Vaidlustus Tallinna Tehnikaülikooli 02.01.2024.a. korralduse nr 6-16/65-3 tühistamiseks

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 10.01.2024.a VAIDLUSTUSMENETLUS RIIGIHANKES NR 270323 Vaidlustaja: SIRKEL&MALL OÜ registrikood 11124774 aadress Laki tn 5, Tallinna linn, Harju maakond Vaidlustaja esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid [email protected] tel 5014340 Hankija: Tallinna Tehnikaülikool Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn [email protected] Hankija vastutav isik (RHR-s): Ami Timm [email protected] VAIDLUSTUS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI 02.01.2024.a KORRALDUSE NR 6-16/65-3 TÜHISTAMISEKS 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi „hankija“) viib läbi avatud hankemenetlusena riigihanget „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ (viitenumber 270323, edaspidi „hange“). Hanke eesmärgiks on hankija poolt raamlepingu sõlmimine edukate pakkujatega. Hanketeate kohaselt sõlmib hankija teenuse tellimiseks raamlepingu vähemalt kolme kuid maksimaalselt kümne pakkujaga. 1.2. Tähtajaks esitati hankes kokku 8 pakkumist. Pakkumised esitasid Arhitektuuribüroo TAVA OÜ, AS Infragate Eesti, Innopolis Insenerid OÜ, SWECO Projekt AS, Projektibüroo OÜ, Novarc Group AS, Est Estate OÜ ning OÜ SIRKEL&MALL (edaspidi „vaidlustaja“). 1.3. Hankija 02.01.2024.a korralduse nr 6-16/65-3 (esitatud vaidlustuse lisas nr 1) punktiga 1 tunnistas hankija kaheksast pakkumusest seitse vastavaks. Vaidlustaja pakkumuse lükkas hankija oma korralduse punktiga 3 tagasi. 1.4. Hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjendusega, et vaidlustajal puudub hanke tehnilise kirjelduse (leitav vaidlustuse lisas nr 2 esitatud hanke alusdokumendi lisast 2, lk 18-19) punktile 2.4. vastav meeskond. Täpsemalt on hankija heitnud vaidlustajale ette, et vaidlustaja meeskonnas puudub 1  diplomeeritud sisearhitekti tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist (vt hankija põhjendust lisas 1 esitatud korralduse lisas). 1.5. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise osas ei ole olnud õiguspärane. Vaidlustaja vaidlustab hankija otsuse osas, millega hankija lükkas tagasi vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse. Vaidlustaja ei vaidlusta teiste hankes osalenud pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamist ning nende pakkujate pakkumuste edukaks tunnistamist. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED I Vaidlustusõigus 2.1. Esmalt on oluline rõhutada, et käesoleva hankemenetluse eesmärgiks on edukaks tunnistatud pakkujatega raamlepingu sõlmimine. Hankija on ise hanke alusdokumentides (RHAD) välja toonud, et hankija soovib sõlmida raamlepingu vähemalt kolme, kuid maksimaalselt kokku 10 pakkujaga. Hankemenetluses osales üldse kokku kaheksa erinevat pakkujat, kellest seitsme pakkumused tunnistati vastavaks. Hankija tunnistas kõik seitsme pakkuja poolt esitatud pakkumused ka edukaks. Seega kõik pakkumused, mis hankija tunnistas vastavaks, tunnistati hankija poolt ka edukaks. 2.2. Vaidlustaja pakkumuse lükkas hankija tagasi, kuna hankija hinnangul puudus vaidlustaja meeskonnas diplomeeritud sisearhitekt tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist. Ei ole vaidlust selles, et kui vaidlustaja pakkumust ei oleks tagasi lükatud ning vaidlustaja pakkumus oleks tunnistatud vastavaks, siis oleks vaidlustaja kaheksanda pakkujana tunnistatud ka edukaks. Seeläbi oleks vaidlustaja saavutanud endaga raamlepingu sõlmimise. 2.3. Seega on vaidlustaja vaidlustusõigus hankija 02.01.2024.a korralduse vaidlustamiseks osas, millega vaidlustaja pakkumus tagasi lükati. Samas ei ole vaidlustaja hinnangul hankemenetluse sisu ja eesmärke arvestades praegusesse vaidlustusmenetlusse põhjendatud kaasata kolmandate isikutena pakkujaid, kelle pakkumus edukaks tunnistati, sest käesoleva vaidlustuse läbivaatamise käigus ei otsustata edukaks tunnistatud pakkujate õiguste üle. Vaidlustaja ei vaidlusta hankija poolt teiste pakkujate edukaks tunnistamist, vaid enda pakkumuse tagasi lükkamist. Kuna hanke esemeks on raamlepingu sõlmimine, mille alusel korraldab hankija tulevikus konkreetsete tööde osas minikonkursi (vt lisas 2 esitatud alusdokumendi lisa nr 1 „Raamlepingu kavand“ punkti 3, lk 5), siis ei puuduta käesolev vaidlustusmenetlus teisi edukaks tunnistatud pakkujaid. Samuti on oluline, et hankelepingute sõlmimisele eelneb minikonkurss, mille raames tehtavad hankija otsused on eraldi vaidlustatavad. II Hankija otsuse lükata vaidlustaja pakkumus tagasi õigusvastasus 2.4. Hanke alusdokumendi punkti 5 (lisa nr 2, lk 3) alapunkti 5.1 kohaselt sõlmitakse antud hankemenetluses raamleping kuni kümne, aga vähemalt kolme edukaks tunnistatud pakkujaga 4 aastaks [hanke alusdokumentide] lisas 1 sätestatud raamlepingu kavandis kindlaksmääratud tingimustel. RHAD-i lisa 1 „Raamlepingu 2  kavand“ punkti 2.1 kohaselt on raamlepingu eesmärgiks määratleda tingimused, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal projekteerimistööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine täitja ja tellija vahel ning hankelepingute üldised tingimused. 2.5. RHAD-i lisa 1 „Raamlepingu kavand“ punkti 3.1 kohaselt toimub raamlepingu täitmine raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute alusel. Hankelepingutele kohalduvad raamlepingus sätestatud tingimused. Punkti 3.4 kohaselt sõlmib tellija projekteerimistööde tellimiseks hankelepingud vajaduspõhiselt minikonkursside alusel. 2.6. Seega on käesoleva hankemenetluse esemeks esmalt raamlepingu sõlmimine, mille sõlminud pakkujate vahel hakkab hankija hiljem läbi viima minikonkursse, mille tulemusena sõlmitakse hankeleping. Seega on oluline eristada käesoleva hankemenetluse raames sõlmitavat raamlepingut ning raamlepingu alusel tulevikus sõlmitavaid hankelepinguid. 2.7. Hankija tehnilise kirjelduse punkti 1.3 (lisa nr 2, lk 18) kohaselt „Pakkuja peab omama kutseerialast pädevust (vajalikke pädevusi omavaid inimesi – vajadusel alltöövõtjaid) ja projekteerimistööde teostamise võimekust. Juhul kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on tellijal õigus nõuda, et täitja pikendaks nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani.“ 2.8. Tehnilise kirjelduse punktis 2.4. on esitatud kvalifitseeritud tööjõule sätestatud pädevuseks „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“. Hankija etteheiteks vaidlustaja pakkumusele on asjaolu, et vaidlustaja poolt on pakkumuses esitatud tehnilise kirjelduse punktile 2.4. vastavaks spetsialistiks (ehk „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ vastavaks spetsialistiks) Andres Kask. Vaidlustaja lisas pakkumusele Andres Kase (Kask) tõendina ENSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala diplomi. 2.9. Hankija kontrollis 22.12.2023.a seisuga kutseregistrist Andres Kase kutsete olemasolu ja tuvastas, et „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“, samaväärset või kõrgemat kutsetunnistust Andres Kasele väljastatud ei ole. 2.10. Vaidlustaja selgitab, et Andres Kasele (Kask) oli Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) poolt 03.12.2018.a väljastatud kutsetunnistus „Volitatud sisearhitekt tase 7“, mille kehtivusaeg lõppes ajal, kui hankemenetlus oli käimas ehk 02.12.2023 (Andres Kasele väljastatud kutsetunnistus esitatud vaidlustuse lisas nr 3). Vaidlustaja peab vajalikuks rõhutada, et Andres Kask taotles juba 19.10.2023.a ESL-lt „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutse pikendamist, kuid tänaseks päevaks ei ole ESL Andres Kase poolt kutsetunnistuse pikendamise taotlust lõpuni lahendanud ehk „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutset ESL-i kutsekomisjon Andres Kasele veel väljastada jõudnud ei ole. Vaidlustaja esitab Andres Kase poolt ESL-le juba 19.10.2023.a esitatud kutsetaotluse käesoleva vaidlustuse lisasse nr 4. 3 2.11. Vaidlustaja rõhutab esmalt, et Sisearhitektuuri kutsealal on välja töötatud neli erinevat kutsestandardit (alustades madalaimast): • Sisearhitekt, tase 6 • Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 • Volitatud sisearhitekt, tase 7 • Sisearhitekt-ekspert, tase 8 2.12. Seega on hankija poolt hankemenetluses nõutav „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ ühe astme võrra madalam kutse, kui „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutse, mis vaidlustaja poolt pakkumuse kooseisus esitatud spetsialistil Andres Kasel kuni 02.12.2023.a kehtis ning mille taastõendamiseks on Andres Kask esitanud Eesti Sisearhitektide Liidule (ESL) juba 19.10.2023 taotluse. „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutse kutsestandard ja kutsekirjeldus on leitav järgnevalt lingilt: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10683944 „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutse kutsestandard ja kutsekirjeldus on leitav järgnevalt lingilt: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11118086 2.13. Peamiseks erinevuseks kahe kutsestandardi vahel on asjaolu, et kui „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ on spetsialist, kes on pädev iseseisvalt koostama sisearhitektuuri projekte hoonete juures, mis on ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse järgi elamud (11100 ja 11200, I kasutusviis), siis „Volitatud sisearhitekt tase 7“ on spetsialist, kes juhtiva sisearhitektina või projekteerimise juhina koostab, hindab ja juhib sisearhitektuuri projekteerimist järgmiste hoonete juures, mis on ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse, kasutamise otstarbe ja tuleohutuse liigituse järgi: elamud (11000) ja mitteelamud (12000). 2.14. Vaidlustaja viitab vaidlustuse lisas 4 esitatud kutsetaotlusele, mille Andres Kask ESL-le juba 19.10.2023 esitas. Kutsetaotlusest ja kutsetaotluse juurde lisatud portfooliost (lisa nr 4, leheküljed 7-16) nähtub üheselt Andres Kase loetelu viimase viiel aastal tehtud töödest. Kõik Andres Kase poolt teostatud tööd, kus Andres Kask osales kas autori või kaasautorina, on eranditult mitteelamud. Seega on Andres Kasel olemas vastav pädevus „Volitatud sisearhitekti tase 7“ erialavaldkonda kuuluvate sisearhitektuuri tööde teostamiseks. Vaidlustaja peab vajalikuks märkida, et ka hankelepingu esemeks on hankija poolt just mitteelamutega seotud projekteerimistöö. 2.15. Vaidlustaja peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et hankelepingu esemeks on raamlepingu sõlmimine, mille alusel omakorda sõlmitakse hankelepingud minikonkursi alusel. Seega ei ole tööde reaalne teostamise ajahetk praegusel hetkel teada. Tehnilise kirjelduse punktist 1.3 tuleneb, et pakkujal peab kutseerialane pädevus ja projekteerimistööde teostamise võimekus olema 4  hankelepingu täitmise ajal ehk pärast seda, kui minikonkursi alusel sõlmitakse pakkujaga hankeleping. Vastasel juhul oleks sisutühi tehnilise kirjelduse punktis 1.3 toodud erinõue, et tellijal on õigus nõuda, et täitja pikendaks tegevusloa või registreeringu kehtivust kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani juhul, registreeringu või tegevusloa kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal. 2.16. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustaja hinnangul tõlgendada RHAD-s sätestatud tingimusi koosmõjus selliselt, et pakkujal on kohustus tagada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, sh „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutset omava isiku osalemine hankelepingu sõlmimisele eelnevalt, mitte aga raamlepingu sõlmimisele eelnevalt, sest raamlepingu alusel reaalselt töid teostama ei asuta. Vaidlustaja on praegusel ajahetkel tõendanud, et Andres Kasele on varasemalt juba väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus ehk kõrgem kutsetunnistus, kui hankija käesoleva hankemenetluse raames nõudnud on ning et Andres Kask on esitanud kutse taastõendamise taotluse. Vaidlustaja rõhutab, et ei saa olla tõsiseltvõetavat kahtlust selles, et Andres Kasele väljastatakse ESL-i poolt kutsetunnistus, millega on täidetud tehnilise kirjelduse punktile 2.4. vastavus. Vastavalt ESL-i poolt kehtestatud kutse andmise korra (esitatud vaidlustuse lisas nr 5) punktile 5.2. on ESL-i kutsekomisjonil õigus võib teha taotlejale sama vooru raames ettepanek ka taotleda madalama taseme kutset, põhjendades seda taotlejale kirjalikult. Seega isegi juhul, kui Andres Kasele ei peaks väljastatama „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutset – kuigi vaidlustajal puudub antud ajahetkel kahtlus, et Andres Kasele vastav kutse väljastatakse, sest Andres Kask vastab kõikidele „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsele esitatavatele nõuetele ning talle on juba varasemalt vastav kutse väljastatud – siis ka ühe astme võrra madalama ehk „Diplomeeritud sisearhitekt tase 7“ kutse väljastamisel täidaks Andres Kask hankija poolt esitatud nõuded. 