamine (sh taristuinvesteeringud, tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamise suurendamine) ja vajaliku tööjõu tagamine Lk 8 Tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt SOM KUM, SIM abivahendid, rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuurija spordisündmustele) koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus Erivajadusega inimeste ühiskondliku aktiivsuse toetamine (sh SOM SIM erivajadusega inimeste huvikaitseorganisatsioonide võimestamine) Lk 9 3. Majandus ja kliima Vajalik muutus Kestliku arengu Tegevused Eestvedaja Kaasvastutajad eesmärgid A. Võtame kasutusele uued Olemasolevate innovatsiooniteenuste ja -toetuste konsolideerimine, MKM JUM, HTM, KUM, lahendused ettevõtete teadus- puuduolevate väljaarendamine ja ettevõtete rakendusuuringute toetamise KEM; MEM, KAM ja arendustegevuse ning ümberkorraldamine innovatsiooni soodustamiseks Teadmismahuka iduettevõtluse arendamine MKM HTM, KEM, RM Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekuse uuele tasemele viimine VM, MKM MEM, KEM, KUM (sh keskendumine teadmistemahukatele ettevõtetele) Riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse (TA) investeeringute MKM HTM, RM suurendamine (osana riigi osaluspoliitikast) Uued tehnoloogilised lahendused ja nõustamine digi- ja rohepöörde MKM, KEM KAM, HTM, elluviimiseks ettevõtlussektoris MEM, RM B. Suurendame Eesti TA-asutuste ja ettevõtete TA-alase koostöö tagamine Eesti ja selle HTM, MKM KEM, MEM, RM majandusele oluliste piirkondade majandusele olulistes fookusvaldkondades (digilahendused valdkondade võimekust igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused) Lk 10  Kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamine ja Eesti MEM HTM, KEM, kujundamine piirkondliku ringbiomajanduse eestvedajaks MKM, RM C. Kujundame paindliku ja Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad autod, droonid) ja ärimudelite MKM, HTM, RM, KEM, SOM, turvalise majanduskeskkonna, (platvormi-, digi-, reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning TAd soodustava JUM KUM, MEM mis soodustab õigusraamistiku kujundamine arvestades mh julgeolekuga seotud riskidega uuendusmeelset ja Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine ja kättesaadavuse MKM, RM vastutustundlikku ettevõtlust soodustamine (sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades MEM, KEM ning ausat konkurentsi tegutsevatele ettevõtetele ning ettevõtete keskkonnajalajälge vähendavatele investeeringutele) Lk 11 Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse MKM, VM JUM, RM, HTM, tõmbekeskuseks, kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale SIM digiteenuseid (sh spetsialistide olemsolu tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine ja interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine) Vabatahtliku süsinikuturu riikliku raamistiku väljatöötamine ettevõtete KEM MKM, MEM kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamiseks Rohepööret toetava raamistiku kujundamine KEM HTM, RM, MEM, MKM Vastutustundliku ettevõtluse soodustamine (sh ettevõtete MKM, KEM SIM, KUM, SOM keskkonnajalajälje hindamise süsteemi loomine, sotsiaalse ettevõtluse, vabaühenduste omatulu teenimise ja vabatahtliku töö soodustamine ning vabaühenduste halduskoormuse vähendamine) Pangandusturul konkurentsi suurendamine, tagades samas, et erinevad RM JUM, MKM riskid (sh rahapesuga seotud riskid) oleksid piisavalt maandatud. Pangandusvälise kapitalituru arendamine ja seeläbi ettevõtjatele mitmekesisemate rahastamisvõimaluste loomine. Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine koostöös KOVidega (sh MKM, RM MEM piirkonna arengueeldustest lähtuvate ning ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetavate ettevõtluse tugiteenuste pakkumine ja riigi toetusmeetmetes piirkondliku tasakaalu arvestamine) ning kohaliku tasandi võimekuse ja motivatsiooni suurendamine ettevõtluse arendamisega tegelemiseks Lk 12  Motivatsioonimehhanismide loomine, et suurendada taluvushuvi, mis RM KEM, MKM võimaldab ellu viia arendusi kogukonnaga arvestavalt D. Võtame kasutusele Esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate KEM SOM, MKM, ringmajanduse põhimõtted tootmis- ja tarbimismudelite ning ohutu materjaliringluse arendamine ja KUM, HTM, kasutuselevõtmine ning vastava pädevuse kasvatamine koostöös MEM ettevõtete ja KOVidega Ressursitõhususe (sh energia-) märgatav suurendamine ettevõtetes (sh KEM, MKM MEM, RM, HTM tööstuses ja teenindussektoris), et parandada majanduse ressursitootlikkust Jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine (sh liigiti KEM MKM, HTM, RM, kogumise taristu arendamine, materjalide korduskasutamise SOM, MEM suurendamine, toidujäätmete vähendamine ja ülejääva ohutu toidu annetamine) E. Lähme üle Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele (sh põlevkivienergeetika MKM KAM, KEM, RM, kliimaneutraalsele osakaalu järkjärguline vähendamine ning kliimaneutraalsete energia MEM, SOM, SIM, energiatootmisele tagades tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine) HTM energiajulgeoleku Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste paketi käikulaskmine Ida- RM MKM, KEM, Virumaal KUM, HTM, SOM Lk 13 Energiaga varustamise alternatiivide kaalumine ja valikute tegemine (sh MKM KEM, RM, SOM, vajalike asutuste tugevdamine, õigusruumi kaasajastamine, toimepideva HTM, SIM süsteemi tagamine ja planeeringute algatamine) Taastuvenergia osakaalu kasvu toetava tasakaalu saavutamine MKM KAM, KEM, RM, julgeoleku-, keskkonnakaitse- ja elanike huvide vahel maismaal ja merel (nt MEM, SOM, SIM soodustav regulatiivne keskkond) Lk 14 4. Ruum ja liikuvus Vajalik muutus Kestliku arengu Tegevused Eestvedaja Kaasvastutajad eesmärgid A. Tagame elujõulise Kultuurivaldkondade regionaalse kättesaadavuse suurendamine, et tagada KUM RM, HTM, MKM, kultuuriruumi atraktiivsem elukeskkond ka väljaspool tõmbekeskusi ning toetada KEM ühiskonna sidusust ja inimeste heaolu kõikjal Eestis Eesti kultuuri kättesaadavuse suurendamine füüsilises ja e-keskkondades KUM RM, HTM, MKM, eri sihtrühmadele (sh rahvuskaaslased, eesti keelest erineva erineva keele- KEM ja kultuuritaustaga inimesed, erivajadustega inimesed) ning muuseumide ühishoidlate rajamine B. Planeerime ja uuendame Nüüdisaegsete lahenduste loomine ruumiandmete MKM, KEM RM, JUM ruumi ja teenuseid terviklikult kättesaadavuse ja ajakohasuse tagamiseks ja kvaliteetselt ning ühiskonna Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi jätkusuutlik ja terviklik RM, MKM SOM, HTM, vajaduste, rahvastiku uuendamine koostöös KOVidega (sh kvaliteetse ja ligipääsetava eluaseme KUM, KEM muutuste, tervise, turvalisuse, kättesaadavuse parandamine ja eluhoonete ohutuse tagamine ning elurikkuse ja keskkonnahoiuga väljapoole keskusi asumist soodustavate rahastamisvahendite arvestavalt mitmekesistamine) Rohepöördesse panustavate lahenduste läbiv kasutuselevõtt ja seda RM, RK, KEM MEM, MKM toetav planeerimine koostöös KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks, kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks, elukeskkonna mitmekesistamiseks, keskkonnahoidliku elukorralduse ja külastuskeskkonna edendamiseks Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja ruumilise planeerimise põhimõtete RM, MKM, SIM, SOM, HTM läbiv järgimine ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil KUM, KEM Lk 15  Eelduste loomine terviklikuks ruumiloomeks (sh kvaliteetse elukeskkonna MKM, RM KEM, KUM visiooni loomine) kooskõlas riigi strateegiliste plaanidega Lahenduste leidmine ja rakendamine väheneva rahvaarvuga RM MKM, KUM, kohanemiseks, et tagada kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ning HTM kvaliteetne ja jätkusuutlik ehitatud keskkond (sh taristu) Avaliku sektori kui targa ehitustellija eeskuju kujundamine (sh RM KUM ehitusinvesteeringute kontratsüklilisuse rakendamine) Jätkusuutliku jäätmemajanduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu KEM RM, MKM ja teenuse kujundamine koostöös KOVidega Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine KEM, MKM Maavarade kaardistamine ja jätkusuutlik ning tõhus kasutamine KEM, MKM RM, HTM Kvaliteetsete ja kättesaadavate turvalisuse teenuste (sh politsei, pääste, SIM MKM, KEM, hädaabi) tagamine ja lahenduste jätkusuutlikuks muutmine koostöös JUM, MEM, KOVidega ning vabatahtliku tegevuse soodustamine ja mitmekesistamine KUM, SOM, RM, turvalisema elukeskkonna kujundamisel KAM, RK Mereliikluse turvalisuse ja merekeskkonna kaitse tagamiseks ning SIM, MKM, meremajanduse arendamiseks mereseire arendamine, mere- ja KEM, KAM lennupääste ning merereostuse võimekuse tagamine ja arendamine Riigipiiri valvamise ja kaitsmise suutlikkuse suurendamine ning SIM RM, KAM, MKM, integreeritud piirihalduse rakendamine Schengeni ala turvalisuse VM tagamisel. Selleks idapiiri täielik väljaehitamine ja varustamine tehniliste seiresüsteemidega ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (FRONTEX) kohalolu suurendamine. C. Pakume vajaduspõhist, Liikuvusteenuste ja -info kättesaadavuse ja kasutajakeskse disaini tagamine MKM SOM kõiki transpordiliikehõlmavat koostöös KOVidega nii kohalikule elanikule kui ka väliskülalisele (sh ning koostoimivat liikuvusandmete tark kasutamine ja teadlikkuse suurendamine, liikuvuse transporditeenust kui teenuse rakendamine mitmeliigiliselt (MaaS) üle kogu riigi) Lk 16  Efektiivse, ligipääsetava ja jätkusuutlikult majandatud ühistranspordi ja MKM SOM, HTM, KEM jagatud liikumisviiside konkurentsivõime kasvatamine koostöös KOVidega (sh paindliku ja kasutajasõbraliku nõudetranspordi ja sotsiaaltranspordi arendamine) Sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid arvestava mudeli MKM SOM, KEM väljatöötamine ja rakendamine, et tagada üle Eesti lõimitud liikuvus (sh kergliiklus, abivahendiga liikumine, isejuhtivad sõidukid, maa-, vee-, lennu-, raudteetransport) Transpordi arenguks ja uute ärimudelite tekkimiseks vajaliku teadus- ja MKM HTM, KEM, KAM, arendustegevuse ja hariduse toetamine ning õigusruumi loomine SOM D. Võtame kasutusele ohutu, Selliste transpordiühenduste arendamine, mis vähendavad ajakulu MKM KEM keskkonnahoidliku, vahemaade läbimisel (sh mõjudega arvestavad investeeringud, aktiivsete konkurentsivõimelise, liikumisviiside ja keskkonda säästvate lahenduste eelistamine ning vajaduspõhise ja jätkusuutliku arendamine) transpordi- ja energiataristu Vahemaade läbimisel ajakulu vähendavate, keskkonnasäästlike ja muid MKM RM mõjusid arvestavate transpordiühenduste arendamine Kiire ja mugava rongiühenduse loomine Euroopaga ja transpordi MKM KEM, HTM, SOM, välisühenduste arendamine (sh niši leidmine põhi-lõuna-ida-lääs VM koridorides) Saastaja / kasutaja vastutuse kontseptsiooni rakendamine MKM, RM KEM transporditaristu kasutamisel ja haldamisel Elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga MKM KEM, RM Kliimaneutraalsele energiatootmisele/ -tarbimisele üleminekut toetava MKM RM, SIM, KEM, ilmastikukindla taristu rajamine ning kliimaneutraalsele