Arvamus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi Märge tehtud: [Kehtiv alates] Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui [Kehtiv kuni] Alus: [Alus] Hanno Pevkur Teie 30.06.2026 nr 5-9/26/22-2 Kaitseministeerium Meie 30.06.2026 nr 0.5-2/26/93-2 Kaitseväe seisukoht eelnõule Olete Kaitseväele edastanud arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu, millega on kavas muuta Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrust nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord” ja Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrust nr 301 „Raadioside piiramise kord”. Kaitsevägi tutvus põhjalikult Riigikantselei poolt koostatud eelnõuga ega pea võimalikuks seda antud kujul kooskõlastada. Kaitsevägi toob välja alljärgnevad tähelepanekud: 1) Kui seni on riigikaitseobjektide kaitse korra rakendamisel olnud keskne roll Kaitsepolitseiametil, siis eelnõu jõustumisel muutub valdkond rakenduslikult palju mitmetahulisemaks. Kaitseväele ette nähtud ülesanded, sealhulgas teabe jagamine, riigikaitseobjektide valdajatele nõustamine, riskianalüüside ja turvaplaanide hindamine ning Kaitsepolitseiametile arvamuse esitamine, ei ole vaadeldavad üksteisest eraldiseisvate ülesannetena, vaid peavad moodustama koos teiste kaasatud asutuste panusega töökorralduslikult ühe terviku. Näiteks, kui riskianalüüside ja plaanide eesmärgipärasuse eest keskselt vastutav asutus on Kaitsepolitseiamet, siis jääb arusaamatuks, mida täpsemalt koordineerib või millise osa eest vastutab Riigikantselei. Riigikaitseobjektide valdajate nõustamine või nõustamise tulemus peaks kajastuma riskianalüüsides ja plaanides. Kaitseväe poolt antud arvamus peaks jõudma ka Kaitsepolitseiametile. Eelnõu seletuskirjas ei ole töökorraldust lahti kirjutatud. Samuti puudub Kaitseväel teadmine, millised on Kaitsepolitseiameti ettepanekud koostööks. Eelnõuga edasiliikumiseks on vaja töökorralduses eelnevalt kokku leppida. 2) Täpsustamist vajab töökorraldus nii asutuste kui ka objektide valdajate vahel õhuohtudest teavitamisel. Näiteks, kui Kaitsevägi edastab õhupildi Politsei- ja Piirivalveametile, kes koondab ja edastab õhupildi objekti valdajatele, siis miks on eraldi ette nähtud Kaitseväe kohustus teavitada objekti valdajat. Samuti pole Kaitsevägi kokku leppinud objekti valdajatega, kuidas andmeid vahetatakse. Need punktid on osa tervikust, mis tuleks kokku leppida enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist. Seejuures tuleks arvestada, et elanikkonnakaitse kui terviku eest vastutavad Siseministeerium ja Päästeamet, kuid nende roll antud protsessis ei kajastu. 3) Läbivalt tuleb täpsustada seireandmete kogumise ja edastamise sätteid. Kaitseväe õhupildi andmestik koondina on riigisaladus, mistõttu edastatakse andmed töödeldult ja vastavalt teadmisvajadusele. Objekti valdajatele edastatakse vaid neid puudutav ja tegevuseks vajalik teave. Samas, kui ka objekti valdajatele on pandud kohustus andmeid edastada, siis peaks neil olema ka andmete kogumise või hoidmise kohustus koos vastavate kriteeriumitega. Eelnõus või seletuskirjas peaksid kajastuma ka viited objekti valdajate küberturbe nõuetele, et oleks tagatud turvaline andmevahetus ning andmete töötlemine. Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi Märge tehtud: [Kehtiv alates] Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui [Kehtiv kuni] Alus: [Alus] 4) Ebaselgeks jäi seletuskirja turvaplaani puudutav osa. Eelnõu koostaja sõnastuse kohaselt peaks turvaplaanis kajastuma, millisest ohu lävendist alates kaasatakse asutused taristu kaitse tegevustesse, et viimased teaksid planeerida oma ressursse. Seletuskiri ei ole korrektne, kuna Kaitseväel sellist kohustust ei ole. 5) Juhime tähelepanu ka eelnõu „Raadioside piiramise kord“ muudatusele, millega antakse alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud objekti turvatöötajale ja turvajuhile õigus raadioside piiramiseks. Palun eelnõus või seletuskirjas täpsustada, kuidas tagatakse, et antud õiguse rakendamine ei segaks teiste asutuste, sealhulgas Kaitseväe, ülesannete täitmist. Seda eelkõige olukorras, kus objektid asuvad asutuste vahetus läheduses. 6) Määruse „Raadioside piiramise kord“ muutmise ettepaneku mõju on keeruline hinnata teadmata, millisel kujul hetkel muutmisel olev elektroonilise side seadus, sealhulgas seaduse §-i 115 muudatus, vastu võetakse. Seaduse muudatusega on ette nähtud, et Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitseväele antakse volitused raadioside piiramiseks riigi julgeoleku tagamisel ohu väljaselgitamise ja tõrjumise, korrarikkumise kõrvaldamise või väljaõppe eesmärgil. Seaduse muutmise eelnõu kohaselt sätestaks „Raadioside piiramise kord“ edaspidi pigem protsessi kui volitusi. Samas sisaldab antud määruse muudatuse eelnõu ka volitusi. Palume kaaluda määruse muutmist pärast elektroonilise side seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist. 7) Palume eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude punkti täiendavalt analüüsida ja vajadusel täiendada. Olukorras, kus osapoolte tegevused ei ole kokku lepitud, ei ole ka võimalik hinnata tegelikku kulude mahtu ega ka kulude katmise põhimõtteid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja Kaisa Kruuse [email protected] 2