2.17. Vaidlustaja peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et tehnilises kirjelduses toodud tingimuse eesmärgiks on tagada, et pakkuja käsutuses oleks hankelepingu täitmise ajal (ehk minikonkursi järgselt) kvalifitseeritud tööjõud ehk tehnilise kirjelduse punktidele 2.1-2.11. vastavad isikud. Tingimuse eesmärgiks ei ole põhjendatud pidada seda, et pakkujal oleks kohustus kasutada konkreetselt seda isikut raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute täitmisel. Esitatud nõuded omavad tähtsust konkreetse pädevuse, mitte konkreetse isikuga seoses. Lisaks on oluline rõhutada, et neljaks aastaks sõlmitava raamlepingu kehtivuse ajahetkel tekib igal juhul enamuste vastava valdkonna spetsialistide puhul olukord, kus neile väljastatud kutsetunnistus aegub, kuna reeglina kehtivad erinevate erialaliitude poolt väljastatavad kutsetunnistused 3-5 aastat. Seega tekiks igal juhul n.ö vaakum selle perioodi vahel, kus varem kehtinud kutsetunnistus on aegunud, aga uut kutsetunnistust ei ole erialaliit jõudnud veel isikule väljastada. Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Oleks ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega nõuda, et nii raamlepingu sõlmimisele eelnenud hankemenetluse ajal kui ka raamlepingu kehtivuse ajal kehtiks isikul üks ja sama kutsetunnistus. Arvestades asjaolu, et raamlepingu alusel teostatavate tööde toimumine on tulevikus, siis tuleb hankija jaoks oluliseks pidada asjaolu, et 5  hankelepingu täitmise ajahetkel (mis otsustatakse minikonkursi tulemusel) oleks hankelepingu sõlminud pakkujal kasutada vastava pädevusega spetsialist. 2.18. Lisaks on vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitanud ka kinnituse, et tema poolt pakutav teenus vastab hankija tehnilisele kirjeldusele. Hankija oleks pidanud vaidlustajalt küsima täiendavaid selgitusi esitatud, kui hankijal tekkis kahtlus selle kohta, kas vaidlustaja pakkumus vastab RHAD-s esitatud tingimustele. RHS § 114 lg 2 näeb ette, et enne pakkumuse tagasilükkamist antakse pakkujale võimalus pakkumuse vastavust selgitada. Selgituste esitamist reguleerib ka RHS § 46 lg 4, mille kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Pakkumuses esitatud andmete selgitamist ja täiendavate dokumentide esitamist võimaldab ka direktiivi nr 2014/24 art 56 lg 3. 2.19. Täiendava selgituste küsimine ja vaidlustaja poolt sellele vastamine ei oleks muutnud ka vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse sisu – vaidlustajal oleks olnud hankijale võimalik esitada Andres Kase kehtivuse kaotanud kutsetunnistus ja informatsioon selle kohta, et Andres Kask on juba esitanud ESL-le ka taotluse kutse taastõendamiseks. Tegemist ei oleks olnud pakkumuse muutmisega, vaid pakkumuses esitatud andmete (pakkuja meeskonna vastavus tehnilisele kirjeldusele) selgitamisega. Võimaluse andmine puuduvate andmete esitamiseks on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõtetega (Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 15). 2.20. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et hankija oleks otsuse tegemisel mingit muud kaalumist teostanud ja täiendava selgituse küsimata jätmist põhjendanud. Kaalumise kohustuse olemasolul kaalumise teostamata jätmine on oluline kaalumisviga, mis võis antud juhul mõjutada asja tulemust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 otsus asjas nr 3-21-722, p 17). Kui hankija oleks andnud vaidlustajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi seoses Andres Kase pädevuse kohta, võinuks hankija tunnistada vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja seega sarnaselt kõigile teistele hankes esitatud pakkumustele ka edukaks (sest kõik teised vastavad pakkumused tunnistati edukaks. 2.21. Seega kokkuvõttes ei olnud vaidlustaja hinnangul hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks proportsionaalne, mistõttu on otsus vastuolus RHS § 3 punktiga 1. Hankija otsuse tulemusena on praegusel juhul põhjendamatult piiratud konkurentsi, kuna kõigi ülejäänud seitsme pakkuja pakkumus on tunnistatud edukaks, kuid vaidlustaja on jäetud ilma võimalusest osaleda raamlepingu alusel korraldataval minikonkursil. Hankija ei ole õiguspäraselt arvesse võtnud asjaolu, et vaidlustajal on võimekus tagada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu vastavalt tehnilisele kirjeldusele hankelepingu täitmise ajaks. 6 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vaidlustaja taotleb vaidlustuse läbivaatamist vaidlustuskomisjoni istungil. 3.2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse riigilõivu 1280 eurot (maksekorraldus lisas nr 6). 3.3. Vaidlustaja lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri on esitatud lisas 7 4. TAOTLUSED 4.1. Rahuldada vaidlustus ja tühistada Tallinna Tehnikaülikooli 02.01.2024.a hankekorraldus nr 6-16/65-3 osas, millega lükati tagasi OÜ SIRKEL&MALL pakkumus. 4.2. Jätta vaidlustusmenetlusega seotud kulud Tallinna Tehnikaülikooli kanda ja mõista Tallinna Tehnikaülikoolilt välja OÜ SIRKEL&MALL menetluskulu vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ Sirkel&Mall lepinguline esindaja Vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu: 1. Tallinna Tehnikaülikooli 02.01.2024.a korraldus nr 6-16/65-3 2. Riigihanke alusdokumendid 3. Vaidlustaja pakkumuse koosseisus olnud spetsialistile Andres Kasele (Kask) väljastatud „Volitatud sisearhitekt tase 7“ kutsetunnistus 4. Andres Kase (Kask) taotlus kutse taastõendamiseks 5. Eesti Sisearhitektide Liidu kutse andmise korra tingimused 6. Riigilõivu tasumist tõendav dokument 7. Esindusõigust tõendav volikiri 7  HANKEKORRALDUS Tallinn 02.01.2024 nr 6-16/65-3 Riigihankes 270323 „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine Tuginedes RHS § 114 ja 117, riigihanke „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ (registreerimisnumber 270323) alusdokumentidele ning 19.09.2023 korraldusega nr 6-16/65-1 moodustatud hankekomisjoni ettepanekutele: 1. Tunnistan vastavaks alljärgnevad pakkujad: 1.1 Arhitektuuribüroo TAVA OÜ, reg kood 12251612; 1.2 AS Infragate Eesti, reg kood 10845129; 1.3 Innopolis Insenerid OÜ, reg kood 11297032; 1.4 SWECO Projekt AS, reg kood 11304200, alltöövõtjad: osaühing Rausi (11045201), Osaühing Rovalis (11128134), OÜ ESD Solutions (12620601), Pihamaa OÜ (14305690), Stuudio TeMa OÜ (12431254); 1.5 Projektibüroo OÜ, reg kood 14426010; 1.6 Novarc Group AS, reg kood 10226774; 1.7 Est Estate OÜ, reg kood 14159554. 2. Punktis 1 nimetatud pakkumustel ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 3. Lükkan tagasi alljärgneva pakkumuse: 3.1 Osaühing SIRKEL&MALL, reg kood 11124774, alltöövõtjad: aktsiaselts CONTACTUS (10076926), OÜ Rabatron Projekt (10575612). Põhjendus on esitatud korralduse Lisas nr 1. 4. Tunnistan edukaks alljärgnevad pakkumused kui hindamiskriteeriumide järgi soodsaimad: 4.1 Arhitektuuribüroo TAVA OÜ reg kood 12251612; 4.2 AS Infragate Eesti, reg kood 10845129; 4.3 Projektibüroo OÜ, reg kood 14426010; 4.4 Est Estate OÜ, reg kood 14159554; 4.5 Novarc Group AS, reg kood 10226774; 4.6 SWECO Projekt AS, reg kood 11304200; 4.7 Innopolis Insenerid OÜ, reg kood 11297032. 5. Otsust on võimalik vaidlustada vastavalt riigihangete seaduse §-le 185. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Margus finantsjuht  Riigihankes 270323 „TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine Lisa nr 1 3. Lükkan tagasi alljärgneva pakkumuse: 3.1 Osaühing SIRKEL&MALL, reg kood 11124774, alltöövõtjad: aktsiaselts CONTACTUS (10076926), OÜ Rabatron Projekt (10575612). Põhjendus: Tehnilise kirjelduse p 2.4 kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema diplomeeritud sisearhitekti tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist. Pakkuja on esitanud kvalifitseeritud tööjõu nimekirjas Diplomeeritud sisearhitekt tase 7. pädevust omavaks spetsialistiks: Andres Kask. Pakkumuse koosseisus on esitatud tõendina Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala diplom. Hankija kontrollis pakkumuses esitatud andmete põhjal omal käel https://www.kutseregister.ee lehel (22.12.2023 seisuga) avaldatud andmeid ning tuvastas, et Andres Kask omab Volitatud arhitekt, tase 7 kutsetunnistust. Kehtivat Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 või sellega samaväärset või kõrgemat kutsetunnistust talle kutseregistri andmetel väljastatud ei ole. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/print/10729349/  5941060 431800 0 0 1080135 431800 0 0 Hanke alusdokumendid Tallinna Tehnikaülikool kutsub Teid osalema riigihankes ja esitama pakkumust vastavalt riigihangete seadusele ja hankija esitatud riigihanke alusdokumentidele (edaspidi alusdokumendid ). Hankija: Tallinna Tehnikaülikool, asukohaga Ehitajate tee 5, 19086, reg kood 74000323 Riigihanke nimetus TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine Riigihanke viitenumber 2 70323 Hankemenetluse liik Avatud hankemenetlus Riigihanke eest vastutav isik A mi Timm tel 620 34 08 , e-post: ami.timm @taltech.ee Pakkumuse esitamise ja avamise aeg Pakkumuse esitamise ja avamise aeg on sätestatud hanketeates Pakkumuse esitamise viis Elektrooniline - riigihangete registri vahendusel aadressil https://riigihanked.riik.ee . Üldine teave Alusdokumendid koosnevad järgnevatest osadest: Käesolev juhis ja selle lisad: Lisa 1 Raamlepingu kavand; Lisa 2 Tehniline kirjeldus; Lisa 3 Vormid; Hanketeade; Hankepass; Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (eRHR vorm); Vastavustingimused (eRHR vorm); Hindamiskriteeriumid (e-RHR vorm). Alusdokumentide osad täiendavad üksteist ning moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. 1.2.1. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ja selle lisades mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, loetakse täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. 1.2.2. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ja selle lisades riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 6 nimetatud alusele (ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Täpsem hanke kirjeldus ja tehnilised nõuded on esitatud tehnilises kirjelduses (Lisa 2) . ⁠ Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse tellimiseks raam lepingu vähemalt kolme kuid maksimaalselt kümne pakkujaga/ühispakkujaga. Hanke osadeks jaotamine muudaks lepingu täitmise tehniliselt ülemäära keerukaks ja kulukak s, kuna hanke esemeks on funktsionaalselt koos toimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Tööde tellimine tervikliku täisteenusena tagab hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise. Samuti võimaldab see rahaliste vahendite kokkuhoidu tugiteenuste arvelt. Kogu hankega seotud teabevahetus toimub elektroonselt riigihangete registri kaudu. Hanketeate ja alusdokumentide sisu kohta selgituste saamiseks tuleb pöörduda hanke eest vastutava isiku poole e-riigihangete keskkonna kaudu. Üldised nõuded Pakkuja peab märkima pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladuseks ei tohi olla pakkumuse maksumus ega osamaksumus, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel ega muu pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastav pakkumust iseloomustav numbriline näitaja. Juhul kui pakkuja seda pakkumuses ei märgi, on kogu pakkumus avalik. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ning esitamisega seotud kulud. Pakkumust, mis laekub pakkumuste esitamise tähtajast hiljem, arvesse ei võeta. Pakkuja esitab hankepassi. Vastavalt RHS § 110 lõikele 3 kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega kõigi alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Pakkumus peab vastama alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ei tohi sisaldada täiendavaid tingimusi lisaks nõutule ega olla mis tahes viisil eksitav. Tingimusliku pakkumuse ega alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. Vastavalt riigihangete seaduse § 119 lõikele 1 - kui pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 7 tööpäeva jooksul alates selle hankija poolt temale saatmisest, on hankijal õigus tunnistada edukaks hindamiskriteeriumite järgi soodsuselt järgmine pakkumus ja nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. Pakkumuse maksumus Pakkumuse maksumus esitatakse riigihangete registris ettenähtud vormil . Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Pakkumuse maksumus tuleb esitada täpsusega kaks kohta pärast koma. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse vähemalt k olm kuni kümme majanduslikult soodsaim at pakkumust riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel. Hindamistäpsus väärtuspunktide andmisel on kaks kohta pärast koma. Pakkumuse maksumus peab sisaldama ka nende tööde, teenuste, tegevuste ja toimingute mahtu, mida ei ole alusdokumentides kirjeldatud, kuid on tavapäraselt vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistab hankija edukaks pakkumuse, millele on hindamiskriteeriumi „ projekteerimistöö maksumus “ eest omistatud enim väärtuspunkte. Juhul kui kriteeriumile on omistatud võrdne arv väärtuspunkte viib hankija läbi liisuheitmise eduka pakkumuse valikuks, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. Liisuheitmine võib toimuda ka virtuaalselt (nt videosilla vahendusel . ) Kõikide pakkumuste tagasilükkamine Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui pakkumuste maksumus või kulu ületab riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud hankelepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.. 4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 4.2.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 4.2.4 aset on leidnud sündmus, mida saab pidada vääramatuks jõuks vastavalt VÕS § 103 lõikele 2. Lepingu tingimused Raam leping sõlmitakse kuni kümne, aga vähemalt kolme edukaks tunnistatud pakk ujaga 4 aastaks lisas 1 sätestatud raam lepingu kavandis kindlaksmääratud tingimustel. Juhul kui hankesse jääb vähem kui k olm vastavat ja edukat pakkujat, tunnistatakse hankemenetlus kehtetuks. Lisa 1 Raam lepingu kavand RAAMLEPING nr TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL , (registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn), keda esindab __________________ (edaspidi nimetatud t ellija) ja __________________ , (registrikood ________, asukoht ____________), keda esindab juhatuse liige/volikirja alusel __________________________ (edaspidi nimetatud t äitja 1 ), Ja __________________, (registrikood ________, asukoht ____________), keda esindab juhatuse liige/volikirja alusel __________________________ (edaspidi nimetatud täitja 2 ), … Edaspidi täitja 1, täitja 2 ja täitja 3 üheskoos kui täitjad ning tellija ja täitjad üheskoos kui pooled või pool sõlmisid alljärgneva raamlepingu (edaspidi leping) : Üldsätted Le ping on sõlmitud riigihanke „ TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine “ (viitenumber 2 703 23 ) (edaspidi riigihange) tulemusena , lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest ja töövõtja esitatud pakkumusest . Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), t äitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Hankelepingu kavand . Lisa 2 – Tehniline kirjeldus (elektrooniliselt riigihangete registris) 1.4 Leping on sõlmitud … ( v ähemalt k olme ) riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga, kelle pakkumusele on omistatud enim väärtuspunkte. Paremusjärjestuse alusel parim pakkuja on täitja 1, paremusjärjestuse alusel teine pakkuja on täitja 2 ning paremusjärjestuse alusel kolmas pakkuja on täitja 3 jne . Lepingu ese ja eesmärk Lepingu eesmärgiks on määratleda tingimused, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal projekteerimistööde (edaspidi töö ) tellimiseks hankelepingute sõlmimine täitja ja t ellija vahel ning hankelepingute üldised tingimused Lepingu esemeks on Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluvatele hoonetele ja rajatistele (asukohaga Tallinn, Kohtla-Järve, Tartu, Särghaua, Kuressaare) projekteerimistööde teostamine (edaspidi ka tööd), sh eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojekti koostamine (sh mudelprojekteerimine BIMis) ning vajadusel lammutus- ja akustikaprojekti koostamine, projekteerimistingimuste ja ehituslubade taotlemine, nõustamine ehitus- ja sisustushangete käigus ning projekteerija autori järelevalve ehitustööde perioodil. Lisaks vajadusel ka kõik projekteerimistöödele eelnevad uuringud ja mõõdistused nagu laserskaneerimine, dendroloogia, geodeetilised mõõdistused, konstruktsioonide avamised jms lepingus sätestatud tingimustel ja korras. T öödena käsitletakse kõiki tegevusi, sh lepingus nimetamata tegevusi, mis on vajalikud lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti t ööde vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid . Teenuse osutamine raamlepingu alusel Lepingu täitmine toimub raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute alusel . Hankelepingutele kohalduvad raamlepingus sätestatud tingimused, kusjuures hankelepingu tingimused võivad erineda raamlepingu tingimustest ainult juhul, kui need on tellija jaoks soodsamad. Raamlepingus ei fikseerita kõiki hankelepingu tingimusi. Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta t ellijat t äitjalt projekteerimistöid tellima . P rojekteerimistööde tellimiseks, sõlmib tellija hankelepinguid vajaduspõhiselt minikonkursside alusel . Minikonkursi tingimustes esitab tellija täitjatele teenuse osutamiseks lähteülesand e , (täpsustatakse tellitavad tööd ja tööde mahud, kvaliteedinõuded, tööde valmimise vahetähtajad, lõpptähtaeg, spetsialistide pädevusnõuded , muud tööga seotud detailid, pakkumuse esitamise tähtaja ja muud pakkumuse esitamiseks olulised tingimused. Eeltoodud loetelu ei ole lõplik ja võib minikonkursiti erineda. Minikonkursi tulemusena sõlmitakse hankeleping täitjaga, kelle pakkumus on majanduslikult soodsaim . Minikonkursi hindamiskriteeriumi teks on : madalaim maksumus , kui hankeoblektiks on Ehitusprojekt ( projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet vastavalt kehtivale seadusandlusele (Ehitussedustik, MTM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, EVS 932 „Ehitusprojekt“ jmt) ; projekteerimistöö maksumus 40 punkti ja ideekavand 60 punkti , kui hankeobjekti ks on a lgne põhiidee, mis kirjeldab te llija etteantud keskkonna või hoone lahendust, mis sisaldab illustratiivset materjali ning ideekavandi seletuskirja, mis võimaldab hinnata teostatvust ja eeldatavat maksumust. Minikonkursi tulemusena sõlmitakse hankeleping täitjaga, kelle pakkumus on ma janduslikult soodsaim . Hankeleping vormistatakse pakkumuse ja nõustumuse esitamise kaudu. Hankelepingud maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) sõ l mitakse kirjalikus vormis. Tööde teostamise tähtajad ja tööde üleandmine Tööde teostamise vahe- ja lõpptähtajad lepitakse kokku hankelepingus; Täitja kohustub valminud töö t ellijale üle andma elektroonilisse projektipanka (DWG-, PDF- ja IFC-vormingus, muudetavate programmifailide originaalfailidena ) ja t ellija soovil ühes eksemplaris paberil. Eelnimetatut kohaldatakse kõikide lepingu raames koostatavate projektistaadiumide dokumentide kohta. BIM-väljundid peavad vastama vähemalt mudelprojekteerimise üldjuhendite (COBIM 2012) nõuetele. Tellija võib BIM mudelitele esitada täpsustavad nõuded igas hankelepingus eraldi. Enne projektdokumentide üleandmist korraldab t ellija (vajadusel) omal kulul ehitusprojekti ekspertiisi õigusaktis sätestatud juhul. Ekspertiisile kuluv aeg lepitakse kokku hankelepingus ning sellega arvestatakse töö tegemise ajagraafikus. T äitja teavitab t ellijat tööde lõplikust valmimisest ja esitab t ellijale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi ka AKT) . Tellija on kohustatud tööd üle vaatama hankelepingus sätestatud aja jooksul arvates AKT-i esitamisest, allkirjastama akti ja tagastama selle t äitjale. Tellijal on mõistliku aja jooksul, mis on vähemalt kolm aastat peale ehituse lõppemist , õigus esitada vastuväiteid ka pärast tööde vastuvõtmist avastatud puuduste või mittevastavuste kohta. T äitja kohustub töid viivitamata parandama või täiendama või saavutama muul viisil nende vastavuse lepingule ja t ellija nõudmistele. Tööde hindamisel võtab t ellija arvesse ehitusprojekti alusel valminud ja vastu võetud ehitustöid ning ehitisele väljastatud kasutusluba. Ilmnenud puuduste korral on t äitja kohustatud hüvitama t ellijale tema nõudmisel kogu puudusega põhjuslikus seoses oleva kahju ja tasuma leppetrahvi. Tellijal ei ole kohustust töid vastu võtta ning tööde AKT-i allkirjastada, kui tööde ülevaatamisel ilmneb töödes mittevastavusi. Mittevastavuste avastamise korral kohustub t ellija esitama kümne tööpäeva jooksul t äitjale motiveeritud kirjaliku otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, sh puuduste loetelu koos kirjeldusega. Tellija kirjeldab töö mittevastavust ammendavalt ja määrab t äitjale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Täitja alustab puuduse kõrvaldamist viivitamata ning kannab puuduse kõrvaldamise kulud ja puudusest tellijale tekkinud kahju. Seejärel kõrvaldab täitja mittevastavused ning esitab tööd uuesti tellijale vastuvõtmiseks. Kui tellija on teavitanud täitjat töö mittevastavusest lepingu tingimustele ja nõuetele, kuid täitja ei ole tuvastatud puudust tellija määratud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud, võib tellija lepingu olulise rikkumise tõttu erakorraliselt lõpetada. Täitja esitab kõik tellitud projektiosad igas projekteerimisetapis korraga ning üleandmisel kinnitab, et on kontrollinud kõikide projektiosade (nt KVJ ja sisearhitektuur) vahelised ristuvused. Tellija ei akteeri ega võta vastu üksikuid projektiosi. Detailplaneeringu kehtestamise viivituse või vaidlustamise korral või muul põhjusel, mis ei ole t ellijast tingitud, on t ellijal õigus ühepoolselt tööde tegemise tähtaegu mõistlikus ulatuses pikendada. Lepingu hind ja tasumise tingimused L epingu eeldatav maksimaalne käibemaksuta kogumaksumus on 2 5 00 000 eurot (edaspidi lepingu maksumus), millele lisandub käibemaks vastavalt õigusaktile. Nimetatud maksumus o n eeldatav ja ei ole tellija le kohust uslik. Lepingu tegelik maksumus selgub raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute tulemusel. Pakkumuses märgitud teenuste ühikuhindu ei tohi esimese minikonkursi pakkumuse esitamisel muuta. Hinnakiri koos ühikuhindadega on toodud Lepingu lisas 1. Täitjal ei ole raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu kehtivuse ajal õigust teenuse hinda tõsta. Hinna alandamine on lubatud. Täitjal tekib õigus esitada arve osutatud teenuse eest pärast AKTi kooskõlastamist tellija poolt. 5 . 3 .1 Tellijale esitab täitjale kinnitamiseks tellitud tööde digitaalselt vormistatud aktid. Tellija tasub teostatud tööde eest pärast t ööde vastuvõtmist-üleandmist allkirjastatud AKTi alusel. Täitja esitab arve e-arvena läbi e-arvete keskkonna, märkides arvele saajaks „Kinnisvaraosakond Ehitustalitus “ ning riigihanke viitenumbri 2 7 0 323 . Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) päeva arve esitamisest arvates. Nõuetele mittevastav arve ei kuulu tasumisele, kuni arve puuduste kõrvaldamiseni. Täitja kohustused 6.1. teostama uuringuid ja projekteerimistöid ning vajadusel hankima projekti koostamiseks vajalikud tehnilised tingimused, kooskõlastused ja load, sh Päästeameti, Keskkonnaameti, Terviseameti, Tööinspektsiooni, Muinsuskaitseameti ja võrguvaldajate kooskõlastused ning tasuma vastavad kulud. 6.2. looma BIM-mudeli nõuetekohaselt (detailsemalt kirjeldatakse minikonkursiti), esitama eskiisprojekti staadiumis vähemalt arhitektuurse eelmudeli (COBIM detailsusaste 1), eelprojekti staadiumis arhitektuur-konstruktsioonide eelmudeli (detailsusaste 2) ja tööprojekti staadiumis kõiki projektiosi hõlmava mudeli (detailsusaste 3) ning kaaskirja iga etapi ja iga osamudeli kohta; 6.3. koostama ehitusprojekti, mis võimaldab teha ehitustöid ilma muudatusteta. Kui ehitustööde riigihankes või ehitustööde tegemisel avastatud puudused takistavad ehitustööde tegemist, on täitja kohustatud puudused viivitamata kõrvaldama. Puuduste kõrvaldamist ei loeta lisatöödeks; 6 .4. teavitama viivitamata t ellijat andmetes ja dokumentides avastatud vigadest; 6.5 kandma ehitusprojekti (jooksvalt kõigis etappides) elektroonilisse projektipanka, lähtudes t ellija nõuetest ja juhistest. 6.6 küsima t ellijalt vajaduse korral tööde tegemiseks juhiseid. T äitja on kohustatud t ellijat viivitamata kirjalikult teavitama sellest, kui t ellija juhise järgimine või puudumine ohustab tööde kvaliteeti või võib muul viisil takistada lepingu täitmist või lepingu eesmärgi saavutamist. Kui t äitja ei teavita t ellijat kirjalikult asjaolust, et t ellija juhise järgimisel on ilmne ebasoodne tagajärg, ei ole täitjal õigust vastuväites tugineda sellele, et ebasoodsa tagajärje tõi kaasa t ellija juhiste järgimine. Kui t ellija nõuab enda juhise järgimist töövõtja esitatud teavitusest hoolimata, on täitjal õigus keelduda t ellija juhise järgimisest. T äitja on kohustatud pakkuma t ellijale vajaduse korral lahendusi või tegema ettepanekuid, et muuta tööde tegemine efektiivsemaks, parandada tööde kvaliteeti või soodustada muul viisil lepingu eesmärgi saavutamist. 