energiatootmisele/- KAM tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomine nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline salvestus) Lk 17 5. Riigivalitsemine Vajalik muutus Kestliku arengu Tegevused Eestvedaja Kaasvastutajad eesmärgid A. Suurendame valitsemise Üleminek vajaduspõhistele valitsemisaladele ja paindlikule RK, RM, JUM MKM, VM ühtsust ja tagame sujuva riigi valitsemiskorraldusele ning avalike teenuste osutamise arendamiseks toimimise vajalike võimete tagamine nii organisatsiooni kui ka ametnike tasandil (sh asukohast sõltumatu värbamise soodustamine ning ametnike rahvusvahelise karjääri toetamine) Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja regionaalsel tasandil) ja RK, RM riigieelarve koostamise õigusruumi korrastamine, sh riigi pikaajaliste sihtide ja aluspõhimõtete tervikliku käsitluse tagamine Teadmistepõhise, uuendusmeelse ja kvaliteetse poliitikakujundamise ning RK, RM, JUM Kõik kogukondadega koosloome arendamine lähtudes hea õigusloome ministeeriumid põhimõtetest, tõendus- ja andmepõhisusest ning erinevate piirkondade ja sihtrühmade vajaduste arvestamisest Hajusa andmemajanduse, turvalise küberruumi, ühtse ja kvaliteetse RM, MKM KAM, KUM, SIM, andmeruumi ning toimekindla demokraatliku digiriigi taristu arendamine SOM Jätkusuutlike, paindlike ja väärtuspõhiste riigihangete edendamine (sh RM Kõik eelistades keskkonnahoidlikke, sotsiaalselt vastutustundlikke ning ministeeriumid innovaatilisi tooteid, teenuseid ja ehitustöid), millega võimalusel luuakse lisaks hangitud tulemusele lisandväärtust riigi prioriteetsetes valdkondades Riigiasutuste tugitegevuste keskne juhtimine ja tõhustamine läbi RM, MKM digitaliseerimise ja konsolideerimise Riigile kuuluvate sihtasutuste juhtimiskvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine RM KUM ning võrgu korrastamine Riigile vajalike oskustega töötajate (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, Kõik päästjad, politsei, sotsiaaltöötajad, vanglateenistujad, õiguselukutsete ministeeriu ametikandjad) ja ametnike tagamine Eesti erinevates piirkondades mid Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste) planeerimisel nii digi- kui ka RM, KEM,RK Kõik rohepöörde põhimõtete arvestamine ning KOVides vastava kompetentsi ministeeriumid suurendamine Lk 18 B. Parandame riigi ja KOVi Kasutajakesksete teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine RM, MKM MEM, SOM, teenuste kvaliteeti ja sõltumata asukohast, teenuste seiresüsteemi arendamine JUM, KUM, SIM kättesaadavust ning vaatame Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ning KOVide haldus- ja RM MKM, HTM, üle vastutuse jaotumise arendusvõimekuse tugevdamine (sh valdkonnapoliitikate ruumilise SOM, KUM, mõõtme tugevdamine ning ministeeriumite koordineeritud tugi KOV KEM, MEM võimekuse arendamiseks) Riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise ülevaatamine, suurendades RM MKM, HTM, kohalike omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö SOM, KUM, edendamise kaudu ning teenuste seiresüsteemi arendamine KEM, RK Platvormipõhise lähenemise arendamine andmete ja digilahenduste vallas MKM Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt avalikus sektoris (sh MKM JUM, KUM, SIM õigusruumi kujundamine ja #bürokrati kontseptsiooni levitamine, säilitades inimesele otsustusõiguse ja valikuvabaduse ning tagades krattide usaldusväärsuse ja inimkesksuse) Digiriigi arendamisel pideva katsetamise kultuuri ja korralduse arendamine MKM JUM, RM koostöös erasektori ja vabakonnaga Justiitssüsteemi ja õiguste jõustamise tõhustamine ja digitaliseerimine ning JUM SIM süüteomenetluse täielik digitaliseerimine lähtudes õigusriigi