Saatja: EKIS infosysteem <
[email protected]>
Saadetud: 19.05.2020 08:30
Adressaat: TTJA <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Mehitamata õhusõidukisüsteemide jaoks sagedusalade planeerimine
Manused: 1-8_68-
1_Mehitamata_ohusoidukisusteemide_jaoks_sagedusalade_planeerimine.asice
Tere!
Edastan Eesti Lennuakadeemia vastuskirja.
Lugupidamisega
Signe Maasing
rektori sekretär
Eesti Lennuakadeemia
[email protected]
+3727448101
Hr Kaur Kajak
Peadirektor Teie 13.04.2020 nr 17-1/2020/784
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Meie 18.05.2020 nr 1-8/68-1
Mehitamata õhusõidukisüsteemide jaoks sagedusalade planeerimine
Lugupeetud peadirektor
Eesti Lennuakadeemia vastused Teie kirjas esitatud küsimustele on alljärgnevad.
1. Milliste ülesannete täitmiseks näete vajadust oma organisatsioonis kasutada mehitamata
õhusõidukisüsteeme?
Õppetöö õhusõidukite hooldustehnikute ja mehitamata õhusõidukite operaatorite koolitamisel.
Arendustöö uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel.
Ühiskondlik tegevus kadunud inimeste otsingutel osaledes.
2. Kas pigem rendite teenusepakkujalt, kui tekib vajadus mehitamata õhusõidukisüsteemi kasutada
või peate otstarbekaks soetada organisatsioonile enda oma?
Seni oleme ostnud ning on plaanis ka edaspidi osta, aga ka ise ehitama hakata.
3. Kas Teie ülesannete täitmiseks sobib masstoodangus olev kommertsdroon (poekaup) või vajate
erilahendustega professionaalseid droone (eritellimus)?
Õppetöö ja otsingute tarvis on seni pidanud kasutama masstoodangut. Just sidelahendused on
masstoodangu kõige nõrgem osa.
Arendustöös kasutame iseehitatud erilahendusi.
4. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv maksimaalne kaugus mehitamata õhusõiduki ning
piloodi (koht, kus juhitakse mehitamata õhusõidukit) vahel, mis on vajalik täitmaks Teie
organisatsiooni ülesannete (mida loetlesite esimeses punktis) täitmiseks vajalikke eesmärke?
Uute rakenduste arendustöös võivad osutuda vajalikuks kaugused kuni 10 km.
Lennu 40 | Reola küla| Kambja vald | 61707 Tartumaa | Eesti
+372 744 8100 |
[email protected] | www.lennuakadeemia.ee
Registrikood 70005699
Tegelik kitsaskoht on aga senistel sagedustel (2.4 GHz ja 5.8 GHz) raadiolainete läbistavus.
Mehitamata õhusõidukid lendavad enamasti allpool 150 m ja isegi 60 m, seda nii kehtivatest
regulatsioonidest tulenevalt kui ülesande ja sellest tulenevate tehniliste piirangute tõttu.
Ilma raskesti kaasaskantava kõrge maajaama mastita on Eesti looduslikes tingimustes alla 60 m
kõrgusel maastikul lennates tihti ka 2 km raskesti saavutatav kaugus.
5. Milline oleks Teie hinnangul orienteeruv kasutustihedus Teie organisatsiooni poolt mehitamata
õhusõidukisüsteemide kasutamisel või mis koguses peate otstarbekaks omada mehitamata
õhusõidukisüsteeme enda ülesannete täitmiseks?
Praegune kasutustihedus on 1-4 korda kuus.
6. Milline andmevahetus on vajalik mehitamata õhusõiduki ning piloodi vahel Teie ülesannete
täitmiseks (juhtimine, videopilt, heli jne)?
Juhtimine, telemeetria, videopilt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Koit Kaskel
rektor
Anu Vare
7448124
[email protected]