6.7 kooskõlastama t ellijaga kõik arhitektuuri-, konstruktsiooni-, sisekujundus-, tehnosüsteemide jm lahendused ning materjalide ja seadmete tehnilised andmed projekteerimistööde käigus. T äitja kohustub järgima kooskõlastatavate lahenduste eeldatavat või pakkumusest tulenevat maksumust ning teavitama t ellijat selgesõnaliselt sellest, kui lahendused tingivad eeldatava ehitustööde maksumuse ja hoolduskulude suurenemise. T äitja kohustub sellisel juhul esitama t ellijale hinnavahe kalkulatsiooni, mille t ellija kooskõlastuse andmisega heaks kiidab; 6.8 vajadusel ( t ellija nõudmisel) koostama ehitustööde eelarvelise maksumuse ja pakkumustabeli pea-, põhi- ja kulurühmade tasemel, lähtudes standardist EVS 885 (või sellega samaväärne) . 6.9 kandma tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni tööde üleandmiseni t ellijale; 6.10 kõrvaldama projektist ekspertiisi käigus tuvastatud puudused hankelepingus sätestatud tähtaja (üldjuhul 2 nädalat) jooksul; 6.11 võtma osa kõikidest projekteerimis- ja ehituskoosolekutest t ellija määratud viisil. Seejuures eeldab t ellija, et kõikidel projekteerimiskoosolekutel osaleb täitja projektijuht. Projektijuhti võib koosolekul asendada tema asendaja ainult t ellija eelneval vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Eriosade spetsialistid osalevad vastava eriosa käsitlemisel ja/või vajaduse korral; 6.12 tegema ehitustegevuse ja selle tulemuste üle professionaalset projekteerija autori järelevalvet kogu ehitustegevuse vältel kuni ehitusobjektide üleandmiseni t ellijale. T äitja teavitab viivitamata t ellijat, kui ehitustegevuses esineb puudujääke, mis võivad põhjustada ehitustööde mittevastavuse projektidele või muudele nõuetele, ning kui projekteerija avastab (ehitustegevuse ajal, enne või pärast seda) projektides või töödes puudusi või muid asjaolusid, mis võivad ohustada ehitise nõuetekohast valmimist ja kasutuselevõttu. T äitja on kohustatud vastama t ellija päringutele autori järelevalve kohta viivitamata ja tegema t ellija korraldusel objektil lisakontrolle t ellija määratud aja jooksul. 6.13 teatama t ellijale kirjalikult kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, l epingu hinna ületamise, kvaliteedinõuetest või tähtaegadest mittekinnipidamise vajadusest või muudest asjaoludest, mis takistavad t ööde nõuetekohast alustamist, tegemist või lõpetamist; 6.14 kasutama tööde tegemisel nõutud kvalifikatsiooniga isikuid, keda ta nimetas riigihanke pakkumuses pakkuja kvalifitseerimiseks ja pakkumuse vastavaks tunnistamisel. Kvalifikatsiooni nõuded kehtivad ka töövõtja alltöövõtjatele. 6.15 kooskõlastama pakkumuses nimetatud spetsialisti väljavahetamise eelnevalt t ellijaga. Spetsialist on lubatud välja vahetada üksnes erakorralistel asjaoludel ja tingimusel, et projekteerija pakutud asendaja vastab nõuetele, mis on vastutavatele spetsialistidele esitatud hanke alusdokumentides. Tellijal on õigus keelduda nõusoleku andmisest eelkõige juhul, kui asendaja kvalifikatsioon ei vasta nõutud kvalifikatsioonile või kui täitja ei esita t ellija nõudmisel lisadokumente, mille alusel on t ellijal võimalik hinnata asendaja vastavust eelnimetatud tingimustele. Spetsialisti väljavahetamise kohta peab t ellija andma selgesõnalise kirjaliku nõusoleku. Töövõtja õigused 7.1 S aada tellijalt tööde tegemise eest tasu lepingus kokku lepitust lähtudes . 7.2 S aada tellijalt tööde tegemiseks vajalikke juhiseid . 7.3 K asutada lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid lepingus sätestatud juhtudel ja korras. 7.4 T ellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt (kui tellija keeldub tööd vastu võtmast). Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Tellija kohustused E dastama täitjale projektid ning muu dokumentatsiooni ja informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa tööde optimaalsemale tegemisele. Täitjal tuleb arvestada, et tellija projektdokumentatsioon võib olla puudulik või mitte vastata tegelikkusele , mistõttu peab täitja alati tutvuma objektiga ning vajadusel korraldama konstruktsioonide avamised vm ekspertiisid , mille kulu peab olema arvestatud esitatud maksumuse sisse. T asuma tö övõtjale tehtud t ööde eest, vastavalt l epingus sätestatud tingimustele ja korrale . K ooskõlastama täitja esitatud materjalid ja/või dokumendid l epingus kokkulepitud tähtaja jooksul või esitama vastava tähtaja jooksul põhjendatud keeldumise . O sutama täitjale kaasabi vajalike kooskõlastuste saamisel . Tellija õigused N õuda täitjalt lepingus kokku lepitud kvaliteedinõuetest, tähtaegadest, lähteandmetest ja maksumusest kinnipidamist; N õuda projekteerijal igas projekteerimisetapis pakutud lahenduste muutmist; T eostada või tellida ehitusprojekti BIM-mudeli nõuetele vastavuse kontrolli mis tahes staadiumis t ellijale üle antavale mudelile (BIM-mudeli olemasolul). Kui mudelis esineb vastuolu või mittevastavus, keeldub t ellija kogu tööd või selle etappi akteerimast kui kohast tööd ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; K ontrollida igal ajal tööde vastavust nõuetele, lepingus kokku lepitule ja t ellija eesmärgile. Täitjal on kohustus t ellija poolt läbiviidavale kontrollile kaasa aidata, sh kohustus anda t ellijale selgitusi ning esitada t ellijale tema nõudmisel dokumente viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul t ellijalt vastava nõude saamisest. N õuda täitjalt töödes esinevate puuduste kõrvaldamist. Tellija annab täitjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Kuni puuduse kõrvaldamiseni on t ellijal õigus keelduda tasumisest; J ätta tööd vastu võtmata, kui neis esineb puudusi; K õrvaldada töödes esinev puudus või lasta see kõrvaldada kolmandal isikul, kui t öövõtja ei kõrvalda töödes esinevat puudust täiendava tähtaja jooksul pärast t ellijapoolset teavitamist; N õuda täitjalt tööde puuduse kõrvaldamisega seotud kulutuste ja kahju hüvitamist; M itte tasuda mittekvaliteetselt tehtud töö eest kas täielikult või osaliselt kuni töö kvaliteedi nõutavale tasemele viimiseni; N õuda täitjalt projekteerija ja/või alltöövõtja väljavahetamist sama kvalifikatsiooniga spetsialisti vastu juhul, kui too käitub ebaväärikalt t ellija või teiste partnerite töötajatega ja kaotab seetõttu usalduse. Täitjal ei ole sel juhul õigust küsida tähtaegade pikendust. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. Muudatustööd Muudatustöö on töö, mida tuleb teha kui t ellija on vastu võtnud ja kooskõlastanud ehitusprojekti kas eel- põhi- või tööprojekti staadiumis. Nimetatud projektide koostamise ajal tehtavaid parandusettepanekuid ei loeta muudatustööks. Kui lepingu täitmise käigus soovib t ellija muuta lepingu või vastuvõtmisaktiga kindlaksmääratud lahendusi, tööde mahtu, vms. (edaspidi „muudatustööd“), lepitakse muudatustööde teostamises kokku poolte vahel sõlmitavas kirjalikus kokkuleppes. Lepingu muutmine peab olema kooskõlas RHS §-ga 123 ja seejuures peab arvestama, et muudatustööde tegemine lepingu raames on lubatud üksnes juhul, kui selle tulemusena ei ületata lepingu hinda 10 protsenti projekteerimistööde raamlepingu algsest maksumusest. Muudatustööde kokkulepe sõlmitakse ka sellisel juhul kui teostatav muudatus ei too kaasa rahalist mõju ehituse maksumusele või tähtaegadele. Muudatus loetakse t ellija poolt kooskõlastatuks pärast seda, kui pooled on allkirjastanud kirjaliku kokkuleppe muudatustööde teostamise kohta. Muudatustöödes kokku leppimine ei ole lubatud töönõupidamiste protokollidega ega muude dokumentidega ning pooled ei ole selliste kokkulepetega seotud. Muul viisil muudatustöödes kokkuleppimine loetakse lepingu tähenduses kehtetuks ega ole pooltele kohustuslik. Muudatustööde algatajaks võivad olla mõlemad p ooled, sh lähtudes projekteerija, teostaja või muude asjassepuutuvate kolmandate isikute ettepanekutest (sh haldusorgani ettekirjutustest). Muudatustööde algatamine fikseeritakse kirjalikult ehituskoosoleku protokollis või muul viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pärast m uudatustööde algatamist koostab t öövõtja detailse muudatustööde kalkulatsiooni, näidates ära nii lisanduvate kui ka ära jäävate t ööde konkreetsed mahud (tükki, ruutmeetrit, kuupmeetrit, komplekti jm), tööde ühikhinnad ja maksumused ning muudatuse mõju l epingu hinnale. Kalkulatsioonile lisab täitja täiendavad andmed m uudatustööde algataja, m uudatustööde algatamise põhjuse ning m uudatustööde sisu ja kirjelduse kohta, samuti m uudatustööde mõju tähtajale ning lõpptulemusele (ehituskvaliteedile, energiatõhususele, vastupidavusele jne). Muudatuste teostamiseks vajalike tööde hinnad sarnaste tööde puhul ei tohi olla kõrgemad kui l epingust tuletatavad ühikuhinnad ning samasuguste tööde puhul ei tohi need olla kõrgemad kui l epingust tulenevate samasuguste tööde ühikuhinnad, kuid ühelgi juhul mitte kõrgemad kui vastavate tööde turuhinnad, arvestades seejuures tööde maksumuse ja mahu omavahelist suhet. Muudatustööde maksumuse määramisel kohustub t öövõtja t ellijale tõendama, et t öövõtja poolt esitatud m uudatustööde maksumus ei ole turuhinnast kõrgem. Töövõtja poolt algatatud m uudatustööd ei või olla vastuolus õigusaktide, tehniliste normide ega standarditega ning m uudatustöödega ei tohi t ellijale kaasneda lõpptulemuse halvenemist ja/või mittevastavust, hoolduskulude olulist suurenemist, samuti ei tohi m uudatustööd piirata või muul viisil kahjustada t ellija võimalusi ehitise/rajatise kasutamiseks. Töövõtja poolt algatatud m uudatustööde korral kohustub täitja esitama m uudatustööde kokkuleppes kinnituse, et nimetatud asjaolusid ei esine ning nende esinemisel on t öövõtja kohustatud t ellijale hüvitama selliste asjaoludega kaasnevad kulud. Juhul, kui m uudatustööd on algatatud t ellija poolt ning sellega kaasneksid hankedokumentides nimetatud asjaolude/lähteülesannete/täpsustuste jms muutused, kohustub täitja sellest t ellijat teavitama ning nimetatud asjaolud sätestatakse nii m uudatustööde kalkulatsiooni selgitustes kui ka m uudatustööde kokkuleppes. Täitja on kohustatud realiseerima t ellija poolt esitatud ettepanekutest tulenevad mitteolulised materjalide ja lahenduste muudatused, samuti olulised l epingu muudatused, mis on tulenevalt tööde järgust realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva aja- ja rahakulu (kui need esinevad) on t ellija kirjalikult m uudatustööde kokkuleppes aktsepteerinud. Autoriõigused Täitja annab tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile lepingu alusel teostatud tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse t ellijale üleantuks l epingu tasu tasumisega. T äitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda t öö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist t ellija poolt. T äitja kinnitab l epingu sõlmimisega, et t öö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. T äitja kinnitab le pingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha t ellijal t öö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Tellijal on õigus pärast t öö vastuvõtmist kasutada t öö tulemit lähtematerjalina projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke teostamiseks, sh õigusega väljastada t öö tulemit vastavas riigihankemenetluses huvitatud isikutele. Tellija ei ole kohustatud kaasama täitja t ega t öö tulemi autorit projekteerimis- ja ehitustööde järgnevates etappides. Juhul kui t ellija poolt on hankedokumentides ette antud ehitusmaksumuse ülempiir ning seda projekteerimis- ja ehitushanke läbiviimise järgselt ületatakse, on t ellijal õigus teha projektis kärpeid, et jõuda ette antud maksumuse piiridesse. Lepingu punktis 1 1 .5. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Vastutusk indlustus 12.1 Töövõtja kohustub sõlmima tegevusluba omava kindlustusandjaga erialase vastutuskindlustuse lepingu. Kindlustuslepingu alusel kuuluvad hüvitamisele kõik arhitektide ja projekteerija(te) erialases tegevuses toimunud rikkumisest ja projekteerimise vigadest põhjustatud kahjud kolmandatele isikutele, sh ka t ellijale. Kindlustuse alusel hüvitatakse kolmanda isiku olemasolevale varale põhjustatud isiku-, asja- ja finantskahju. Kindlustuslepingu poliisi tellimise nõue ja kindlustussumma (minimaalselt kahekordne lepingu tasu koos käibemaksuga) sätestatakse hankelepingutes ning kehtivad poliisid/sertifikaadid esitatakse tellijale viie tööpäeva jooksul alates hankelepingu sõlmimisest. 1 2 .2. Kindlustusjuhtumi määratluseks peab olema üksi või kombineeritult kindlustusvõtja rikkumine erialases tegevuses, nn act committed trigger. Nõuete esitamise perioodi pikkus täitja/projekteerija vastu peab olema kindlustuslepingus kolm aastat kindlustusperioodi lõppemisest. 