põhimõttest C. Suurendame teaduse Mitmekülgset arengut toetava akadeemilise karjäärimudeli HTM MKM, VM, mõjusust ja mitmekesisust, väljatöötamine, rahvusvahelise teaduskoostöö võimendamine ja teadlaste MEM, SOM hoides teaduse kõrget taset järel- ja juurdekasvu tagamine Lk 19  Teadustaristu ja -tulemuste kvaliteedi kindlustamine ning ühiskonnale HTM MKM, VM, kättesaadavuse suurendamine MEM, SOM Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse kasvatamine (sh HTM MKM, VM, töötajate koolitamine, uute teenuste arendamine ja pakkumine) MEM, SOM Eesti ühiskonna olulistest arenguvajadustest lähtuva teadus- ja HTM MKM, VM, arendustegevuse võimekuse kasvatamine ja rakendamine (sh töötajate MEM, SOM liikumise kaudu sektorite vahel) D. Parandame riigi Julgeoleku ja turvalisuse tagamine igas olukorras ning kriisideks KAM, RK, Kõik rahvusvahelist positsiooni ja valmisoleku parandamine (sh diplomaatiline tegevus, hübriid- ja SIM, VM ministeeriumid tagame julgeoleku ning küberohtude maandamine ning riigiasutuste, KOVide, kogukondade ja MKM turvalisuse elanikkonna valmisoleku suurendamine, valmisoleku tagamine massilise sisserände tõkestamiseks jne) KOVide ja kogukonna võimekuse kasvatamine riigi partnerina turvalise KAM, RK, JUM, MKM, elukeskkonna loomisel ja kriisivalmiduse parandamisel SIM MEM Eesti potensiaali võimendamine võõrsil ning tugevate külgede, identiteedi VM, KUM, HTM, SOM, ja pärandi süsteemne jagamine maailmaga (sh majandusdiplomaatia ja MKM MEM,KAM turismi arendamine) ning arengukoostöö võimaluste kasutamine Majandusjulgeoleku suurendamiseks parimate lahenduste tagamine MKM Kõik avaliku ja erasektori koostöös (sh välisinvesteeringute usaldusväärsuse ministeeriumid hindamismehhanismi rakendades) Lk 20 Majandusliku kasu saamise soovist toimepandavate kuritegude (nt SIM, JUM, KEM rahapesu, korruptsioon jms) avastamise, menetlemise, tõkestamise ning RAM kuritegelikul teel saadud varade äravõtmise tõhusamaks muutmine Üleilmse eestluse edendamine ning Eesti kultuuri nähtavuse ja VM, KUM kättesaadavuse toetamine välismaal (sh kodanikudiplomaatia arendamine ja konsulaarteenuste kättesaadavuse parandamine) Tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides osalemine ning partnerite KAM, VM SIM võõrustamine Eestis nii sõjalise kohaloleku raames kui ka osalejatena meie juhitud keskustes Rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamine ning tõhusa SIM, SOM JUM migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Lk 21 6. Mõõdikud Eesti 2035 aluspõhimõtete mõõdikud Mõõdik Sihttase 2035 Kohortsündimuskordaja 1,86 Rahvaarv, väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate Rahvaarv ei vähene, inimeste osakaal piirkondlikud erinevused vähenevad Kultuurielus osalemine 80% Eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutavate eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal – ≥67% inimeste osakaal eesti keelt kasutavate inimeste osakaal - >91% Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal ≥94% Haigeks jäämine või puude tekkimine – ≤60,7% Tajutud riskid (OECD risks that matter) Kõikide kulutuste katmine – ≤48,4% Töö kaotamine – ≤47,6% Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE (Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse Instituut) Gender Equality 70,7 väärtuspunkti 100st Index) Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, 8 mln t CO2 ekv maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide ≤10 indeksis Lk 22 Eesti 2035 sihtide mõõdikud Mõõdik Sihttase 2035 mehed 63,0; naised 64,5 Tervena elada jäänud aastad maakondlik erinevus Eesti keskmisega võrreldes: mehed <5, naised <5 Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja 35% vabatahtlikus töös (tegusa inimese näitaja) Formaal- ja mitteformaalõppes – 25% Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes Informaalõppes – näitajat osalemise määr (sh informaalõpe) hakatakse mõõtma 2023. aastal, siis seatakse ka sihttase Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik >61% teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega: 3 Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid eestlaste kontaktid teistest rahvustest inimestega: 2 Püsiva suhtelise vaesuse määr ≤15,6% TA kulud erasektoris 2% Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110% Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta 67% EL–27 keskmisest Ressursitootlikkus 0,90 eurot / kg > 73,5%; piirkondlikud erinevused (kõrgeima 10% ja madalaima 10% Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) KOVide vahe) ≤15 protsendipunkti Keskkonnatrendide indeks 87 Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade ≤31,7 tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Valitsemise tõhusus – ≥1,2 Hea valitsemise indeks (Worldwide Governance) Õigusloome kvaliteet – ≥1,6 Arvamusvabadus ja osalemine – ≥1,2 KOV – 60% Usaldus riigi institutsioonide vastu Vabariigi Valitsus – 50%, (Eurobaromeeter) Riigikogu – 50% Lk 23 Positsioon globaalse kohalolu indeksi edetablis ≤89 (Elcano globaalse kohalolu raport) Kohaliku omavalitsuste üksuste kulude osakaal > 25,24% valitsussektori kuludes Lk 24 Eesti 2035 tegevuskava mõõdikud Mõõdik Sihttase 2035 Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute 80% (25–64a) osakaal ≥72% Tööjõus osalemise määr (15–74a) Eesti keskmise ja väikseima näitajaga maakonna vahe – ≤10 protsendipunkti Sooline palgalõhe 5% Kolmanda taseme haridusega 25–34a osakaal 45% Sissetulekukvintiilide suhte kordaja ≤6 Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal ≤50% Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi 1,30% nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal Teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 4,53 elaniku kohta IMD (Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi) rahvusvahelise konkurentsivõime 10 indeks Ringleva materjali määr 30% Taastuvenergia osakaal energia summaarses >55% lõpptarbimises Ligipääsetavuse mõõdik >33,1% Kodukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal ≥94% Kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris CO2 1700 kt Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate 55% inimeste osakaal Elamute ja mitteelamute energiatarve 14,5 TWh Avalike teenustega rahulolu KOV teenustega rahulolu: >61; piirkondlikud erinevused (kõrgeima 10% ja madalaima 10% KOVide vahe*) ≤25 protsendipunkti Doktorikraadiga inimeste osakaal 25–64 aastastes 1,50% Lk 25  SELETUSKIRI „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti 2035“ uuendatud tegevuskava eelnõu. Tegevuskava koostati Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamise käigus ning see koondab arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused eri valdkondades. „Eesti 2035“ tegevuskava on Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooni raames ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), rakendamiseks esitatav riiklik reformikava, mis lähtub Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning tegevussuundadest. Tegevuskava uuendatakse igal aastal ning kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse istungil. Tegevuskava uuendatud eelnõu esitatakse kooskõlastusele ja avalikule konsultatsioonile ajavahemikus 30. märts–17. aprill 2023. aastal. Uuendatud tegevuskava eelnõus on ministeeriumidelt laekunud sisendi põhjal planeeritavaid tegevusi kokku koondatud ja suurendatud tegevuste üldistusastet. Tegevuskava täiendatakse vajadusel vastavalt sõlmitavas koalitsioonilepingus määratletud eesmärkidele. 