Teie: 10.06.2026 nr 13.1/26-0202/-2T
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Meie: 09.07.2026 nr 5-8/26/34-2
[email protected]
Arvamuse andmine eelnõu kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei
10.06.2026 resolutsioonile.
Kaitseministeerium on tutvunud Euroopa Komisjoni 03.06.2026 ettepanekuga (COM(2026) 504 final),
millega kehtestatakse raamistik Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi tugevdamiseks ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) 2023/1781. Toetame eelnõu üldeesmärke — pooljuhtide varustuskindlust, tehnoloogilist
suveräänsust ja kriisivalmidust —, kuna need on otseselt seotud riigikaitse valmiduse ning elutähtsate
teenuste toimepidevusega.
Esitame neli seisukohta. Iga seisukoht on sõnastatud kujul, kus kirjeldatakse probleemi ja pakutakse selle
lahendamiseks konkreetne ettepanek, et panustada eelnõu edasisse arendamisse konstruktiivselt.
1. Tarnekindlus kriisis ei ole kaitse jaoks tagatud
Probleem. Eelnõu käsitleb kaitset ühena paljudest kriitilistest sektoritest (Lisa V), kuid ei taga, et kiipide
nappuse korral oleks riigikaitse ja elutähtsate teenuste varustamine prioriteetne. Kaitse mahud on
kommertsturul väikesed, mistõttu tavapärane äriloogika ei taga kaitsele juurdepääsu ilma sihipärase
prioriseerimiseta. 2026. aasta suure jõudlusega mälu (HBM/DRAM) jaotuspuudus näitab, et risk on juba
realiseerumas.
Ettepanek. Sätestada, et kaitse- ja julgeolekuvajadus on kriisireageerimise ja võimalike prioriteetsete
tellimuste mehhanismis selgelt kaalutud kriteerium. EL pooljuhtide kriisihalduse plaan (Blueprint, valmib
2027) peaks otsesõnu käsitlema riigikaitse ja elutähtsate teenuste prioriteetset varustamist ning kaasama
liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuasutused.
2. Väiksemate liikmesriikide kaitsetööstuse juurdepääs ei ole kindlustatud
Probleem. Eelnõu ei taga, et Eesti ja teiste väiksemate liikmesriikide kaitsetööstuse ettevõtted saaksid nii
vajalikke komponente kui ka reaalse võimaluse osaleda strateegilistes projektides ja „grand challenges“-
tes. Risk on, et võimekus ja rahastus koonduvad suurematesse liikmesriikidesse ja suurettevõtetesse, samas
kui just väiksemad ettevõtted vajavad juurdepääsu kõige enam.
Ettepanek. Näha strateegiliste projektide ja „grand challenges“-ite (eelkõige füüsilise AI ja autonoomsete
platvormide, Lisa I p 7) tingimustes ette väiksemate liikmesriikide osaluse tagamine ning kahesuguse
kasutuse ettevõtete juurdepääs. Toetada avatud arhitektuure kui vahendit tarnijaluku ja IP-sõltuvuse
vähendamiseks kaitse- ja autonoomsetes süsteemides.
3. Kaitsekiipide usaldusväärsus ja jälgitavus ei ole siduv nõue
Probleem. Eelnõu käsitleb küberturvet (Lisa IV p 9: CRA, NIS2) sünergiana ning usaldusväärsuse,
tervikluse ja jälgitavuse tagatisi valdavalt eesmärgi, mitte kohustusena. Kaitserakendustes on aga kiibi
päritolu ja tervikluse teadmine hädavajalik — vastasel juhul jäävad kriitilised süsteemid manipuleerimise
ja tarneahela riskide suhtes haavatavaks.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Ettepanek. Sätestada kaitse- ja julgeolekurakendustega seotud strateegilistes projektides
konfidentsiaalsuse, tervikluse ja päritolu jälgitavuse nõuded siduvatena ning siduda need küberturbe
raamistikuga (CRA, NIS2).
4. Kaitse rahastamine ei ole eelnõuga seotud
Probleem. Eelnõu seob pooljuhid kaitsega poliitiliselt (Lisa II, Lisa V; komisjoni prioriteet „a new era for
European defence and security“), kuid sünergiate loetelu (Lisa IV) ega seletuskirja kooskõlaosa ei nimeta
Euroopa Kaitsefondi (EDF), kaitsetööstuse programmi (EDIP) ega NATO koostööd. Samal ajal on Euroopa
Horisont — I samba põhirahastaja — määruse järgi ainult tsiviilfookusega, ning 30.12.2025 jõustunud
EDIP loob eraldi kaitsevarustuskindluse režiimi (DSSB). Kahesuguse kasutuse kiibiprojektid võivad jääda
kahe raamistiku vahele ja kaks paralleelset varustuskindluse režiimi toimida kooskõlastamata.
Ettepanek. Lisada Lisasse IV ja põhjenduspunktidesse selge täiendavus EDF-i ja EDIP-iga ning viide
NATO koostööle (sh DIANA). Selgitada kahesuguse kasutuse projektide rahastatavust I sambas ja
strateegilistes projektides. Näha ette koordineerimine Chips Act'i kriisimehhanismi (Euroopa Pooljuhtide
Nõukogu) ja EDIP-i kaitsevarustuskindluse režiimi (DSSB) vahel. Ettepanek ei eelda uut raha, vaid
olemasolevate raamistike ühendamist.
Kaitseministeerium on valmis eeltoodud seisukohti täpsustama ja panustama Eesti positsiooni edasisse
kujundamisse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister
Tarmo Saidla
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502