1 2 .3. Kindlustusleping peab olema sõlmitud koguriskikindlustuse põhimõttel ( sisaldama projekteerimisvigade kaitse lisaklauslit ning muuhulgas hõlmama seoses kindlustusjuhtumiga õigusabile tehtud kulusid) ning ei tohi sisaldada ebaharilikke või heade kindlustustavadega vastuolus olevaid välistusi; 1 2 .4. K indlustusperiood peab algama hiljemalt hankelepingu jõustumisest ning kestma vähemalt kolm kuud pärast täitja ehitusaegse autori järelevalve perioodi . 12.5 Kindlustus peab kehtima peale kasutusloa väljastamist kolm aastat peale projekteeritud lahenduse väljaehitamist, kui hankelepingust ei tulene teisiti . 12.6 Kui täitja järelevalve periood lõpeb rohkem kui kolm kuud pärast hankelepingus eeldatud kuupäeva, teatab t ellija sellest täitjale kirjalikult. T äitja kohustub kümne tööpäeva jooksul t ellija teate saamisest pikendama kindlustusperioodi kuni t öövõtja järelevalve perioodi uue eeldatava tähtpäevani, millele lisandub uuesti kolm kuud, ning esitama t ellijale pikendatud kindlustuslepingu poliisi. 1 2 . 7 . Kui täitja autorijärelevalve periood lõpeb rohkem kui kolm kuud pärast hankelepingus eeldatud kuupäeva, teatab tellija sellest täitjale kirjalikult. Täitja kohustub kümne tööpäeva jooksul tellija teate saamisest pikendama kindlustusperioodi kuni töövõtja autorijärelevalve perioodi uue eeldatava tähtpäevani, millele lisandub uuesti kolm kuud, ning esitama tellijale pikendatud kindlustuslepingu poliisi. 1 2 . 8 . Pikendatud kindlustuskaitse peab hõlmama kindlustusjuhtumeid, mis toimusid või ilmnesid esialgses kindlustuslepingus märgitud kindlustusperioodil. 1 2 . 9 . Töövõtja kohustub enne kindlustuslepingu sõlmimist kooskõlastama selle tingimused t ellijaga, kellel on õigus jätta käesolevale lepingule mittevastav kindlustuslepingu projekt kooskõlastamata. Tellija kooskõlastab kindlustuslepingu tingimused viie tööpäeva jooksul. 1 2 . 10 . Poliisis märgitud omavastutus ei tohi olla suurem kui 10% kahjust ning see peab olema nimetatud tingimustel jõus kogu lepingu kehtivuse aja. Töövõtja kohustub poliisi eest tasuma ning osamaksete korral järgima õigeaegse tasumise kohustust. 1 2 .1 1 . Kui täitja on jätnud poliisi tähtajal esitamata, on t ellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,10% hanke lepingu tasust (käibemaksuta) kalendripäevas kuni nõutava poliisi esitamiseni, kui hankelepingust ei tulene teisiti. Kui täitja ei esita nõutud poliisi t ellija korduvast nõudmisest hoolimata, on t ellijal õigus leping lõpetada ja nõuda täitjalt kõikide lepingu lõpetamisega seotud kahjude hüvitamist. 1 2 .1 2 . Täitjal on keelatud kindlustuslepingut selle kestuse ajal muuta või lõpetada ilma t ellija nõusolekuta (v.a pikendada) ning oma tegevusega seda põhjustada. Muu hulgas ei tohi täitja jätta täitmata oma kindlustuslepingulisi kohustusi, mis tooksid kaasa kindlustuskaitse puudumise. Kindlustuslepingule peab kohalduma Eesti õigus. Vastutus ja vääramatu jõud Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult ajal, kui seda takistab vääramatu jõud. Pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses lepingu täitmine. Vääramatu jõu esinemist peab tõendama see pool, kes soovib viidata sellele kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või lepingus kokku lepitud vastutusest endale lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest. Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist poolt viivitamata teavitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vääramatu jõu esinemisel lükkuvad selle kestuse võrra edasi nii tööde lõpliku valmimise tähtpäev kui ka ajagraafikus ettenähtud vahetähtajad. Kui vääramatu jõud esineb üle kolme kalendrikuu, on pooltel õigus leping lõpetada. Sellisel juhul on t ellija kohustatud t öövõtjale tasuma faktiliselt tehtud tööde eest. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui t öövõtja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole osutatud tähtaegselt / töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi t ellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Tellijal on õigus nõuda t öövõtjalt leppetrahvi iga tema poolt või korraldusel l epingus sätestatud tähtaegadel alustamata, tegemata või lõpetamata töö tähtaega või vahetähtaega ületanud kalendripäeva eest või muude lepingutingimuste rikkumiste eest. Leppetrahvide suurused on määratud alljärgnevas tabelis: Lepingu punkt Leppetrahvi suurus Hankelepingus määratud iga uurimis- ja projekteerimistöö tähtaja ületamisel 0,15% hanke lepingu kogumaksumusest päevas. Lepingu punktide 6 .14 ja 6 .15 rikkumise eest 1000 eurot kord Tellija esitab t öövõtjale pretensiooni 5 (viie) tööpäeva jooksul t öö mittevastavusest teada saamisest arvates. Pretensioonis fikseeritakse t öös ilmnenud puudused ja antakse tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Juhul, kui t öövõtja ei kõrvalda töös ilmnenud puudusi tähtaegselt on t ellijal õigus teostada vajalikud tööd ise ja nõuda kulud ning kaasnevad kahjud (sh võimalikud kolmandate isikute poolt esitatavad nõuded) sisse t öövõtjalt vastava kirjaliku nõude alusel. Tellijal on õigus tasaarvestada nimetatud nõuded t öövõtjale makstavate tasudega. Tellijal on õigus osutamata ning kokkulepitule mittevastava töö eest mitte tasuda ning vähendada töö eest makstavat tasu. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmiseks peab t ellija esitama t öövõtjale nõude kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kuni kuue kuu jooksul hetkest, kui t ellija sai teada leppetrahvi nõudmise aluseks olevast asjaolust. Tellija tasaarvestab leppetrahvi t öövõtja esitatud arvetega. Lisaks leppetrahvi nõudele on t ellijal õigus kasutada t öövõtja vastu kõiki teisi õiguskaitsevahendeid, sh nõuda lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist. Tellijal on õigus mitte nõuda t ööde vahetähtaegade ületamisest tingitud leppetrahve juhul, kui t öövõtja vaatamata vahetähtaegade ületamisele annab t ööd t ellijale üle l epinguga kokkulepitud tähtajaks (sh hangib õigeaegselt ehitus loa, kui selle hankimine on l epingu kohaselt nõutav). Töövõtjal on õigus kohustuse rikkumine heastada võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt, teatades t ellijale heastamise tähtpäeva. Heastamine ei võta t öövõtjalt kohustust tasuda leppetrahvi täitmise tagamiseks ja hüvitada kahju. Töövõtja on kohustatud hüvitama t ellijale muu hulgas t öövõtja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju, mis tekib sellest, et ehitamine osutub kulukamaks t öövõtja vea või lepingu mittekohase täitmise tõttu. Eelnimetatu hulgas on t öövõtja kohustatud t ellijale hüvitama täiendava ehitustegevuse ja ümberehitusega seotud kulu (nt lammutuse, parandamise, rekonstrueerimise ja kaetud tööde lahtivõtmisega seotud kahju) ja sellise tegevusega kaasnevast viivitusest põhjustatud kahju. Töövõtja on kohustatud väljamakse tegema t ellija esimesel nõudmisel t ellija määratud tähtpäevaks. Kohustuse rikkumise korral tasub t öövõtja 2% viivist maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest kuni kohustuse täitmiseni. Töövõtjal on õigus nõuda t ellijalt viivist 0,05% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise saamiseks peab t öövõtja esitama t ellijale kirjaliku nõude ja vastavasisulise arve. Kui t öövõtja rikub muud raam- või hankelepingus nimetatud kohustust, peab ta tasuma leppetrahvi 500 eurot. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas: Töövõtja ei teavita t ellijat spetsialistide väljavahetamisest . Töövõtja ei ole esitanud ajagraafikut, lepingus nõutavaid tagatisi või kindlustusi ega tee seda ka t ellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul . Tööde tegemise protsess või kvaliteet ei vasta lepingule ning t öövõtja ei ole mittevastavusi kõrvaldanud ka t ellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul. Töövõtja tehtud töödes esinevad puudused või t ellija parandusettepanekud ei ole projekti sisse viidud või t ellija on vähemalt kahel korral pidanud laskma projekteerijal sama puudust parandada või projekteerija keeldub puudust parandamast. Töövõtja poolt t ellijale makstavate leppetrahvide suurus võib rikkumise kohta olla kuni 15% hanke lepingu tasust (käibemaksuta) ja leppetrahvi kohaldatakse iga rikkumise kohta eraldi. Leppetrahvi eesmärk on tagada lepingu täitmine. Tellija lepingust tulenev nõue t öövõtja vastu aegub viis aastat pärast projekti alusel ehitatud ehitisele kasutusloa väljastamist või ehituslepingu lõpetamist. Konfidentsiaalsus Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on t ellijal eeldatavalt õigustatud huvi. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid t ellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Teadete edastamine ja poolte esindajad Kõik p oolte vahelised teated seoses lepinguga esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingus toodud aadressidel või mõnel muul aadressil, mille üks p ool on teisele p oolele teatavaks teinud. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või saadetud e-posti teel digitaalselt allkirjastatult, teade loetakse kätte saaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. Tellija päringutele peab vastama kolme tööpäeva jooksul. Poolte kontaktisikud: Tellija kontaktisik on …… , tel +372 …… , E-post: ………..; Töövõtja kontaktisik on …………………………………., telefon …………… , e-post ……………………………………………. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine Raamleping jõustub allkirjastamisel ja kehtib 48 (nelikümmend kaheksa) kuud või kuni hanke eeldatava mak s umuse täitumiseni. Raamlepingu lõppemine ei mõjuta hankelepingute kehtivust. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli hanke alusdokumentides sätestatud. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. Tellijal on õigus raamleping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: t äitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; t äitja l on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning töövõtja ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet. kui raamlepingu kehtivuse ajal jääb täitjate arvuks vähem kui kolm partnerit. raamlepingu partner on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist raamlepingu partneri poolt hanke- või raamlepingu täitmise käigus; raamlepingu partneri suhtes on vähemalt kahel korral rakendatud käesoleva raamhanke alusel sõlmitud hankelepingute täitmisel õiguskaitsevahendeid või kui hankelepingu alusel teostatud töö kvaliteedis on olulisi puudusi; kui raamlepingu partner võtab t ellijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi (ei sõlmi hankelepingut). Sellisel juhul rakendab t ellija lisaks võlaõigusseadusele ka riigihangete seaduse § 119 lg 3 toodud õigusi. t ellijal on põhjendatud kahtlusi t öövõtja tahtes ja võimes (sh kvalifikatsioonis) l epingut nõuetekohaselt täita; t öövõtja ei ole esitanud ajagraafikut, lepingus nõutavaid tagatisi või kindlustusi ega tee seda ka t ellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul; tööde tegemise protsess või kvaliteet ei vasta lepingule ning t öövõtja ei ole mittevastavusi kõrvaldanud ka t ellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul . Töövõtjat loetakse lepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas järgmistel juhtudel: t öövõtja viivitab tööde alustamisega või ületab kokkulepitud vahetähtaegu rohkem kui 30 kalendripäeva ning see ohustab tõenäoliselt tööde tähtaegset üleandmist; t öövõtja viivitab tööde üleandmisega rohkem kui 30 kalendripäeva ega anna töid nõuetekohaselt üle seitsme kalendripäeva jooksul pärast t ellijalt sellesisulise teate saamist; t öövõtja tehtud töödes esinevad olulised puudused ning t ellija on pidanud vähemalt kahel korral laskma projekteerijal sama puudust parandada või projekteerija keeldub puudust parandamast; t öövõtja on muul viisil oluliselt rikkunud lepingut ega kõrvalda rikkumist 14 kalendripäeva jooksul alates t ellijalt sellesisulise teate saamisest; t öövõtja on enda lepingulised kohustused üle andnud kolmandale isikule ilma t ellija eelneva nõusolekuta. Kui t ellija on teavitanud lepingust taganemisest, kohustub t öövõtja t ellija nõudmisel üle andma kogu selleks ajaks valmistatud poolelioleva töö ning t ellijal on õigus lugeda töö Tellija poolt määratud ulatuses puudustega või puudusteta vastuvõetuks. Kui t ellijal ei ole osaliselt tehtud töö vastu huvi, toimub tagasitäitmine ka juba töö vastuvõetud ulatuses. Töövõtjal on õigus l epingu täitmine peatada ning nõuda l epingu tähtaja pikendamist peatamise aja võrra, üksnes juhul, kui: t ellija viivitab l epingus sätestatud maksekohustuste täitmisega 30 (kolmkümmend) kalendripäeva või rohkem – õigus peatada kuni maksekohustuse täitmiseni; t ellija ei anna t öövõtjale enam kui 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul informatsiooni, mis on vajalik l epingu täitmiseks ning nimetatud informatsiooni puudumise tõttu on t öövõtjal takistatud l epingu täitmine tervikuna – õigus peatada kuni informatsiooni saamiseni t ellijalt. Tööde peatamine kestusega üle 5 (viie) tööpäeva, olenemata peatamise põhjusest, fikseeritakse p oolte poolt allkirjastatud aktiga. Juhul, kui esinevad peatamise asjaolud, kuid t öövõtja keeldub akti allkirjastamast, on t ellijal õigus peatada t ööd ühepoolselt. Aktis märgitakse t öövõtja poolt kuni peatamiseni tehtud tööd nimeliselt ning nende valmidusaste protsentuaalselt. Tööde jätkamine fikseeritakse p oolte poolt allkirjastatud aktiga. Juhul, kui peatamisega kaasneb vajadus m uudatustööde teostamiseks, sõlmitakse samaaegselt m uudatustööde kokkulepe. Tellijal on õigus l epingust taganeda, kui t öövõtja viivitab t ööde alustamisega 14 (neliteist) päeva või rohkem. Lõppsätted Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatud. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Lepinguga seotud vaidlused, mida Pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. Leping on koostatud ja sõlmitud ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna. /Allkirjastatud digitaalselt Raamlepingu lisa 1 Hankelepingu kavand Raamlepingu nr ………………………….. alusel sõlmitud hankeleping nr ………………………………… Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi nimetatud tellija), asukohaga Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, registrikoodiga 74000323, mida esindab _____________________, kes tegutseb volikirja alusel ja __________________, registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi täitja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel _______________/ edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Hankelepingu ese ja üldised tingimused 1.1. Hankelepingu esemeks on ___________________________________________________ (edaspidi nimetatud töö) tellimine. Tööde detailsem kirjeldus on toodud t ellija pakkumiskutses ja t öövõtja pakkumuses. 1.2. Hankelepingu lahutamatuteks lisadeks on riigihanke „ TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine “ (viitenumber 2 70323 ) hanke alusdokumendid ja tellija ….. 20__. a pakkumuse esitamise ettepanek, samuti täitja ………………….... 202__. a pakkumus, lepingu lisad ja muudatused. Termini „leping“ all mõistetakse lepingu tähenduses kõiki lepingu dokumente. 1.3. Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lepingus ja raamlepingus (kaasa arvatud raamlepingu ja käesoleva lepingu lisades) esitatud tingimustest. Hankelepingu tingimused on eritingimusteks ning raamlepingu tingimused üldtingimusteks. Tingimustes, mida leping ei reguleeri, lähtuvad pooled raamlepingus sätestatust. 1.4. Dokumentide vastuolu ning pooltevaheliste erimeelsuste korral lähtutakse eelkõige hankelepingust ja esialgse hanke alusdokumentidest, seejärel tellija pakkumuse esitamise ettepanekust, raamlepingust ning täitja pakkumusest. 1.5. Juhul, kui lepingu erinevate dokumentide vahel on vastuolusid või võimaldavad need mitmesugust tõlgendust, lähtutakse hanke alusdokumentidest . Juhul, kui hanke alusdokumendid ei lahenda vastuolu, lähtutakse lepingu eesmärgile antud tellija tõlgendusest ning sellisel juhul ei ole täitjal õigust tugineda ettenägematutele asjaoludele, mitteinformeeritusele, tõlgenduste erinevustele või muudele takistustele lepingu täitmisega seotud asjaolude suhtes. 1.6 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 - Tehniline kirjeldus ja selle lisad Lisa 2 – Maksumustabel Lisa 3 – Töövõtja esitatavad tagatised ja/või kindlustuspoliisid (lisatakse pärast Lepingu sõlmimist vastavalt Lepingus sätestatule) Lisa 4 – Töövõtja esitatav ajagraafik (lisatakse pärast Lepingu sõlmimist) 2. Hankelepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub täit j ale töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale __________ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. Kui töö teostatakse etappidena, tasutakse lepingu hind etappide kaupa vastavalt lepingule lisatud ajakavale ja maksumustabelile . 2.2. Lepingu hind sisaldab lepingu täitmiseks kõiki kulusid. Täit j al ei ole lepingu kehtivuse ajal õigust tööde hinda tõsta. Hinna alandamine on lubatud. 2.4. Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Tellija vaatab akti hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ja tagastab töövõtjale allkirjastatult. Vastuvõtmisest keeldumise korral esitab tellija töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta . 2.5. Arve maksetähtaeg on vähemalt 21 päeva pärast arve kättesaamist, kui raamlepingus sätestatud tingimused on täidetud. 3. Hankelepingu e ritingimused Lepingu täitmiseks peab täitjal olema kehtiv e rialane vastutuskindlustus poliis summas ………… eurot ( vähemalt kahekordne projekteerimislepingu maksumus ) ning t siviilvastutuskindlustus , mille omavastutuse maksimaalne piirmäär on 5000 eurot. Töövõtja on kohustatud kooskõlastama tellijaga ehitusprojektis kasutatavad sisekujunduslikud, arhitektuursed, konstruktsioonilised ja ehituslikud lahendused, materjalide ja seadmete tehnilised andmed. Kooskõlastuse andmise tähtajad lepitakse kokku täpsemas ajagraafikus. Tellijal on õigus nõuda eskiisi etapis töövõtja poolt välja pakutud lahenduse muutmist või uue lahenduse koostamist, kui lahendus ei täida lõppkasutaja vajadusi või ei ole tellijale sobilik (sh tehnoloogiliselt, tehniliselt, arhitektuurselt, majanduslikult, funktsionaalselt jms). Eelprojekti etapis on tellijal õigus nõuda lahenduse muutmist ning seda ei loeta lisatööks. Lisatööks ei loeta ka eelprojekti koostamise käigus tellija ettepanekuid, mille tulemusena kohustub töövõtja muutma juba välja töötatud lahendust või teostama lepingu dokumentidest sätestatust erinevad lahendused. Muudatustöödeks loetakse muudatused, mida tellija soovib ehitusprojekti sisse viia pärast eelprojekti kooskõlastamist (kooskõlastamine fikseeritakse poolte poolt kirjaliku aktiga). Töövõtja kohustub välja töötama ja tellijaga, samuti vajaduse korral alltöövõtjate ja kõrvaltöövõtjatega, kirjalikult kooskõlastama 14 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist tööde ajagraafiku. Ajagraafik allkirjastatakse poolte poolt ning vormistatakse lepingu lisana. Juhul kui töövõtja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt jäädakse kokkulepitud ajagraafikust maha, kohustub töövõtja esitama mõistliku aja jooksul selgitused meetmete kohta, mida töövõtja kavatseb võtta mahajäämuse likvideerimiseks ning koostama ja kooskõlastama tellijaga (vajaduse korral alltöövõtjate ja kõrvaltöövõtjatega) uue ajagraafiku, et tagada tööde tähtaegne ja nõuetekohane tegemine. Projekteerija on kohustatud tegema projekteerimistööd tähtaegselt ning andma tellijale üle: uurimistööd ……….20…a. ; v almis projekti koos kõigi nõutavate ja vajalike kooskõlastustega ……….20…a. ; projektile väljastatud ehitusl oa ……….20…a. Valmis projekti tuleb esitada ( mille ehitusprojekti ekspertiis on läbi viidud ja milles töövõtja/projekteerija on tellija nõudel teinud ekspertarvamusest lähtuvalt parandusi või muudatusi ) hiljemalt tellija poolt määratud tähtajal , ligikaudu kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil töövõtja ekspertiisi tulemused kätte sai. Projekteerimistööde üksikute etappide ja kogu projekti vastuvõtmise kuupäevaks loetakse projekteerija poolt nõuetekohase üksikute etappide või kogu projekti tellijale üleandmise kuupäev . 4. Hankelepingu kontaktisikud 4.1. Täitjat esindab lepingu täitmisel: "esindaja nimi" , tel number , e-post: 4.2. Tellija esindajaks on __________; tel.___________, v.a lepingu muutmisel ja lepingu hinda mõjutavates küsimustes. 4.3. Tellija esindajaks lepingu muutmisel ja teistes lepingu hinda mõjutavates küsimustes on: ____________. 5. Hankelepingu muutmine 5.1. Hankelepingut võib muuta ainult RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 5.2. Kummalgi lepingu poolel ei ole õigust muuta lepingut teise poole nõusolekuta. 5.3. Igast lepingu muudatuse tegemise ettepanekust tuleb teisele poolele teatada kirjalikult. Põhjuse tekkimisel, mis on vaadeldav alusena lepingujärgsete kohustustele ajapikenduse taotlemisel, peab muudatusest huvitatud pool sellest koheselt kirjalikult informeerima teist poolt. 5.4. Kummalgi lepingu poolel pole õigust nõuda lepingu muutmist põhjustel, mida on kaasa toonud tema enda tegevus oma lepingujärgsete kohustuste mittetäitmisel. 6. Hankelepingu jõustumine ja kehtivus 6.1. L eping jõustub ja kõik sellest tulenevad õigused ning kohustused tekivad lepingu allakirjutamise hetkest ja leping kehtib kuni selle nõuetekohase täitmiseni. 6. 2 . L eping lõpeb: 6. 2 .1. selle nõuetekohase täitmisega; 6. 2 .2. lepingu lõpetamisega p oolte kokkuleppel; 6. 2 .3. lepingust taganemisel seaduses ja r aamlepingus sätestatud alustel. 6. 3 L epingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast Hankelepingu lõppemist neid Hankelepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad Poolte õigusi ja kohustusi pärast Hankelepingu lõppemist. 6. 4 L eping on koostatud 1 (ühes) eksemplaris mõlemapoolselt digitaalselt allkirjastatuna. 6.5 Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik . Tellija Täitja Lisa 2 Tehniline kirjeldus Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, loetakse täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 6 nimetatud alusele (ostuallikale, protsessile, asjamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Hanke esemeks on Tallinna Tehnikaülikoolile kuuluvatele hoonetele ja rajatistele, asukohaga Tallinn, Kohtla-Järve, Tartu, Särghaua, Kuressaare projekteerimistööde teostamine (edaspidi ka tööd) sh eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojekti koostamine (sh mudelprojekteerimine BIMis) ning vajadusel lammutus- ja akustikaprojekti koostamine, projekteerimistingimuste ja ehituslubade taotlemine, nõustamine ehitus- ja sisustushangete käigus ning projekteerija järelevalve ehitustööde perioodil. Lisaks vajadusel ka kõik projekteerimistöödele eelnevad uuringud ja mõõdistused nagu laserskaneerimine, dendroloogia, geodeetilised mõõdistused, konstruktsioonide avamised jms. Üldised tingimused tööde teostamisel: 1.1 Lähtuma teenuse osutamisel kehtivatest õigusaktidest ja eeskirjadest ning hankedokumentidest. Projekteerimistööd peavad olema teostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, standarditele ja muudele üldlevinud tehnilistele normidele/juhenditele, mille kvaliteedi- ja täpsusklassid kirjeldatakse minikonkursi pakkumuskutses või hanke alusdokumendis , vastavalt hangitavale tööle. Kui kvaliteedinõuet ei ole üheski hanke alusdokumendis sätestatud, võetakse aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome Vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. 1.2 Tagama lepingu täitmiseks vajalike õiguslike eelduste (sh tegevuslubade, registreeringute, sertifikaatide jms) olemasolu kogu lepingu kehtivuse jooksul. Juhul, kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on Tellijal õigus nõuda, et Töövõtja pikendaks nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani. 1.3 Pakkuja peab omama kutseerialast pädevust (vajalike pädevusi omavaid inimesi - vajadusel alltöövõtjaid) ja projekteerimistööde teostamise võimekust. Juhul, kui tööde teostamiseks nõutava tegevusloa või registreeringu kehtivus lõpeb hankelepingu täitmise ajal, on tellijal õigus nõuda, et täitja pikendaks nimetatud tegevusluba või registreeringut kuni hankelepingu täitmise tähtpäevani. 1.4 Pakkuja peab projekti realiseerimisel tegema koostööd hankija valitud ehitusfirmaga. 1.5 Pakkuja peab kooskõlastama kõik vajalikud dokumendid vastavate ametkondadega. 1.6 Pakkuja peab teostama kõik vajalikud uuringud (sh vajadusel konstruktsioonide avamised, dendroloogia jms) projekti eesmärgipäraseks teostamiseks. 1.7 Pakkuja peab tööde üleandmisel esitama minikonkursis nõutud projekti(d). Esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit (projektdokumentatsiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri, spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi nr, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje nr, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus, kus dokument paikneb. Nimetusest peab aru saama, mida antud dokumendiga esitatakse. Täpsemad nõuded dokumentatsioonile lepitakse kokku hankelepingutes. 1.8 Pakkuja peab läbi viima korralisi koosolekuid ja need protokollima. 1.9 Edukas pakkuja esitab erialase vastutuskindlustuse poliisi minikonkursi tingimustes nõutud määras . 1.10 Edukas pakkuja teeb tellijaga igakülgset koostööd, et projekteeritav lahendus vastaks nii tehniliselt kui visuaalselt tellija ja hoone/rajatise kasutaja soovidele. 1.11 Tehtud tööde kohta koostama tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kvalifitseeritud tööjõule sätestatud pädevused, samaväärsed või kõrgemad 2.1 Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 kõigis spetsialiseerimisega seotud tööosades . 