2. „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamine Riigikogu võttis 12. mail 2021. aastal vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis on Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkonna arengukavade katusstrateegia. Pikaajalist arengustrateegiat viiakse ellu Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti 2035“ tegevuskava alusel, mida Vabariigi Valitsus igal aastal vajaduse korral uuendab. „Eesti 2035“ tegevuskava koondab vajalikud muutused ning olulisemad reformid riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks. „Eesti 2035“ tegevuskava koostati 2020. aastal Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamise käigus ning see valmis laiapindse koosloomeprotsessi tulemusel. Protsessis osalesid Riigikogu Arenguseire Keskus, ministeeriumid ja teised asjakohased ametkonnad, kohalikud omavalitsused ja nende esindusorganisatsioonid ning valitsusvälised partnerid, ettevõtjad, teadlased ja eksperdid. Statistikaametiga on tehtud koostööd tegevuskava mõõdikute seadmisel ning elluviimise jälgimismehhanismi kujundamisel. Uuendatud „Eesti 2035“ tegevuskava kiitis Vabariigi Valitsus heaks 28.aprillil 2021. aastal. 28. aprillil 2022. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks kehtiva „Eesti 2035“ tegevuskava, mida täiendati vastavalt Riigikogu tagasisidele, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile ning kooskõlastusringil saabunud märkustele. Ülevaade „Eesti 2035“ eesmärkide täitmisest tehti 2022. aasta lõpus koostatud Valitsuse tegevusprogrammi 2022. aasta aruandes. Aruandes anti ülevaade „Eesti 2035” pikaajaliste sihtide poole liikumisest riigi pikaajalises strateegias ja selle tegevuskavas seatud mõõdikute ja peamiste tegevuste kaudu. Detailsema ülevaate valdkonna eesmärkide saavutamisest ja rahastamisest ning pikaajaliste strateegiliste sihtide poole liikumisest annavad ministeeriumid igal aastal koostatavas valdkonna arengukava ja programmide tulemusaruandes. 1 Tegevuskava eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik (eili.lepik@riigikantselei) ja strateegiabüroo nõunik Helli Toomsalu ([email protected]). 3. „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu sisu „Eesti 2035“ tegevuskava koondab vajalikud muutused ning olulisemad reformid riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks. Tegevuskavas esitatakse muudatuste elluviimiseks vajalikud tegevused, nende eestvedajad ning kaasvastutajad. Vajalikud muutused on seotud viide temaatilisse kimpu: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine. Tegevuskavas on iga temaatilise kimbu juures esile toodud vajaliku muutuse eesmärgid ja mõõdikud. Tegevused on seostatud strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadustega. Iga tegevuse juures on nimetatud eestvedaja ja kaasvastutajad ehk valitsusasutused, kes kõige enam selle tegevuse elluviimisse panustavad. Oma valitsemisalas panustavad vajaduse korral tegevuste elluviimisse kõik ministeeriumid. 2023. aasta märtsis toimunud tegevuskava uuendamise protsessi käigus tehti järgmised muudatused: ✓ koostöös ministeeriumitega üldistati tegevuskavas toodud tegevuste sõnastusi ja vähendati alamtegevuste detailsusastet; ✓ korrigeeriti erinevate tegevuste ja alategevuste sõnastusi, mis vastavad paremini ministeeriumide poolt reaalselt kavandatud tegevustele; ✓ korrigeeriti vastavalt ministeeriumide sisendile vajalike muutuste eestvedajaid ja kaasvastutajad; ✓ mõõdikute osas muudeti KOV teenuste ja elukeskkonna rahulolu mõõtmise metoodikat ning sellega seoses mõõdikute alg- ja sihttasemeid. „Eesti 2035“ tegevuskava on seotud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Uuendatud „Eesti 2035“ tegevuskava ja ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest esitatakse hiljemalt 2023. aasta mai alguseks Euroopa Komisjonile. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud „Eesti 2035“ tegevuskava on valdkondadeülene strateegilise juhtimise tööriist, seega on tal mõjud kõikidele valdkondadele: majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning esinevad sotsiaalsed mõjud, sh mõjud demograafiale ja mitmetele teistele eluvaldkondadele. Tegevuskavas esitatud reformid peaks kaasa tooma olulised mõjud, mis on strateegias kindlaks määratud sihtide ja reformide mõõdikutena. Mõõdikutele on määratud sihttasemed, kuhu soovitakse aastaks 2035 jõuda ehk millist mõju elluviidud reformidega kaasa tuua. Täpsemad mõjuhinnangud tuleb teha muutuste kavandamise käigus teadmistepõhise otsustusprotsessi tavade ning mõjude hindamise metoodika kohaselt. 2 „Eesti 2035“ tegevuskavaga kaasnevaid mõjusid hinnatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus. Sealhulgas ei algatatud tegevuskava koostamise käigus keskkonnamõjude strateegilist hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigete 1, 2 ja 21 mõistes, kuna käesoleva tegevuskavaga ei kavandata seaduses viidatud konkreetseid tegevusi ning seaduses ette nähtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine tehakse vastavate arengukavade, programmide või muude planeerimisdokumentide koostamise käigus. 6. Eelnõu seosed teiste strateegiliste arengudokumentidega Eelnõul on seos kõigi kehtivate ja koostatavate arengudokumentidega. „Eesti 2035“ tegevuskavasse koondatud reformid ja vajalikud muutused kavandatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus. Tegevuskava koostamisel on arvestatud „Eesti 2035“ strateegias esitatud pikaajaliste arenguvajaduste, strateegiliste sihtide ning kavandatud muudatustega. Tegevuskava on kooskõlas põhiseadusega ning arvestab praegu kehtivaid Riigikogu tasandil kinnitatud poliitika põhialuseid, seadusi, rahvusvahelisi lepinguid ning teisi riigi strateegilisi valikuid suunavaid dokumente, sealhulgas ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. 7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Tegevuskava elluviimiseks vajalikud tegevused planeeritakse valdkonna arengukavades ja nendega seotud programmides ning tegevuskava elluviimisega seotud vajalike muutuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus, hõlmates sellega Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja teisi välistoetusi. „Eesti 2035“ on Vabariigi Valitsuse tasandil tihedalt seotud riigi eelarvestrateegia protsessiga. Valitsuskabineti nõupidamisel antakse ülevaade „Eesti 2035“ elluviimise seisust, tuues esile võimalikud kitsaskohad strateegia elluviimisel. Lisaks on riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ raames kokku lepitud, et vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus parlamendiliikmetele ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja tulemustest, pidades silmas strateegia „Eesti 2035“ pikaajalisi sihte. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu edastatakse kooskõlastusele ja avalikule konsultatsioonile ajavahemikus 30.märts–17. aprill 2023. aastal. 9. Jõustumine Otsus jõustub selle allakirjutamisel. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/23-0344 - „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fe84905-39d7-4535-b9f7-98c381ac8b1d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7fe84905-39d7-4535-b9f7-98c381ac8b1d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main