2.2 Diplomeeritud arhitekt tase 7 . 2.3 Diplomeeritud maastikuarhitekt tase 7 . 2.4 Diplomeeritud sisearhitekt tase 7 . 2.5 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener tase 7 kõigis spetsialiseerimisega seotud tööosades . 2.6 Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni-ja jahutusinsener tase 7 kõigis spetsialiseerumisega seotud tööosades . 2.7 Diplomeeritud automaatikainsener tase 7 või diplomeeritud elektriinsener spetsialiseerumisega elektriautomaatika alal, tase 7 . 2.8 Diplomeeritud elektriinsener tase 7 või B pädevus (kompetents - projekteerimine). 2.9 Tuleohutusekspert tase 6. 2.10 Turvasüsteemide projekteerija tase 6 . 2.11 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist tase 7. 2.12 Sõltuvalt Hankija minikonkursi tellimuses nimetatud töödest kaasab pakkuja tööde tegemiseks vastavaid spetsialiste punktides 2.1-2.11 nimetatud pädevustega. Nimekiri ei ole lõplik ning sõltub tellitava töö spetsiifikast, nt võib olla vajadus kaasata geodeet või BIM koordinaator või akustika ekspert vmt. Vorm I – Volikiri (vajadusel) Hankija nimi: Tallinna Tehnikaülikool Riigihanke nimetus :…………………….. Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust. Volitatava allkirja näidis: ________________________ Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Kuupäev: _________________ ____________________ (volitaja allkiri) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) Vorm II – Ühispakkujate volikiri (vajadusel kui esitatakse ühispakkumus) Hankija nimi: Tallinna Tehnikaülikool Riigihanke nimetus : ……………………………………………… Käesolevaga volitame ___________ (ühispakkujate nimed) ____________________ (volitajate nimed ja ametikohad) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volitatava allkirja näidis: ________________________ Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Kuupäev: _________________ ____________________ (volitaja allkiri) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) ____________________ (volitaja allkiri)  KUTSE TAASTÕENDAMISE AVALDUS TAOTLEJA Täidab taotleja: Ees- ja perekonnanimi Andres Kask Isikukood 36402100250 Kontakttelefon 5027607 E-posti aadress [email protected] TAASTÕENDATAVA KUTSE NIMETUS JA TASE Volitatud sisearhitekt, tase 7 AVALDUSELE LISATUD Täidab taotleja Täidab ESL DOKUMENTIDE LOETELU: Lehti Märge vastavuse kohta vormikohane CV (avalduse LISA 1) 2 isikut tõendava dokumendi koopia 1 täienduskoolitust tõendava dokumendi koopia/d varem omistatud kutset 1 tõendava dokumendi koopia maksekorraldus kutse andmisega 1 seotud kulude tasumise kohta vormikohane viimase 5 aasta tööde 1 loetelu (avalduse LISA 2) portfoolio (vastavalt juhendile) 13 Nõustun oma ees- ja perekonnanime ning isikukoodi avalikustamisega kutseregistris jah Kinnitan, et kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on tõesed. KUTSE TAOTLEJA 19.10.2023 Allkiri Kuupäev MÄRGE AVALDUSE VASTUVÕTMISE KOHTA (täidab ESL) Avalduse saamise kuupäev Vastu võtnud isiku nimi Kutse taastõendamise avaldus ESL kutsekomisjon Kinnitatud 19.03.2018 LISA 1 CURRICULUM VITAE EESNIMI PEREKONNANIMI ANDRES KASK ANDMED HARIDUSE KOHTA LÕPETAMISE ÕPPEASUTUS ERIALA AKADEEMILINE KRAAD AASTA ERKI ARHITEKTUUR MAGISTER 1989 ANDMED TÄIENDKOOLITUSE KOHTA TOIMUMISE KOOLITAJA NIMETUS KOOLITUSE NIMETUS KOOLITUSE SISU AEG ANDMED TÖÖKOGEMUSE KOHTA TÖÖTAMISE ETTEVÕTE AMET TÖÖ SISU AEG Kommunaalprojekt arhitekt Projektide koostamine 08/1989- 09/1991 Arhitektuuribüroo Kask arhitekt Projektide koostamine, 10/1991- ja Orub büroo juhtimine 08/1998 Thulema AS projektijuht Suurobjektide 09/1998 - hinnapakkumised, 10/1999 mööbli tarne Rabatron Projekt OÜ arhitekt, sisekujundaja Projektide koostamine, 12/1999 - järelvalve 01/2005 EA Reng AS arhitekt, sisekujundaja Projektide koostamine, 04/2005 - järelvalve 04/2006 Evata Baltics/Pöyry OÜ peaarhitekt Projektide koostamine, 04/2006 - büroo juhtimine 05/2011 Rabatron Projekt OÜ arhitekt, sisekujundaja Projektide koostamine, 06/2011- büroo juhtimine ANDMED RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖKOGEMUSE KOHTA TOIMUMISE KOOSTÖÖPARTNER KOOSTÖÖ KIRJELDUS AEG Innopolis/KELA(Soome) KELA Seinäjoki büroohoone 2022-2023 rekonstruktsiooniprojekti koostamine BauEst AB/ Stockholms stad Kanalplan staadioni tribüünide sisekujundus 2017 (Rootsi) Amhold AS/ Stockholms stad Grimsta staadioni tribüünide sisekujundus 2016 (Rootsi) Amhold AS/Kirkonummi vald Sepänkannakse Lasteaia arhitektuurne ja 2013-2015 2 Kutse taastõendamise avaldus ESL kutsekomisjon Kinnitatud 19.03.2018 (Soome) sisekujunduse projekt, Masala kooli juurdeehituse arhitektuurne ja sisekujunduse projekt Evata/Poyry (Soome) Eesti osakonna juht ja peaarhitekt 2006 - 2011 Workinn Utvikling AS (Norra) Projektide koostamine 2011 Kedainiai linnavalitsus Spordihoone projekteerimine (eskiis) 2008 (Leedu) Chapman Taylor Architects Kaubanduskeksuse sisekunduse 2006 (Inglismaa) projekteerimine Peterburis OSALEMINE KONKURSSIDEL/NÄITUSTEL TÄIENDAV INFO (roll, tulemus NIMETUS TOIMUMISAEG vms) Konkurss „Eesti parim põrand 1997, korraldaja Auma Expo 1.preemia 1996“ (Floorin) Rahvusraamatukogu 2020 sisearhitektuuri kutsutud konkurss MUUD ERIALASED ESINEMISED/OSALEMINE KONKURSSIDE ŽÜRIIS TÄIENDAV INFO (roll, tulemus NIMETUS TOIMUMISAEG vms) TÄIENDAV INFO (TUNNUSTUSED, PUBLIKATSIOONID JNE) KEELTEOSKUS Emakeel: Võõrkeeled: Hinnata Kutsestandardi Lisa 2 keelte oskustasemete kirjeldused põhjal. VÕÕRKEEL A1 A2 B1 B2 C1 C2 Soome X Inglise X Vene X Rootsi X ERIALASE TARKVARA KASUTAMISE OSKUS (loetelu kasutatavatest programmidest): 1. AutoCad 2. Revit 3. 3DStudio 4. Adobe Indesign 5. Adobe Photoshop 6. CorelDraw 7. MS Excel 8. MS Word 3  Maksekorraldus NR 874 Maksja NIMI OÜ Rabatron Projekt ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 10575612 KONTONUMBER EE047700771003378699 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV Pank, LHVBEE22XXX, Tartu mnt. 2, 10145 Tallinn Saaja NIMI Eesti Sisearhitektide Liit ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE181010220073189016 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS SEB Pank, EEUHEE2XXXX, Tornimäe 2, 15010 Tallinn Makse KUUPÄEV 19.10.2023 SUMMA 199.20 EUR SUMMA SÕNADEGA ükssada üheksakümmend üheksa koma kakskümmend EUR SELGITUS Kutse taastõendamise tasu PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2023101968572535 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE Kutse taastõendamise avaldus ESL kutsekomisjon Kinnitatud 19.03.2018 LISA 2 LOETELU VIIMASE 5 AASTA TÖÖDEST PROJEKTI NIMETUS KOOSTAMIS VALMIMISE AVALDUSE ESITAJA E AASTA AASTA ROLL KOOSTAMISEL* Raatuse 110 Sõja- ja 2022 Ehitushange Autor Katastroofimeditsiinikeskuse sisekujundus Raatuse 110 sõdurite kasarmu 2022 Ehitushange Autor sisekujundus Raatuse 110 väravahoone 2022 Ehitushange Autor sisekujndus Lasnamäe kogukonnamaja 2022 Ehitamata Autor sisekujundus Viljandi kutseõppekeskuse võimala 2021 Ehitamata Autor rekonstrueerimisprojekt sisekujundus Pelgulinna tervisekeskus arhitektuur 2021 2022 Kaasautor- tööprojekt ja sisekujundus-tööprojekt Kolde pst. 65 Politseimaja 3. k 2020 2021 Autor laienduse sisekujundus Arte gümnaasiumi sisekujundus - 2020 2021 Kaasautor- tööprojekt tööprojekt Tartu Keskkonnamaja sisekujundus 2020 2021 Autor Euroopa maja sisekujundus- üldalad 2019 2020 Autor Ehitus5ECO büroo sisekujundus 2019 2020 Autor Antsla tervisekeskuse sisekujundus 2018 2020 Autor Jõhvi Vene Põhikool, 2018 2018 Autor rekonstrueerimisprojekt, arhitektuur ja sisekujundus Türi Tervisekeskus sisekujundus 2018 2019 Autor Tallinna Euroopa kool sisekujundus 2017 2018 Autor * AUTOR, KAASAUTOR, TÖÖRÜHMA JUHT JA/VÕI TÖÖRÜHMA LIIGE 4 Tallinna Euroopa Kooli sisekujundus Asukoht: Tehnika tn. 18, Tallinn Pindala: 7 200m² Valmimisaasta: 2018 Arhitekt: Loona Kikkas, Ahti Kooskora Taotleja roll: Sisekujunduse autor Tallinna Euroopa Kooli sisekujundus DETAILID FUAJEE SEINAVAATED Tallinna Euroopa Kooli sisekujundus Ruumide eksplikatsioon Ruumi number Ruumi nimetus Pindala 200 RÜHMA PUHKERUUM 19 201 RÜHMA MÄNGURUUM 49,8 202 RÜHMA TUALETTRUUM 10 203 RÜHMA TUALETTRUUM 10 204 RÜHMA MÄNGURUUM 52,4 205 RÜHMA PUHKERUUM 31,5 206 KORIDOR 110,5 207 TREPIKODA 16,3 208 RÜHMA PUHKERUUM 32,1 209 RÜHMA MÄNGURUUM 45,7 210 KORIDOR 5,7 211 TOIDULIFT 1,3 212 RÜHMA TUALETTRUUM 10,1 213 RÜHMA TUALETTRUUM 10,4 214 RÜHMA MÄNGURUUM 47,8 215 RÜHMA PUHKERUUM 35,4 216 LASTEAIA ÕPETAJATE TUBA 17,3 217 LASTEAIA MUUSIKA JA VÕIMELIMISSAAL 102,4 218 KORIDOR 147,8 219 LIFT 3 220 TREPIKODA 16,6 221 NÕUPIDAMISED 27,7 222 KABINET 22,1 223 ÕPETAJATE TUBA 92,3 224 NÕUPIDAMISED 13,1 225 KABINET 19 226 KABINET 20,5 227 KABINET 20,6 228 KABINET 19,5 229 VÄIKE KLASS 29,7 230 WC 22 231 KORIDOR 49,4 232 KUNSTIKLASS 71,6 233 KUNSTIKLASS 25,2 234 SUUR KLASS 49,8 235 SUUR KLASS 49,8 236 KORIDOR 26,6 237 KONTOR 11,2 238 KONTOR 9,4 239 TREPIHALL 77,3 240 KESKMINE KLASS 40,6 241 AULA 265,7 242 SUUR KLASS 62,5 243 KORIDOR 37,1 244 KORIDOR 12,2 245 VÄIKE KLASS 24,4 246 KORIDOR 19,4 247 TREPIKODA 22,4 248 KORIDOR 26,4 249 WC 2,4 250 WC 2,4 252 KORIDOR 76,9 253 SUUR KLASS 51,3 254 SUUR KLASS 53,6 255 VÕIMLEMISSAAL 68,8 256 KORISTAJA 2 257 KORIDOR 9,3 258 RIIETUSRUUM 10,6 259 PESURUUM 6,1 260 WC 1,7 261 WC 1,6 262 PESURUUM 5,9 263 RIIETUSRUUM 10,7 264 KABINET 12,9 265 TREPIKODA 21,1 266 ABIRUUM 37,6 267 TREPIKODA 22,4 268 ABIRUUM 65,6 269 LAVAALUNE 72,4 270 SPORDIINVENTAR 4,4 271 KORIDOR 13,1 272 RÜHMA GARDEROOB 7,7 273 RÜHMA GARDEROOB 7,7 274 RÜHMA GARDEROOB 8,3 275 RÜHMA GARDEROOB 7,4 2495,4 2. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN Türi tervisekeskuse sisekujundus Asukoht: Viljandi tn. 26, Türi Pindala: 1 710m² Valmimisaasta: 2019 Arhitekt: Peep Urb Taotleja roll: Sisekujunduse autor 1. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN 2. KORRUSE LAGEDE PLAAN Antsla tervisekeskuse sisekujundus Asukoht: Viljandi tn. 26, Türi Pindala: 476 m² Valmimisaasta: 2019 Arhitekt: Peep Urb Taotleja roll: Sisekujunduse autor 1. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN 2. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN Tartu Keskonnamaja sisekujundus Asukoht: Viljandi tn. 26, Türi Pindala: 1 785m² Valmimisaasta: 2020 Arhitekt: Andres Kask Taotleja roll: Sisekujunduse autor 1. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN 1. KORRUSE LAGEDE PLAAN Kaitseväe katastroofimeditsiini keskuse sisekujundus Asukoht: Raatuse 110, Tartu Pindala: 7 710m² Valmimisaasta: Ehitushanke järgus Arhitekt: Sander Paling Taotleja roll: Sisekujunduse autor 1. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN 1. KORRUSE PÕRANDATE PLAAN Kaitseväe katastroofimeditsiini keskuse sisekujundus 2. KORRUSE LAGEDE PLAAN Kaitseväe katastroofimeditsiini keskuse sisekujundus SAALI VAADE FUAJEE VAADE  KINNITATUD Arhitektuuri, Ehituse, Geomaatika ja Kinnisvara Kutsenõukogu 22.11.2022 otsusega nr 45 EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD sisearhitekti kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste kutsete andmise korraldamist: 1) sisearhitekt, tase 6; 2) diplomeeritud sisearhitekt, tase 7; 3) volitatud sisearhitekt, tase 7; 4) sisearhitekt-ekspert, tase 8. 1.2 Iga kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardis. Kompetentsuse hindamise positiivse tulemusena väljastatakse kutsetunnistus. 1.3 Kutse taotlemine ja tõendamine, sh taastõendamine, on taotlejale tasuline (vastavalt kutseseaduse § 17 lõikele 2), tasu suuruse kalkuleerib kutse andja ja kinnitab Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu (edaspidi kutsenõukogu). 1.4 Korra ja selle muudatused kinnitab kutsenõukogu ning need jõustuvad kutsenõukogu koosolekule järgneval kutse andmise väljakuulutamisel (v.a kutsekomisjoni koosseisu muudatused, mis jõustuvad kutsenõukogu otsuse tegemise hetkest). 2 KUTSE TAOTLEMISE JA TAASTÕENDAMISE EELTINGIMUSED JA ESITATAVAD DOKUMENDID 2.1 Kutse taotlemise eeltingimused (kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele): 2.1.1 Sisearhitekt, tase 6 taotlemise eeltingimused on: a) sisearhitektuuri bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud erialane kõrgharidus. 2.1.2 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 taotlemise eeltingimused on: a) sisearhitektuuri magistrikraad või sellega võrdsustatud erialane kõrgharidus või b) sisearhitektuuri bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud erialane kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane erialase bakalaureusekraadi omandamise järgne erialane töökogemus viimase 10 aasta jooksul. 2.1.3 Volitatud sisearhitekt, tase 7 taotlemise eeltingimused on: a) sisearhitektuuri magistrikraad või sellega võrdsustatud erialane kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane erialase magistrikraadi omandamise järgne erialane töökogemus viimase 10 aasta jooksul või b) sisearhitektuuri bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud erialane kõrgharidus ja vähemalt 10-aastane erialase bakalaureusekraadi omandamise järgne erialane töökogemus viimase 15 aasta jooksul. 2.1.4 Sisearhitekt-ekspert, tase 8 taotlemise eeltingimused on: a) sisearhitektuuri magistrikraad või sellega võrdsustatud erialane kõrgharidus; b) vähemalt 5-aastane kutse volitatud sisearhitekt, tase 7 omandamise järgne erialane töökogemus viimase 10 aasta jooksul ja c) vastab vähemalt viiele järgmistest nõuetest: - omab töökogemust peaprojekteerijana või projekteerijate töörühma juhina;  - omab kogemust sisearhitektuurselt tasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlike ning kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvate hoonete sisearhitektuuri projekteerimisel; - omab riiklikku tunnustust erialase tegevuse eest; - on projekteerinud objekte või interjööre, mis on pälvinud kollegiaalset erialast tunnustust Eestis või mujal; - on osalenud sisearhitektuuri- või arhitektuurivõistluste žürii töös; - on avaldanud erialaseid kirjutisi eriala(aja)kirjanduses; - omab doktorikraadi; - on avaldanud erialase uurimistöö; - on osalenud rahvusvahelisel sisearhitektuuri- või arhitektuurinäitusel; - on esinenud rahvusvahelisel erialasel konverentsil ettekandega; - on töötanud ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse õppejõuna; - on aktiivselt ja tulemuslikult tegutsenud erialaliidu juhatuse, nõukoja või töörühmade töös. 2.2 Kutse taotlemiseks esitatavad dokumendid: Dokumendid esitada ühe elektroonilise pdf-failina, mille suurus ei ületa 50MB. 2.2.1 Kutse sisearhitekt, tase 6 taotlemiseks esitatavad dokumendid: a) vormikohane avaldus; b) isikut tõendava dokumendi koopia (pass või ID kaart); c) haridust tõendava dokumendi koopia(d) (diplom ja diplomi lisa hinneteleht/akadeemiline õiend); d) olemasolul täiendkoolitust tõendava dokumendi koopia(d); e) olemasolul vormikohane tööalase tegevuse kirjeldus; f) olemasolul vormikohane tehtud tööde loetelu viimase 10 aasta töödest; g) koolitööde portfoolio või portfoolio (valikuliselt 5–10 objekti) viimase 10 aasta töödest; h) maksekorraldus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta. 2.2.2 Kutse diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 taotlemiseks esitatavad dokumendid: a) vormikohane avaldus; b) isikut tõendava dokumendi koopia (pass või ID kaart); c) haridust tõendava dokumendi koopia(d) (diplom ja diplomi lisa hinneteleht/akadeemiline õiend); d) olemasolul täiendkoolitust tõendava dokumendi koopia(d); e) olemasolul vormikohane tööalase tegevuse kirjeldus; f) olemasolul vormikohane tehtud tööde loetelu viimase 10 aasta töödest; g) koolitööde portfoolio või portfoolio (valikuliselt 5–10 objekti) viimase 10 aasta töödest; h) maksekorraldus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta. 2.2.3 Kutse volitatud sisearhitekt, tase 7 taotlemiseks esitatavad dokumendid: a) vormikohane avaldus; b) isikut tõendava dokumendi koopia (pass või ID kaart); c) haridust tõendava dokumendi koopia(d) (diplom ja diplomi lisa hinneteleht/akadeemiline õiend); d) olemasolul täiendkoolitust tõendava dokumendi koopia(d); e) vormikohane tööalase tegevuse kirjeldus; f) vormikohane tehtud tööde loetelu viimase 10 aasta töödest; g) portfoolio (valikuliselt 5–10 objekti) viimase 10 aasta töödest; h) maksekorraldus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta. 2.2.4 Kutse sisearhitekt-ekspert, tase 8 taotlemiseks esitatavad dokumendid: a) vormikohane avaldus; b) isikut tõendava dokumendi koopia (pass või ID kaart); 2  c) haridust tõendava dokumendi koopia(d) (diplom ja diplomi lisa hinneteleht/akadeemiline õiend); d) varem omistatud kutset tõendava dokumendi koopia; e) olemasolul täiendkoolitust tõendava dokumendi koopia(d); f) vormikohane tööalase tegevuse kirjeldus; g) vormikohane tehtud tööde loetelu viimase 10 aasta töödest; h) portfoolio (valikuliselt 5–10 objekti) viimase 10 aasta töödest; i) nimekiri vastavalt Kutse andmise korrale 2.1.4.c j) maksekorraldus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta. 2.3 Kutse taastõendamise eeltingimused (kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele ning eelnevalt antud kutsele) on: a) taotlejale on eelnevalt antud sama taseme sisearhitekti kutse; b) vähemalt 3-aastane taastõendatavale kutsetasemele vastav töökogemus viimase 7 aasta jooksul; 2.3.1 Kui eelmise kutse kehtivuse lõpust on möödunud enam kui 2 aastat, tuleb teha uus taotlus ja läbida tavapärane kutse taotlemise protsess. 2.4 Kutse taastõendamiseks esitatavad dokumendid: a) vormikohane avaldus; b) isikut tõendava dokumendi koopia (pass või ID kaart); c) varem omistatud kutset tõendava dokumendi koopia; d) olemasolul täiendkoolitust tõendava dokumendi koopia(d); e) vormikohane tehtud tööde loetelu viimase 10 aasta töödest; f) portfoolio (valikuliselt 5–10 objekti) viimase 10 aasta töödest; g) maksekorraldus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta. 2.5 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Kutsekomisjon võib kutse andmise eeltingimustele vastavuse arvestamisel ja kompetentside hindamisel rakendada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtteid. 2.6 Kõik kutse taotlemiseks vajalikud dokumendivormid ning nõuded dokumentidele on leitavad kutse andja veebilehel (https://esl.ee/sisearhitekti-kutse/). 2.7 Taotlemise dokumente menetletakse haldusmenetluse seaduse sätetele vastavalt, arvestades korrast tulenevaid täpsustavaid tingimusi. 3 TAOTLEJA KOMPETENTSUSE HINDAMINE Kompetentsuse hindamise meetodid kutse esmataotlemisel ja taastõendamisel on: 3.1 Hindamine dokumentide või portfoolio alusel ja 3.2 vajadusel küsitluse põhjal. Küsitluse vajaduse määrab hindamiskomisjon esitatud dokumentide ja portfoolio alusel. 4 KUTSE ANDMISE VÄLJAKUULUTAMINE 4.1 Kutse andja kuulutab kutse andmise välja vähemalt 2 korda aastas. 4.2 Kutse andja avalikustab oma kodulehel www.esl.ee ajakohase teabe: a) avalduste ja dokumentide vastuvõtu koha ja tähtajad ning esitamise viisid, b) taotluse esitamise vormi, c) hindamiste toimumise ajad, d) tasu suuruse kutse andmisega seotud kulude katteks, e) muu kutse andmise korraldust ning tingimusi puudutav teave. 3 5 KUTSE ANDMISE OTSUSTAMINE JA KUTSETUNNISTUSE VÄLJASTAMINE 5.1 Kutsekomisjon teeb kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal iga taotleja kohta eraldi. 5.2 Kutsekomisjon võib teha taotlejale sama vooru raames ettepaneku taotleda madalama taseme kutset, põhjendades seda taotlejale kirjalikult. 5.3 Kutse andja teatab otsusest taotlejale hiljemalt 7 tööpäeva jooksul kutse andmise või andmata jätmise otsuse tegemisest. Kutse mitteandmise otsust põhjendatakse kirjalikult. 5.4 Taotlejal on õigus esitada kaebus hindamisprotsessi kohta kutsekomisjonile. 5.5 Taotlejal on õigus vaidlustada kutsekomisjoni otsus kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise kohta haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras vaide esitamisega kutse andjale või kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seaduse alusel. 5.6 Taotlejal on õigus kutsekomisjoni vaideotsus edasi kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras halduskohtusse. 5.7 Kutse andja sisestab kutse taotleja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, selle puudumisel sünniaja, kutsetunnistuse väljaandja, antud kutse ja kutsetaseme ning kehtivusaja alguse ja lõpu kutseregistrisse 7 tööpäeva jooksul, arvates kutseregistrisse kande tegemise aluseks oleva otsuse tegemisest. Trükitud kutsetunnistused väljastab kutse andjale Kutsekoda. 5.8 Paberkandjal kutsetunnistuse väljastab kutse saanud isikule tema taotlusel kutse andja. Kutse andja väljastab kutsetunnistuse üldjuhul mitte vähem kui 30 päeva jooksul pärast kutse andmise otsuse vastuvõtmist. 5.9 Kutse andjal on kutsekomisjoni ettepanekul õigus tunnistada kutsetunnistus kehtetuks, kui: a) kutsetunnistus on saadud pettuse teel; b) kutsetunnistus on välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel; c) kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele. 5.10 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel peab kutsekomisjon andma isikule võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kutsekomisjon võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel tugineda kolmandate isikute (nt aukohus) seisukohtadele. 5.11 Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel kustutatakse see kutseregistrist ning kutse andja teatab otsusest asjaomasele isikule tähtkirjaga ja avaldab sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee/). 5.12 Kutsetunnistuse omanik võib taotleda kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmist kutse andjalt. 6 KUTSETUNNISTUSE KEHTIVUSAEG 6.1 Kutsetunnistuse kehtivusaja alguse otsustab kutsekomisjon. 6.2 Kehtivusaeg: a) Sisearhitekt, tase 6 kutsetunnistuse kehtivusaeg on 7 aastat. b) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 kutsetunnistuse kehtivusaeg on 7 aastat. c) Volitatud sisearhitekt, tase 7 kutsetunnistuse kehtivusaeg on 7 aastat. d) Volitatud sisearhitekt-ekspert, tase 8 kutsetunnistuse kehtivusaeg on 7 aastat. 7 KUTSEKOMISJON 7.1 Kutse andja moodustab kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni. Kutsekomisjoni volitused kehtivad kutse andja kutse andmise õiguse kehtivuse lõppemiseni. Kutsekomisjon töötab välja kutsekomisjoni töökorra. Kutsekomisjon lähtub oma töös kutseseadusest, kutse andmise korrast ja kutsekomisjoni töökorrast, 4  kutsestandardist jm. kutse andja kehtestatud juhenditest. Kutsekomisjoni tööd korraldab kutse andja. 7.2 Kutsekomisjoni koosseis a) Kutseandja esindaja/spetsialist Elina Steinpilm– Eesti Sisearhitektide Liit Kätlin Ölluk – Eesti Sisearhitektide Liit, Aeris b) Töötajad/spetsialistid/Tööandjad Ilmar Heinsoo – Eesti Arhitektide Liit Merike Rannu – Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Ülle Kunnus Eesti Maastikuarhitektide Liit c) Koolitajad Maarja Valk-Falk – Eesti Kunstiakadeemia Ville Lausmäe – Eesti Kunstiakadeemia d) Muud osapooled Veronika Valk-Siska – Majandusministeerium 7.3 Nõuded kutsekomisjoni liikmetele a) Kutsekomisjoni liige peab omama ülevaadet kutsesüsteemist. b) Kutsekomisjoni liige peab omama ülevaadet sisearhitektuuri kutsealast, sisearhitekti töö eripärast ja sisearhitektile esitatavatest kompetentsusnõuetest ja muust kutsestandardiga sätestatust. c) Kutsekomisjoni liige peab tegutsema erapooletult. 8 HINDAMISKOMISJON 8.1 Kutsekomisjon moodustab kutse taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjon(id). Hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. 8.2 Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning tegutsema erapooletult. 8.3 Hindamiskomisjoni(de) liikmete kompetentsus peab kogumis vastama järgmistele nõuetele: a) kutsealane kompetentsus – omama volitatud sisearhitekti kutset 7. kutsetasemel või sisearhitekt-ekspert kutset 8. kutsetasemel, b) kutsesüsteemialane kompetentsus, c) hindamisalane kompetentsus, 9 KUTSE ANDMISE DOKUMENTEERIMINE JA DOKUMENTIDE SÄILITAMINE Kutse andja dokumenteerib kutse andmisega seotud tegevuse Kutsekoja välja töötatud dokumendivormide järgi ja määratud ulatuses ning dokumente säilitatakse Kutsekoja kinnitatud dokumentide säilitamise korras sätestatud aja jooksul, kui õigusaktides ei ole tähtaegu sätestatud. 5  MAKSEKORRALDUS NR 8760 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО OÜ LAESSON & PARTNERID 10.01.2024 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10847861 (Registreerimisnumber) Vaidlustus riigihankes nr 270323 EE472200221018606327 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1 280.00 EUR 0.16 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud) MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2024011001539977 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.  V O L I K I R I 10 .01.202 4 Osaühing SIRKEL & MALL , r egistrikood 11124774 , a adress Laki tn 5, Tallinna linn, Harju maakond, 10621 , mida esindab juhatuse liige Madis Avi, isikukood 38706062737 , volitab Tuulikki Laesson ’it , isikukood 46903190280 , kes esindab OÜ -t Laesson ja Partnerid, registrikood 10847861, aadress Volta tn 1 , Tallinn esindama volitajat osaühingut SIRKEL & MALL Tallinna Tehnikaülikool i poolt korraldatud riigihankega „ TTÜ hoonete projekteerimistööde tellimine “ (viitenumber 270323 ) seotud õigusküsimustes ja -vaidlustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, esindama volitajat menetluses riigihangete vaidlustuskomisjonis ning Eesti Vabariigi kohtutes koos kõigi õigustega. Vo likiri on antud edasivolitamise õi guset a ja kehtib kuni 31.12. 202 5. ____________